52009PC0580

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 29.10.2009

KOM(2009)580 lõplik

2009/0162 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale

(SEK(2009)1428)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

11 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Komisjon paneb ette eraldada Ukrainale laenu kujul makromajanduslikku finantsabi kuni 500 miljonit eurot. Abi on ette nähtud selleks, et aidata katta Ukraina maksebilansi puudujääki ja riigieelarve välisvahendite vajadust, millele on viidanud Rahvusvaheline Valuutafond. Abi toetab ametiasutuste stabiliseerimisprogrammi, et tugevdada riigieelarve ja maksebilansi tasakaalu ja aidata seeläbi Ukrainal toime tulla globaalse finantskriisi tagajärgedega. Ühenduse makromajanduslik finantsabi täiendab Rahvusvahelise Valuutafondi juhatuse poolt 2008. aasta novembris heaks kiidetud reservkrediidilepinguga ette nähtud toetust. Samuti täiendab abi Ukrainale antavat ühenduse makromajanduslikku finantsabi summas kuni 110 miljonit eurot, mille suhtes nõukogu tegi otsuse 2002. aastal,[1] kuid mis ei ole veel välja makstud. Komisjon kavatseb rakendada nimetatud abi esimese etapina kogu 610 miljoni euro suurusest finantstoetusest, mille EL Ukrainale annab. Ühenduse makromajanduslikku finantsabi antakse erandkorras ja see on ajaliselt piiratud, sõltudes eelkõige Rahvusvahelise Valuutafondi käimasoleva abiprogrammi rakendamisest ja abiga seotud majanduspoliitiliste tingimuste edukast täitmisest. |

120 | Üldine taust Ukraina üleminek plaanimajanduselt turumajandusele on olnud küllaltki vaevaline: 2008. aastal oli reaalne SKP ikka veel alla 1990. aasta taset. Pärast pikaajalist surutist taastus Ukrainas majanduskasv 2000. aastal ning ajavahemikus 2000–2008 kasvas majandus keskmiselt 6,9 % aastas. Pärast rahvusvahelise finantskriisi puhkemist halvenes riigi majandusolukord järsult. 2008. aastal oli SKP reaalkasv kõigest 2,5 % ja 2009. aasta esimeses kvartalis oli SKP hinnanguliselt 20 % väikesem kui eelnenud aasta samal perioodil. Rahvusvahelise Valuutafondi viimase prognoosi kohaselt langeb reaalne SKP käesoleval aastal 14 %. Pärast kokkuleppimist kriisimeetmetepakkes, mis hõlmas muu hulgas valuuta devalveerimist, on Ukraina jooksevkonto praegune seis oluliselt parem – 2008. aasta puudujääk, mis moodustas 7,2 % SKPst, muutub 2009. aastal eeldatavasti ülejäägiks suurusega 0,5 % SKPst. Eelkõige tuleneb see väliskaubanduse puudujäägi vähenemisest. Kuigi jooksevkonto peaks 2009. aastal väikesesse ülejääki jõudma, rusub Ukrainat endiselt kapitalikonto puudujääk: usalduse kadumine on kaasa toonud kapitali väljavoo, kapitali sissevoo pidurdumise ja välismaiste otseinvesteeringute kahanemise. Suur surve kapitalikontole on kahjustanud ka rahvusvahelisi reserve, mida on võimalik hoida nõutaval tasemel üksnes Rahvusvahelise Valuutafondi poolt reservkrediidilepinguga eraldatud summade abil. Majandustegevuse hääbumine on oluliselt vähendanud maksutulu, mis omakorda suurendab eelarve puudujääki. Viimased teise reservkrediidilepingu läbivaatamise raames tehtud prognoosid seavad 2009. aasta eesmärgiks saavutada eelarvepuudujääk suurusega 8,6 % SKPst. Ukraina valitsuse 2008. aasta sügise majanduspoliitilised otsused võimaldasid sõlmida Rahvusvahelise Valuutafondiga rahastamise kokkuleppe. 2008. aasta novembris kiitis Rahvusvahelise Valuutafondi juhatus heaks 24-kuulise reservkrediidilepingu summas 16,5 miljardit USA dollarit, mis moodustas Ukrainale ette nähtud piirsummast 802%. Erakordset abisummat põhjendati Ukraina jooksevkonto ja kapitalikonto 2008. aasta lõpu raske olukorraga. Ukraina toodete turustamisvõimaluste järsk halvenemine (näiteks on vähenenud nõudlus Ukrainas toodetud terase järele) langes kokku panganduskriisi tagajärjel tekkinud rahapakkumise vähesusega ja vähendas ühtlasi hoiustajate usaldust. Lisaks tugines Rahvusvahelise Valuutafondi otsus Ukrainale erakordses ulatuses abi anda järgmistele asjaoludele: (i) välisvõla ja avaliku sektori võlakoorma jätkusuutlik tase, (ii) head väljavaated taastada juurdepääs erakapitali turgudele ja (iii) riigi püsimine reformikursil. Rahvusvahelise Valuutafondi kahe aasta kava rakendamist on märgatavalt kiirendatud. Laenu esimese osamakse summas 4,5 miljardit USA dollarit tegi Rahvusvaheline Valuutafond kohe pärast juhatuse sellekohast otsust. Laenu teine osamakse summas 2,8 miljardit USA dollarit, mille väljamaksmine alguses Rahvusvahelise Valuutafondi ja Ukraina valitsuse vahel mitmetes olulistes punktides tekkinud erimeelsuste tõttu venis, tehti lõpuks 2009. aasta mais. Suur osa teisest laenuosast (1,9 miljardit USA dollarit) suunati otse Ukraina riigieelarvesse, et võimaldada välislaenude teenindamist. Kolmanda osamakse summas 3,3 miljardit USA dollarit kiitis Rahvusvahelise Valuutafondi juhatus heaks 2009. aasta juuli lõpus. Ka see summa suunati täies mahus eelarvesse valitsussektori välislaenude teenindamiseks. |

130 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid 2002. aastal võttis nõukogu vastu otsuse, millega eraldati Ukrainale keskpikaks perioodiks täiendavat makromajanduslikku finantsabi summas 110 miljonit eurot. Selle programmi alusel aga ei ole väljamakseid tehtud, kuna Ukraina ei ole vastanud abi andmise tingimustele. Nõukogu otsus on endiselt jõus ning komisjonil on kavas seda enne uue abi andmist rakendada. |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Makromajanduslik finantsabiprogramm täiendab muid Euroopa Ühenduse abikavasid, eelkõige Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi alusel Ukraina ja ELi koostööstrateegia raames antud keskpika perioodi eelarvetoetust. Seega võib see aidata suurendada ELi mõju Ukraina poliitika kujundamisele ning ühtlasi aidata Ukrainal ületada praegune sügav majanduskriis. Makromajanduslik finantsabiprogramm täiendab ka Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga ning kahepoolsete rahastajate rahaeraldisi. Makromajanduslikku finantsabi antakse ajal, mil EL on aitamas leida vahendeid Ukraina energiasektori reformimiseks. Komisjon ja asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid (Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Euroopa Investeerimispank) teevad igaüks oma eeskirjade, võimekuse ja tingimuste kohaselt koostööd, et panna kokku Ukraina ametiasutuste jaoks toetuspake, mille abil aidata lahendada Ukraina gaasitransiidi- ja gaasimaksete probleem keskpikas perspektiivis jätkusuutlikul viisil. Kavandatav makromajanduslik finantsabi ei ole otseselt seotud selle pakkega. Siiski aitaks see, eelkõige asjakohaste tingimuste seadmise teel, edendada Ukraina majanduse stabiliseerimist ja ärgitada reforme, sealhulgas gaasisektori ja sellega seotud sotsiaalkindlustussüsteemi reformimist. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

219 | Käesoleva ettepaneku koostamise käigus suhtlesid komisjoni talitused Ukraina ametiasutustega, Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning võimalike kahepoolsete rahastajatega, et selgitada välja vajadused abi järele. Konsulteeriti ka majandus- ja rahanduskomiteega, kes ei esitanud vastuväiteid. Pärast nõukogu otsuse vastuvõtmist sõlmivad komisjoni talitused Ukraina ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumi ja laenulepingu, et sätestada abi rakendamise üksikasjalikud tingimused. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

229 | Välisnõustajate abiga koostab komisjon Ukraina riigi raharingluse ja halduskorra kvaliteeti ja usaldusväärsust käsitleva tegevushinnangu. |

230 | Mõju hindamine Makromajanduslik finantsabi mõjutab otseselt Ukraina maksebilanssi ja riigieelarvet ning aitab seeläbi leevendada ametiasutuste majandusprogrammi rakendamist takistavaid rahalisi raskusi. Makromajanduslik finantsabi aitab lisaks toetada Rahvusvahelise Valuutafondiga kokku lepitud stabiliseerimisprogrammi üldeesmärkide saavutamist. Projektide finantseerimine ja/või tehniline abi ei oleks nimetatud makromajanduslike eesmärkide saavutamiseks sobivad. Kooskõlas makromajandusliku stabiliseerimisprogrammiga suunatakse abi maksebilansi ja eelarve tugevdamiseks, et aidata keskpangal luua makromajandusliku stabilisatsiooniprogrammiga ette nähtud reserve ning katta riigieelarve vajadust välisraha järele. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Komisjon eraldab Ukrainale laenu kujul makromajanduslikku finantsabi kuni 500 miljonit eurot. Sellega seoses volitatakse komisjoni võtma kapitaliturgudelt või finantsinstitutsioonidelt nimetatud summa ulatuses laenu. Abi on täienduseks nõukogu määrusega 2002/639/EÜ antud 110 miljonile eurole, mis makstakse välja ELi poolt Ukrainale antava toetuse esimese etapina. Finantsabi makstakse välja kahes osas. Laenu keskmine tagasimakseperiood on kuni 15 aastat. Abi haldab komisjon, kes lepib Ukraina ametiasutustega kokku laenu väljamaksmise tingimuseks olevad majanduspoliitilised ja asjaomased finantstingimused. Asjakohaselt võetakse arvesse finantsmääruse erisätteid pettuste ja muude rikkumiste ärahoidmiseks. Abi on täielikult kooskõlas Ukraina majanduspoliitilistes kavades, mille Rahvusvaheline Valuutafond on heaks kiitnud, seatud makromajanduslike eesmärkidega. Samuti on see kooskõlas pikaajaliste eesmärkidega, mis on aluseks ELi-Ukraina partnerlus- ja koostöölepingule ning 2005. aastal Euroopa naabruspoliitika raames vastu võetud ELi-Ukraina tegevuskavale, ning praegu läbiräägitava assotsieerimislepinguga. Laenu väljamaksmisega seotud majanduspoliitiliste tingimuste suhtes kavatseb komisjon keskenduda piiratud arvule valdkondadele, sealhulgas eelkõige riigi rahanduse juhtimisele ning energiasektori reformidega seotud sotsiaalkindlustussüsteemi reformimisele. Komisjon võib tähelepanu suunata ka muudele olulistele poliitikavaldkondadele, sealhulgas Euroopa naabruspoliitika tegevuskava rakendamise aruandes (ENP eduaruanne), mis esitati 2009. aasta aprillis, esile tõstetud valdkondadele, või tegevushinnangus asjakohasteks peetud meetmetele. |

310 | Õiguslik alus Asutamislepingu artikkel 308 |

329 | Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

331 | Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga toetusega paralleelselt antava abi summa (kuni 500 miljonit eurot) moodustab 25 % Ukraina 2009. aasta välisrahavajadusest. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul on vaja kokku 2,8 miljardit USA dollarit ehk 2 miljardit eurot. Ühenduse osalusmäär on tingitud praegustest erakorralistest oludest, kuna ülemaailmne kriis on andnud Ukraina majandusele valusa hoobi. |

Vahendi valik |

341 | Kavandatav vahend: muu. |

342 | Makromajandusliku finantsabi andmist reguleeriva raammääruse puudumise tõttu on abi andmiseks ainus võimalik viis asutamislepingu artikli 308 alusel tehtud nõukogu otsus. |

Mõju eelarvele |

401 | Tagatisfondi määruse[2] kohaselt toimub raha kandmine tagatisfondi 2012. aastal ja maksimaalne summa on 45 miljonit eurot. See vastab 9 %-le 500 miljonist eurost, mis eeldatavasti 2010. aastal välja makstakse. |

TÄIENDAV TEAVE |

Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel |

533 | Ettepaneku kohaselt on abiperioodi kestus piiratud. |

1. 2009/0162 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[3],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[4],

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega

ning arvestades järgmist:

2. Ukraina ja Euroopa Liidu suhete arengu aluseks on Euroopa naabruspoliitika. 2005. aastal leppisid Euroopa Liit ja Ukraina kokku Euroopa naabruspoliitika tegevuskavas, milles on seatud ELi ja Ukraina vaheliste suhete arengu keskpika perioodi eesmärgid. Alates 2007. aastast käivad ühenduse ja Ukraina vahel läbirääkimised, et sõlmida assotsieerimisleping, mis asendaks senise partnerlus- ja koostöölepingu. ELi ja Ukraina vahelisi suhteid tugevdab veelgi hiljuti algatatud idapartnerluse projekt.

3. Rahvusvaheline finantskriis räsib Ukraina majandust üha valusamalt, muu hulgas on drastiliselt vähenenud SKP, kahanenud eelarvetulu ja tekkinud suurem vajadus välisvahendite järele.

4. Ukraina majanduse stabiliseerimist ja elavdamist toetab Rahvusvahelise Valuutafondi finantsabi. 2008. aasta novembris kiitis Rahvusvaheline Valuutafond heaks Ukrainaga reservkrediidilepingu sõlmimise.

5. Ukraina eelarveseisundi edasise halvenemise tõttu suunati suur osa Rahvusvahelise Valuutafondi reservkrediidilepingu teisest osamaksest ja kolmas osamakse tervikuna Ukraina eelarveseisundi parandamiseks.

6. Halveneva majandusolukorra ja tulevikuväljavaadete tõttu on Ukraina palunud ka ühenduselt makromajanduslikku finantsabi.

7. Arvestades, et Ukraina 2009.–2010. aasta maksebilansis on endiselt ette näha teatav puudujääk ja võttes arvesse Ukraina taotlust, et Rahvusvahelise Valuutafondi käimasoleva programmi kõrval toetaks Ukraina majanduse stabiliseerimist ka Euroopa Liit, tuleb Ukrainale makromajandusliku finantsabi andmist pidada asjakohaseks. Kõnealusest finantsabist tuleks ühtlasi leevendada Ukraina riigieelarve vajadust välisvahendite järele.

8. Makromajanduslikku finantsabi antakse Ukrainale lisaks nõukogu 12. juuli 2002. aasta otsusel 2002/639/EÜ (Ukrainale täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta)[5] põhinevale laenule.

9. Selleks et tagada kõnealuse finantsabiga seotud ühenduse finantshuvide tõhus kaitse, peaks Ukraina võtma asjakohaseid meetmeid kõnesoleva abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks, samuti tuleks sätestada, et abi kasutamist kontrollib komisjon ja auditeerib kontrollikoda.

10. Ühenduse finantsabi andmisega ei piirata eelarvepädevate institutsioonide volitusi.

11. Kõnealust abi peaks haldama komisjon, kes konsulteerib majandus- ja rahanduskomiteega.

12. Asutamislepinguga ei nähta käesoleva otsuse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale artiklis 308 sätestatute,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Ühendus annab Ukrainale laenu kujul makromajanduslikku finantsabi põhiosaga kuni 500 miljonit eurot ja keskmise tähtajaga kuni 15 aastat, et toetada Ukraina majanduse stabiliseerimist ning leevendada maksebilansi- ja eelarvepuudujääki, millele käimasoleva toetusprogrammi raames on viidanud Rahvusvaheline Valuutafond.

2. Sellega seoses on komisjon volitatud laenama Euroopa Ühenduse nimel vajalikud vahendid.

3. Ühenduse finantsabi andmist korraldab komisjon, tegutsedes kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi ja Ukraina vahel sõlmitud lepingute sätete ja kokkulepetega.

4. Ühenduse finantsabi antakse kaheks aastaks alates esimesest päevast pärast artikli 2 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist. Kui olukord seda nõuab, võib komisjon pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist siiski otsustada abiperioodi maksimaalselt ühe aasta võrra pikendada.

Artikkel 2

1. Komisjonil on volitused, et leppida pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist Ukraina ametiasutustega kokku ühenduse makromajandusliku abi andmisega seotud majanduspoliitilised tingimused, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Tingimused peavad olema kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi ja Ukraina vahel sõlmitud lepingute sätete ja kokkulepetega. Üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Ukraina ametiasutused.

2. Ühenduse finantsabi kasutamise ajal kontrollib komisjon Ukrainas abi seisukohast oluliste finantseeskirjade, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust.

3. Komisjon kontrollib korrapäraselt Ukraina majanduspoliitika sobivust ühenduse abi eesmärkidega ning kokkulepitud majanduspoliitiliste tingimuste rahuldavat täitmist. Seejuures teeb komisjon tihedat koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga ning vajaduse korral majandus- ja rahanduskomiteega.

Artikkel 3

1. Komisjon eraldab ühenduse finantsabi Ukrainale kahe laenumaksena lõikes 2 sätestatud tingimuste kohaselt. Osamaksete suurus määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis.

2. Komisjoni maksab laenu osamaksed välja eeldusel, et vastastikuse mõistmise memorandumis kinnitatud majanduspoliitilised tingimused on rahuldavalt täidetud. Teine osamakse tehakse kõige varem kolm kuud pärast esimest väljamakset.

3. Ühenduse abi makstakse välja Ukraina Keskpangale. Tingimusel, et selles kinnitatakse riigieelarve jätkuvat välisvahendite vajadust, võib vastastikuse mõistmise memorandumis kokku leppida, et abi makstakse kohalikus vääringus Ukraina riigikassasse, kes on lõppabisaajaks.

Artikkel 4

1. Käesolevas otsuses nimetatud laenutehingud toimuvad eurodes, nende puhul kasutatakse samu väärtuspäevi ning need ei tohi ühendusele kaasa tuua laenutähtaegade muutumist, valuuta- või intressimäärariski ega muid kommertsriske.

2. Komisjon võtab Ukraina soovi korral vajalikke meetmeid, et tagada laenulepingu tingimustesse varasema tagasimaksmise klausli lisamine ning vastava klausli lisamine ka laenuvõtmise tehingute tingimustesse.

3. Ukraina taotluse korral ja kui asjaolud võimaldavad laenu intressimäära parandamist, võib komisjon esialgse laenu täielikult või osaliselt refinantseerida või korraldada ümber vastavad finantstingimused. Refinantseerimine ja tingimuste ümberkorraldamine peavad toimuma kooskõlas lõikes 1 sätestatud tingimustega ega tohi põhjustada asjaomase laenu keskmise kestuse pikenemist ega refinantseerimise või tingimuste ümberkorraldamise kuupäevaks laekumata põhisumma suurenemist.

4. Ukraina kannab kõik Ühenduse kulud, mis on seotud käesoleva otsuse alusel laenu võtmise ja andmise tehingutega.

5. Majandus- ja rahanduskomiteed teavitatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingute edenemisest.

Artikkel 5

Ühenduse finantsabi rakendamine toimub vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[6] ja selle rakenduseeskirjadele[7]. Ukraina ametiasutustega sõlmitavas vastastikuse mõistmise memorandumis ja laenulepingus sätestatakse muu hulgas asjakohased meetmed, mida Ukraina võtab kõnesoleva abiga seoses pettuse, korruptsiooni ja muude rikkumiste vältimiseks ja tõkestamiseks. Samuti nähakse memorandumis ette komisjoni, kaasa arvatud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kontrollitegevus koos õigusega kontrollida ja inspekteerida kohapeal, ning vajaduse korral Euroopa Kontrollikoja kohapealne audit.

Artikkel 6

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 31. augustiks aruande, sealhulgas hinnangu käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal. Aruandes osutatakse sellele, kas komisjon on teinud otsuse maksta välja abi osamaksed, kas artikli 2 lõike 1 kohaselt sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud poliitilised tingimused on täidetud ning millised on Ukraina jooksvad majandus- ja eelarvetulemused.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

komisjoni liige Joaquin ALMUNIA

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Makromajanduslik finantsabi Ukrainale

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Jaotis 01 – Majandus- ja rahandusküsimused, 03 – Rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised nimetused:

01 04 01 14 Maksed tagatisfondi

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

Väljamaksed tehakse kahes osas 2010. aastal. Siiski ei saa välistada viivitusi, mis pikendaksid meedet.

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

01.04.01.14 | Kohustuslik | Liigendatud | EI | EI | EI | Nr 4 |

Abi laenu kujul

01 04 01 14 – Maksed tagatisfondi

Vahendid välistegevuse tagatisfondist eraldatakse vastavalt muudetud fondimäärusele. Kõnealuse määruse kohaselt ei eraldata laenu kogusummat otsuse tegemisel, vaid eraldamine põhineb aasta lõpu seisuga väljamaksmata laenusummal. Eraldatav summa arvutatakse „n” aasta alguses sihtsumma ja „n-1” aasta lõpu seisuga fondi netovara vahena. Kõnealune eraldatav summa sisestatakse „n” aastal „n+1” aasta esialgsesse eelarveprojekti ja kantakse „n+1” aasta algul ühe maksena üle eelarvereale „Maksed tagatisfondi” (eelarverida 01 04 01 14).

Seepärast võetakse sihtsummana „n-1” aasta lõpus fondi makstava summa arvutamisel arvesse 9 % väljamakstud summast (ehk maksimaalselt 45 miljonit eurot).

01 04 01 04 – EÜ tagatis ühenduse laenudele, mis on suunatud makromajandusliku finantsabi andmiseks kolmandatele riikidele.

Abi laenuosa (500 miljonit eurot) suhtes kohaldatavat eelarvetagatist kajastavat eelarvekirjet („p.m.”) rakendatakse ainult tagatise kasutamise korral. Eeldatakse, et eelarvetagatist ei kasutata.

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2009 | 2010 | Kokku |

Tegevuskulud[8] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a | 0 | 0 |

Maksete assigneeritud | b | 0 | 0 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[9] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c | 0 | 0 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0 | 0 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0 | 0 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[10] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d | 0 | 0 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e | 0 | 0 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 0 | 0 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 0 | 0 |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[11] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutine personal ja koosseisuväline personal), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Aastane vajadus | 2009 | 2010 |

Personal kokku | 1/3 | 1/3 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Ukraina majandus on tugevasti kannatanud ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tõttu. Majanduskasv hakkas 2008. aasta teisel poolel aeglustuma ning 2009. aastal väheneb SKP prognooside kohaselt 14%. Kuigi jooksevkonto puudujääk väheneb, on vajadus välisvahendite järele lühiajaliste võlgnevuste tagasimaksekohustuse tõttu endiselt suur. Ainuüksi 2009. aastal on Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul vaja välisvahendeid 2,8 miljardit USA dollarit. 2010. aastal on vajadus eeldatavasti veidi väiksem, kuid siiski päris suur. Euroopa Ühendusel palutakse katta osa välisvahendite vajadusest.

5.2. Ühenduse meetme lisaväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Ühendus annab finantsabi, sest Ukraina on Euroopa naabruspoliitika oluline partner. Makromajanduslik finantsabi on asjakohane vahend praeguse ühenduse abi kõrval ning see täiendab täies ulatuses Rahvusvahelise Valuutafondi poolt rahastatavat majanduse stabiliseerimisprogrammi. Üheskoos teiste vahenditega avaldab see positiivset mõju Ukraina majandusreformidele ja majanduse stabiliseerimisele.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi meetme „Rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused” eesmärk „anda kolmandatele riikidele makromajanduslikku finantsabi nende maksebilansi probleemide lahendamiseks ja välisvõlgade teenindatavuse taastamiseks” on seotud üldeesmärgiga „suurendada heaolu ka väljaspool ELi”.

Seonduvad näitajad on jooksevkonto saldo protsendina SKPst (oodatav tulemus: suurem tasakaal), välisvõlg protsendina SKPst (oodatav tulemus: võlakoorma vähenemine) ning riigi reservid väljendatuna imporditud kaupade ja teenuste kuupõhise väärtusena (oodatav tulemus: reservide stabiliseerumine või suurenemine).

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

X Tsentraliseeritud haldamine

X otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalve kord

Komisjoni talitused jälgivad meetmete rakendamist Ukraina ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumis kokkulepitavate makromajanduslike ja struktuuripoliitiliste meetmete alusel. Ametiasutused peavad andma komisjoni talitustele kõnealuste meetmete kohta korrapäraselt aru. Euroopa Komisjoni delegatsioon Kiievis esitab samuti abi järelevalve seisukohast olulistel teemadel aruandeid. Komisjoni talitused suhtlevad tihedalt Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga, et kasutada ära nende asjatundlikkust.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Eelhindamise tegid komisjoni talitused (majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi üksus D3).

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Alates 2004. aastast on makromajandusliku finantsabi andmise järelhindamist tehtud kokku üheksal korral, sealhulgas kahel korral endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide kohta (Armeenia, Tadžikistan). Nende hinnangute põhjal võib järeldada, et makromajanduslik finantsabi aitab abi saavas riigis kaasa (mõnikord küll vähesel määral ja kaudselt) välisvõla teenindamise paranemisele, makromajandusliku stabiilsuse suurenemisele ja struktuurireformide läbiviimisele. Enamikel juhtudel on makromajanduslik finantsabi mõjunud positiivselt riigi maksebilansile ning aidanud leevendada eelarveraskusi. Samuti on abi aidanud majanduskasvu veidi kiirendada.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Ukrainale antava abi sõltumatu järelhindamine on kavandatud majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi mitmeaastase hindamisprogrammi raames.

7. Pettusevastased meetmed

Komisjoni talitused on paika pannud praegu toimuva raharingluse ja halduskorra hindamise programmi kõigis ühenduselt makromajanduslikku finantsabi saavates kolmandates riikides, et täita Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust.

Ukrainas ei ole tegevushinnangut veel tehtud, kuid 2007. aasta märtsis avaldas Maailmapank uuringu Ukraina rahanduse juhtimise tulemuslikkuse kohta. Euroopa Komisjon korraldab esimese tegevushinnangu peatselt. Selle tulemuste põhjal kujundatakse konkreetsed poliitikameetmed, mis seotakse abi andmisega, et muuta Ukraina rahanduse juhtimise süsteem tõhusamaks, läbipaistvamaks ja vastutusvõimelisemaks.

Ukrainale antava makromajandusliku finantsabi õiguslik alus sisaldab sätet pettuste vältimise kohta. Kõnealuseid meetmeid kirjeldatakse üksikasjalikumalt vastastikuse mõistmise memorandumis ja laenulepingus. Abiga kavandatakse siduda mitmeid konkreetseid poliitilisi tingimusi, peamiselt riigi rahanduse juhtimise valdkonnas, et suurendada tõhusust, läbipaistvust ja vastutust. Makromajandusliku finantsabi suhtes kohaldatakse kinnitamis-, kontrolli- ja auditeerimismenetlusi, mille eest vastutavad komisjon, Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja Euroopa Kontrollikoda.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2009 | Aasta n+1 | Aasta n+2 | Aasta n+3 | Aasta n+4 | Aasta n+5 |

Ametnikud või ajutine personal[12] (XX 01 01) | A*/AD | 1/3 | 1/3 |

B*, C*/AST |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[13] |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatavad teised töötajad[14] |

KOKKU | 1/3 | 1/3 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Muu hulgas vastastikuse mõistmise memorandumite ja laenulepingu koostamine, ametiasutuste ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega suhtlemine, abi saava riigi majandus- ja struktuuripoliitika jälgimine, kontrollkäikude tegemine ja komisjoni personali aruannete koostamine, komisjoni menetluste ettevalmistamine seoses abi haldamisega

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud ( XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud )

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida 01 03 02 Makromajanduslik finantsabi | Aasta n | Aasta n+1 | Aasta n+2 | Aasta n+3 | Aasta n+4 | Aasta n+5 ja järgmised aastad | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

sise- |

välis- 1) Tegevushinnang 2) Järelhindamine | 0,050 | 0,250 |

Tehniline ja haldusabi kokku | 0,050 | 0,250 |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | Aasta n | Aasta n+1 | Aasta n+2 | Aasta n+3 | Aasta n+4 | Aasta n+5 ja järgmised aastad |

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) | 0,030 | 0,030 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,030 | 0,030 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal |

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1. |

EI KOHALDATA |

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatavad töötajad |

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1. |

EI KOHALDATA |

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

Aasta 2009 | Aasta n+1 | Aasta n+2 | Aasta n+3 | Aasta n+4 | Aasta n+5 ja järgmised aastad | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0,020 | 0,010 | 0,030 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[16] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0,020 | 0,010 | 0,030 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud |

Ühe/kahe isiku kolm lähetust. |

[1] Nõukogu otsus 2002/639/EÜ, 12. juuli 2002, EÜT L 209, 6.8.2002, lk 22.

[2] Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta) (kodifitseeritud versioon) artikkel 5. Vahendite eraldamine toimub eelarverea 01 04 01 14 – „Maksed tagatisfondi” alt.

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] EÜT L 209, 27.2.2002, lk 22.

[6] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[7] Komisjoni määrus (EÜ) nr 2342/2002, ELT L 357, 31.12.2002, lk 1.

[8] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[9] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[10] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[11] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 19 ja 24.

[12] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[13] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[14] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[15] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[16] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.