52009PC0596

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 29.10.2009

KOM(2009) 596 lõplik

2009/0166 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

makromajandusliku finantsabi andmise kohta Bosniale ja Hertsegoviinale (SEC(2009)1459}

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

11 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Komisjon teeb ettepaneku anda Bosniale ja Hertsegoviinale laenu vormis makromajanduslikku finantsabi, et toetada Bosnia ja Hertsegoviina majanduse stabiliseerumist ning rahastada maksebilanssi ja Rahvusvahelise Valuutafondi tuvastatud eelarvevajadusi. Kavandatud abiga toetatakse riiklikku programmi vajalike eelarvemuudatuste tegemiseks ja struktuurireforme, mis on suunatud maksebilansi ja eelarve jätkusuutliku tasakaalu tagamisele. Samuti aitab see Bosnial ja Hertsegoviinal toime tulla ülemaailmse finantskriisi mõjuga. Ühenduse makromajanduslik finantsabi on kavandatud täiendusena Rahvusvahelise Valuutafondi toetusele, mis on ette nähtud reservkrediidilepinguga, mille valuutafondi juhatus kinnitas 8. juulil 2009, ning eelarvepoliitikat toetavate laenude vormis Maailmapanga toetusele. Ühenduse makromajanduslikku finantsabi antakse erandkorras ja see on ajaliselt piiratud, sõltudes eelkõige Rahvusvahelise Valuutafondi käimasoleva programmi rakendamisest ja abiga kaasnevate majanduspoliitiliste tingimuste edukast täitmisest. Arvestades 2010. aasta rahastamisvajadust, on oluline, et ühenduse makromajanduslik finantsabi makstaks Bosniale ja Hertsegoviinale välja enne 2010. aasta lõppu. |

120 | Üldine taust 2008. aastal kahanes SKP reaalkasv 5,4 %-ni, olles 2007. aastal olnud 6,8 %. Ülemaailmse majandus- ja finantskriisi mõju hakkas Bosnias ja Hertsegoviinas avalduma 2008. aasta viimases kvartalis. Majandustegevus ehitus-, metallurgia- ja autotööstuses ning teenindusvaldkonnas soikus ja ettevõtted hakkasid töötajaid koondama. Kaubanduse käive vähenes järsult ning finantsstabiilsus sattus ohtu 2008. aasta oktoobris, kui vaid ühe kuu jooksul võeti pankadest välja ligikaudu 12 % hoiustest. Kuigi olukord riigi finantsturgudel stabiliseerus kiiresti, jahtus majandus vähenenud sisenõudluse tõttu ka 2009. aastal. Samas viitavad kättesaadavad lühiajalised näitajad (nt tööstustoodang) üsnagi eriilmelisele olukorrale. Kui Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni (mille arvele langeb umbes kaks kolmandikku riigi majandusest) tööstustoodang vähenes 2009. aasta esimesel poolel eelmise aastaga võrreldes 10,4 %, siis Serblaste Vabariigi ehk Republika Srpska (ülejäänud kolmandik majandusest) puhul kasvas see 17,1 %. Kasv Serblaste Vabariigis tuleb aga peaaegu täiel määral detsembris 2008 taasavatud naftatöötlemistehase arvelt. Tarbijahinnaindeks muutus kogu riigis 2009. aasta mais negatiivseks ning kukkus juunis –1,8 %-le võrreldes oma peaaegu 10 %-lise tippväärtusega 2008. aasta juulis. 2008. aasta 7,4 %-lt kahanes aastane keskmine inflatsioonimäär juunis 3,8 %-ni. Käesoleva aasta ja lähituleviku väljavaated on aga endiselt halvad. Rahvusvahelise Valuutafondi 2009. aasta programmis kirjeldatud makromajanduslikku stsenaariumit iseloomustab kasvu seiskumine laenuturul, välismaiste otseinvesteeringute kokkukuivamine ja riiklike kulude kärpimine, mille tagajärjeks on sisenõudluse järsk vähenemine nii investeeringute kui ka tarbimise vallas. Prognoosi kohaselt väheneb SKP 2009. aastal 3 % ning hakkab taas veidi suurenema 2010. aastal (+ 0,5 %). Jooksevkonto puudujääk suurenes 2008. aastal 14,7 %-ni (2007. aastal 12,7 %) peamiselt 2008. aasta esimesel poolel toimunud muutuste tõttu maailmaturu hindades ja sisenõudluses, mis tõi omakorda kaasa kaubavahetusbilansi puudujäägi suurenemise. See kaeti enam-vähem võrdsetes osades välismaiste otseinvesteeringute ja uute välislaenudega. Kuid väiksem nõudlus kahjustas 2008. aasta lõpuks ka kaubanduse olukorda, kusjuures import vähenes kiiremini kui eksport. Esimest korda rohkem kui kahe aasta jooksul hakkas kuine kaubavahetusbilansi puudujääk novembris 2008 vähenema. 2009. aasta esimesel poolel vähenes import rohkem kui eksport (vastavalt 25,3 % ja 23,4 %), mistõttu kaubavahetusbilansi puudujääk kahanes 26,7 %. Seega vähenes esimeses kvartalis jooksevkonto puudujääk eelmise aastaga võrreldes peaaegu poole võrra ehk moodustas vaid 10 % SKPst. Muutus tulenes peamiselt kosunud kaubavahetusest, kuid oma osa oli selles ka ülekannete veidi positiivsemaks muutunud saldol (ametlikult registreeritud rahaülekandeid oli 6,4 % rohkem kui eelmisel aastal). Tipptasemelt septembris 2008 kahanesid välisvaluutareservid juuniks 2009 16,8 % võrra. Kuid nende maht on siiski veel 23 % SKPst ehk reservid katavad rohkem kui viie kuu impordi. Majandussurutise mõju hakkas riigieelarves tugevamini kajastuma 2009. aasta alguses. Mõju leevendamiseks vabastas riiklik rahandusnõukogu 2009. aasta esimese kvartalis keskpanga reservis olevatest endise Jugoslaavia pärandvaradest ligikaudu 90 miljonit eurot. See ei olnud aga piisav, sest riigi rahandus sattus tulude vähenemise ja suurte kulukohustuste tõttu üha enam surve alla. Arvestades majanduskeskkonna halvenemist ja rahanduspoliitika pikaajalist suutmatust, jõudsid kõigi valitsustasandite esindajad riikliku rahandusnõukogu vahendusel Rahvusvahelise Valuutafondiga 2009. aasta mai alguses kokkuleppele sõlmida reservkrediidi leping, millega võeti kohustus viia läbi mitmed struktuurireformid ja rakendada meetmed eelarve tasakaalustamiseks. Pärast seda, kui olid võetud Rahvusvahelise Valuutafondiga kokku lepitud esialgsed meetmed (eelkõige kolmeaastase eelarveraamistiku vastuvõtmine riiklikus rahandusnõukogus ning riigi kõigi tasandite eelarvete parem tasakaalustamine, mille tulemusel koondeelarve kohandamisteta puudujääk moodustab 4,7 % SKPst 7,8 % asemel), kiitis fondi juhatus 8. juulil 2009 heaks kolmele aastale jaotuva 1,15 miljardi euro suuruse laenu. Esimene 203 miljoni euro suurune laenuosa maksti välja vahetult peale seda. |

130 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Puuduvad. |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Ettepaneku eesmärk on toetada Bosnia ja Hertsegoviina majanduse stabiliseerimisprogrammi praeguses majandusseisus. See on täienduseks Euroopa Ülemkogul vastu võetud Euroopa majanduse elavdamise kavale, mille eesmärk on soodustada ja koordineerida ELi ja liikmesriikide poliitikat kriisi mõju leevendamiseks ELis, ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessile kandidaat- ja võimalike kandidaatriikidega, mis on suunatud tulevaste liikmesriikide toetamisele ühinemiseelses protsessis, pidades silmas Kopenhaageni ühinemiskriteeriume majanduse valdkonnas ja eriti toimiva turumajanduse nõuet, mille täitmiseks asjaomased riigid peavad saavutama makromajandusliku stabiilsuse. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

219 | Komisjoni talitused on käesoleva komisjoni ettepaneku ettevalmistamisel olnud ühenduses Bosnia ametiasutuste, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga, et arutada abivajadust. Komisjon konsulteeris enne ettepaneku esitamist majandus- ja rahanduskomiteega, kellel käesolevale ettepanekule vastuväiteid ei olnud. Pärast nõukogu otsuse vastuvõtmist sõlmivad komisjoni talitused Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumi ja laenulepingu, et sätestada abi rakendamise üksikasjalikud tingimused. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

229 | Komisjoni nimetatud välisnõustajate abiga koostatakse Bosnia ja Hertsegoviina riigi raharingluse ja halduskorra kvaliteeti ja usaldusväärsust käsitlev tegevushinnang. |

230 | Mõju hindamine Makromajanduslik finantsabi mõjutab otseselt Bosnia ja Hertsegoviina maksebilanssi ning aitab seeläbi leevendada riikliku majandusprogrammi rakendamisel tekkivaid rahalisi raskusi ja katta eelarvepuudujääki. Makromajanduslik finantsabi aitab täita Rahvusvahelise Valuutafondiga kooskõlastatud stabiliseerimisprogrammiga seatud eesmärke, mille keskmes on eelkõige eelarvepoliitika jätkusuutlikkuse tagamine lühikeses ja keskpikas perspektiivis. Projektide finantseerimine ja/või tehniline abi ei oleks nimetatud makromajanduslike eesmärkide saavutamiseks sobivad. Kui toetatakse maksebilansi ja eelarve tasakaalu, nagu see Bosnia ja Hertsegoviina puhul on kavandatud, aitavad väljamaksed keskpangal luua makromajandusliku stabilisatsiooniprogrammiga ette nähtud reserve ning neid võib kasutada ka eelarvepuudujäägi katmiseks. EÜ abi aitab ametiasutustel rakendada ka ELi ja Bosnia ja Hertsegoviina vahelises Euroopa naabruspoliitika tegevuskavas määratletud lühiajalise ja keskpika perioodi poliitikat. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Ühendus teeb Bosniale ja Hertsegoviinale kättesaadavaks laenu vormis makromajandusliku finantsabi. Sellega seoses volitatakse komisjoni võtma kapitaliturgudelt või finantsinstitutsioonidelt kuni 100 miljonit eurot laenu. Finantsabi makstakse välja kahes osas. Laenu keskmine tagasimakseperiood on kuni 15 aastat. Abi haldab komisjon, kes lepib ametiasutustega kokku konkreetse majanduspoliitika ja laenu osamaksete tegemise finantstingimused. Asjakohaselt võetakse arvesse erisätteid pettuste ja muu eeskirjade rikkumise ärahoidmiseks vastavalt finantsmäärusele. Abi on täielikult kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi programmis seatud makromajanduslike eesmärkidega ning Bosnia ja Hertsegoviina majanduspoliitikat käsitlevate dokumentidega (nt „Global Framework of Fiscal Balance and Policies in Bosnia and Herzegovina”). Samuti on see kooskõlas pikaajalisemate poliitiliste eesmärkidega, mis on sätestatud 2008. aasta veebruaris vastu võetud ELi ja Bosnia ja Hertsegoviina vahelises Euroopa naabruspoliitika tegevuskavas. Laenu osamaksete tegemisega seotud majanduspoliitiliste tingimuste puhul kavatseb komisjon keskenduda piiratud arvule valdkondadele, sealhulgas eelkõige riigi rahanduse juhtimisele. Komisjon võib tähelepanu suunata ka eriti olulistele poliitikavaldkondadele, nagu prioriteedid ELi ja Bosnia ja Hertsegoviina vahelise Euroopa naabruspoliitika tegevuskava raames ja 2009. aasta eduaruanne, mis peaks kinnitatama oktoobris 2009, või eespool nimetatud tegevushinnangus asjakohasteks peetud meetmete võtmisele. |

310 | Õiguslik alus Asutamislepingu artikkel 308 |

329 | Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

331 | Abi suurus on kuni 100 miljonit eurot ning see vastab 77 %-le Bosnia ja Hertsegoviina 2010. aasta rahastamisvajadusest Rahvusvahelise Valuutafondi programmi kontekstis, olles täienduseks Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga makromajanduslikule toetusele. Ülejäänud osa (30 miljonit eurot) kaetakse Londoni klubi laenu tagasimakse tähtaja edasilükkamisega. Ühenduse kõrge osalusmäär on tingitud praegustest erakorralistest oludest, kus ülemaailmne majanduskriis on andnud Bosnia ja Hertsegoviina majandusele valusa hoobi. |

Vahendi valik |

341 | Kavandatav vahend: muu. |

342 | Makromajandusliku finantsabivahendi raammääruse puudumise tõttu on asutamislepingu artikli 308 alusel tehtud nõukogu ajutised otsused ainsad võimalikud õigusaktid sellise abi puhul. |

MÕJU EELARVELE |

401 | Tagatisfondi määruse[1] kohaselt makstaks 2010. aastal välja makstava 100 miljoni euro suuruse laenu tagatissumma 2012. aastal maksimaalselt 9 miljoni euro suuruse summana. |

TÄIENDAV TEAVE |

Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel |

533 | Ettepaneku kohaselt on abiperioodi kestus piiratud. |

E-11287 |

2009/0166 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

makromajandusliku finantsabi andmise kohta Bosniale ja Hertsegoviinale

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[2],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[3],

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1) Bosnia ja Hertsegoviina ja Euroopa Liidu suhete arengu aluseks on stabilisatsiooni- ja assotsieerimisprotsess ning Euroopa partnerlus. Bosnia ja Hertsegoviina ja Euroopa Komisjon allkirjastasid 16. juunil 2008 stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ning kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu.

(2) Bosnia ja Hertsegoviina majandus on alates 2008. aasta neljandast kvartalist üha rohkem kannatanud rahvusvahelise majandus- ja finantskriisi tõttu, mille tagajärjeks on SKP ja kaubandusmahtude vähenemine ning kahanenud eelarvetulu.

(3) Bosnia ja Hertsegoviina majanduse stabiliseerimist ja elavdamist toetab Rahvusvahelise Valuutafondi finantsabi. Mais 2009 leppisid Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused Rahvusvahelise Valuutafondiga kokku 1,15 miljardi euro suuruses kolmeaastases abiprogrammis, mille fondi juhatus kinnitas 2009. aasta juulis.

(4) Bosnia ja Hertsegoviina on palunud ühenduselt halveneva majandusolukorra ja väljavaate tõttu täiendavat makromajanduslikku finantsabi.

(5) Et ka 2010. aasta maksebilansis on Rahvusvahelise Valuutafondi arvamuse kohaselt ette näha puudujääk, tuleb makromajanduslikku finantsabi pidada praeguses eriolukorras asjakohaseks vastuseks Bosnia ja Hertsegoviina taotlusele, et ühendus toetaks koostoimes Rahvusvahelise Valuutafondi käimasoleva programmiga majanduse stabiliseerumist. Kõnealune finantsabi peaks aitama rahastada ka eelarvet.

(6) Selleks et tagada kõnealuse finantsabiga seotud ühenduse finantshuvide tõhus kaitse, peab Bosnia ja Hertsegoviina võtma asjakohased meetmed kõnealuse abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja eeskirjade eiramise ärahoidmiseks ja tõkestamiseks, samuti tuleb sätestada, et abi kasutamist kontrollib komisjon ja auditeerib kontrollikoda.

(7) Ühenduse finantsabi andmisega ei piirata eelarvepädevate institutsioonide volitusi.

(8) Kõnealust abi peaks haldama komisjon, konsulteerides majandus- ja rahanduskomiteega,

(9) Asutamislepingus ei nähta käesoleva otsuse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale artiklis 308 sätestatute,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Ühendus annab Bosniale ja Hertsegoviinale laenu kujul makromajanduslikku finantsabi põhiosaga kuni 100 miljonit eurot ja keskmise tähtajaga kuni 15 aastat, et toetada Bosnia ja Hertsegoviina majanduslikku stabiliseerumist ning leevendada maksebilansiraskusi ja eelarvevajadusi, millele on käimasoleva toetusprogrammi raames viidanud Rahvusvaheline Valuutafond.

2. Sellega seoses on komisjon volitatud laenama Euroopa Ühenduse nimel vajalikud vahendid.

3. Ühenduse finantsabi andmist korraldab komisjon kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi ja Bosnia ja Hertsegoviina vahel sõlmitud lepingute sätete ja kokkulepetega.

4. Ühenduse finantsabi antakse kaheks aastaks alates esimesest päevast pärast artikli 2 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist. Kui olukord seda nõuab, võib komisjon pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist siiski otsustada abiperioodi maksimaalselt ühe aasta võrra pikendada.

Artikkel 2

1. Komisjonil on volitused, et leppida pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutustega kokku ühenduse makromajandusliku abi andmisega seotud majanduspoliitilised tingimused, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Tingimused peavad olema kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi ja Bosnia ja Hertsegoviina vahel sõlmitud lepingute sätete ja kokkulepetega. Üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused.

2. Ühenduse finantsabi kasutamise ajal kontrollib komisjon abi andmise seisukohast olulise rahastamiskorra, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust Bosnias ja Hertsegoviinas.

3. Komisjon kontrollib korrapäraselt Bosnia ja Hertsegoviina majanduspoliitika sobivust ühenduse abi eesmärkidega ning kokkulepitud majanduspoliitiliste tingimuste täitmist. Seejuures teeb komisjon tihedat koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga ning vajaduse korral majandus- ja rahanduskomiteega.

Artikkel 3

1. Komisjon eraldab ühenduse finantsabi Bosniale ja Hertsegoviinale kahe laenumaksena lõikes 2 sätestatud tingimuste kohaselt. Osamaksete suurus määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis.

2. Komisjon maksab laenu osamaksed välja tingimusel, et vastastikuse mõistmise memorandumis kinnitatud majanduspoliitilised tingimused on rahuldavalt täidetud. Teine osamakse tehakse kõige varem kolm kuud pärast esimest väljamakset.

3. Ühenduse abi makstakse välja Bosnia ja Hertsegoviina Keskpangale. Tingimusel, et kinnitatakse riigieelarve jätkuvat välisvahendite vajadust, võib vastastikuse mõistmise memorandumis kokku leppida, et abi makstakse kohalikus vääringus Bosnia ja Hertsegoviina riigikassasse ja tema üksustele, kes on lõpp-abisaajaks.

Artikkel 4

1. Käesolevas otsuses nimetatud laenutehingud toimuvad eurodes, nende puhul kasutatakse samu väärtuspäevi ning need ei tohi ühendusele kaasa tuua laenutähtaegade muutumist, mis tahes valuuta- või intressimäärariski ega muid kommertsriske.

2. Komisjon võtab Bosnia ja Hertsegoviina soovi korral vajalikke meetmeid, et tagada laenulepingu tingimustesse varasema tagasimaksmise klausli lisamine ning vastava klausli lisamine laenuvõtmise tehingute tingimustesse.

3. Bosnia ja Hertsegoviina taotlusel ja kui asjaolud võimaldavad laenu intressimäära parandamist, võib komisjon esialgse laenu täielikult või osaliselt refinantseerida või korraldada ümber vastavad finantstingimused. Refinantseerimine või tingimuste ümberkorraldamine peavad toimuma kooskõlas lõikes 1 sätestatud tingimustega ega tohi põhjustada asjaomase laenu keskmise kestuse pikenemist ega refinantseerimise või tingimuste ümberkorraldamise kuupäevaks laekumata põhisumma suurenemist.

4. Bosnia ja Hertsegoviina kannab kõik ühenduse kulud, mis on seotud käesoleva otsuse alusel laenu võtmise ja andmise tehingutega.

5. Majandus- ja rahanduskomiteed teavitatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingute edenemisest.

Artikkel 5

Ühenduse finantsabi rakendamine toimub vastavalt 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve[4] suhtes kohaldatavat finantsmäärust, ja selle rakenduseeskirjadele[5]. Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutustega sõlmitavas vastastikuse mõistmise memorandumis ja laenulepingus sätestatakse eelkõige asjakohased meetmed, mida Bosnia ja Hertsegoviina võtab kõnealuse abiga seoses pettuse, korruptsiooni ja muude rikkumiste vältimiseks ja tõkestamiseks. Samuti sätestatakse memorandumis komisjoni, kaasa arvatud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kontrollitegevus koos õigusega kontrollida ja inspekteerida kohapeal, ning vajadusel Euroopa Kontrollikoja kohapealne audit.

Artikkel 6

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 31. augustiks aruande, sealhulgas hinnangu käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal. Aruandes osutatakse sellele, kas artikli 2 lõike 1 kohaselt sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud poliitilised tingimused on täidetud, millised on Bosnia ja Hertsegoviina jooksvad majandus- ja eelarvetulemused ning kas komisjon on teinud otsuse maksta välja abi osamaksed.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja […]

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Makromajanduslik finantsabi Bosniale ja Hertsegoviinale

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Jaotis 01 – Majandus- ja rahandusküsimused, 03 – Rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised nimetused:

01 04 01 14 – Maksed tagatisfondi

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

Algus 2010. aastal, arvatavasti tehakse kõik väljamaksed 2010. aasta jooksul kahes osas (teises ja neljandas kvartalis). Siiski ei saa välistada viivitusi, mis pikendaksid meedet.

3.3. Eelarve tunnusjooned (lisage vajadusel ridu):

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

01.04.01.14 | Kohustuslik | Liigendatud | EI | EI | EI | Nr 4 |

Abi laenu kujul

01 04 01 14 – Maksed tagatisfondi

Vahendid välistegevuse tagatisfondist eraldatakse vastavalt muudetud fondimäärusele. Kõnealuse määruse kohaselt ei eraldata laenu kogusummat otsuse tegemisel, vaid eraldamine põhineb aasta lõpu seisuga väljamaksmata laenusummal. Eraldatav summa arvutatakse „n” aasta alguses sihtsumma ja „n-1” aasta lõpu seisuga fondi netovara vahena. Kõnealune eraldatav summa sisestatakse „n” aastal „n+1” aasta esialgsesse eelarveprojekti ja kantakse „n+1” aasta algul ühe maksena üle eelarvereale „Maksed tagatisfondi” (eelarverida 01 04 01 14).

Seepärast võetakse sihtsummana „n-1” aasta lõpus fondi makstava summa arvutamisel arvesse 9 % väljamakstud summast (ehk maksimaalselt 9 miljonit eurot).

01 04 01 04 – EÜ tagatis ühenduse laenudele, mis on suunatud makromajandusliku finantsabi andmiseks kolmandatele riikidele.

Abi laenuosa (100 miljonit eurot) suhtes kohaldatavat eelarvetagatist kajastavat eelarvekirjet („p.m.”) rakendatakse ainult tagatise kasutamise korral. Eeldatakse, et tavaliselt eelarvetagatist ei kasutata.

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2009 | 2010 | Kokku |

Tegevuskulud[6] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a | 0 | 0 |

Maksete assigneeritud | b | 0 | 0 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[7] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c | 0 | 0 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0 | 0 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0 | 0 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[8] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d | 0 | 0 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e | 0 | 0 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 0 | 0 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 0 | 0 |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete kohaldamine[9] (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutine personal ja koosseisuväline personal), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Aastane vajadus | 2009 | 2010 |

Personal kokku | 1/3 | 1/3 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Bosnia ja Hertsegoviina majandus on tugevasti kannatanud ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tõttu. Majanduskasv hakkas 2008. aasta neljandas kvartalis aeglustuma ja 2009. aasta SKP väheneb prognooside kohaselt 3%. Kuigi jooksevkonto puudujääk väheneb, on lühiajaliste võlgnevuste tagasimaksekohustuse tõttu vajadus välisrahastamise järele endiselt suur. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangu kohaselt tuleb fondil, Maailmapangal ja muudel ametlikel rahastajatel välisraha puudujäägi katmiseks eraldada 2009. aastal 433 miljonit eurot ja 2010. aastal 563 miljardit eurot. Praeguste eelduste kohaselt rahastatakse programmi täies mahus nii 2009. kui ka 2011. aastal, kuid Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga loodetavale toetusele vaatamata jääb 2010. aastal fondi hinnangu kohaselt puudu ligikaudu 130 miljonit eurot, mis osaliselt kaetakse Euroopa Ühenduse vahenditest (ülejäänud 30 miljonit eurot saadakse Londoni klubi vahenditest).

5.2. Ühenduse meetme lisaväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Ühenduse finantsabi eraldamine näitab Bosnia ja Hertsegoviina strateegilist tähtsust ELi võimaliku kandidaatriigina. Makromajanduslik finantsabi on asjakohane vahend lisaks praegusele ühenduse abile ning täienduseks täies ulatuses Rahvusvahelise Valuutafondi rahastatavale majanduse stabiliseerimisprogrammile. Koos muude vahenditega on sellel oluline mõju majandusreformidele ja majanduse stabiliseerimisele.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi meetme „Rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused” eesmärk „anda kolmandatele riikidele makromajanduslikku finantsabi nende maksebilansi probleemide lahendamiseks ja välisvõlgade teenindatavuse taastamiseks” on seotud üldeesmärgiga „suurendada heaolu ka väljaspool ELi”.

Seonduvad näitajad on riigi reservid väljendatuna imporditud kaupade ja teenuste kuupõhise väärtusena (eeldatav tulemus – reservide stabiliseerumine või suurenemine) ja välisvõlg protsendina SKPst (eeldatav tulemus – teenindatavaks loetav määr kõnealuse programmi lõppedes).

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

X Tsentraliseeritud haldamine

X otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalve kord

Komisjoni talitused jälgivad abikava rakendamist Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitavate makromajanduslike ja struktuuripoliitiliste meetmete alusel. Ametiasutused peavad andma komisjoni talitustele kõnealuste meetmete kohta korrapäraselt aru. Euroopa Komisjoni delegatsioon Sarajevos esitab samuti korrapäraselt aruandeid abi järelevalve seisukohast olulistel teemadel. Komisjoni talitused on tihedas kontaktis Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Eelhindamise tegid komisjoni talitused (majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi üksus D1).

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Eelmise Bosniale ja Hertsegoviinale antud makromajandusliku finantsabi menetlemise järelhindamine toimus 2007. aastal. Järelhindamisi on tehtud ka teiste Lääne-Balkani riikide (Albaania, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Serbia) ja kahe endise Nõukogude Liidu vabariigi (Armeenia ja Tadžikistan) puhul. Nende hindamiste tulemused annavad kasulikke näpunäiteid ka Bosnia ja Hertsegoviina abi menetlemiseks.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Bosniale ja Hertsegoviinale antava abi sõltumatu järelhindamine on kavandatud majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi mitmeaastase hindamisprogrammi raames.

7. Pettusevastased meetmed

Komisjoni talitused on paika pannud praegu toimuva raharingluse ja halduskorra hindamise programmi kõigis ühenduselt makromajanduslikku finantsabi saavates kolmandates riikides, et täita Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust.

2004. aastal hindasid komisjoni talitused Bosnias ja Hertsegoviinas nõuetekohaselt volitatud välisekspertide abiga seda laadi abi puhul olulise raharingluse ja haldusmenetluse usaldusväärsust ning tegid järelduse, et raamistik finantsabi usaldusväärseks haldamiseks on rahandusministeeriumi puhul suhteliselt tõhus ja keskpanga puhul tõhus. Samas tuvastati mitmeid täiustamist vajavaid valdkondi, eelkõige eelarve- ja sisekontrollimehhanismidega seoses. Euroopa komisjon tellib välisnõustajatelt uue tegevushinnangu. Selle tulemuste põhjal kujundatakse konkreetsed poliitikameetmed, mis seotakse abi andmisega, et muuta Bosnia ja Hertsegoviina rahanduse juhtimise süsteem tõhusamaks, läbipaistvamaks ja vastutusvõimelisemaks.

Kavandatava Bosniale ja Hertsegoviinale antava makromajandusliku finantsabi õiguslik alus sisaldab sätet pettuste vältimise kohta. Kõnealuseid meetmeid kirjeldatakse üksikasjalikumalt vastastikuse mõistmise memorandumis ja laenulepingus. Abiga kavandatakse siduda mitmeid konkreetseid poliitilisi tingimusi, peamiselt riigi rahanduse juhtimise valdkonnas, et suurendada tõhusust, läbipaistvust ja vastutust. Makromajandusliku finantsabi suhtes kohaldatakse kinnitamis-, kontrolli- ja auditeerimismenetlusi, mille eest vastutavad komisjon, Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja Euroopa Kontrollikoda.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

aasta 2009 | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 |

Ametnikud või ajutised teenistujad[10] (XX 01 01) | A*/AD | 1/3 | 1/3 |

B*, C*/AST |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatavad töötajad[11] |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[12] |

KOKKU | 1/3 | 1/3 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Muu hulgas vastastikuse mõistmise memorandumite ja laenulepingu koostamine, ametiasutuste ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega suhtlemine, abi saava riigi majandus- ja struktuuripoliitika jälgimine, kontrollkäikude tegemine ja komisjoni personali aruannete koostamine, komisjoni menetluste ettevalmistamine seoses abi haldamisega

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud ( XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud )

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida 01 03 02 Makromajanduslik finantsabi | aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 jj | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

sise- |

välis- 1) Tegevushinnang 2) Järelhindamine | 0,050 | 0,250 |

Tehniline ja haldusabi kokku | 0,050 | 0,250 |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 ja järgmised aastad |

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) | 0,030 | 0,030 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,030 | 0,030 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal |

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1. |

EI KOHALDATA |

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal |

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1. |

EI KOHALDATA |

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

aasta 2009 | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 jj | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0,020 | 0,010 | 0,030 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[14] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0,020 | 0,010 | 0,030 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud |

Ühe või kahe töötaja kolm lähetust. |

[1] Nõukogu 25. mai 2009. aasta välistegevuse tagatisfondi asutamist käsitleva määruse (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (kodifitseeritud versioon) artikkel 5. Vahendite eraldamine toimub eelarverea 01 04 01 14 – „Maksed tagatisfondi” alt.

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30. detsember 2006, lk 1).

[5] Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

[6] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[7] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[8] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[9] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 19 ja 24.

[10] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[11] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[12] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[13] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[14] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.