14.12.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 339/29

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, mis käsitleb ELi Läänemere piirkonna strateegiat”

KOM(2009) 248 lõplik

(2010/C 339/07)

Raportöör: Michael SMYTH

10. juunil 2009. aastal otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, mis käsitleb ELi Läänemere piirkonna strateegiat”

KOM(2009) 248 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon võttis arvamuse vastu 8. jaanuaril 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 459. istungjärgul 20.–21. jaanuaril 2010 (20. jaanuari istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 198, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 4 liiget.

1.   Järeldused

1.1   Komitee toetab Läänemere strateegia nelja samba eesmärki – muuta piirkond jõukaks, ohutuks ja turvaliseks, keskkonnasäästlikuks ning atraktiivseks ja hea juurdepääsuga piirkonnaks.

1.2   Komitee avaldab tunnustust laiaulatuslikule konsulteerimisprotsessile, mis eelnes strateegia valmimisele, ja rollile, mida sotsiaalpartnerid ja sidusrühmad kõnealuses protsessis etendasid. Komitee kordab oma üleskutset luua Läänemere kodanikuühiskonna foorum, mis aitaks kaasata kodanikuühiskonda strateegia edenemisse.

1.3   Strateegial on keerukate struktuuriliste probleemidega tegelemisel Läänemere piirkonnas kiiduväärsed eesmärgid. Siiski on mitmeid lahendamist vajavaid väljakutseid, et strateegia osutuks tõhusaks. Need väljakutsed on seotud strateegia potentsiaaliga pakkuda lisaväärtust, strateegia juhtimismehhanismide, ELi ühtekuuluvuse ja strateegia välise tõhususega.

1.4   Läänemere strateegia juhtimismehhanismid on samuti tekitanud mõningast kriitikat. Strateegia hõlmab 21 peadirektoraadi pädevusvaldkondi ning sellega on kaetud 8 liikmesriiki ja Venemaa. Võttes arvesse nelja sammast, 15 prioriteetset meedet ja arvukaid horisontaalseid meetmeid, on strateegia keskmes keerukas juhtimisstruktuur, mis võib strateegia teostamatuks muuta. Komitee arvates tuleb teha kõik võimalik strateegia juhtimise ja haldamise lihtsustamiseks.

1.5   Käesolevas arvamuses korratakse ettepanekut luua komitees Läänemere piirkonna ajutine vaatlus- või uurimisrühm, nii et kogu komitee saaks tõhusalt osaleda strateegia elluviimisel ja arendamisel.

1.6   Väline mõõde on strateegia üks peamisi väljakutseid, eelkõige seepärast, et Venemaa etendab Läänemere piirkonnas võtmerolli. Venemaa roll strateegia rakendamisel tuleb korraldada põhjamõõtme mehhanismide raames. Ei ole kindel, kas need mehhanismid on piisavad, et tagada Venemaa tõhus osalemine strateegia meetmetes.

1.7   Komitee toetab seisukohta, et strateegia ei ole mitte üksnes dokument, ennekõike on see protsess. See tähendab, et strateegia rakendamine võtab aega. Kõik liikmesriigid ja sidusrühmad koos ELi institutsioonidega on praeguseks saavutanud kokkuleppe piiratud arvu peamiste meetmete ja projektide suhtes ning leppinud kokku need rakendada. Komitee loodab, et strateegia ettevalmistamise ajal tekkinud entusiasm säilib ning et see aitab kaasa strateegia tõhusale ja õigeaegsele rakendamisele, mida saab vajaduse korral kohandada.

2.   Strateegia taust

2.1   Läänemere strateegia toetub kindlatele alustele. On ammu tunnistatud, et Läänemere piirkonnas on mitmeid omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses olevaid keskkonna-, majandusarengu ja infrastruktuuri probleeme. 2006. aasta novembris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Läänemere strateegia koostamise kohta. Läänemere makropiirkonnaks nimetatud ala strateegia võttis komisjon vastu 10. juunil 2009 ja see esitati 19. juunil 2009 Euroopa Ülemkogule. Kõnealune strateegia oli oluline prioriteet eesistujariigile Rootsile ja see võeti vastu 26. oktoobril 2009 Luksemburgis toimunud üldasjade nõukogul.

2.2   Laiaulatuslik strateegia tähistab uut etappi Euroopa Liidu territoriaalse koostöö poliitikas. Komisjon on seisukohal, et strateegia kujutab endast esimest tõeliselt integreeritud lähenemisviisi liikmeriikide jaoks, kelle ees seisavad samasugused väljakutsed. Praegu on 13 riikidevahelise koostöö valdkonda, mis hõlmavad kogu ELi territooriumi (lisaks on ligikaudu 50 piiriülest koostööskeemi). Läänemere strateegia hõlmab makropiirkondlikku koostööd, mis on suhteliselt uus kontseptsioon: see tähendab rahaliste vahendite tõhusamat koordineerimist ja kasutamist ning koostööalgatusi kogu Läänemere piirkonnas. Geograafiliselt kuuluvad strateegia alla Rootsi, Taani, Saksamaa, Soome, Poola, Eesti, Läti ja Leedu ELi liikmesriikidest ning Norra ja Venemaa.

2.3   Kõnealuse arvamuse eesmärk on hinnata kavandatud Läänemere strateegiat ja selle tegevuskava organiseeritud kodanikuühiskonna vaatenurgast. Arvamus tugineb hiljuti komitees vastuvõetud arvamustes „Läänemere piirkond: organiseeritud kodanikuühiskonna roll piirkondliku koostöö parandamisel ja piirkondliku strateegia määratlemisel” (1) ja „Makropiirkondlik koostöö – Läänemere strateegia laiendamine Euroopa teistele makropiirkondadele” (2) esitatud analüüsile. Protsess, mille tulemusena strateegia koostati, on pretsedenditu. Komisjon on seisukohal, et kui Läänemere strateegia on asjakohane ja toimiv Läänemere piirkonnas, võib sarnast lähenemisviisi rakendada ka teistele sellistele makropiirkondadele nagu Doonau, Alpide ja Vahemere piirkond.

3.   Strateegia põhiprintsiibid

3.1   Komisjon viis 2008. aasta jooksul läbi põhjalikud konsultatsioonid. Need konsultatiivsed seminarid hõlmasid geograafiliselt kogu makropiirkonda ja kulmineerusid 2009. aasta veebruaris Rostockis. Nad olid temaatiliselt jagatud Läänemere strateegia nelja samba alusel, et muuta Läänemere piirkond

—	keskkonnasäästvaks piirkonnaks;

—	heaolupiirkonnaks;

—	hea juurdepääsuga ja atraktiivseks piirkonnaks;

—	ohutuks ja turvaliseks piirkonnaks.

3.2   Strateegiaga kaasneb tegevuskava, mis hõlmab 15 prioriteetset nelja samba vahel jaotuvat valdkonda. Iga prioriteetset valdkonda koordineerib vähemalt üks Läänemere piirkonna liikmesriik, kellelt oodatakse selle rakendamisel koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

3.3   Läänemere strateegiat ja kavandatavaid meetmeid rahastatakse olemasolevatest allikatest, milleks on peamiselt ELi struktuurifondid (55 miljardit eurot aastateks 2007–2013), kõik Läänemere riigid, erasektor ja ka sellised finantsasutused nagu Euroopa Investeerimispank, Põhjamaade Investeerimispank ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

3.4   Euroopa Parlamendi resolutsiooni (3) ja komisjoni teatise vahel on märkimisväärsed erinevused (4). Komisjon toetab nõukogu ELi-sisest seisukohta, samas kui parlamendi resolutsioonis käsitletakse strateegiat kui põhjamõõtme Läänemere piirkonna strateegiat. Parlamendi resolutsioonis kutsutakse komisjoni üles esitama ettepaneku Läänemere piirkonna strateegia kohta, et „tugevdada põhjamõõtme sisemist tugisammast” (5). Parlament loob selge seose Läänemere strateegia ja põhjamõõtme raamistiku vahel, samas kui nõukogu ja komisjon teevad vahet strateegia ja koostöö väliste aspektide vahel.

3.5   Erinevad seisukohad valitsevad sobiva juhtimisstruktuuri osas. Komisjoni strateegias keskendutakse olemasolevate algatuste koordineerimisele, edusammude pidevale jälgimisele ja tegevuskava hoo säilitamisele. Komisjoni lähenemisviisis soovitakse hoida institutsioonilised mehhanismid miinimumtasemel, samuti puudub Läänemere strateegia täiendav rahastamine. Parlament teeb ettepaneku korraldada igal aastal enne suvist Euroopa Ülemkogu kohtumist Läänemeremaade tippkohtumine ning laiendada piirkondlikke struktuuriüksusi nii ELis kui väljaspool. Osaliselt toimuks rahastamine strateegia jaoks eraldi eelarverea loomise kaudu. Komitee on juba väljendanud oma toetust strateegiale eraldi eelarve loomise küsimuses. Tundub, et parlament soovib kõnealuse poliitika ambitsioonikamat arengut kui komisjon. Nagu soovides rõhutada strateegia arenevat olemust, võttis parlament 22. oktoobril 2009 vastu muudatusettepaneku 2010. aasta eelarvesse, mille kohaselt eraldatakse 20 miljonit eurot strateegia koordineerimise ja mõnede katseprojektide jaoks.

3.6   Jättes kõrvale erinevused komisjoni ja parlamendi lähenemisviisides, võib öelda, et strateegia kujundati makropiirkonna sidusrühmadega peetud põhjalike konsultatsioonide kaudu. Strateegia on uuenduslik, kuna tugineb riikidevahelisele juhtimisstruktuurile ja läheb seega Euroopa Liidu traditsioonilise regionaalpoliitika kohaldamisalast kaugemale. Kõnealune uus juhtimisstruktuur asetub rahvusriigi ja riigiülese ühenduse vahele.

3.7   Läänemere strateegia käsitust kirjeldab komisjon kui „käsilolevat tööd”. Läänemere piirkonna üksikute aspektide määratlemine on paratamatult ebatäpne, kuna geograafiline ulatus muutub sõltuvalt käsitletavast küsimusest. Läänemere strateegia kujundamisel valitud lähenemisviis algab probleemide ja küsimuste määratlemisest; neil omakorda lastakse määratleda makropiirkonna geograafia. Objektiivse mõõdupuu järgi kujutavad strateegia neli sammast ja sellele järgnenud tegevuskava endast tõsist katset luua paremini koordineeritud arenguraamistik Läänemere-taolisele mitmekülgsele piirkonnale ning püüdlust edendada territoriaalset ühtekuuluvust. Allpool asuvas tabelis 1 on esitatud strateegia iga samba tegevuskava prioriteetsed valdkonnad.

3.8   Komisjoni mõttekäigus sisaldub kaudselt eeldus, et integreeritud lähenemisviis on vajalik, et tagada piirkonna säästev areng. Strateegias käsitletavad küsimused on keerukad ja omavahelises seoses, samas kui olemasolevaid koostööskeeme ei ole veel tõhusalt koordineeritud.

4.   Väljakutsed ja võtmeküsimused

4.1   Läänemere strateegia edukas rakendamine on väga oluline. Komisjon on mitmel korral märkinud, et strateegiast võib kujuneda mudel ELi teistele makropiirkondadele. Strateegial on keerukate struktuuriliste probleemidega tegelemisel Läänemere piirkonnas kiiduväärsed eesmärgid. Siiski on mitmeid lahendamist vajavaid väljakutseid, et strateegia osutuks tõhusaks. Need väljakutsed on seotud strateegia potentsiaaliga pakkuda lisaväärtust, strateegia juhtimismehhanismide, ELi ühtekuuluvuse ja strateegia välise tõhususega.

4.2   Lisaväärtuse osas on oht, et strateegia elluviimine võib osutuda võimatuks, kuna strateegia hõlmab mitmeid väga ambitsioonikaid meetmeid, millega soovitakse olla enamikule Läänemere sidusrühmadele meele järele. Oleks kasulik muuta strateegia lihtsamaks ning suunata jõupingutused küll väiksema arvu, aga strateegiliselt oluliste eesmärkide saavutamisele. HELCOMi (Helsingi komisjon) Läänemere tegevuskavas saavutatu on seotud tursavarude taastamise ja üldise keskkonnaseisundiga. Neist edusammudest hoolimata tuleks strateegiaga jätkata kalandusele ja keskkonnale laiemalt parandava mõju loomist.

4.3   Samuti on Läänemere strateegia juhtimismehhanismid tekitanud mõningast kriitikat. Tabelis 1 ilmneb paradoksaalne olukord: liikmesriigid, kellele strateegiat on kõige rohkem vaja, osalevad selle rakendamisel kõige vähem. Lisaks on komisjon pingutanud, et leida tasakaal ühelt poolt meetmete kogumi, teiselt poolt paljude peadirektoraatide ja liikmesriikide vahel. Seniste kogemuste kohaselt on Euroopa säästvate linnade Leipzigi harta rakendamine olnud suhteliselt aeglane ja Läänemere strateegia rakendamine on vaieldamatult veelgi keerulisem (6).

4.4   Iga ELi poliitikavaldkonna, nagu ka Läänemere strateegia edu mõõdetakse kodanikele nähtavate ja käegakatsutavate konkreetsete tulemuste järgi. Strateegias pannakse küsimuse alla ka ühenduse ühtekuuluvuse mõiste. Nagu juba öeldud, on komisjon makropiirkondliku koostöö osas panuseid tõstnud. Ehkki Läänemerd ohustavate keskkonna-, infrastruktuuri- ja muude probleemide tõsidus on Läänemere riikide kodanikele väga hästi teada, on ühenduse ülejäänud riikidele olukorra tõsiduse selgitamine suur väljakutse. Siinkohal on olulise tähtsusega organiseeritud kodanikuühiskonna abi. Komitee on juba esitanud ettepaneku moodustada Läänemere kodanikuühiskonna foorum ning väljendanud valmisolekut alustada ettevalmistusi sellise foorumi vundamendi rajamiseks. Lisaks on komitee teinud ettepaneku moodustada komitees endas Läänemere piirkonna ajutine vaatlusrühm või uurimisrühm, nii et kogu komitee saaks tõhusalt osaleda strateegia arengus.

4.5   Väline mõõde on strateegias üks peamisi väljakutseid. Eelkõige Venemaa rolli tõttu on ta Läänemere piirkonnas võtmetähtsusega sidusrühm. Venemaa on näidanud üles huvi strateegia vastu, kuna Venemaa saaks kasu strateegia edukast rakendamisest. Praegu peaks Venemaa osalemine strateegias toimuma põhjamõõtme mehhanismide raames. Need mehhanismid kohandatakse tõenäoliselt strateegiaga. Väärib märkimist, et strateegia neljast sambast kolm – keskkonnakaitse, atraktiivsus ja juurdepääsetavus ning ohutus ja turvalisus – on oma olemuselt riikideülesed, seega on oluline näha strateegias ette mehhanismid, et ühendada sisemise ja välise mõõtme vastasmõju, eelkõige operatiivtasandil. Samuti võiks strateegia väline mõõde ulatuda isegi kaugemale ja hõlmata näiteks Valgevenet, kes mõjutab keskkonnakaitset ning Läänemere piirkonna atraktiivsust ja juurdepääsetavust.

4.6   On väljendatud seisukohta, et otsene kahepoolne koostöö ELiga „võrdse partnerluse” raames on parim viis tagada Venemaa osalemine strateegia rakendamisel (7). Kui see on nii, tuleb õigustatult küsida, kas põhjamõõde praegusel kujul on sobiv mehhanism, et tagada Venemaa osalemine strateegias.

5.   Strateegia analüüs

5.1   Strateegias on mitmeid vaidlust tekitavaid küsimusi, mida tuleb hoolikalt jälgida. Esiteks sisalduvad tegevuskavas konkreetsed ettepanekud, et kompenseerida puudujääke energiavõrkudes ja parandada ühendusvõrke Läänemere piirkonnas. On väljendatud muret selle üle, et pidades silmas võrkude suurema integreerimise kiireloomulisust, ei ole kõnealused ettepanekud piisavad. Strateegias ei tohiks piirduda Läänemere piirkonna praegu eraldi olevate riiklike turgude integreerimise ja ühendamisega, vaid tegutseda tuleks kogu ELi hõlmava solidaarsuse nimel energia valdkonnas. EL vajab Venemaa energiaressursse, seepärast on vaja ehitada infrastruktuuri, et tuua Euroopasse gaasi, naftat ja elektrit. See võimaldab tagada ELis stabiilne energiaga varustatus. Samuti on energiaküsimustes vaja suuremat koostööd ELi mittekuuluvate riikidega. Strateegias ei käsitleta Nordstreami projekti. Tegemist on tahtliku väljajätmisega: komisjon märgib, et Nordstreami projekt on väga suuri lahkarvamusi tekitav küsimus ning et Läänemere piirkonna strateegia vastuvõtmiseks oli nõutav ühehäälne otsus.

5.2   Tegevuskavas tehakse ettepanekud mere-, maantee- ja raudteetranspordi nii ELi siseste kui väliste ühenduste parandamiseks. Suurt tähelepanu on vaja pöörata maanteede infrastruktuurile, kuna see on kas tõsiselt puudulik või siis puudub täiesti. Endisest Nõukogude Liidu äärealast saaks siis ELi tuumaalasse paremini integreeritud ala. Läänemere piirkond vajab kiiresti kohast maanteede infrastruktuuri võrgustikku. Praegused üleeuroopalised transpordikoridorid tuleb üle vaadata ja need kohandada ühtekuuluvama ELi uue reaalsusega. Näitena võib tuua raudtee- ja maanteekoridorid Helsingist Viini või Sloveeniasse.

5.3   Strateegias tuleks mainida Läänemere makropiirkonna suurte jõgede strateegilist tähtsust. Siinkohal on huvitav täheldada, et hetkel on väljatöötamisel Doonau piirkonna strateegia. Konsultatsioonid Läänemere strateegia üle olid laiaulatuslikud ja põhjalikud, aga tundub, et need ei olnud korraldatud süstemaatiliselt. Komitee peaks Doonau piirkonna strateegias püüdma osaleda struktureeritumal viisil. Komisjon on andnud teada, et selleks avaneb võimalus 2010. aasta veebruarist suveni. Komitee on arvamustes REX/262 ja ECO/251 juba teinud ettepaneku luua Läänemere kodanikuühiskonna foorum, nüüd oleks aeg teha sellealased konkreetsed ettepanekud. Kõnealust ettepanekut toetavad mitmed Euroopa Parlamendi liikmed ning parlament valmistab praegu ette arvamust Läänemere piirkonna strateegia kohta.

5.4   Läänemere piirkonna ees seisvate väljakutsete keerukust on juba tunnistatud. Komisjon on andnud mõista, et strateegia rakendamise ja järelevalve eest vastutaval üksusel ei pruugi tulevasel perioodil olla piisavalt ressursse. Komitee ja parlament toetavad üksuse tugevdamist. Oht on selles, et üksuse energia võib suuresti kuluda haldusküsimustele, mis on seotud väljaspool ELi asuvatele partneritele suunatud ja parlamendi poolt heaks kiidetud 20 miljoni euro kulutamisega (eelarverida 4). Komitee rõhutab, et nii Euroopa Komisjonil kui liikmesriikidel, kes vastutavad tegevuskavas esitatud meetmete eest, peab olema oma kohustuste täitmiseks piisav haldussuutlikkus.

5.5   On väljendatud muret kalapüügi ja kalanduse küsimustele omistatud suhtelisele osakaalu suhtes. Tuuakse esile käimasolevat tegevust, eelkõige HELCOMi raames tehtavat, ning esimesed tulemused on julgustavad. Oluline on liikuda edasi, eelkõige tuleb suurendada jõupingutusi vastutustundliku tarbimise stimuleerimiseks.

5.6   Väljendati muret selle üle, millist tähtsust omistatakse strateegias teadusele, tehnoloogiale, teadusuuringutele ja innovatsioonile. Komitee ei ole täiesti veendunud selles, et nn teadmiste kolmnurga (haridus, teadusuuringud ja innovatsioon) jagamine strateegia kahe eri samba vahel ning nende koordineerimise eest vastutava kolme liikmesriigi vahel on ideaalne lahendus. Komitee rõhutab, et strateegias tuleks tugevdada teadmiste kolmnurga eri elementide vahelist vastasmõju ja seoseid.

5.7   Komitee toetab täielikult strateegia prioriteetsete meetmete osa nr 6 – tõkete kõrvaldamine siseturult Läänemere piirkonnas. Erilist tähelepanu tuleks pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis on Läänemere piirkonna majanduses ülekaalus. Samuti toetab komitee inimväärse töö tegevuskava edenemist. Läänemere piirkonnas tuleks julgustada sotsiaaldialoogi tugevdamist, et saada kasu strateegia raames koostöö arendamisel tekkivatest kaasmõjudest, eelkõige tõhustatud koostööst ja integratsioonist energia valdkonnas.

5.8   Eriti murettekitav on laevaehituse ja sellega seotud sektorite jätkuv struktuuriline langus Läänemere piirkonnas ning selle negatiivne mõju majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Komitee on veendunud, et Läänemere strateegiat tuleb laiendada, et tegeleda kõnealuse konkreetse küsimusega.

---

(1)  ELT C 277, 17.11.2009, lk 42.

(2)  ELT C 318, 23.12.2009, lk 6.

(3)  Euroopa Parlament (2006) „Resolutsioon põhjamõõtme Läänemere piirkonna strateegia kohta”, Strasbourg, 16. november 2006, A6-0367/2006.

(4)  Läänemere strateegia ja tegevuskava on saadaval järgmisel aadressil:

http://ec.europa.eu/regional_policy/cooperation/baltic/documents_en.htm.

(5)  Põhjamõõde on vahend, mille raames EL, Venemaa, Norra ja Island rakendavad tegevusmeetmeid kokkulepitud koostöövaldkondades.

(6)  Harta allkirjastati 24. mail 2007 Euroopa Liidu Nõukogu Saksamaa eesistumise ajal toimunud linnaplaneerimise ja territoriaalse ühtekuuluvuse eest vastutavate ELi ministrite mitteametlikul kohtumisel. Kõnealuses valitsustevahelises hartas esitatakse kaks peamist soovitust, nimelt kasutada ulatuslikumalt ära integreeritud linnaplaneerimispoliitikat ning pöörata eritähelepanu ebasoodsas olukorras linnaosadele.

(7)  Vt näiteks „Sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide pühendumine: millist rolli etendavad kodanikuühiskonna esindajad?” Regioonide Komitee liige Uno Aldegren esitas selle ettekande komitee ja Euroopa Komisjoni Soome esinduse 22.–23. oktoobril 2009 Helsingis korraldatud konverentsil „Läänemere piirkond: parim töö- ja ettevõtluskeskkond”.

---

---