Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52010AP0383

    Teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimine ***I Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010 . aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta (KOM(2005)0661 – C7-0048/2010 – 2005/0254(COD))
    P7_TC1-COD(2005)0254 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 21. oktoobril 2010 . aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2011 teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta
    LISA

    ELT C 70E, 8.3.2012, p. 211–220 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    8.3.2012   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    CE 70/211


    Neljapäev, 21. oktoober 2010
    Teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimine ***I

    P7_TA(2010)0383

    Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta (KOM(2005)0661 – C7-0048/2010 – 2005/0254(COD))

    2012/C 70 E/33

    (Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0661);

    võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0048/2010);

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

    võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

    võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A7-0273/2010),

    1.

    võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

    2.

    palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

    3.

    teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.


    Neljapäev, 21. oktoober 2010
    P7_TC1-COD(2005)0254

    Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 21. oktoobril 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2011 teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta

    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

    toimides kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega (1)

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Euroopa Liidul puuduvad liidu päritolumärgistuse ühtlustatud eeskirjad või ühtsed tavad, välja arvatud mõni erijuhtum põllumajandussektoris.

    (2)

    Käesolevat määrust tuleks kohaldada imporditud tööstustoodete suhtes, välja arvatud kalandus- ja akvakultuuritooted, nagu need on määratletud nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 104/2000 (kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta) (2) artiklis 1, ning välja arvatud toit, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (3) artiklis 2.

    (3)

    Praegu kasutavad paljud liidu ettevõtted juba vabatahtlikult päritolumärgistust.

    (4)

    Liidu eeskirjade puudumine ja erinevused liikmesriikides kehtivates süsteemides, mida kasutatakse teatavatele toodetele nende päritoluriigi märkimisel, on tekitanud olukorra, kus paljudes sektorites puudub enamikul kolmandatest riikidest imporditud ja liidu turul levitatavatest toodetest teave päritoluriigi kohta või on kõnealune teave eksitav. Need erinevused tekitavad ka olukorra, kus import kolmandatest riikidest toimub liidu nende piiriületuskohtade kaudu, mis on eksportivale riigile kõige sobivamad.

    (5)

    Komisjoni peetud konsultatsioonid peamiste sidusrühmadega (sealhulgas tööstus, importijad, tarbijaühendused, ametiühingud) ELi päritolumärgistust käsitleva võimaliku määruse väljatöötamise üle näitavad, et liidu tarbijad mõistavad hästi, et päritolumärgistus on oluline ohutuse ning sotsiaal- ja keskkonnaküsimustes teavitamise seisukohalt.

    (6)

    Liidu kodanike arvates on kogu liitu hõlmav päritolumärgistuse reguleerimine tihedalt seotud nende tervise ja ohutusega.

    (7)

    Lissaboni tegevuskavas seadis EL eesmärgi tugevdada liidu majandust – tõsta muu hulgas liidu tööstuse konkurentsivõimet maailmamajanduses, ning konkurentsivõime tõstmise vajadusele tugineb ka ELi 2020. aasta strateegia; teatud tarbekaupade kategooriate puhul võib konkurentsivõime seisneda tõsiasjas, et nende tootmist ELis seostatakse tunnustatud kõrge kvaliteedi ja tootmisstandarditega.

    (8)

    Liidu päritolu märgistamise eeskirjad tugevdaksid liidu ettevõtete konkurentsivõimet ja kogu liidu majandust ning võimaldaksid kodanikel ja tarbijatel teha teadlikke valikuid.

    (9)

    Päritolu märkimise majanduslikku olulisust tarbija otsuste ja kaubanduse jaoks on oma tegevuses teadvustanud ka teised peamised kaubanduspartnerid, kes on välja töötanud päritolu märgistamise kohustuslikud nõuded. Liidu eksportijad peavad kõnealuseid nõudeid täitma ning märkima päritolu toodetele, mida nad soovivad kõnealustele turgudele eksportida.

    (10)

    Kolmandatest riikidest ELi imporditud kaubad on põhjustanud mitmeid haigus- ja õnnetusjuhtumeid. Selge päritolumärgistus annab ELi kodanikele rohkem teavet ja parema kontrolli tehtavate valikute üle ning kaitseb seega juhtumite eest, kus teadmatusest ostetakse küsitava kvaliteediga kaupa.

    (11)

    Halduskoormuse vähendamiseks peaksid liikmesriikide tolliasutused piiril kontrollima käesoleva määruse rakendamist ühtse ja kooskõlastatud menetluse kohaselt.

    (12)

    Tagamaks, et käesolev määrus oleks tõhus ja selle põhjustatud halduskoormus väike ning et see annaks samal ajal liidu ettevõtjatele maksimaalse paindlikkuse, peaks see olema kooskõlas maailmas kasutusel olevate „made-in” skeemidega.

    (13)

    Liit tuleb seada võrdväärsete õigusaktide kehtestamise abil kaubanduspartneritega võrdväärsele tasemele, mis aitab ühtlasi ära hoida vale või eksitava päritoluteabe esitamist teatavate imporditud kaupade kohta.

    (14)

    Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivile 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (4), võib teabel geograafilise päritolu kohta olla tarbijate jaoks kaubanduslik väärtus. Kõnealuse direktiivi kohaselt võib juhul, kui tarbija ostab geograafilise päritolu kohta antud vale või eksitava teabe tõttu toote, mille ta oleks muidu ostmata jätnud, olla tegemist ebaausa kaubandustavaga. Kõnealune direktiiv ei sätesta, et kaupade geograafilise päritolu kohta peab teavet esitama, samuti ei määratleta selles „päritolu” mõistet.

    (15)

    Päritolumärgistuse skeem võimaldaks tarbijatel tuvastada tooteid sotsiaalsete, keskkonna- ja ohutusstandardite järgi, mis tavaliselt seonduvad päritoluriigiga.

    (16)

    Päritolumärgistuse ühtse päritolumääratluse loomine ning ühtse märkimis- ja kontrollikorra väljatöötamine looks võrdsed tegevustingimused, muudaks tarbijatele valiku tegemise lihtsamaks ning aitaks vähendada tarbijate petmist ja eksitava päritoluteabe esitamist.

    (17)

    Päritolumärgise kasutuselevõtt võib kaasa aidata sellele, et liidu nõudlikud standardid toimivad rohkem liidu tootmisharu, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete huvides , kes sageli teevad suuri jõupingutusi toodete parema kvaliteedi saavutamiseks ja säilitavad traditsioonilisi ning käsitöönduslikke töökohti ja tootmisviise, kuid kes samal ajal osalevad ülemaailmses konkurentsis, millel puuduvad reeglid vahe tegemiseks tootmisviiside vahel . Ühtlasi aitaks see ära hoida ebaõige päritoluteabe esitamisest tingitud kahju liidu tootmisharu mainele. Suurenenud läbipaistvus ja tarbijate parem teavitamine kaupade päritolustaitavad omakorda ellu viia Lissaboni tegevuskava ja ELi 2020. aasta strateegia eesmärke.

    (18)

    1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATTi) IX artiklis sätestatakse, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmed võivad vastu võtta ja rakendada seadusi ja määrusi impordi päritolumärgistuse kohta, eriti eesmärgiga kaitsta tarbijaid petturlike ja eksitava märgiste eest.

    (19)

    Päritolu märgistamise eeskirjad pakuvad mõjusat kaitset võltsimise ja kõlvatu konkurentsi eest, sellega tõhustatakse nõukogu 22. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1383/2003 (teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta) (5) rakendamist ning luuakse veel üks oluline vahend liidu toodangu kaitseks ja edendamiseks.

    (20)

    Euroopa Ühenduse ja ▐ Türgi ning EMÜ lepingu osalisriikide vahel sõlmitud lepingu alusel tuleb nimetatud riikidest pärinevad tooted välja arvata käesoleva määruse reguleerimisalast.

    (21)

    Liidu reeglid kauba mittesooduspäritolu kohta on sätestatud nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (6), ja selle rakendussätted komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (7). Kui käesoleva määruse elluviimiseks määratakse kindlaks imporditud kaupade päritolu, on soovitav toetuda kõnealustele päritolureeglitele. Kaubandusettevõtjatele ja kaubanduse haldusasutustele tuttava kontseptsiooni kasutamine peaks lihtsustama selle kasutuselevõttu ja rakendamist. Mittesooduspäritolureegleid peaks rakendama kõikidel mittesooduskaubanduspoliitika eesmärkidel. Vältida tuleks deklaratsioonide ja dokumentide koopiaid.

    (22)

    Piiramaks tööstuse, kaubanduse ja haldusasutuste koormuse kasvu, peab päritolu märgistamise muutma kohustuslikuks vaid nendele sektoritele, mille puhul on komisjon eelnevalt toimunud konsultatsioonide põhjal leidnud, et tekib lisandväärtus. ▐ Tuleks ette näha, et teatavate toodete puhul ei pea tehnilistest ▐ põhjustest lähtudes või juhul, kui päritolu märgistamine ei ole muudel põhjustel käesoleva määruse mõttes vajalik, käesolevat määrust rakendama. Nimetatud olukord võib tekkida juhul, kui päritolu märkimine kahjustaks vaatlusaluseid kaupu, või teatud toorainete puhul.

    (23)

    Tuleks ette näha, et kaupade päritolu käsitlevaid andmeid, mida pädevad ametiasutused kontrolli käigus koguvad ja/või kinnitavad, võib vahetada, sealhulgas ametiasutuste ning teiste isikute ja organisatsioonidega, millele liikmesriigid on andnud direktiivi 2005/29/EÜ kohaselt täideviija rolli. Sealjuures tuleb arvesse võtta isikuandmete, äri- ja tootmissaladuse ning kutse- ja haldussaladuste kaitset.

    (24)

    ▐ Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291 sätestatakse seadusandliku tavamenetluse kohaselt määrusega eelnevalt eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme komisjoni rakendamisvolituste teostamise üle. Kuni selle uue määruse vastuvõtmiseni jääb kehtima nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (8) , välja arvatud kontrolliga regulatiivmenetlus, mida ei kohaldata .

    (25)

    Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 selleks, et määrata juhud, millal aktsepteeritakse kaupade märgistamist pakendite märgistamise asemel või millal kaupu ei saa või ei ole vaja märgistada tehnilistel põhjustel, ning anda õigus kehtestada meetmed, et määrata muud reeglid, mis võivad osutuda vajalikuks, kui kaubad ei vasta käesoleva määruse nõuetele, või kaasajastada käesoleva määruse lisa, kui hinnang päritolumärgistuse vajalikkuse kohta teatavas tööstusharus on muutunud.

    (26)

    Reisijate isiklikus pagasis leiduvate isiklikuks kasutamiseks mõeldud kaupade osas ei peaks rakendama käesolevat määrust, kui kõnealused kaubad on tollimaksust vabastatud ja kui puuduvad märgised selle kohta, et kõnealuseid kaupu veetakse kaubanduslikul eesmärgil. Tuleks ette näha sätted, et ka juhud, mida käsitletakse nõukogu 16. novembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem (kodifitseeritud versioon) (9), saab rakendussätete abil käesoleva määruse reguleerimisalast välja arvata,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    1.   Käesolevat määrust kohaldatakse valmis tarbekaupade suhtes, välja arvatud kalandus- ja akvakultuuritooted, nagu need on määratletud määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 1, ja toit, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2.

    2.   Märgistust vajavad valmis tarbekaubad on sellised kaubad, mis on mõeldud lõpptarbijale ja loetletud käesoleva määruse lisas ning need on imporditud kolmandatest riikidest, välja arvatud tooted , mis pärinevad Euroopa Liidu territooriumilt, ▐ Türgist ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikidest.

    Valmis tarbekaubad võib päritolumärgise omamise nõudest vabastada, kui selgub, et neid on tehnilistel ▐ põhjustel võimatu märgistada.

    Kaubad, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, piirduvad valmis tarbekaupadega. Komisjon võib määruse reguleerimisala laiendada, kui tal on selleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu heakskiit.

    Tekstiili ja tekstiiltoodete (rühmad 50–63), kingade, kedride jms (rühm 64), karusnahast rõivaste, rõivamanuste jm karusnahatoodete, tehiskarusnaha ja sellest valmistatud toodete (NC-koodid 4303/4304), nahktoodete, sadulsepatoodete ja rakmete, reisitarvete, käekottide jms toodete; loomasooltest toodete (NC-koodid 4104 41 / 4104 49 / 4105 30 / 4106 22 / 4106 32 / 4106 40 / 4106 92 / 4107–4114 / 4302 13 / v.a 4302 19 (35, 80)) puhul peetakse valmis tarbekaupade all silmas lõpptoodet või poolvalmis toodet, mida tuleb veel liidus edasi töödelda enne selle turuleviimist.

    3.   Mõisted „päritolu” ja „pärinema” viitavad mittesooduspäritolule vastavalt ühenduse tolliseadustiku artiklitele 22–26.

    4.   Turuleviimine – üksiku lõpptarbimiseks mõeldud toote kättesaadavaks tegemine liidu turul, et kõnealust toodet tasuta või tasu eest levitataks ja/või kasutataks.

    5.   Pädevad asutused – iga ametiasutus, mis on kaasatud kaupade kontrollimisse kas kõnealuste kaupade impordi või turuleviimise ajal.

    6.   Käesolev määrus ei kehti reisijate isiklikus pagasis olevate mittekaubandusliku iseloomuga kaupade suhtes, kui kõnealused kaubad on tollimaksust vabastatud ja kui puuduvad konkreetsed märgised, mis annavad alust arvata, et kõnealuseid kaupu veetakse kaubanduslikul eesmärgil.

    Imporditud kaupu, mida võib vastavalt määrusele (EÜ) nr 1186/2009 imporditollimaksust vabastada ja mille puhul puuduvad materiaalsed märgised, mis annavad alust arvata, et kõnealused kaubad on osa kaubanduslikust veondusest, arvatakse samuti käesoleva määruse reguleerimisalast välja ▐.

    7.     Käesolev määrus peab olema kooskõlas maailmas kasutusel olevate „made-in” skeemidega, et see oleks tõhus ning tagaks samas liidu ettevõtjatele suurema paindlikkuse ja madala halduskoormuse.

    Artikkel 2

    Kaupade importimisel või turuleviimisel tuleb neile käesolevas määruses esitatud tingimustel märkida kaupade päritolu.

    Artikkel 3

    1.   Kaupadele märgitakse nende päritoluriik. Juhul, kui kaubad pakendatakse, tehakse pakendile eraldi päritolumärgistus.

    Komisjon võib delegeeritud õigusaktidega vastu võtta meetmeid , et määratleda juhtumid, mille puhul aktsepteeritakse kaupade märgistamise asemel pakendi märgistamist. Eelkõige kehtib see juhul, kui kaubad jõuavad lõpptarbija või -kasutajani üldjuhul nende tavapakendis. Nimetatud meetmed ja nende läbivaatamise kehtestab komisjon vastavalt artiklis 7 sätestatud korrale.

    2.   Kaupade päritolu näitab sõna „valmistatud” („made-in”) koos päritoluriigi nimega. Päritolumärgis võib olla mis tahes Euroopa Liidu ametlikus keeles, millest lõpptarbijad selles liikmesriigis, kuhu tooteid turustatakse, hõlpsasti aru saavad , või inglise keeles, kasutades sõnu „made in” ja päritoluriigi ingliskeelset nime .

    3.   Päritolumärgis kirjutatakse selgesti loetavate ja kustumatute tähtedega, see on tavalise kasutamise puhul nähtav, muust teabest selgelt eristuv ja esitatud viisil, mis ei ole eksitav ega tekita toote päritolu suhtes vale ettekujutust.

    Toodete puhul, mida turustatakse riikides, mille kirjakeeles kasutatakse ladina tähestikku, tuleb märgistuses kasutada ainult ladina tähestikku.

    4.   Kaubad kannavad importimisel nõutud märgist. Ilma, et see piiraks artikli 5 lõike 3 kohaselt võetavaid meetmeid, ei tohi märgist eemaldada või omavoliliselt muuta seni, kuni kaubad on müüdud lõpptarbijale või -kasutajale.

    Artikkel 4

    1.    Komisjon võib vastavalt artikli 6 lõikes 2 sätestatud menetlusele vastu võtta rakendusmeetmeid, mille eesmärk on eelkõige järgmine:

    määrata kindlaks päritolumärgise üksikasjalik vorm ja märgistamise viisid;

    koostada nimekiri nendest mõistetest kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes, mis väljendavad selgelt, et kaubad on pärit märgisel nimetatud riigist;

    määrata kindlaks juhtumid, mille puhul viitavad tavakasutuses olevad lühendid üheselt päritoluriigile ning neid võib käesoleva määruse rakendamisel kasutada.

    2.     Komisjon võib delegeeritud õigusaktidega võtta vastu meetmeid, mille eesmärk on:

    määrata kindlaks juhtumid, mille puhul ei saa või ei ole vaja kaupu tehnilistel ▐ põhjustel märgistada;

    määrata kindlaks muud reeglid, mida vajatakse juhul, kui kaubad ei vasta käesoleva määruse nõuetele;

    kaasajastada käesoleva määruse lisa, kui hinnang päritolumärgistuse vajalikkuse kohta teatud sektoris on muutunud.

    Nimetatud meetmed ja nende läbivaatamise kehtestab komisjon vastavalt artiklis 7 sätestatud korrale.

    Artikkel 5

    1.   Kaubad ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, kui:

    kõnealused kaubad ei kanna päritolumärgist;

    päritolumärgis ei vasta kaupade päritolule;

    päritolumärgist on muudetud või see on eemaldatud või seda on muul moel omavoliliselt moonutatud, välja arvatud juhul, kui oli vaja teha käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud parandusi.

    2.   Komisjon võib võtta edasisi rakendusmeetmeid artikli 6 lõikes 2 osutatud korra kohaselt seoses deklaratsioonide ja tõendavate dokumentidega, millega näidatakse vastavust käesolevale määrusele.

    3.     Komisjon teeb ettepaneku selle kohta, milliseid ühiseid miinimumstandardeid kasutada käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste osas.

    4.   Liikmesriigid peavad vastavalt komisjoni ettepanekus esitatud miinimumstandarditele kehtestama reeglid karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ja võtma vajalikke meetmeid, et tagada, et kõnealuseid karistusi rakendataks. Ettenähtud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad kõnealustest sätetest komisjoni üheksa kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja teatavad viivitamata kõnealuseid sätteid mõjutavatest hilisematest muudatustest. Komisjon peab tagama liikmesriikide karistussüsteemide ühtlustamise vähemalt minimaalsel tasemel, et kolmandate riikide eksportijad ei hakkaks erinevuste tõttu eelistama liidu teatud piiriületuspunkte teistele.

    5.   Juhul, kui kaubad ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, võtavad liikmesriigid lisaks meetmeid, millega kohustavad kaupade omanikku või mis tahes muud kõnealuste kaupade eest vastutavat isikut kaupu vastavalt käesoleva määruse nõuetele oma kuludega märgistama. Liikmesriigid teavitavad kõnealustest sätetest komisjoni hiljemalt … (10) ja teatavad viivitamata kõnealuseid sätteid mõjutavatest hilisematest muudatustest.

    6.   Kui see on käesoleva määruse tõhusaks rakendamiseks vajalik, võivad pädevad asutused vahetada käesoleva määruse täitmise kontrollimisel saadud andmeid, sealhulgas asutuste ja teiste isikute või organisatsioonidega, millele liikmesriigid on andnud direktiivi 2005/29/EÜ artiklis 11 sätestatud volitused.

    Artikkel 6

    1.   Komisjoni abistab päritolu märkimise komitee (edaspidi „komitee”). Nimetatud komiteesse kuuluvad liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja ühenduste esindajad.

    2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

    3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

    Artikkel 7

    Delegeeritud volituste rakendamine

    1.     Komisjonile antakse käesoleva määruse kohaldamise ajaks õigus võtta vastu artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte.

    2.     Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

    3.     Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 8 ja 9 sätestatud tingimusi.

    Artikkel 8

    Delegeerimise tagasivõtmine

    1.     Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

    2.     Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

    3.     Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

    Artikkel 9

    Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

    1.     Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

    Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

    2.     Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

    Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

    3.     Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

    Artikkel 10

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikleid 2, 3 ja 5 kohaldatakse pärast 12 kuu möödumist käesoleva määruse jõustumisest. Artikli 6 lõikes 2 osutatud korras võib komisjon pikendada seda ajavahemikku aja võrra, mida ettevõtjad vajavad rakendussätetega kehtestatud päritolumärgistusnõuete rakendamiseks, ja mitte mingil juhul vähem kui kuue kuu võrra.

    Hiljemalt … (11) viib komisjon läbi uuringu määruse mõju kohta.

    Käesolev määrus kaotab kehtivuse … (12). Üks aasta enne kehtivusaja lõppu otsustavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kas määruse kehtivusaega pikendada või määrust muuta.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Euroopa Parlamendi nimel

    president

    Nõukogu nimel

    eesistuja


    (1)  Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010. aasta seisukoht.

    (2)  EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.

    (3)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

    (4)  ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

    (5)   ELT L 196, 2.8.2003, lk 7.

    (6)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

    (7)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

    (8)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

    (9)  EÜT L 324, 10.12.2009, lk 23.

    (10)   Üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

    (11)   Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

    (12)   Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

    Neljapäev, 21. oktoober 2010
    LISA

    Tooted, mille suhtes käesolev määrus kehtib, identifitseeritakse KN-koodi alusel.

    KN-kood

    Kirjeldus

    4011 92 00

    Uued kummist õhkrehvid põllu- ja metsatöömasinatele (v.a. kalasaba- vms mustriga)

    4013 90 00

    Kummist sisekummid (v.a. sõiduautodele, sh universaalid ja võidusõiduautod, bussid, veoautod ja jalgrattad)

    4104 41 / 4104 49 / 4105 30 / 4106 22 / 4106 32 / 4106 40 / 4106 92 / 4107–4114 / 4302 13 / ex 4302 19 (35, 80)

    Pargitud, värvitud, kuid lõplikult viimistlemata nahk ja viimistletud nahk

    4008 21 / 4008 11 / 4005 99 / 4204 / 4302 30 (25, 31)

    8308 10(00) / 8308 90(00) / 9401 90 / 9403 90

    Kontsad, tallad, ribad; tehismaterjalid, muud

    4201 / 4202 / 4203 / 4204/ 4205 / 4206

    Sadulsepatooted ja rakmed, reisitarbed, käekotid jms tooted, tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

    4303 / 4304

    Karusnahast rõivad, rõivamanused jm karusnahatooted; tehiskarusnahk ja tooted sellest

    Grupid 50 – 63

    Tekstiil ja tekstiiltooted

    6401 / 6402 / 6403 / 6404 / 6405 / 6406

    Jalatsid; kedrid jms

    6904/ 6905 / 6907 / 6908 / 6911 / 6912 / 6913 / 6914 901 00

    Keraamikatooted

    7013 21 11 / 7013 21 19 / 7013 21 91 / 7013 21 99 / 7013 22 10 / 7013 31 10 / 7013 31 90 / 7013 91 10 / 7013 91 90

    Klaasist lauanõud ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses kasutatavad klaasesemed jms kristallist klaastooted (v.a rubriikides 7010 ja 7018 nimetatud) , käsitsi töödeldud

    7113/7114/7115/7116

    Juveeltooted ning nende osad väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist; hõbesepa- ja kullassepatooted ning nende osad väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist; muud tooted väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist; tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, tehislikest või taastatud)

    7318

    Kruvid, poldid, mutrid, võtmega keeratavad puukruvid, kruvikonksud, needid, tüüblid, splindid, seibid (sealhulgas vedruseibid) ja muud taolised raud- või terasesemed

    8201/ 8202/ 8203/ 8205/ 8207/ 8208/ 8209/ 8211/ 8212/ 8213/ 8214/ 8215

    Tööriistad, vahendid

    8302 20 00

    Pöörd- või rullrattad mitteväärismetallist kinnitusdetailidega

    8481

    Kraanid, klapid, ventiilid ja muu selline armatuur torustike, katelde, reservuaaride, paakide jms jaoks, kaasa arvatud reduktsiooni- ja termoreguleerventiilid

    9307

    Mõõgad, pistodad, täägid, odad jms külmrelvad, nende osad ja tuped

    Grupp 94

    Mööbel, madratsid, madratsialused, padjad, lambid ja valgustid, sisevalgustusega sildid jms, kokkupandavad ehitised.

    9603

    Luuad, harjad ▐, mehaanilised mootorita põrandapuhastajad, mopid ja sulgedest tolmupühkijad; eeltöödeldud köitesõlmed ja harjasekimbud luudade ja harjade valmistamiseks; maalrirullid ja -tampoonid; kuivatuskaabitsad (v.a kuivatusrullid)


    Top