52009PC0105

ET

Brüssel 4.3.2009

KOM(2009)105 lõplik

2009/0032 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise jälgimiseks

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

· Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kavandatud otsuse peamine eesmärk on luua õiguslik raamistik ELi õiguse osaks olevate Schengeni acquis’ sätete nõuetekohase kohaldamise hindamiseks. Kavandatud otsus esitatakse koos ettepanekuga määruse kohta, millega kehtestatakse hindamismehhanism ühenduse õiguse osaks olevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kontrollimiseks. Need kaks hindamismehhanismi on kavandatud selleks, et säilitada liikmesriikide vastastikune usaldus üksteise vastu, et suudetakse tulemuslikult ja tõhusalt kohaldada kaasnevaid meetmeid, mis võimaldavad luua sisepiirideta ala.

Uue mehhanismi üldeesmärk peaks olema tagada Schengeni acquis’ läbipaistev, tõhus ja järjekindel rakendamine, samuti peaks see kajastama selliseid muudatusi õiguslikus olukorras, mis tekkisid pärast Schengeni acquis’ integreerimist Euroopa Liidu raamistikku.

· Üldine taust

Schengeni acquis’ga loodud sisepiirideta ala – Schengeni ala – arendasid 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses valitsustevahelise raamistiku alusel välja liikmesriigid, kes soovisid kaotada kontrolli sisepiiridel ja rakendada selleks kaasnevaid meetmeid, nagu ühised eeskirjad kontrolli kohta välispiiridel, ühine viisapoliitika, politsei- ja õigusalane koostöö ning Schengeni infosüsteemi (SIS) loomine. Kontrolli sisepiiridel ei olnud võimalik kaotada ühenduse raamistikus, sest liikmesriigid ei suutnud kokku leppida vajaduses kaotada selline kontroll, et saavutada isikute vaba liikumine (EÜ asutamislepingu artikkel 14). Aastate jooksul ühinesid Schengeni alaga siiski kõik tolleaegsed liikmesriigid, välja arvatud Ühendkuningriik ja Iirimaa.

Schengeni acquis’ muutus Euroopa Liidu raamistiku osaks Amsterdami lepingu jõustumisega 1999. aastal. [1]

Schengeni ala tugineb liikmesriikide täielikule vastastikusele usaldusele üksteise vastu, et suudetakse täielikult rakendada kaasnevaid meetmeid, mis võimaldavad kaotada kontrolli sisepiiridel. Seega ei teosta liikmesriigid kontrolli välispiiridel mitte ainult enda huvide kaitseks, vaid ka kõigi teiste liikmesriikide nimel, kuhu Schengeni ala välispiiri ületanud inimesed võivad liikuda.

Selleks et võita ja säilitada vastastikust usaldust, asutasid Schengeni liikmesriigid 1998. aastal alalise komitee. Komitee volitused on sätestatud Schengeni täitevkomitee otsuses (SCH/Com-ex (98) 26 def) ja need koosnevad kahest erinevast ülesandest:

1. kontrollida, kas Schengeni alaga ühineda soovivad liikmesriigid täidavad kõiki Schengeni acquis’ kohaldamise (st piirikontrolli kaotamise) eeltingimusi (jõustamine/kohaldamine);

2. kontrollida, kas Schengeni acquis’d rakendavad liikmesriigid kohaldavad seda nõuetekohaselt (rakendamine).

Schengeni acquis’s eristatakse seega „jõustamist” ja „rakendamist”. Seepärast tuleb enne Schengeni acquis’ jõustamist kontrollida, kas vastastikuse usalduse tingimused on täidetud. Seejärel tuleb vastastikuse usalduse säilitamiseks kontrollida Schengeni acquis’ nõuetekohast rakendamist. Schengeni valitsustevahelises etapis kasutati Schengeni acquis’ nõuetekohase rakendamise kontrollimiseks erisätteid.

Schengeni acquis integreeriti Euroopa Liidu raamistikku ilma seda uuendamata. Alaline komitee ja talle 1998. aastal antud volitused võeti seega ilma muudatusteta üle, välja arvatud asjaolu, et alaline komitee muutus nõukogu Schengeni hindamise töörühmaks (SCH-EVAL). See oli võimalik EÜ asutamislepingu artikli 66 ning ELi lepingu artiklite 30 ja 31 alusel, sest Schengeni acquis hõlmab nii esimese kui ka kolmanda samba meetmeid.

Schengeni hindamine on oma valitsustevahelise olemuse tõttu olnud ja on ka edaspidi täielikult liikmesriikide ülesanne, milles komisjon osaleb vaatlejana. Volituste esimese osa jaoks on see endiselt loogiline lähenemisviis, sest ei ELi ega justiits- ja siseküsimusi käsitlevas õigustikus ei eristata „jõustamist” ja „rakendamist” samal viisil. Lisaks tuleks märkida, et ELi 2004. ja 2007. aasta laienemiste puhul oli otsustamismenetlus kontrolli kaotamiseks sisepiiridel ja Schengeni acquis’ täielikuks kohaldamiseks ette nähtud ühinemislepingutes ehk esmases õiguses. Ühinemisaktidega nähti ette nõukogu otsuse vastuvõtmine pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Komisjoni algatusõigust ette ei nähtud.

Samas ei ole kõnealune lähenemisviis otstarbekas volituste teise osa jaoks, eriti esimese samba, kuid ka muude küsimuste jaoks [2]. Juba Schengeni acquis’ integreerimise ajal teatas komisjon, et „ta on seisukohal, et täitevkomitee otsuse (Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni alalise komitee moodustamine (SCH/Com-ex (98) 26 Def, 16.9.1998)) integreerimine liidu raamistikku ei mõjuta mingil viisil tema aluslepingutest tulenevaid volitusi ja eriti tema vastutust aluslepingute täitmise järelevalve eest.”

Kuna enne jõustamist korraldatav hindamine on liikmesriikide jaoks vastastikuse usalduse võitmise seisukohast äärmiselt oluline, on mõistlik jätta asjaomane vastutus liikmesriikidele. Kui liikmesriik ei järgi talle antud soovitusi, ei saa teha otsust kontrolli kaotamiseks sisepiiridel. See on tõhus stiimul Schengeni acquis’ täielikuks ja nõuetekohaseks kohaldamiseks. Komisjon osaleb täieõiguslikult ka edaspidi kõnealustel hindamistel vaatlejana.

· Vajadus täiustada Schengeni acquis’ nõuetekohase kohaldamise hindamist

2004. aasta Haagi programmis kutsuti komisjoni üles „esitama kohe pärast sisepiiridel kontrolli kaotamist ettepaneku olemasoleva Schengeni hindamismehhanismi täiendamiseks järelevalvemehhanismiga, mis tagab liikmesriikide ekspertide täieliku kaasamise ja sealhulgas nende õiguse teostada etteteatamata kontrollimisi.”

Alates 1999. aastast on liikmesriikide ja komisjoni vahel toimunud mitu Schengeni hindamismehhanismi tõhustamise alast arutelu, milles on eriti käsitletud volituste teist osa, nimelt Schengeni acquis’ nõuetekohase kohaldamise kontrollimist pärast kontrolli kaotamist sisepiiridel. Tuvastatud on järgmised peamised puudused:

(1) hindamismehhanismi kehtiv metoodika on puudulik. Eeskirjad hindamiste järjepidevuse ja sageduse kohta ei ole selged. Puudub tava teha etteteatamata kohapealseid kontrollkäike;

(2) vaja on välja töötada metoodika prioriteetide määramiseks riskianalüüsi alusel;

(3) hindamisel tuleb tagada püsivalt hea kvaliteediga eksperdiarvamuste olemasolu. Hindamisel osalevatel ekspertidel peaksid olema piisavad õigusalased teadmised ja praktilised kogemused. Tõhusa hindamise seisukohalt võib olla olulise tähtsusega igast liikmesriigist saadetud eksperdi osalemine igal kohapealsel kontrollkäigul. Kindlaks tuleb määrata, mitu eksperti igal kontrollkäigul osaleb;

(4) täiustada on vaja järelhindamismehhanismi, mille raames hinnatakse kohapealse kontrollkäigu järel antud soovituste arvessevõtmist, sest puudujääkide kõrvaldamiseks võetud meetmed ja puudujääkide kõrvaldamise ajakava erinevad liikmesriigiti;

(5) olemasolev hindamissüsteem ei kajasta komisjoni kui asutamislepingu täitmise järelevalvaja institutsionaalset vastutust esimese samba küsimuste eest.

Allpool on esitatud nimetatud puuduste analüüs.

Hindamise metoodika

Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse selge kavandamiskord, milles nähakse ette etteteatatud kohapealsete kontrollkäikude mitmeaastased ja aastaprogrammid. Selleks et tagada Schengeni acquis’ üldine nõuetekohane kohaldamine, jätkatakse liikmesriikide korrapärast hindamist. Hinnata võib kõiki Schengeni acquis’ osasid, mille õiguslik alus on Euroopa Liidu leping.

Selline hindamine võib tugineda küsimustike vastustele, kohapealsetele kontrollkäikudele või nende kombinatsioonile. Viimasel juhul võivad kontrollkäigud toimuda kohe pärast küsimustike vastuste saamist.

Viimastel aastatel ei ole liikmesriigid pidanud vajalikuks teostada kohapealseid hindamisi seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades ja uimastite vallas. Kohapealsed hindamised ei ole sageli hõlmanud ka andmekaitset.

Ometi ei piirdu kohapealsed kontrollkäigud politseikoostööga, vaid need võivad hõlmata kõiki Schengeni acquis’ osasid. Konkreetse vajaduse kõnealuste kontrollkäikude järele määrab kindlaks komisjon pärast seda, kui on küsinud liikmesriikidelt nõu, võttes arvesse muudatusi asjaomaste liikmesriikide õigusaktides, menetlustes või töökorralduses.

Lisaks võib aastaprogrammidesse vajaduse korral lisada temaatilisi või piirkondlikke hindamisi.

Nii mitmeaastaseid kui ka aastaprogramme võib vajaduse korral alati kohandada.

Pidades silmas Europoli ja Eurojusti praegusi volitusi, on komisjon seisukohal, et nimetatud asutuste kaasamine seoses riskianalüüsi alusel Schengeni acquis’s käsitletava politseikoostöö ja õigusalase koostöö vallas prioriteetide määramise metoodikaga ei ole vajalik. Kui Europol ja Eurojust koostavad Schengeni acquis’ kohta riskianalüüsi, kasutab komisjon seda edaspidi kindlasti hindamiste kavandamises.

Liikmesriikide eksperdiarvamused

Kuna sisepiiridel kontrolli kaotamist võimaldavate kaasnevate meetmete nõuetekohane rakendamine on liikmesriikide sisejulgeoleku seisukohalt äärmiselt tähtis, jääb liikmesriikide ekspertide roll hindamisprotsessis väga oluliseks. Kohapealset kontrollkäiku tegeva rühma liikmed määravad koordineeriva eksperdi, kes kannab üldist vastutust aruande koostamise eest. Sellise ülesande andmine liikmesriigi eksperdile peegeldab vajadust koostöö järele, et tagada tõhus hindamine.

Selleks et kindlustada kvaliteetsed eksperdiarvamused, peavad liikmesriigid tagama, et ekspertidel oleks asjakohane kvalifikatsioon, sealhulgas põhjalikud teoreetilised teadmised ja praktilised kogemused valdkondades, mida hindamine hõlmab, ning põhjalikud teadmised kohapealse kontrollkäigu põhimõtetest, korrast ja meetoditest.

Hindamisel võivad vaatlejatena osaleda ka Europoli ja Eurojusti eksperdid. Asjaomased asutused (nt Euroopa Politseikolledž) peaksid pakkuma asjakohast koolitust ja liikmesriikidele tuleks olemasolevate rahastamisvahendite ja nende edasiarendamise kaudu teha kättesaadavaks rahalised vahendid Schengeni acquis’ hindamise alast erikoolitust hõlmavate algatuste jaoks.

Arvestades vajadust vähendada osalevate ekspertide arvu, et tagada tõhus kohapealne hindamine, tuleks kontrollkäigul osalevate ekspertide arvu piirata kaheksani.

Hindamise järelmeetmed

Selleks et tõhusalt käsitleda tuvastatud puudujääke, tuleks aruande iga järeldus liigitada ühte kolmest kategooriast. Asjaomane liikmesriik peaks oma selgitused aruande kohta esitama kahe nädala jooksul ja tegevuskava puudujääkide kõrvaldamiseks kuue nädala jooksul. Liikmesriigil on kohustus anda kuue kuu jooksul aru oma tegevuskava rakendamisest. Olenevalt tuvastatud puudujääkidest võib komisjon kavandada ja teha etteteatatud kohapealseid kontrollkäike, et kontrollida tegevuskava nõuetekohast rakendamist. Tõsiste puudujääkide korral peab komisjon sellest viivitamata teavitama nõukogu.

Schengeni acquis’ integreerimine Euroopa Liidu raamistikku

Selleks et tagada kõigi selliste Schengeni acquis’ osade ühtne hindamine, mida kohaldatakse pärast kontrolli kaotamist sisepiiridel, koordineerib hindamisprotsessi ELi lepinguga hõlmatud valdkondades komisjon. Liikmesriikide ekspertide kaasamisel, eriti koordineerimise eest vastutava liikmesriigi eksperdi määramisel, võetakse arvesse aluslepingutes sätestatud erinevaid ülesandeid.

Liikmesriikide ekspertide osalemisega seotud kulud kaetakse ELi eelarvest.

Samuti tuleks meenutada, et uus hindamismehhanism ei kehti liikmesriikides ELiga ühinemise järel jõustuvate sätete nõuetekohase kohaldamise kohta. Selliste sätete nõuetekohast kohaldamist peab esmalt hindama nõukogu, et otsustada, kas kontrolli sisepiiridel võib kaotada.

· Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Täitevkomitee otsus „Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni alalise komitee moodustamine” (SCH/Com-ex (98) 26 Def, 16.9.1998).

· Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu kehtivate tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga luua ja säilitada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega

Selleks et muuta Schengeni hindamismehhanism senisest tõhusamaks, on alates 1999. aastast peetud nõukogu Schengeni hindamise töörühmas mitu arutelu. Näiteks otsustas töörühm piirata hindamises osalevate ekspertide arvu. Ometi ei ole see kokkulepe õiguslikult siduv ja seega on igal liikmesriigil õigus saata oma ekspert hindamise eesmärgil tehtavale kontrollkäigule. See muudab selliste kontrollkäikude sujuva toimimise tagamise sageli keeruliseks. Lisaks on arutatud hindamiste sagedust ja metoodikat.

2008. aasta aprillis korraldas komisjon ekspertide kohtumise. Liikmesriigid leppisid kokku komisjoni tuvastatud puuduste hindamises. Kuigi liikmesriigid tunnistasid vajadust muuta kehtivat mehhanismi, kahtlesid mõned liikmesriigid komisjoni institutsioonilises rollis uues Schengeni hindamismehhanismis.

3. Ettepaneku õiguslik külg

· Kavandatud meetmete kokkuvõte

Õigusaktiga nähakse ette uus Schengeni hindamismehhanism, et tagada Schengeni acquis’ läbipaistev, tõhus ja järjekindel rakendamine. Samuti kajastatakse õigusaktis selliseid muudatusi õiguslikus olukorras, mis tekkisid pärast Schengeni acquis’ integreerimist Euroopa Liidu raamistikku.

· Õiguslik alus

Euroopa Liidu lepingu artiklid 30 ja 31. Valitsustevahelised volitused, mille õiguslik alus on Euroopa Liidu lepingu artiklid 30 ja 31 (samuti EÜ asutamislepingu artikkel 66). Hindamisele kuuluvaid valdkondi ei muudeta.

· Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele on kavandatud õigusakti eesmärki, nimelt tõhustada olemasolevat Schengeni hindamismehhanismi, mis on praegu nõukogu ülesanne, võimalik saavutada ainult ELi tasandil.

Käesolev ettepanek, millega piiratakse hindamistes osalevate ekspertide arvu ja tõhustatakse praegust korda, on esitatud kehtivas raamistikus. Käesolev ettepanek ei lähe oma eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

· Õigusakti valik

Kuna hindamismehhanismi puhul, mille eesmärk on tagada ELi õiguse nõuetekohane kohaldamine, ei saa selle olemuse tõttu liikmesriikidelt selle ülevõtmiseks riiklikusse õigusesse eeldada meetmete võtmist, on valitud õigusakt otsus.

4. Mõju eelarvele

Komisjon on koostanud ühise finantsselgituse, mis on lisatud määrusele, millega kehtestatakse EÜ asutamislepingu IV jaotise alusel hindamismehhanism Schengeni acquis’ nõuetekohase kohaldamise kontrollimiseks. Nimetatud finantsselgitus kehtib ka käesoleva otsuse puhul. Komisjonile, kes vastutab uue Schengeni hindamismehhanismi eest, tuleb eraldada piisavad inimressursid ja rahalised vahendid. Samuti hüvitatakse liikmesriikide ekspertidega seotud kulud.

5. Täiendav teave

Aluslepingutele lisatud mitmete protokollide ja kolmandate riikidega sõlmitud assotsiatsioonilepingute mõju

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on ELi lepingu VI jaotis, mistõttu kohaldatakse Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitlevates protokollides ning Schengeni protokollis sätestatud muutuvat geomeetriat.

Käesoleva ettepanekuga arendatakse edasi Schengeni acquis’d. Seega tuleb arvesse võtta järgmist, mitmete protokollidega seotud mõju.

Ühendkuningriik ja Iirimaa. Ühendkuningriik osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liidu raamistikku integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) [3] artikli 8 lõike 2 kohaselt.

Iirimaa osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liidu raamistikku integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) [4] artikli 6 lõike 2 kohaselt.

Schengeni acquis’st tulenevate õigusaktide rakendamise kaheetapilise menetluse mõju uutele liikmesriikidele (Bulgaaria, Küpros ja Rumeenia)

2003. aasta ühinemisakti [5] artikli 3 lõikes 1 ning 2005. aasta ühinemisakti [6] artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et Schengeni acquis’ sätted ning Schengeni acquis’l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, mis on loetletud 2003. aasta ühinemisakti I lisas ja 2005. aasta ühinemisakti II lisas, on uute liikmesriikide suhtes siduvad ja kohaldatavad alates ühinemiskuupäevast. Sätted ja aktid, millele ei ole lisades viidatud, on uutele liikmesriikidele alates ühinemiskuupäevast küll siduvad, kuid neid kohaldatakse uutes liikmesriikides ainult vastavalt sellekohasele nõukogu otsusele, mis on vastu võetud asjaomaste artiklite kohaselt.

Tegemist on kaheetapilise rakendusmenetlusega, kus teatavad Schengeni acquis’ sätted on siduvad ja kohaldatavad alates liiduga ühinemise kuupäevast, kuid teised, eelkõige need, mis on lahutamatult seotud kontrolli kaotamisega sisepiiridel, on siduvad alates ühinemiskuupäevast, kuid neid kohaldatakse uutes liikmesriikides ainult pärast eespool osutatud nõukogu otsuse vastuvõtmist.

Tuleks rõhutada, et 2003. aasta ühinemisakti I lisas ja 2005. aasta ühinemisakti II lisas loetletud sätted on seega kohaldatavad alates ühinemisest. Ometi kohaldatakse käesoleva õigusaktiga kehtestatud hindamismehhanismi kõnealuste sätete suhtes ainult pärast seda, kui nõukogu on teostanud Schengeni hindamise, et otsustada, kas kontrolli sisepiiridel võib kaotada.

Norra ja Island. Norra ja Islandi puhul arendatakse käesoleva ettepanekuga edasi Schengeni acquis’ sätteid Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) [7] tähenduses.

Šveits. Šveitsi puhul arendatakse käesoleva ettepanekuga edasi Schengeni acquis’ sätteid Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) [8] tähenduses.

Liechtenstein. Liechtensteini puhul arendatakse käesoleva ettepanekuga edasi Schengeni acquis’ sätteid, mis kuuluvad Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides G kuni I osutatud valdkondadesse, mida tuleb tõlgendada koostoimes nõukogu otsuse 2008/262/JSK [9] artikliga 3.

Sellistest liikmesriikidest ekspertide osalemine, kes ei kohalda Schengeni acquis’d veel täies mahus või kellel on õigus kohaldada ainult teatavaid Schengeni acquis’ osasid

Küprose, Bulgaaria ja Rumeenia eksperdid võivad osaleda selliste Schengeni acquis’ osade hindamises, mida nimetatud liikmesriigid vastavalt asjaomasele ühinemisaktile juba kohaldavad (nt politseikoostöö).

Ühendkuningriigi ja Iirimaa eksperdid võivad osaleda ainult nimetatud riikides jõustunud Schengeni acquis’ osade hindamises.

2009/0032 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise jälgimiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 30 ja 31,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut [10],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Haagi programmis [11] kutsuti komisjoni üles „esitama kohe pärast sisepiiridel kontrolli kaotamist ettepaneku olemasoleva Schengeni hindamismehhanismi täiendamiseks järelevalvemehhanismiga, mis tagab liikmesriikide ekspertide täieliku kaasamise ja sealhulgas nende õiguse teostada etteteatamata kontrollimisi.”

(2) Täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsusega [12] loodi alaline Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee. Alalisele komiteele anti volitused esmalt teha kindlaks, kas kandidaatriigis on kõik eeltingimused kontrolli kaotamiseks sisepiiridel täidetud, ning seejärel tagada, et Schengeni acquis’d juba täies mahus rakendavad riigid kohaldavad seda nõuetekohaselt.

(3) Arvestades vajadust säilitada sisepiirikontrollideta ala moodustavate liikmesriikide sügav vastastikune usaldus ja vajadust tagada ühtsed kõrged standardid Schengeni acquis’ kohaldamiseks praktikas, on Schengeni acquis’ kohaldamise jälgimiseks vaja konkreetset hindamismehhanismi. Selline mehhanism peaks tuginema komisjoni ja osutatud liikmesriikide tihedale koostööle.

(4) Seega tuleks 1998. aastal loodud hindamismehhanism seoses alalisele komiteele antud volituste teise osaga läbi vaadata. Alalisele komiteele antud volituste esimese osa kohaldamist, nagu see on kehtestatud 16. septembri 1998. aasta otsuse I osas, tuleks jätkata.

(5) Schengeni acquis’ sisaldab nii sätteid, mis on reguleeritud Euroopa Ühenduse asutamislepinguga, kui ka sätteid, mis on reguleeritud Euroopa Liidu lepinguga. Varasemate hindamiste raames saadud kogemused näitavad vajadust säilitada ühtne, mõlemaid sambaid hõlmav hindamismehhanism.

(6) Käesolev otsus on vajalik õiguslik alus hindamismehhanismi rakendamiseks küsimustes, mis kuuluvad Euroopa Liidu lepingu reguleerimisalasse. Vajalik õiguslik alus hindamismehhanismi rakendamiseks küsimustes, mis kuuluvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse, on nõukogu … määrus (EÜ) nr XXXX/XXX, millega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks.

(7) Asjaolu, et hindamismehhanismi kehtestamiseks vajalik õiguslik alus koosneb erinevatest õigusaktidest, ei mõjuta põhimõtet, et iga hindamist tuleks teostada ühe ühtse mehhanismi alusel. Seepärast peaksid nende õigusaktide teatavad sätted olema samasugused.

(8) Käesoleva õigusaktiga kehtestatud hindamismehhanism arvestab politsei-, tolli- ja muude õiguskaitseasutuste, samuti kriminaalasjades tehtava koostöö eripära.

(9) Hindamismehhanismi raames tuleks kehtestada läbipaistvad, tõhusad ja selged eeskirjad hindamistel kohaldatava metoodika, kohapealseteks kontrollkäikudeks kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide kasutamise ja hindamiste järelduste arvessevõtmise kohta.

(10) Liikmesriigid peaksid tagama, et kohapealseid kontrollkäike tegevatel ekspertidel on vajalikud kogemused ja nad on saanud sel eesmärgil erikoolituse. Asjaomased asutused (nt Euroopa Politseikolledž) peaksid pakkuma asjakohast koolitust ja liikmesriikidele tuleks olemasolevate rahastamisvahendite ja nende edasiarendamise kaudu teha kättesaadavaks rahalised vahendid Schengeni acquis’ hindamise alast erikoolitust hõlmavate algatuste jaoks.

(11) Ühendkuningriik osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liidu raamistikku integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) [13] artikli 8 lõike 2 kohaselt.

(12) Iirimaa osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liidu raamistikku integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) [14] artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(13) Islandi ja Norra puhul arendatakse käesoleva otsusega edasi Schengeni acquis’ sätteid, mis kuuluvad Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) [15] tähenduses nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (nimetatud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta) [16] artikli 1 punktides G kuni I osutatud valdkondadesse.

(14) Šveitsi puhul arendatakse käesoleva otsusega edasi Schengeni acquis’ sätteid, mis kuuluvad Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) [17] tähenduses nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides G kuni I osutatud valdkondadesse, mida tuleb tõlgendada koostoimes nõukogu otsuse 2008/149/JSK [18] artikliga 3.

(15) Liechtensteini puhul arendatakse käesoleva otsusega edasi Schengeni acquis’ sätteid, mis kuuluvad Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides G kuni I osutatud valdkondadesse, mida tuleb tõlgendada koostoimes nõukogu otsuse 2008/262/JSK [19] artikliga 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

Käesoleva otsusega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise jälgimiseks liikmesriikides, kus Schengeni acquis’d kohaldatakse täies mahus, ja liikmesriikides, kellele on nõukogu andnud loa osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes.

Liikmesriigid, kellele on antud luba osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes, osalevad ainult nende sätete hindamises, mida luba hõlmab ja mida nad juba kohaldavad.

Liikmesriigid, kes ei kohalda Schengeni acquis’d veel täies mahus, osalevad ainult nende Schengeni acquis’ osade hindamises, mida nad juba kohaldavad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmist mõistet:

„Schengeni acquis” – Schengeni acquis’ sätted, nagu need on integreeritud Euroopa Liidu raamistikku Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolliga, ning Schengeni acquis’l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, kui osutatud sätete ja aktide õiguslik alus on Euroopa Liidu lepingu VI jaotis.

Artikkel 3

Vastutus

1. Hindamismehhanismi rakendamise eest vastutab komisjon. Kõnealust mehhanismi koordineerib liikmesriikide ja komisjoni esindajatest koosnev rühm (edaspidi „koordineerimisrühm”). Rühma eesistujaks on komisjoni esindaja. Komisjon võib kutsuda Europoli osalema koordineerimisrühmas vaatlejana.

2. Liikmesriigid teevad koordineerimisrühmas komisjoniga koostööd, et komisjon saaks täita talle käesoleva otsusega antud ülesandeid. Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd ka hindamise ettevalmistavas etapis, kohapealsete kontrollkäikude ajal ning aruandlus- ja järelkontrolli etapis.

Artikkel 4

Hindamine

1. Hindamine võib toimuda küsimustiku või kohapealse kontrollkäigu põhjal. Neid võib täiendada hinnatava liikmesriigi ettekandega valdkonnast, mida hindamine hõlmab. Konkreetsete liikmesriikide ja konkreetsete valdkondade puhul võib kohapealset kontrollkäiku ja küsimustikku kasutada üksteisest sõltumatult või kombineeritult. Teha tohib ainult etteteatatud kohapealseid kontrollkäike.

2. Konkreetsed valdkonnad, mida tohib hinnata, loetletakse käesoleva otsuse lisas, tingimusel et need on seotud õigusaktide või sätetega, mille õiguslik alus on Euroopa Liidu lepingu VI jaotis. Lisas esitatud valdkondade loetelu ei ole lõplik.

Artikkel 5

Mitmeaastane programm

1. Mitmeaastase hindamisprogrammi, mis hõlmab viieaastast ajavahemikku, koostab komisjon tihedas koostöös koordineerimisrühmaga hiljemalt kolm kuud enne järgmise viieaastase ajavahemiku algust.

2. Mitmeaastane programm sisaldab igal aastal hinnatavate liikmesriikide loetelu. Iga liikmesriiki hinnatakse iga viieaastase ajavahemiku jooksul vähemalt üks kord. Hinnatavate liikmesriikide järjekorra määramisel võetakse arvesse ohtu sisejulgeolekule, eelmisest hindamisest möödunud aega ja Schengeni acquis’ erinevate hinnatavate osade tasakaalu.

3. Mitmeaastasele programmile lisatakse standardküsimustik.

4. Mitmeaastast programmi võib vajaduse korral kohandada tihedas koostöös koordineerimisrühmaga.

Artikkel 6

Aastaprogramm

1. Tihedas koostöös koordineerimisrühmaga koostab komisjon hiljemalt eelmise aasta 30. novembriks iga-aastase hindamisprogrammi, milles esitatakse üksikasjalikult hindamistegevus. Programmiga võib ette näha järgmise hindamise:

– Schengeni acquis’ kohaldamine ühes liikmesriigis, mis on kindlaks määratud mitmeaastases programmis,

ning lisaks vajaduse korral:

– Schengeni acquis’ konkreetsete osade kohaldamine mitmes liikmesriigis (temaatiline hindamine);

– Schengeni acquis’ kohaldamine teatavas liikmesriikide rühmas (piirkondlik hindamine).

2. Programmis loetletakse mitmeaastase programmi kohaselt järgmisel aastal hinnatavad liikmesriigid ning see sisaldab hinnatavate valdkondade loetelu ja asjaomastele liikmesriikidele esitatavat küsimustikku. Võimaluse korral lisatakse kõnealuses etapis programmile korraldatavate kohapealsete kontrollkäikude loetelu.

3. Pärast küsimustiku vastuste analüüsimist otsustab komisjon tihedas koostöös koordineerimisrühmaga kohapealse kontrollkäigu korraldamise vajalikkuse.

Kohapealne kontrollkäik ei toimu varem kui neli kuud pärast seda, kui komisjon on esitanud asjaomasele liikmesriigile küsimustiku.

4. Aastaprogrammi võib vajaduse korral komisjoni või liikmesriigi algatusel kohandada kooskõlas lõigetega 2 ja 3.

Artikkel 7

Ekspertide nimekiri

1. Komisjon koostab kohapealsetes kontrollkäikudes osalemise jaoks liikmesriikide, Europoli ja Eurojusti määratud ekspertide nimekirja. Nimekirjale antakse salastatuse aste „Restricted” ja see edastatakse koordineerimisrühmale.

2. Liikmesriigid, Europol ja Eurojust märgivad käesoleva otsuse lisas loetletud valdkondade alusel iga eksperdi pädevusvaldkonnad. Liikmesriigid, Europol ja Eurojust teatavad komisjonile igast muudatusest võimalikult kiiresti.

3. Ekspertidel on asjakohane kvalifikatsioon, sealhulgas põhjalikud teoreetilised teadmised ja praktilised kogemused hindamismehhanismiga hõlmatud valdkondades, ning põhjalikud teadmised hindamispõhimõtetest, -korrast ja -meetoditest ning nad on võimelised ühises keeles tõhusalt suhtlema.

4. Liikmesriigid, Europol ja Eurojust tagavad, et nende määratud eksperdid vastavad eelmises lõikes täpsustatud nõuetele, sealhulgas märgivad koolituse, mida eksperdid on saanud, ning tagavad, et eksperdid saavad pidevat koolitust, et säilitada oma vastavus osutatud nõuetele.

Artikkel 8

Kohapealse kontrollkäigu eest vastutav rühm

1. Kohapealset kontrollkäiku teeb komisjoni määratud rühm. Rühm koosneb artiklis 7 osutatud ekspertide nimekirjast valitud ekspertidest ja komisjoni ametnikust/ametnikest. Komisjon tagab igas rühmas geograafilise tasakaalu ja osalevate ekspertide pädevuse. Liikmesriikide eksperdid ei tohi osaleda kohapealses kontrollkäigus liikmesriiki, kus nad töötavad. Europoli ja Eurojusti eksperdid võivad osaleda ainult vaatlejatena.

2. Kohapealses kontrollkäigus ei tohi osaleda üle kaheksa eksperdi

3. Komisjon teatab hiljemalt neli nädalat enne kohapealse kontrollkäigu kavandamist sellest liikmesriikidele, kelle eksperdid on määratud vastavalt lõikele 1 asjaomasesse rühma. Liikmesriigid kinnitavad ekspertide kättesaadavust ühe nädala jooksul.

4. Enne kohapealset kontrollkäiku lepivad rühma liikmed ühiselt kokku ühe liikmesriigi eksperdi määramises kohapealset kontrollkäiku koordineerivaks eksperdiks. Kui kokkuleppele ei jõuta enne kohapealse kontrollkäigu algust, on koordineerivaks eksperdiks komisjoni ametnik.

5. Koordineeriv ekspert vastutab kohapealse kontrollkäigu korraldamise eest.

Artikkel 9

Kohapealse kontrollkäigu korraldamine

1. Kohapealset kontrollkäiku tegev rühm teeb kõik vajalikud ettevalmistused, et tagada kohapealse kontrollkäigu tõhusus, täpsus ja järjepidevus.

2. Liikmesriikidele teatatakse kohapealse kontrollkäigu toimumisest vähemalt kaks kuud ette.

3. Igal kohapealset kontrollkäiku tegeva rühma liikmel on kaasas tõend, millega lubatakse teha kohapealset kontrollkäiku Euroopa Liidu nimel.

4. Asjaomane liikmesriik tagab, et ekspertide rühm saab vahetult pöörduda asjaomaste isikute poole. Asjaomane liikmesriik tagab rühma juurdepääsu igasse piirkonda ning igale hoonele ja dokumendile, mis on hindamise seisukohast vajalik. Asjaomane liikmesriik tagab, et rühm saab täita oma volitusi, et kontrollida hinnatavate valdkondadega seotud tegevust.

5. Asjaomane liikmesriik abistab kõigi oma seaduslike vahendite abil rühma selle ülesannete täitmisel.

6. Komisjon teatab asjaomastele liikmesriikidele enne kontrollkäiku rühma kuuluvate ekspertide nimed. Asjaomane liikmesriik määrab kontrollkäigu praktiliseks korraldamiseks kontaktasutuse.

7. Ekspertide reisi ja majutuse korraldamise eest vastutavad asjaomased liikmesriigid. Kontrollkäikudel osalevate ekspertide reisi- ja majutuskulud hüvitab komisjon.

Artikkel 10

Küsimustik

1. Küsimustikus käsitletakse asjaomaseid õigusakte, Schengeni acquis’ rakendamiseks kasutatavaid korralduslikke ja tehnilisi vahendeid ning statistilisi andmeid iga hinnatava valdkonna kohta.

2. Liikmesriigid esitavad oma küsimustiku vastused komisjonile kuue nädala jooksul alates küsimustiku saamisest.

Artikkel 11

Hindamisaruanne

1. Pärast iga hindamist koostatakse aruanne. Aruanne tugineb kas kohapealse kontrollkäigu järeldustele või küsimustiku vastustele.

a) Kui hindamine tugineb ainult küsimustikule, koostab aruande komisjon.

b) Kohapealse kontrollkäigu korral koostab aruande kontrollkäigu ajal rühm. Artikli 8 lõike 4 kohaselt määratud koordineeriv ekspert kannab üldist vastutust aruande koostamise ning selle terviklikkuse ja kvaliteedi tagamise eest.

c) Iga aruande kiidavad heaks kõik eksperdirühma eksperdid. Erimeelsuse korral püüab rühm saavutada kompromissi. Eriarvamused võib lisada aruandele.

2. Aruandes analüüsitakse asjakohaseid kvalitatiivseid, kvantitatiivseid, tegevuslikke, halduslikke ja korralduslikke aspekte ning loetletakse hindamise ajal tuvastatud puudujäägid ja probleemid. Aruanne sisaldab soovitusi puudujääkide kõrvaldamiseks ja asjakohaseid tähtaegu soovituste rakendamiseks.

3. Aruande iga järeldus kuulub ühte järgmistest liikidest:

a) nõuetele vastav;

b) nõuetele vastav, aga vaja täiustada;

c) ei vasta nõuetele, tõsised puudujäägid.

4. Komisjon teatab aruandest asjaomasele liikmesriigile nelja nädala jooksul alates kohapealsest kontrollkäigust või küsimustiku vastuste saamisest. Asjaomane liikmesriik esitab oma selgitused aruande kohta kahe nädala jooksul.

Asjaomane liikmesriik esitab kuue nädala jooksul alates aruande saamisest tegevuskava tuvastatud puudujääkide kõrvaldamiseks.

5. Koordineeriv ekspert esitab aruande ja asjaomase liikmesriigi selgitused koordineerimisrühmale. Pärast eksperdirühmaga konsulteerimist esitab komisjon oma hinnangu tegevuskava asjakohasuse kohta. Liikmesriike kutsutakse üles esitama tähelepanekuid aruande ja tegevuskava kohta.

6. Asjaomane liikmesriik annab komisjonile aru tegevuskava rakendamisest kuue kuu jooksul alates aruande saamisest ning seejärel jätkab aruandmist iga kolme kuu järel, kuni tegevuskava on täielikult rakendatud. Olenevalt tuvastatud puudujääkide tõsidusest ja puudujääkide kõrvaldamiseks võetud meetmetest võib komisjon tihedas koostöös koordineerimisrühmaga kavandada tegevuskava rakendamise jälgimiseks kohapealseid kontrollkäike.

7. Kui kohapealsel kontrollkäigul tuvastatakse tõsine puudujääk, mis märkimisväärselt mõjutab ühe või enama Schengeni acquis’d kohaldava liikmesriigi turvalisuse üldist taset, teavitab komisjon sellest omal algatusel või liikmesriigi palvel võimalikult kiiresti nõukogu.

Artikkel 12

Tundlik teave

Rühmad peavad konfidentsiaalseks kogu teavet, mida nad saavad oma ülesannete täitmisel. Pärast kohapealseid kontrollkäike koostatud aruannetele antakse salastatuse aste „Restricted”. Komisjon ja asjaomane liikmesriik otsustavad, missuguse osa aruandest võib avalikustada.

Artikkel 13

Üleminekusätted

1. Esimene artikli 5 kohane mitmeaastane programm ja esimene artikli 6 kohane aastaprogramm koostatakse kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Mõlema programmi alguskuupäev on ühe aasta pärast alates käesoleva otsuse jõustumisest.

2. Liikmesriigid määravad artikli 7 kohased eksperdid hiljemalt kolme kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Artikkel 14

Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule

Komisjon esitab igal aastal nõukogule ja Euroopa Parlamendile käesoleva otsuse kohaselt tehtud hindamisi käsitleva aruande. Aruanne avaldatakse ja see sisaldab järgmist:

– teave eelmisel aastal tehtud hindamiste kohta ning

– iga hindamise järeldused ja teave puudujääkide kõrvaldamise hetkeolukorra kohta.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

Kui käesolev otsus seondub Schengeni acquis’ga, nagu see on kindlaks määratud artiklis 2, tunnistatakse täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsuse (millega moodustatakse alaline Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (SCH/Com-ex (98) 26 def.), pealkirjaga „Rakenduskomitee riikide jaoks, kes juba kohaldavad konventsiooni”) teine osa kehtetuks pärast ühe aasta möödumist käesoleva otsuse jõustumisest.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

· Politseikoostöö

– Õiguskaitsealane ja politseikoostöö

– Kahepoolsed kokkulepped politseikoostöö kohta sisepiiridel

– Operatiivkoostöö

– Vastastikune abistamine, jälitamise ja jälgimise mehhanismid

– Piiriülese koostöö mehhanism, sealhulgas vastastikune abistamine ja teabevahetus

– Kontaktametnikke hõlmav koostöö

– Teabe edastamine piirialadel

– Naaberliikmesriikide asutuste otsene koostöö sisepiiridel

· Andmekaitse

– Rajatiste ja isikuandmete kaitse õiguslikud, korralduslikud ja tehnilised aspektid

– Andmesubjektide õigused ja nende kaebuste menetlemine

– Järelevalve (kohapealsed kontrollkäigud)

– Koostöö muude Schengeni andmekaitseasutustega

– Meetmed infosüsteemidele ja salvestatud andmetele ligipääsu tõkestamiseks

· Schengeni infosüsteem (SIS) ja Sirene

– Andmeturve ja hoonete turvalisus

– SISi käsitlevad õigus- ja haldusnormid

– Andmetöötlus, andmete sisestamine, muutmine, hoiatusteadete kustutamine, andmekvaliteedimeetmed

– Sirene büroode tehniline valmisolek ja toimevõime

– Lõppkasutaja juurdepääs asjakohastele SISi andmetele

– Koolitus

· Õigusalane koostöö kriminaalasjades

– Vastastikune abistamine

– Väljaandmine

· Uimastid

– Uimastikaubanduse vastased õiguslikud, korralduslikud ja tehnilised meetmed välispiiridel

[1] Sel eesmärgil oli vaja määratleda Schengeni acquis (nõukogu otsus 1999/435/EÜ, EÜT L 176, 10.7.1999, lk 1) ning kindlaks määrata iga Schengeni acquis’d moodustava sätte ja otsuse õiguslik alus aluslepingutes (nõukogu otsus 1999/436/EÜ, EÜT L 176, 10.7.1999, lk 17). Schengeni acquis’ igale sättele määrati esimesest või kolmandast sambast tulenev õiguslik alus. Sätted, mille puhul ei suudetud ühtainsat õiguslikku alust kindlaks määrata (nt SISi käsitlevad sätted), loetakse kolmanda samba osaks. Igal Schengeni acquis’ muudatusel peab olema asjakohane aluslepingutest tulenev õiguslik alus.

[2] Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine kuulub EÜ asutamislepingu reguleerimisalasse.

[3] EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

[4] EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

[5] ELT L 236, 23.10.2003, lk 33.

[6] ELT L 157, 21.6.2005, lk 29.

[7] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[8] ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

[9] ELT L 83, 26.3.2008, lk 5, parandus ELT L 110, 22.4.2008, lk 16.

[10] ELT C , , lk .

[11] ELT C 53, 3.3.2005, lk 1 (punkt 1.7.1).

[12] EÜT L 239, 22.9.2000, lk 138.

[13] EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

[14] EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

[15] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[16] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

[17] ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

[18] ELT L 53, 27.2.2008, lk 50.

[19] ELT L 83, 26.3.2008, lk 5, parandus ELT L 110, 22.4.2008, lk 16.

--------------------------------------------------