19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/1

A.

arvestades, et 2009. aastal iseloomustasid suve Lõuna-Euroopas taas hävitavad looduspõlengud ja üleujutused, mis tabasid liikmesriike, äärepoolsemaid piirkondi, taotlejariike ja ELi lähimaid naabreid ning tõid kaasa nii inimkannatusi, makstes vähemalt üheteistkümnele inimesele elu, kui ka tohutut rahalist ja keskkonnakahju;

B.

arvestades, et Euroopa metsatulekahjude teabesüsteemi andmetel on Euroopas sel suvel tulekahjude tagajärjel kannatada saanud taimestiku ja metsaga kaetud maa-ala kogupindala enam kui 315 000 hektarit, ning kutsudes komisjoni tungivalt üles võtma kannatada saanud piirkondade toetuseks kiiresti kasutusele ELi vahendid;

C.

arvestades, et põud ja pidevad tulekahjud kiirendavad Lõuna-Euroopas suurte alade kõrbestumist – viimase aastakümne jooksul on aastas kadunud rohkem kui 400 000 hektarit Euroopa metsa – ning see kahjustab tõsiselt asjaomaste elanike elukvaliteeti, avaldab mõju põllumajandusele, loomakasvatusele ja metsavarudele;

D.

arvestades, et järgmistel aastakümnetel tõuseb maailma õhutemperatuur paratamatult – hoolimata ülemaailmsetest jõupingutustest kliimamuutuse mõjude leevendamiseks – ning see avaldab eriti negatiivset mõju Lõuna-Euroopale, mida peetakse kliimamuutuse suhtes eriti tundlikuks piirkonnaks ja mida juba 2007. aastal tabasid enneolematult ulatuslikud looduspõlengud, mis olid tolle aasta erakordsete kuumalainete otsene tagajärg;

E.

arvestades, et loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide esinemissagedus, raskusaste, keerukus ja mõju on kõikjal Euroopas viimastel aastatel kiiresti kasvanud, tuues kaasa inimelude ja vara kaotuse ning avaldades katastroofilist lühi- ja pikaajalist mõju asjaomaste piirkondade majandusele, kahjustades loodus- ja kultuuripärandit, hävitades majanduslikku ja sotsiaalset infrastruktuuri ning kahjustades keskkonda (looduspõlengute puhul looduslike elupaikade ning bioloogilise mitmekesisuse kadu, mikrokliima halvenemine ning kasvuhoonegaaside heite suurenemine);

F.

arvestades, et loodusõnnetuste tagajärjel tekib majanduslik ja sotsiaalne kahju kohalikule ja piirkondlikule majandusele näiteks turismisektoris ja tootlikule tegevusele laiemalt;

G.

arvestades, et ennetustegevus on eriti vajalik kaitseks loodusõnnetuste, tehnoloogiliste ja keskkonnakatastroofide eest;

H.

arvestades, et metsatulekahjusid raskendavad veelgi maapiirkondade ja sealsete traditsiooniliste tegevusalade järk-järguline hülgamine, ebapiisav metsahooldus, ühestainsast puuliigist koosnevate suurte metsaalade esinemine, sobimatute puuliikide istutamine, sobiva ennetuspoliitika puudumine, ebapiisavad karistused tahtlikult tekitatud tulekahjude eest ning ebaseaduslike ehitiste püstitamist keelavate ja taasmetsastamist tagavate seaduste ebapiisav rakendamine;

I.

arvestades, et mõnel liikmesriigil puuduvad ikka veel täielik maaregister, korralik metsaregister ja kaardid, mis koos ebaseaduslike ehitiste püstitamist põlenud maadele keelavate seaduste ebapiisava rakendamisega moodustavad vaakumi, millega kaasnevad maakasutuse muutused ning metsamaa muutmine ehitusmaaks ja finantsspekulatsioonid;

J.

arvestades, et viimastel aastatel on korduvalt rakendatud ühenduse kodanikukaitse mehhanismi;

K.

arvestades, et loodusõnnetustel, nt Lõuna-Euroopas üha sagedasematel metsatulekahjudel, võib olla ka piiriülene mõõde, sest need võivad väga kiiresti levida ja ootamatult suunda muuta, nõudes seega paindlikke, kiireid, koordineeritud ja mitmepoolseid jõupingutusi; arvestades ka ulatuslikku kahju, mida need võivad tekitada varale, inimestele, majandustegevusele ja keskkonnale kõnealuses piirkonnas;

L.

arvestades, et Euroopa Parlament on pärast oma seisukoha vastuvõtmist 2006. aasta mais nõudnud nõukogu eesistujariikidelt korduvalt otsuse langetamist uue solidaarsusfondi käsitleva määruse suhtes;

M.

arvestades, et alates solidaarsusfondi loomisest 2002. aastal on fondist antud rahalist abi kokku rohkem kui 1,5 miljardi euro ulatuses;

N.

arvestades kontrollikoja seisukohta, et solidaarsusfond „on saavutanud oma peamise eesmärgi, milleks on näidata üles solidaarsust katastroofiolukorda sattunud liikmesriikidega”, kuid suurimaks probleemiks on jätkuvalt asjaolu, et fondi ei saa kriisijuhtimisvahendina piisavalt kiiresti rakendada;

O.

arvestades, et komisjon tunnistab vajadust suurendada solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kriteeriumide läbipaistvust ja lihtsust;

P.

arvestades, et Euroopa Parlament on alates 1995. aastast võtnud järjest vastu resolutsioone, nõudes tungivalt mitmeid Euroopa Liidu tasandi meetmeid Lõuna-Euroopa looduspõlengute vastu võitlemiseks, kuid need meetmed on jäänud rakendamata, poolikuks või ebatõhusaks,

1.

avaldab hukkunute omastele ja kannatada saanud piirkondade elanikele kaastunnet ning tunneb nendega sügavat solidaarsust, samuti avaldab austust nii elukutselistele kui ka vabatahtlikele tuletõrjujatele ja sõduritele, kes töötasid väsimatult ja vapralt, et kustutada põlenguid, päästa inimesi ja vähendada kahjustusi selle suve loodusõnnetuste ajal;

2.

avaldab kahetsust, et Euroopa Parlamendi varasemates loodusõnnetusi käsitlevates resolutsioonides tehtud soovitusi ei ole rakendatud;

3.

märgib, et metsatulekahjude tekitatud kahju oleks saanud vältida, kui mõned liikmesriigid oleksid välja töötanud ja ellu rakendanud tõhusama ennetuspoliitika ning asjakohased õigusaktid looduskaitse ja sobiva maakasutuse kohta;

4.

on seisukohal, et komisjon peaks esitama ettepaneku Euroopa loodusõnnetustega võitlemise strateegia kohta, mis hõlmaks kohustuslikku riskiennetust, ja töötama välja ühistegevuse protokolli igat tüüpi loodusõnnetuse puhuks terves ELis; on samuti seisukohal, et nimetatud strateegias tuleks erilist tähelepanu osutada madala asustustihedusega saartele ja äärepoolsematele piirkondadele;

5.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et üleujutusriski maandamise meetmed keskenduksid ennetamisele; on seisukohal, et sellised loodusest lähtuvad, mitte sellega vastuolus olevad meetmed kaitseksid inimesi, vara ja keskkonda ning aitaksid saavutada nii keskkonnasäästlikku veemajandust kui ka ELi eesmärki bioloogilise mitmekesisuse ning ELi kliimamuutusega kohanemise strateegia alal;

6.

palub tungivalt komisjonil võtta kõige paindlikumal moel ja viivitamata kasutusele praegune ELi solidaarsusfond, et aidata selle suve loodusõnnetuste ohvreid;

7.

nõuab tungivalt, et komisjon toetaks nende piirkondade taastamist, mis on kandnud suurt kahju, aitaks taastada looduslikke elupaikasid kannatanud piirkondades, püüaks taaskäivitada töökohtade loomist ning võtaks asjakohaseid meetmeid, et hüvitada töökohtade ja muude sissetulekuallikate kaotusega kaasnevaid sotsiaalseid kulusid;

8.

tervitab teiste liikmesriikide poolt ühenduse kodanikukaitse mehhanismi raames pakutud koostööd ja abi kannatada saanud piirkondadele; toetab metsatulekahjude kustutamiseks loodud katseprojekti jätkamist ning kutsub komisjoni üles esitama nimetatud katseprojekti kohta kiiresti aruande, et tihendada liikmesriikide koostööd ja kiirendada ELi kiirreageerimisvõimet käsitlevaid ettevalmistavaid meetmeid, ning kutsub üles esitama õigusakti ettepanekuid, millega luuakse tõeline ühenduse katastroofidele reageerimise suutlikkus, mis hõlmab metsatulekahjusid ja muud liiki katastroofe;

9.

rõhutab kõnealuse küsimuse äärmist pakilisust ning nõuab sellest tulenevalt, et loodaks eespool nimetatud Barnier' aruandes kavandatud tõhus Euroopa üksus, mis suudaks hädaolukordades viivitamatult reageerida; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon esitaks konkreetsed ettepanekud Euroopa koostöövõime kiirendamiseks loodusõnnetuste puhul;

10.

on seisukohal, et äsjased ja viimaste aastate kogemused rõhutavad vajadust tugevdada ühenduse kodanikukaitset, ennetusvalmidust ja reageerimisvõimet seoses metsa- ja muude looduspõlengutega Lõuna-Euroopas, ning nõuab tungivalt komisjonilt sellekohaste meetmete võtmist, et väljendada selgelt Euroopa solidaarsust nende riikidega, keda on tabanud suurõnnetused; toetab tegevusi, mille eesmärk on edendada liikmesriikide kodanikukaitse valmisolekut, eeskätt ekspertide ja parimate tavade vahetuse, õppuste ja valmisoleku projektide abil;

11.

tunnustab järelevalve- ja teabekeskuse panust, mis toetas ja hõlbustas kodanikukaitse alase abi mobiliseerimist ja kooskõlastamist hädaolukordade ajal;

12.

rõhutab liikmesriikide individuaalset vastutust kodanikukaitse- ja kriisijuhtimismeetmete eest ja nende esmavastutust tulekahjude ennetamise ja kustutamise eest; kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid sõltumatu, alalise Euroopa reageerimisjõu loomiseks, mis abistaks liikmesriike ja põlengus kannatanud piirkondi erakordselt tugevate metsatulekahjude ja muude katastroofide ajal parima varustuse ja eksperdihinnanguga; märgib sellega seoses, et komisjon peaks uurima võimalusi täiendava suutlikkuse kasutamiseks, mis võib olla kättesaadav muudest allikatest, sealhulgas erasektori vahenditest, et tagada suurõnnetustele kiirreageerimine;

13.

väljendab sügavat kahetsust asjaolu pärast, et alles hiljuti sarnase ulatusega tulekahjude ohvriks langenud ELi liikmesriikides asetleidnud tulekahjud põhjustasid nii palju ja sedavõrd tõsiseid kaotusi; peab seetõttu vajalikuks vaadata viivitamatult läbi, kas ennetus- ja valmisolekumeetmed on piisavad, et tagada toimunust vajalike järelduste tegemine, et hoida ära ja vähendada tulevikus sarnaste katastroofide laastavat mõju ELi liikmesriikides; nõuab selles osas tungivalt, et komisjon paluks liikmesriikidel esitada loodusõnnetustega tegelemiseks mõeldud tegevuskavade üksikasjad, et vahetada kogemusi ja teha järeldusi vahetute meetmete, haldus- ja operatiivasutuste vahelise koordineerimise ning vajalike inimressursside ja vahendite olemasolu kohta;

14.

mõistab hukka tõsiasja, et paljud neist metsatulekahjudest on ilmselt alguse saanud süütamisest, ning tunneb iseäranis muret selle pärast, et seda liiki kuriteod on üha enam süüdi Euroopa metsatulekahjudes; kutsub seetõttu liikmesriike üles karmistama ja kohaldama kriminaalõigusmeetmeid kuritegude suhtes, mis kahjustavad keskkonda, ja eriti metsapõlenguid põhjustavate kuritegude suhtes, ning usub, et kiire ja tõhus uurimine süüdlase kindlakstegemiseks, millele järgneb teole kohane karistus, aitaks ära hoida hooletut ja tahtlikku käitumist;

15.

nõuab sanktsioonina ühenduse abi tagasimaksmist, kui liikmesriik ei taasta kannatada saanud alal täielikult metsa või annab loa maa kasutamiseks mis tahes spekulatiivse arengu või turismiprojektide tarbeks;

16.

mõistab hukka õigusvastase hoonestamise legaliseerimise kaitstud ja keelu all olevatel aladel;

17.

juhib tähelepanu sellele, et süütajaid, eriti neid, kes saavad kasu ülesehitamisest või metsamaa hävitamisest, võivad tegutsema õhutada seadused, millega ei ole sellist maad rangelt määratletud või kaitstud, ja/või ebaseaduslike ehitiste püstitamist keelavate seaduste ebapiisav rakendamine; palub seetõttu tungivalt liikmesriikidel tagada, et kõik põlenud metsaalad jääksid metsadeks ja et need oleksid hõlmatud taasmetsastamise programmidega;

18.

nõuab tõhusamaid meetodeid metsatulekahjude varaseks avastamiseks ja tulesummutuse meetmete alaste ekspertteadmiste paremat levitamist liikmesriikide vahel ning nõuab tungivalt, et komisjon edendaks kogemuste vahetust piirkondade ja liikmesriikide vahel;

19.

tunnustab Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja teiste riikide solidaarsust abi andmisel metsatulekahjude ajal kannatanud piirkondadele, mida varustati õhukite, tuletõrjevarustuse ja oskusteabega, samuti tunnustab kiiduväärset abi, mida osutati asjaomastele ametivõimudele ja päästemeeskondadele; on seisukohal, et selliste nähtuste ulatus ja mõju ulatub sageli üle piirkondliku ja riikliku tasandi ning suutlikkuse, ning nõuab kiiremas korras tõhusaid Euroopa tasandi meetmeid;

20.

tervitab suurte tulekahjude all kannatavate liikmesriikide abistamiseks 2009. aasta suvel loodud Euroopa tuletõrjeõhukite taktikalise reservi (EUFFTR) panust; märgib, et see katseprojekt loodi Euroopa Parlamendi toetusel, et tihendada liikmesriikide koostööd metsatulekahjude kustutamisel, ning see osutus suurepäraseks näiteks Euroopa tasandi paremast suutlikkusest tagada hädaolukordades kohene abi; rõhutab sellega seoses vajadust jätkata nimetatud katseprojekti arendamist ja tugevdamist, sest oleme jätkuvalt olukorras, kus esineb suuri hävinguid, sest liikmesriikide võimekusest ja EUFFTRist jääb väheks;

21.

mõistab hukka asjaolu, et komisjon ja nõukogu ei kavandanud 2010. aastaks mingeid rahalisi kohustusi, mis võimaldaksid jätkata ELi kiirreageerimisvõimet käsitlevate ettevalmistavate meetmete võtmist, millele pandi alus juba 2008. ja 2009. aastal;

22.

on seisukohal, et uus Euroopa Liidu solidaarsusfondi määrus on hädavajalik, et lahendada paindlikumalt ja tõhusamalt loodusõnnetuste põhjustatud probleeme; kritiseerib asjaolu, et nõukogu blokeeris selle menetlemise, viivitades õigusvastaselt määruse läbivaatamisega, hoolimata sellest, et Euroopa Parlament võttis oma seisukoha ülekaaluka häälteenamusega vastu esimesel lugemisel 2006. aasta mais;

23.

rõhutab asjaolu, et kõnealuse algatuse taaselustamine oleks äärmiselt kasulik fondi praktiliseks tegevuseks, sellega laiendatakse fondi kohaldamisala, tühistatakse fondi erakorraline kasutamine piirkondlike katastroofide korral, võimaldades sellest abi saada suuremal hulgal piirkondadel, vähendades selle kasutamiseks vajalikku kahjuläve ning kõige olulisema punktina, võimaldades kiirendatud väljamaksete abil katastroofile kiiremini reageerida;

24.

nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu võtaksid endale kindla kohustuse leida kiiremas korras kompromiss solidaarsusfondi määruse läbivaatamise taasalustamiseks, et luua tugevam ja kiirem vahend, mis suudaks reageerida uutele globaliseerumise ja kliimamuutusega seotud probleemidele; kutsub üles praegust eesistujariiki Rootsit, samuti ELi rahandus-, keskkonna-, põllumajandus- ja regionaalarengu ministreid võtma viivitamata kiireid ja tõhusaid meetmeid;

25.

väljendab muret selliste loodusõnnetuste suurenenud arvu pärast, mille põhjuseks võib ekspertide kinnitusel pidada peamiselt kliimamuutust, ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles tegema kõik selleks, et saavutada ambitsioonikas rahvusvaheline kokkulepe Kyoto protokolli osaliste kohtumisena toimuval konventsiooniosaliste eelseisval viiendal konverentsil, mis toimub 7.–18. detsembril 2009 Kopenhaagenis, Taanis;

26.

rõhutab vajadust tõhustada iga liiki loodusõnnetuste vastu suunatud ennetusmeetmeid, luues ühised strateegilised suunised, et tagada liikmesriikide parem koostöö, samuti erinevate ühenduse vahendite (struktuurifondid, solidaarsusfond, EAFRD, LIFE+ ning suurõnnetustele kiire reageerimise ja valmisoleku vahend) parem talitlusvõime ja koordineeritus, unustamata ka vajadust kaasata teisi olemasolevaid vahendeid, nt piirkondlikuks otstarbeks mõeldud riigiabi ja Euroopa Investeerimispanga laene, et leevendada loodusõnnetuste tekitatud kahju; kutsub komisjoni üles esitama aruannet, mis käsitleks metsatulekahjude eest kaitsmiseks eraldatud ühenduse vahendeid ja seda, kas neid on kasutatud asjakohaselt;

27.

nõuab piirkondlike koordineerimismehhanismide kasutuselevõtmist maaelu arengu programmides, et suurendada ennetusmeetmete tõhusust;

28.

rõhutab vajadust kiirendada ELi vahenditele juurdepääsu menetlust, et taastada põllumajandusmaa pärast üleujutusi ja põlenguid ning teha kättesaadavaks rohkem rahalist abi tuletõkestusvööndite ja üleujutustõkete rajamiseks; rõhutab metsatulekahjude ja üleujutuste hukatuslikku mõju mets- ja kariloomadele;

29.

peab hädavajalikuks võtta arvesse maapiirkondade struktuurseid probleeme (elanikkonna vähenemine, põllumajandusmaa hülgamine, raadamine ja metsaalade omandi ülemäärane killustatus);

30.

on seisukohal, et kodanikukaitse ja keskkonnapoliitika vahelisi seoseid tuleks tugevdada, et kasutada täielikult ära keskkonnaalastes õigusaktides sisalduvaid ennetusmeetmeid ja tagada ELi kooskõlastatud lähenemisviis katastroofide ennetamisel ja tagajärgede leevendamisel; rõhutab siiski, et liikmesriikide olemasolevat kodanikukaitse ja õnnetuste ennetamise pädevust ei kavatseta asendada ega nõrgendada ELi suunistega;

31.

leiab, et solidaarsusfondi kasutamise menetlused tuleb läbi vaadata, et kiirendada abi maksmist; on eelkõige seisukohal, et sel eesmärgil saaks arendada otsese kahju esialgsel hinnangul põhinevate ettemaksete süsteemi, millega edasised maksed sõltuksid kogu otsese kahju lõplikest arvutustest ja katastroofi tulemusel võetud ennetusmeetmete tõenditest;

32.

palub komisjonil edendada liikmesriikidega kokku lepitud ennetusmeetmeid käsitlevaid teavitus- ja koolituskampaaniaid, et vähendada loodusõnnetuste ohtu ja leevendada tagajärgi, eelkõige suurima riskiga piirkondades, teavitades üldsust vajadusest hoolitseda keskkonna eest ja säilitada loodusvarasid; palub tungivalt komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmeid, sealhulgas üldsuse teadlikkust suurendavaid meetmeid, vee, pinnase ja bioloogiliste ressursside säästvamaks kasutamiseks ning paremaks jäätmehoolduseks, mille puudumisest on põlengud sageli tingitud;

33.

toonitab, et tulekahjude praegusel sagedusel Lõuna-Euroopas – peaaegu 95 % kogu põlenud maa-alast ELis asub Vahemere piirkonnas – on lisaks tõsistele keskkonnaalastele ja majanduslikele tagajärgedele väidetavalt otsene seos sellele piirkonnale avalduva kliimamuutuse mõju suurenemisega (erosioon ja pinnase kadu, kõrbestumine, kasvuhoonegaaside, sealhulgas CO2 heidete suurenemine);

34.

nõuab seetõttu Lõuna-Euroopa metsaökosüsteemide säilitamise integreeritud ELi strateegiat, millega kindlustatakse nii ennetusmeetmete, ulatusliku majandusliku ja keskkonnakahju heastamise meetmete ning ökosüsteemi täieliku taastamise piisav rahastamine kui ka eraldised Lõuna-Euroopa metsaökosüsteemide kliimamuutusega kohandamisele ja sellega seotud mõju leevendamisele;

35.

rõhutab, et Vahemere piirkonna metsa ökosüsteemide tõsist kokkupuudet kliimamuutusega tuleks täiel määral arvesse võtta; palub komisjonil võtta ühise põllumajanduspoliitika põllumajandus- ja keskkonnameetmete hulgas kasutusele konkreetsed sekkumismeetmed, et ennetada metsatulekahjusid ja vältida nende levikut, ning kaaluda põhjalikult ühise metsapoliitika loomist, et tulla paremini toime kliimamuutuse ja loodusõnnetustega; nõuab tungivalt, et komisjon seaks oma ettepanekus ELi kliimamuutusega kohanemise tegevuskava kohta prioriteediks põua ja metsatulekahjude ennetamise ja nende vastu võitlemise Lõuna-Euroopas;

36.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ning tulekahjude ja üleujutuste all kannatanud piirkondade ametiasutustele.