52009PC0389

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 28.7.2009

KOM(2009) 389 lõplik

2009/0109 (COD)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheliste lepingute kehtetuks tunnistamist

SELETUSKIRI

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingu kohaselt lakkas ESTÜ olemast 23. juulil 2002. ESTÜ oli sõlminud mitmeid rahvusvahelisi lepinguid kolmandate riikidega, kaasa arvatud Šveitsiga. Nendes lepingutega ei ole ette nähtud asutamislepingu kehtivuse lõppemist.

ESTÜ asutamislepingu artikli 71 lõike 1 kohaselt sõlmivad ESTÜ ja kolmandate riikide vahelised kaubanduslepingud liikmesriigid. Seepärast otsustasid nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad ESTÜ asutamislepingu tähtaja möödumise ajal, et alates 24. juulist 2002 lähevad ESTÜ kolmandate riikidega sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused üle Euroopa Ühendusele (EÜ). Nõukogu otsustas, et Euroopa Ühendus võtab nimetatud õigused ja kohustused üle.[1] Sellest ajast peale on need rahvusvahelised lepingud reguleeritud EÜ asutamislepinguga.

Veidi aega enne nimetatud otsuste tegemist olid nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad juba otsustanud lõpetada 21. märtsi 1955. aasta lepingu, mis käsitleb otseste rahvusvaheliste raudteetariifide kehtestamist söe ja terase transpordiks,[2] ja komisjon oli lõpetanud ka 28. juuli 1956. aasta lepingu, mis käsitleb otseste rahvusvaheliste raudteetariifide kehtestamist söe ja terase transpordiks läbi Šveitsi territooriumi[3] .

Ühenduse ja Šveitsi eksperdid jõudsid oma 30. aprilli 2003. aasta aruandes järeldusele, et ka muud ESTÜ ja Šveitsi vahelised lepingud (peamiselt ESTÜ ja Šveitsi vahel 22. juulil 1972 sõlmitud vabakaubandusleping[4]) olid kaotanud oma asjakohasuse. Tegelikult oli Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelistes suhetes loodud söe ja terasesektorit käsitlevate lepingute näol paralleelne lepingute kogum vaid pädevusvaldkondlikel kaalutlusel.

Kuigi ESTÜ ja Šveitsi vahel sõlmitud lepingu ning samaaegselt EÜ ja Šveitsi vahel sõlmitud vabakaubanduslepingu vahel on väikeseid erinevusi, eelkõige kaitsemeetmete osas, ei õigusta need ESTÜ lepingu säilitamist. Pealegi ei ole asjaomaseid sätteid juba tükk aega kohaldatud. Söe- ja terasetoodete jaoks eraldi korra säilitamine ei tooks endaga kaasa mingit lisaväärtust. Pärast ESTÜ ja Šveitsi vahelise lepingu kehtetuks tunnistamist kohaldatakse asjaomaste toodete suhtes automaatselt EÜ ja Šveitsi vahel sõlmitud vabakaubanduslepingut, eelkõige tariifseid soodustusi ja järelevalvemeetmeid käsitlevaid sätteid.

Seepärast tegi Šveits oma esinduse kaudu Euroopa ühenduste juures 10. novembril 2004 verbaalnoodis ettepaneku tunnistada vastastikusel nõusolekul kehtetuks kõik ESTÜ ja Šveitsi vahelised olemasolevad lepingud ehk 7. mail 1956 sõlmitud ülemameti ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline konsultatsioonileping,[5] 22. juulil 1972 sõlmitud ESTÜ tooteid käsitlev vabakaubandusleping, lisaleping viimasena nimetatud lepingu kehtivuse kohta Liechtensteini Vürstiriigi suhtes[6] ning kõik pärast Euroopa Liidu laienemist tehtud muudatused. Nimetatud lepingud tuleb tunnistada kehtetuks samaaegselt nimetatud verbaalnoodis toodud menetluse teel.

ESTÜ ja Šveitsi vaheliste lepingute kehtetuks tunnistamine kuulub meetmete hulka, mille eesmärk on muuta ühenduse õigust paremaks. Paremat õigusloomet käsitleva tegevuskava raames kehtestatud menetlused ja vahendid hõlmavad kehtivate õigusaktide lihtsustamist, nõudes muu hulgas ühenduse õigustiku hindamist, et tagada ühenduse õigusaktide selgus ja asjakohasus.

EÜ asutamislepingus ei ole sisemenetlust rahvusvahelise lepingu kehtetuks tunnistamiseks selge sõnaga ette nähtud. Rahvusvahelise lepingu kehtetuks tunnistamine vastastikusel nõusolekul on siiski võrreldav lepingusse muudatuste tegemisega.

2009/0109 (COD)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheliste lepingute kehtetuks tunnistamist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koostoimes artikli 300 lõike 3 esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[7]

ning arvestades järgmist:

1. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu artikli 97 kohaselt kaotas nimetatud leping kehtivuse 23. juulil 2002.

2. Nõukogus 19. juulil 2002 kokku tulnud Euroopa ühenduste liikmesriikide valitsuste esindajate otsuse 2002/595/EÜ[8] kohaselt lähevad ESTÜ kolmandate riikidega sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused üle Euroopa Ühendusele. Nõukogu 19. juuli 2002. aasta otsusega 2002/596/EÜ[9] võttis ühendus nimetatud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused üle.

3. Pärast ESTÜ asutamislepingu kehtivuse kaotamist ei ole söe- ja terasetoodete jaoks eraldi korra säilitamine enam õigustatud.

4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheliste lepingute kehtetuks tunnistamine kuulub meetmete hulka, mille eesmärk on muuta ühenduse õigust paremaks,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Vastastikusel nõusolekul tunnistatakse kehtetuks järgmised Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelised lepingud:

1. 7. mail 1956 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Ülemameti ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud konsultatsioonileping[10],

2. 22. juunil 1972 sõlmitud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping[11],

3. 22. juulil 1972 sõlmitud lisaleping,[12] mis käsitleb Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu kehtivust Liechtensteini Vürstiriigi suhtes

ja kõik nendega seotud täiendavad ja lisalepingud ja -protokollid.

Artikkel 2

Komisjon on volitatud vastama verbaalnoodile, mille Šveits esitas 10. novembril 2004 oma esinduse kaudu Euroopa ühenduste juures, lisas esitatud verbaalnoodiga.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

Verbaalnoot

Euroopa Ühenduste Komisjon väljendab oma lugupidamist Šveitsi esindusele Euroopa ühenduste juures ja annab teada, et on kätte saanud tema 10. novembri 2004. aasta verbaalnoodi, mis käsitleb mitme Šveitsi Konföderatsiooni ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse vahel sõlmitud lepingu kehtetuks tunnistamist ning mille sõnastus oli järgmine:

„Šveitsi esindus Euroopa ühenduste juures väljendab oma lugupidamist Euroopa Ühenduste Komisjonile ning, osutades 7. mail 1956 ülemameti ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud konsultatsioonilepingule, 22. juunil 1972 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingule ja kõigile nendega seotud täiendavatele lepingutele, on tal au teatada järgmist:

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas 19. juulil 2002, et Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) kolmandate riikidega sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle Euroopa Ühendusele. ESTÜ lakkas eksisteerimast 23. juulil 2002 ja sellest johtuvalt on lepingud, mis sidusid ESTÜt suhetes Šveitsi Konföderatsiooniga, kaotanud praktilise väljundi. Šveitsi esindus teeb komisjonile ettepaneku tunnistada rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 54 punkti b kohaselt vastastikusel nõusolekul kehtetuks järgmised lepingud:

- 7. mail 1956 Šveitsi Konföderatsiooni ja Euroopa Ühenduse Söe- ja Teraseühenduse Ülemameti vahel sõlmitud konsultatsioonileping,

- 22. juulil 1972 Šveitsi Konföderatsiooni ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide vahel sõlmitud leping,

- 17. juulil 1980 sõlmitud Šveitsi Konföderatsiooni ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide vahelise lepingu lisaprotokoll tulenevalt Kreeka Vabariigi ühinemisest ühendusega,

- 22. juulil 1972 sõlmitud lisaleping, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide vahelise lepingu kehtivust Liechtensteini Vürstiriigi suhtes (koos lõppakti ja deklaratsiooniga),

- 17. juulil 1980 sõlmitud lisalepingu täiendav protokoll, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide vahelise lepingu kehtivust Liechtensteini Vürstiriigi suhtes tulenevalt Kreeka Vabariigi ühinemisest ühendusega,

- Šveitsi Konföderatsiooni ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide vahelise lepingu lisaprotokoll tulenevalt kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi rakendamisest,

- täiendav protokoll lisalepingule, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide vahelise lepingu kehtivust Liechtensteini Vürstiriigi suhtes tulenevalt kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi rakendamisest,

- Šveitsi Konföderatsiooni ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide vahelise lepingu lisaprotokoll tulenevalt Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemisest ühendusega,

- Šveitsi Konföderatsiooni ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide vahelise lepingu teine lisaprotokoll tulenevalt Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemisest ühendusega,

- täiendav protokoll lisalepingule, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide vahelise lepingu kehtivust Liechtensteini Vürstiriigi suhtes tulenevalt Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemisest ühendusega

ja kõik nendega seotud täiendavad ja lisalepingud.

Kui komisjon on sellega nõus, teeb Šveitsi esindus ettepaneku käsitada käesolevat verbaalnooti ja komisjoni vastust kokkuleppena, millega tunnistatakse nimetatud lepingud kehtetuks ning mis jõustub komisjoni vastuse teatavakstegemisele järgneval päeval.”

Komisjonil on au teatada Šveitsi esindusele, et nõukogu […] otsuse kohaselt toetab komisjon Euroopa Ühenduste nimel ettepanekut tunnistada eespool nimetatud lepingud kehtetuks.

Šveitsi esinduse ettepanek ja käesolev verbaalnoot moodustavad kokkuleppe, millega tunnistatakse nimetatud lepingud kehtetuks ning mis jõustub käesoleva vastuse teatavakstegemisele järgneval päeval.

Liechtensteini Vürstiriiki teavitatakse nimetatud lepingute kehtetuks tunnistamisest.

Lugupidamisega

Brüssel,

[1] Otsused 2002/595/EÜ ja 2002/596/EÜ, 19. juuli 2002 (EÜT L 194, 23.7.2002, lk 35 ja 36).

[2] Otsus 2001/764/ESTÜ, 23. oktoober 2001 (EÜT L 288, 1.11.2001, lk 38).

[3] Nõukogu otsus 2002/275/EÜ, 12. aprill 2002 (EÜT L 96, 13.4.2002, lk 27).

[4] EÜT L 350, 19.12.1973, lk 13.

[5] EÜT 7, 21.2.1957, lk 85.

[6] EÜT L 350, 19.12.1973, lk 29.

[7] ELT C […], […], lk […].

[8] EÜT L 194, 23.7.2002, lk 35.

[9] EÜT L 194, 23.7.2002, lk 36.

[10] EÜT 7, 21.2.1957, lk 85.

[11] EÜT L 350, 19 detsember 1973, lk 13.

[12] EÜT L 350, 19 detsember 1973, lk 29.