52009DC0407

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 29.7.2009

KOM(2009) 407 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

kooskõlas nõukogu 27. märtsi 2007. aasta määruse (EÜ) nr 378/2007 (milles sätestatakse otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad) artikliga 7

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

kooskõlas nõukogu 27. märtsi 2007. aasta määruse (EÜ) nr 378/2007 (milles sätestatakse otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad) artikliga 7

Käesolev aruanne on koostatud nõukogu määruse (EÜ) nr 378/2007[1] artikli 7 alusel, milles sätestatakse, et „komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 31. detsembrit 2008 vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamise kohta aruande, vajadusel koos asjaomaste ettepanekutega”.

Vahepeal on ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise käigus vastatud vajadusele suurendada maaelu arengu rahastamist, tõstes kohustusliku ümbersuunamise määra. Vabatahtlikku ümbersuunamist kohaldavad liikmesriigid asendavad selle korra järk-järgult kohustusliku ümbersuunamisega; nii viiakse ümbersuunamise määrad kogu ELis suuremasse vastavusse.

Praegusel programmiperioodil, 2007–2013, ei näe komisjon vabatahtliku ümbersuunamise puhul ette muid algatusi.

1. Taust

1.1. Ümbersuunamise mõiste

Mõiste „ümbersuunamine” all mõistetakse eelarveliste vahendite ülekandmist põllumajandustootjatele makstavatest otsetoetustest (ühise põllumajanduspoliitika 1. sammas) maaelu arengu meetmete alla (ühise põllumajanduspoliitika 2. sammas).

Ühise põllumajanduspoliitika 2003. aasta reformiga hakati kohaldama kohustuslikku ümbersuunamist, mille määr oli 2005. aastal 3 %, 2006. aastal 4 % ja alates 2007. aastast 5 %, samuti kehtestati 5 000 euro suurune ümbersuunamise vabastus, millest väiksema summa puhul otsetoetusi ei vähendata.

Samuti lepiti 2005. aastal kokku, et Ühendkuningriik ja Portugal võivad jätkata määruse (EÜ) nr 378/2007 kohase vabatahtliku ümbersuunamise korra kohaldamist.

1.2. Vabatahtliku ümbersuunamise õiguslik raamistik

Määrusega (EÜ) nr 378/2007 anti Ühendkuningriigile, kus vabatahtlikku ümbersuunamist juba kohaldati, ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005[2] artikli 70 lõikes 4a sätestatud erandi alusel Portugalile võimalus kohaldada vabatahtlikku ümbersuunamist ajavahemikul 2007–2012.

Vabatahtlik ümbersuunamine toimub otsetoetuste vähendamise vormis, mis lisandub kohustuslikust ümbersuunamisest tulenevale vähendamisele.

Kohaldada tuleb ühtset vähendamise määra kalendriaasta kohta; Ühendkuningriik, kus kohaldatakse piirkondlikul tasandil ühtset otsemaksete kava, võib aga kohaldada ka piirkondade kaupa eristatud määrasid. Vähendamise ülemmäär on 20 %.

Nagu kohustusliku ümbersuunamise korral, on ette nähtud 5 000 euro suurune ümbersuunamise vabastus. Vastupidiselt kohustuslikule ümbersuunamisele on liikmesriikidel siiski lubatud teha erandeid ning vabastust mitte kohaldada (nagu teeb Ühendkuningriik).

Komisjon määrab vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisest tulenevad netosummad kindlaks asjaomaste liikmesriikide esitatud määra(de) põhjal.

Kõnealuseid täiendavaid ümbersuunatud vahendeid kasutatakse maaelu arengu meetmete rahastamiseks asjaomases liikmesriigis. Riikliku kaasrahastamise kohustust ei ole, mis tähendab, et lisavahendite suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõikes 3 eri telgede jaoks sätestatud ülemmäärasid.

Asjaomased liikmesriigid peavad esitama mõjuhinnangud, eelkõige põllumajandustootjate majandusliku olukorra ning nende konkurentsivõime kohta põllumajandussektoris, võttes arvesse vajadust vältida põllumajandustootjate põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist. Nende hinnangute põhjal peab komisjon esitama enne 2008. aasta lõppu Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamise kohta.

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1236/2007[3] sätestatud rakenduseeskirjadega nähakse ette, et a) vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisest tulenevad summad lisatakse maaelu arengu programmide rahastamiskavadesse (määruse (EÜ) nr 1974/2006 II lisa A osa punkt 6.1) ja et b) määruse (EÜ) nr 1655/2004 vana vabatahtlik ümbersuunamise kord tühistatakse.

1.3. Majandusliku mõju analüüsi piirangud

Praegu on veel liiga vara teha kindlaid järeldusi vabatahtliku ümbersuunamise mõju kohta põllumajandusettevõtete majanduslikule olukorrale.

Ühendkuningriigis on esimene määruse (EÜ) nr 378/2007 kohaste riiklike maaelu arengu programmide jaoks ette nähtud vabatahtliku ümbersuunamise eelarve olnud kättesaadav alles alates 2007. aasta oktoobrist. Põhja-Iirimaa maaelu arengu programmi muudeti, et lisada sellesse vabatahtlik ümbersuunamine alates 2008. aasta novembrist.

Portugalis on mõjusid veel liiga vara hinnata, kuna vabatahtlikust ümbersuunamisest tulenevad summad on maaelu arengu programmides kättesaadavad alles 2010. aastast.

Samuti on oluline tunnistada, et erakordselt suurte muutustega ajavahemikul on vabatahtlikust ümbersuunamisest tulenevad vähendamised ainult üks teguritest, mis põllumajandusettevõtete majanduslikku olukorda aastatel 2007–2008 mõjutavad. Põllumajandusettevõtete tulusid on rohkem mõjutanud muud tegurid, näiteks tõusvad toorainehinnad ja sisendihinnad, krediidikriis ning Ühendkuningriigi puhul naelsterlingi nõrgenemine euro suhtes, äärmuslikud ilmastikuolud ja loomahaigused. Toorainehindade olulise tõusu mõjul tulu Ühendkuningriigis siiski üldiselt kasvas.

2. Vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamine Ühendkuningriigis

2.1. Määruse (EÜ) nr 378/2007 artikli 2 lõike 1 kohane teatis

12. juunil 2007 esitas Ühendkuningriik komisjonile vabatahtliku ümbersuunamise määrad ajavahemikuks 2007–2012 ning mõju eelhinnangu.

Ühendkuningriik määras piirkondade kaupa kindlaks järgmised iga-aastased määrad ega näinud ette ümbersuunamise vabastuse kohaldamist:

AASTA | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 |

Inglismaa | 12,0 % | 13,0 % | 14,0 % | 14,0 % | 14,0 % | 14,0 % |

Wales | 0 % | 2,5 % | 4,2 % | 5,8 % | 6,5 % | 6,5 % |

Šotimaa | 5,0 % | 8,0 % | 8,5 % | 9,0 % | 9,0 % | 9,0 % |

Põhja-Iirimaa | 4,5 % | 6,0 % | 7,0 % | 8,0 % | 9,0 % | 9,0 % |

Riikliku kaasrahastamisega seoses on kõigi piirkondade puhul ette nähtud kaasrahastamine, mille tulemusel lisandub 1,6 miljardit eurot. Riikliku kaasrahastamise määrad on esitatud alljärgnevas tabelis:

1. TELG | 2. TELG | 3. TELG | 4. TELG |

Inglismaa | 0 % | 40,00 % | 0 % | 0 % |

Põhja-Iirimaa | 0 % | 62,00 % | 0 % | 0 % |

Šotimaa | 55,21 % | 55,21 % | 55,21 % | 65,00 % |

Wales | 45,00 % | 45,00 % | 45,00 % | 0 % |

Ühendkuningriigi andmetel võimaldab vabatahtlik ümbersuunamine paremini tasakaalustada ühise põllumajanduspoliitika kahte sammast, arvestades, et Ühendkuningriigis oli aastate 2007–2013 puhul esimese ja teise samba suhtarv enne vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamist 14:1 ning pärast seda 7:1, kusjuures EL 15 keskmine on 5:1.

2.2. Komisjoni otsused 2007/679/EÜ ja 2007/680/EÜ

Komisjoni otsuses 2007/679/EÜ[4] määrati vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisest tulenevad netosummad Ühendkuningriigi esitatud piirkonniti eristatud iga-aastastest määradest lähtudes kindlaks järgmiselt:

AASTA | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 |

Kokku (miljonites eurodes) | 362,0 | 424,0 | 464,4 | 475,5 | 481,6 | 481,6 |

Komisjoni otsusega 2007/680/EÜ[5] kohandati sellele vastavalt ühest küljest Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kuludeks eraldatavat netobilanssi ning teisest küljest Ühendkuningriigiga seonduvaid summasid ja kogu maaelu arenguks antavat ühenduse toetust aastateks 2007–2013.

Selle tulemusena kantaks vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisest tulenev 2 689 000 euro suurune kogusumma programmiperioodil 2007–2013 esimesest sambast teise sambasse, mis rohkem kui kahekordistaks Ühendkuningriigi maaelu arengu eelarvet (1 910 000 eurolt 4 599 000 eurole) ning suurendaks ELi maaelu arengu sama ajavahemiku eelarvet 91,9 miljardile eurole.

2.3. Määruse (EÜ) nr 378/2007 artikli 5 kohane aruanne

Ühendkuningriigi 2008. aasta detsembris esitatud aruanne hõlmab ajavahemikku 2007. aasta märtsist 2008. aasta septembrini. Kuna vabatahtliku ümbersuunamise tulu on olnud kättesaadav alles alates 2007. aasta oktoobrist, on Ühendkuningriigi andmetel liiga vara teha mingeid kindlaid järeldusi.

2.3.1. Vabatahtlikust ümbersuunamisest tulenevate lisavahendite kasutamine

Lisavahendeid kasutatakse peamiselt 2. telje kohastel keskkonnaeesmärkidel, nagu selgub alljärgnevast tabelist:

TELG | INGLISMAA | ŠOTIMAA | PÕHJA-IIRIMAA | WALES |

1 | 10,45 % | 14,29 % | 17,00 % | 10 % |

2 | 76,09 % | 68,58 % | 65,04 % | 80 % |

3 | 8,74 % | 11,57 % | 0,00 % | 10 % |

Leader | 4,72 % | 5,57 % | 17,96 % | 0 % |

Kokku | 100 % | 100 % | 100 % | 100 % |

2.3.2. Põllumajandusettevõtete tulu

Teatises märgitakse, et põllumajandustootjate tulu kohta viimasel ajal kogutud statistikast „ilmneb, et Ühendkuningriigi põllumajandustööstus on suhteliselt elujõuline ja konkurentsivõimeline, ehkki vabatahtlikku ümbersuunamist on kohaldatud alates 2001. aastast” (ajavahemikul 2000–2006 maksti kokku välja ligikaudu 4 500 000 eurot).

Esimesed uued vabatahtlikust ümbersuunamisest tulenevad vähendamised tehti 2007. aastal. Ühendkuningriik ei leidnud oma 2007. aasta andmete põhjal tehtud analüüsis otsest seost vabatahtlikust ümbersuunamisest tulenevate vähendamiste ja põllumajandustootmisest saadava kogutulu muutuste vahel.

AASTA | ÜHENDKUNINGRIIGI PIIRKOND | VABATAHTLIKU ÜMBERSUUNAMISE MÄÄR | MAHAARVESTATUD VABATAHTLIK ÜMBERSUUNAMINE (MILJONITES NAELADES) | PÕLLUMAJANDUSTOOTMISEST SAADAV KOGUTULU (MILJONITES NAELADES) | MUUTUS vabatahtlikU ümbersuunamiSe MAHAARVAMISTES | MUUTUS PÕLLUMAJANDUSTOOTMISEST SAADAVAS KOGUTULUS |

2006 | Inglismaa | 6,0 % | 101,0 | 1555 |

Põhja-Iirimaa | 4,5 % | 11,0 | 160 |

Šotimaa | 4,5 % | 19,9 | 537 |

Wales | 0,5 % | 1,2 | 52 |

2007 | Inglismaa | 12,0 % | 218,0 | 1631 | 117,0 | 76,0 |

Põhja-Iirimaa | 4,5 % | 11,0 | 233 | 0 | 73,0 |

Šotimaa | 5,0 % | 22,7 | 628 | 2,7 | 91,0 |

Wales | 0 % | 0,0 | 46 | –1,0 | –6,0 |

Vabatahtlik ümbersuunamine ei tohiks 2008. aastal põllumajandustootjate majanduslikku olukorda ja konkurentsivõimet põllumajandussektoris oluliselt mõjutada. Vabatahtlikust ümbersuunamisest on põllumajandustootmisest saadavat kogutulu suuremal määral mõjutanud muud tegurid, eelkõige vahetuskursside muutused. Kõrgemad teraviljahinnad 2008. aasta esimesel poolel ning kõrgemad liha- ja piimahinnad on soodustanud toodangu väärtuse suurenemist, mille mõju kasvanud kütuse-, väetise ja loomasööda kulud eeldatavalt ainult osaliselt tasandavad. Reaalselt prognoositakse põllumajandustootmisest saadava kogutulu ning ühe inimese kohta põllumajandustootmisest saadava kogutulu teatavat suurenemist 2008. aastal pärast 2006. ja 2007. aasta tõusu.

Peale selle saavad põllumajandustootjad pikemas perspektiivis kasu vabatahtliku ümbersuunamise abil suurendatud maaelu arengu toetuse majanduslikust mõjust; suuremat osa lisavahenditest saavad põllumajandustootjad otseselt kasutada põllumajanduse keskkonnatoetuste kujul, mis annab põllumajandusettevõtte tulule teatavat kindlust ja stabiilsust.

Põllumajandustootjate tuludele avalduv hinnanguline mõju on kokkuvõtvalt esitatud alljärgnevas tabelis:

INGLISMAA | PÕHJA-IIRIMAA | ŠOTIMAA | WALES |

Vabatahtliku ümbersuunamise määrad (ülem- ja alammäärad) | 12–14 % | 4,5–9 % | 5–9 % | 2,5–6,5 % |

Hinnanguline mõju põllumajandustootmisest saadavale kogutulule | Ei ole teada | –3 % / –6 % | Ei ole teada | –3,9 % / –10,2 % |

Hinnanguline mõju sularaha sissetulekule | Ei ole teada | Ei ole teada | –0,5 % / –4,3 % | –1,5 % / –4,4 % |

Ühendkuningriigi konkurentsivõimele ei tohiks mõju avalduda, samas kui kaasrahastamine peaks piirama põllumajandusettevõtete tulude vähenemist. Tegelikult tekib Ühendkuningriigis vabatahtliku ümbersuunamise riikliku kaasrahastamise mõjul ühise põllumajanduspoliitika üldkulutustes netokasv (+ 1 miljardit eurot programmiperioodil 2007–2013 ainuüksi Inglismaal).

2.3.3. Keskkonnamõju

Inglismaal maksti 99 % vabatahtliku ümbersuunamise riiklikest kogukulutustest (131,5 miljonit eurot) põllumajanduse keskkonnatoetusteks, peamiselt keskkonnahoolduse kava algtasandil ( entry-level ). Kõnealune kava eeldab keskkonnajuhtimise põhitasandit, kusjuures osalejad saavad valida rohkem kui 50 võimaluse hulgast. Need võimalused hõlmavad kõiki põllumajandustootmise liike ning nt hekkide hooldust, kiviaedade hooldust, vähese sisendiga hooldatavaid rohumaid, puhverribasid ja eri viljelusmeetodeid.

Alates 2007. aasta jaanuarist on alla kirjutatud rohkem kui 10 500 uuele põllumajanduse keskkonnakokkuleppele, mida kõiki rahastatakse vabatahtliku ümbersuunamise abil. Ilma vabatahtliku ümbersuunamiseta ei oleks keskkonnahoolduse kava olnud võimalik praegusele tasemele laiendada. Šotimaal kasutati 2008. aastal kogu 34,9 miljoni euro suurune summa (riiklikud kogukulutused) vähem soodsamate piirkondade toetusteks. Walesis, kus otsustati mitte teha ühtse otsemaksete kava 2007. aasta maksetest vabatahtlikke mahaarvamisi, suunatakse vabatahtlik ümbersuunamine pärast kättesaadavaks muutumist peamiselt väiksema mahuga põllumajanduse keskkonnameetmete toetamisele, et toetada põllumajandus-/metsanduskoolitusi ja äritegevuse kohandamise lahendusi.

Põhja-Iirimaal suunatakse vabatahtlik ümbersuunamine põllumajandustootjatele otsetoetuste andmise meetmetele (koolitus- ja teavitamismeetmed, põllumajandusettevõtete moderniseerimine, vähem soodsamatele piirkondadele ette nähtud kompenseerivad maksed, põllumajanduse keskkonnatoetused, metsandusmeetmed ja mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas).

Põllumajanduse keskkonnameetmed peaks keskkonnale mitmes aspektis kasu tooma. Need peaksid leevendama vähendatud otsetoetuste võimalikke negatiivseid mõjusid, nagu ammlehmade arvu vähenemine (mis võib põhjustada teatavate oluliste elupaikade alakarjatamist), ja võimalikku tootmise intensiivistamist piima-, veiseliha- ja maaviljelussektoris, mis võib mõjutada vee kvaliteeti ja mullaerosiooni.

3. Vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamine Portugalis

3.1. Määruse (EÜ) nr 378/2007 artikli 2 lõike 1 kohane teatis

18. juunil 2007 esitas Portugal komisjonile vabatahtliku ümbersuunamise määra ajavahemikuks 2007–2012 ning mõju eelhinnangu.

Esitatud aastamäär oli 10 %, seda alates 2008. aastast. Kui võtta arvesse ümbersuunamise vabastust, on tegelik määr 6,1 % otsetoetuste vähendamisest.

Põllumajandustootjate tulule avalduva mõju puhul peaks eeldatav vähenemine varieeruma kõige rohkem –13 %-lt veisekasvatusettevõtete ja segatüüpi põllumajandusettevõtete puhul kõige vähem –2 % / –3 %-ni püsikultuuridele ja piimakarjale spetsialiseerunud ettevõtete puhul. Seejuures väheneks kõrgeima ja madalaima tulu vahe, kusjuures rohkem kui poole toetussummast maksavad põllumajandustootjad, kes saavad otsetoetustena rohkem kui 50 000 eurot aastas.

3.2. Komisjoni määrus (EÜ) nr 333/2008 ja komisjoni otsus 2008/788/EÜ

Määrusega (EÜ) nr 333/2008[6] seatakse põllumajandustootjatele antavate täiendavate toetuste kogusumma riiklikuks ülemmääraks (ümbersuunamise vabastus) 20,4 miljonit eurot aastas.

12. septembril 2008 teavitas Portugal komisjoni kavatsusest kohaldada otsetoetuste vabatahtlikku ümbersuunamist alles alates 2009. aastast.

Komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta otsusega 2008/788/EÜ[7] määratakse kindlaks Portugalis vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisest tulenevad iga-aastased netosummad ning võetakse juba arvesse Portugali ametiasutuste otsust, määrates kõnealused netosummad kindlaks ainult alates 2009. aastast:

Aasta | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 |

Miljonites eurodes | 41,6 | 40,8 | 40,8 | 40,8 |

Selle tulemusena kantaks esimesest sambast teise sambasse üle 164 miljonit eurot.

3.3. Vabatahtlikust ümbersuunamisest tulenevate lisavahendite kasutamine

Pidades silmas mandriosa maaelu arengu programmis võetud kohustust, jagatakse vabatahtlikust ümbersuunamisest tulenevad lisavahendid võrdselt Natura 2000 võrgustikule, sealhulgas uutele lisaaladele antava toetuse suurendamise (2. telg) ning põllumajandusettevõtete struktuuri tõhustavate projektide (1. telg) vahel.

Nagu eespool osutatud, teavitas Portugal 12. septembril 2008 komisjoni kavatsusest kohaldada otsetoetuste vabatahtlikku ümbersuunamist alles alates 2009. aastast.

Portugal kinnitas, et leiab eespool osutatud mandriosa maaelu arengu programmis sätestatud kohustuse täitmiseks muud vahendid.

4. Ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise mõju

Ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise (nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrused (EÜ) nr 72/2009, nr 73/2009 ja nr 74/2009)[8] eesmärk on aidata põllumajandustootjatel paremini reageerida turusignaalidele ning tulla toime uute väljakutsetega.

Sel eesmärgil suurendatakse kohustusliku ümbersuunamise määra neljas etapis, tõstes selle 2012. aastaks 10 %-le, samas kui 5 000 euro suurune ümbersuunamise vabastus säilitatakse. Peale selle hakatakse kohaldama järkjärgulist ümbersuunamist, st täiendavalt 4 % üle 300 000 euro suuruste maksete puhul.

Selle tulemusena kantakse nelja aasta jooksul teise sambasse üle 3,24 miljardit eurot. Lisavahendeid kasutatakse asjaomases liikmesriigis uute väljakutsetega toimetulekuks: kliimamuutused, taastuvenergia, veemajandus, bioloogiline mitmekesisus, nendega seotud innovatsioon ja piimandussektori kaasmeetmed. Kõnealuse tegevuse vallas on kaasrahastamise määr lähenemispiirkondade puhul 90 % ja lähenemispiirkondade hulka mittekuuluvate piirkondade puhul 75 %.

Vabatahtlikku ümbersuunamist kohaldavad liikmesriigid vähendavad määrasid sellele vastavalt. See tähendab, et ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamine vähendab vabatahtliku ümbersuunamise olulisust Ühendkuningriigis ja Portugalis ega mõjuta ümbersuunamist tervikuna, nagu selgub alljärgnevalt esitatud tabelist.

Tabel: Kohustusliku ümbersuunamisega asendatud vabatahtliku ümbersuunamise summad pärast ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamist

miljonites eurodes

2009 | 2010 | 2011 | 2012 | Kokku |

Ühendkuningriik | 67,4 | 100,6 | 134,3 | 167,7 | 470,0 |

Portugal | 8,8 | 11,8 | 15,8 | 19,8 | 56,2 |

Samuti piirab ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise tulemusel suurendatud ümbersuunamine marginaali nende väljakutsete puhul, mis ei ole uued.

5. Järeldused

Nõukogu määrusel (EÜ) nr 378/2007 põhinevat vabatahtlikku ümbersuunamist on kasutatud kas lühiajaliselt (Ühendkuningriik) või ei ole seda maaelu arengu programmide kohaselt kavandatud viisil veel rakendatud (Portugal). Seetõttu ei saa vabatahtliku ümbersuunamise mõju kohta põllumajandusettevõtete majanduslikule olukorrale ja konkurentsivõimele veel kindlaid järeldusi teha. Ilmselt on põllumajandustootmisest saadavat kogutulu vabatahtlikust ümbersuunamisest enam mõjutanud muud tegurid (nt tõusvad toorainehinnad ja sisendihinnad, krediidikriis).

Muude mõjude puhul tuleks märkida, et Ühendkuningriigis oodatakse peamiselt põllumajanduse keskkonnameetmetest mitmesugust kasu keskkonnale ning on täheldatud põllumajanduse keskkonnakokkulepete arvu märgatavat kasvu.

Ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise käigus on vastatud vajadusele suurendada maaelu arengu rahastamist, tõstes kohustusliku ümbersuunamise määra. Seetõttu ei ole vaja esitada määruse (EÜ) nr 378/2007 artiklis 7 osutatud asjaomaseid ettepanekuid.

[1] Nõukogu määrus (EÜ) nr 378/2007, 27. märts 2007, milles sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ettenähtud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005; ELT L 95, 5.4.2007, lk 1.

[2] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta; ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

[3] Komisjoni määrus (EÜ) nr 1236/2007, 22. oktoober 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1974/2006 seoses vabatahtlikku ümbersuunamist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 378/2007 kohaldamisega; ELT L 280, 24.10.2007, lk 3.

[4] Komisjoni otsus, 22. oktoober 2007, milles sätestatakse Ühendkuningriigi suhtes vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisest tulenevad netosummad aastateks 2007–2012 (2007/679/EÜ); ELT L 280, 24.10.2007, lk 25.

[5] Komisjoni otsus, 22. oktoober 2007, millega muudetakse otsust 2006/410/EÜ, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 10 lõike 2 ning artiklite 143d ja 143e kohaselt EAFRD-le ja EAGFi kuludeks eraldatavad summad, ning otsust 2006/636/EÜ, millega määratakse kindlaks ajavahemikus 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 maaelu arenguks antava ühenduse toetuse summa jaotus aastate kaupa iga liikmesriigi kohta (2007/680/EÜ); ELT L 280, 24.10.2007, lk 27.

[6] Komisjoni määrus (EÜ) nr 333/2008, 11. aprill 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 378/2007 kohase vabatahtliku ümbersuunamise raames Portugalile antavate täiendavate toetussummade ülemmäärad; ELT L 102, 12.4.2008, lk 19.

[7] ELT L 271, 11.10.2008, lk 44.

[8] ELT L 30, 31.1.2009, lk 1.