52009PC0459

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 11.9.2009

KOM(2009) 459 lõplik

2009/0128 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise kohta

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kavandatava määruse eesmärk on kehtestada euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise kord.

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1338/2001 sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed[1]. Muu hulgas kehtestatakse krediidiasutustele ja mitmele muule asutusele (näiteks sularahavedajatele) kohustus tagada, et nad kontrollivad selliste euro pangatähtede ja -müntide autentsust, mis on neile laekunud ja mille nad kavatsevad ringlusse tagasi saata, ning et tuvastatakse võltsingud.

Siiani on euromüntide autentsuse tuvastamise aluseks olnud komisjoni 27. mai 2005. aasta soovituses (euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise kohta)[2] kehtestatud kord. Kavandatav määrus on õiguslikult siduv instrument, mis on vajalik, et võtta kasutusele asjaomaste asutuste kohaldatav euromüntide autentimise ühine meetod ja liikmesriikide läbiviidavad vajalikud kontrollid.

- Üldine taust

i) Euromüntide autentimine

Euromüntide – eelkõige suurema nimiväärtusega euromüntide – võltsimine kujutab endast märkimisväärset ohtu. Euromüntide turvalisema kasutamise tagamiseks tuleb ringluses olevate müntide autentsust korrapäraselt kontrollida, et avastada võltsingud ja need ringlusest kõrvaldada. Asjaomane kohustus kehtestati sõnaselgelt 18. detsembril 2008. aastal muudetud nõukogu otsusega 1338/2001. Komisjoni 27. mai 2005. aasta soovituse kohaselt autentimismeetmed kehtestanud liikmesriikide suur arv on viinud võltsingute avastamise tõhusate meetodite üldisema heakskiitmiseni.

Vaatamata sellele on liikmesriikide vahel müntide autentimismeetodite rakendamises suured erinevused. Müntide autentimise kohustusliku ühise raamistiku puudumine võib mõnes liikmesriigis olla asjaomaste asutuste jaoks takistuseks võltsingute aktiivsel kindlakstegemisel. Sellest tulenevalt on ühisraha kaitse ulatus ELis erinev. Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada, et ametiasutused rakendaksid ringluses olevate euromüntide ühiseid autentimismeetmeid ja nende meetmete kontrollimise korda tõhusalt kogu euroalal.

ii) Ringlusse kõlbmatud euromündid

Autentimise käigus tuleks taas ringlusse lasta ainult ehtsad euromündid. Ringlusest tuleks eemaldada kõik muud esemed, peamiselt võltsitud mündid ja ringlusse kõlbmatud ehtsad euromündid. Seetõttu on asjakohane näha ette ringlusse kõlbmatute müntide käitlemise kord. Euromündid võivad muutuda ringlusse kõlbmatuks pikaaegse kasutuse, kannatada saamise või mõne kahjustuse tõttu. Kui sellised mündid jäävad ringlusse, on neid eelkõige müntkäitatavates automaatides raskem kasutada ja kasutajatel võib tekkida kahtlusi müntide autentsuses. Seetõttu tuleb ringlusse kõlbmatud mündid ringlusest kõrvaldada. Kõnealuste müntide ringlusest kõrvaldamise protsessi käsitletakse seetõttu osana meetmetest, mille eesmärk on kaitsta euromünte pettuse ja võltsimise eest.

Ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise ühised eeskirjad on vajalikud, sest liikmesriikides esineb erinevusi selliste müntide käitlemises ja sellel omakorda on moonutav mõju. Eespool nimetatud komisjoni soovituse asjaomaste sätete rakendamisest hoolimata erinevad eeskirjad ja tingimused liikmesriigiti või puuduvad mõnel juhul hoopis. Lisaks sellele tuleb tagada, et ringlusest kõrvaldatud mündid hävitatakse ja neid ei saa kasutada pettuses.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

Vajadust euromüntide autentimist ja ringlusse kõlbmatuid euromünte käsitlevate siduvate ühiste eeskirjade järele rõhutati eespool nimetatud komisjoni soovituse hindamise raames, mis toimus kooskõlas artikliga 12. Hindamine tehti koostöös liikmesriikidega, kes väljendasid praegu kavandatavatele sätetele ulatuslikku toetust. Hindamise raames korraldati mitmeid õpikodasid ja kohtumisi, kus osalesid ka erasektori esindajad.

Kavandatud meetmed töötatakse välja nii, et nendega ei häirita rahatöötlemisasutuste tööd. Ettepaneku kohaselt teostatakse euromüntide autentimist kas münditöötlemismasinate abil või seda teevad asjaomase koolitusega töötajad. Peamistel osalejatel, nimelt sularahavedajatel, juba on kõrgtehnoloogilised masinad, mis suudavad võltsinguid avastada või mida on võimalik vastavalt seadistada. Kui asutus autendib münte käsitsi, on asjaomased töötajad (kassiirid) tavaliselt saanud selleks vajaliku koolituse.

Seega: kui kasutatakse olemasolevat müntide sortimise korda ja olemasolevaid masinaid, on euromünte võimalik autentida sularaha ringlust häirimata ja märkimisväärseid investeeringuid tegemata.

3. Ettepaneku õiguslik külg

- Kavandatud meetmete kokkuvõte

Kavandatav kord põhineb komisjoni 27. mai 2005. aasta soovituses (euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise kohta)[3] sätestatud meetmetel, võttes arvesse soovituse kohaldamise hindamise tulemusi.

Kavandatav määrus sisaldab sätteid järgmiste valdkondade kohta:

i) Euromüntide autentimine

Asjaomased asutused peavad tagama, et euromünte autenditakse münditöötlemismasinate abil, mis võimaldavad võltsitud mündid avastada, või käsitsi, kasutades asjakohase koolitusega töötajaid. Münditöötlemismasinad tuleb seadistada tuvastamiskatse alusel, mille üksikasjad määrab kindlaks Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskus. Kõnealuseid masinaid on võimalik katsetada siseriiklikes mündianalüüsikeskustes ja Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskuses ning komisjon avaldab katse edukalt läbinud masinate nimekirja. Euromüntide autentimissüsteemi toimimise jälgimise eest vastutavad liikmesriigid.

ii) Ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemine

Liikmesriigid kõrvaldavad ringlusest nii võltsitud euromündid kui ka ringlusse kõlbmatud ehtsad euromündid. Nad hüvitavad mündid, mis on muutunud ringlusse kõlbmatuks, kuna on olnud kaua ringluses, või kannatada saamise tõttu, kuid keelduvad hüvitamast münte, mis on tahtlikult muudetud ringlusse kõlbmatuks. Liikmesriigi määratud asutusele tuleb tasuda käitlustasu, mis moodustab 5 % ringlusse kõlbmatute müntide väärtusest. Asutustele jäetakse võimalus teha ulatuslik erand ettevõtjatele, kes teevad nendega tihedat koostööd, et puhastada turg nii võltsitud kui ka ringlusse kõlbmatutest müntidest. Mündid tuleb üle anda eripakendis ja liikmesriik hävitab ringlusest kõrvaldatud ringlusse kõlbmatud mündid.

Aruandlust ja teavitamist käsitlevad sätted on koostatud nii, et liikmesriikidele antakse ülevaade asjaomase tegevuse kohta.

Euromünte käsitlev kavandatav kord täiendab Euroopa Keskpanga kavandatavaid meetmeid võltsitud euro pangatähtede avastamiseks ja sortimiseks.

Kavandatav kord on kohaldamiseks liikmesriikides, kus eurot kasutatakse ühisrahana. Selle põhjuseks on asjaolu, et euromüntide autentimise meetodid, küll veidi üldisemas vormis, on juba kehtestatud euroalast väljajäävatele riikidele muudetud määrusega 1338/2001.

- Õiguslik alus

Õiguslik alus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 123 lõige 4, eelkõige selle kolmas lause.

- Subsidiaarsuse põhimõte

EÜ asutamislepingu artikli 106 lõikega 2 antakse vastutus müntide emiteerimise eest liikmesriikidele, kuid ühise kohaldamise meetmeid liikmesriikides, kus eurot kasutatakse ühisrahana, võtab ühenduse tasandil tavaliselt nõukogu. Sellised meetmed hõlmavad kas nimiväärtuste ja tehniliste tunnuste ühtlustamist artikli 106 lõike 2 alusel või enamasti euro kaitset artikli 123 lõike 4 kolmanda lause alusel. Euromüntide võltsimise tõttu tekkinud vajadus tegutseda ühenduse tasandil viis nõukogu otsuse 2003/861/EÜ[4] vastuvõtmiseni. Kõnealuse otsusega usaldavad liikmesriigid komisjonile pädevate tehniliste asutuste tegevuse kooskõlastamise, et kaitsta euromünte võltsimise eest.

Euromüntide autentimise valdkonnas võeti esmakordselt meetmeid ELi tasandil komisjoni 27. mai 2005. aasta soovitusega. Soovituse alusel võtsid mõned liikmesriigid vastu spetsiaalsed õigusaktid, enamik liikmesriike rakendab aga selle sätteid üldiste siseriiklike õigusnormide alusel. Pärast müntide autentimise sõnaselge nõude kehtestamist määrusega (EÜ) 1338/2001 on mõistetav, et vaja on euromüntide autentimise ühtset korda. Selline kord tuleb kehtestada ELi tasandil[5].

- Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas. Käesoleva ettepaneku sätted ei lähe kaugemale, kui on vajalik euromüntide kaitsmise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise eesmärkide saavutamiseks. Lisaks sellele on kavandatud meetmed välja töötatud nii, et nendega ei häirita rahatöötlemisasutuste tööd.

- Vahendi valik

Määrus valitud vahendina on kõige sobivam vahend, et tagada euromüntidele sama võltsimisvastase kaitse tase kogu ELis. Selle põhjus on kavandatavate meetodite spetsiifilisus ja vajadus neid vahetult kohaldada, sest need ei erine liikmesriigiti.

4. Mõju eelarvele

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

2009/0128 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 123 lõike 4 kolmandat lauset,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[6],

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust[7],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[8]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 28. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1338/2001 (milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed)[9] kohaselt peavad krediidiasutused ja nende maksetegevuse piires ka muud makseteenuse pakkujad ning kõik teised pangatähtede ja müntide töötlemises ja jaotamises osalevad asutused tagama, et kontrollitakse kõikide nende euro pangatähtede ja müntide ehtsust, mille nad on saanud ja mille nad kavatsevad ringlusesse tagasi lasta, ning et tuvastatakse võltsingud.

(2) Komisjoni 27. mai 2005. aasta soovitusega (euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise kohta)[10] nähakse ette euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise kord. Müntide autentimise kohustusliku ühise raamistiku puudumise tulemuseks on liikmesriigiti erinev kord ning seetõttu ei ole võimalik tagada ühisraha samalaadset kaitset kogu ühenduses.

(3) Et tagada kogu euroalal euromüntide tõhus ja ühtne autentimine, tuleb kehtestada siduvad eeskirjad ringluses olevate euromüntide ühiste autentimismeetmete rakendamiseks ja nende meetmete kontrollimiseks liikmesriikide ametiasutuste poolt.

(4) Autentimise käigus tehakse kindlaks ka ringlusse kõlbmatud ehtsad euromündid. Kui sellised mündid jäävad ringlusse, on neid eelkõige müntkäitatavates automaatides raskem kasutada ja kasutajatel võib tekkida kahtlusi müntide autentsuses. Seega tuleks ringlusse kõlbmatud mündid ringlusest kõrvaldada. Seetõttu on vaja liikmesriikide jaoks siduvaid ühiseid eeskirju ringlusse kõlbmatute ehtsate euromüntide käitlemiseks ja hüvitamiseks.

(5) Et autentimismeetmeid rakendataks kooskõlastatult, peaks nõuded müntide autentimise katsetele ja ringlusse kõlbmatute euromüntide kontrollimise spetsifikaadid edaspidi määrama kindlaks Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskus (ETTK), mis on asutatud komisjoni 29. oktoobri 2004. aasta otsusega 2005/37/EÜ[11].

(6) Kuna liikmesriigid ei saa kogu euroalal euromüntide tõhusa ja ühtse autentimise eesmärki erinevate siseriiklike menetluste tõttu piisaval määral saavutada ning seda saaks paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk: sisu ja mõisted

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega nähakse ette euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise kord.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „euromüntide autentimine” – euromüntide autentsuse ja ringlusse kõlblikkuse kontrollimine;

2. „ringlusse kõlbmatud euromündid” – ringlusse kõlbmatud ehtsad euromündid, mis eemaldatakse autentimise käigus või mille välimust on oluliselt muudetud;

3. „määratud riiklik asutus” – siseriiklik mündianalüüsikeskus või asjaomase liikmesriigi määratud asutus;

4. „asutused” – määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 6 lõikes 1 osutatud asutused.

II peatükk: Euromüntide autentimine

Artikkel 3

Euromüntide autentimine

1. Asutused tagavad, et autenditakse kõik euromündid, mille nad on saanud ja mille nad kavatsevad ringlusesse tagasi lasta. Nad täidavad kõnealust kohustust, kasutades:

5. peamiselt münditöötlemismasinaid, mis on kantud artikli 5 lõikes 3 osutatud münditöötlemismasinate nimekirja, või

6. koolitatud töötajaid.

2. Pärast autentimist saadetakse kõik võltsitud euromündid ja ringlusse kõlbmatud euromündid määratud riiklikele asutustele. Ringlusse kõlbmatute euromüntide suhtes kohaldatakse III peatükki.

3. Määratud riiklikele asutustele määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 6 kohaselt edastatud võltsitud euromüntide eest ei maksta käitlus- ega muud tasu.

Artikkel 4

Nõutavad katsed

1. Asutused lasevad oma münditöötlemismasinaid katsetada määratud riiklikel asutustel või Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskusel (ETTK) tuvastamiskatse alusel. Kõnealuse katse eesmärk on tagada, et münditöötlemismasin suudab eemaldada teadaolevad võltsitud münditüübid ja kõik muud müntidega sarnanevad esemed, mis ei vasta ehtsa euromündi spetsifikatsioonile.

2. ETTK määrab kindlaks tuvastamiskatse jaoks vajalikud tehnilised tunnused ja ehtsate müntide heakskiitmise piirväärtused.

Artikkel 5

Münditöötlemismasinate seadistamine

1. Et münditöötlemismasinate tootjatel oleks teave, mis on vajalik masinate seadistamiseks selliselt, et nende abil oleks võimalik avastada võltsitud euromünte, võib artikli 4 kohaseid katseid teha siseriiklikes mündianalüüsikeskustes, ETTKs või kahepoolse kokkuleppe alusel ka tootja ruumides.

2. Pärast münditöötlemismasina edukat katsetamist koostatakse masina tootjale kokkuvõttev aruanne ja selle koopia esitatakse ETTKle.

3. Komisjon avaldab oma veebilehel kõikide selliste münditöötlemismasinate koondnimekirja, mille kohta on saadud või ETTK poolt koostatud heakskiitev ja kehtiv kokkuvõttev aruanne.

Artikkel 6

Liikmesriigi korraldatavad kontrollid ja auditid

1. Liikmesriigid võtavad kasutusele vajalikud kontrollid, et tagada autentimiskohustuse täitmine asutuste poolt.

2. Liikmesriigid korraldavad igal aastal asutustes kohapealse kontrolli, et teha tuvastamiskatse abil kindlaks, kas valikrühma kuuluvad münditöötlemismasinad toimivad nõuetekohaselt. Vajaduse korral saavad liikmesriigid kinnituse, et euromüntide autentsust kontrollivad töötajad on saanud vajaliku koolituse müntide autentsuse kontrollimiseks käsitsi.

3. Igal aastal igas liikmesriigis kontrollitavate masinate arv peab olema piisavalt suur, et asjaomasel aastal kõnealuste masinate töödeldud euromüntide hulk moodustaks vähemalt ühe kolmandiku euromüntide kasutuselevõtu ja kontrollile eelneva aasta lõpu vahelisel ajal kõnealuse liikmesriigi emiteeritud müntide netokogusest. Kontrollitavate masinate arv selgitatakse välja kolme suurima nimiväärtusega ringlusse lastavate euromüntide hulga alusel.

4. Iga-aastase kontrolli käigus jälgivad liikmesriigid asutuste jõudlust euromüntide autentimisel vähemalt järgmiste näitajate alusel:

7. kirjalike eeskirjade ja võltsitud müntide avastamiseks vajaliku töökorralduse olemasolu;

8. asjaomase koolitusega töötajate töölevõtmine;

9. masinaid nõutaval toimivustasemel hoida aitava kirjaliku hoolduskava olemasolu ning

10. võltsitud müntide ja muude müntidega sarnanevate esemete ning ringlusse kõlbmatute euromüntide määratud riiklikele asutustele üleandmise kirjalike eeskirjade olemasolu.

III peatükk: ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemine

Artikkel 7

Ringlusse kõlbmatute euromüntide ringlusest kõrvaldamine ja hüvitamine

1. Liikmesriigid kõrvaldavad ringlusest ringlusse kõlbmatud euromündid.

2. Liikmesriigid hüvitavad või asendavad euromündid, mis on muutunud ringlusse kõlbmatuks, kuna on olnud kaua ringluses, või kannatada saamise tõttu. Liikmesriigid võivad keelduda hüvitamast ringlusse kõlbmatuid euromünte, mille välimust on oluliselt muudetud kas tahtlikult või sellise protsessi käigus, mille puhul oli mõistlik eeldada, et mündi välimus muutub, ilma et see piiraks heategevuslikul eesmärgil kogutud müntide, nagu purskkaevu visatud müntide, hüvitamist.

3. Liikmesriigid tagavad, et ringlusse kõlbmatutele euromüntidele tekitatakse pärast ringlusest kõrvaldamist füüsiline püsiv moonutus, mis ei võimalda neid enam ringlusse lasta või hüvitamiseks üle anda.

Artikkel 8

Käitlustasu

1. Müntide hüvitamise ja asendamise eest peetakse kinni käitlustasu, mis moodustab 5 % ringlusse kõlbmatute kontrollitud euromüntide nimiväärtusest. Käitlustasule lisandub täiendav 15 % tasu kontrollitud euromüntide nimiväärtusest juhul, kui kontrollitakse kogu koti või kasti sisu, nagu sätestatud artiklis 10.

2. Liikmesriik võib kehtestada käitlustasust üldise erandi juhul, kui asjaomane füüsiline või juriidiline isik teeb pädevate siseriiklike asutustega võltsitud euromüntide ja ringlusse kõlbmatute euromüntide ringlusest kõrvaldamiseks tihedat ja korrapärast koostööd.

3. Transpordikulud ja sellega seotud kulud tasub asjaomane füüsiline või juriidiline isik.

4. Ilma et see piiraks lõikes 2 sätestatud erandi kohaldamist, vabastatakse igal aastal käitlustasust maksimaalselt üks kilogramm ringlusse kõlbmatuid sama nimiväärtusega euromünte ühe ja sama füüsiline või juriidiline isiku kohta.

Artikkel 9

Ringlusse kõlbmatute euromüntide pakendamine

1. Füüsiline või juriidiline isik sordib hüvitamiseks või asendamiseks üle antud mündid vastavalt nimiväärtusele standardsetesse kottidesse või kastidesse, järgides järgmisi nõudeid:

11. kotid või kastid sisaldavad:

12. 500 münti nimiväärtusega 2 eurot ja 1 euro,

13. 1 000 münti nimiväärtusega 50 senti, 20 senti ja 10 senti,

14. 2 000 münti nimiväärtusega 5 senti, 2 senti ja 1 sent,

15. väiksema koguse puhul sadat iga nimiväärtusega euromünti;

16. igale kotile või kastile on märgitud asjaomase asutuse andmed, neis olevate müntide koguväärtus ja nende nimiväärtus, kaal, pakendamise kuupäev ja koti/kasti number; asjaomane asutus esitab pakendite nimekirja, mis sisaldab ülevaadet saadetud kottidest/kastidest.

17. juhul, kui ringlusse kõlbmatute euromüntide üldkogus on väiksem kui punktis a esitatud nõuetega ette nähtud, sorditakse euromündid nimiväärtuse järgi ja need võib saata mittestandardses pakendis.

2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid säilitada oma siseriiklike õigusaktidega ette nähtud erinevad pakendamisnõuded ka pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 10

Ringlusse kõlbmatute euromüntide kontrollimine

1. Liikmesriigid kontrollivad ringlusse kõlbmatuid euromünte järgmiselt:

18. kontrollitakse deklareeritud kogus, kaaludes iga koti või kasti;

19. kontrollitakse autentsust ja välimust, võttes aluseks vähemalt 10 % müntidest.

2. Kui kontrolli käigus avastatakse kõrvalekaldeid või pakend erineb artiklis 9 sätestatust, tuleb kontrollida kogu koti või kasti sisu.

Artikkel 11

Teabevahetus ja teavitamine

Liikmesriigid tagavad, et teave asutuste kohta, kelle ülesandeks on müntide hüvitamine või asendamine, ja näiteks pakendamisnõuete ja -tasudega seotud erikorra kohta oleks kättesaadav asjakohastel veebisaitidel ja vastavates trükistes.

IV peatükk: lõppsätted

Artikkel 12

Aruandlus ja teavitamine

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal euromüntide autentimist käsitleva aruande. Aruanne peab sisaldama järgmist teavet: artikli 6 lõike 2 kohaselt tehtud kontrollide ja katse läbinud münditöötlemismasinate arv, katse tulemused, asutuste töödeldud müntide hulk, analüüsitud kahtlaste euromüntide arv ning selliste ringlusse kõlbmatute euromüntide arv, mille eest maksti hüvitist.

2. Komisjon esitab majandus- ja rahanduskomiteele aruande, milles käsitletakse suundumusi, mis on seotud ringlusse kõlbmatute euromüntidega.

Artikkel 13

Kohaldamine

Käesolevat määrust kohaldatakse osalevates liikmesriikides, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 974/1998 lisas.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed (EÜT L 181, 4.7.2001, lk 6). Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2009 (ELT L 17, 22.1.2009, lk 1).

[2] ELT L 184, 15.7.2005, lk 60.

[3] ELT L 184, 15.7.2005, lk 60.

[4] Nõukogu otsus, 8. detsember 2003, mis käsitleb võltsitud euromüntidega seotud analüüsimist ja koostööd, ELT L 325, 12.12.2003, lk 44.

[5] Euromüntide autentimise siseriiklikud sätted on kooskõlas kavandatavate ühiste eeskirjadega, sest mõlemad põhinevad komisjoni 27. mai 2005. aasta soovitusel.

[6] ELT C , , lk .

[7] ELT C , , lk .

[8] ELT C , , lk .

[9] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed (EÜT L 181, 4.7.2001, lk 6). Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2009 (ELT L 17, 22.1.2009, lk 1).

[10] ELT L 184, 15.7.2005, lk 60.

[11] ELT L 19, 21.1.2005, lk 73.