52009PC0462

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 8.9.2009

KOM(2009) 462 lõplik

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut (millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks programmis „Aktiivsed noored” ja tegevusprogrammis elukestva õppe alal (2007–2013)) allakirjutamist ja ajutist kohaldamist

SELETUSKIRI

Pärast 1992. aastal toimunud rahvahääletust, millega lükati tagasi Šveitsi osalemine EMP lepingus, on Šveits siiski näidanud üles pidevat huvi tugevdada koostööd Euroopa Liiduga haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas. Edasisi läbirääkimisi käsitlevas ühisdeklaratsioonis, mis lisati Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel 21. juunil 1999 allakirjutatud seitsmele lepingule, deklareerisid mõlemad osalised, et pärast asjaomase seitsme lepingu sõlmimist tuleks kiiresti ellu viia ettevalmistustööd läbirääkimisteks Šveitsi osalemise üle ühenduse koolitus- ja noorsooprogrammides.

See koostöövaldkond võeti tõepoolest arutlusele kahepoolsete läbirääkimiste järgmises tsüklis. Kuna ajavahemikul 2000–2006 kehtinud haridus-, koolitus- ja noorsooprogrammide (Sokrates, Leonardo da Vinci ja „Noored”) õiguslikes alustes ei olnud ette nähtud võimalust Šveitsi osalemiseks, siis lepiti kokku, et läbirääkimisi osalemist käsitleva lepingu üle hakatakse pidama pärast neile järgnevate programmide vastuvõtmist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsustes, millega kehtestati programm „Aktiivsed noored”[1] ja loodi tegevusprogramm elukestva õppe alal (2007–2013),[2] on sätestatud, et need programmid on avatud Šveitsile.

Nõukogu lubas 2008. aasta veebruaris alustada Šveitsiga läbirääkimisi tema osalemise üle mõlemas programmis. Komisjon on pidanud Šveitsiga läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks Šveitsi osalemiseks mõlemas programmis, juhindudes läbirääkimissuunistest, mis lisati nõukogu otsusele lubada läbirääkimiste alustamist, ja konsulteerides nõukogu määratud asjaomase komiteega.

Lepingu eelnõu parafeeriti 6. augustil 2009. See on lisatud nõukogu otsuse ettepanekule.

Šveits on ainus Euroopa riik, kes osaleks nendes programmides, olemata seejuures ise EMP liige ega ELi potentsiaalne kandidaatriik.

Lepingu eelnõus käsitletud peamised teemad on järgmised:

- Šveitsi osalejate esitatud projektide ja algatuste suhtes kohaldatakse samu tingimusi, reegleid ja menetlusi, mis kehtivad liikmesriikide osalejate puhul nimetatud programmide raames, eriti taotluste ja projektide esitamise, hindamise ja valiku puhul ning ka seoses riigiasutuste vastutusega programmide rakendamise ning programmides osalemise jälgimisega seotud meetmete eest.

- Lepingu II lisa kohaselt toetab Šveits igal aastal igat programmi rahaliselt.

- Finantskontrolli ja auditi küsimustes tegutseb Šveits III lisa kohaselt kooskõlas ühenduse sätetega, kaasa arvatud ühenduse asutuste ja Šveitsi ametiasutuste teostatavad kontrollid.

- Lepingut kohaldatakse kuni programmide lõppemiseni või kuni üks osalistest teavitab teist lepinguosalist soovist leping lõpetada. Lepingut on võimalik automaatselt pikendada, kui programmide kestust pikendatakse ilma neid endid muutmata.

- Leping on poliitiliselt seotud 21. juunil 1999 alla kirjutatud isikute vaba liikumist käsitleva lepinguga, ning seda ei pikendata, kui isikute vaba liikumist käsitlev leping lakkab.

Vastavalt tingimustele, mis on kehtestatud lepingutes, mis on sõlmitud Šveitsi osalemise kohta ühenduse muudes programmides, võtab nõukogu vastu deklaratsiooni, milles käsitletakse Šveitsi esindajate osalemist vaatlejatena programmikomitee koosolekutel, kus arutatakse Šveitsi osalusega seotud küsimusi.

Komisjon on läbirääkimiste tulemustega rahul ja esitab nõukogule ettepaneku otsuse kohta, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks programmis „Aktiivsed noored” ja tegevusprogrammis elukestva õppe alal (2007–2013)) allakirjutamist Euroopa Ühenduse nimel.

Lepingu ja otsuse ettepanekuga selle allakirjastamise kohta on ette nähtud, et kuni oodatakse ratifitseerimis- ja sõlmimismenetluste lõpuleviimiseni, kohaldatakse lepingut ajutiselt alates allakirjutamisele järgnevast eelarveaastast.

Nõukogul palutakse alljärgnev otsuse ettepanek vastu võtta.

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut (millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks programmis „Aktiivsed noored” ja tegevusprogrammis elukestva õppe alal (2007–2013)) allakirjutamist ja ajutist kohaldamist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 149 ja artikli 150 lõiget 4 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsusega nr 1719/2006/EÜ, millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013,[3] eriti selle artikliga 5, on ette nähtud, et nimetatud programm on osalemiseks avatud Šveitsile vastavalt selle riigiga sõlmitavale kahepoolsele lepingule.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsusega nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal perioodiks 2007–2013,[4] eriti selle artikliga 7, on ette nähtud, et nimetatud programmis võib osaleda Šveits temaga sõlmitava kahepoolse lepingu alusel.

(3) Nõukogu on volitanud komisjoni pidama läbirääkimisi Euroopa Ühenduse nimel lepingu üle, mis võimaldaks Šveitsi Konföderatsioonil osaleda nimetatud programmides.

(4) Läbirääkimised viidi lõpule 6. augustil 2009 lepingu eelnõu parafeerimisega.

(5) Lepingu artikliga 5 on ette nähtud lepingu ajutine kohaldamine kuni ratifitseerimis- ja sõlmimismenetluste lõpuleviimiseni.

(6) Leping tuleks alla kirjutada,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud ühenduse nimel kirjutama alla Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule, millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks ühenduse programmis „Aktiivsed noored” ja tegevusprogrammis elukestva õppe alal (2007–2013), tingimusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

Esimeses lõigus nimetatud lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Lepingut kohaldatakse ajutiselt meetmete suhtes, mida rahastatakse allkirjastamisele järgneva aasta eelarvest, kuid mitte varem kui 2011. aasta eelarvest.

Artikkel 3

Juhul kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lakkab, on komisjonil volitused lahendada Šveitsiga sellest tulenevad tagajärjed lepingu artikli 5 kohaselt.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LEPING

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel, millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks programmis „Aktiivsed noored” ja tegevusprogrammis elukestva õppe alal (2007–2013)

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”,

ja ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON, edaspidi „Šveits”,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

arvestades järgmist:

(1) Ühenduse ja Šveitsi vahel 21. juunil 1999 allakirjutatud seitsmele lepingule lisatud ühisdeklaratsiooniga on ette nähtud edasiste läbirääkimiste pidamine Šveitsi osalemiseks koolitus- ja noorsooprogrammides.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustega nr 1719/2006/EÜ[5] ja nr 1720/2006/EÜ[6] loodi vastavalt programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013 ja tegevusprogramm elukestva õppe alal.

(3) Perioodiks 2007–2013 programmi „Aktiivsed noored” kehtestanud otsuse artikliga 5 ja elukestva õppe alal tegevusprogrammi loonud otsuse artikliga 7 on ette nähtud Šveitsi osalemine, tingimusel et ühenduse ja Šveitsi vahel sõlmitakse leping,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Šveits osaleb programmis „Aktiivsed noored” ja tegevusprogrammis elukestva õppe alal (edaspidi „programmid”) vastavalt tingimustele, mis on kehtestatud käesolevas lepingus ning I, II ja III lisas, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 2

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumidel, kus kohaldatakse ühenduse asutamislepingut, ja ning teiselt poolt Šveitsi territooriumil nimetatud lepingus sätestatud tingimustel.

Artikkel 3

Käesolev leping kehtib programmide kestel. Ilma et see piiraks käesoleva artikli teise lõigu kohaldamist, pikeneb käesolev leping automaatselt, kui ühendus otsustab programme pikendada neid seejuures muutmata, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosalistest teavitab teist 30 päeva jooksul pärast programmide pikendamise otsust oma otsusest koostööd mitte jätkata. Pikendatud perioodi vältel on Šveitsi aastane osamaks sama suur kui 2013. aasta osamaks.

Käesolevat lepingut ei pikendata, kui ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel 21. juunil 1999 sõlmitud isikute vaba liikumist käsitlev leping kaotab oma kehtivuse või see denonsseeritakse.

Ühendus või Šveits võib käesoleva lepingu denonsseerida, teavitades oma otsusest teist lepinguosalist. Kui lepingu denonsseerimisest teatatakse enne 1. oktoobrit, lõpetatakse lepingu kohaldamine teatamisele järgneval eelarveaastal. Vastupidisel juhul lõpetatakse selle kohaldamine teisel eelarveaastal pärast teatamist.

Projekte ja meetmeid, mida rahastatakse lepingu kohaldamise lõpetamisele eelnenud aastate eelarvetest, jätkatakse kuni nende lõpuleviimiseni tingimustel, mis on kehtestatud käesolevas lepingus ja selle lisades ning lepingutes, mis kehtivad nimetatud projektide ja meetmete suhtes. Lepinguosalised lepivad vastastikku kokku kõigis muudes käesoleva lepingu denonsseerimisest tulenevates tagajärgedes.

Artikkel 4

Komisjoni esindajad ja programmide komiteedesse vaatlejateks määratud Šveitsi ametiasutuste esindajad peavad vajaduse korral omavahel nõu käesoleva lepinguga hõlmatud meetmete üle, kui üks lepinguosalistest seda taotleb. Pärast nimetatud nõupidamisi on ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel 21. juunil 1999 sõlmitud isikute vaba liikumist käsitleva lepinguga loodud ühiskomiteel volitused muuta käesoleva lepingu lisasid üldjuhul kirjaliku menetluse teel, kui see on vajalik, et võtta arvesse programmide suhtes kehtivaid õigusakte või Šveitsi osalemissuutlikkuse arengut. Lisades tehtavad muudatused jõustuvad päev pärast ühiskomitee sellesisulise otsuse vastuvõtmist. Kui aga lepinguosalised muudavad käesoleva lepingu sätteid, jõustuvad need pärast selleks vajalike sisemenetluste lõpuleviimist.

Artikkel 5

Lepinguosalised ratifitseerivad või sõlmivad käesoleva lepingu vastavalt oma siseriiklikule menetlusele. Leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui viimane lepinguosaline on teatanud vajaliku menetluse lõpuleviimisest.

Kuni esimeses lõigus nimetatud menetluste lõpuleviimiseni kohaldavad lepinguosalised käesolevat lepingut ajutiselt meetmete suhtes, mida rahastatakse allkirjastamisele järgneva aasta eelarvest, kuid mitte varem kui 2011. aasta eelarvest, tingimusel et I lisa punktis 2 nimetatud tingimused on täidetud.

Juhul kui üks lepinguosalistest teavitab teist sellest, et ta ei ratifitseeri või ei sõlmi allakirjutatud lepingut, lõpetatakse lepingu ajutine kohaldamine alates teatamisele järgnevast eelarveaastast. Ajutise kohaldamise lõpetamise aluseks olev teatamine ei muuda kohustusi, mis lepinguosalistel on teatamise aasta eelarvest rahastatavate projektide ja meetmetega seoses, ega Šveitsi osamaksu tasumist aasta eest, mil teatamine toimub.

Artikkel 6

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

… (koht ja kuupäev).

Euroopa Ühenduse nimel | Šveitsi Konföderatsiooni nimel |

I LISA Šveitsi osalemise tingimused programmis „Aktiivsed noored” ja tegevusprogrammis elukestva õppe alal

1 . Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, järgib Šveits, osaledes programmis „Aktiivsed noored” ja tegevusprogrammis elukestva õppe alal (edaspidi „programmid”), eesmärke, kriteeriume, menetlusi ja tähtaegu, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsustes nr 1719/2006/EÜ[7] ja nr 1720/2006/EÜ,[8] millega on loodud need ühenduse tegevusprogrammid.

2. Vastavalt programmi „Aktiivsed noored” käsitleva otsuse artiklis 8 ja tegevusprogrammi elukestva õppe alal käsitleva otsuse artiklis 6 kindlaksmääratud tingimustele ning komisjoni otsustele liikmesriikide, komisjoni ja riiklike büroode kohustuste kohta programmi „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programmi (2007–2013) rakendamisel loob või nimetab Šveits asjakohase struktuuri (riiklik büroo) programmide meetmete rakendamise kooskõlastatud juhtimiseks siseriiklikul tasandil, võtab endale vastutuse selle eest, et riiklik büroo haldab usaldusväärselt neile projektide toetuseks üle antud rahalisi vahendeid ning võtab meetmed, et nõuetekohaselt tagada asjakohane rahastamine, audit ja finantsjärelevalve nimetatud büroo üle, mille juhtimis- ja rakendamiskulude kandmises komisjon osaleb. Šveits võtab mis tahes muud meetmed, mis on vajalikud programmide sujuvaks toimimiseks riigi tasandil.

3. Programmides osalemiseks tasub Šveits igal aastal Euroopa Liidu üldeelarvesse osamaksu II lisas kindlaksmääratud tingimustel.

4. Šveitsi asutuste, organisatsioonide ja isikute taotluste esitamise, hindamise ja valiku tingimused on samad, mida kohaldatakse ühenduse liikmesriikide asutuste, organisatsioonide ja isikute suhtes.

5. Selleks et tagada programmide puhul ühenduse mõõde, peab ühenduselt rahalise toetuse saamiseks olema projektidesse ja meetmetesse kaasatud vähemalt üks partner, kes asub ühes ühenduse liikmesriigis.

6. Eespool punktis 3 nimetatud Šveitsi osamaksu osa, mis eraldatakse meetmete haldamiseks riiklikule büroole vastavalt programmide eeskirjadele, väljendab nimetatud meetmete osa programmi eelarves ühenduse tasandil. Programmide juhtimise ja rakendamisega seotud riikliku büroo kuludes osalemine arvutatakse ühenduse liikmesriikides kehtivate kriteeriumide alusel.

7. Olemasolevate õigusaktide raames teevad ühenduse liikmesriigid ja Šveits kõik selleks, et hõlbustada nende üliõpilaste, õpetajate, praktikantide, koolitajate, ülikoolide haldustöötajate, noorte ja muude isikute liikumist ning riigis viibimist, kes vastavad programmide tingimustele ja reisivad Šveitsi ja ühenduse liikmesriikide vahel käesoleva lepinguga hõlmatud meetmetes osalemise raames.

8. Ilma et see mõjutaks Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Kontrollikoja kohustusi programmide järelevalve ja hindamise osas, teostavad Šveits ja Euroopa Ühenduste Komisjon Šveitsi programmides osalemise üle pidevalt ühist järelevalvet. Šveits esitab komisjonile asjakohased aruanded ja võtab osa muudest ühenduse poolt selleks ettenähtud konkreetsetest meetmetest.

Šveitsi, komisjoni ja Šveitsi riikliku büroo vahelistes suhetes kohaldatakse komisjoni otsuseid liikmesriikide, komisjoni ja riiklike büroode kohustuste kohta programmi „Aktiivsed noored” ning elukestva õppe programmi (2007–2013) rakendamisel ning riiklikele büroodele mõeldud suunistes sätestatud ühiseid nõudeid, mis lisatakse komisjoni ja Šveitsi riikliku büroo vahel sõlmitavatele lepingutele.

Komisjoni ja Šveitsi riikliku büroo või Šveitsist pärit programmis osaleja vahelised lepingud ning Šveitsi riikliku büroo ja Šveitsist pärit programmis osaleja vahelised lepingud põhinevad Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse asjaomastel sätetel ja selle rakenduseeskirjadel, eelkõige toetuste määramise ja toetuslepingute sõlmimise kohta. Nimetatud sätteid kohaldatakse Šveitsi osalejate suhtes sama moodi kui kõigi teiste programmis osalejate suhtes.

Finantskontrolli, sissenõudmist ja muid pettusevastaseid meetmeid käsitlevad täiendavad eeskirjad on täpsustatud III lisas.

Kui komisjonil ei õnnestu saada tagasi täies ulatuses summasid, mis Šveitsi riiklik büroo võlgneb talle büroo süü tõttu toime pandud eeskirjade eiramise, hooletuse või pettuse tulemusena, vastutavad tagasisaamata summade eest Šveitsi ametiasutused.

9. Taotluste, lepingute, aruannete ja muude programmidega seotud haldusküsimuste puhul kasutatakse komisjoniga suhtlemisel mõnda ühenduse ametlikest keeltest.

II LISAŠveitsi osamaksprogrammi „Aktiivsed noored”ja tegevusprogrammi elukestva õppe alal

1. Programm „Aktiivsed noored”

Selleks et osaleda programmis „Aktiivsed noored”, tasub Šveits Euroopa Liidu eelarvesse osamaksu järgmises summas (miljonit eurot):

Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 |

1,7 | 1,8 | 1,9 |

2. Tegevusprogramm elukestva õppe alal

Selleks et osaleda tegevusprogrammis elukestva õppe alal, tasub Šveits Euroopa Liidu eelarvesse osamaksu järgmises summas (miljonit eurot):

Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 |

14,2 | 14,9 | 15,6 |

3. Šveitsi esindajate ja ekspertide lähetuskulud ja päevarahad, mis tulenevad osalemisest vaatlejatena Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (millega kehtestatakse programm "Aktiivsed noored") artiklis 9 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal) artiklis 10 osutatud komiteede töös või muudel programmide rakendamisega seotud koosolekutel, hüvitab komisjon samadel alustel ja samas korras, kui seda tehakse ühenduse liikmesriikide esindajate ja ekspertide puhul.

4. Pärast käesoleva lepingu jõustumist või selle ajutise kohaldamise algust edastab komisjon iga järgmise aasta alguses Šveitsile rahastamisnõude, mis vastab Šveitsi osamaksule iga käesolevas lepingus osutatud programmis.

Šveitsi osamaksu väljendatakse ja makstakse eurodes.

Šveits tasub oma osamaksu 1. märtsiks, kui ta saab komisjoni rahastamisnõude kätte enne 1. veebruarit, või hiljemalt 30 päeva jooksul pärast rahastamisnõude kättesaamist, kui see esitatakse pärast 1. veebruarit.

Iga viivitusega Šveitsi osamaksu tasumisel kaasneb kohustus tasuda intresse maksetähtpäevaks maksmata summalt. Intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, kuhu tähtpäev langeb, ning millele lisandub kolm ja pool protsendipunkti.

III LISAFinantskontroll, sissenõudmine ja muud pettusevastased meetmed

I. Komisjoni auditid ja pettusevastased meetmed

1. Komisjon suhtleb Šveitsis asuvate programmides osalejate ja nende alltöövõtjatega otse. Nimetatud isikud võivad otse komisjonile esitada asjakohase teabe ja dokumendid, mille esitamine on ette nähtud käesolevas lepingus märgitud õigusaktidega ja nende õigusaktide alusel sõlmitud lepingutega.

2. Vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002,[9] mida on viimati muudetud 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006,[10] ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002,[11] mida on viimati muudetud 23. aprilli 2007. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 478/2007,[12] ning muudele käesolevas lepingus osutatud sätetele on Šveitsis asuvate programmides osalejatega sõlmitud toetuslepingutega ette nähtud, et komisjoni töötajad või teised komisjoni volitatud isikud võivad teostada igal ajal osalejate või nende alltöövõtjate tegutsemiskohas finants- või muid auditeid.

Riikliku büroo arvepidamist ja toiminguid võivad kontrollida komisjoni töötajad või teised komisjoni volitatud isikud. Kontrollida võidakse ka selle raamistiku võimet, mille Šveitsi on loonud, et rakendada käesolevas lepingus osutatud programmide eeskirju ja tagada usaldusväärne finantsjuhtimine vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mida on viimati muudetud 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006) ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (mida on viimati muudetud 23. aprilli 2007. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 478/2007) asjaomastes artiklites sätestatud kriteeriumidele.

3. Komisjoni esindajatele või teistele komisjoni volitatud isikutele tagatakse auditite tegemiseks vajalik juurdepääs tegevuskohtadele, objektidele ja dokumentidele ning kogu vajalikule teabele, sh elektroonilisel kujul olevale teabele. Selline juurdepääsuõigus on selge sõnaga sätestatud käesolevas lepingus osutatud õigusaktide alusel sõlmitavates lepingutes. Euroopa Ühenduste Kontrollikojal on samad õigused kui komisjonil.

Auditeid võidakse teha pärast programmide või käesoleva lepingu kehtivuse lõppu tingimustel, mis on sätestatud kõnealustes lepingutes.

4. Käesoleva lepingu raames on komisjonil/OLAFil (Euroopa Pettustevastasel Ametil) õigus teostada Šveitsi territooriumil kohapealset kontrolli ja inspekteerimist kooskõlas nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96[13] menetlussätetega.

Nimetatud kontroll ja inspekteerimine valmistatakse ette ning need toimuvad tihedas koostöös Šveitsi pädevate asutustega, mille on nimetanud Šveits ja millele teatatakse piisavalt vara kontrolli ja inspekteerimise teema, eesmärk ja õiguslik alus, nii et nad saaksid anda kogu vajalikku abi.

Kui asjaomased Šveitsi ametiasutused soovivad, võib kohapealne kontroll ja inspekteerimine toimuda koos nendega.

Kui programmides osalejad takistavad kohapealset kontrolli või inspekteerimist, siis Šveitsi annavad ametiasutused, tegutsedes kooskõlas oma riigi õigusnormidega, komisjonile/OLAFi inspektoritele sellist abi, mis võimaldab viimastel täita oma kohustusi seoses kohapealse kontrolli või inspekteerimisega.

Komisjon/OLAF edastab viivitamata Šveitsi ametiasutustele kõik asjaolud või kahtlused eeskirjade eiramisjuhtude kohta, millest ta on teada saanud kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus. Igal juhul on komisjon/OLAF kohustatud eespool nimetatud asutust teavitama sellise kontrolli ja inspekteerimise tulemustest.

II. Šveitsi auditid ja pettusevastased meetmed

1. Šveitsi riiklik pädev finantskontrolliasutus teostab programmide rakendamise üle asjaomast finantskontrolli vastavalt komisjoni otsuste (liikmesriikide, komisjoni ja riiklike büroode kohustuste kohta programmi „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programmi (2007–2013) rakendamisel) artiklitele 8 ning riiklikele büroodele mõeldud suunistes sätestatud ühistele nõuetele, mis on lisatud komisjoni ja Šveitsi riikliku büroo vahel sõlmitud lepingutele. Komisjoni talitustele teatatakse viivitamata mis tahes reaalsest pettuse- ja eiramisjuhust või sellealasest kahtlusest ning meetmest, mis riiklik büroo ja riiklikud ametiasutused on nendega seoses võtnud. Šveitsi tagab riiklike või ühenduse poolt tehtud kontrollide tulemusena tuvastatud reaalsete pettus- ja eiramisjuhtude või sellealaste kahtluste uurimise ja menetlemise nõuetekohasel tasemel.

Eeskirjade eiramisena käsitatakse ühenduse õiguse ajaomase sätte või lepingust tulenevate kohustuste rikkumist, mis tuleneb ettevõtja tegevusest või tegemata jätmisest ning kahjustab või kahjustaks Euroopa ühenduste üldeelarvet või selle hallatavaid eelarveid põhjendamatute kulutuste tõttu.

Pettusena käsitatakse mis tahes tahtlikku tegu või tegemata jätmist, mis on seotud:

– valede, ebaõigete või mittetäielike avalduste või dokumentide kasutamise või esitamisega, mille tagajärjeks on Euroopa ühenduste üldeelarve või Euroopa ühenduste poolt või nimel hallatavate eelarvete vahendite vääreraldamine või väärkinnipidamine,

– konkreetse kohustuse alusel teabe avalikustamata jätmisega, millel on sama tagajärg;

– eespool nimetatud vahendite kasutamisega muuks otstarbeks kui see, milleks need algselt eraldati.

2. Šveitsi ametiasutused võtavad asjakohased meetmed, et hoida ära nii passiivne kui ka aktiivne korruptsioon ja et võidelda sellega hankemenetluse või toetuse määramise mis tahes etapis või asjaomaste toetuslepingute rakendamise ajal.

Aktiivse korruptsioonina käsitatakse tahtlikku tegu, millega lubatakse või antakse otseselt või vahendaja kaudu ametnikule endale või kolmandale isikule mis tahes liiki soodustus vastutasuks selle eest, et ta oma teenistuskohustusi rikkudes sooritaks või jätaks sooritamata oma ametiülesandeks oleva või ametiülesande täitmisega seotud toimingu viisil, mis kahjustab või võib kahjustada Euroopa ühenduste finantshuve.

Passiivse korruptsioonina käsitatakse tahtlikku tegu, millega ametnik otseselt või vahendaja kaudu taotleb või saab mis tahes liiki soodustusi endale või kolmandale isikule või võtab vastu lubaduse sellise soodustuse saamise kohta selle eest, et ta oma teenistuskohustusi rikkudes sooritaks või jätaks sooritamata oma ametiülesandeks oleva või ametiülesande täitmisega seotud toimingu viisil, mis kahjustab või võib kahjustada Euroopa ühenduste finantshuve.

3. Šveitsi ametiasutused ja programmide rakendamisülesannete eest vastutavad töötajad võtavad kõik ettevaatusabinõud, et hoida ära võimalik huvide konflikt ning teavitavad viivitamata komisjoni, kui on olemas selline huvide konflikt või olukord, kus selline huvide konflikt võib tekkida.

III. Konfidentsiaalsus

Käesolevast lisast tuleneva mis tahes vormis edastatud või saadud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja sellele laieneb kaitse, mis on Šveitsi õiguse kohaselt ette nähtud samalaadsele teabele ning sisaldub ühenduse ametiasutuste suhtes kohaldatavates asjaomastes sätetes. Seda teavet võib edastada ainult sellistele isikutele ühenduse ametiasutustes, liikmesriikides või Šveitsis, kelle ülesanded seda nõuavad, samuti ei tohi seda teavet kasutada muul eesmärgil kui lepinguosaliste finantshuvide tõhusaks kaitseks.

IV. Haldusmeetmed ja -karistused

Ilma et see piiraks Šveitsi kriminaalõiguse kohaldamist, võib komisjon rakendada haldusmeetmeid ja -karistusi, mis on ette nähtud nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mida on viimati muudetud 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006, ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, mida on viimati muudetud 23. aprilli 2007. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 478/2007, ning nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95[14] Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta.

V. Sissenõudmine

Komisjoni kaudse tsentraliseeritud halduse alla kuuluvate meetmete puhul vastutab Šveitsi riiklik büroo summade sissenõudmistaotluste väljaandmise eest ja mis tahes õigusliku meetme elluviimise eest programmis osaleja suhtes, konsulteerides komisjoniga. Šveitsi riikliku büroo süü tõttu toime pandud eeskirjade eiramise, hooletuse või pettuse korral vastutavad tagasisaamata summade eest Šveitsi ametiasutused.

Komisjoni otsese tsentraliseeritud halduse alla kuuluvate meetmete puhul on otsused, mis komisjon on teinud käesoleva lepingu raames ja mis sisaldavad rahalisi kohustusi teistele isikutele peale riikide, Šveitsis täitedokumendi staatusega. Sundtäitmise suhtes kohaldatakse Šveitsis kehtivat tsiviilmenetlust. Otsusele on lisatud korraldus selle täitmise kohta ja see ei nõua muid formaalsusi, kui otsuse autentsuse tõestamine, millega tegeleva asutuse nimetab selleks otstarbeks ning teeb komisjonile teatavaks Šveitsi valitsus. Pärast seda, kui nimetatud formaalsused on komisjoni taotlusel täidetud, saab komisjon jätkata sundtäitmist riigi õiguse kohaselt, pöördudes otse pädeva asutuse poole. Komisjoni otsuse õiguspärasuse üle on õigus otsustada Euroopa Ühenduste Kohtul.

Samadel tingimustel jõustatakse Euroopa Ühenduste Kohtu otsused, mis on tehtud käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvas lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel.

NÕUKOGU DEKLARATSIOON

Šveitsi osalemise kohta komiteedes

Nõukogu lepib kokku, et Šveitsi esindajad osalevad programmi „Aktiivsed noored” ja tegevusprogrammi elukestva õppe alal (2007–2013) komiteede koosolekutel vaatlejatena nende punktide arutamisel, mis käsitlevad Šveitsi osalusega seotud küsimusi. Šveitsi esindajatel ei ole õigust viibida nende komiteede hääletamise juures.

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1719/2006/EÜ, 15. november 2006, millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013 (ELT L 327, 24.11.2006, lk 30).

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1720/2006/EÜ, 15. november 2006, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal perioodiks 2007–2013 (ELT L 327, 24.11.2006, lk 45).

[3] ELT L 327, 24.11.2006, lk 30.

[4] ELT L 327, 24.11.2006, lk 45.

[5] ELT L 327, 24.11.2006, lk 30.

[6] ELT L 327, 24.11.2006, lk 45.

[7] ELT L 327, 24.11.2006, lk 30.

[8] ELT L 327, 24.11.2006, lk 45.

[9] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[10] ELT L 390, 30.12.2006, lk 1.

[11] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

[12] ELT L 111, 28.4.2007, lk 13.

[13] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[14] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.