52009DC0534

ET

Brüssel, 14.10.2009

KOM(2009) 534 lõplik

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule

Kosovo [1] Euroopa tuleviku rajamine

1. Teatise eesmärk

Oma 2008. aasta laienemisstrateegia dokumendis teatas komisjon kavatsusest viia läbi Kosovot käsitlev teostatavusuuring [2]. 2008. aasta detsembris tervitas nõukogu komisjoni ettepanekut viia läbi uuring Kosovo poliitilise ning sotsiaalmajandusliku arengu edendamise vahendite kohta ning kordas oma kavatsust aidata kaasa Kosovo majanduslikule ja poliitilisele arengule, andes talle selge Euroopa perspektiivi kooskõlas terve piirkonna Euroopa perspektiiviga.

2005. aasta aprillis avaldas komisjon Kosovot käsitleva teatise [3]. Komisjon hoiab ELi liikmesriike Kosovo olukorraga kursis. Käesolevas teatises esitatakse kokkuvõte pärast kõnealuse teatise avaldamist toimunud sündmustest, loetletakse Kosovo probleeme Euroopa suunas liikumisel ja esitatakse nende lahendamise vahendid ning kavandatakse ühenduse vahendid, millega saab toetada Kosovo poliitilist ja sotsiaalmajanduslikku arengut. Kuna Kosovo liigub Euroopa suunas ühte sammu ülejäänud Lääne-Balkani riikidega, on eriti oluline lähtuda piirkondlikust mõõtmest. Kosovo ei tohi majanduse arendamisel ja poliitilise stabiilsuse süvendamisel teistest piirkonna riikidest maha jääda. See on nii Kosovo, Lääne-Balkani kui ka Euroopa Liidu huvides.

Kosovo kuulutas end iseseisvaks 17. veebruaril 2008 ja tema iseseisvust on tunnustanud juba 62 riiki. Kosovos on vastu võetud põhiseadus, mis põhineb Kosovo staatuse küsimuse lahendust käsitleval üldettepanekul. Kõnealuse ettepaneku elluviimist kontrollib rahvusvaheline tsiviilesindaja [4].

ÜRO esindus Kosovos (UNMIK) on ümber korraldatud, kuid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1244/99 kehtib endiselt. Praegu kuulvad UNMIKi ülesannete hulka järelevalve teostamine ja aruannete esitamine, Kosovo välisesinduste arendamine, Pristina ja Belgradi vahelise dialoogi hoogustamine ning peamiselt serblastega asustatud Kosovo piirkondade praktiliste küsimuste lahendamine [5].

ÜRO Peaassamblee taotlusel töötab Rahvusvaheline Kohus välja nõuandvat arvamust selle kohta, kas Kosovo iseseisvusdeklaratsioon on kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Kohus esitab oma arvamuse arvatavasti 2010. aastal.

2. EL osaleb Kosovo probleemide lahendamises

ELi liikmesriigid otsustavad oma suhete üle Kosovoga kooskõlas oma riigi tavade ja rahvusvahelise õigusega. Kosovo iseseisvust on tunnustanud 22 ELi liikmesriiki. Kuigi ELis puudub üksmeel Kosovo staatuse suhtes, ei tähenda see, et ta ei saa Kosovo arengule märkimisväärselt kaasa aidata.

EL on nimetanud ametisse ELi eriesindaja, [6] kes pakub Kosovole ELi toetust ja nõu poliitilises protsessis ja kannab hoolt ELi tegevuse sidususe eest. EJKP missioon Kosovos on ELi ajaloo suurim tsiviilmissioon [7]. EULEX vaatleb, juhendab ja nõustab Kosovot õigusriigi põhimõtetega seotud valdkondades, eeskätt politsei, kohtusüsteemi ja tolli valdkonnas, ning jätkab teatavate täitevülesannete täitmist.

Kosovo osaleb ELi Lääne-Balkani stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessis. 2007. aasta märtsis loodi stabiliseerimise ja assotsieerimise tõhustatud jälgimismehhanismi struktuur. Selle raames peetakse korrapärast dialoogi innovatsiooni, siseturu, hea valitsemistava, põllumajanduse, majanduse ja infrastruktuuri küsimustes. 18. veebruaril 2008 esitas EL Euroopa partnerluse raames Kosovo reformide läbiviimise prioriteedid [8].

2008. aasta juulis korraldas komisjon Kosovo rahastajate konverentsi, millel lubati Kosovo toetuseks eraldada 1,2 miljardi eurot, sealhulgas üle 500 miljoni euro ühenduse eelarvest. EL ja liikmesriigid lubasid anda peaaegu 800 miljonit eurot. EÜ jätkab Kosovole rahalise abi andmist ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga, programmiga CARDS, [9] stabiliseerimisvahendi ja muude algatustega. Kosovol on endiselt õigus saada ka makromajanduslikku finantsabi.

3. Kosovo läheneb Euroopale

2005. aasta teatises „Euroopa tulevik Kosovole” esitas komisjon oma seisukohad Kosovo arengu ja institutsioonide ülesehitamise ning piirkondlikes küsimustes. Alates 2005. aastast on Kosovo nimetatud valdkondades saavutanud teatavat edu, kuid osa olulisi küsimusi on endiselt lahendamata.

Komisjon on alates 2006. aastast oma eduaruannetes kinnitanud, et Kosovo on võtnud edukalt kasutusele Euroopa standardeid. 2008. ja 2009. aasta keskmise pikkusega perioodi kuluraamistiku esitamine oli märkimisväärne samm Kosovo jätkusuutliku eelarvesüsteemi loomisel. 2009. aasta juunis ühines Kosovo Rahvusvahelise Valuutafondi ning Maailmapangaga. Oluline samm Kosovole abi andmise koordineerimise ja tema Euroopale lähenemise teel oli Arengu Koordineerimise ja Euroopaga Integreerumise Agentuuri moodustamine 2008. aastal. Kosovo osales stabiliseerimispakti täitmises ja selle asendamisel piirkondliku koostöönõukoguga. Ta osaleb ka paljudes piirkondliku koostöö algatustes [10].

Kuid Euroopale lähenemisel tuleb Kosovol peale õigusaktide vastuvõtmise tõsiselt tegeleda ka nende rakendamise ja täitmisega. Suure osa Kosovo majandusest moodustab varimajandus. Endiselt on palju probleeme valitsusasutuste tegevusega majanduse valdkonnas, õigusraamistiku loomise ja ärikeskkonna parandamisega. Kosovo ettevõtted ei ole ekspordivõimelised. Kosovol tuleb laiendada oma sotsiaalabisüsteemi ja muuta see tõhusamaks, samuti töötada välja strateegiline lähenemisviis tööhõive küsimustele. Kosovo riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused on nõrgad. Tal on üha raskem osaleda piirkondlikel foorumitel. Kesk-Euroopa vabakaubanduspiirkonna leping ei ole aidanud murda Serbia kehtestatud blokaadi Kosovo kaupade eksportimisele Serbiasse ning transiitkaubandusele Bosnia ja Hertsegoviinaga.

4. Töö Kosovo ELiga ühinemise väljavaadete parandamiseks

EL on korduvalt kinnitanud, et Kosovo liigub Euroopa suunas ühte sammu ülejäänud Lääne-Balkani riikidega. 2007. aasta detsembris kinnitas Euroopa Ülemkogu, et EL on valmis toetama Kosovo majanduslikku ja poliitilist arengut selge ELiga ühinemise väljavaate kaudu, mis vastab piirkonna Euroopa väljavaatele. 2008. aasta veebruaris kinnitas ülemkogu taas oma kohustust toetada täielikult ja tõhusalt Lääne-Balkani riikide Euroopaga ühinemise väljavaateid ning palus komisjonil kasutada ühenduse vahendeid majandusliku ja poliitilise arengu edendamiseks ja tegi talle ülesandeks töötada välja kogu laiemat piirkonda hõlmavad konkreetseid meetmeid Euroopale lähenemisele kaasaaitamiseks. 2008. aasta detsembris rõhutas EL jälle oma soovi aidata kaasa Kosovo majanduslikule ja poliitilisele arengule selge Euroopa perspektiivi kaudu kooskõlas piirkonna Euroopa perspektiiviga.

Piirkonna riigid on teinud suuri edusamme Euroopaga integreerumisel. Kõik riigid on viinud lõpule läbirääkimised ELiga stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks. Horvaatiale ja endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile on antud kandidaadistaatus. Nõukogu taotlusel valmistab komisjon ette oma arvamust Montenegro ELi liikmeks saamise taotluse kohta. Nõukogu on saanud ka Albaania liikmeks astumise taotluse. Poliitilise stabiilsuse ja majandusliku arengu huvides ei tohi Kosovo ülejäänud piirkonnast maha jääda.

Oma 2008. aasta märtsis avaldatud teatises „Lääne-Balkani riikide ELiga ühinemise väljavaadete avardamine” [11] loetles komisjon ühenduse vahendid demokraatlike reformide, majanduse ja heanaaberlike suhete edendamiseks. Kosovol tuleb lahendada palju suuri ülesandeid, ja ühenduse vahendid võivad teda selles aidata. See, mil määral Kosovo saab neid vahendeid kasutada, sõltub tema reformide edukusest. Kosovol tuleb välja töötada konkreetne ELiga ühinemise tegevuskava, saavutada jätkusuutlik sotsiaalmajanduslik areng, tugevdada oma valdkondlike nõuete lähendamist Euroopa omadele ja osaleda konstruktiivselt piirkondikus koostöös. Selles kõiges saab EL Kosovot aidata.

Komisjonil on hea meel selle üle, et hoolimata ELi liikmesriikide erimeelsustest Kosovo staatuse küsimuses ja erinevatest lähenemisviisidest Kosovo tunnustamisele valitseb nende vahel üksmeel praktilise tegutsemise küsimustes. See on edu saavutamise eeldus. Olenemata iga ELi liikmesriigi seisukohast Kosovo staatuse küsimuses on ELil kooskõlas nõukogu järeldustega võimalik saavutada üksmeel meetmete võtmises Kosovo poliitilise ja majandusarengu toetamiseks.

5. Kosovo ELiga ühinemise konkreetse tegevuskava väljatöötamine

Kosovo on korduvalt kinnitanud oma kindlat kavatsust viia ellu oma ELiga ühinemise tegevuskava. ELile lähenemine on Kosovo reformide eesmärk. 2008. aasta aprillis võeti Kosovos vastu Euroopaga integreerumise kava. 2009. aasta augustis ajakohastati Kosovo Euroopa partnerluse tegevuskava.

2009. aasta Kosovo eduaruande järelduste kohaselt tuleb Kosovol lahendada raskeid ülesandeid. Tal tuleb rajada ja tugevdada õigusriiki, parandada kohtusüsteemi toimimist ja süvendada selle sõltumatust. Ta peab näitama, et suudab võidelda korruptsiooni, rahapesu ja organiseeritud kuritegevusega, ning saavutama konkreetseid tulemusi. Kosovol tuleb ka parandada oma haldusasutuste suutlikkust, sõltumatust ja ametialast pädevust ning parandada ettevõtluskeskkonda, sealhulgas selle reguleerimist, järelevalvet ja ettevõtete juhtimist. Tal tuleb tagada, et kõrgemate ametnike ametissenimetamine oleks läbipaistev, ning tagada sõltumatuse, objektiivsuse ja läbipaistvuse kriteeriumide täitmine riigihangete puhul. Kosovol tuleb luua jätkusuutlik makromajandus- ja rahanduspoliitika.

Tal tuleb tagada, et 2009. aasta novembris toimuvad kohalike omavalitsuste valimised oleksid õiglased ja läbipaistvad. Detsentraliseerimisse tuleb kaasata ka vähemusrahvad. Kosovol tuleb serblasi ja muid rahvusvähemusi paremini kaitsta, süvendada rahvusrühmade vahelist dialoogi ja neid omavahel lepitada. Tugevdada tuleb sotsiaalset ühtekuuluvust. Kosovos tuleb luua tõhusad ja tulemuslikud avaliku halduse asutused. Õigusaktide väljatöötamisel kavatseb Kosovo algusest peale täielikult kasutada tema käsutusse antud välisriikide ekspertide abi. Eriti tähtis on tagada vastuvõetud õigusaktide nõuetekohane elluviimine ning selleks vajalike inimressursside ja muude vahendite eraldamine. Kõige olulisem on, et Kosovo võtaks piirkondlikku koostööd konstruktiivselt ja pragmaatiliselt.

Ühendus teeb ettepaneku kasutada ühinemiseelse abi vahendeid õigusriigi ja avaliku halduse reformi toetamiseks ning Kosovo ettevõtluskeskkonna parandamiseks, eelkõige mestimise kaudu. Kaaluda tuleks ka infrastruktuuri arendamise toetamist.

6. Kosovo kodanike lähendamine ELile

Mitu piirkonna riiki on teinud suuri edusamme liikumisvabaduse ala rajamisel. Pärast tagasivõtulepingute sõlmimist on nad saanud ELiga sõlmida viisalihtsustuslepingud. Viisanõude kaotamise tegevuskava vastuvõtmine neis riikides on oluliselt kaasa aidanud ka muude probleemide lahendamisele, näiteks dokumentide turvalisuse parandamisele, võitlusele organiseeritud kuritegevusega, migratsiooni ohjamisele ja piiride turvalisuse tõstmisele. Edusamme jälgitakse ja hinnatakse kõrgemate ametnike dialoogi käigus. Viisavaba reisimise õiguse saamine on väga oluliselt hoogustanud reformide läbiviimist piirkonna riikides. Seda arvestades esitas komisjon ettepaneku muuta asjakohast nõukogu määrust, [12] et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro ja Serbia kodanikud saaksid alates 2010. aasta jaanuarist ELi viisavabalt reisida. Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina kodanikel on võimalik saada sama õigus kohe, kui nad täidavad seni täitmata nõuded.

Kosovo hakkas omi passe väljastama 2008. aasta juulis. Lihtsustatud on kodanike viisa taotlemise menetlust. Enamik ELi liikmesriike kasutab ELi õigusaktidega võimaldatud paindlikkust Kosovo elanikele lühiajaliste viisade andmise menetluse lihtsustamiseks.

Kosovo kodanikele tuleb võimaldada veelgi rohkem ELile lähenemisest tulenevaid hüvesid, sealhulgas õigus ELis viisavabalt reisida. See on aga võimalik vaid juhul, kui Kosovo viib läbi teatavad reformid ning järgib eeskirju ja kehtestatud korda, mis kokkuvõttes vähendab riske ELi liikmesriikide jaoks. Esimene reform on tagasivõtu korra täitmise tagamine. Kosovol tuleb kohandada õigusakte, tugevdada haldussuutlikkust tagasivõtutaotluste läbivaatamise alal ning rakendada taasintegreerimise strateegiat järjekindlalt. Lisaks tuleb tal parandada oma piiride turvalisust ning tagada rahvastikuregistrite haldamine ja nõutavate dokumentide väljastamine.

Komisjon teeb ettepaneku viia ellu struktureeritud lähenemisviis, mille kohaselt pärast nõutavate reformide elluviimist algatatakse viisadialoog viisanõude kaotamiseks ja lähendatakse seega Kosovo kodanikke ELile. Selleks, et suunata viisanõude kaotamiseks tehtavat tööd Kosovos, esitab komisjon põhjalikule analüüsile toetuva igakülgse strateegiadokumendi eelnõu. Strateegias esitatakse võrdlusalused, mille alusel viisadialoogi raames hinnatakse Kosovo edusamme. Strateegiadokument esitatakse teadmiseks nõukogule.

Komisjon kavatseb korrapäraselt hinnata strateegia elluviimist Kosovos, kasutades selleks liikmesriikide ja komisjoni asjatundjate lähetusi. Selleks et aidata Kosovol strateegiat ellu viia, annab komisjon talle tehnilist ja rahalist abi. Komisjon kavatseb ka uurida, kas õigusriigi üldraamistikus ja seniste EULEXi meetmete alusel saab Kosovot kaasata piirkondlikku õiguskoostöösse. Lähemalt tuleb uurida ka seda, kuidas Kosovo saaks teha koostööd Europoli, Eurojusti ja Frontexiga ning osaleda nende tegevuses, ning seda, kas Kosovot saaks kaasata EULEXi [13].

7. Kosovo sotsiaalmajandusliku arengu muutmine jätkusuutlikuks

Kosovo sotsiaalne ja poliitiline stabiilsus oleneb majandusarengu jätkusuutlikkusest ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevusest. Üleilmne majanduskriis ei ole Kosovot eriti puudutanud, kuna ta on üleilmsete turgudega vaid nõrgalt seotud. Kuid otseinvesteeringud ja rahaülekanded muudest riikidest eeldatavasti vähenevad. Arvatavasti vähenevad riiklikud investeeringud riigi sissetulekute vähenemise tõttu. Prognoositakse, et Kosovo eelarvepuudujääk suureneb 2009. aastal 7 %ni SKPst.

Kosovot ootavad tõsised majandusraskused. Rahvusvahelise Valuutafondi andmete kohaselt on Kosovo SKP inimese kohta 1 726 eurot ehk 6,9 % EL27 keskmisest. Kosovo kaubanduse ja teenuste osutamise bilansi puudujääk on endiselt suur. Kosovo üldine kaubandusdefitsiit suureneb 2009. aastal arvutuste kohaselt 43 %ni SKPst. Suur maksebilansi puudujääk tuleneb vähesest omamaise tootmise võimest ja osutab olulistele puudustele.

Lisaks sellele, et jätkusuutlikkuse suurendamisele suunatud makromajanduspoliitikat viiakse ellu puudulikult, tuleb Kosovol lahendada ka pakkumise piiratusest tulenevaid probleeme nagu infrastruktuuri nõrkus, energiapuudujäägid, suured kapitalikulud ja puudulikult väljaõpetatud tööjõud. Kosovo jaoks on kõige olulisem parandada oma majanduse konkurentsivõimet, suurendada tootlikkust ja tugevdada ekspordivõimet.

7.1. Kaubandus

Investeeringute ligimeelitamise, kasvu hoogustamise ning sotsiaalmajandusliku arengu seisukohalt on eriti olulised kaubandus ja suutlikkus osaleda kaubanduses. EL on Kosovo peamine kaubanduspartner. EÜ ühepoolsete kaubandusmeetmete alusel on Kosovole võimaldatud EÜ kaubandussoodustusi [14], mis aga lõpevad 2010. aasta lõpul. Kosovol ei ole veel stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingut ega vahelepingut. Seega halvendab ülejäänud Lääne-Balkani riikidega sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingute ning vahelepingute [15] jõustumine ja praegu kehtiva soodusrežiimi jõustumine Kosovo kaubandusolukorda nii absoluutselt kui ka suhteliselt. Lisaks ei kehti Kosovo suhtes ELi ja enamiku stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessis osalevate riikide vaheline päritolureeglite diagonaalse kumuleerumise süsteem, mis piirab vastastikku kasulike piirkondike kaubandussuhete arengut. See vähendab välisinvestorite huvi Kosovo vastu ja kärbib Kosovo tootjate võimalusi eksportide oma tooteid ELi.

Selleks et Kosovo suhtes kehtestatud kasulik soodusrežiim edasi kehtiks, tuleb seda pikendada. Kuid pikendamine saab olla vaid ajutine. ELi ja Kosovo kaubandussuhted põhinevad üksnes ühepoolsetel kaubandussoodustustel ega suurenda oluliselt Kosovo majandusarengu jätkusuutlikuks muutumise väljavaateid pikemas perspektiivis. Neid väljavaateid saab pakkuda ainult Euroopa Ühenduse ja Kosovo vaheline kaubandusleping.

Kaubanduslepingust on palju kasu nii Kosovole kui ka ELile. Lepingus nähakse ette õigusraamistik, millega kaasneb investoritele vajalik stabiilsus ja ennustatavus. Niisuguse lepingu kohaldamisala on võrdlemisi lai, tagades turulepääsu ning tõhustades samaaegselt intellektuaalomandi õiguste kaitset, konkurentsi, standardite järgimist ja halduskoosööd. Lepingu sõlmimise väljavaade on Kosovole oluline stiimul edendada reformide elluviimist kõikides siseturuga seotud valdkondades ning muu seas parandada oma haldussuutlikkust. Samas nõuab see Kosovolt ka kaubanduspoliitika ja oma piiride haldamise tõhustamist. Lepingu sõlmimine on eeltingimus, et Kosovol oleks võimalik osaleda ELi ning stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessis osalevate riikide vahelises päritolureeglite diagonaalse kumuleerumise süsteemis.

Kosovo ei ole veel valmis selleks, et pidada läbirääkimisi kaubanduslepingu sõlmimiseks, ega sõlmitava lepingu täitmiseks. Näiteks tuleb tal suurendada haldussuutlikkust, et ta monopolidevastane poliitika oleks tõhus, ning välja töötada riigiabi andmist reguleerivad õigusaktid. Intellektuaalomandi õiguste valdkonnas on juba vastu võetud peamised tööstusomandi õiguste alased õigusaktid, kuid nende täitmiseks minimaalselt vajalik haldussuutlikkus tuleb Kosovol alles luua. Kosovol tuleb teha ka palju tööd autoriõiguste alaste õigusaktide ühtlustamiseks ELi omadega ning nende jõustamiseks. Tal tuleb ka käia pikk tee kaubanduse (sealhulgas sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna) õigus- ja institutsionaalse raamistiku loomisel. Institutsiooniline raamistik peab piisaval määral vastama akrediteerimise, sertimise, standardimise ja turujärelevalve tõhusa teostamise vajadustele.

Komisjon kavatseb hinnata Kosovo edusamme tema suutlikkuse suurendamisel ning reformide elluviimisel kaubanduslepinguga kõige tihedamini seotud valdkondades, ning selgitada välja meetmed, mida Kosovol tuleb võtta. Kohe, kui Kosovo on asjakohased nõuded täitnud, esitab komisjon ühenduse läbirääkimissuuniste kava kaubanduslepingu läbirääkimiste pidamiseks. Selleks, et säilitada kaubandussuhted kaubanduslepingu sõlmimist ettevalmistaval perioodil, valmistab komisjon ette ettepaneku ühepoolsete kaubandusmeetmete pikendamise kohta. Kuna Kosovo osaleb stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessis, kehtib ka tema suhtes Euroopat ja Vahemere piirkonda hõlmava päritolureeglite kumuleerumise süsteemi laiendamine Lääne-Balkani riikidele Euroopa ja Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite konventsiooni alusel.

7.2. Makromajanduslik ja rahanduslik jätkusuutlikkus

Kosovo arengu seisukohalt on kõige tähtsam jätkusuutliku makromajandusliku ja rahandusraamistiku olemasolu. EL ja teised abiandjad toetasid keskmise ajavahemiku kulutuste raamkava vastuvõtmist selle eesmärgi saavutamiseks. See kava on nüüd Kosovo eelarvetsükli peamine koostisosa.

2008. aastal käivitasid Kosovo ja komisjon koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga nõuandva tähtsusega fiskaaljärelevalve mehhanismi. Selle mehhanismiga aidatakse Kosovol valmistuda sujuvaks integreerumiseks ELi majandus- ja rahandusjärelevalve raamistikesse. Kosovo peab muutuma suutlikuks teostama oma poliitikat makromajanduse ja rahanduspoliitika valdkonnas järjekindlalt ja sidusalt. Kui Kosovo saavutab sellel alal edu, kutsutakse ta osalema Lääne-Balkani riikide korrapäraselt toimivas majandus- ja rahandusalases aruanderaamistikus, mille raames igal aastal esitatakse keskmise pikkusega perioodi majandus- ja rahandusporogramm. Komisjon toetab ka edaspidi Kosovo püüdeid saavutada sellel alal edu ning pidada korrapärast dialoogi tema majandusarengu jälgimiseks.

7.3. Erasektori areng

Arvestuste kohaselt annavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted umbes 40 % Kosovo SKPst ja 60 % tema töökohtadest, ning neid on kõikidest ettevõtetest 99 %. VKEdele kuulub keskne koht tootlikkuse suurendamise, innovatsiooni ja töökohtade loomise alal. Seda sektorit tuleb senisest rohkem toetada, luues stiimuleid uute ettevõtete loomiseks ja ebaametlike ettevõtete registreerimiseks.

Kosovole tuleks kasuks osalemine majandusliku konkurentsivõime suurendamise programmides, millega aidatakse kasutusele võtta uut tehnoloogiat, suurendada tootlikkust, vähendada tööjõukulusid ja luua töökohti. Nende programmidega saaks ka parandada ettevõtluse reguleerimist, kuna suureneks näiteks litsentsimise ning lubade ja sertifikaatide väljaandmise läbipaistvus, muuta tõhusamaks ja sõltumatumaks järelevalvet ning toetada võrgustike loomist.

Kosovol tuleb jätkata erastamist. Talle tuleks kasuks mikrofinantseerimisinstitutsioonide arendamine, et toetada väikeettevõtteid kasvuvõimalustega valdkondades nagu põllumajandus, maaturism, väiketootmine ja linnades pakutavad teenused.

Kosovole oleks kasulik ka ühinemine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga ning senisest suurem laenuvõtmine Euroopa Investeerimispangast. Kosovo ettevõtluskeskkond, eriti VKEd võidaksid, kui Kosovo suurendaks ja tihendaks oma osalemist asjaomastes ELi algatustes, algatuses „Small Business Act” ja seitsmendas teadusuuringute raamprogrammis. Kui Kosovo täidab seatud tingimused, teeb komisjon talle ettepaneku neis raamistikes osaleda, ning osutab vajaduse korral ka tehnilist ja finantsabi.

7.4. Tööhõive ja sotsiaalpoliitika

Kosovo majandust koormab äärmiselt suur töötus, mis arvestuste kohaselt ulatus 2008. aastal umbes 40 %ni. Eriti suur probleem on noorte töötus. Tööta on umbes 75 % noori. Kosovol tuleb läheneda tööpuuduse probleemile strateegiliselt, võttes mitmeid vastastikku kooskõlastatud meetmeid. Parandada tuleks tööhõivekeskuste suutlikkust ja süvendada nende seoseid ülikoolide ja koolidega, et täita hariduse ja töökoha vahel laiutav tühik. Kosovol tuleks luua kavad, millega soodustatakse töövõimeliste, kuid sotsiaalabi saavate isikute tööleasumist.

EL saab kaasa aidata, osaledes töös, mida Kosovos tehakse selle nimel, et soodustada inimeste tulekut tööturule, parandada dialoogi sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning muuta tööhõive- ja sotsiaalpoliitika sihipärasemaks. Selleks et aidata kaasa Kosovo sotsiaal- ja tööhõivepoliitika koordineerimisele, esitab komisjon Kosovo sotsiaalkindlustust ja sotsiaalset kaasamist käsitleva uuringu. Komisjon teeb ettepaneku kutsuda Kosovo osalema Lääne-Balkani riikide programmis „Progress” [16]. Samuti toetab ta Kosovo liitumist Kagu-Euroopa tööhõive ja sotsiaalpoliitika võrgustiku ning Kagu-Euroopa tervisevõrgustiku raames tehtava tööhõive- ja sotsiaalpoliitika alase koostööga. Komisjon esitab ettepaneku astuda kontakti romide kaasamise kümnendi sekretariaadiga, et valmistada ette Kosovo ühinemist selle organisatsiooniga ning laiendada sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalse kaasavuse meetmed ka rahvusvähemustele.

7.5. Haridus, koolitus ja teadustegevus

Kosovo rahvastik on väga noor, selle keskmine vanus on 26 aastat. Umbes kolmandik elanikest on nooremad kui 15aastased ja üle poole on alla 25aastased. Järgmise viie aasta jooksul saab tööealiseks ja astub tööturule 200 000 inimest. Arvestades noorte väga madala tööhõivega, on Kosovo tähtsaim ülesanne hariduse edendamine.

Kosovo peab parandama antava hariduse taset, vähendama koolist väljalangemise määra ja tegema oma haridussüsteemi kättesaadavamaks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata õpetajate ettevalmistuse parandamisele, haridusasutuste olukorra parandamisele ja koolivõrgu laiendamisele, et kõikide kogukondade lastel oleks võimalik kooli minna. Kutsealast keskharidust, täiskasvanute kutseõpet ja elukestvat õpet tuleks paremini rahastada. Õppekavad tuleks koostada nii, et õpilastel oleks pärast kergem tööd leida.

Jätkatakse Kosovo kõrghariduse reformimise toetamist programmi „Tempus” raames. Projektitaotlusi on lisaks Pristina ülikoolile hakanud esitama ka Mitrovica ülikool. Kosovo ülikoolid, üliõpilased, õpetajad, noored ja noorteorganisatsioonid peaksid täielikult ära kasutama programmide „Erasmus Mundus” ja Aktiivsed noored” pakutavaid võimalusi. Komisjon teeb ettepaneku parandada programmide „Tempus”, „Erasmus Mundus” ja „Aktiivsed noored” rahastamist ühinemiseelse abi rahastamisvahendist, näha vajadusel ette sihtotstarbelist rahastamist ning tõhustada koostööd programmides osalejatega.

Komisjon kavatseb koostöös Kosovoga uurida, kuidas Kosovo haridusasutused saaksid osaleda elukestva õppe programmis. Koos Euroopa Koolitusfondiga kavatseb ta uurida, kuidas laiendada fondi tegevust Kosovos, ning suurendada seal teadlikkust ELi hariduse edendamise alasest tegevusest. Kvaliteedi tagamise mehhanismide raames alustab komisjon dialoogi Kosovo ametiasutustega, et tõsta kõikide kogukondade koolide õppekavade taset. Komisjon uurib, mil viisil ta saaks toetada ELi uuringute teaduskonna rajamist Pristina ülikoolis.

Kosovo sotsiaalmajandusliku arengus kuulub teadusele eriti oluline koht. Teadustegevus on ka üks piirkondliku koostöö süvendamise võimalustest. Lääne-Balkani riigid osalevad ELi seitsmendas teadusuuringute raamprogrammis. Kosovol on võimalik selles osaleda välismaise koostööpartnerina. Seal on määratud seitsmenda raamprogrammi kontaktasutus ja käib töö teadustöö suutlikkuse parandamise riiklikku kava väljatöötamiseks. Kosovol tuleb jätkata ja laiendada oma osalemist ELi teadusmeetmetes [17].

7.6. Programmid „Kultuur” ja „Kodanike Euroopa”

Leppimise, usalduse ja stabiilsuse saavutamise tähtsaim eeldus on austus kultuuri- ja religioosse pärandi vastu. Niisuguse austuse olemasolu võib märkimisväärselt kaasa aidata ka Kosovo sotsiaalmajanduslikule arengule. Kultuuri- ja religioosse pärandi kaitsmiseks ja taastamiseks on Kosovos juba üht-teist ära tehtud. Kosovo peaks ka edaspidi osalema kasulikes Ljubljana protsessis ning taastamiskomisjoni ja kultuuripärandi tehnilise foorumi tegevuses. Kosovol tuleb oma igakülgse arengustrateegia raames sellele valdkonnale eraldada rohkem vahendeid. Nimetatud strateegia väljatöötamisse ja elluviimisse tuleb kaasata kõik sidusrühmad. Strateegia peamine eesmärk on lõpetada ebaseaduslik tegevus mälestiste kallal ja nende lähedal.

Mitu Lääne-Balkani riiki osaleb programmides „Kultuur” ja „Kodanike Euroopa”. Neis osalemise tingimused on sätestatud ühenduse programmides osalemise põhimõtteid reguleerivas raamlepingus. Kosovol see leping veel puudub, kuid on selge, et neis programmides osalemine lähendab Kosovo elanikke Euroopale. Raamlepingu sõlmimiseni toetatakse kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohalike omavalitsuste ja kultuuriasutustesuutlikkuse suurendamise meetmeid ning aidatakse kaasa nende ühinemist ELi ja oma piirkonna asjakohaste asutuste ja organisatsioonide võrkudega ühinemiseelse abi rahastamisvahendi toel. Komisjon uurib, kas kultuurivahetust ja stipendiumide andmist saaks arendada, laiendades kultuurivaldkonnale noortele suunatud kava „Young Cell Scheme”, mis praegu hõlmab vaid õigusteadust.

8. Ühtlustamine konkreetsetes valdkondades

8.1. Energeetika

Kosovo majanduskasvu ja sinna otseste välisinvesteeringute tegemist takistab kõige rohkem katkendlik elektriga varustamine. Ilma tagatud ja pideva elektrivarustuseta on Kosovo majandusarengu võimalused väikesed.

Energiasektori ettevõtete erastamine aitaks Kosovo eelarvel vabaneda märkimisväärsest koormast, võimaldaks investeerimist muudesse tähtsatesse valdkondadesse ning kokkuvõttes parandada varustamist energiaga. Selleks et ettevõtted saaksid tagada usaldusväärse varustamise energiaga, peavad tarbijad arveid paremini tasuma. Kuid erastamine aitab lahendada ainult osa probleeme. Kosovol tuleb laiendada oma osalemist energiakoostöös ja energia ühises tootmises, võtta meetmeid energia tarbimise vähendamiseks ning suurendada energia tootmist taastuvatest ja alternatiivsetest energiaallikatest.

On väga oluline, et Kosovo osaleks ka tulevikus energiaühenduse asutamislepingus ning süvendaks ja laiendaks selles osalemist. Muu hulgas tuleb tal osaleda põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamiskorras ja võimsuse eraldamise mehhanismides. Piirkonna teised mehhanismides osalejad peavad Kosovol lubama neis osaleda võrdõigusliku partnerina. Kosovo energiatarnijad, tururegulaatorid ja muud osalejad peavad piirkondlikus koostöös osalema täiel määral. On möödapääsmatu, et Kosovo saaks kasutada eeliseid, mida pakub osalemine ELi piirkondlikes energiatõhususe ja taastuvenergia alastes algatustes. See on terve piirkonna huvides.

8.2. Transport

Kosovo transpordiinfrastruktuur vajab tungivalt parandamist. Juba on käivitatud suur teeehitusprogramm. See aga kujutab endast suurt koormat Kosovo eelarvele, mistõttu tuleb leida ka muid rahastamisallikaid. Kõnealust programmi tuleks ellu viia vastavalt tasakaalustatud lähenemisviisile, mis hõlmab ka investeeringute tegemist raudteedesse ning mille raames oleks ette nähtud teede korrashoid ja uute teede ehitamine. Kosovol tuleb ellu viia Euroopa ühise lennunduspiirkonna lepingut, sealhulgas rakendada ühenduse lennundusõigustikku.

Transpordiühenduse asutamislepingu eesmärk on aidata kaasa transpordiõigustiku järkjärgulisele ülevõtmisele ning süvendada transporditurgude piirkondlikku ja üle-Euroopalist integreerumist. Leping on Kosovole väga oluline. Lepinguosalistel tuleb Kosovo kaasata, et ta saaks täielikult osaleda asjaomastes algatustes. Kosovol tuleb alustada maismaatranspordi õigustiku kohaldamise tegevuskava elluviimist ning hakata ära kasutama võimalusi, mida pakuvad õigustiku sätted piirkondlikku turuintegratsiooni kohta.

8.3. Keskkond

Aastaid kestnud saastamine ja tegevusetus on Kosovo keskkonda kahjustanud. Kosovo elektrijaamad tekitavad arvestuste kohaselt 25 tonni tuhka ja tolmu tunnis, mis ületab ELi standarditele vastava määra 74kordselt. Probleeme leidub ka vee valdkonnas. Vaid 70 % elanikest on veevarustus ja ainult kolmandikul kanalisatsioon. Elanike tervise huvides tuleb keskkonna seisundit tingimata parandada. Kosovos on palju ära tehtud ELi standardite ülevõtmiseks, kuid tal puuduvad suutlikkus ja vahendid nende piisavaks rakendamiseks. Keskkonnameetmetele on ette nähtud alla 1 % eelarvest.

Kosovole antakse abi ka ELi keskkonnameetmete raames. Nii näiteks antakse piirkondliku keskkonnakeskusega kaudu abi õigusaktide vastuvõtmiseks, rakendamiseks ja jõustamiseks. Kosovo osaleb ka ELiga ühinemist ettevalmistava piirkondliku keskkonnavõrgustiku tegevuses. Võrgustik aitab Kosovot hea tava vahetamise, haldussuutlikkuse suurendamise ja koolitusega. Komisjon teeb ettepaneku kõnealust tegevust laiendada muu hulgas infrastruktuuriprojektide rahastamisvahendi kaudu. Sellega toetataks projektide ettevalmistamist; nende elluviimist aga toetaksid rahvusvahelised finantsinstitutsioonid.

9. Tulemuslik ja mitmekülgne piirkondlik koostöö

Piirkondliku koosöö edendamine on ELi Kagu-Euroopa poliitika tähtsamaid koostisosi. Kosovo osalemine piirkondlikus koostöös on tema Euroopale lähenemise kava alus. See, et Kosovo ka edaspidi osaleks piirkondlikes koostööalgatustes, on tähtis nii ärilisest, majanduslikust kui ka poliitilisest seisukohast.

UNMIK on Kosovo nimel alla kirjutanud mitmele piirkondliku koostöö lepingule. Pärast ümberkorraldust kuulub UNMIKi pädevusse ka Kosovo välismaal esindamise edendamine. Kuid ka UNMIKi võimalused on piiratud. Kosovol peaks naaberriikidega koostöö edendamisse suhtuma konstruktiivselt ja pragmaatiliselt. Kosovo peaks strateegiliselt õigesti ära kasutama enda käsutuses olevaid vahendeid. Tema valitsusel tuleb välja töötada selged ja igakülgsed suunised, ning avalikud institutsioonidel tuleb neid järjekindlalt järgida kõikidel piirkondliku koostöö tasanditel. On vaja, et Kosovo osaleks täiel määral vastloodud piirkondliku avaliku halduse kooli tegevuses, ning et kõik kooli aluseks oleva lepingu osalised aitaksid Kosovot sellesse kaasata.

Komisjon toetab 2009. aasta juunis Chişinăus toimunud piirkondliku koostöönõukogu koosolekul ELi delegatsiooni esitatud üleskutset, et kõik asjaosalised oleksid konstruktiivsed ja leiaksid võimaluse hõlmata koostööga terve piirkonna. Komisjon innustab kõiki asjaosalisi otsima praktilisi ja pragmaatilisi lahendusi ning on valmis sellele omalt poolt kaasa aitama.

10. Uus etapp ELi–Kosovo dialoogis

Kosovo osaleb stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessis. Selle esimene kohtumine toimus 2003. aastal ja tõhustatud jälgimismehhanism loodi 2007. aastal. ELi ja Kosovo suhete uuele tasandile viimiseks tuleks see mehhanism asendada süvendatud poliitilise dialoogiga, mille keskmes on reformide ja koostöö edendamine.

Kosovo ELiga ühinemise tegevuskava peasuundi tuleks arutada täiskogu kohtumisel. Valdkondlikke teemasid käsitlevate kohtumiste struktuur lepitakse kokku kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikidega peetava dialoogi käigus. Neil kohtumistel keskendutakse Kosovo ELiga ühinemise tegevuskavale, institutsioonide väljaarendamisele ning Euroopa standardite ülevõtmisele, rakendamiseke ja jõustamisele. Valdkondadevaheliste küsimuste, näiteks avaliku halduse reformi ja kohtureformi arutamiseks tuleb pidada eraldi süvaarutelusid.

Kohtumisi on kavas pidada korrapäraselt, mis võimaldab neid paremini ette valmistada ja koordineerida ning jälgida, kuidas Kosovo täidab võetud kohustusi. See on oluline abi õigeks suunamiseks ja vastastikuse hindamise aruannete tulemuste arvestamiseks. Valdkondlikud kohtumised peetakse Pristinas, kuid ka Brüsselis, et komisjoni talitustel oleks neil lihtsam osaleda. Kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamiseks Euroopale lähenemise protsessi korraldatakse igal aastal kohtumine ka nendega.

Komisjon teeb ettepaneku nimetada protsess ümber stabiliseerimis- ja assotsiatsioonidialoogiks.

11. Euroopa Ühenduse rahalise abi parem kasutamine

EÜ rahaline abi Kosovole on olnud märkimisväärne. Kosovole antava abi rahastajate 2008. aasta konverentsil lubas komisjon eraldada üle 500 miljoni euro. 2007.–2009. aastal anti Kosovole ühinemiseelse abi programmi raames abi 359 miljonit eurot. 2009.–2012. aasta mitmeaastases suunavas finantsraamistikus on Kosovole ette nähtud veel 206 miljonit eurot. Kosovo on Pristinas asuva komisjoni kontaktbüroo juhtimisel ühinemiseelset abi päris hästi kasutanud ja peab samas vaimus jätkama.

Ühinemiseelset abi tuleb kasutada eelkõige selleks, et saavutada mõned kõige olulisemad eesmärgid, mis on kooskõlas Kosovo Euroopale lähenemise reformikavaga ja mille valdkondlike strateegiate puhul on välja arvutatud ka nende elluviimise maksumus. Projektide edukaks valimiseks tuleb parandada plaanimist, prioriteetide seadmist ja järjestamist ning parandada abiandjate tegevuse koordineerimist. Uuritakse, kas ühinemiseelse abi haldamiseks on võimalik kasutada teisi abiandjaid, kui neil on mõnes valdkonnas eeliseid. Rahastajate konverentsi järel peaks tugevnema Kosovo vastutus ühinemiseelse abi projektide elluviimisel.

Ühinemiseelse abi programmi II rahastamisvahendi abil toimuv piiriülene koostöö võib oluliselt kaasa aidata leppimisele ja heanaaberlike suhete tekkimisele. Suutlikkuse suurenemisele kohtadel võib kaasa aidata ka piiriülese koostöö aluseks olev „töö käigus õppimise” põhimõte. Komisjoni arvates on ühinemiseelse abi II rahastamisvahendi järkjärguline kasutuselevõtt õigeaegne ja põhjendatud.

12. järeldused ja soovitused

Euroopa Ülemkogu on korduvalt kinnitanud, et Kosovol on samasugused väljavaated ELiga ühinemiseks kui teistel Lääne-Balkani riikidel. Käesolevas teatises loetletakse ühenduse abivahendid, mida EL saab kasutada Kosovo poliitilise ja sotsiaalmajandusliku arengu toetamiseks. Kosovo on saavutanud teatava poliitilise stabiilsuse, kuid tema julgeolekuolukord on endiselt habras. Kosovot ei tohi jätta üksi, kui kogu Lääne-Balkani piirkond liigub ELiga ühinemise suunas.

ELi liikmesriigid hindavad Kosovo staatust erinevalt, kuid paistab, et see ei takista oluliselt ELi ja Kosovo suhete arendamist. Lähenemisviis, mille kohaselt Kosovo tunnustamisse suhtutakse mitut moodi, kuid tema arengut toetatakse üksmeelselt, on tulemuslik ja seda tuleks veelgi süvendada. Olenemata Kosovo staatusest teeb komisjon ettepaneku, et EL võtaks praktilised meetmed, millega tagatakse Kosovo lähenemine Euroopale. Pidades silmas, et Kosovo viib ellu ELiga ühinemise tegevuskava, teeb komisjon ettepaneku:

· viia ellu struktureeritud lähenemisviis, mille kohaselt pärast nõutavate reformide elluviimist ja tingimuste täitmist algatatakse viisadialoog viisanõude kaotamiseks ja lähendatakse seega Kosovo kodanikke ELile;

· pikendada ühepoolseid kaubandusmeetmeid ja kohe, kui Kosovo on täitnud asjakohased nõuded, esitada läbirääkimissuuniste kava kaubanduslepingu läbirääkimiste pidamiseks;

· aidata kaasa Kosovo ühinemisele Euroopat ja Vahemere piirkonda hõlmava päritolureeglite kumuleerumise süsteemiga pärast kaubandusepingu sõlmimist;

· integreerida Kosovo Lääne-Balkani majandus- ja rahandusjärelevalve raamistikku;

· uurida võimalusi sõlmida Kosovoga tema ühenduse programmides osalemise põhimõtteid reguleeriv raamleping ning lähtuda sellest läbirääkimissuuniste väljatöötamisel;

· astuda Kosovoga korrapärasesse stabiliseerimis- ja assotsiatsioonidialoogi, süvendades sellega Kosovo osalemist stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessis;

· võtta Kosovo suhtes järk-järgult kasutusele ühinemiseelse abi piiriülese koostöö rahastamisvahend (II rahastamisvahend);

Komisjon annab rahalist ja tehnilist abi eespool nimetatud algatuste toetamiseks.

[1] Vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1244/1999.

[2] Vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1244/1999.

[3] Euroopa tulevik Kosovole (KOM(2005) 156 (lõplik), 20.4.2005.

[4] Rahvusvaheline tsiviilesindaja allub Kosovo rahvusvahelisele juhtrühmale.

[5] 12. juuni 2008. aasta julgeolekunõukogu kohtumisest osavõtjatele esitatud ÜRO peasekretäri aruanne, milles käsitletakse ÜRO ajutist missiooni Kosovos.

[6] Nõukogu 4. veebruari 2008. aasta ühismeede 2008/123/ÜVJP.

[7] Nõukogu 4. veebruari 2008. aasta ühismeede 2008/124/ÜVJP.

[8] Nõukogu otsus 2008/213/EÜ.

[9] Ühenduse rekonstruktsiooni-, arengu- ja stabilisatsiooniabi programm.

[10] Kosovo on ühinenud energiaühenduse asutamislepingu (ETC), Euroopa ühise lennunduspiirkonna lepingu (CEFTA), Kagu-Euroopa transpordi vaatluskeskuse (SEETO), Kesk-Euroopa vabakaubanduspiirkonna lepingu (CEFTA), Euroopa väikeettevõtluse harta, Kagu-Euroopa lairibaalgatuse (bSEE), Kagu-Euroopa elektroonikaalgatuse (eSEE), piirkondliku avaliku halduse kooli (ReSPA), Kagu-Euroopa koostööalgatuse (SECI) ja kahe piirkondliku keskkonnaalgatusega (RENA ja ECENA), samuti algatusega „Investment Compact”. See loetelu ei ole ammendav.

[11] Lääne-Balkani riikide ELiga ühinemise väljavaadete avardamine, KOM(2008) 127, 5. märts 2008.

[12] Nõukogu määrus (EÜ) nr 539/2001.

[13] Europol: Europoli konventsiooni ja nõukogu 3. novembri 1998. aasta akti artikkel 42; Eurojust: muudetud otsuse 2002/187/EC artikkel 26a; Frontex: määrusega (EÜ) nr 863/2007 muudetud nõukogu määruse (EÜ) nr 2007/2004 artikkel 14.

[14] Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2000, viimati muudetud komisjoni 7. mai 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 407/2008.

[15] Stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga (2004. aasta aprill), vaheleping Montenegroga (2008. aasta jaanuar), vaheleping Bosnia ja Hertsegoviinaga (2008. aasta juuli) ning stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping Albaaniaga (2009. aasta aprill). 2008. aasta aprillis kirjutati alla stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingule Serbiaga.

[16] Ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm.

[17] Kosovo on seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi töökavades kantud välismaiste partnerriikide loetellu.

--------------------------------------------------