52009PC0502

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 23.9.2009

KOM (2009) 502 lõplik

2009/0143 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus

{KOM(2009) 499 lõplik}{KOM(2009) 500 lõplik}{KOM(2009) 501 lõplik}{KOM(2009) 503 lõplik}{SEK(2009) 1233}{SEK(2009) 1234}{SEK(2009) 1235}

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

Finantskriisi tulemusel on ilmsiks tulnud finantsjärelevalve olulised puudused nii üksikjuhtudel kui ka finantssüsteemis üldiselt. Seepärast tegi Euroopa Komisjoni president Barroso Jacques de Larosière juhitavale kõrgetasemelisele eksperdirühmale ülesandeks esitada ettepanekud Euroopa järelevalvekorra tugevdamiseks, et luua tõhusam, integreeritum ja jätkusuutlikum Euroopa järelevalvesüsteem. Eksperdirühm esitas oma aruande 25. veebruaril 2009. Tuginedes kõnealuses aruandes antud soovitustele esitas komisjon teatises Euroopa Ülemkogu 2009. aasta märtsi kevadisele kohtumisele ettepanekud Euroopa uue finantsjärelevalvekorra kohta. Komisjon esitas oma seisukohad üksikasjalikumalt 2009. aasta mai teatises ja nende kohaselt tuleb teha järgmist:

- luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem , mis koosneb liikmesriikide selliste finantsjärelevalveasutuste võrgustikust, kes teevad koostööd uute Euroopa järelevalveasutustega, mis on loodud olemasolevate Euroopa järelevalvekomiteede[1] ümberkujundamisel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuseks, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuseks ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuseks, ühendades seeläbi üleeuroopalise finantsjärelevalveraamistiku eelised ja selliste kohalike mikrotasandi järelevalveasutuste eriteadmised, kes tunnevad oma jurisdiktsioonis tegutsevaid asutusi paremini; ning

- luua Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mis jälgib ja hindab selliseid võimalikke ohtusid finantsstabiilsusele, mis tulenevad makromajanduslikest suundumustest ja finantssüsteemi arengust. Selleks annab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kogu süsteemi hõlmavate oluliste riskide kohta varajase hoiatuse ja esitab vajaduse korral soovitused kõnealuste riskide vähendamiseks[2].

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega

Kõnealuste ettepanekute väljatöötamisel viidi läbi kaks avalikku arutelu. Pärast Jacques de Larosière'i juhitud kõrgetasemelise töörühma aruande esitamist ja komisjoni 4. märtsi 2009. aasta teatise avaldamist viis komisjon 10. märtsist kuni 10. aprillini 2009 läbi arutelu, mille tulemusi võeti arvesse 27. mail 2009 avaldatud teatises Euroopa finantsjärelevalve kohta. Avaliku arutelu käigus esitatud ettepanekute kokkuvõte on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/docs/2009/fin_supervision/summary_en.pdf

Teiseks korraldas komisjon 27. maist kuni 15. juulini 2009 teise arutelu, mille käigus võisid kõik huvitatud isikud esitada märkusi Euroopa finantsjärelevalvet käsitlevas komisjoni 2009. aasta mai teatises üksikasjalikumalt esitatud reformide kohta. Enamikus laekunud vastustest toetati kavandatud reforme ning esitati märkusi kavandatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi üksikasjalike aspektide kohta. Avaliku arutelu käigus esitatud ettepanekute kokkuvõte on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/docs/2009/fin_supervision_may/replies_summary_en.pdf

3. Mõju hindamine

Euroopa finantsjärelevalvet käsitlevas komisjoni 2009. aasta mai teatisele lisatud mõjuhinnangus analüüsiti peamisi poliitikavalikuid Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomiseks. Käesolevatele ettepanekutele on lisatud teine mõjuhinnang, milles analüüsitakse eri poliitikavalikuid veelgi üksikasjalikumalt. Teine mõjuhinnang on kättesaadav komisjoni veebilehel.

4. Ettepaneku õiguslik külg

Euroopa Kohus on kinnitanud,[3] et asutamislepingu artikkel 95, mis käsitleb selliste meetmete võtmist, mille eesmärk on õigusaktide ühtlustamise kaudu luua siseturg ja aidata kaasa selle toimimisele, on asjakohane alus selleks, et luua „ühenduse asutus, mille ülesanne on aidata ühtlustamisprotsessile kaasa”, kui sellisele asutusele seatud ülesanded on tihedalt seotud siseriiklikke õigusakte ühtlustavate õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate küsimustega.

Finants- ja majanduskriis ohustab tõsiselt siseturu stabiilsust. Stabiilse ja usaldusväärse finantssüsteemi taastamine ja säilitamine on vältimatu eeltingimus usalduse ja ühtsuse säilitamiseks siseturul ning seega ka selliste tingimuste tagamiseks ja parandamiseks, mida on vaja täielikult integreeritud ja hästi toimiva finantsteenuste siseturu loomiseks. Tugevasti integreeritud finantsturud pakuvad paremaid riskide hajutamise ja rahastamise võimalusi ning aitavad seega parandada majanduse kohanemisvõimet kriisiolukordades. Seepärast on finantsintegratsioon ja -stabiilsus vastastikku toetava mõjuga. Koos Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi loomisega töötatakse välja ka ühtsete eeskirjade kogumik, millega tagatakse eeskirjade ühtne kohaldamine ELis ja soodustatakse seeläbi siseturu toimimist. Euroopa järelevalveasutuste ülesanne on aidata liikmesriikide ametiasutusi ühenduse eeskirjade ühtsel tõlgendamisel ja kohaldamisel.

Kuna Euroopa järelvalveasutustele seatavad ülesanded on tihedalt seotud finantskriisi leevendamiseks võetavate meetmetega ja komisjoni 4. märtsi ja 27. mai 2009. aasta teatistes esitatud meetmetega, võib kooskõlas Euroopa Kohtu kohtupraktikaga asutada kõnealused asutused asutamislepingu artikli 95 alusel.

Ühenduse meetmetega suudetakse kõrvaldada finantskriisi tulemusel ilmnenud puudused ja kehtestatakse süsteem, mis on kooskõlas eesmärgiga luua ELi ühtne ja stabiilne finantsteenuste turg, ühendades selleks liikmesriikide järelevalveasutused tugevasse ühenduse võrgustikku. Igapäevase järelevalvetegevuse keskpunkt jääb siiski liikmesriigi tasandile, kusjuures liikmesriikide järelevalveasutused vastutavad jätkuvalt üksikute majandusüksuste järelevalve eest. Seega ei lähe kavandatud meetmed kaugemale sellest, mis on tingimata vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Ettepanekud on seega kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

5. Mõju eelarvele

Olemasolevate Euroopa järelevalvekomiteede ümberkujundamine tõhusateks Euroopa järelevalveasutusteks nõuab täiendavaid vahendeid – nii töötajaid kui ka rahalisi vahendeid. Ülevaade kõnealuste ettepanekute mõjust eelarvele on esitatud mõju hindamise aruandes ja käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses.

6. Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Selleks et võtta arvesse valdkondade eripära, tuleb vastu võtta kolm eraldi määrust, millega luuakse järelevalveasutused panganduse, kindlustus- ja tööandjapensionide ning väärtpaberituru valdkonnas. Kõnealuste ettepanekute põhisuunad on samad. Seepärast keskendutakse käesolevas seletuskirjas peamiselt ühiselementidele ja käsitletakse põgusamalt erinevusi kolme määruse vahel.

6.1. Euroopa järelevalveasutuste asutamine ja nende õiguslik seisund

Euroopa järelevalveasutuste eesmärgid on: i) parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, ii) kaitsta hoiustajaid, investoreid, kindlustusvõtjaid ja teisi soodustatud isikuid, iii) tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, iv) tagada finantssüsteemi stabiilsus ning v) tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd. Selleks aitab iga järelevalveasutus tagada asjakohaste ühenduse õigusaktide ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise.

Euroopa järelevalveasutused on ühenduse asutused, millel on juriidilise isiku staatus, ning need on kavandatud Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi põhielement. Kõnealune süsteem tegutseb järelevalveasutuste võrgustikuna ja hõlmab liikmesriikide pädevaid asutusi, Euroopa järelevalveasutuste ühiskomiteed valdkonnaüleste küsimuste käsitlemiseks ning Euroopa Komisjoni. Kuigi Euroopa järelevalveasutused peaksid olema täiesti sõltumatud, et objektiivselt täita oma ülesandeid, peab komisjonil olema õigus sekkuda juhul, kui seda tingivad institutsioonilised põhjused ja asutamislepingu kohased kohustused.

Iga järelevalveasutuse otsuseid tegev organ on järelevalvenõukogu, kuhu kuuluvad liikmesriikide asjakohaste järelevalveasutuste juhid ja vastava järelevalveasutuse eesistuja. Eesistuja juhatab järelevalvenõukogu ja juhatuse koosolekuid ning juhib ja esindab järelvalveasutust. Iga järelevalveasutuse igapäevase juhtimisega tegeleb tegevdirektor. Seoses uute Euroopa järelevalveasutuste asukohaga tehakse ettepanek jätkata tegevust olemasolevate Euroopa järelevalvekomiteede praeguses asukohas, kuna see võimaldab kiiresti ja tõhusalt minna üle uuele korrale. Euroopa järelevalveasutuste sisestruktuuri käsitletakse üksikasjalikumalt punktis 6.3.

6.2. Euroopa järelevalveasutuste ülesanded ja volitused

Euroopa järelevalveasutused võtavad üle kõik olemasolevate Euroopa järelevalvekomiteede ülesanded, kuid lisaks on neil oluliselt suuremad kohustused, kindlaksmääratud volitused ja suurem mõjuvõim, nagu on ette nähtud komisjoni 27. mai 2009. aasta teatisega ja heaks kiidetud 2009. aasta 18.–19. juuni Euroopa Ülemkogul.

6.2.1. Tehniliste standardite väljatöötamine

Euroopa Ülemkogu kiitis heaks komisjoni ettepaneku, mille kohaselt koostatakse ELi ühtsete eeskirjade kogumik, mida kohaldatakse kõigi siseturul tegutsevate finantseerimisasutuste suhtes. Tuleb kindlaks teha ja kõrvaldada sellised erinevused ühenduse õiguse siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmisel, mis tulenevad eranditest, vabastustest, täiendustest või mitmetimõistetavusest, et oleks võimalik kindlaks määrata ühtsed põhistandardid ja neid kohaldada. Selleks töötavad Euroopa järelevalveasutused asjakohastes valdkondlikes õigusaktides kindlaks määratud valdkondades välja tehniliste standardite kavandid. Kõnealused standardid on tõhusad vahendid Lamfalussy struktuuri 3. tasandi tugevdamiseks, kuna praeguse korra kohaselt võib kõnealusel tasandil võtta vastu ainult mittesiduvaid suuniseid. Valdkonnad, kus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus võib selliseid standardikavandeid välja töötada, on seotud äärmiselt tehniliste küsimustega, mille puhul on ühenduse õigusaktide kohaldamiseks vaja ühtseid tingimusi. Kõnealused küsimused ei hõlma poliitilisi otsuseid ja nende sisu on kindlaks määratud 1. tasandil vastuvõetud ühenduse õigusaktidega (vt käesolevale määrusele lisatud komisjoni talituste töödokument, milles käsitletakse üksikasjalikult asjakohastesse ühenduse õigusaktidesse kavandatavaid muudatusi). Kuna standardeid töötavad välja Euroopa järelevalveasutused, võetakse täiel määral arvesse liikmesriikide järelevalveasutuste eriteadmisi.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus võtab tehniliste standardite kavandid vastu järelevalvenõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega vastavalt asutamislepingu artiklile 205. Ühenduse õiguskorra kohaselt peab komisjon seejärel kõnealused standardikavandid määruste või otsustena vastu võtma, et anda neile õigusjõud. Teatavatel erandjuhtudel ja ainult ühenduse huvides võib komisjon võtta kõnealused standardid vastu osaliselt või muudatustega või jätta need üldse vastu võtmata, kusjuures seda tuleb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele põhjendada. Komisjoni ettepanek ei piira arutelude pidamist tulevaste menetluste üle uuele aluslepingule ülemineku raames.

Sidusrühmadega konsulteerimiseks luuakse iga järelevalveasutuse juurde sidusrühmade kogu, kuhu kuuluvad valdkonna, finantssektori töötajate ja finantsteenuste kasutajate esindajad. Eri sidusrühmade esindajate suhteline osakaal peaks olema võrdne ja ükski rühm ei tohiks teiste üle domineerida. Valdkondades, kus tehnilisi standardeid ei kohaldata, peaks Euroopa järelevalveasutustel, nagu olemasolevatel Euroopa järelevalvekomiteedel, olema võimalus esitada liikmesriikide järelevalveasutustele, finantseerimisasutustele ja turuosalistele mittesiduvaid suuniseid ja soovitusi. Kui asutused otsustavad kõnealuseid suuniseid ja soovitusi mitte järgida, peavad nad seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele põhjendama.

6.2.2. Volitused ühenduse eeskirjade ühtse kohaldamise tagamiseks

Isegi ühtsete eeskirjade puhul võib kõnealuste eeskirjade kohaldamine põhjustada teatavatel juhtudel eriarvamusi ühenduse õigusaktide kohaldamisega seotud küsimustes. Ilma et see piiraks komisjoni õigust algatada liikmesriikide suhtes rikkumismenetlusi, peaksid Euroopa järelevalveasutustel olema üldised volitused ühenduse õigusaktide ühtse kohaldamise tagamiseks. Selleks tuleb luua mehhanism, mille alusel käsitleda liikmesriikide selliste järelevalveasutuste tegevust, kes väidetavalt ei järgi kehtivaid ühenduse õigusakte (sealhulgas punktis 6.2.1 osutatud tehnilisi standardeid). Kõnealune mehhanism koosneb kolmest etapist.

Esiteks uuriksid Euroopa järelevalveasutused omal algatusel või liikmesriigi ühe või mitme järelevalveasutuse või komisjoni taotlusel kõnealuseid juhte ja vajaduse korral võtaksid vastu liikmesriigi järelevalveasutusele suunatud soovituse. Ühenduse õigusaktide täitmise üldise kohustuse raames kutsutakse järelevalveasutust üles järgima soovitust ühe kuu jooksul.

Kui soovitust ei järgita, võib Euroopa Komisjon Euroopa järelevalveasutuse esitatud teabe alusel või omal algatusel teha otsuse, mille kohaselt nõutakse liikmesriigi pädevalt asutuselt teatavate meetmete võtmist või sellest loobumist. Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates otsuse kättesaamisest komisjoni ja Euroopa järelevalveasutust meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta kõnealuse otsuse rakendamiseks.

Erandolukorras, kui liikmesriigi järelevalveasutus ei järgi kõnealuseid nõudeid, võivad Euroopa järelevalveasutused viimase abinõuna vastu võtta finantseerimisasutustele adresseeritava otsuse seoses nende suhtes vahetult kohaldatavate ühenduse õigusaktidega (nt määrused). Euroopa järelevalveasutused võtavad kõnealused otsused vastu, ilma et see piiraks komisjoni volitusi oma otsuste täitmise tagamiseks.

6.2.3. Tegevus eriolukordades

Euroopa järelevalveasutused koordineerivad liikmesriikide pädevate asutuste tegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada ELi finantssüsteemi nõuetekohast toimimist ja terviklikkust. Teatavatel erijuhtudel ei pruugi koordineerimisest piisata, eelkõige juhul, kui liikmesriikide järelevalveasutustel puuduvad vahendid, et võtta kiiresti meetmeid piiriülese kriisi ohu korral. Seepärast peaks Euroopa järelevalveasutustel olema sellistel erandjuhtudel õigus nõuda, et liikmesriikide järelevalveasutused võtaksid ühismeetmeid. Kuna piiriülese eriolukorra kindlakstegemiseks tuleb seda nõuetekohaselt hinnata, peaks see jääma Euroopa Komisjoni ülesandeks. Sel juhul kohaldatakse kaitseklauslit (vt punkt 6.2.11). Samal ajal tuleks kiirendada tööd tervikliku piiriülese raamistiku loomisel, et tõhustada finantskriisi juhtimise/lahendamise süsteeme (sealhulgas garantiiskeemid ja koormuse jagamise skeemid) Euroopa Liidus.

6.2.4. Liikmesriikide järelevalveasutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine

Tehakse ettepanek luua mehhanism, mille abil tagada, et asjakohased liikmesriikide järelevalveasutused võtaksid nõuetekohaselt arvesse teiste liikmesriikide huvisid, sealhulgas järelevalvekolleegiumides. Kui järelevalveasutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teine pädev asutus võtab valdkonnas, mille puhul on asjakohaste õigusaktide kohaselt vaja liikmesriikide pädevate järelevalveasutuste vahelist koostööd, koordineerimist või ühisotsuste vastuvõtmist, või selliste meetmete võtmatajätmisega, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus asjaomase pädeva asutuse taotlusel aidata kõnealustel asutustel jõuda ühisele seisukohale või vaidlusalune küsimus lahendada. Kõnealune mehhanism koosneb kolmest võimalikust etapist[4].

Kui üks või mitu liikmesriikide järelevalveasutust paluvad Euroopa järelevalveasutusel aidata lahendada selliseid vaidlusi, võib ta kõigepealt kehtestada lepitusetapi, et asutused üritaksid ise kokkuleppele jõuda, kusjuures Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus võib vajaduse korral osaleda vahendajana.

Kui pärast lepitusetappi ei ole järelevalveasutused suutnud kokkuleppele jõuda, võivad Euroopa järelevalveasutused kõnealuses küsimuses otsuse teha[5]. See oleks siiski selgelt erandlik, kuna enamikel juhtudel peaksid asjakohased järelevalveasutused jõudma kokkuleppele eelneva lepitusmenetluse käigus.

Kui järelevalveasutus ei järgi varasemat otsust, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus vastu võtta ka finantseerimisasutustele adresseeritavad otsused, milles täpsustatakse nende kohustusi, mis tulenevad vahetult finantseerimisasutuste suhtes kohaldatavast ühenduse õigusest.

Tuleb rõhutada, et vaidluste lahendamise mehhanism peaks hõlmama üksnes olulisi küsimusi, nt juhtumeid, mille puhul järelevalveasutuse tegevus või tegevusetus kahjustab märkimisväärselt järelevalveasutuse võimalusi kaitsta hoiustajaid, kindlustusvõtjaid ja investoreid või isikuid, kellele osutatakse teenuseid ühes või mitmes liikmesriigis, või kõnealuste liikmesriikide finantsstabiilsust. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusel on õigus mitte alustada vaidluse lahendamise menetlust või mitte võtta vastu otsus, kui selliseid nõudeid ei täideta. Sellise korra suhtes kohaldatakse kaitseklauslit (vt punkt 6.2.11).

6.2.5. Järelevalvekolleegiumid

Järelevalvekolleegiumid on ELi järelevalvesüsteemis kesksel kohal ning neil on oluline roll tasakaalustatud teabevahetuse tagamisel päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutuste vahel. Euroopa järelevalveasutused soodustavad järelevalvekolleegiumide tõhusat ja järjepidevat toimimist ning jälgivad, et ühenduse õigusakte kohaldataks ühtselt kõigis kolleegiumides. Seda arvestades võivad Euroopa järelevalveasutused osaleda järelevalvekolleegiumides vaatlejatena ning nad saavad kolleegiumi liikmete vahel jagatava kogu asjakohase teabe.

6.2.6. Ühine järelevalvekultuur, ülesannete ja kohustuste delegeerimine ning vastastikused eksperdihinnangud

Euroopa järelevalveasutustel on oluline roll Euroopa ühise järelevalvekultuuri kujundamisel, ühtse menetluse tagamisel ning ühtsete järelevalvetavade kujundamisel kogu ühenduses. Koos liikmesriikide järelevalveasutuste vaheliste erimeelsuste lahendamise mehhanismiga peaks ühine järelevalekultuur aitama luua usaldust ja teha koostööd ning see võib järjest rohkem pakkuda järelevalveasutustele võimalust delegeerida teatavaid ülesandeid ja kohustusi üksteisele. Euroopa järelevalveasutused hõlbustavad seda, määratledes delegeeritavad või ühiselt täidetavad ülesanded ja kohustused ning edendades parimaid tavasid. Seoses sellega soodustab ja hõlbustab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus ühiste järelevalverühmade loomist. Peale selle koostavad Euroopa järelevalveasutused korrapäraselt vastastikuseid eksperdihinnanguid riiklike järelevalveasutuste kohta.

6.2.7. Turusuundumuste hindamine

Üheks uueks ülesandeks, mis seati olemasolevatele Euroopa järelevalvekomiteedele komisjoni läbivaadatud otsusega, mis võeti vastu 23. jaanuaril 2009, on jälgida ja hinnata suundumusi, võimalikke ohtusid ja nõrku kohti pangandus-, kindlustus- ja väärtpaberisektoris ning koostada nende kohta aruandeid. Kuigi kavandatav Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hakkab vastutama ELi finantssektori makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest, peaksid Euroopa järelevalveasutused jätkama kõnealuses valdkonnas Euroopa järelevalvekomiteede tööd, sest: i) nende analüüsi raskuskese on erinev, st mikrotasandi usaldatavusjärelevalve puhul kasutatakse alt-üles lähenemisviisi, makrotasandi usaldatavusjärelevalve puhul pigem ülalt-alla lähenemisviisi ning ii) nende analüüs võib olla väärtuslik panus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töösse.

6.2.8. Rahvusvaheline ja nõuandev roll

Kõnealuste ettepanekutega vastab komisjon selgelt nii kriisi ajal tuvastatud nõrkustele kui ka G20 üleskutsele võtta meetmeid, et luua finantsteenuste jaoks tugevam ning ülemaailmselt ühtsem õigus- ja järelevalvesüsteem. Euroopa järelevalveasutused võivad olla kasulikud kontaktpunktid kolmandate riikide järelevalveasutustele. Ilma et see piiraks Euroopa institutsioonide pädevust, võivad nad sõlmida halduskokkuleppeid rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide asutustega. Samuti võivad Euroopa järelevalveasutused aidata valmistada ette kolmandate riikide järelevalvekorra samaväärsust käsitlevaid otsuseid. Peale selle võivad Euroopa järelevalveasutused taotluse korral või omal algatusel anda Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile nõu või avaldada arvamusi, sealhulgas piiriüleste ühinemiste ja omandamisega seotud usaldatavusnormatiivide täitmise hindamise kohta. See peaks täiendavalt tagama, et tulevaste piiriüleste ühinemiste ja omandamiste hindamine on usaldusväärne ja objektiivne.

6.2.9. Teabe kogumine

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse taotlusel annavad järelevalveasutused ja muud liikmesriikide ametiasutused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele kogu teabe, mida on vaja käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks. Peale selle määrab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus koostöös järelevalvekolleegiumides tegutsevate järelevalveasutustega kindalaks kogu asjakohase teabe ja vajaduse korral kogub seda järelevalveasutustelt, et lihtsustada järelevalvekolleegiumide tööd. Selleks et teha selline teave kättesaadavaks järelevalvekolleegiumides osalevatele järelevalveasutustele, loob Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus kesksüsteemi ja haldab seda. Põhimõtteliselt peaksid liikmesriikide järelevalveasutused edastama Euroopa järelevalveasutustele kogu teabe.

6.2.10. Suhted Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga

Kavandatud uus ELi järelevalveraamistik saab tõhusalt toimida ainult juhul, kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem teevad tõhusat koostööd. Reformi eesmärk on tagada järelevalve sujuvam koostoime mikro- ja makrotasandil. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve teostamisel on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul vaja õigeaegselt saada mikrotasandi andmeid, samas kui liikmesriikide ametiasutused saaksid mikrotasandi usaldatavusjärelevalve teostamisel Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogult teavet suundumuste kohta makrotasandil. Eeskirjades on ka täpsustatud menetlus, mida Euroopa järelevalveasutused peavad järgima Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituste elluviimisel, ja see, kuidas Euroopa järelevalveasutused peaksid oma pädevust kasutama, et tagada ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele adresseeritud soovituste õigeaegne arvessevõtmine.

6.2.11. Kaitseklausel

Kooskõlas majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ning Euroopa Ülemkogu 2009. aasta juuni järeldustega, milles rõhutatakse, ilma et see piiraks ühenduse õiguse kohaldamist ja võttes arvesse liikmesriikide võimalikke või tingimuslikke kohustusi, et Euroopa järelevalveasutuste otsused ei tohi olla vastuolus liikmesriikide eelarvepädevusega, kehtestatakse kaitseklausel. Kõnealuse klausliga tagatakse, et kui liikmesriik leiab, et kõnealuste määruste artikli 10 (otsused eriolukordades) või artikli 11 (erimeelsuste lahendamine) kohased otsused on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib ta teavitada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust ja komisjoni, et liikmesriigi järelevalveasutus ei kavatse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse otsust rakendada, näidates selgelt, kuidas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus teavitab liikmesriiki ühe kuu jooksul, kas ta jääb oma otsuse juurde, muudab seda või tühistab selle. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus jääb oma otsuse juurde, võib liikmesriik suunata selle küsimuse nõukogusse ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse otsus peatatakse. Kahe kuu jooksul määrab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega, kas otsuse juurde tuleks jääda või see tuleks tühistada. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse artikli 10 kohaste otsuste puhul kohaldatakse kiirmenetlust, et võtta arvesse vajadust langetada eriolukordades kiiresti otsuseid.

6.3. Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi sisestruktuur

Igal Euroopa järelevalveasutusel on: i) järelevalvenõukogu; ii) juhatus; iii) eesistuja; ja iv) tegevdirektor. Lisaks tuleks kõigi kolme Euroopa järelevalveasutuse jaoks luua üksainus apellatsiooninõukogu.

6.3.1. Järelevalvenõukogu

Euroopa järelevalveasutuste peamine otsuseid tegev organ on järelevalvenõukogu, kes muu hulgas vastutab käesoleva seletuskirja punktis 6.2 kirjeldatud tehniliste standardite kavandite, arvamuste, soovituste ja otsuste vastuvõtmise eest. Järelevalvenõukogusse kuuluvad:

- Euroopa vastava järelevalveasutuse eesistuja, kes juhatab järelevalvenõukogu koosolekuid, kuid kellel ei ole hääleõigust;

- iga liikmesriigi asjakohase riikliku järelevalveasutuse juht;

- üks komisjoni esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

- üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

- üks esindaja kummastki ülejäänud kahest Euroopa järelevalveasutusest, kellel ei ole hääleõigust; ning

- vajaduse korral võib järelevalvenõukogu lubada osaleda vaatlejatel.

Reeglina võtab järelevalvenõukogu otsused vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud otsused, mis on seotud tehniliste standardite kavanditega ning suuniste ja otsustega, mis hõlmavad finantssätteid käsitlevaid artikleid, mille puhul tehakse otsus kvalifitseeritud häälteenamusega. Järelevalvenõukogu võib vaidluste lahendamiseks luua töörühmi. Siiski teeb lõpliku otsuse järelevalvenõukogu kõnealuse töörühmi ettepanekul.

6.3.2. Juhatus

Juhatus tagab, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus täidab oma missiooni ja talle määratud ülesandeid. Eelkõige peaks ta vastutama Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse tööprogrammi koostamise ja kodukorra vastuvõtmise eest ning tal peaks olema keskne roll kõnealuse asutuse eelarve vastuvõtmisel. Juhatus koosneb Euroopa järelevalveasutuse eesistujast, komisjoni esindajast ja neljast liikmest, kelle järelevalvenõukogu valib oma liikmete seast, kes täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt ühenduse huvides. Tegevdirektor võib osaleda juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

6.3.3. Eesistuja ja tegevdirektor

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust esindab täiskohaga sõltumatu eesistuja, kes vastutab järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest ning juhatab nii järelevalvenõukogu kui ka juhatuse koosolekuid. Euroopa järelevalveasutuste igapäevase juhtimise eest vastutab siiski tegevdirektor, kes sarnaselt eesistujaga on täiskohaga sõltumatu spetsialist. Ta vastutab aasta tööprogrammi rakendamise eest ja võtab vajalikud meetmed, et tagada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse toimimine. Järelevalvenõukogu valib mõlemad isikud välja avaliku valikumenetluse raames, võttes arvesse pädevust, oskusi ning teadmisi finantseerimisasutuste ja -turgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas. Järelevalvenõukogu poolt välja valitud eesistuja kandidaadi kinnitab Euroopa Parlament. Mõlema ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada. Kõnealune pikendamine sõltub järelevalvenõukogu tehtud hinnangu tulemustest.

6.3.4. Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee

Kavandatud struktuuri kohaselt on valdkonnaülene koostöö esmatähtis, et kajastada asjakohaseid turusuundumusi ja tegelikku olukorda. Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee tagab vastastikuse mõistmise, koostöö ja ühtsed järelevalvealased lähenemisviisid Euroopa kolme uue järelevalveasutuse vahel. Luuakse ühiskomitee allkomitee, et käsitleda valdkonnaüleseid küsimusi, sealhulgas finantskonglomeraatidega seotud probleeme, ja tagada võrdsed tingimused. Kui üksikud Euroopa järelevalveasutused langetavad otsuseid näiteks finantskonglomeraatide direktiivi kohta, siis ühiskomitee peaks tagama, et Euroopa järelevalveasutused teevad ühiseid otsuseid üheaegselt.

6.3.5. Apellatsiooninõukogu

Apellatsioonisüsteemiga tagatakse, et kõik füüsilised või juriidilised isikud, sealhulgas liikmesriikide järelevalveasutused, võivad kõigepealt kaevata Euroopa järelevalveasutuste otsuse apellatsiooninõukogusse, et tagada ühenduse eeskirjade ühtne kohaldamine (artikkel 9), tegevus eriolukorras (artikkel 10) ning erimeelsuste lahendamine (artikkel 11). Apellatsiooninõukogu on kõigi Euroopa kolme järelevalveasutuse ühine organ, st ta lahendab panganduse, kindlustuse ja väärtpaberitega seotud probleeme. Apellatsiooninõukogul on kuus liiget ja kuus asendusliiget, kellel on asjakohased teadmised ja kogemused, v.a liikmesriikide järelevalveasutuste või muude selliste siseriiklike asutuste või ühenduse institutsioonide praegused töötajad, kes on kaasatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse tegevusse. Euroopa iga järelevalveasutuse juhatus nimetab ametisse apellatsiooninõukogu kaks liiget ja kaks asendusliiget Euroopa Komisjoni esitatud nimekirja alusel.

6.4. Finantssätted

Kõnealused sätted hõlmavad Euroopa järelevalveasutuste eelarvega seotud aspekte ning nendes rõhutatakse, et Euroopa järelevalveasutuste tulu võib pärineda eri allikatest, nt liikmesriikide järelevalveasutuste kohustuslikud osamaksud, toetus ühenduselt või tasud, mida ettevõtjad maksavad Euroopa järelevalveasutusele. Nendes täpsustatakse ka eelarve iga-aastane koostamine, selle rakendamine ja järelevalve. Finantsmääruse artikli 158 kohaselt loodud organite suhtes kohaldatakse raamfinantsmäärust.

6.5. Üld- ja lõppsätted

Üldsätetes käsitletakse praktilisi küsimusi, mis on seotud töötajatega, Euroopa järelevalveasutuste vastutusega, ametisaladuse hoidmise kohustusega, andmekaitsega, dokumentidele juurdepääsuga, kokkulepetega keelte kasutamise ja peakontori asukoha kohta ning kolmandate riikide osalemisega. Kolme aasta jooksul alates tegevuse algusest ja hiljem iga kolme aasta järel avaldab komisjon aruande Euroopa järelevalveasutuste tegevuse ja määruse kohase korra toimimise kohta. Kõnealuses aruandes hinnatakse ka järelevalve- ja õigusraamistiku lähenemise tulemuslikkust riski juhtimise ja lahendamise valdkonnas ELis.

6.6. Peamised erinevused kolme määruse vahel

Peamised erinevused kolme kavandatud määruse vahel hõlmavad Euroopa järelevalveasutuste eesmärke, tegevuse ulatust ja määratlusi, mida on kohandatud lähtuvalt asjaomase sektori eripärast ja kehtivatest ühenduse õigusaktidest. Peale selle järeldas Euroopa Ülemkogu, et Euroopa järelevalveasutustel peaks olema ka pädevus teostada järelevalvet reitinguagentuuride üle. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus vastutaks reitinguagentuuridele tegevuslubade andmise eest. Samuti oleks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel pädevus võtta järelevalvemeetmeid, näiteks tühistada tegevusluba või peatada krediidireitingu kasutamine regulatiivsel eesmärgil. Pädevus teostada järelevalvet võiks hõlmata õigust nõuda teavet ja viia läbi uurimist või kohapealseid kontrolle. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse kohustused ja pädevus seoses reitinguagentuuridega määratletakse reitinguagentuure käsitleva määruse muudatuses.

2009/0143 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[6],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[7],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[8],

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[9]

ning arvestades järgmist:

(1) 2007/2008. aasta finantskriisi tulemusel on ilmsiks tulnud finantsjärelevalve olulised puudused üksikjuhtudel ja finantssüsteemis üldiselt. Riigi tasandil toimivad järelevalvemudelid jäävad maha Euroopa integreeritud ja omavahel ühendatud finantsturgudest, kus paljud finantsettevõtjad tegutsevad piiriüleselt. Kriis tõi esile puudused liikmesriikide järelevalveasutuste vahelises koostöös, koordineerimises, ühenduse õiguse ühtses kohaldamises ja usalduses.

(2) Jacques de Larosière'i juhitud kõrgetasemelise töörühma 25. veebruari 2009. aasta aruandes, mis koostati komisjoni taotlusel, jõuti seisukohale, et tulevaste finantskriiside ohu ja nende võimaliku mõju vähendamiseks tuleb tõhustada järelevalveraamistikku. Aruandes soovitati oluliselt reformida ühenduse finantssektori järelevalve struktuuri. Kõnealuse eksperdirühma arvates tuleb luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, kuhu kuuluvad kolm Euroopa järelevalveasutust (üks kindlustus- ja tööandjapensionide sektoris, üks pangandussektoris ning üks väärtpaberisektoris), ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

(3) Komisjon tegi 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine”[10] ettepaneku koostada sellise õigusakti eelnõu, millega luuakse Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, ning esitas 27. mai 2009. aasta teatises „Euroopa finantsjärelevalve”[11] üksikasjalikumalt sellise uue järelevalveraamistiku võimaliku struktuuri.

(4) Euroopa Ülemkogu kiitis oma 19. juuni 2009. aasta järeldustes heaks kolmest uuest Euroopa järelevalveasutusest koosneva Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi loomise. Kõnealuse süsteemi eesmärk oleks parandada liikmesriikide järelevalvekorra kvaliteeti ja sidusust, tõhustada piiriüleste kontsernide järelevalvet ning kehtestada ühtne Euroopa eeskirjade kogumik, mida kohaldatakse ühtsel turul kõikide finantseerimisasutuste suhtes. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et Euroopa järelevalveasutustel on õigus teostada järelevalvet ka reitinguagentuuride üle, ja kutsus komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi rolli kohta praeguses kriisiolukorras, märkides samas, et Euroopa järelevalveasutuste otsused ei tohiks mõjutada liikmesriikide eelarvepädevust.

(5) Finants- ja majanduskriis ohustab tõsiselt siseturu stabiilsust. Stabiilse ja usaldusväärse finantssüsteemi taastamine ja säilitamine on vältimatu eeltingimus usalduse ja ühtsuse säilitamiseks siseturul ning seeläbi selliste tingimuste tagamiseks ja parandamiseks, mida on vaja täielikult integreeritud ja hästi toimiva finantsteenuste siseturu loomiseks. Tugevasti integreeritud finantsturud pakuvad paremaid riskide hajutamise ja rahastamise võimalusi ning aitavad seega parandada majanduse kohanemisvõimet kriisiolukordades.

(6) Ühendus ei suuda Euroopa järelevalveasutuste komiteede praeguses raamistikus enamat saavutada, pidades silmas, et tegemist on komisjoni nõuandvate organitega. Ühendus ei saa lubada olukorda, kus puudub mehhanism, millega tagada, et liikmesriikide järelevalveasutused teeksid piiriülestel juhtudel parimaid võimalikke järelevalvealaseid otsuseid, pidades silmas, et koostöö ja teabevahetus liikmesriikide järelevalveasutuste vahel ei ole piisav, et liikmesriikide järelevalveasutuste ühismeetmete võtmine on keeruline, kuna arvesse tuleb võtta erinevaid õiguslikke ja järelevalvealaseid nõuded, et siseriiklikud lahendused on sageli ainus teostatav võimalus üleeuroopaliste probleemide lahendamiseks ning et õigusakte tõlgendatakse sageli erinevalt. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem kehtestatakse kõnealuste puuduste kõrvaldamiseks ja kooskõlas eesmärgiga luua ühenduses ühtne ja stabiilne finantsteenuste turg, ühendades liikmesriikide järelevalveasutused ühenduse tugevasse võrgustikku.

(7) Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem oleks liikmesriikide ja ühenduse järelevalveasutuste võrgustik, mille ülesehituse kohaselt teostatakse finantseerimisasutuste igapäevast järelevalvet riigi tasandil ja jäetakse piiriüleste kontsernide järelevalve teostamise põhiroll järelevalvekolleegiumide kanda. Samuti aitab see ühtlustada ja ühtsemalt kohaldada finantseerimisasutusi ja finantsturgusid käsitlevaid eeskirju kogu ühenduses. Tuleks luua Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (Euroopa järelevalveasutused).

(8) Euroopa järelevalveasutused peaksid asendama komisjoni otsusega 2009/78/EÜ[12] loodud Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee, komisjoni otsusega 2009/79/EÜ[13] loodud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ning komisjoni otsusega 2009/77/EÜ[14] loodud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee ning võtma üle kõnealuste komiteede kõik ülesanded ja kohustused. Iga järelevalveasutuse tegevus tuleks selgelt kindlaks määrata. Ka komisjonil peaks olema õigus osaleda järelevalvetegevuses, kui seda tingivad institutsioonilised põhjused ja asutamislepingu kohased kohustused.

(9) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus (edaspidi „EKJA”) peaks aitama parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, võttes arvesse kõigi liikmesriikide erinevaid huve, et kaitsta kindlustusvõtjaid ja teisi soodustatud isikuid, tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine ning finantssüsteemi stabiilsus ja tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd, et sellest saaks kasu kogu majandus, sealhulgas finantseerimisasutused ja muud sidusrühmad ning tarbijad ja töötajad. Kõnealuste ülesannete täitmiseks peaks EKJA olema ühenduse asutus, millel on juriidilise isiku staatus ning mis on õiguslikult, halduslikult ja rahanduslikult iseseisev.

(10) Euroopa Kohus on oma 2. mai 2006. aasta otsuses (kohtuasi C-217/04 Ühendkuningriik v. Euroopa Parlament ja nõukogu)[15] kinnitanud, et asutamislepingu artikkel 95, mis käsitleb selliste meetmete võtmist, mille eesmärk on õigusaktide ühtlustamise kaudu luua siseturg ja aidata kaasa selle toimimisele, on asjakohane alus selleks, et luua „ühenduse asutus, mille ülesanne on aidata ühtlustamisprotsessile kaasa”, kui sellisele asutusele seatud ülesanded on tihedalt seotud siseriiklikke õigusakte ühtlustavate õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate küsimustega. EKJA eesmärk ja ülesanded, milleks on aidata liikmesriikide järelevalveasutusi ühenduse eeskirjade ühtsel tõlgendamisel ja kohaldamisel ning edendada finantsintegratsiooniks vajalikku finantsstabiilsust, on tihedalt seotud finantsteenuste siseturgu käsitlevate ühenduse õigusaktide eesmärkidega. Seepärast tuleb EKJA luua asutamislepingu artikli 95 alusel.

(11) Õigusaktid, millega on ette nähtud liikmesriikide järelevalveasutuste ülesanded, sealhulgas koostöö omavahel ja komisjoniga, on järgmised:[16] nõukogu 25. veebruari 1964. aasta direktiiv 64/225/EMÜ asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse piirangute kaotamise kohta edasikindlustuse ja retrosessiooni puhul,[17] esimene nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiiv 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta,[18] nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiiv 73/240/EMÜ, millega kaotatakse asutamisvabaduse piirangud otsekindlustuse, välja arvatud elukindlustuse puhul,[19] nõukogu 29. juuni 1976. aasta direktiiv 76/580/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta,[20] nõukogu 30. mai 1978. aasta direktiiv 78/473/EMÜ ühenduse kaaskindlustust käsitlevate õigusnormide kooskõlastamise kohta,[21] nõukogu 10. detsembri 1984. aasta direktiiv 84/641/EMÜ, millega muudetakse eriti turistiabi osas esimest direktiivi 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta,[22] nõukogu 22. juuni 1987. aasta direktiiv 87/344/EMÜ kohtukulude kindlustusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta,[23] teine nõukogu 22. juuni 1988. aasta direktiiv 88/357/EMÜ, otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega nähakse ette sätted teenuste osutamise vabaduse tegeliku kasutamise hõlbustamiseks ja muudetakse direktiivi 73/239/EMÜ,[24] nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiv 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (kolmas kahjukindlustuse direktiiv),[25] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/78/EÜ kindlustusandjate gruppi kuuluvate kindlustusseltside täiendava järelevalve kohta,[26] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/17/EÜ kindlustusseltside saneerimise ja likvideerimise kohta,[27] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta,[28] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/92/EÜ kindlustusvahenduse kohta,[29] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta[30].

(12) Käesoleva määrusega hõlmatud valdkonda reguleerivate ühenduse õigusaktide hulka kuuluvad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet,[31] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta[32] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust[33].

(13) Tuleb ette näha tõhus vahend ühtlustatud tehniliste standardite kehtestamiseks finantsteenuste valdkonnas, et tagada, sealhulgas ühtse eeskirjade kogumiku abil võrdsed tingimused ja piisav kaitse kindlustusvõtjatele, teistele soodustatud isikutele ning tarbijatele kogu Euroopas. Kuna EKJA-l on põhjalikud eriteadmised, oleks tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada ühenduse õiguses kindlaksmääratud valdkondades välja tehniliste standardite kavandid, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid. Komisjon peaks kinnitama kõnealused standardite kavandid vastavalt ühenduse õigusele, et anda neile siduv õigusjõud. Tehniliste standardite kavandid peab vastu võtma komisjon. Tehniliste standardite kavandeid muudetakse, kui need näiteks ei ole kooskõlas ühenduse õigusega, ei arvesta proportsionaalsuse põhimõtet või on vastuolus finantsteenuste siseturu aluspõhimõtetega, nagu on kajastatud finantsteenuseid käsitlevas ühenduse õigustikus. Kõnealuste standardite sujuvama ja kiirema vastuvõtmise tagamiseks tuleks kehtestada tähtaeg, mille jooksul komisjon peab tegema vastuvõtmist käsitleva otsuse.

(14) Käesoleva määruse kohast tehniliste standardite väljatöötamise korda kohaldatakse ilma, et see piiraks komisjoni õigust võtta omal algatusel rakendusmeetmeid Lamfalussy struktuuri 2. tasandi komiteemenetluse raames asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud korras. Tehniliste standarditega seotud küsimused ei hõlma poliitilisi otsuseid ja nende sisu on kindlaks määratud 1. tasandil vastu võetud ühenduse õigusaktidega. Kuna standardeid töötab välja EKJA, võetakse täiel määral arvesse liikmesriikide järelevalveasutuste eriteadmisi.

(15) Valdkondades, kus tehnilisi standardeid ei kohaldata, peaks EKJA-l olema õigus esitada mittesiduvaid suuniseid ja soovitusi ühenduse õigusaktide kohaldamise kohta. Selleks et suurendada läbipaistvust ja tagada, et liikmesriikide järelevalveasutused järgiksid kõnealuseid suuniseid ja soovitusi, peaksid kõnealused asutused olema kohustatud põhjendama kõnesolevate suuniste ja soovituste täitmatajätmist.

(16) Ühenduse õiguse nõuetekohane ja täielik kohaldamine on tähtsaim eeldus selleks, et tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, finantssüsteemi stabiilsus ning võrdsed konkurentsitingimused finantseerimisasutustele kogu ühenduses. Seepärast tuleks kehtestada mehhanism, mille kohaselt EKJA käsitleb ühenduse õiguse ebaõige või ebapiisava kohaldamise juhtusid. Kõnealust mehhanismi tuleks kohaldada valdkondades, kus ühenduse õigusaktidega on kindlaks määratud selged ja tingimusteta kohustused.

(17) Proportsionaalsete meetmete võtmiseks ühenduse õiguse ebaõige või ebapiisava kohaldamise korral tuleks kohaldada kolmeastmelist mehhanismi. Esimesel tasandil peaks EKJA-l olema õigus uurida juhtusid, mil liikmesriikide ametiasutused oma järelevalvetegevuses väidetavalt ebaõigelt või ebapiisavalt täidavad ühenduse õigusega kehtestatud kohustusi, kusjuures uuringu tulemuste kohta esitab EKJA soovituse.

(18) Kui liikmesriigi ametiasutus ei järgi kõnealust soovitust, peaks komisjonil olema volitus esitada asjaomasele liikmesriigi järelevalveasutusele otsus, et tagada ühenduse õiguse järgimine, pidades silmas, et kõnealuse otsuse õigusjõule saab tugineda liikmesriikide kohtutes ja ametiasutustes ning sel puhul kohaldada asutamislepingu artiklit 226.

(19) Erandolukorras, kui asjaomane pädev asutus jätkuvalt ei suuda võtta teatavaid meetmeid, võib EKJA viimase abinõuna võtta vastu konkreetsele finantseerimisasutustele adresseeritava otsuse. Selline pädevus peaks piirduma ainult erandjuhtudega, mille korral pädev asutus ei järgi temale adresseeritud otsuseid ja mille korral ühenduse õigus on ELis kehtivate või tulevaste õigusaktide kohaselt finantseerimisasutuste suhtes vahetult kohaldatav.

(20) Finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või ühenduse finantssüsteemi stabiilsust ähvardavate ohtude korral tuleb viivitamata ja kooskõlastatult võtta meetmeid ühenduse tasandil. Seepärast peaks EKJA-l olema õigus nõuda, et liikmesriikide järelevalveasutused võtaksid eriolukordades teatavaid erimeetmeid. Kuna eriolukorra kindlaks tegemisega kaasneb märkimisväärne otsustusvabadus, peaks selline õigus jääma komisjonile. Selleks et tagada tõhusate meetmete võtmine eriolukorras, kui liikmesriikide järelevalveasutused ei võta asjakohaseid meetmeid, võib EKJA viimase abinõuna võtta vastu vahetult finantseerimisasutustele adresseeritavaid otsuseid valdkondades, kus nende suhtes vahetult kohaldatakse ühenduse õigust, et sedasi vähendada kriisi mõju ja taastada usaldus turgudel.

(21) Selleks et tagada tõhus ja tulemuslik järelevalve ning eri liikmesriikide järelevalveasutuste seisukohtade arvessevõtmine, peaks EKJA-l olema õigus lahendada nimetatud asutuste vahelisi erimeelsusi, kusjuures EKJA sellekohased otsused oleksid siduvad. Tuleks ette näha lepitusetapp, mille jooksul liikmesriikide järelevalveasutustel on võimalus jõuda kokkuleppele. EKJA pädevusse peaksid kuuluma erimeelsused, mis on seotud koostöö raames ette nähtud protseduuriliste kohustustega ning ühenduse õiguse tõlgendamise ja kohaldamisega järelevalvealastes otsustes. Samuti tuleb järgida valdkondlike õigusaktidega ette nähtud lepitusmehhanisme. Kui liikmesriikide pädevad järelevalveasutused ei võta asjakohaseid meetmeid, võib EKJA viimase abinõuna võtta vastu vahetult finantseerimisasutustele adresseeritavaid otsuseid valdkondades, kus nende suhtes vahetult kohaldatakse ühenduse õigust.

(22) Järelevalvekolleegiumidel on oluline roll tõhusa, tulemusliku ja järjepideva järelevalve teostamisel piiriüleselt tegutsevate finantseerimisasutuste üle. EKJA-l peaks olema õigus osaleda järelevalvekolleegiumide töös, et tõhustada nende toimimist, lihtsustada teabevahetust ning edendada järelevalvekolleegiumide lähenemist ja nende tegutsemise järjepidevust ühenduse õiguse kohaldamisel.

(23) Ülesannete ja kohustuse delegeerimine võib olla järelevalveasutuste võrgustiku tõhusa toimimise tagamiseks kasulik vahend, et vähendada järelevalvealaste ülesannete kattuvust ja edendada koostööd ning sellega lihtsustada järelevalvemenetlust ja vähendada finantseerimisasutuste halduskoormust. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada sellise delegeerimise õiguslik alus. Ülesannete delegeerimise puhul täidab vastutava asutuse asemel ülesandeid teine järelevalveasutus, samas kui järelevalvealaste otsustega seotud vastutus jääb delegeeriva asutuse kanda. Kohustuste delegeerimise korral on volitatud asutusel kohustus võtta teise riikliku järelevalveasutuse nimel vastu otsuseid teatavates järelevalvealastes küsimustes. Delegeerimisel tuleb juhinduda põhimõttest, mille kohaselt antakse järelevalvepädevus järelevalveasutusele, kellel on parimad tingimused kõnealuses küsimuses meetmete võtmiseks. Kohustuste ümberjaotamine on asjakohane näiteks mastaabi- või mitmekülgsussäästu saavutamiseks, kontsernide ühtse järelevalve tagamiseks ja tehniliste eriteadmiste optimaalseks kasutamiseks liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. Asjakohaste ühenduse õigusaktidega võib veelgi täpsustada kokkulepetel põhineva kohustuste ümberjaotamise põhimõtteid. EKJA lihtsustab mis tahes sobival viisil delegeerimiskokkulepete sõlmimist liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. EKJAt tuleks eelnevalt teavitada kavandatavatest delegeerimiskokkulepetest, et EKJA saaks vajaduse korral esitada selle kohta oma arvamuse. Selliste kokkulepete avaldamine tuleks tsentraliseerida, et tagada õigeaegne, läbipaistev ja kergesti juurdepääsetav teave kõigile asjaomastele isikutele.

(24) EKJA peaks aktiivselt edendama järelevalvealast lähenemist kogu ühenduses, et kujundada välja ühine järelevalvekultuur.

(25) Vastastikused eksperdihinnangud on tõhus ja tulemuslik vahend järelevalveasutuste võrgustiku sidususe edendamisel. Seepärast peaks EKJA selliste vastastikuste eksperdihinnangute tarbeks välja töötama metoodikaraamistiku ja viima kõnealuseid hindamisi läbi korrapäraselt. Vastastikustes eksperdihinnangutes ei tuleks keskenduda ainult järelevalvetavade lähendamisele, vaid samuti järelevalveasutuste suutlikkusele tagada kõrgekvaliteedilised järelevalvetulemused ning liikmesriikide järelevalveasutuste sõltumatuse hindamisele.

(26) EKJA koordineerib aktiivselt ühenduse järelevalvetegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või ühenduse finantssüsteemi stabiilsust. Lisaks volitustele võtta meetmeid eriolukordades, tuleks EKJA-le seada üldise koordineerimise ülesanne Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi raames. EKJA peaks eelkõige keskenduma sujuva teabevahetuse tagamisele liikmesriikide järelevalveasutuste vahel.

(27) Finantsstabiilsuse tagamiseks tuleb varakult kindlaks teha suundumused, võimalikud riskid ja nõrgad kohad mikrotasandil ning piiriülesel ja valdkonnaülesel tasandil. EKJA peaks korrapäraselt ja vajaduse korral konkreetsetel juhtudel jälgima ja hindama selliseid arengutendentse oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitama Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni, teisi Euroopa järelevalveasutusi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Samuti peaks EKJA koordineerima kogu ühendust hõlmavaid stressiteste, mida viiakse läbi selleks, et hinnata finantseerimisasutuste kohanemisvõimet ebasoodsate turusuundumuste korral, ja tagama, et selliste testide läbiviimisel kohaldatakse liikmesriikide tasandil võimalikult ühtset metoodikat.

(28) Võttes arvesse finantsteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite üha suuremat tähtsust, peaks EKJA edendama dialoogi ja koostööd kolmandate riikide järelevalveasutustega. EKJA võtab suhetes kolmandate riikide asutustega ja rahvusvahelistel foorumitel täielikult arvesse Euroopa institutsioonide praeguseid ülesandeid ja pädevust.

(29) EKJA on Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni sõltumatu nõuandev organ oma pädevusvaldkonnas. EKJA esitab arvamusi direktiivi 92/49/EMÜ, direktiivi 2002/83/EÜ ja direktiivi 2005/68/EÜ (muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ) kohaste ühinemiste ja omandamisega seotud usaldatavusnormatiivide täitmise hindamise kohta.

(30) Ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks EKJA-l olema õigus nõuda kogu vajalikku teavet. Selleks et vältida finantseerimisasutuste aruandekohustuste dubleerimist, peaks kõnealuse teabe tavaliselt esitama liikmesriigi järelevalveasutused, kes on finantsturgudele ja finantseerimisasutustele kõige lähemal. Kui liikmesriigi järelevalveasutus ei esita või ei saa esitada sellist teavet õigel ajal, võib EKJA nõuda teavet vahetult asjakohastelt finantseerimisasutustelt ja muudelt isikutelt. Liikmesriikide ametiasutused peaksid EKJAt selliste vahetute taotluste esitamisel aitama.

(31) Tihe koostöö EKJA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vahel on esmatähtis, et tagada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tõhus toimimine ning kõnealuse nõukogu antud hoiatuste ja soovituste järgimine. EKJA jagab mis tahes asjakohast teavet Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga. Konkreetsete ettevõtjatega seotud andmeid esitatakse ainult põhjendatud taotluse korral. EKJA peaks tagama järelmeetmed selliste hoiatuste või soovituste korral, mida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab EKJA-le või liikmesriikide järelevalveasutustele.

(32) Vajaduse korral peaks EKJA konsulteerima huvitatud isikutega tehniliste standardite, suuniste ja soovituste küsimustes ja võimaldama neil esitada märkusi kavandatud meetmete kohta. Tõhususe tagamiseks tuleks luua kindlustus-, edasikindlustus- ja tööandjapensionifondide sidusrühmade kogu, kuhu kuuluksid võrdsel määral ühenduse kindlustus- ja edasikindlustusandjad ning tööandjapensionifondid (sealhulgas asjakohased institutsionaalsed investorid ja muud finantseerimisasutused, kes ise kasutavad finantsteenuseid), nende töötajad, tarbijad ning muud kindlustuse, edasikindlustuse ja tööandjapensionide teenuseid kasutavad jaekliendid, sealhulgas VKEd. Kindlustus-, edasikindlustus- ja tööandjapensionifondide sidusrühmade kogu peaks aktiivselt suhtlema finantsteenuste valdkonnas komisjoni või ühenduse õigusaktidega ettenähtud muude kasutajarühmadega.

(33) Liikmesriigid vastutavad finantsstabiilsuse säilitamise eest kriisi juhtimise raames, eelkõige seoses üksikute raskustes olevate finantseerimisasutuste stabiliseerimise ja toetamisega. Meetmed, mida EKJA võtab eriolukorras või teatavate probleemide lahendamiseks ja mis mõjutavad finantseerimisasutuse stabiilsust, ei tohiks mõjutada liikmesriikide eelarvepädevust. Tuleks kehtestada mehhanism, mille kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada kaitseklauslit ja suunata küsimuse otsuse tegemiseks nõukogule. Asjakohane on usaldada kõnealuses küsimuses otsuse tegemise õigus nõukogule, pidades silmas liikmesriikide teatavaid kohustusi selles valdkonnas.

(34) Otsustamismenetluse raames peaks EKJA järgima ühenduse eeskirju ning nõuetekohase menetluse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Täielikult tuleks järgida EKJA otsuste adressaatide õigust esitada oma seisukohti. EKJA vastu võetud õigusaktid on ühenduse õiguse lahutamatu osa.

(35) EKJA peamine otsuseid tegev organ oleks järelevalvenõukogu, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide asjakohaste järelevalveasutuste juhid ja mida juhib EKJA eesistuja. Komisjoni, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa kahe ülejäänud järelevalveasutuse esindajad osaleksid järelevalvenõukogu töös vaatlejatena. Järelevalvenõukogu liikmed peaksid tegutsema sõltumatult ja ainult ühenduse huvides. Üldiste õigusaktide puhul, sealhulgas tehniliste standardite, suuniste ja soovituste vastuvõtmise ja eelarveliste küsimustega seotud õigusaktide puhul on asjakohane kohaldada asutamislepingu kohaseid kvalifitseeritud häälteenamust käsitlevaid eeskirju, samas kui kõik muud otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Liikmesriikide järelevalveasutuste erimeelsuste lahendamisega seotud juhtusid peaks käsitlema konkreetne töörühm.

(36) EKJA eesistujast ning liikmesriikide järelevalveasutuste ja komisjoni esindajatest koosnev juhatus peaks tagama, et EKJA täidaks oma kohustusi ja talle määratud ülesandeid. Juhatusel peaks olema volitused, et muu hulgas esitada iga-aastaseid ja mitmeaastaseid tööprogramme, rakendada teatavat eelarvepädevust ning võtta vastu EKJA personalipoliitika kava, dokumentidele juurdepääsu käsitlevad erisätted ja aastaaruanne.

(37) EKJAt esindab täiskohaga eesistuja, kelle valib järelevalvenõukogu avaliku konkursi raames. EKJA igapäevast tegevust juhib tegevdirektor, kes võib osaleda järelevalvenõukogu ja juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

(38) Selleks et tagada Euroopa järelevalveasutuste tegevuse valdkonnaülene kooskõla, peaksid kõnealused järelevalveasutused tegema tihedat koostööd Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee raames ja jõudma võimaluse korral ühistele seisukohtadele. Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee peaks üle võtma kõik finantskonglomeraatide ühiskomitee ülesanded. Vajaduse korral peaksid Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse pädevusvaldkonda kuuluvad õigusaktid võtma samaaegselt vastu ka asjaomased Euroopa järelevalveasutused.

(39) Tuleb tagada, et isikutel, keda EKJA vastuvõetud otsused mõjutavad, oleks võimalik võtta vajalikke õiguskaitsemeetmed. Kui EKJA-l on õigus teha otsuseid, peaks huvitatud isikutel protsessi säästlikkuse huvides ja oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks olema õigus pöörduda apellatsiooninõukogu poole. Tõhususe ja sidususe huvides peaks apellatsiooninõukogu olema Euroopa kolme järelevalveasutuse ühisorgan, mis tegutseb sõltumatult kõnealuste asutuste haldus- ja reguleerivast struktuurist. Apellatsiooninõukogu otsused võib edasi kaevata Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse või Euroopa Ühenduste Kohtusse.

(40) Asutuse täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks peaks sel olema autonoomne eelarve, mille peamine tuluallikas on liikmesriikide järelevalveasutustelt ja Euroopa Liidu üldeelarvest kohustuslikult laekuv osamaks. Ühenduse osamaksu suhtes tuleks kohaldada ühenduse eelarvemenetlust. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

(41) EKJA suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta[34]. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta[35].

(42) Selleks et tagada tööhõivetingimuste avatus ja läbipaistvus ning töötajate võrdne kohtlemine, tuleks EKJA töötajate suhtes kohaldada Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi[36].

(43) Esmatähtis on kaitsta ärisaladusi ja muud konfidentsiaalset teavet. Samuti tuleks tagada võrgustikus vahetatava teabe konfidentsiaalsus.

(44) Seoses üksikisikute kaitsega isikuandmete töötlemisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[37] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta,[38] mis sobivad täielikult isikuandmete töötlemise reguleerimiseks käesoleva määruse kohaldamisel.

(45) EKJA läbipaistva tegutsemise tagamiseks tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele[39].

(46) Riikidel, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid, peaks olema võimalus osaleda EKJA töös vastavalt ühendusega sõlmitud asjakohastele kokkulepetele.

(47) Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on parandada siseturu toimimist, tagades reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, kaitsta kindlustusvõtjaid ja teisi soodustatud isikuid, tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, tagada finantssüsteemi stabiilsus ning tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd, ei suuda liikmesriigid nõuetekohaselt täita ja neid on meetmete laia ulatuse tõttu lihtsam saavutada ühenduse tasemel, võib ühendus võtta meemetid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks.

(48) Kuna EKJA võtab üle kõik Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee praegused ülesanded ja volitused, tuleks kehtetuks tunnistada komisjoni 23. jaanuari 2009. aasta otsus 2009/78/EÜ, millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee, ning vastavalt muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust …/…/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas.

(49) Asjakohane oleks käesoleva määruse kohaldamiseks kehtestada tähtaeg, et tagada EKJA nõuetekohane valmisolek tegevuse alustamiseks ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ülesannete ja kohustuste sujuv ülevõtmine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK ASUTAMINE JA ÕIGUSLIK SEISUND

Artikkel 1 Asutamine ja reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus (edaspidi „EKJA”).

2. Kõnealune asutus tegutseb järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 64/225/EMÜ, direktiiv 73/239/EMÜ, direktiiv 73/240/EMÜ, direktiiv 76/580/EMÜ, direktiiv 78/473/EMÜ, direktiiv 84/641/EMÜ, direktiiv 87/344/EMÜ, direktiiv 88/357/EMÜ, direktiiv 92/49/EMÜ, direktiiv 98/78/EÜ, direktiiv 2001/17/EÜ, direktiiv 2002/83/EÜ, direktiiv 2002/92/EÜ, direktiiv 2003/41/EÜ, direktiiv 2002/87/EÜ, direktiiv 2005/68/EÜ, direktiiv 2007/44/EÜ, direktiiv 2005/60/EÜ, direktiiv 2002/65/EÜ, sealhulgas kõik komisjoni direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning mis tahes hilisemad ühenduse õigusaktid, millega seatakse EKJA-le täiendavad ülesanded.

3. Käesoleva määruse sätetega ei piirata komisjoni volitusi, eelkõige seoses asutamislepingu artikli 226 kohase kohustusega tagada ühenduse õiguse järgimine.

4. EKJA eesmärgid on: i) parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, ii) kaitsta kindlustusvõtjaid ja teisi soodustatud isikuid, iii) tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, iv) tagada finantssüsteemi stabiilsus ning v) tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd. Selleks aitab EKJA tagada artikli 1 lõike 2 kohaste ühenduse õigusaktide ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, edendab järelevalvealast lähenemist ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi.

5. EKJA kuulub Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi, mis tegutseb järelevalveasutuste võrgustikuna artiklis 39 täpsustatud korras.

6. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus teeb käesoleva määruse artikli 21 kohaselt koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

Artikkel 2Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „finantseerimisasutused” – direktiivis 98/78/EÜ määratletud kindlustusseltsid, direktiivis 2005/68/EÜ määratletud edasikindlustusseltsid, direktiivis 2003/41/EÜ määratletud tööandjapensioni kogumisasutused ja direktiivis 2002/87/EÜ määratletud finantskonglomeraadid;

2) „liikmesriikide järelevalveasutused” – liikmesriikide ametiasutused, kellele on õigusaktiga tehtud ülesandeks teostada järelevalvet kindlustus- või edasikindlustusandjate üle või tööandjapensioni kogumisasutuste üle.

Artikkel 3Õiguslik seisund

1. EKJA on ühenduse asutus, millel on juriidilise isiku staatus.

2. EKJA-l on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.

3. EKJAt esindab eesistuja.

Artikkel 4Koosseis

EKJA koosseisu kuuluvad:

1) järelevalvenõukogu, kes täidab artiklis 28 sätestatud ülesandeid;

2) juhatus, kes täidab artiklis 32 sätestatud ülesandeid;

3) eesistuja, kes täidab artiklis 33 sätestatud ülesandeid;

4) tegevdirektor, kes täidab artiklis 38 sätestatud ülesandeid;

5) artiklis 44 osutatud apellatsiooninõukogu, kes täidab artiklis 46 sätestatud ülesandeid.

Artikkel 5Asukoht

EKJA asub Frankfurdis.

II PEATÜKK EUROOPA KINDLUSTUS- JA TÖÖANDJAPENSIONIDE JÄRELEVALVE ASUTUSE ÜLESANDED JA VOLITUSED

Artikkel 6 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse ülesanded ja volitused

1. EKJA-l on järgmised ülesanded:

a) aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, esitades eelkõige arvamusi ühenduse institutsioonidele ning koostades artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidel põhinevaid suuniseid, soovitusi ja tehniliste standardite kavandeid;

b) tagada ühenduse õigusaktide ühtne kohaldamine, edendades eelkõige ühtset järelevalvekultuuri, tagades artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, vältides regulatiivset arbitraaži, vahendades ja lahendades liikmesriikide järelevalveasutuste vahelisi erimeelsusi, edendades järelevalvekolleegiumide ühtset toimimist ning võttes meetmeid eriolukordades;

c) lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist liikmesriikide järelevalveasutuste vahel;

d) teha tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, esitades kõnealusele nõukogule tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning tagades, et nõukogu antud hoiatuste ja soovituste kohaselt võetakse nõuetekohaselt järelmeetmeid;

e) koostada liikmesriikide järelevalveasutuste kohta vastastikuseid eksperdihinnanguid, et tagada järelevalvetulemuste sidusus;

f) jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas;

g) täita mis tahes muid käesolevas määruses või artikli 1 lõike 2 kohastes ühenduse õigusaktides sätestatud ülesandeid.

2. Lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks on EKJA-l käesoleva määrusega ettenähtud volitused, eelkõige õigus teha järgmist:

a) töötada erijuhtudel välja artikli 7 kohased tehniliste standardite kavandid;

b) anda välja artikli 8 kohaseid suuniseid ja soovitusi;

c) anda erijuhtudel välja artikli 9 lõike 3 kohaseid soovitusi;

d) võtta erijuhtudel vastu artiklite 10 ja 11 kohaseid liikmesriikide järelevalveasutustele adresseeritavaid üksikotsuseid;

e) võtta erijuhtudel vastu artikli 9 lõike 6, artikli 10 lõike 3 ja artikli 11 lõike 4 kohaseid finantseerimisasutustele adresseeritavaid üksikotsuseid;

f) esitada artikli 19 kohaselt arvamusi Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile.

3. Artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega on EKJA-le antud ainuvolitused järelevalve teostamiseks kogu ühendust hõlmavate üksuste üle või kogu ühendust hõlmava majandustegevuse üle.

Järelevalve teostamiseks on EKJA-l asjakohaste õigusaktidega kindlaks määratud uurimis- ja jõustamisvolitused ning võimalus võtta tasu.

Artikkel 7Tehnilised standardid

1. EKJA võib välja töötada tehnilisi standardeid artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides konkreetselt sätestatud valdkondades. EKJA esitab standardite kavandid komisonile kinnitamiseks.

Enne kõnealuste standardite kavandite esitamist komisjonile, viib EKJA vajaduse korral läbi asjakohase avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu.

Komisjon otsustab kolme kuu jooksul pärast standardite kavandite kättesaamist, kas kõnealused kavandid kinnitada või mitte. Komisjon võib kõnealust ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra. Komisjon võib standardite kavandid kinnitada osaliselt või muudatustega, kui see on ühenduse huvides.

Kui komisjon jätab standardid kinnitamata või teeb seda osaliselt või muudatustega, põhjendab ta seda EKJA-le.

2. Komisjon võtab standardid vastu määruse või otsusega ja avaldab need Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 8Suunised ja soovitused

Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi raames ning ühenduse õigusaktide ühise, ühtse ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab EKJA liikmesriikide järelevalveasutustele või finantseerimisasutustele suuniseid ja soovitusi.

Liikmesriikide järelevalveasutused võtavad mis tahes meetmeid, et kõnealuseid suuniseid ja soovitusi järgida.

Kui liikmesriigi järelevalveasutus kõnealuseid suuniseid ja soovitusi ei kohalda, põhjendab ta seda EKJA-le.

Artikkel 9 Ühenduse eeskirjade ühtne kohaldamine

1. Kui liikmesriigi järelevalveasutus ei ole nõuetekohaselt kohaldanud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte, jättes eelkõige tagamata, et finantseerimisasutus täidab kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib EKJA rakendada käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud volitusi.

2. EKJA võib ühe või mitme liikmesriigi järelevalveasutuse või komisjoni taotlusel või omal algatusel pärast asjaomase liikmesriigi järelevalveasutuse teavitamist uurida ühenduse õiguse võimalikku ebaõiget kohaldamist.

Ilma et see piiraks artikliga 20 ettenähtud volitusi, esitab liikmesriigi järelevalveasutus viivitamata EKJA-le kogu teabe, mida EKJA peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks.

3. EKJA võib hiljemalt kahe kuu jooksul pärast uurimise algatamist esitada asjaomasele liikmesriigi järelevalveasutusele soovituse meetmete kohta, mida tuleb võtta ühenduse õiguse järgmiseks.

Liikmesriigi järelevalveasutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates soovituse kättesaamisest EKJAt meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et tagada ühenduse õiguse järgimine.

4. Kui liikmesriigi järelevalveasutus ole taganud ühenduse õiguse järgimist ühe kuu jooksul alates EKJA soovituse kättesaamisest, võib komisjon EKJA esitatud teabe alusel või omal algatusel teha otsuse, mille kohaselt nõutakse liikmesriigi järelevalveasutuselt ühenduse õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist.

Komisjon teeb sellise otsuse hiljemalt kolme kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest. Komisjon võib kõnealust ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra.

Komisjon tagab otsuse adressaatidele õiguse anda selgitusi.

EKJA ja liikmesriikide järelevalveasutused esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe.

5. Liikmesriigi järelevalveasutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud otsuse kättesaamisest komisjoni ja EKJAt meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta komisjoni otsuse rakendamiseks.

6. Kui liikmesriigi järelevalveasutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 4 osutatud otsust kõnealuses lõikes kindlaks määratud ajavahemiku jooksul ja kui tuleb õigeaegselt võtta meetmeid selle tagamiseks, et liikmesriigi järelevalveasutus järgiks ühenduse õigust, et sellega säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võib EKJA, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 226 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide asjakohaseid nõudeid kohaldatakse vahetult finantseerimisasutuste suhtes, vastu finantseerimisasutustele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja ühenduse õiguses sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.

EKJA otsus on kooskõlas lõike 4 kohaselt komisjoni vastuvõetud otsusega.

7. Olenemata asjaolust, kas liikmesriikide järelevalveasutused on samas küsimuses võtnud varem vastu mis tahes muu otsuse, kohaldatakse lõike 6 kohaselt vastu võetud otsuseid.

Mis tahes meetmed, mida liikmesriigi järelevalveasutus võtab seoses lõigete 4 või 6 kohase otsuse asjaoludega, on kooskõlas kõnealuste otsustega.

Artikkel 10Tegevus eriolukordades

1. Ebasoodsate arengute korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või ühenduse kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, võib komisjon omal algatusel või EKJA, nõukogu või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotlusel võtta vastu otsuse, mis adresseeritakse EKJA-le ja millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu käesoleva määruse tähenduses.

2. Kui komisjon võtab vastu lõike 1 kohase otsuse, võib EKJA teha üksikotsuse, mille kohaselt võtavad liikmesriikide järelevalveasutused kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega vajalikke meetmeid, et tegelda riskidega, mis on seotud finantsturgude nõuetekohase toimimise või terviklikkusega või kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsusega, tagades, et finantseerimisasutused ja liikmesriikide järelevalveasutused täidaksid kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid.

3. Kui liikmesriigi järelevalveasutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 2 osutatud otsust kõnealuses lõikes kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, võib EKJA, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 226 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide asjakohaseid nõudeid kohaldatakse vahetult finantseerimisasutuste suhtes, vastu finantseerimisasutustele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja ühenduse õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.

4. Olenemata asjaolust, kas liikmesriikide järelevalveasutused on samas küsimuses võtnud varem vastu mis tahes muu otsuse, kohaldatakse lõike 3 kohaselt vastu võetud otsuseid.

Mis tahes meetmed, mida liikmesriigi järelevalveasutus võtab seoses lõigete 2 või 3 kohase otsuse asjaoludega, on kooskõlas kõnealuste otsustega.

Artikkel 11Liikmesriikide järelevalveasutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine

1. Kui liikmesriigi järelevalveasutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teine liikmesriigi järelevalveasutus võtab valdkonnas, mille puhul on artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaselt vaja liikmesriikide pädevate järelevalveasutuste vahelist koostööd, koordineerimist või ühisotsuste vastuvõtmist, või selliste meetmete võtmatajätmisega, võib EKJA, ilma et see piiraks artiklis 9 sätestatud volitusi, ühe või mitme asjaomase liikmesriigi järelevalveasutuse taotlusel aidata järelevalveasutustel jõuda kokkuleppele lõikes 2 osutatud korras.

2. EKJA kehtestab liikmesriikide järelevalveasutuste vahelise lepitusmenetluse tähtaja, võttes arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides kindlaks määratud mis tahes asjakohaseid tähtaegu ning vaidlusaluse küsimuse keerukust ja kiireloomulisust.

3. Kui lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased liikmesriikide järelevalveasutused jõudnud kokkuleppele, võib EKJA teha otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused võtma teatavaid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et lahendada küsimus kooskõlas ühenduse õigusega.

4. Kui liikmesriigi järelevalveasutus ei järgi EKJA vastu võetud otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantseerimisasutus täidaks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võib EKJA, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 226 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu finantseerimisasutustele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja ühenduse õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.

Artikkel 12Järelevalvekolleegiumid

1. EKJA aitab edendada järelevalvekolleegiumide tõhusat ja järjepidevat toimimist ning ühenduse õigusaktide ühtset kohaldamist kõigis kolleegiumides.

2. Vajaduse korral osaleb EKJA järelevalvekolleegiumides vaatlejana. Sellise osalemise korral käsitatakse EKJAt liikmesriigi järelevalveasutusena asjakohase õigusakti tähenduses ja EKJA taotluse korral esitatakse talle kogu asjakohane teave, mida jagatakse kõigi järelevalvekolleegiumi liikmete vahel.

3. Kõnealuste järelevalvekolleegiumide töö lihtsustamiseks määrab EKJA koostöös kõnealustes kolleegiumides tegutsevate järelevalveasutustega kindlaks liikmesriikide järelevalveasutustelt saadava kogu asjakohase teabe ja vajaduse korral kogub seda neilt.

Selleks et teha selline teave kättesaadavaks järelevalvekolleegiumides osalevatele järelevalveasutustele, loob EKJA kesksüsteemi ja haldab seda.

Artikkel 13Ülesannete ja kohustuste delegeerimine

1. Liikmesriikide järelevalveasutused võivad kahepoolse kokkuleppe alusel delegeerida ülesandeid ja kohustusi teistele liikmesriikide järelevalveasutustele.

2. EKJA lihtsustab ülesannete ja kohustuste delegeerimist liikmesriikide järelevalveasutuste vahel, määratledes ülesanded ja kohustused, mida saab delegeerida või ühiselt täita, ning edendades parimaid tavasid.

3. Liikmesriikide järelevalveasutused teavitavad EKJAt delegeerimiskokkulepetest, mida nad kavatsevad sõlmida. Nad ei sõlmi kõnealuseid lepinguid enne ühe kuu möödumist EKJA teavitamisest.

EKJA võib kavandatud kokkuleppe kohta esitada arvamuse ühe kuu jooksul alates sellekohase teabe saamisest.

EKJA avaldab kõik liikmesriikide järelevalveasutuste vahel sõlmitud delegeerimiskokkulepped asjakohaste vahendite abil, et tagada kõigi asjaomaste isikute nõuetekohane teavitamine.

Artikkel 14Ühine järelevalvekultuur

1. EKJA-l on oluline roll Euroopa ühise järelevalvekultuuri ja ühtsete järelevalvetavade kujundamisel ning ühtsete menetluste ja lähenemisviiside tagamisel kogu ühenduses. EKJA-l on vähemalt järgmised ülesanded:

a) esitada liikmesriikide järelevalveasutustele arvamusi;

b) edendada tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabevahetust liikmesriikide järelevalveasutuste vahel, järgides samas asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid;

c) aidata välja töötada kõrgekvaliteedilisi ja ühtseid järelevalvestandardeid, sealhulgas aruandlusstandardeid;

d) vaadata läbi komisjoni vastuvõetud asjakohaste tehniliste standardite ning EKJA väljaantud suuniste ja soovituste kohaldamine ning teha vajaduse korral muudatusettepanekuid;

e) koostada valdkondlikke ja valdkondadevahelisi koolitusprogramme, soodustada töötajate vahetust ning julgustada liikmesriikide järelevalveasutusi rohkem kasutama lähetusi ja muid vahendeid.

2. EKJA võib vajaduse korral töötada välja uusi praktilisi meetmeid ja lähenemisvahendeid, et edendada ühtseid järelevalvealaseid lähenemisviise ja -tavasid.

Artikkel 15Vastastikused eksperdihinnangud liikmesriikide järelevalveasutuste kohta

1. EKJA koostab korrapäraselt vastastikuseid eksperdihinnanguid liikmesriikide järelevalveasutuste mõne toimingu või kogu tegevuse kohta, et suurendada järelevalvetulemuste sidusust. Selleks töötab EKJA välja meetodid, mille kohaselt asjaomaseid asutusi objektiivselt hinnata ja võrrelda.

2. Vastastikused eksperdihinnangud hõlmavad vähemalt järgmiste elementide hindamist:

a) liikmesriigi järelevalveasutuse institutsioonilise korra, vahendite eraldamise ja töötajate erialateadmiste vastavus nõuetele, eelkõige seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide tõhusa kohaldamisega ja suutlikkusega võtta arvesse turusuundumusi;

b) ühenduse õiguse ja järelevalvetavade, sealhulgas artiklite 7 ja 8 kohaselt vastu võetud tehniliste standardite, suuniste ja soovituste kohaldamisel saavutatud lähenemise aste ning hinnang selle kohta, mil määral järelevalvetavad võimaldavad saavutada ühenduse õiguses sätestatud eesmärke;

c) mõne liikmesriigi järelevalveasutuse välja töötatud head tavad, mille võiksid üle võtta ka teised liikmesriikide järelevalveasutused.

3. Vastastikuse eksperdihinnangu alusel võib EKJA esitada asjaomasele liikmesriigi järelevalveasutusele soovitusi.

Artikkel 16Koordineerimine

EKJA koordineerib üldiselt liikmesriikide järelevalveasutuste tegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või ühenduse finantssüsteemi stabiilsust.

EKJA soodustab ühenduse koordineeritud meetmete võtmist, tehes selleks muuhulgas järgmist:

1) lihtsustades teabevahetust liikmesriikide järelevalveasutuste vahel;

2) määrates kindlaks kõigile asjaomastele liikmesriikide järelevalveasutustele kättesaadavaks tehtava teabe ja kontrollides selle usaldusväärsust;

3) tegutsedes liikmesriikide järelevalveasutuste taotlusel või omal algatusel vahendajana, ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist;

4) teavitades Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu viivitamata mis tahes võimalikust eriolukorrast.

Artikkel 17Turusuundumuste hindamine

1. EKJA jälgib ja hindab turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni asjakohastest mikrousaldatavuse suundumustest ning võimalikest riskidest ja nõrkadest kohtadest.

Koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga algatab ja koordineerib EKJA kogu ühendust hõlmavaid hinnanguid finantseerimisasutuste kohanemisvõime kohta ebasoodsate turusuundumuste korral. Selleks töötab ta liikmesriikide järelevalveasutuste jaoks välja järgmise:

a) ühtsed meetodid, mille kohaselt hinnata majanduslike stsenaariumide mõju asutuste finantsseisundile;

b) ühtsed lähenemisviisid finantseerimisasutuste kohanemisvõimet käsitlevate hindamiste tulemuste edastamise kohta.

2. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr …/… [Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu] kohaseid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid, esitab EKJA vähemalt kord aastas ja vajaduse korral sagedamini Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule hinnangu suundumustest, võimalikest riskidest ja nõrkadest kohtadest tema pädevusvaldkonnas.

Kõnealustes hinnangutes liigitab EPKJA peamised riskid ja nõrgad kohad ning teeb vajaduse korral ennetavate meetmete või parandusmeetmete ettepanekud.

3. EKJA tagab, et piisaval määral võetakse arvesse valdkondadevahelisi arengutendentse, riske ja nõrku kohti, tehes selleks tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega.

Artikkel 18Rahvusvahelised suhted

Ilma et see piiraks ühenduse institutsioonide pädevust, võib EKJA luua kontakte kolmandate riikide järelevalveasutustega. Ta võib sõlmida halduskokkuleppeid rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide asutustega.

EKJA aitab ette valmistada kolmandate riikide järelevalvekorra samaväärsust käsitlevaid otsuseid vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele.

Artikkel 19Muud ülesanded

1. EKJA võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile arvamusi kõigis tema pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.

2. Seoses direktiivi 2007/44/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate ühinemiste ja omandamisega seotud usaldatavusnormatiivide täitmise hindamisega võib EKJA omal algatusel või liikmesriikide järelevalveasutuste taotlusel anda välja ja avaldada arvamuse, mis käsitleb usaldatavusnormatiivide täitmise hindamist, mille viib läbi liikmesriigi mis tahes asutus. Kohaldatakse artiklit 20.

Artikkel 20Teabe kogumine

1. EKJA taotlusel annavad liikmesriikide järelevalveasutused ja muud liikmesriikide ametiasutused EKJA-le kogu teabe, mida on vaja käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.

EKJA võib ka nõuda, et teavet esitataks korrapäraste ajavahemike järel.

2. Kui teave ei ole kättesaadav või kui liikmesriikide järelevalveasutused ja muud liikmesriikide ametiasutused ei tee seda õigeaegselt kättesaadavaks, võib EKJA esitada põhjendatud taotluse otse asjakohastele finantseerimisasutustele ja muudele isikutele. EKJA teavitab asjakohaseid liikmesriikide järelevalveasutusi sellistest taotlustest.

EKJA taotlusel aitavad liikmesriikide järelevalveasutused ja muud liikmesriikide ametiasutused EKJA-l sellist teavet koguda.

3. EKJA võib kasutada liikmesriikide järelevalveasutustelt, muudelt liikmesriikide ametiasutustelt või finantseerimisasutustelt ja muudelt isikutelt saadud konfidentsiaalset teavet ainult käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 21 Suhted Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga

1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus teeb koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

2 EKJA teeb tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga. Ta esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule korrapäraselt ajakohastatud teavet, mida kõnealusel nõukogul on vaja oma ülesannete täitmiseks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks vajalikud andmed, mis ei ole kokkuvõtlikul kujul või koondvormis, esitatakse põhjendatud taotluse korral viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vastavalt määruse (EÜ) nr …/… [Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu] artiklile [15].

3. Kooskõlas artiklitega 4 ja 5 tagab EKJA, et määruse (EÜ) nr …/… [Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu] artikli [16] kohastele Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatustele ja soovitustele võetakse nõuetekohaseid järelmeetmeid.

4. Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuse või soovituse saamist korraldab EKJA viivitamata järelevalvenõukogu koosoleku ja hindab sellise hoiatuse või soovituse mõju oma ülesannete täitmisele.

Asjakohase otsustamismenetluse käigus teeb EKJA otsuse meetmete kohta, mida tuleb kooskõlas käesoleva määrusega antud volitustega võtta, et lahendada hoiatustes ja soovitustes kindlaksmääratud küsimusi.

Kui EKJA ei järgi soovitust, põhjendab ta seda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule.

5. Vajaduse korral kasutab EKJA käesoleva määrusega antud volitusi, et tagada selliste hoiatuste või soovituste järelmeetmed, mida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab liikmesriigi järelevalveasutusele.

Kui adressaat ei kavatse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust järgida, teatab ta sellest järelevalvenõukogule ja põhjendab oma otsust.

Teavitades Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruse (EÜ) nr …/… [Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu] artikli [17] kohaselt, võtab liikmesriigi järelevalveasutus nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu seisukohti.

6. Käesoleva määrusega kehtestatud ülesannete täitmisel võtab EKJA nõuetekohaselt arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatusi ja soovitusi.

Artikkel 22Kindlustuse, edasikindlustuse ja tööandjapensionide sidusrühmade kogu

1. Sidusrühmadega konsulteerimiseks EKJA ülesannetega seotud valdkondades luuakse kindlustus-, edasikindlustus- ja tööandjapensionifondide sidusrühmade kogu.

2. Kindlustus-, edasikindlustus- ja tööandjapensionifondide sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget, kes võrdses osas esindavad ühenduse kindlustus- ja edasikindlustusandjaid ning tööandjapensionifonde, nende töötajaid, samuti tarbijaid ning kindlustuse, edasikindlustuse ja tööandjapensionide teenuste kasutajaid.

Kindlustus-, edasikindlustus- ja tööandjapensionifondide sidusrühmade kogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas.

3. Kindlustus-, edasikindlustus- ja tööandjapensionifondide sidusrühmade kogu liikmed määrab EKJA järelevalvenõukogu asjakohaste sidusrühmade ettepanekul.

Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu nii palju kui võimalik asjakohase geograafilise tasakaalu ja sidusrühmade esindatuse kogu ühenduse raames.

EKJA tagab kindlustus-, edasikindlustus- ja tööandjapensionifondide sidusrühmade kogule piisava abi sekretariaaditeenuste valdkonnas.

4. Kindlustus-, edasikindlustus- ja tööandjapensionifondide sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad kaks ja pool aastat, pärast mida tuleb läbi viia uus valikumenetlus.

Liikmed võivad olla valitud kaheks järjestikuseks ametiajaks.

5. Kindlustus-, edasikindlustus- ja tööandjapensionifondide sidusrühmade kogu võib esitada EKJA-le arvamusi ja nõuandeid mis tahes küsimustes, mis on seotud artiklite 7 ja 8 kohaste EKJA kohustustega.

6. Kindlustus-, edasikindlustus- ja tööandjapensionifondide sidusrühmade kogu võtab vastu oma kodukorra.

7. EKJA avalikustab kindlustus-, edasikindlustus- ja tööandjapensionifondide sidusrühmade kogu arvamused ja nõuanded ning asjakohaste konsultatsioonide tulemused.

Artikkel 23Kaitsemeetmed

1. EKJA tagab, et artiklite 10 või 11 kohaselt vastu võetud otsused ei ole ühelgi viisil vastuolus liikmesriikide eelarvepädevusega.

2. Kui liikmesriik leiab, et artikli 11 kohane otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib ta ühe kuu jooksul pärast EKJA otsuse esitamist liikmesriikide järelevalveasutustele teatada EKJA-le ja komisjonile, et liikmesriigi järelevalveasutus kõnealust otsust ei rakenda.

Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises selgelt, miks ja kuidas kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega.

Sel juhul EKJA otsus peatatakse.

EKJA teavitab liikmesriiki ühe kuu jooksul pärast liikmesriigi sellekohase teatise saamist sellest, kas ta jääb oma otsuse juurde, muudab oma otsust või tühistab selle.

Kui EKJA jääb oma otsuse juurde, otsustab nõukogu asutamislepingu artikliga 205 ette nähtud kvalifitseeritud häälteenamusega kahe kuu jooksul, kas otsuse juurde tuleb jääda või see tuleb tühistada.

Kui nõukogu otsustab EKJA otsuse juurde jääda või ei tee otsust kahe kuu jooksul, lõpetatakse viivitamata kõnealuse otsuse peatamine.

3. Kui liikmesriik leiab, et artikli 10 lõike 2 kohane otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib ta kolme tööpäeva jooksul pärast EKJA otsuse esitamist liikmesriigi järelevalveasutusele, teatada EKJA-le, komisjonile ja nõukogule, et liikmesriigi järelevalveasutus kõnealust otsust ei rakenda.

Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises selgelt, miks ja kuidas kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega.

Nõukogu otsustab asutamislepingu artikliga 205 ette nähtud kvalifitseeritud häälteenamusega kümne tööpäeva jooksul, kas otsuse juurde tuleb jääda või see tuleb tühistada.

Kui nõukogu ei tee otsust kümne tööpäeva jooksul, jääb EKJA otsus jõusse.

Artikkel 24Otsustamismenetlus

1. Enne artikli 9 lõike 6, artikli 10 lõigete 2 ja 3 ning artikli 11 lõigete 3 ja 4 kohaste otsuste tegemist teavitab EKJA adressaati otsuse tegemise kavatsusest, määrates tähtaja, mille jooksul võib adressaat kõnealuses küsimuses esitada oma seisukohti, võttes täielikult arvesse küsimuse kiireloomulisust.

2. EKJA otsustes tuleb märkida otsuse aluseks olevad asjaolud.

3. EKJA otsuste adressaate teavitatakse käesoleva määruse kohastest õiguskaitsevahenditest.

4. Kui EKJA võtab vastu artikli 10 lõigete 2 või 3 kohase otsuse, vaatab ta selle läbi asjakohase ajavahemiku järel.

5. Artiklite 9, 10 ja 11 kohased EKJA otsused avalikustatakse, kusjuures seejuures esitatakse asjaomase liikmesriigi järelvalveasutuse või finantseerimisasutuse andmed ja otsuse põhisisu, võttes samas arvesse finantseerimisasutuste õigustatud huvi nende ärisaladuste hoidmisel.

III PEATÜKK ÜLESEHITUS

1. JAGU JÄRELEVALVENÕUKOGU

ARTIKKEL 25 KOOSSEIS

1. Järelevalvenõukogusse kuuluvad:

a) eesistuja, kellel ei ole hääleõigust;

b) igas liikmesriigis finantseerimisasutuste järelevalve eest vastutava asjakohase riikliku järelevalveasutuse juht. Kui liikmesriigil on rohkem kui üks pädev asutus, lepivad asutused kokku, et üks juhtidest on esindaja järelevalvenõukogus.

c) üks komisjoni esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

d) üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

f) üks esindaja kummastki ülejäänud kahest Euroopa järelevalveasutusest, kellel ei ole hääleõigust.

2. Iga liikmesriigi järelevalveasutus nimetab (kui asjakohaseid liikmesriigi järelevalveasutusi on rohkem kui üks, siis need asutused koos nimetavad) asutuse (või asutuste) kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib asendada lõike 1 punkti b kohast järelevalvenõukogu liiget, kui kõnealune alaline liige ei saa kohtumisel osaleda.

3. Järelevalvenõukogu võib lubada oma töös osaleda vaatlejatel.

Tegevdirektor võib osaleda järelevalvenõukogu koosolekutel hääleõiguseta.

Artikkel 26Sisekomiteed ja töörühmad

1. Järelevalvenõukogu võib luua oma teatavate ülesannete täitmiseks sisekomiteesid või töörühmi ning delegeerida kõnealustele sisekomiteedele või töörühmadele ja juhatusele või eesistujale teatavaid selgelt määratletud ülesandeid ja otsuseid.

2. Artikli 11 kohaldamisel loob järelevalvenõukogu erimeelsuste kiiremaks lahendamiseks töörühma, kuhu kuuluvad eesistuja ja kaks nõukogu liiget, kes ei ole erimeelsusel olevate liikmesriigi järelevalveasutuste esindajad.

Artikli 11 kohase otsuse võtab vastu järelevalvenõukogu kõnealuse töörühma ettepanekul.

Artikkel 27Sõltumatus

Eesistuja ja järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed täidavad käesoleva määrusega seatud ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt ühenduse huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid ühenduse institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avaliku või erasektori asutustelt.

Artikkel 28Ülesanded

1. Järelevalvenõukogu annab juhiseid EKJA tegevuse kohta ja teeb II peatüki kohaseid otsuseid.

2. Järelevalvenõukogu võtab vastu arvamusi, soovitusi ja otsuseid ning annab II peatüki kohaseid nõuandeid.

3. Järelevalvenõukogu määrab oma eesistuja.

4. Järelevalvenõukogu võtab igal aastal enne 30. septembrit juhatuse ettepaneku alusel vastu EKJA järgmise aasta tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, ning seejärel avalikustatakse.

5. Järelevalvenõukogu võtab vastu EKJA mitmeaastase tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Mitmeaastane tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, ning seejärel avalikustatakse.

6. Järelevalvenõukogu kiidab eelarveprojekti heaks artiklis 49 sätestatud korras.

7. Järelevalvenõukogul on distsiplinaarvõim eesistuja ja tegevdirektori üle ning ta võib nad kõrvaldada ametist artikli 33 lõikes 5 ja artikli 36 lõikes 5 sätestatud korras.

Artikkel 29Otsuste tegemine

1. Artiklites 7 ja 8 osutatud õigusaktidega ning kõigi VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsustega seotud küsimustes tegutseb järelevalvenõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamuse alusel vastavalt asutamislepingu artiklile 205.

Kõik järelevalvenõukogu muud otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega.

2. Järelevalvenõukogu kutsutakse kokku eesistuja kutsel tema algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja.

3. Järelevalvenõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

4. Kodukorras sätestatakse üksikasjalikult hääletamiskord, sealhulgas vajaduse korral ka kvoorumiga seotud reeglid. Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad, välja arvatud eesistuja ja tegevdirektor, ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantseerimisasutusi, kui artiklis 61 või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ei ole sätestatud teisti.

2. jaguJuhatus

ARTIKKEL 30 KOOSSEIS

1. Juhatusse kuuluvad eesistuja, komisjoni esindaja ja neli liiget, kelle järelevalvenõukogu on valinud oma liikmete seast.

Kõigil liikmetel peale eesistuja on asendusliige, kes võib asendada juhatuse liiget, kellel ei ole võimalik osaleda.

Järelevalvenõukogu valitud liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Seda võib üks kord pikendada.

2. Juhatus võtab vastu otsused kohalviibivate liikmete häälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.

Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

3. Juhatus kutsutakse kokku eesistuja kutsel tema algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja.

Juhatuse korralised istungid toimuvad vähemalt kaks korda aastas.

4. Juhatuse liikmeid võivad tulenevalt kodukorrast abistada nõustajad või eksperdid.

Artikkel 31Sõltumatus

Juhatuse liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt ühenduse huvides, nad ei küsi ega võta vastu juhiseid ühenduse institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avaliku või erasektori asutustelt.

Artikkel 32Ülesanded

1. Juhatus tagab, et EKJA täidab oma kohustusi ja talle määratud ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele.

2. Juhatus esitab järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi.

3. Juhatus kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 49 ja 50.

4. Juhatus võtab vastu EKJA personalipoliitika kava ja vastavalt artikli 54 lõikele 2 Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) vajalikud rakendusmeetmed.

5. Juhatus võtab vastavalt artiklile 58 vastu erisätted, mis käsitlevad EKJA dokumentidele juurdepääsu õigust.

6. Juhatus võtab pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist vastu EKJA tegevust käsitleva aastaaruande, mis põhineb artikli 38 lõikes 7 osutatud aruandekavandil, ning edastab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele 15. juuniks. Aruanne avalikustatakse.

7. Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

8. Juhatus nimetab apellatsiooninõukogu liikmed ametisse ja vabastab nad ametist kooskõlas artikli 44 lõikega 3 ja artikli 44 lõikega 5.

3. jaguEesistuja

ARTIKKEL 33 AMETISSE NIMETAMINE JA ÜLESANDED

1. EKJAt esindab eesistuja, kes on täiskohaga sõltumatu spetsialist.

Eesistuja vastutab järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest ning juhatab nii järelevalvenõukogu kui ka juhatuse koosolekuid.

2. Järelevalvenõukogu nimetab eesistuja ametisse pärast avalikku valikumenetlust, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantseerimisasutuste ja finantsturgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas.

Enne ametisse nimetamist kinnitab Euroopa Parlament järelevalvenõukogu valitud kandidaadi.

Samuti valib järelevalvenõukogu oma liikmete seast asendusliikme, kes täidab eesistuja kohustusi tema puudumise korral.

3. Eesistuja ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada.

4. Eesistuja viie aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu järgmist:

a) esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja nende saavutamise viis;

b) EKJA ülesanded ja nõuded järgmistel aastatel.

Järelevalvenõukogu võib hinnangut arvesse võttes pikendada eesistuja ametiaega üks kord, tingimusel et Euroopa Parlament annab oma kinnituse.

5. Eesistuja võib ametist vabastada üksnes järelevalvenõukogu otsusega, tingimusel et Euroopa Parlament kiidab selle heaks.

Eesistuja ei või takistada järelevalvenõukogu arutamast eesistujaga seotud küsimusi, eriti vajadust ta ametist vabastada, ning ta ei osale selliste küsimuste arutamisel.

Artikkel 34Sõltumatus

Ilma et see piiraks järelevalvenõukogu rolli seoses eesistuja ülesannetega, ei küsi ega võta eesistuja vastu juhiseid ühenduse institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avaliku või erasektori asutustelt.

Artikkel 35Aruanne

1. Euroopa Parlament võib kutsuda eesistuja või tema asendusliikme, austades täielikult tema sõltumatust, oma pädeva komitee ette korrapäraselt esinema ning selle komitee liikmete küsimustele vastama.

2. Euroopa Parlament võib ka paluda eesistujal esitada aruanne oma ülesannete täitmise kohta.

4. jaguTegevdirektor

ARTIKKEL 36 AMETISSE NIMETAMINE

1. EKJAt juhib tegevdirektor, kes on täiskohaga sõltumatu spetsialist.

2. Järelevalvenõukogu nimetab tegevdirektori ametisse pärast avalikku valikumenetlust, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantseerimisasutuste ja finantsturgude kohta, kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas ning juhtimiskogemust.

3. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada.

4. Tegevdirektori viie aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul koostab järelevalvenõukogu hinnangu.

Selles hinnangus hindab järelevalvenõukogu eelkõige järgmist:

a) esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja nende saavutamise viis;

b) EKJA ülesanded ja nõuded järgmistel aastatel.

Järelevalvenõukogu võib hinnangut arvesse võttes pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra.

5. Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes järelevalvenõukogu otsusega.

Artikkel 37Sõltumatus

Ilma et see piiraks juhatuse ja järelevalvenõukogu vastavat rolli seoses tegevdirektori ülesannetega, ei küsi ega võta tegevdirektor vastu juhiseid valitsustelt ega EKJA-välistelt ametitelt, organisatsioonidelt ja isikutelt.

Artikkel 38Ülesanded

1. Tegevdirektor vastutab EKJA juhtimise eest ja valmistab ette juhatuse tööd.

2. Tegevdirektor vastutab EKJA iga-aastase tööprogrammi rakendamise eest lähtuvalt järelevalvenõukogu suunistest ning teda kontrollib juhatus.

3. Tegevdirektor võtab kõik vajalikud meetmed, eelkõige võtab vastu sise-eeskirjad ja avaldab teatised, et tagada EKJA toimimine, nagu on ette nähtud käesoleva määrusega.

4. Tegevdirektor koostab artikli 32 lõikes 2 osutatud mitmeaastase tööprogrammi.

5. Iga aasta 30. juuniks koostab tegevdirektor artikli 32 lõikes 2 osutatud tööprogrammi järgmiseks aastaks.

6. Tegevdirektor koostab EKJA esialgse eelarveprojekti vastavalt artiklile 49 ja rakendab EKJA eelarvet vastavalt artiklile 50.

7. Tegevdirektor koostab igal aastal aastaaruande kavandi, mille ühes jaos käsitletakse EKJA õiguslikku ja järelevalvealast tegevust ning teises jaos finants- ja haldusküsimusi.

8. Tegevdirektor kasutab talle EKJA töötajate suhtes artikli 54 kohaselt antud volitusi ja lahendab personaliküsimusi.

IV PEATÜKK EUROOPA FINANTSJÄRELEVALVEASUTUSTE SÜSTEEM

1. JAGU ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 39 KOOSSEIS

1. EKJA on osa Euroopa Finantsjärelevalveasutuste süsteemist, mis tegutseb järelevalveasutuste võrgustikuna.

2. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste süsteemi kuuluvad:

a) liikmesriikide ametiasutused, nagu on täpsustatud käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2, määruse (EÜ) nr …/… [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus] artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr …/… [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus] artikli 1 lõikes 2;

b) EKJA;

c) Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, mis on loodud määruse (EÜ) nr …/…[Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus] artikli 1 kohaselt;

d) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus, mis on loodud määruse (EÜ) nr …/… [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus] artikli 1 kohaselt;

e) Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee, nagu on ette nähtud artikliga 40;

f) komisjon, et täita artiklites 7, 9 ja 10 osutatud ülesandeid.

3. EKJA teeb artikli 40 kohase Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee kaudu korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega, tagab töö valdkonnaülese ühtluse ja jõuab finantskonglomeraatide järelevalve ja muude valdkonnaüleste küsimuste valdkonnas ühistele seisukohtadele.

2. jagu EUROOPA JÄRELEVALVEASUTUSTE ÜHISKOMITEE

ARTIKKEL 40 ASUTAMINE

1. Käesolevaga asutatakse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee.

2. Ühiskomitee toimib foorumina, kus EKJA teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse ja Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega ning tagab töö valdkonnaülese ühtluse.

3. EKJA eraldab piisavad vahendid, et toetada Euroopa järelevalveasutuste ühiskomiteed haldusküsimustes. See hõlmab personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulusid.

Artikkel 41 Koosseis

1. Ühiskomitee koosneb eesistujast ning Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse eesistujatest ning vajaduse korral artikli 43 kohaselt loodud allkomiteede eesistujast.

2. Tegevdirektor, komisjon ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kutsutakse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee koosolekutele ja ka artiklis 43 osutatud allkomiteede koosolekutele vaatlejatena.

3. Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee eesistuja nimetatakse ametisse iga-aastase rotatsiooni alusel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse eesistujate hulgast.

4. Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee võtab vastu ja avaldab oma kodukorra. Kodukorras võidakse täpsustada ühiskomitee koosolekute täiendavad osalised.

Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord kahe kuu tagant.

Artikkel 42Ühised seisukohad ja õigusaktid

II peatüki kohaste ülesannete ulatuses ja eelkõige seoses direktiivi 2002/87/EÜ rakendamisega peab EKJA vajaduse korral jõudma ühistele seisukohtadele Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega.

Käesoleva määruse artiklite 7, 9, 10 või 11 kohased õigusaktid, mis on seotud direktiivi 2002/87/EÜ kohaldamise või artikli 1 lõikes 2 osutatud muude selliste õigusaktide kohaldamisega, mis kuuluvad ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse pädevusse, võtavad vastavalt EKJA, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus vastu samal ajal.

Artikkel 43Allkomiteed

Artikli 42 kohaldamisel luuakse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee allkomiteena finantskonglomeraatide komitee.

Kõnealusesse allkomiteesse kuuluvad artikli 41 lõikes 1 osutatud isikud ja iga liikmesriigi ajaomase järelevalveasutuse praeguste töötajate üks kõrgetasemeline esindaja.

Allkomitee valib oma liikmete hulgast eesistuja, kes on ka Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee liige.

Ühiskomitee võib luua täiendavaid allkomiteesid.

3. jaguApellatsiooninõukogu

ARTIKKEL 44 KOOSSEIS

1. Apellatsiooninõukogu on Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse ühine organ.

2. Apellatsiooninõukogul on kuus liiget ja kuus asendusliiget, kellel on asjakohased teadmised ja kogemused, v.a liikmesriikide järelevalveasutuste või muude EKJA tegevusse kaasatud liikmesriikide asutuste või ühenduse institutsioonide praegused töötajad.

Apellatsiooninõukogu määrab oma presidendi.

Apellatsiooninõukogu võtab otsuseid vastu oma kuuest liikmest vähemalt nelja häälteenamuse alusel.

Apellatsiooninõukogu kutsub vajaduse korral kokku selle president.

3. EKJA juhatus nimetab ametisse apellatsiooninõukogu kaks liiget ja kaks asendusliiget komisjoni esitatud nimekirja alusel pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja olles konsulteerinud järelevalvenõukoguga.

Teised liikmed nimetatakse ametisse kooskõlas määrusega (EÜ) nr …/… [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus] ja määrusega (EÜ) nr …/… [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus].

4. Apellatsiooninõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Ametiaega võib üks kord pikendada.

5. EKJA juhatuse poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liiget ei tohi tema ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul juhatus teeb pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist sellekohase otsuse.

6. EKJA, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus tagavad apellatsiooninõukogule piisava tegevustoetuse ja abi sekretariaaditeenuste valdkonnas.

Artikkel 45Sõltumatus ja erapooletus

1. Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuste tegemisel sõltumatud. Nad ei ole seotud mingite juhistega. Nad ei tohi täita EKJA-s, juhatuses ega järelevalvenõukogus muid ülesandeid.

2. Apellatsiooninõukogu liikmed ei tohi kaebuse menetlemises osaleda, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem menetluse ühe osalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.

3. Kui apellatsiooninõukogu liige leiab ühel lõikes 1 ja 2 nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et kaasliige ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab liige sellest apellatsiooninõukogule.

4. Apellatsioonimenetluse iga osaline võib igal lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist.

Taandamistaotluse aluseks ei või olla liikmete kodakondsus ja seda ei võeta vastu, kui taandamistaotluse põhjusest teadlik olev apellatsioonimenetluse osaline on juba alustanud menetlust muudel alustel kui apellatsiooninõukogu koosseisu vaidlustamine.

5. Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta.

Asjaomane liige asendatakse selle otsuse tegemiseks apellatsiooninõukogus tema asendajaga, v.a juhul, kui asendaja on samas olukorras. Sel juhul määrab eesistuja asendusliikme olemasolevate asendajate seast.

6. Apellatsiooninõukogu liikmed kohustuvad tegutsema sõltumatult avalikes huvides.

Selleks esitavad nad kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni, millega tunnistavad kas mis tahes huvide puudumist, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu.

Kõnealused deklaratsioonid esitatakse igal aastal kirjalikult ning need avalikustatakse.

V PEATÜKK ÕIGUSKAITSEMEETMED

Artikkel 46 Kaebused

1. Kõik füüsilised või juriidilised isikud, sealhulgas liikmesriikide järelevalveasutused, võivad esitada kaebusi EKJA artiklite 9, 10 ja 11 kohase EKJA otsuse ja muude artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaselt tehtud EKJA otsuste peale, mis on neile adresseeritud, või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab.

2. Kaebus koos selle põhjendustega esitatakse EKJA-le kirjalikult kahe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele isikule või, kui seda ei ole tehtud, kahe kuu jooksul alates päevast, mil EKJA oma otsuse avaldas.

Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.

3. Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist.

Apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.

4. Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on põhjendatud. Ta kutsub nii sageli kui vajalik apellatsioonimenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi apellatsiooninõukogu enda poolt saadetud teadete või apellatsioonimenetluse teiste osaliste avalduste kohta. Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.

5. Apellatsiooninõukogu võib käesoleva artikli sätete ulatuses kasutada kõiki EKJA pädevusse kuuluvaid volitusi või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle EKJA pädevale asutusele. Kõnealuse asutuse jaoks on apellatsiooninõukogu arvamus siduv.

6. Apellatsiooninõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

7. Apellatsiooninõukogu otsused on põhjendatud ja EKJA avalikustab nad.

Artikkel 47Esimese Astme Kohtusse või Euroopa Kohtusse kaebamine

1. Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule võib esitada hagi vastavalt asutamislepingu artiklile 230, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või EKJA otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebuse esitamise õigus.

2. Kui EKJA-l on kohustus tegutseda ja ta ei tee otsust, võib Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule seoses tegevusetusega esitada kaebuse vastavalt asutamislepingu artiklile 232.

3 . EKJA peab võtma vajalikud meetmed Esimese Astme Kohtu või Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.

VI PEATÜKK FINANTSSÄTTED

Artikkel 48 EKJA eelarve

1. EKJA tulu koosneb eelkõige järgmisest:

a) finantseerimisasutuste järelevalve eest vastutavate liikmesriigi pädevate järelevalveasutuste kohustuslikud osamaksud;

b) ühenduse toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni osa);

c) EKJA-le makstavad tasud juhtudel, mis on täpsustatud ühenduse vastavates õigusaktides.

2. EKJA kulud hõlmavad vähemalt personali-, palga-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulusid.

3. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

4. Igaks eelarveaastaks (vastab kalendriaastale) koostatakse EKJA kõigi tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse EKJA eelarves.

Artikkel 49 Eelarve koostamine

1. Iga aasta 15. veebruariks koostab tegevdirektor järgmiseks eelarveaastakse tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning edastab selle esialgse eelarveprojekti koos ametikohtade loeteluga juhatusele. Juhatus koostab igal aastal tegevdirektori poolt koostatud tulude ja kulude eelarvestuse projekti põhjal EKJA järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse. Juhatus edastab selle ametikohtade loetelu kavandit sisaldava eelarvestuse komisjonile hiljemalt 31. märtsiks. Enne esialgse eelarvestuse vastuvõtmist kinnitab järelevalvenõukogu tegevdirektori koostatud esialgse eelarvestuse projekti.

2. Komisjon edastab esialgse eelarvestuse koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”).

3. Selle esialgse eelarvestuse põhjal kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning üldeelarvest eraldatava toetuse summa, mille ta esitab eelarvepädevatele institutsioonidele vastavalt asutamislepingu artiklile 272.

4. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad EKJA ametikohtade kava vastu. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad EKJA toetuseks kasutatavad assigneeringud.

5. EKJA eelarve võtab vastu juhatus. See muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavaid kohandusi.

6. Juhatus teatab eelarvepädevatele institutsioonidele viivitamata oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektide, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral. Ta teavitab sellest komisjoni. Kui emb-kumb eelarvepädev institutsioon kavatseb esitada arvamuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast projekti kohta teate saamist EKJAt sellise arvamuse esitamise kavatsusest. Kui vastust ei saada, võib EKJA jätkata kavandatud tegevust.

Artikkel 50Eelarve täitmine ja kontroll

1. Tegevdirektor on eelarvevahendite käsutaja ning täidab EKJA eelarvet.

2. EKJA peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale hiljemalt iga järgmise eelarveaasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist. EKJA peaarvepidaja saadab hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitleva aruande ka järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib seejärel institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 [40] (edaspidi „finantsmäärus”) artiklile 128.

3. Pärast kontrollikojalt finantsmääruse artikli 129 kohaselt esitatud märkuste saamist EKJA esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab tegevdirektor omal vastutusel EKJA lõpliku raamatupidamisaruande ning edastab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

4. Juhatus esitab arvamuse EKJA lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

5. Tegevdirektor edastab selle lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega järgmise eelarveaasta 1. juuliks järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

6. Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

7. Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks. Ta saadab selle vastuse koopia ka juhatusele ja komisjonile.

8. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

9. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse EKJA tegevusele aasta N eelarve täitmisel enne 15. maid aastal N + 2.

Artikkel 51Finantseeskirjad

Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu EKJA suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad ei tohi kalduda kõrvale komisjoni määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002,[41] välja arvatud juhul, kui see on vajalik lähtuvalt EKJA toimimiseks vajalikest konkreetsetest vajadustest ning kui on olemas komisjoni eelnev nõusolek.

Artikkel 52Pettusevastased meetmed

1. Pettuse, korruptsiooni ja muu illegaalse tegevuse vastu võitlemise eesmärgil kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1073/1999 sätteid EKJA suhtes ilma piiranguteta.

2. EKJA ühineb Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta kokkuleppega Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta [42] ning võtab viivitamata vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse EKJA kõigi töötajate suhtes.

3. Rahastamisotsustes ning nendest tulenevates lepingutes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral teha EKJA rahastamisest kasu saajate ning raha jaotamise eest vastutavate töötajate juures kohapealseid kontrolle.

VII PEATÜKK ÜLDSÄTTED

Artikkel 53 Privileegid ja immuniteedid

EKJA ja selle töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 54Töötajad

1. EKJA töötajate, sealhulgas tema tegevdirektori suhtes kohaldatakse personalieeskirju, Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning nende kohaldamiseks Euroopa Ühenduse institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.

2. Juhatus võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korrale.

3. EKJA kasutab oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale ametiisikule personalieeskirjadega ja töölepinguid sõlmivale ametisikule muude teenistujate teenistustingimustega.

4. Juhatus võtab vastu sätted, millega lubatakse lähetada liikmesriikide eksperte EKJA-sse.

Artikkel 55EKJA vastutus

1. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab EKJA vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida EKJA või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.

2. Töötajate isiklikku rahalist vastutust ja distsiplinaarvastutust EKJA ees reguleerivad EKJA töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

Artikkel 56 Ametisaladuse hoidmise kohustus

1. Järelevalvenõukogu liikmetel, juhatusel, tegevdirektoril ja EKJA töötajatel, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel on kohustus hoida ametisaladust vastavalt asutamislepingu artiklile 287 ning asjaomastele ühenduse õiguse sätetele, isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist.

2. Ilma et see piiraks kriminaalõigusega reguleeritud juhtumeid, ei tohi lõikes 1 osutatud isikud avaldada ühelegi isikule ega asutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni, välja arvatud andmed, mis on esitatud kokkuvõttena või koondvormis, nii et üksikuid finantseerimisasutusi ei ole võimalik identifitseerida.

Peale selle ei takista lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lõigu kohased kohustused EKJAt ja liikmesriikide järelevalveasutusi kasutamast teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide jõustamiseks, eriti otsuste vastuvõtmiseks kasutatavates menetlustes.

3. Lõiked 1 ja 2 ei takista EKJA-l vahetamast teavet liikmesriikide järelevalveasutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude ühenduse õigusaktidega, mida kohaldatakse finantseerimisasutuste suhtes.

Kõnealuse teabe suhtes kohaldatakse lõigete 1 ja 2 kohaseid ametisaladuse hoidmise kohustuse tingimusi. EKJA sätestab oma kodukorras lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsuseeskirjade rakendamise praktilise korra.

4. EKJA kohaldab komisjoni otsust 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom[43].

Artikkel 57 Andmekaitse

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega vastavalt direktiivile 95/46/EÜ ega EKJA kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001, kui ta täidab oma ülesandeid.

Artikkel 58 Juurdepääs dokumentidele

1. EKJA valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2. Juhatus võtab 31. maiks 2011 vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.

3. EKJA poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsused võib pärast apellatsiooninõukogule kaebuse esitamist vajaduse korral kaevata edasi ombudsmanile või esitada kaebuse Euroopa Kohtule kooskõlas asutamislepingu artiklites 195 ja 230 sätestatud tingimustega.

Artikkel 59Keelte kasutamise kord

1. EKJA suhtes kohaldatakse nõukogu määruse nr 1[44] sätteid.

2. Juhatus teeb otsuse keelte kasutamise sisekorra kohta EKJAs.

3. EKJA toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 60Peakontori asukoha kokkulepe

Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse EKJA-le asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning EKJA asukohaliikmesriigis tegevdirektori, juhatuse liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse EKJA ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterit käsitlevas lepingus, mis sõlmitakse pärast juhatuse heakskiidu saamist.

Kõnealune liikmesriik loob parimad võimalikud tingimused EKJA nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas tagab mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 61Kolmandate riikide osalemine

EKJA töös on võimalik osaleda riikidel, kes ei kuulu Euroopa Liitu ja kes on sõlminud ühendusega lepingu, millega nad on võtnud vastu ja kohaldavad ühenduse õigust EKJA pädevusvaldkonnas, nagu on osutatud artikli 1 lõikes 2.

Kõnealuste lepingute asjakohaste sätete alusel sõlmitakse kokkulepped, milles täpsustatakse eelkõige selliste riikide EKJA töös osalemise iseloomu, ulatust ja menetlusega seotud aspekte, sealhulgas rahaliste osamaksude ja töötajatega seotud sätteid. Nendega võidakse ette näha vaatleja saatmine järelevalvenõukokku, kuid tagatakse, et kõnealused riigid ei osale üksikute finantseerimisasutustega seotud aruteludes, v.a otsese huvi korral.

VIII PEATÜKK ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 62 Ettevalmistavad meetmed

1. Komisjon vastutab Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse haldusliku loomise ja esialgse haldustegevuse eest seni, kuni EKJA on saavutanud oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse.

Selleks võib komisjon kuni ajani, mil tegevdirektor asub täitma oma ülesandeid pärast tema ametisse nimetamist järelevalvenõukogu poolt vastavalt artiklile 36, määrata ajutiselt ametisse ühe ametniku, kes täidab tegevdirektori ülesandeid.

2. Ajutine tegevdirektor võib lubada kõigi EKJA eelarves ette nähtud krediidiga kaetud maksete tegemist, kui juhatus on need heaks kiitnud, ning võib sõlmida lepinguid, sealhulgas töölepinguid, pärast EKJA ametikohtade loetelu vastuvõtmist.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira järelevalvenõukogu ja juhatuse volitusi.

Artikkel 63Personali käsitlevad üleminekusätted

1. Erandina artiklist 54 kehtivad kõik Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee või selle sekretariaadi poolt sõlmitud ja käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval kehtivad töölepingud neis sätestatud tähtajani. Neid töölepinguid ei või pikendada.

2. Kõikidele lõikes 1 osutatud lepingute alusel töötavatele töötajatele antakse võimalus sõlmida ajutise teenistuja leping muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohaselt vastavalt EKJA ametikohtade loetelus ettenähtud palgaastmetele.

Lepingute sõlmimiseks volitatud asutus teeb pärast käesoleva määruse jõustumist sisemise valiku, mille puhul piirdutakse töötajatega, kellel on töölepingud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee või selle sekretariaadiga, et kontrollida tööle võetavate isikute pädevust, võimekust ja eetilisust.

3 Edukatele kandidaatidele pakutakse sõltuvalt täidetavate ülesannete liigist ning tasemest ajutise teenistuja lepingut kestusega vähemalt eelmise lepingu tähtaja lõpuni.

4. Töölepingute ja muude asjaomaste vahenditega seotud asjakohase siseriikliku õiguse kohaldamist jätkatakse nende eelneva lepinguga töötajate suhtes, kes ei taotle ajutise teenistuja lepingut või kellele ei pakuta lõike 2 kohaselt ajutise teenistuja lepingut.

Artikkel 64Muudatused

Nõukogu ja parlamendi [kuupäev] otsust nr …, millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas, muudetakse niivõrd, kuivõrd Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee eemaldatakse nimetatud otsuse lisa B jaos sätestatud toetusesaajate loetelust.

Artikkel 65 Kehtetuks tunnistamine

Komisjoni otsus 2009/79/EÜ, millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee, tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 66Hindamine

1. Kolme aasta jooksul alates artikli 67 teises lõigus sätestatud kuupäevast ja pärast seda iga kolme aasta järel avaldab komisjon üldaruande Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse tegevuse ja käesoleva määrusega sätestatud menetluste tulemusena saadud kogemuse kohta.

Kõnealuses aruandes hinnatakse ka järelevalve- ja õigusraamistiku lähenemise tulemuslikkust kriiside ohjamise ja lahendamise valdkonnas ühenduses. Hindamine põhineb ulatuslikul konsulteerimisel, sealhulgas kindlustus-, edasikindlustus- ja tööandjapensionifondide sidusrühmade koguga.

2. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 67Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

Käesolev dokument on mõeldud seletuskirja juurde lisamiseks ja selle täiendamiseks. Seetõttu tuleks käesolevat finantsselgitust täites püüda vältida seletuskirjas esitatud teabe kordamist, ilma et see piiraks finantsselgituse loetavust. Enne käesoleva ankeedi täitmist lugege palun läbi spetsiaalsed juhised, mis on koostatud allpool esitatud punktide kohta juhtnööride ja selgituste andmiseks.

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr xxx, millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Siseturg – Finantsturud

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh nende nimetused:

Vajadus luua uusi eelarveridu (nimetused ja numbrid on ainult soovituslikud):

Rubriigid:

12 Siseturg

12.04 Finantsturud

12.0403 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus

Eelarveread:

12.0403.01 EKJA – Toetus jaotistele 1 ja 2 (Personali- ja halduskulud)

12.0403.02 EKJA – Toetus jaotisele 3 (Tegevuskulud)

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

Määramata

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

1204010101 | Mittekohust. | Liigendatud[45] | JAH | JAH | EI | Nr 1a |

1204010102 | Mittekohust. | Liigendatud | JAH | JAH | EI | Nr 1a |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2011 | 2012 | 2013 | Kokku |

Tegevuskulud[46] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a | 4,235 | 5,950 | 6,799 | 16,984 |

Maksete assigneeringud | b | 4,235 | 5,950 | 6,799 | 16,984 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[47] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c | -- | -- | -- | -- |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 4,235 | 5,950 | 6,799 | 16,984 |

Maksete assigneeringud | b+c | 4,235 | 5,950 | 6,799 | 16,984 |

Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud[48] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d | -- | -- | -- | -- |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e | -- | -- | -- | -- |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 4,235 | 5,950 | 6,799 | 16,984 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 4,235 | 5,950 | 6,799 | 16,984 |

Kaasrahastamise andmed

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | 2011 | 2012 | 2013 | Kokku |

Liikmesriigid (siseriiklikud järelevalveasutused või rahandusministeeriumid) | f | 6,352 | 8,925 | 10,199 | 25,476 |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f | 10,587 | 14,874 | 16,998 | 42,459 |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

( Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

× Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

× Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[49] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

× Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutine personal ja koosseisuväline personal), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Aastane vajadus | 2011 | 2012 | 2013 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj |

Personal kokku | 2,4 | 2,4 | 2,4 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Lühiajaline eesmärk on luua Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus osana uuest Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemist, mis koosneb Euroopa ja liikmesriikide finantsjärelevalveasutuste võrgustikust ning millega püüeldakse tulemuslikuma ja tõhusama finantsjärelevalve korralduse poole ELis. Pikaajalisemas perspektiivis peaks EKJA parandama ELi kindlustus- ja pensionifondide sektori järelevalve koordineerimist ning aitama kaasa üleeuroopalise finantsjärelevalve arendamisele, et välja kujundada ELi finantsteenuste siseturg.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Finantskriis on tähelepanu juhtinud ELi praeguse finantsjärelevalveraamistiku mitmele olulisele puudusele. On tuvastatud järgmised probleemid, mis põhjendavad vajadust ühenduse meetme järele:

- Puudub mehhanism, millega tagada, et liikmesriikide järelevalveasutused teeksid piiriülestel juhtudel parimaid võimalikke järelevalvealaseid otsuseid.

- Koostöö ja teabevahetus liikmesriikide järelevalveasutuste vahel on ebapiisav.

- Finantsmääruse kõikide tehniliste üksikasjade suhtes kohaldatakse aeglast ja tülikat menetlust.

- Liikmesriikide järelevalveasutuste ühismeetmete võtmisel tuleb arvesse võtta erinevaid õiguslikke ja järelevalvealaseid nõudeid.

- Üleeuroopaliste probleemidega tegelemiseks on olemas ainult liikmesriigi tasandi lahendused, mida on võimalik rakendada.

Praegustel ELi järelevalvekomiteedel[50] on nimetatud küsimustega tegelemiseks piiratud volitused.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi ja eelkõige Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse kindlaksmääratud üldeesmärgid on järgmised:

1. Tasakaalustada päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutuste huve, s.t tugevdada riiklike järelevalveasutuste piiriüleste juhtudega seotud otsuste vaidlustamise menetlusi ja tavasid;

2. Tagada erinevates liikmesriikides tegutsevatele finantseerimisasutustele võrdsed võimalused;

3. Tõhustada kriiside vältimist ja ohjamist Euroopa tasandil; ning

4. Parandada järelevalve tõhusust ning kulutasuvust ettevõtjate jaoks, kelle üle teostatakse järelevalvet.

Tulenevalt üldeesmärkidest on Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi jaoks kindlaks määratud mitu konkreetset ülesannet:

1) praeguste ELi järelevalvekomiteede kõik praegused ülesanded;

2) tehniliste standardite väljatöötamine, et koostada ELi ühtsete eeskirjade kogumik;

3) ühenduse eeskirjade ühtse kohaldamise tagamine, liikmesriikide järelevalveasutuste vaheliste erimeelsuste korral vahendajana tegutsemine ning selliste erimeelsuste lahendamine;

4) kooskõlastatud otsuste tegemise tagamine eriolukordades;

5) järelevalve teostamine teatavate üleeuroopaliste üksuste üle;

6) ühise järelevalvekultuuri tagamine.

Järgmises tabelis on esitatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse konkreetsed eesmärgid ning nendega seonduvad näitajad:

Eesmärk | Pakutud näitaja |

Tehniliste standardite väljatöötamine, et koostada ELi ühtsete eeskirjade kogumik | Vastu võetud tehniliste standardite arv võrreldes väljatöötamist vajavate standardite arvuga EKJA poolt pakutud ja komisjoni poolt tagasi lükatud standardite arv Vastu võetud mittesiduvate soovituste arv |

ELi eeskirjade ühtse kohaldamise tagamine | Selliste vahendatud erimeelsuste arv, mille puhul jõuti eduka lõpptulemuseni ilma siduva lahenduseta Ühenduse õiguse ilmse rikkumise kohta tehtud hoiatuste arv |

Ühise järelevalvekultuuri tagamine: järelevalvekolleegiumides osalemine | EKJA osalusega kolleegiumide arv Nende koosolekute keskmine arv (kolleegiumi kohta), kus osalesid EKJA esindajad |

Ühise järelevalvekultuuri tagamine: muu tegevus | Järelevalveasutuste töötajate koolitustundide arv Vahetustes osalevate / lähetusse suunatud töötajate arv Teostatud vastastikuste eksperdihinnangute arv Lähenemisega seoses tuvastatud ja kõrvaldatud takistuste arv Uued lähenemist edendavad praktilised vahendid ja meetmed |

Otsese järelevalve teostamine üleeuroopaliste finantseerimisasutuste üle | [Asjakohane praegu üksnes Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse puhul] |

Kooskõlastatud otsuste tegemise tagamine eriolukordades | Vahendamise, otsuste ja kooskõlastamise tõhusus kriisiolukorras |

Ühise järelevalvekultuuri tagamine: mikrotasandi usaldatavusjärelevalvealase teabe kogumine ning haldamine | Tehtud edusammud keskandmebaaside väljatöötamisel: teabe terviklikkus ning ajakohasus |

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

( Tsentraliseeritud haldamine

( otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

× ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Määrusega, millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus, nähakse ette Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse tegevuse ja kõnealuses määruses sätestatud menetluste tulemusena saadud kogemuse hindamine iga kolme aasta järel alates tegevuse alustamisest. Selleks avaldab komisjon üldaruande, milles hinnatakse ka õigusliku ja järelevalvealase lähenemise suunas tehtud edusamme. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Seoses ettepanekuga reformida finantsjärelevalve süsteemi ELis, on teostatud kaks mõjuhinnangut:

1. Esimene üldine mõjuhinnang (SEK(2009) 715) kaasnes 27. mai teatisega „Euroopa finantsjärelevalve” (KOM(2009) 252). Nimetatud aruandes sisalduva analüüsi põhjal valiti Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi loomine parimaks võimaluseks mikrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistiku reformimiseks ELis.

2. Teine ja konkreetsem mõjuhinnang kaasnes Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse loomise määruste eelnõudega. Selles mõjuhindamises kaaluti uute asutuste konkreetsete ülesannete ja juhtimise aspektide puhul mitmeid valikuvõimalusi. Mõjuhinnang sisaldab ka kulude kalkulatsiooni, mida on kasutatud käesolevas finantsselgituses.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Ei kohaldata.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse tegevuse hindamise lõplike näitajate kohta teeb otsuse komisjon esimese ettenähtud hindamise ajal. Lõpphindamisel on kvantitatiivsed näitajad sama olulised kui konsulteerimiste käigus kogutud kvalitatiivsed tõendid, kaasa arvatud panus spetsiaalselt loodud kindlustus- ja pensionifondide sidusrühmade kogult. Hindamist korratakse iga kolme aasta järel.

7. Pettusevastased meetmed

Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevuse vastu võitlemiseks kohaldatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse suhtes piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) sätteid.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus ühineb Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta kokkuleppega Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ning võtab viivitamata vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse kõigi töötajate suhtes.

Rahastamisotsustes ning nendest tulenevates lepingutes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel teha Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse rahastamisest kasu saajate ning raha jaotamise eest vastutavate töötajate juures kohapealseid kontrolle.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Vt 1. lisa Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse kulude üksikasjaliku jaotuse, 2. lisa peamiste eelduste ja 3. lisa üksikasjaliku ametikohtade loetelu kohta.

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2011 | 2012 | 2013 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 |

Ametnikud või ajutine personal[52] (XX 01 01) | A*/AD | 1,2 | 1,2 | 1,2 | -- | -- | -- |

B*, C*/AST | 1,2 | 1,2 | 1,2 | -- | -- | -- |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[53] | -- | -- | -- | -- | -- |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[54] | -- | -- | -- | -- | -- |

KOKKU | 2,4 | 2,4 | 2,4 | -- | -- |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

- Komisjoni ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse vaheliste suhete operatiivjuhtimine (vastab tegevusüksuses AD kategooriasse kuuluva ühe töötaja tööajale)

- Ühenduse eelarvest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele makstava toetuse finantsjuhtimine (vastab tegevusüksuses AST kategooriasse kuuluva ühe töötaja tööajale ja finantsüksuses AST kategooriasse kuuluva ühe töötaja tööajast 20 %-le)

- Järelevalve ja auditeerimine (20 % siseturu ja teenuste peadirektoraadi siseauditi üksuses AD kategooriasse kuuluva ühe töötaja tööajast)

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

× Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

12 ametikohta on juba küsitud finantsselgituses, mis lisati otsuse eelnõule, millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas (KOM(2009) 14 (lõplik)). Neist ametikohtadest kokku umbes 8 paigutatakse ümber siseturu ja teenuste peadirektoraadis, et tegeleda uute Euroopa järelevalveasutustega (täis- või osalise tööajaga): 6 tegevusüksustes, 1 finantsüksuses ja 1 siseauditi üksuses.

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

Ei kohaldata

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | 2011 | 2012 | 2013 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 jj |

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) | 0,293 | 0,293 | 0,293 | -- | -- | -- |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) | 0 | 0 | 0 | -- | -- | -- |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,293 | 0,293 | 0,293 | -- | -- | -- |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal |

2 ametnikku tegevusüksuses |

0,2 finantsüksuse ühe ametniku tööajast |

0,2 siseturu ja teenuste peadirektoraadi siseauditi üksuse ühe ametniku tööajast 2,4 x 0,122 = 0,293 |

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal |

Ei kohaldata |

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 jj | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | -- | -- | -- | -- | -- | -- | -- |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | -- | -- | -- | -- | -- | -- | -- |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[55] | -- | -- | -- | -- | -- | -- | -- |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid | -- | -- | -- | -- | -- | -- | -- |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid | -- | -- | -- | -- | -- | -- | -- |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) | -- | -- | -- | -- | -- | -- | -- |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) | -- | -- | -- | -- | -- | -- | -- |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | -- | -- | -- | -- | -- | -- | -- |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud |

Ei kohaldata |

1. LISA

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse eelarve projekt

Tuhandetes eurodes

Kõrged ametnikud / eksperdid: | 0 | 0 | 0 |

Ajutised teenistujad | 1 500 | 2 200 | 2 700 | 3 600 | 3 600 | 3 600 |

Riikide lähetatud eksperdid | 1 500 | 2 200 | 2 700 | 3 500 | 3 500 | 3 500 |

Haldustöötajad ja muud abiteenistujad: | 0 | 0 | 0 |

Ajutised teenistujad | 400 | 600 | 700 | 700 | 700 | 700 |

Lepingulised töötajad | 168 | 252 | 252 | 252 | 252 | 252 |

Personali hüvitised | 585 | 938 | 1 103 | 1 358 | 1 358 | 1 358 |

Personali koolitus: üldine | 24 | 37 | 44 | 54 | 54 | 54 |

Personali koolitus: järelevalveoskuste arendamine | 135 | 198 | 243 | 320 | 320 | 320 |

Personali töölevõtmise kulud | 48 | 53 | 26 | 41 | 0 | 0 |

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia | 250 | 388 | 457 | 563 | 563 | 563 |

Vallasvara ja sellega seotud kulud | 213 | 331 | 389 | 480 | 480 | 480 |

Jooksvad halduskulud | 166 | 257 | 303 | 373 | 373 | 373 |

Postikulud/telekommunikatsioon | 70 | 109 | 128 | 158 | 158 | 158 |

Koosoleku- ja reisikulud | 293 | 503 | 535 | 660 | 660 | 660 |

Ühine järelevalvekultuur: järelevalvekolleegiumides osalemine | 40 | 40 | 40 | 40 | 40 | 40 |

Ühine järelevalvekultuur: liikmesriikide järelevalveasutuste töötajate koolitamine, personalivahetused ja lähetused | 500 | 1 000 | 1 333 | 1 500 | 1 500 | 1 500 |

Teabe kogumine: Euroopa keskandmebaasi arendamine ja hooldus | 3 000 | 3 000 | 3 000 | 3 000 | 3 000 | 3 000 |

Rahvusvahelised suhted: vaatlejad rahvusvahelistes järelevalvekomiteedes | 50 | 50 | 50 | 50 | 50 | 50 |

Rahvusvahelised suhted: koostöö kolmandate riikidega samaväärsust käsitlevate otsuste puhul | 60 | 60 | 60 | 60 | 60 | 60 |

Järelevalve üleeuroopaliste üksuste üle | 0 | 0 | 0 |

Juhatus | 26 | 26 | 26 | 26 | 26 | 26 |

Ühine juhtkomitee | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 |

Apellatsiooninõukogu | 86 | 86 | 86 | 86 | 86 | 86 |

KOKKU | 10 587 | 14 874 | 16 998 | 19 995 | 19 955 | 19 955 |

Sellest ühenduse toetus | 4 235 | 5 950 | 6 799 | 7 998 | 7 982 | 7 982 |

Sellest liikmesriikide toetus (liikmesriikide järelevalveasutused või rahandusministeeriumid) | 6 352 | 8 925 | 10 199 | 11 997 | 11 973 | 11 973 |

Allikas: komisjoni ja kolmanda taseme komiteede prognoosid ja arvutused.

2. LISA

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse rahastamismudeli puhul kasutatud metoodika ja peamised eeldused

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse loomise maksumust on prognoositud kolme kulukategooria põhjal: personali-, infrastruktuuri- ning tegevuskulud, kooskõlas üldise kulude klassifikatsiooniga, mida kasutatakse olemasolevate ELi reguleerimisametite raamatupidamisaruannetes. EKJA loomise kogukulud on hinnangulised ligikaudu 10,587 miljonit eurot esimesel tegevusaastal (2011), ulatudes pärast kahte aastat (2013) 16,998 miljoni euroni – vt 1. lisa.

On tehtud ettepanek, et ühenduse eelarvest rahastatakse 40 % kuludest ning liikmesriigid rahastavad 60 %. Nimetatud ettepaneku põhjused on järgmised:

- tasakaalustatud ja kombineeritud rahastamine on parim viis tagada, et Euroopa järelevalveasutused tegutsevad (ja näivad tegutsevat) liikmesriikidest ja ühenduse institutsioonidest sõltumatult. Kui üks teatav rahastamisallikas liigselt domineeriks, võiks see heita varju Euroopa järelevalveasutuste tehtud otsuste usaldusväärsusele ja seega kahjustada uut finantsstabiilsuse tagamiseks pakutud raamistikku;

- arvestades asjaolu, et uues raamistikus jätkavad liikmesriikide järelevalveasutused suurema osa kohapealse järelevalvetegevuse teostamist, on asjakohane kajastada seda liikmesriikide veidi suuremas panuses. See võimaldaks ka sujuvat edasiminekut praegusest olukorrast, kus kolmanda taseme komiteesid rahastavad peaaegu ainult liikmesriigid;

- siiski on ülitähtis, et märkimisväärne osa rahastamisest tuleks ühenduse eelarvest. Uued järelevalveasutused täidavad eesmärke, millel on selge ühenduse mõõde: finantsstabiilsuse säilitamine siseturul ning ka püsiv majanduskasv ELis. Lisaks sellele on Euroopa järelevalveasutuste üks peamisi ülesandeid ja volitusi tagada ühenduse eeskirjade ühtne, tõhus ja tulemuslik kohaldamine sektoris. See õigustab vähemalt 40 % rahastamist ühenduse eelarvest (enamikku neist üksustest rahastatakse tavaliselt täielikult ühenduse eelarvest). Lisaks sellele võib kahelda, kas kõik liikmesriigid suudavad toime tulla oma osamaksude järsu suurenemisega, mis oleks vajalik uue raamistiku alusel, sest uus raamistik saab olema palju kulukam kui praegused kolmanda taseme meetmed;

- ühenduse poolse rahastamise vajadus on ka eriti oluline, et tagada Euroopa järelevalveasutuste tegelik sõltumatus liikmesriikidest. Valik on tehtud, et võimalikult palju piirata sekkumist järelevalveasutuste tehnilisse töösse ning viia miinimumini komisjoni osalus Euroopa järelevalveasutuste järelevalvenõukogudes (esindatud ühe hääleõiguseta liikmega) ja juhatustes (ühe hääleõigusliku liikmega). Kui lisaks sõltutaks liigselt liikmesriikide osamaksudest, võib sellega seada tõsiselt ohtu Euroopa järelevalveasutuste sõltumatuse. Märkimisväärset ühenduse panust on vaja selleks, et hüvitada komisjonile antud piiratud rolli Euroopa järelevalveasutuste otsuseid tegevates organites;

- pakutud lähenemisviis soodustab stabiilset rahastamist kõige rohkem, sest ei sõltuta liigselt ühest allikast ega osamaksudest, mille teevad suured liikmesriigid, kes võiksid oma rahalise toetuse lõpetamisega ohustada Euroopa järelevalveasutuste tegevuse jätkamist. Lisaks on nimetatud lähenemisviis ka õiglasem kui liikmesriikide poolne täielik või väga mahukas rahastamine: liikmesriikide järelevalveasutused kasutavad riigi tasandil erinevaid rahastamismudeleid – mõni kasutab üldisi maksutulusid, mõni valdkonnast pärit makse. Kui Euroopa järelevalveasutusi rahastaksid ülekaalukalt liikmesriigid, võidakse seada ohtu võrdsed võimalused ELis.

Hinnangulised personalikulud põhinevad eeldusel, et EKJA püüab esimesel tegevusaastal kahekordistada oma töötajate arvu võrreldes praeguse kolmanda taseme komitee töötajate arvuga. See tähendab suurenemist umbes 20-lt 40-le. Ka on eeldatud, et töötajate arv suureneb käivitamisetapis suhteliselt kiiresti. EKJA võtaks tööle aastas keskmiselt 15 uut töötajat. Täielik töövõimsus saavutataks umbes 90 töötajaga igas Euroopa järelevalveasutuses.

Töötajate arvu suurendamise vajadus kajastab uute ülesannete märkimisväärset arvu, millega EKJA peab hakkama tegelema lisaks varasematele kohustustele. Osutatud uued ülesanded on üksikasjalikult esitatud kavandatud määruse seletuskirjas. Ülesannete hulka kuuluvad muu hulgas uute tehniliste standardite välja töötamine mitmete finantsteenuseid käsitlevate õigusaktidega reguleeritud valdkondades, ühenduse eeskirjade ühtse kohaldamise tagamine, liikmesriikide järelevalveasutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine, järelevalvekolleegiumides osalemine ja vastastikuste eksperdihinnangute hõlbustamine. Iga nimetatud tegevus vajab märkimisväärseid uusi ressursse. Hinnangulise töötajate arvu üksikasjalik jaotus erinevate kategooriate lõikes on esitatud 3. lisas.

Personalikulude prognoosimisel eeldati ka, et ELi institutsioonide personalieeskirju kohaldatakse kõigi Euroopa järelevalveasutuste suhtes. Koos mõningate muudatustega kajastub see jaotise 1 all kasutatud määrades töötaja kohta (täiendava teabe jaoks vt 1. lisa). Samuti on arvesse võetud kolmanda taseme komiteede asukoha mõju (elukalliduskordajate kaudu).

Jaotise 2 all esitatud infrastruktuurikuludega seotud summad põhinevad praegustelt kolmanda taseme komiteedelt saadud teabel. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee esitas nimetatud kategooria kohta oma kuluprognoosid, mis põhinevad kontorite praegustes asukohtades ülalpidamise ja haldamisega seotud tegelike kulude ülekandmisel. Arvestades, et Frankfurt on finantskeskus ja üks maailma kalleim äritegevuskoht, siis hinnangulised kulud on loomulikult kõrgemad kui ELi reguleerimisametite keskmised kulud.

Tegevuskulud on Euroopa järelevalveasutuste pädevusele ja juhtimismudelile eriomased. Seoses volitustega on eeldatud, et Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi mitmete tegevusvaldkondadega kaasnevad lisaks üldistele personalikuludele ka täiendavad tegevuskulud. Selliseid kulusid on olnud võimalik omistada mitmele tegevusele, näiteks sidusrühmade kogude juhtimine, Euroopa järelevalveandmebaaside väljatöötamine, järelevalvekolleegiumides osalemine, liikmesriikide järelevalveasutuste töötajatele koolituste korraldamine või otsese järelevalve all olevate ettevõtjate kontrollimine kohapeal. Nimetatud tegevusvaldkondade erikulud on sageli seotud lähetuste ja koosolekutega, kuid võivad sisaldada ka olulisi kulutusi seoses allhankena tellitavate teenustega, näiteks andmebaasi väljatöötamine ja hooldamine või koolituste korraldamine.

Samas on arvatud, et mitmed Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi tegevusvaldkonnad ei ole seotud täiendavate tegevuskuludega ning kajastuvad täielikult üldistes personalikuludes. Sellised tegevusvaldkonnad on näiteks tehniliste standardite, juhiste ja soovituste väljatöötamine, ühenduse õiguse ühtse kohaldamise tagamine või kooskõlastamine kriisiolukordades.

Juhtimise puhul tulenevad tegevuskulud selliste erinevate organite tegevusest, mis on ette nähtud Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi (üldisel tasandil) ning eelkõige Euroopa järelevalveasutuste nõuetekohase toimimise tagamiseks; kõnealused organid on järelevalvenõukogu, juhatus, ühine juhtkomitee ning apellatsiooninõukogu.

EKJA eelarve arvutamismeetod on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. EKJA esimese tegevusaasta (2011) eelarve prognoos

Tuhandetes eurodes

Jaotis 1 – Personalikulud | 4 694 |

Personal kokku: | 40 | Keskmine aastane kulu töötaja kohta (eelarve peadirektoraadi juhiste ja kolme kolmanda taseme komitee nõuannete alusel) |

Elukalliduskordaja | Frankfurt | 1,0 |

Juhtkond | 2 | 167,0 | 334 |

Kõrged ametnikud / eksperdid: | 0 |

Ajutised teenistujad | 15 | 100,0 | 1 500 |

Riikide lähetatud eksperdid | 15 | 100,0 | 1 500 |

Haldustöötajad ja muud abiteenistujad: | 0 |

Ajutised teenistujad | 4 | 100,0 | 400 |

Lepingulised töötajad | 4 | 42,0 | 168 |

Personali hüvitised | 15 % personali kogukuludest | 620 |

Personali koolitus: üldine | Keskmine summa inimese kohta (komisjoni andmed) | 0,6 | 24 |

Personali koolitus: järelevalveoskuste arendamine | Kolme kolmanda taseme komitee nõuanne | 4,5 | 135 |

Personali töölevõtmise kulud | Keskmiselt intervjueeritakse ühe ametikoha puhul 3 kandidaati | 0,8 | 48 |

Jaotis 2 – Hoonete ja varustusega seotud kulud ning halduskulud | 1 822 |

Hoonete rentimine ja sellega seotud kulud | Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee andmed ning prognoosid | 828 |

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia | Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee andmed ning prognoosid | 250 |

Vallasvara ja sellega seotud kulud | Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee andmed ning prognoosid | 213 |

Jooksvad halduskulud | Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee andmed ning prognoosid | 166 |

Postikulud/telekommunikatsioon | Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee andmed ning prognoosid | 70 |

Reisi- ja koosolekukulud | Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee andmed ning prognoosid | 293 |

Jaotis 3 – Tegevus | - | 4 071 |

Volitused | Tegevus, mille kohta on kulud arvestatud | Eeldused | Kulud kokku |

Konsulteerimine | Finantsteenuste sidusrühmade kogu | Euroopa iga järelevalveasutuse kohta üks finantsteenuste sidusrühmade kogu. 30 liiget kohtuvad 4 korda aastas. Aastane tasustamine 6 000 eurot inimese kohta. Valdkonna esindajatele hüvitatakse reisikulud, aga neid ei tasustata. | 216 |

Ühine järelevalvekultuur | Järelevalvekolleegiumides osalemine | Sektoris ligikaudu 25 kolleegiumi. Osalemine ühel kahepäevasel kohtumisel aastas, keskmiselt 1 EKJA esindaja kohtumise kohta. | 40 |

Ühine järelevalvekultuur | Järelevalveasutuste töötajate ühine koolitus, personalivahetused ja lähetused | Kolmele kolmanda taseme komiteele ajavahemikuks 2010–2015 ettenähtud meetmetoetuste summa alusel. | 500 |

Teabe kogumine | Euroopa keskandmebaasi arendamine ja haldamine | Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee prognoos | 3 000 |

Rahvusvahelised suhted | Suhtlus kolmandate riikide ametiasutustega ja muude rahvusvaheliste organitega nt samaväärsusega seotud nõuannete saamiseks | 11 lähetust väljaspool ELi aastas 2 inimesele. | 110 |

Järelevalve üleeuroopaliste üksuste üle | Kohapealsed kontrollid | 0 |

Juhtimine | Tegevus, mille kohta on kulud arvestatud | Eeldused | Kulud kokku |

Järelevalvenõukogu | Otsuste tegemine | 26 liikme tasustamine – 4 koosolekut aastas. | 83 |

Juhatus | Juhtimine | 6 liiget, sealhulgas 4 liikmesriikide järelevalveasutuste esindajat. Koosolek iga kuu, võimaluse korral samal ajal järelevalvenõukogu koosolekuga. | 26 |

Ühine juhtkomitee | Valdkondadeülene koostöö | Perioodilised koosolekud, kus osaleb Euroopa iga järelevalveasutuse eesistuja. | 10 |

Apellatsiooninõukogu | Kaebuste menetlemine | 6 liiget, eeldatavalt 8 koosolekut aastas ning aastane tasustamine 8 000 eurot inimese kohta. | 86 |

KOKKU | 10 587 |

Allikas: komisjoni ja kolmanda taseme komiteede prognoosid ja arvutused.

3. LISA

Ametikohtade loetelu (esialgne)

Teenistusgrupp ja palgaaste | Ametikohad (ajutised) |

2011 | 2012 | 2013 | 2014 |

AD 16 |

AD 15 | 1 | 1 |

AD 14 | 1 | 1 |

AD 13 | 1 | 1 |

AD 12 | 2 | 5 |

AD 11 | 6 | 15 |

AD 10 | 10 | 25 |

AD 9 | 6 | 15 |

AD 8 | 3 | 7 |

AD 7 | 2 | 7 |

AD 6 |

AD 5 |

AD kokku | 32 | 50 | 60 | 77 |

AST 11 |

AST 10 | 1 | 1 |

AST 9 | 2 | 2 |

AST 8 | 3 | 5 |

AST 7 | 2 | 5 |

AST 6 |

AST 5 |

AST 4 |

AST 3 |

AST 2 |

AST 1 |

AST kokku | 8 | 12 | 13 | 13 |

Kokku | 40 | 62 | 73 | 90 |

Allikas: komisjon

[1] Need on Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee.

[2] Tuleb märkida, et käesolevas seletuskirjas keskendutakse ettepanekutele, mille kohaselt luuakse Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem olemasolevate Euroopa järelevalvekomiteede baasil, kujundades need ümber Euroopa järelevalveasutusteks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomise ettepanekut käsitletakse eraldi märgukirjas.

[3] Vt Euroopa Kohtu kohtuasi C-217/04, punkt 44.

[4] Vt käesolevale määrusele lisatud komisjoni talituste töödokument vaidluste lahendamise mehhanismi kohta.

[5] Pädevus küsimus lahendada ei piira artikli 8 kohaldamist, kõnealuses artiklis käsitletakse olukorda, kus liikmesriigi järelevalveasutus ei järgi ühenduse õigust.

[6] ELT C…, …lk…

[7] ELT C…, …lk…

[8] ELT C…, …lk…

[9] ELT C…, …lk…

[10] KOM (2009)114 (lõplik).

[11] KOM (2009)252 (lõplik).

[12] ELT L 24, 29.1.2009, lk 23.

[13] ELT L 25, 29.1.2009, lk 28.

[14] ELT L 25, 29.1.2009, lk 18.

[15] punkt 44 – avaldamata.

[16] Direktiivid 64/225/EMÜ, 73/239/EMÜ, 73/240/EMÜ, 76/580/EMÜ, 78/473/EMÜ, 84/641/EMÜ, 87/344/EMÜ, 88/357/EMÜ, 1992/49/EMÜ, 1998/78/EÜ, 2001/17/EÜ, 2002/83/EÜ ja 2005/68/EÜ on osa Solvency II uuestisõnastamisest ( muudetud ettepanek: Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiiv elukindlustuse kohta kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (uuestisõnastamine) (KOM(2008)119 – C6-0231/2007 – 2007/0143(COD))), s.t tunnistatakse kehtetuks alates 1. novembrist 2010.

[17] EÜT 56, 4.4.1964, lk 878..

[18] EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3.

[19] EÜT L 228, 16.8.1973, lk 20.

[20] EÜT L 189, 13.7.1976, lk 13.

[21] EÜT L 151, 7.6.1978, lk 25.

[22] EÜT L 339, 27.12.1984, lk 21.

[23] EÜT L 185, 4.7.1987, lk 77.

[24] EÜT L 172, 4.7.1988, lk 1.

[25] EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1.

[26] EÜT L 330, 5.12.1998, lk 1.

[27] EÜT L 110, 20.4.2001, lk 28.

[28] EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1.

[29] EÜT L 9, 15.1.2003, lk 3.

[30] ELT L 235, 23.9.2003, lk 10.

[31] ELT L 35, 11.2.2003, lk 1.

[32] ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

[33] EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16.

[34] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[35] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

[36] EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

[37] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[38] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[39] EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

[40] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[41] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

[42] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

[43] EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

[44] EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58.

[45] Liigendatud assigneeringud.

[46] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise 12 peatüki 12 01 alla.

[47] Kulud, mis kuuluvad jaotise 12 artikli 12 01 04 alla.

[48] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid 12 01 04 ja 12 01 05.

[49] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[50] Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee.

[51] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[52] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[53] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[54] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[55] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.