15.5.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 111/21

---

Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2009/C 111/11

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„POMODORINO DEL PIENNOLO DEL VESUVIO”

EÜ nr: IT-PDO-0005-0576-28.11.2006

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus:

„Pomodorino del Piennolo del Vesuvio”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik (II lisa alusel):

Klass

1.6 Puu- ja köögiviljad ning teraviljad, värsked ja töödeldud

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

„Pomodorino del Piennolo del Vesuvio” on väikese tomati ökotüübist saadud vili, mida tuntakse rahvalike nimedega Fiaschella, Lampadina, Patanara, Principe Borghese ja Re Umberto all ning neid kasvatatakse traditsiooniliselt Vesuuvi mäe nõlvadel. Tomatid on ovaalse kujuga või pisut ploomikujulised, teravatipulised, varre suunas soonilised ning paksu nahaga. Hübriidide kasutamine ei ole lubatud. Kaitstud päritolunimetuse saamiseks peavad tomatitel olema järgmised omadused: värsked viljad: kaal kuni 25 g; kuju: suurima ja väikseima vilja mõõtmete suhe 1,2–1,3; naha värvus helepunane; viljaliha värvus punane; tekstuur tihke; maitse magushapu, tugev; murdumisnäitaja min 6,5 Brixi kraadi; vili tugevalt varre küljes. Kobaratena (al piennolo) hoiustatud tomatite omadused: nahk tumepunane; viljaliha värvus punane; tekstuur tihke; maitse tugev; turdumus hoiustamise lõpul vähene.

3.3.   Toorained (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Tootmine ja hoiustamine peavad toimuma tootmispiirkonnas ning tomatite hoiustamisel kobaratena peab järgima järgmisi juhiseid.

—

Pärast saagikoristust kinnitatakse looduslikud kobarad (schiocche) taimekiust nööri abil kimpudena üksteise külge, nii et moodustub üks suur kobar (piennolo), mis kaalub hoiustamise lõpuks 1–5 kg. Sel moel saadud kobarad asetatakse konksude otsa või muude sobivate tugede najale kuiva ja ventileeritud ruumi.

—	Kobarateks seotud või pakendatud tooteid ei tohi hoiustamise ajal keemiliselt töödelda. Toote kaitsmiseks võib kasutada üksnes füüsilisi vahendeid, mis ei kahjusta toodet, nagu putukavõrgud või ultrahelidiagnostikaseadmed.

—	Kobarate säilimisaeg ei ole täpselt määratletud. See sõltub sellest, kui kaua säilivad tomatite välised ja organoleptilised omadused.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Värskete või hoiustatud tomatite pakendamine turustamiseks peab toimuma tootmispiirkonnas asuvas tootmisettevõttes või selle vahetus läheduses:

—	piiramaks käitlemist, kui viljad on küpsed;

—	vältimaks pakendamata toodete pikamaavedu, kuna tooted ei ole piisavalt kaitstud ning võivad võimalike mehhaaniliste mõjutuste tõttu kahjustatud saada;

—	võimaldamaks toote jälgimist.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

„Pomodorino del Piennolo del Vesuvio” peab tarbimisse andma ühel järgmistest viisidest:

—	värskena: toodet müüakse üksikute viljade või kobaratena, pakendatuna lahtiselt sobivatesse suletud pakenditesse, mille kaal on kuni 10 kg;

—	kobaratena hoiustatud toodete puhul (al piennolo): kobarad võivad kaaluda kuni 5 kg ning neid võib müüa kobarakaupa kas kaitstud päritolunimetust kandva logoga märgistatuna või sobivatesse suletud pakenditesse pakendatuna;

—	üksikute tomatite või kobaratena hoiustatud toode pakendatakse sobivatesse suletud pakenditesse, mille kaal on kuni 10 kg.

Märgistusel peavad olema järgmised andmed: „Pomodorino del Piennolo del Vesuvio” ja „Denominazione d’Origine Protetta” (kaitstud päritolunimetus) muudest andmetest suuremas kirjas, ühenduse logo, nimetus, pakendaja või tootja nimi, ärinimi ja aadress ning pakendis sisalduva toote tegelik kogus. Toote logol on „Pomodorino del Piennolo del Vesuvio” tomat, millel on Vesuuvi mäge kujutav väljaulatuv vars. Logo kirjeldus ja viisid on esitatud üksikasjalikult spetsifikaadis.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

„Pomodorino del Piennolo del Vesuvio” tootmis- ja hoiustamispiirkond hõlmab Napoli provintsi järgmisi kommuune: Boscoreale, Boscotrecase, Cercola, Ercolano, Massa Di Somma, Ottaviano, Pollena Trocchia, Portici, Sant’Anastasia, San Giorgio a Cremano, San Giuseppe Vesuviano, San Sebastiano al Vesuvio, Somma Vesuviana, Terzigno, Torre Annunziata, Torre del Greco, Trecase ning neid Nola kommuuni alasid, mis paiknevad provintsimaanteega Piazzola di Nolast Rione Triesteni (tuntud Constantinopoli teelõigu nime all) Lagno Rosarioga ning Ottaviano kommuuni piiri ja Somma Vesuviana kommuuni piiriga.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

„Pomodorino” tomatite kasvatuspiirkonna eripära seisneb selle vulkaanilises pinnases. Nimetatud piirkonna püroklastiline pinnas on omane kogu Somma-Vesuvio vulkaanilisele alale. Laava-, tuha- ja kivikihtidest moodustunud pinnas on viljaka, liivase tekstuuriga sõmer ja lihtsustab kuivendamist, neutraalse või nõrgalt leeliselise pH-ga ning kõrge makro- ja mikroelementide sisaldusega. Õhk on valdavalt kuiv, puhub mõõdukas tuul ja on palav. Suur temperatuuri kõikumine öösel ja päeval aitab loomulikul viisil kaasa parasitaarhaiguste leviku tõkestamisele.

5.2.   Toote eripära:

„Pomodorino del Piennolo del Vesuvio” tomati väiksele suurusele (kaal 20–30 grammi, suurima ja väikseima vilja mõõtmete suhe 1,2–1,3) on vili ka paksu nahaga, tugevalt varre külge kinnitunud, tänu millele püsivad kobarad saagikoristuse ja hoiustamise ajal hästi koos, ning kõrge suhkru-, happe- ja sahharoosisisaldusega, mistõttu säilib vili kaua, ilma et selle organoleptilised omadused väheneksid. Tänu tomatites sisalduva mahla kõrgele osmootsusele, mis tekib sahharooside kõrgest sisaldusest, säilib viljas sellele omane turdumus ning vili säilitab hoiustamise ajal peaaegu kõik oma mahlad.

Kasvatustavad on mõjutatud tomatite kasvatamiseks kasutatava pinnase iseärasustest, pinnas on väga killustatud ja astanguline ning paigutus ebaregulaarne. Suurem osa tomatikasvatusest toimub käsitsi, järgides traditsioonilisi põllumajanduslikke kasvatustavasid.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

„Pomodorino del Piennolo del Vesuvio” omadused on tihedalt seotud piirkonnaga, kus tomateid kasvatatakse. Pinnase vulkaanilisus ja püroklastilised ained, mis on Somma-Vesuvio vulkaanilisel alal vulkaanipurske tagajärjel tekkinud, on muutnud selle maa eriti viljakaks. Liivane tekstuur on teinud selle sõmeraks ja see lihtsustab kuivendamist, maa on neutraalse või nõrgalt leeliselise pH-ga ja kõrge makro- ja mikroelementide sisaldusega. Taime kasvades imenduvad kõik need ained tomatitaime ning vili omandab sellele eripärased omadused. Kuiv kliima, millele on iseloomulik suur temperatuuri kõikumine öösel ja päeval, aitab loomulikul viisil kaasa parasitaarhaiguste leviku tõkestamisele. Kobaratena või muidu hoiustatavad väikesed tomatid on Vesuuvi piirkonna vanimaid ja traditsioonilisemaid tooteid. Esimesed dokumenteeritud ja tehniliselt üksikasjalikud tõendid pärinevad Regia Scuola Superiore di Agricoltura di Portici 1885., 1902. ja 1916. aastate toimetistest. Tomatite kasvatamine on sajandite jooksul muutunud populaarseks tänu sellele, et neid on lihtne kasvatada ning tänu oma paksule nahale saab neid ka talvekuudel kaua hoiustada. Seda tüüpi tomatite lai levik oli tingitud vajadusest värskete tomatite järele ka talvekuudel, et kaunistada tomatitega Napoli piirkonnas populaarseid toite, nagu pitsad ja pastatoidud, mis nõuavad tugevaid maitseid ja aroome. Inimese ülesanne oli panna paika seda piirkonda arvestavad täpsed kasvatamis- ja hoiustamismeetodid, mis pidid hõlmama seemne tootmiseks sobivate tomatite väljavalimist, taimede tagasilõikamist, vältimaks nende kasvamist kõveraks, varte sidumist ning üleliigsete võrsete ära näpistamist. Saagikoristuse ajal korjatakse looduslikud kobarad tervikuna, kui vähemalt 70 % tomatitest on punased ning ka ülejäänud viljad peagi valmimas. Tomatid on piirkonnaga tihedalt seotud ka seetõttu, et tänu nende hoiustamisele kobaratena (al piennolo) on tomateid pärast saagikoristust võimalik tarbida nii tervetena kui töötlemata kujul talv läbi. Traditsiooniline hoiustamine hõlmab muuhulgas ka tomati looduslike kobarate korjamist tervikutena ning nende omavahel kokku sidumist kanepinööriga, moodustades nii ühe suure kobara, mis asetatakse katuse alla spetsiaalselt ventileeritud ruumi, rõdule või terrassile. Kõik need omadused ning Vesuuvi piirkonnale omane keskkond on loonud eripärase organoleptiliste omaduste ja pika säilivusajaga toote, mida kasvatatakse ja hoiustatakse tänini.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

Valitsus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud päritolunimetuse „Pomodorino del Piennolo del Vesuvio” Itaalia Vabariigi Ametliku Teataja 2. jaanuari 2006. aasta 1. numbris. Spetsifikaadi terviktekstiga saab tutvuda järgmisel veebilehel:

http://www.politicheagricole.it/NR/rdonlyres/edfyuuvfqgxxuvtepyi2yi6j2nwjrariuzulkqihodewpc3gfm7634vhogmz6dczzgzz566qxa37uolt7nr53we3pcd/20061130_Disciplinare_esameUE_Pomodorino_Piennolo_Vesuvio.pdf

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---