52009DC0314

ET

Brüssel 30.6.2009

KOM(2009) 314 lõplik

KOMISJONI ARUANNNE NÕUKOGULE

üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli XXVIII kohase menetluse alusel riisisektoris sõlmitud kokkulepete toimimise kohta

KOMISJONI ARUANNNE NÕUKOGULE

üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli XXVIII kohase menetluse alusel riisisektoris sõlmitud kokkulepete toimimise kohta

SÕNASTIK

basmati | kõrge kvaliteediga indica riis, mida kasvatatakse ainult indias ja pakistanis |

purustatud | valge riis, mis on jahvatamise käigus purustatud |

kooritud | riis, mille teradelt on ainult väliskest eemaldatud, pruun riis |

indica | riisi alaliik, pikateraline |

japonica | riisi alaliik, tavaliselt ümara- või keskmiseteraline |

koorimata | koorimata riis (terakest eemaldamata) |

poolkroovitud või kroovitud | riis, mille teradelt on väliskest, viljakesta kihid ja idu kas osaliselt või täielikult eemaldatud; valge riis |

KOMISJONI ARUANNNE NÕUKOGULE

üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli XXVIII kohase menetluse alusel riisisektoris sõlmitud kokkulepete toimimise kohta

1. Sissejuhatus

Pärast riisituru ühise korralduse reformimist 2003. aastal teatas komisjon WTOle, et Euroopa Ühendus kavatseb muuta 1994. aasta üldisele tolli- ja kaubanduskokkuleppele (GATT) lisatud Euroopa Ühenduse CXL loendisse kuuluva kooritud riisi (HS-kood 1006 20), poolkroovitud ja kroovitud riisi (HS-kood 1006 30 ) impordisoodustusi.

Reformiga kehtestatud sekkumishinna 50%-line vähendamine tähendas, et tol ajal kehtiva impordikorra [1] jätkumine oleks põhjustanud suuri erinevusi piirikaitses, mis võiks ulatuda isegi nullmäärani. Kuna see oleks tähendanud liiga suurt ebaselgust riisisektoris, otsustas komisjon kõnealuse korra dekonsolideerida ja pidada läbirääkimisi selle asendamise üle asjakohasemaga, mis oleks kohaldatav kõigi ELi kaubanduspartnerite suhtes [2].

Selleks peeti GATTi artikli XXVIII alusel läbirääkimisi järgmise nelja riigiga, kust on pärit suurem osa ELi imporditavast riisist:

– India ja Pakistan, kellel mõlemal on oluline tarnimishuvi kooritud basmati riisi suhtes;

– Ameerika Ühendriigid, kellel oli peamine tarnimishuvi kooritud riisi suhtes ja oluline tarnimishuvi kroovitud riisi suhtes, ning

– Tai, kellel oli peamine tarnimishuvi kroovitud riisi suhtes ja oluline tarnimishuvi kooritud riisi suhtes.

Kui kokkulepe Taiga oli alla kirjutatud, võttis komisjon endale ülesandeks saata nõukogule aruanne sõlmitud kokkulepete toimimise kohta, kui esimeste turustusaastate andmed on kättesaadavad. See võimaldaks hinnata eri liiki riisi impordivoogude mõju ühenduse turule nii ühenduses toodetud kui ka töödeldud koguste puhul [3].

Lisaks antakse aruandes ülevaade väikepakendisse pakendatud kroovitud riisi impordi kohta. Mõned liikmesriigid väljendasid muret võimalike tagajärgede pärast ELi riisisektoris, mis võivad kaasneda seda liiki impordi võimaliku märkimisväärse suurenemise tõttu pärast kokkulepete jõustumist. Komisjon kohustus alustama konsultatsioone iga asjaomase eksportiva riigiga, mille import ELi on asjaomasel turustusaastal suurenenud rohkem kui 25 %.

2. Kokkulepped

2.1. Ülevaade

Nõukogu kiitis India ja Pakistaniga sõlmitud kokkulepped heaks 11. augustil 2004 [4]. Nendega määrati kindlaks, et kooritud basmati riisi võib importida ELi tollimaksu nullmääraga alates 1. septembrist 2004.

Nõukogu kiitis USAga sõlmitud kokkuleppe heaks 21. juunil 2005 [5] ning seda kohaldati tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2005, st kui turustusaasta oli juba alanud. Sellega on kindlaks määratud kooritud riisi enamsoodustusrežiimi imporditollimaksude arvutamise meetod.

Taiga sõlmitud kokkuleppes, mille nõukogu kiitis heaks 20. detsembril 2005, [6] käsitletakse peamiselt kroovitud ja poolkroovitud riisi suhtes kohaldatavate enamsoodustusrežiimi imporditollimaksude arvutamise mehhanismi. Kõnealust kokkulepet kohaldati samuti tagasiulatuvalt, alates 1. septembrist 2005.

Ehkki USAga sõlmitud kokkuleppega ei viidud artikli XXVIII üle peetavaid läbirääkimisi lõpule, käsitletakse käesolevas aruandes ka seda kokkulepet, kuna see on sõlmitud samadel alustel kui teised kokkulepped.

Järgmises tabelis on esitatud riisiimpordi kehtivad tollimaksud, mida kohaldatakse alates vastavate kokkulepete jõustumisest.

Tabel 1. Riisi seotud tollimaksud ja riisi suhtes kohaldatavad tollimaksud

Riisi liik | Seotud tollimaks (eurot/tonn) | Kohaldatav tollimaks (eurot/tonn) |

koorimata (lepingutes ei käsitleta) | 211 | 211 |

kooritudsellest basmati | 65-- | 30 – 42.5 - 650 |

kroovitud ja poolkroovitud | 175 | 145 - 175 |

purustatud | 128 | 65 |

2.2. Kooritud basmati riis – kokkulepped India ja Pakistaniga

India ja Pakistaniga sõlmitud kokkulepetega on tolli- ja kvoodivaba kooritud basmati riisi impordi suhtes kehtestatud järgmised tingimused:

– tingimustele vastavaid sorte on 9 (Pakistanis 4 ja Indias 8 sorti, kusjuures 3 neist on mõlemas riigis ühised);

– imporditava basmati riisiga peab kaasas olema India või Pakistani pädeva asutuse välja antud autentsussertifikaat.

2.3. Kooritud riis – kokkulepe Ameerika Ühendriikidega

USAga sõlmitud kokkuleppega määrati kooritud mitte-basmati riisi aastaseks imporditasemeks 431 678 tonni. See oli 1999.-2002. aasta keskmistel andmetel põhineva järgmise arvutuse tulemus:

– kooritud riisi import ühendusse (EL 25) kõigist lähteriikidest,

– miinus kooritud basmati riisi import ühendusse (EL 25),

– suurendatud 10 % võrra,

– pluss kroovitud riisi eksport seestöötlemise raames EL 15-st kümnesse liikmesriiki, mis ühinesid ELiga 2004. aastal.

Turustusaastateks 2005/06, 2006/07 ja 2007/08 määrati kõnealuse sihttaseme iga-aastaseks suurenemiseks 6 000 tonni. Kokkuleppes on sätestatud, et järgmiste aastate suurenemise kooskõlastavad kokkuleppeosalised 31. augustiks 2008. Kuid läbirääkimised ühenduse ja USA vahel on siiski alles pooleli.

Kui kooritud riisi import jääb asjaomasel turustusaastal rohkem kui 15 % allapoole sihttaset, siis kohaldab EÜ kokkuleppe tingimuste kohaselt järgmisel kuuel kuul tollimaksu 30 eurot tonni kohta. Kui import on ületab sihttaset rohkem kui 15 %, siis kohaldatakse järgmisel ajavahemikul tollimaksu 65 eurot tonni kohta. Kui import jääb vahemikku –15% kuni +15 %, on järgmise ajavahemiku tollimaks 42,5 eurot tonni kohta.

Komisjon uurib kaks korda aastas, kas kooritud riisi suhtes kohaldatavat imporditollimaksu tuleks muuta, ning kehtestab vajaduse korral uue tollimaksu alates septembrist ja alates märtsist. Turustusaasta keskel tehtav arvutus põhineb turustusaasta esimese kuue kuu jooksul imporditud kogustel ja poolel aastasest sihttasemest.

Kokkuleppe eesmärk on suurendada imporditollimaksu, kui import suureneb, ja vastupidi, et tagada Euroopa riisisektorile piisav kaitse, avades samal ajal turu kolmandatele riikidele.

Imporditud koguste arvutamisel võetakse arvesse kõikidest lähteriikidest ELi imporditud kooritud mitte-basmati riisi kogused, nii sooduskorraga hõlmatud kui hõlmamata. Andmed põhinevad asjaomasel ajavahemikul välja antud impordilitsentsidel.

2.4. Poolkroovitud ja kroovitud riis – kokkulepe Taiga

Taiga sõlmitud poolkroovitud ja kroovitud riisi impordi kokkuleppes on sätestatud samasugune mehhanism, kuid lihtsam kui kooritud riisi puhul. Impordi aastaseks sihttasemeks on määratud 337 168 tonni, mis on kroovitud ja poolkroovitud riisi keskmine import ühendusse (EL 25) kõikidest lähteriikidest turustusaastatel 2001/2002 kuni 2003/2004, mida on suurendatud 10 % võrra. Iga-aastast suurendamist kõnealuse sihttaseme suhtes ei sätestatud.

Kokkuleppe tingimuste kohaselt kohaldatakse tavaliselt tollimaksu 145 eurot tonni kohta. Kui aga kroovitud ja poolkroovitud riisi import ületab asjaomasel turustusaastal aastast sihttaset rohkem kui 15 %, kohaldab EÜ järgmise kuuekuulise ajavahemiku jooksul tariifimäära 175 eurot tonni kohta. Vastasel korral jääb tollimaks järgmiseks ajavahemikuks tasemele 145 eurot tonni kohta.

Samamoodi kui kooritud riisi puhul tehakse turustusaasta keskel arvutus, mille aluseks on turustusaasta esimese kuue kuu jooksul imporditud kogused ja 47 % aastasest sihttasemest (158 469 tonni). Imporditud koguste arvutamiseks võetakse arvesse kõikidest lähteriikidest ELi imporditud riisi kogused, nii sooduskorraga hõlmatud kui hõlmamata. Sel viisil saadakse enamsoodustusrežiimi tollimaks, mida kohaldatakse kroovitud ja poolkroovitud riisi kogu impordi suhtes kõikidest lähteriikidest, v.a sellise riisi suhtes, mida imporditakse sooduskorra või impordikvootide alusel.

Lisaks on Tai kokkuleppes sätestatud tariifikvoot 13 500 tonni kroovitud ja poolkroovitud riisi impordiks tollimaksu nullmääraga.

2.5. Purustatud riis – kokkulepe Taiga

Taiga sõlmitud kokkuleppes on sätestatud ka purustatud riisi suhtes kohaldatav imporditollimaks, mis on 2005. aasta septembrist saadik olnud 65 eurot tonni kohta (võrreldes eelnenud aastal kohaldatud tasemega 128 eurot tonni kohta). Lisaks suurendati eelmist 80 000-tonnist tariifikvooti 100 000 tonnile.

3. Mõju ELi turule

3.1. Andmed

Selleks et hinnata kokkulepete mõju, uuritakse käesolevas aruandes nende rakendamist turustusaastatel 2004/05 kuni 2007/08 (viimane täielike andmetega turustusaasta).

Impordimahuga seoses kasutati aruandes kaht täiendavat allikat:

· impordilitsentside andmebaas, mis võimaldab vahet teha sooduskorraga hõlmatud ja hõlmamata impordi vahel;

· Comext andmebaas, kust saab teada tegelikult imporditud kogused vastavalt andmetele, mis liikmesriigid on edastanud Eurostatile. Ehkki Comext eristab importi lähteriikide kaupa, ei eristata sooduskorraga hõlmatud ja hõlmamata importi.

Bilansiandmeteks ja turusuundumuste analüüsimiseks kasutatakse Eurostati andmeid ja liikmesriikide muid teatisi.

Väikepakenditesse pakendatud kroovitud riisi impordi andmed võetakse komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi järelevalvesüsteemist, mis seati sisse 2006. aasta veebruaris. Seepärast on andmed kättesaadavad ainult kahe täieliku turustusaasta, 2006/07. ja 2007/08. kohta, ning näitavad tegelikult imporditud koguseid.

3.2. Välja antud litsentsidel põhinevad impordivood

3.2.1. Kooritud basmati riis

Turustusaastatel 2004/05 kuni 2005/06 jäi basmati riisi import stabiilseks, ulatudes 270 000 tonnini, kuid suurenes 324 000 tonnile turustusaastal 2006/07 ja aasta hiljem 368 000 tonnile.

Basmati riisi käsitleva kokkuleppe rakendamise neljandaks aastaks oli import seega suurenenud ligikaudu 100 000 tonni võrra (+36 %).

Tabel 2. Kooritud basmati riisi import – välja antud litsentsid (tonnides)

Turustusaasta | India | Pakistan | Kokku |

2004/05 | 203 896 | 66 933 | 270 829 |

2005/06 | 217 630 | 53 196 | 270 826 |

2006/07 | 285 037 | 38 567 | 323 604 |

2007/08 | 269 087 | 99 073 | 368 160 |

3.2.2. Kooritud riis

Kokkuleppe kehtivusajal on mitte-basmati riisi kogused, mille impordiks on välja antud litsents, 398 121 tonnilt turustusaastal 2004/05 suurenenud 550 741 tonnile turustusaastal 2007/08. Oluline osa sellest 37 % tõusust (148 778 tonni) tulenes Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisest, kes importisid ühtekokku 78 985 tonni kooritud riisi turustusaastal 2004/05 enne ELiga ühinemist.

ELi impordi netokasv ajavahemikul 2004/05 kuni 2007/08 ei olnud seega suurem kui 70 000 tonni.

Imporditollimaksude kohandamine iga poole aasta järel (septembris ja märtsis) avaldas mõju sellele, kuidas edasimüüjad taotlesid impordilitsentse aasta eri ajavahemikel. Kui näiteks pärast märtsi oli oodata tollimaksu tõusu, suurenes taotluste esitamine veebruaris, et kasutada ära madalamat tollimaksumäära, ja vastupidi.

Selle tulemusena anti 2005/06. ja 2006/07. turustusaasta esimesel poolel, kui maksumäär oli madal, välja litsentse keskmiselt 67 % aastaste koguste kohta. Ehkki need olid kummagi turustusaasta esimesel poolel aasta sihttaseme lähedal või üle selle, jäi 2004/05. ja 2005/06. turustusaasta import tervikuna allapoole sihttaset [7].

2007. aasta lõpust alates maailma mõne peamise riisieksportija kehtestatud ekspordipiirangud on samuti mõjutanud impordi ajastust, kuna Euroopa edasimüüjad püüdsid vältida võimalikke varudega seonduvaid häireid.

Turustusaastatel 2004/05 ja 2005/06 imporditi umbes veerand ELi kooritud riisist USAst. Import vähenes järsult pärast seda, kui USA riisisaadetistest avastati 2006. aasta augustis geneetiliselt muundatud liik LL Rice 601, mida ei ole ELis heaks kiidetud [8].

ELi importijad pöördusid seejärel muude lähteriikide poole, nagu Tai ja Uruguay (vastavalt 22 % ja 13 % turustusaasta 2007/08 koguimpordist).

Tabel 3. Kooritud riisi import – välja antud litsentsid (tonnides)

Turustusaasta | 1. poolaasta | 2. poolaasta | Kokku |

2004/05 | 212 335 | 185 787 | 398 121 |

2005/06 | 288 203 | 128 679 | 416 882 |

2006/07 | 352 615 | 171 533 | 524 149 |

2007/08 | 307 448 | 243 293 | 550 741 |

3.2.3. Poolkroovitud ja kroovitud riis

Poolkroovitud ja kroovitud riisi import suurenes järk-järgult kuni turustusaastani 2007/08, mil see tõusis järsult 50 % (+150 000 tonni) võrreldes eelneva aastaga. Selle tagajärjel suurendati tollimaksu 2008. aasta märtsis 175 eurole tonni kohta, mis oli enne kõnealuse kokkuleppe jõustumist 2005. aasta septembris olnud 145 eurot tonni kohta [9].

Tabel 4. Kroovitud ja poolkroovitud riisi import – välja antud litsentsid (tonnides)

Turustusaasta | 1. poolaasta | 2. poolaasta | Kokku |

2004/05 | 94 228 | 99 909 | 194 137 |

2005/06 | 123 923 | 122 081 | 246 005 |

2006/07 | 140 766 | 142 891 | 283 657 |

2007/08 | 203 597 | 227 842 | 431 438 |

3.2.4. Purustatud riis

Purustatud riisi import kasvas 2005/06. turustusaasta 185 000 tonnilt ja jäi stabiilselt 240 000 tonnile turustusaastatel 2006/07 ja 2007/08 [10]. ELis toodetud riisi kõrge kvaliteedi tõttu on ELi turul suur purustatud riisi puudujääk. Lisaks imporditakse oluline osa purustatud riisist (keskmiselt üle 55 %) enamsoodustusrežiimi ja tariifikvootide raames vähendatud tollimaksu või tollimaksu nullmääraga.

Tabel 5. Purustatud riisi import – välja antud litsentsid (tonnides)

Turustusaasta | Kokku |

2004/05 | 123 191 |

2005/06 | 185 701 |

2006/07 | 240 365 |

2007/08 | 236 320 |

3.2.5. Väikepakendis riisi import

Kroovitud ja poolkroovitud väikepakendis riisi import langes 7 % võrra, 35 812 tonnilt 33 275 tonnile ajavahemikus 2006/07 kuni 2007/08.

Kui jätta kõrvale alla 500 tonni suurused aastased kogused, siis suurenes üle 25 % üksnes Pakistanist pärineva väikepakendis riisi import. Ajavahemikus 2006/07 kuni 2007/08 suurenes see 62 %, st 3 915 tonnilt 6 326 tonnile. See vastab Pakistani kroovitud ja poolkroovitud riisi koguimpordi 58 % suurenemisele samal ajavahemikul: 26 235 tonnilt 2006/07. turustusaastal 41 378 tonnile 2007/08. turustusaastal.

3.3. ELi riisiturg

3.3.1. Tootmine

Turustusaastatel 2004/05 kuni 2007/08 hõlmas riisikasvatusala ELis stabiilselt 413 000 kuni 428 000 hektarit. Täheldati mõningast üleminekut indica riisi kasvatamiselt japonica riisile, mille põhjuseks olid struktuursed ja lühiajalised kaalutlused. Indica riisi kasvatamise alad vähenesid ajutiselt, kui mõni neist aladest kannatas halbade ilmastikutingimuste tõttu [11].

EL 25 toodang kroovitud riisi ekvivalendina väljendatuna saavutas 2004/05. turustusaastal rekordilise 1,68 miljonit tonni, kuid langes 1,54 miljonile tonnile turustusaastal 2005/06 ja 1,59 miljonile tonnile turustusaastal 2006/07. EL 27 toodang tõusis 2007/08. turustusaastal 1,68 miljonile tonnile.

Ajavahemikul 2004/05 kuni 2007/08 vähenes indica riisi toodang ELis 178 000 tonni võrra, väljendatud kroovitud riisi ekvivalendina. See puudujääk ELi varustamises kompenseeriti indica riisi impordiga. Sama ajavahemiku jooksul suurenes japonica riisi tootmine sama koguse võrra, mille põhjuseks oli osaliselt ka kahe uue liikmesriigi ühinemine.

Koorimata riisi sekkumisvarud, mis turustusaasta 2004/05 algul olid 600 000 tonni, olid 2007/08. turustusaastaks täielikult müüdud.

3.3.2. Tarbimine

Enne viimast laienemist tarbis EL 25 aastas 2,3–2,4 miljonit tonni riisi (kroovitud riisi ekvivalendina). Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine suurendas seda 100 000–120 000 tonni võrra. EL 27-s tarbitakse nüüd keskmiselt 2,5 miljonit tonni riisi aastas.

3.3.3. Töödeldud kogused

Euroopa tööstuses töödeldud kogused saab arvutada ELi koorimata riisi toodangu ning koorimata ja kooritud riisi netokaubanduse summana, mida on korrigeeritud varude arenguga, kõik väljendatuna kroovitud riisi ekvivalendina.

Töödeldud kogused on jäänud vahemikku 2,22–2,34 miljonit tonni ning sõltuvad peamiselt ELis toodetud riisist.

Sellest võib järeldada, et tööstus on säilitanud oma taseme ja seda ei ole kahjustanud erinevad enamsoodustusrežiimid ja sooduskaubanduse kokkulepped. Näib, et kroovitud ja poolkroovitud riisi impordi oluline suurenemine 2007/08. turustusaastal ei ole avaldanud tööstusele negatiivset mõju.

3.4. Turuhinnad

3.4.1. Maailmaturu hinnad

Kui riisi Thai 100 % B hind, mida peetakse indica riisi maailmaturu võrdlushinnaks, kõikus alates 2004. aastast vahemikus 250–350 dollarit tonni kohta, siis 2007. aasta novembris hakkas see tõusma, ulatudes 2008. aasta mais rekordilise 1050 dollarini tonni kohta.

Tuleb märkida, et ainult 6–8 % maailma riisitoodanguga kaubeldakse rahvusvaheliselt. Seetõttu reageerivad maailmaturu hinnad üle isegi turu tasakaalu väikeste kõikumiste ja poliitiliste otsuste puhul. Selle mõju kõrval, mida avaldasid muude kaupade kiiresti kerkivad hinnad, piisas järsu hinnatõusu ajendiks suurenenud nõudlusest, mille põhjustas mõne Aasia riigi otsus hoida suuri riisivarusid, ning mõne peamise eksportija (Vietnam, India jne) poolt võetud eksporti piiravatest meetmetest toiduainete hinna inflatsiooni vältimiseks. Pärast kõrgseisu 2008. aasta mais langes Thai 100 % B hind järk-järgult, kuid ei ole veel langenud palju allapoole 500 dollarit tonn. Muude lähteriikide, nagu Vietnami puhul on hinnad langenud tasemele, kus need olid enne tõusu.

Japonica riisi hind tõusis samal ajavahemikul samamoodi. Mõne märkimisväärse osaleja hiljutine puudumine turult (ekspordikeeld Egiptuses, põud Austraalias) on siiski põhjustanud California japonica noteeringute jäämise kõrgele tasemele, 1 150 dollari ringis tonn.

3.4.2. ELi hinnad

Alates 2003. aasta reformist on koorimata riisi hinnad olnud ELis tublisti kõrgemad kui sekkumishind (mis on 150 eurot tonni kohta) ning on üldiselt järginud kasvutendentsi. 2004/05. turundusaasta jooksul olid hinnad suhteliselt stabiilsed, jäädes vahemikku 160–240 eurot tonni kohta, sõltuvalt riisi päritolust ja liigist. Järgnevatel aastatel täheldati aga hindade järsku tõusu.

2006. aastal kerkis Itaalia japonica riisi hind 293 eurole tonni kohta, selle peamine põhjus oli japonica riisi väiksem tootmismaht ja ELi suurenenud nõudmine pärast 2004. aasta laienemist. Itaalia indica riisi hind tõusis samuti 235 eurole tonni kohta, samas jäid Hispaania hinnad üldiselt samale tasemele kui eelnenud aastal.

2007. aastal, kui Itaalia hindade puhul esines märkimisväärseid kõikumisi, suurenesid Hispaania riisihinnad kogu aasta jooksul, eriti indica riisi hind, mis kerkis 240 eurole tonni kohta peamiselt halbade ilmastikuolude tõttu Andaluusias, mis on indica riisi peamine tootmispiirkond.

Koorimata riisi hinna suurim hüppeline tõus toimus ELis aga 2008. aastal, mil riisi maailmaturu hinnad kerkisid ennenägematusse kõrgusse. 2008. aasta mais tõusis Itaalia indica riisi ja japonica riisi hind 480 eurole tonni kohta, olles üle kolme korra suurem sekkumishinnast [12].

Teistes tootvates liikmesriikides (Kreeka, Prantsusmaa ja Portugal), kus koorimata riisi hind ei ole siiski tõusnud sama kõrgele, on see siiski 2004/05. turustusaastast saadik olnud pidevalt suurem sekkumishinnast. Alates 2004. aastast ei ole sekkumisametid riisi kokku ostnud.

3.5. Riisitarned ELis

Riisi kogutoodang ELis on üldiselt jäänud stabiilseks 2004/05. turustusaastast saadik, kuid impordi suhteline tähtsus on tõusnud. Kroovitud ja poolkroovitud riisi impordi puhul on kasv olnud suurem (177 000 tonnilt 2004/05. turustusaastal kuni 394 000 tonnile 2007/08. turustusaastal) kui töötlemata riisi puhul (537 000 tonnilt 683 000 tonnile samal ajavahemikul).

Riisi koguimport, väljendatuna kroovitud riisi ekvivalendina, suurenes 715 000 tonnilt 2004/05. turustusaastal 1 077 000 tonnile 2007/08. turustusaastal. Osaliselt oli selle põhjuseks ELi laienemine Bulgaariasse ja Rumeeniasse.

Tabel 6. EL 27 riisitarnete jaotus (tuhandetes tonnides, kroovitud riisi ekvivalendina)

(...PICT...)

1) kroovitud ja poolkroovitud riisi import

2) koorimata ja kooritud riisi import

3) ELi tootmine.

4. Kokkuvõtvad märkused

Sõlmitud kokkulepped on üldiselt täitnud oma eesmärgi, kuna ELi turu kaitsmine on muutunud tõhusamaks, kui import on kasvanud, ja vastupidi.

ELi riisitoodangu kõikumine on 2004. aastast saadik olnud seotud pigem kliimatingimuste ja tootjate valikuga kui impordivoogudega. Import on suurenenud tarbimise kasvu tõttu ELis.

ELi riisitööstuse töödeldavad kogused on jäänud stabiilseks. Vaatluse all oleval ajavahemikul ei ole kokkulepped avaldanud ebasoodsat mõju ELi riisijahvatustööstusele.

Siiski tõusid riisi maailmaturu hinnad 2008. aastal koos teiste teraviljade hindadega enneolematusse kõrgusse, mis kajastus ka ELi siseturu hindades.

[1] EÜ loendi 7. märkus.

[2] V.a sooduskorraga hõlmatud import, nt EBA, või impordikvoodid, nt Egiptus.

[3] ELi riisisektori kohta saab üksikasjalikumat teavet järgmiselt veebilehelt: http://ec.europa.eu/agriculture/markets/tobacco/index_en.htm

[4] Nõukogu otsused 2004/617/EÜ ja 2004/618/EÜ (ELT L 279, 28.8.2004, lk 17 ja lk 23).

[5] Nõukogu otsus 2005/476/EÜ (ELT L 170, 1.7.2005, lk 67).

[6] Nõukogu otsus 2005/953/EÜ (ELT L 346, 29.12.2005, lk 24).

[7] 2008/09. turustusaastal on olukord erinev: esimesel poolaastal (september 2008 – veebruar 2009) oli import võrreldes eelneva ajavahemikuga nii palju väiksem, et tollimaksu vähendati 42,5 eurole tonni kohta alates märtsist 2009. ELi suuremad lõplikud varud 2007/08 turustusaastal aeglustasid impordivoogusid, mida võis mõjutada ka finantskriis.

[8] Komisjoni otsusega 2006/578/EÜ ja 2006/601/EÜ soovitati liikmesriikidel võtta vajalikud meetmed, et mitte lasta ELi turule tooteid, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud riisi LL RICE 601.

[9] Turustusaastal 2008/09 riisiimport üldiselt aeglustus ja kroovitud riisi tollimaks sätestati alates 2009. aasta märtsist jälle madalamal tasemel, 145 eurot tonni kohta.

[10] Turustusaastal 2008/09 on impordi kasv olnud 33 % suurem eelnenud aastate tasemest.

[11] Turustusaastal 2008/09 suurenes indica riisi kasvatamise ala 20 %.

[12] 2008/09. turustusaasta algusest saadik on koorimata riisi hinnad Itaalias ja Hispaanias olnud püsivalt üle 300 eurot tonni kohta ja on mõnel juhul juba ületanud taseme 500 eurot tonni kohta.

--------------------------------------------------