2.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 259/19

—

kordab oma toetust saavutada 2020. aastaks konkurentsivõime ja uuendustegevuse eesmärgid ning tõdeb, et sellega seoses tuleb tagada hariduse ja koolituse järjepidev rahastamine;

—

tunnistab tehnoloogilise, sotsiaalse ja avaliku sektori innovatsiooni tasakaalustamise tähtusust;

—

kordab, et kõigi ametioskuste taseme tõstmine ja nende ühitamine tööturu vajadustega on tingimata vajalik;

—

rõhutab rolli, mille ülikoolid peaksid võtma teadustöö tulemuste turule toomisel kõrghariduse, teadustegevuse ja ettevõtluse integreerimise kaudu; märgib sellega seoses toetava kohaliku ja piirkondliku tasandi keskkonna tähtsust partnerlusele ülikoolidega;

—

tunnistab teadustöö infrastruktuuride võtmerolli teadmuspõhistes innovatsioonisüsteemides; toetab seoses sellega uusi piirkondlikke partnerlusrajatisi;

—

juhib tähelepanu piiriülese koostöö potentsiaalile, sh ELi siseinvesteeringutele ja välisinvesteeringutele;

—

kordab, et struktuurifondide võimendava mõju täielikuks ärakasutamiseks tuleb piirkondadel ja liikmesriikidel hoolikalt jälgida, et kohalikud ja piirkondlikud strateegiaid, riiklikud reformikavad, riiklikud strateegilised võrdlusraamistikud ning rakenduskavad Euroopa ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks oleksid omavahel kooskõlas, järgides Euroopa teadusuuringute ühist strateegilist raamistikku ja piirkondliku aruka spetsialiseerumise strateegiaid.

Raportöör

Roger KNOX (UK/EA), East Lothiani piirkonna aselinnapea

Viitedokument

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit” ”

KOM(2010) 546 lõplik

1.

tervitab komisjoni teatises „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit” toodud kavatsust käsitleda innovatsiooni strateegilisemalt, kui keskpikka või pikaajalist üldpoliitilist eesmärki, milles ELi, liikmesriikide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste tegevuspõhimõtted on hästi ühitatud ja vastastikku toetavad;

2.

tunnistab siinkohal kõige paljulubavamate valdkondade kindlaksmääramise tähtsust aruka spetsialiseerumise piirkondliku strateegia määratlemisel; märgib samas, et mõni piirkond võib esile tõusta rohkem kui ühes valdkonnas;

3.

tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsioonis innovaatilise liidu kohta rõhutatakse, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on olulisimad partnerid juhtalgatuse Innovaatiline liit prioriteetide elluviimisel. Nemad seisavad kodanikele, ettevõtlusele, eelkõige VKEdele, ja teadusasutustele kõige lähemal ning on seepärast võimelised looma ning koordineerima sobivaid poliitikavahendeid, pidades silmas sellist teadmiste väärtustamist, mis sobib kõige paremini kohalikesse ja piirkondlikesse oludesse;

4.

nõuab mõistete „innovatsioon” ja „tipptase” selget ja laialt tunnustatud määratlust;

5.

rõhutab vajadust paremini mõista, et lisaks ELi poliitika kujundamisele on piirkondadel oma roll ka visioonide edasiarendamisel ja eesmärkide püstitamisel;

6.

toetab viidet sotsiaalsele innovatsioonile, sh avaliku sektori innovatsioonile; tunnustab kogu ELi riigiorganite ja sotsiaalmajandusvaldkonna (ühistud, vastastikused ühingud, ühendused ja sihtasutused) sageli suurepäraseid jõupingutusi, eesmärgiga uuendada oma tegevustavasid pärast hiljutisi rahalisi piiranguid, selleks et täita vajadusi, mida turg ega tavaettevõtluse vormid arvesse ei võta; kutsub üles arvestama sotsiaalset innovatsiooni suuremal määral rahastamis- ja toetusprogrammides nagu Euroopa Sotsiaalfond, raamprogrammid ja konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (CIP);

7.

nõuab, et uuritaks võimalust territoriaalsete paktide kaasabil saavutada Innovaatilise liidu põhieesmärgid ja rõhutab Innovaatilise liidu eest vastutavate osapoolte ja Regioonide Komitee tiheda koostöö tähtsust;

8.

rõhutab ökoinnovatsiooni otsustavat tähtsust ja toetab Euroopa Parlamendi üleskutset võtta vastu põhjalik ökoinnovatsiooni tegevuskava, kus esitatakse meetmed ökoinnovatsiooni sisseviimiseks väärtusahela kõigis etappides, kaasa arvatud algatuste planeerimine ja rahaliste vahendite suurendamine selles valdkonnas konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kaudu;

9.

kahetseb, et koos juhtalgatusega Innovaatiline liit ei esitatud ka väljapakutud meetmete eelarvemõju hinnangut;

10.

avaldab tunnustust teatisele regionaalpoliitika panuse kohta aruka majanduskasvu saavutamisse Euroopa 2020. aasta strateegia raames [KOM(2010) 553] ja selle lisadokumentidele [SEK(2010) 1183], mis käsitlevad strateegilise juhtalgatuse Innovaatiline liit piirkondlikku mõõdet;

11.

on seisukohal, et 34 pakutud kohustuse osas tuleb Innovaatilise liidu tegevuse prioriteedid selgeks teha, et hõlbustada rakendamist, saavutada konkreetsed tulemused ja süstida sisse arusaam kiire tegutsemise vajadusest. Sellest tulenevalt soovitab a) ühtekuuluvus- ja innovatsioonipoliitika sünergiat; b) innovatsioonipartnerlust, tunnustades seejuures piirkondade rolli; c) teadmusbaasi ja arukat spetsialiseerumist; ja d) ideede turule viimist;

12.

juhib komisjoni tähelepanu eriti nende uuendajate ja üksikleiutajate olukorrale, kes ei ole tegevad kõrgharidussüsteemis, suurettevõtetes ning riigi- ja valitsusasutustes või -ettevõtetes. Edaspidise töö käigus tuleb koostada strateegiad, mis toetavad uuendajaid ja üksikleiutajaid ning annavad neile võimaluse kasutada ELi ühiseid rahastamisvahendeid samadel tingimustel;

13.

nõustub nõukogu ja Euroopa Parlamendiga, et vaja on suurendada sünergiat ELi teadusuuringute, innovatsiooni- ja ühtekuuluvuspoliitika vahel;

14.

nõuab haridus-, teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika ühtsuse tugevdamist, ühtlustamist ja vastastikust täiendavust, võttes arvesse piirkondlikku omapära;

15.

kordab, et struktuurifondide võimendava mõju täielikuks ärakasutamiseks tuleb piirkondadel ja liikmesriikidel hoolikalt jälgida, et kohalikud ja piirkondlikud strateegiaid, riiklikud reformikavad, riiklikud strateegilised võrdlusraamistikud ning rakenduskavad Euroopa ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks oleksid omavahel kooskõlas (1); järgides Euroopa teadusuuringute ühist strateegilist raamistikku ja piirkondliku aruka spetsialiseerumise strateegiaid;

16.

meenutab, et ühtekuuluvuspoliitikal on eriline roll uuendustegevuse toetamisel piirkondades, mistõttu saab Euroopa Regionaalarengu Fondi samuti kasutada äriinkubaatorite ja teadusparkide rahastamiseks (infrastruktuur ja ühendused). Klastrid pakuvad erilist huvi VKEdele, kelle jaoks need moodustavad keskkonna, mis soodustab VKEde sidemeid ülikoolide ja suurettevõtetega ning mis annab neile juurdepääsu rahvusvahelistele kaubandusvõrgustikele (2);

17.

leiab, et juhtalgatus Innovaatiline liit annab võimaluse parandada töö- ja kohustuste jaotust Euroopa tasandil ühelt poolt alus- ja rakendusuuringute toetamisel tipptaseme saavutamiseks ning teiselt poolt teadus- ja innovatsiooni edendamiseks detsentraliseeritud tasandil, et arendada sel moel piirkondlikke pädevusi ja saavutada vajalik ulatus. Tuleb tunnustada potentsiaali, mis on olemas kohalikul ja piirkondlikul tasandil tegutsevates asutustes, kes tegelevad teadustööga rahvusvaheliselt olulistes erialavaldkondades, ning teiselt poolt potentsiaali, mis põhineb praktikapõhise innovatsiooni tunnustamisel muu hulgas ettevõtetes. Nii saavutatakse piisavalt laiaulatuslik, juhtalgatuse eesmärke edendav mõju erinevatel piirkondlikel tasanditel.

18.

arvab, et katsumuseks saab innovatsiooni nende aspektide määramine, milleni saab jõuda integreeritud territoriaalarengu kavade kaudu;

19.

kordab oma vastuseisu sellise ühtse monotemaatilise innovatsioonifondi loomisele, kuhu lisaks praegu peamiselt struktuurifondide raames eraldatavatele vahenditele koondataks kõik innovatsiooni rahastamiseks mõeldud ELi rahastamisvahendid. Lisaks sellele, et vahendite sel viisil ümberpaigutamine võib tuua kaasa innovatsiooniks eraldatud vahendite üleüldise vähenemise, võib ohtu sattuda ka innovatsiooniprojektide integreerimine piirkonnale kohandatud arengustrateegiatesse;

20.

teeb ettepaneku rakendada ELi innovatsioonipoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika võimaliku eralduskriteeriumina seda, et viimane võiks toetada sellist innovatsiooni, mis on kõige tihedamini seotud laiema säästva majandusarenguga asjaomases piirkonnas, nt klastreid, vastandina neile innovatsioonipoliitika aspektidele, mida ei saa määratleda territoriaalselt ja mida tuleb toetada temaatiliste ELi rahastute kaudu, mis on avatud üleeuroopalistele pakkumiskutsetele, ning mitte ühtekuuluvusfondi kaudu, millest eraldatakse üldist toetust piirkondadele;

21.

tunnistab teadus- ja innovatsioonitegevuse suurt mitmekesisust Euroopas ja nõuab selliselt kujundatud poliitikat, mis tõhusalt toetab tippsaavutusi ja Euroopa piirkondade ühtekuuluvust; märgib, et innovatsioon kehtib ühtviisi nii uutmoodi töötamise ja teenuste osutamise kui ka uute toodete puhul; nõuab praeguse olukorra tähelepanelikumat läbivaatamist ja uurimist, kuidas veelgi tõhusam olla. Komitee rõhutab vajadust suurendada eelkõige kohaliku tasandi ja äärealade innovatsioonivõimalusi ja seda rohkem tunnustada, lihtsustades teadmistele ja teabevahetusele juurdepääsu paremate füüsiliste ja virtuaalsete struktuuride kaudu;

22.

märgib, et ühise strateegilise raamistiku osana võiks järgmiste teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programmide puhul nõuda veelgi suuremat sünergiat programmidega, mille eesmärk on piirkondliku võimekuse parandamine ning teadus- ja arendustegevuses osalemise lihtsustamine piirkondadele. Hoides kõrgel teadusuuringute ja innovatsiooni tipptaseme põhimõtet, saaks seda näiteks teha süsteemi abil, millega luuakse võimalused, et laiendada teadusuuringutes mahajäänud piirkondade pädevate partnerite osalemist projektides ja programmides, mida juhivad nende paremini tuntud, tipptasemel partnerid mentoriprogrammide või muude vahendite abil; märgib sellega seoses kohalike ja piirkondlike osalejate potentsiaali tippkeskustega seotud pädevuskeskuste edendamisel. Seoses sellega innustab komitee heade tavade näidete levitamist ja vahetamist;

23.

kordab valmisolekut tagada seitsmenda raamprogrammi [ja järgnevate programmide], struktuurifondide, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi, Euroopa Maaelu Arengu Fondi ning Euroopa Kalandusfondi kooskõlastatud kasutus, kuna see on väga oluline ELi konkurentsivõime ning ühtekuuluvus-, tööstus-, teadus-, kõrgharidus- ja innovatsioonipoliitika vastastikuse koosmõju jaoks riiklikul ja piirkondlikul tasandil (3);

24.

toetab menetluse lihtsustamise püüdeid, samuti ELi rahastamisvõimaluste kasutamise praktiliste suuniste avaldamist (4); väljendab erilist heameelt jätkuvate jõupingutuste üle selle nimel, et projektide erinevaid etappe rahastataks ka edaspidi järjepidevalt eri programmidest; pooldaks praktiliste suuniste kujunemist kõikehõlmavaks, samas kättesaadavaks teabe ja ressursside digiväravaks teadus- ja innovatsiooniprogrammide kohta;

25.

kiidab heaks Euroopa Parlamendi ettepaneku luua universaalteenistus ehk üks (teenindus)keskus, kus VKEd, teadlased, ülikoolid, teaduskeskused, piirkonnad, ettevõtted jne saavad taotleda teadus- ja innovatsioonitegevuseks Euroopa, riiklikku, piirkondlikku või kohalikku rahastamist; rõhutab, et ELi tasandil esitatud ettepanekut tuleb ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil toetada;

26.

kiidab heaks kogu ahela tervikuna käsitlemist, alates teadusuuringutest kuni jaemüügini;

27.

rõhutab, et ettevõtluse ja uuendustegevuse programmid peaksid andma panuse ühtlustatud käsitlemisse, lisamata samas arvututele olemasolevatele vahenditele veel ühte; toonitab komitee seisukohta, mida väljendati hiljutises arvamuses teadusuuringute lihtsustamise kohta (5); eriti mis puutub vajadusse tugevdada uurimistegevuse rahastamise vahendeid lisaks teadusuuringutes mahajäänud piirkondade osalemise laiendatamisele; teadusuuringute suutlikkuse ja toetuste vastuvõtmise potentsiaali loomisesse ELi kõikidel territooriumidel ja; tagamisse, et uued vahendid tunnistatavad teaduse, tehnoloogia arengu ja turul levimise ühisjooni ja erinevusi;

28.

toetab katsepartnerlust täisväärtusliku eluperioodi pikendamise valdkonnas, jääb ootama edasisi partnerlusi ning kutsub üles kaasama Regioonide Komitee kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi mõjutavate küsimuste lahendamisse; on arvamusel, et algatuse haldamine nõuab õnnestumiseks enam tähelepanu, kuna sellega on seotud palju organisatsioone ja teemavaldkondi;

29.

kutsub üles käivitama kiiremas korras Arukad Linnad/Arukad Piirkonnad innovatsioonipartnerlust, kuna selles valdkonnas on vältimatud kiired ja olulised arengumeetmed, et leida uusi ja eelarvamustevabasid lahendusi majanduskriisile ja kliimamuutustele reageerimiseks ning kohandada neid linnade tavadele. Eriti oluline on tugevdada teedrajavate ettevõtete ja institutsioonidega piirkondade koostööd ning eraldada neile vahendeid tulemuste tõhusaks edastamiseks ka teistele piirkondadele;

30.

kutsub üles kaasama kohalikke ja piirkondlikke sidusrühmi ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi väljatöötamisel, rakendamisel ja haldamisel; hoiatab aga, et see ei tohiks suurendada olemasolevat, juba sageli segadusse ajavat teabe- ja teenustepakkujate rohkust (nt ettevõtlusväravad, kontaktpunktid, teadmiste vahetamise algatused jne); hoiatab, et selguse puudumine võib märkimisväärselt raskendada ülikoolide, ettevõtjate ja vabatahtliku sektori arusaamist sellest, kuidas paremini edasi minna; märgib samuti, et lisastruktuuride loomine võib hoogustada niigi teravat võitlust piiratud ja üha kasinamate ressursside pärast;

31.

juhib tähelepanu piiriülese koostöö potentsiaalile, sh ELi siseinvesteeringutele ja välisinvesteeringutele, toetavate raamtingimuste tähtsusele ning asjaolule, et innovatsiooni globaalse olemuse tunnistamine annaks lisapanuse innovatsiooni piiriülesesse dimensiooni;

32.

rõhutab sellega seoses muu hulgas ETKRide ja territoriaalsete paktide võimalikku rolli;

33.

tõstab esile paljusid olemasolevaid kohaliku ja piirkondliku tasandi innovatsiooni ja teadmussiirde partnerlusi, mille taga seisavad sageli kohalik või piirkondlik omavalitsus, kohalikud akadeemilised ja äriringkonnad; märgib samuti kohalike ja piirkondlike ülikoolide koostöö tähtsust, nt jõudude ühendamisel teadustöös ja algatustes osalemisel;

34.

märgib, et partnerluse ja aruka spetsialiseerumise põhimõtete kandjatena võiks sellises partnerluses töötada välja ja vajaduse korral hallata struktuurifondide kaudu rahastatavaid piirkondlikke innovatsiooniprogramme – korraldusasutustele tuleb sätete muutmise abil luua edasivolitamise võimalus. Komitee rõhutab, et selliste uute lahendustega on võimalik märkimisväärselt kiirendada teadustulemuste üleminekut kohaliku ja piirkondliku tasandi käsutusse. Oluline on asjakohaselt kaasata asjaomased sidusrühmad nende programmide väljatöötamisse, rakendamise korraldamisse ja hindamisse, võttes võimalusel arvesse nende erivajadusi;

35.

kordab oma toetust saavutada 2020. aastaks konkurentsivõime ja uuendustegevuse eesmärgid ning tõdeb, et sellega seoses tuleb tagada hariduse ja koolituse järjepidev rahastamine, eelkõige just majandusliku ebakindluse ajal (6);

36.

toonitab, milline strateegiline tähtsus on Euroopa jaoks innovatsiooni kontseptsiooni lisamisel haridussüsteemi;

37.

meenutab, et jätkuva majanduskriisi tõttu on juba tuhanded töötajad Euroopa Liidu riikides kaotanud oma töökoha. Uute turgude tekkimine ja ettevõtete ümberpaigutamine madalate tootmiskuludega riikidesse suurendavad seda efekti veelgi. Kõigi ametioskuste taseme tõstmine ja nende ühitamine tööturu vajadustega on tingimata vajalik, (7) et innovatsioon ei tooks kaasa reaalset töökohtade kaotust;

38.

rõhutab siinkohal, et äri- ja tööhõive taristud tuleb viia vastavusse innovatsiooniga toodete, teenuste ja tarnete alal, et kohalikele kogukondadele tõuseks kohalikust innovatsioonist tulu;

39.

rõhutab rolli, mille ülikoolid peaksid võtma teadustöö tulemuste turule toomisel kõrghariduse, teadustegevuse ja ettevõtluse integreerimise kaudu; märgib sellega seoses toetava kohaliku ja piirkondliku tasandi keskkonna tähtsust partnerlusele ülikoolidega; toonitab, et teadustööd tuleb käsitleda võimalikult laias perspektiivis ja mitte üksnes toote arengu aspektist; lisaks rõhutab, et on vaja innustada teadustöötajaid seostama oma tööd tihedamini üldsusega, kaasata üldsust projektide kujundamisse ning eriti just tulemuste levitamisse;

40.

tuletab meelde, et aruka spetsialiseerumise määratlemine konkreetses valdkonnas ei sõltu üksnes piirkonna hinnangust oma nõrkustele ja tugevustele, vaid ka mõistmisest, millised on ohud ja võimalused teiste piirkondade ja mandrite jaoks, mis omakorda nõuab ulatuslikumat ülevaadet potentsiaalsete huvivaldkondade ülemaailmsest arengust. Komitee nendib samuti, et takistada ei tohiks võimalike spontaansete turupõhiste arengute teostumist mingis piirkonnas üksnes seetõttu, et need ei vasta antud piirkonna kindlaksmääratud prioriteetidele;

41.

hoiatab igasuguse püüde eest kasutada arukat spetsialiseerumist juba juhtpositsioonil olevatele piirkondadele või kohalikele omavalitsustele eelisõiguse andmisel, jättes teised piirkonnad toetuseta või pakkudes neile vaid vähest toetust. See oleks vastuolus ELi territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõttega. Seepärast oleks vaja kaarti, kus on näidatud Euroopa piirkondade innovatsiooni tase, et seda saaks kasutada kõige mahajäänumatele piirkondadele konkreetsete toetusvahendite eraldamiseks sõltuvalt olemasolevatest selleotstarbelistest ressurssidest, millega aidataks neid arengus järele kõige innovaatilisematele piirkondadele. Üks võimalus suurendada eri piirkondade koostööd on luua tavad, mille abil vähem arenenud piirkonnad saavad näiteks struktuurifondide toel juurdepääsu vajalikele teadmistele ja rakendusviisidele Euroopa eri paigust;

42.

tunnistab teadustöö infrastruktuuride võtmerolli teadmuspõhistes innovatsioonisüsteemides; toetab seoses sellega uusi piirkondlikke partnerlusrajatisi (8) ja teadustöö infrastruktuuride partnerlust ning kinnitab nende võimet anda panus Euroopa teadusruumi tasakaalustatumasse arengusse, kaasates väiksemaid või vähem kogenud riike ja piirkondi konkurentsivõimelistesse teadusuuringutesse ja innovatsiooni;

43.

tuletab meelde, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineva virtuaalse infrastruktuuri edasisel arengul on määrav tähtsus kogu Euroopa seisukohalt ja eriti suhtluse hõlbustamisel geograafiliselt hajutatud ning eriti kaugete alade, nagu saarte ja äärepoolseimate piirkondade vahel;

44.

nõuab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist aruka spetsialiseerumise platvormi;

45.

nõuab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist struktuurifondidest kaasrahastatud rakenduskavade läbivaatamisse; samuti nõuab, et riiklikes reformikavades võetaks piisavalt arvesse kohalikke ja piirkondlikke huve;

46.

toetab Euroopa Komisjoni kavatsust viia rakenduskavad vastavusse Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetidega ning kutsub üles piirama prioriteetide arvu ja keskenduma praktilisele rakendamisele, võttes arvesse piirkondlikku olukorda;

47.

püüeldes pikemas perspektiivis ühe rahvusvaheliselt sobiva näitaja loomise poole edusammude mõõtmiseks, toetab komitee; ühtse tervikliku näitajate süsteemi väljatöötamist (Euroopa Parlamendi üleskutse kohaselt), hõlmates ideaalis avalikule haldusele ja avalikele teenustele suunatud Innobaromeetri kasutamist. Komitee rõhutab, et sellised näitajad peaksid olema võimalikult lihtsad ning neis ei tohiks arvestamata jätta Euroopa piirkondade tohutut mitmekesisust. Komitee soovib enda kursis hoidmist arengutega ja võimalusel ka kaasamist sellise süsteemi väljatöötamisse;

48.

tunnistab tehnoloogilise, sotsiaalse ja avaliku sektori innovatsiooni tasakaalustamise tähtusust. Eriti oluline on edendada ühiskondlikku innovatsiooni, mille puhul saavutatakse soovitavaid tegevuslikke ja struktuurilisi muutusi innovatsioonitegevuse eri alavaldkondade nt tehnoloogia, kunsti ja disaini, kultuuri ja pärandi ning teenuste arendamise ühendamisega kasutajate oma tegevustega;

49.

avaldab tunnustust kultuuri- ja loomemajanduse mainimisele teatises, kuna neil on võimalik roll loovuse sidumisel innovatsiooniga; rõhutab seoses innovatsiooni soodustamise ja edendamisega, et on tähtis loovalt mõtelda, kuidas üksteisest varem kaugele jäävaid distsipliine lähendada, eesmärgiga idandada uusi ideid;

50.

rõhutab, et innovatsiooni keerukus ja süsteemsus kasvab jätkuvalt. Innovatsiooni abil, mis põhineb lisaks teadusuuringutele järjest enam ka nõudlusel ja võimalustel, lahendatakse reaalse maailma probleeme ja vastatakse olulistele ühiskondlikele väljakutsetele. Innovaatilise liidu juhtalgatuse rakendamisel tuleks innustada poliitikakujundajaid ja teadlasi aktiivselt arendama uusi avatud innovatsiooni käsitusi, mis loob kõigi sidusrühmade seisukohalt tõeliselt kasulikke olukordi ja milles kasutatakse olemasolevaid ressursse nende päritolust sõltumata;

51.

tunnistab riigihangete tohutut ostujõudu, mis ulatub 17 protsendini 27-liikmelise ELi SKPst, ning mõistab riigihangete otsustavat rolli innovatsioonimootori ja (sotsiaalsete, keskkondlike jne) standardite tõusu ilmse vedajana;

52.

toetab ettevõtete ja valitsuste aktiivset kaasamist innovatsiooni toetuskavadesse; manitseb samas ettevaatusele võimaliku mõju eest kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kui üksnes avalik sektor võtab endale olulise tarbija rolli ja riskid katsetamata toodete ja teenuste osas;

53.

toetab algatusi, mille eesmärk on vahetada parimaid tavasid innovaatiliste hankekavade kohta;

54.

väljendab aga muret, millist mõju võib kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele avaldada nõue, et liikmesriigid ja piirkonnad peavad eraldama sihtotstarbelised eelarverahad turustamiseelsete hangete ning innovaatiliste toodete ja teenuste riigihangete tarbeks. Huvitatud piirkondi tuleb julgustada ellu viima katseprojekte muu hulgas rahastamise ja piisavalt paindlike eeskirjade abil;

55.

nõuab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tihedat kaasamist innovaatiliste avalike teenuste ja riigihangete uurimise, näitlikustamise ja rahastamisega seotud õigusraamistiku ja programmide ettevalmistamisse;

56.

usub, et Innovaatilisele liidule territoriaalse mõõtme andmiseks oleks asjakohane teha vahet kõrgetasemeliste innovatsiooniprogrammide ja tipptasemeprogrammide (mida nende olemusest tulenevalt peab toetama temaatiliste innovatsiooniprogrammide kaudu) ning praktilisema, turuleviimiseks valmis oleva innovatsiooni vahel, mida saaks toetada kohaliku ja piirkondliku tasandi innovatsioonipartnerluses erasektoriga; soovitab teha algust „turuleviimiseks valmis innovatsiooniga”, mis tõenäoliselt annavad kiireid tulemusi ja otselepinguid kohaliku tasandi toimijatega;

57.

tuletab meelde, et ELi riigihankedirektiivid juba annavad hangetega tegelevatele ametnikele võimaluse juhinduda valikukriteeriumidest, mis soodustavad innovaatiliste toodete ja teenuste ostmist, ning viimastel aastatel on komisjon esitanud mitmeid juhiseid selles valdkonnas, sh turustamiseelsete hangetega seoses;

58.

märgib, et Euroopa Komisjon on mures innovaatiliste hangete valikukriteeriumide kasutamisel esinevate tõsiste takistuste pärast ning innustab levitama innovatsioonisõbralikke riigihanke tavasid;

59.

hoiatab siiski, et ELi hanke-eeskirjad on sageli vastuolulised ja suurendavad riiklike programmide bürokraatiat – sageli ületavad nad aluslepingutega antud volitusi ja rikuvad subsidiaarsuse põhimõtet –, kehtestades sisepoliitikale hankekriteeriume, mis seotakse sageli õigusaktidega, millega neil tundub puuduvat seos, või on need kriteeriumid esitanud komisjoni eri talitused;

60.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste üleskutset, et kõigis Euroopa Komisjoni talitustes valitseks kõigi ELi hanke-eeskirjade osas õiguskindlus, etteaimatavus, järjekindlus ja ühtne määratlus. See tingimus peaks olema täidetud mis tahes riigihanke ettepaneku puhul, mis puudutab Innovaatilist liitu;

61.

rõhutab vajadust lihtsustada selliste rahastamisprogrammide kättesaadavust VKEde jaoks, mis võiksid nende osalusest majanduselus kasu saada, võttes arvesse praeguste programmide keerukust ja eeskirjade lahknevust, mis sageli välistavad VKEde osaluse, kuna neil puudub soov ja aeg, et püüda mõista asjaomaste programmide pakutavaid võimalusi. Komitee avaldab tugevat toetust VKEde olulisele rollile innovatsiooni edendajana;

62.

toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut luua ühine strateegiline raamistik kõigile piirkondliku mõõtmega ELi fondidele (Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond, Euroopa Kalandusfond), nõudes sidusust uue kavandatud innovatsiooni ühise strateegilise raamistikuga;

63.

avaldab tugevat toetust, et ühine strateegiline raamistik hõlmaks ka sünergiat temaatiliste ELi fondidega, millel on territoriaalne element, näiteks maapiirkondade jätkusuutlik areng lairibaühenduse tagamise abil, TEN-T transpordifond, teadustegevus ja uued kohalikud teemaalgatused (nt arukad linnad);

64.

tuletab meelde, et riigiabi eeskirjad on sageli väga keerulised, ja nõuab, et 2011. aastal kavas olev läbivaatamine annaks selguse, milliseid innovatsioonivorme on võimalik asjakohaselt toetada; märgib, et selline selgus võib luua võimaluse toetada konkreetse piirkonna innovaatilisi ettevõtteid;

65.

toetab praktikas tegutsejate üleskutset lihtsustada ELi innovatsiooniprogrammi haldusmenetlust, suurendades näiteks avatud pakkumiste arvu ja määrates kindlaks pakkumiskutse avaldamise kuupäeva, kuna praktikud on kindlad, et sellised meetmed suurendaksid rahastamise taotlejate jaoks etteaimatavust ja vähendaksid nende halduskulusid; toonitab sellega seoses halduse prognoositavuse tähtsust;

66.

nõuab paremat tasakaalu ELi programmide riski ja kontrolli vahel, sest sageli on tegu ülekontrollimisega; nõuab proportsionaalset auditi- ja aruandemehhanismi, näiteks neile organitele, kelle usaldusväärsete haldus- ja aruandetavade kohta on kinnitatud andmeid; nõuab teaduslikel ja tehnilistel aspektidel või teaduslikel ja uuenduslikel aspektidel põhinevat rahastamist, mille puhul asetatakse rõhk teaduslikele ja tehnilistele kvaliteedikriteeriumidele, (9) mitte keskendumist kulude korrapärasele kasutamisele, mis on enamiku ELi programmide puhul sageli siiani aluseks.