52009DC0301

ET

Brüssel 24.6.2009

KOM(2009) 301 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Liidu ja Aafrika partnerlus

Aafrika ja Euroopa ühendamine: tõhusama transpordialase koostöö suunas

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Liidu ja Aafrika partnerlus

Aafrika ja Euroopa ühendamine: tõhusama transpordialase koostöö suunas

1. SISSEJUHATUS

Sotsiaal-majandusliku integratsiooni peamised hoovad, s.o infrastruktuurid ja transporditeenused on hädavajalikud eeldused kaubavahetuseks ning kaupade ja inimeste liikumiseks. Transport kui peamine vahend, mis võimaldab juurdepääsu tööhõivele, tervishoiule ja haridusele, on majandusarengu tugisammas ja oluline osa nii linna- kui ka maarahvastiku heaolus.

Aafrika teedevõrk on jätkuvalt hõre (100 km2 kohta 6,84 km, Ladina-Ameerikas 12 km ja Aasias 18 km) ning halvas korras. Aafrika raudteevõrk, eelkõige Lääne- ja Kesk-Aafrikas, on omavahel nõrgalt ühendatud ja enam kui 15 Aafrika riigis raudtee puudub [1]. Üksnes kolm Aafrika lennuvälja kuulub maailmas reisijateveoga tegeleva 150 esimese lennuvälja hulka. 92–97 % Aafrika rahvusvahelisest kaubandusest toimub meritsi läbi 80 olulisema sadama, kus esineb siiski seadmetega seotud ja turvaalaseid probleeme. Aafrika laevastik on vana, ligi 80 % laevadest on üle 15 aasta vanad, samas kui maailma vastav keskmine näitaja on 15 %.

Teisalt on Aafrika transpordikulud maailma kõrgeimate seas, moodustades eksporditulust keskmiselt 15 % (muude mandrite arengumaades 7 % ja tööstusriikides 4 %). Ilma merepiirita Aafrika riikides, nagu Malawi või Tšaad, on olukord veelgi hullem, sest transpordikulu võib tõusta kuni 50 %ni. Alates 1960. aastatest on Aafrika osa ülemaailmses kaubanduses langenud 6 %-lt 2 %-le. Meretranspordi kulud suurenevad pidevalt.

Nõrgad infrastruktuurid, ülemäärased tähtajad ja haldusprotseduurid piiril, puudulik juhtimine (kohase hoolduse puudumine, liiga suure koormusega veoautode liikumine jne) või ebapiisavad turvanõuded on mõned sellise olukorra peamistest põhjustajatest. Kaubanduse arengut toetavate majanduspartnerluslepingute (EPA) alastel läbirääkimistel ja lepingute sõlmimisel Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega rõhutatakse süstemaatiliselt, et pakkumise ja nõudluse paremaks ühitamiseks on vaja infrastruktuure.

Sellises olukorras ei saa Euroopa istuda käed rüpes. Euroopa Liidu jaoks on viiteraamistikuks 2006. aastal vastu võetud ELi ja Aafrika infrastruktuuripartnerlus, [2] mille eesmärk on eelkõige arendada Aafrika teedevõrkude vastastikust ühendamist.

Euroopa kui maailma suurim rahastaja on katnud Euroopa Arengufondi riiklike sihtotstarbeliste programmide kaudu transpordi infrastruktuuride rahastamisest enam kui 30 %.

Euroopa eraldised transpordi toetamiseks

9. EAF (2002–2006) | Eraldatud summad (miljonites eurodes) | Märkused |

Riiklikud kavad | 2 700 | Eraldatakse Aafrika transpordiprojektidele, eelkõige maanteetranspordi valdkonnas. |

Piirkondlikud kavad | 210 | Üldise iseloomuga toetus. Transpordi infrastruktuuride osa ei ole veel heaks kiidetud. |

AKV-sisesed | 108 | Infrastruktuuride sihtfondist saadav üldise iseloomuga toetus infrastruktuuridealasele partnerlusele. Transpordi osakaal ei ole veel kindlaks määratud, kuna sõltub taotlustest. |

10. EAF (2007–2013) | Eraldatud summad (miljonites eurodes) | Märkused |

Riiklikud kavad | 2 800 | Eraldatakse Aafrika transpordiprojektidele, eelkõige maanteetranspordi valdkonnas. |

Piirkondlikud kavad | 1 523 | Summad eraldatakse neljale Aafrika piirkonnale. |

AKV-sisesed | 300 | Infrastruktuuride sihtfondist saadav üldise iseloomuga toetus infrastruktuuridealasele partnerlusele. Transpordi osakaal ei ole veel kindlaks määratud, kuna sõltub taotlustest. |

Euroopa naabruspoliitika | Eraldatud summad (miljonites eurodes) | Märkused |

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument | 49,5 | Summad, mis eraldatakse ajavahemikul 2000–2009 MEDA programmi riikidele piirkondlikeks transpordiprojektideks. |

Naabruspoliitika investeerimisrahastu | 28,8 | Alates 2008. aastast eraldatud summad |

Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu | 1473 | Euroopa Investeerimispanga investeeringud ajavahemikul 2004–2009 |

Kuid ELi ja Aafrika koostöö hõlmab ka infrastruktuuriga seotud õiguslikke ja regulatiivseid aspekte, võimaldades sel viisil kooskõlas ÜRO poolt kindlaks määratud aastatuhande arengueesmärkidega toetada majanduskasvu ja kaubandust, aga ka tööhõivet ja vaesuse vastu võitlemist.

Käesolev teatis täiendab ühtlasi komisjoni hiljutisi teatisi [3] äärepoolseimate piirkondade kohta, milles rõhutatakse vajadust tõhustada kõnealuste piirkondade ja ühenduseväliste naaberriikide vahelist mereühendust.

On karta, et praegune ülemaailmne majanduskriis koos keskkonna pideva halvenemise ja kliimamuutustega mõjutab kõige vaesemaid ja haavatavamaid riike kõige kiiremini ja tõsisemalt. Mitmeid eri tahke sisaldav kriis võib muuta intensiivsemaks riigisisesed ja piirkondadevahelised rändevood ja rändesurve arenenud majandusega riikidele võib suureneda. Kriisiga silmitsi seisvate arenguriikide aitamiseks võttis nõukogu 17. mail 2009 vastu rea järeldusi, milles pakutakse eelkõige toetust piirkondlikele infrastruktuuridele ja puuduvate infrastruktuuride ehitamiseks Sahara-taguses Aafrikas. Vahemere Liidu raames suurendas nõukogu ka oma toetust Vahemere piirkonna infrastruktuuridele.

Oluline on seega jätkata jõupingutusi Aafrika arengu soodustamiseks, mis peab põhinema hästitoimival transpordisüsteemil, kvaliteetsetel infrastruktuuridel ja kõikide transpordiliikide koordineeritud toimimisel. Euroopa ja Aafrika asjaomased üksused peavad ühiselt jätkama oma tegevust ja kohustuste täitmist. Seetõttu kavatseb Euroopa Liit jätkata koostööd ja koordineerimisalast tegevust Euroopa ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega, eelkõige Maailmapanga ja Aafrika Arengupangaga, soovides suurendada juba elluviidud projektide tõhusust ja vastupidavust.

Kõnealuses kontekstis haakub käesoleva teatise eesmärk Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu poolt 2007. aastal vastu võetud strateegilise infrastruktuuride alase partnerluse elluviimise kava lähiperspektiiviga. Vastuseks Aafrika Liidu esitatud küsimusele nähakse ette:

– ühest küljest selleks, et lihtsustada Aafrika ja Euroopa vahelisi transpordivooge, alustada arutelu üleeuroopaliste võrkude laiendamise üle Aafrikasse;

– teisest küljest selleks, et aidata kaasa infrastruktuuridealasele partnerlustegevusele transporditeenuste alal, teha meie partneritele kättesaadavaks ühenduse transpordipoliitika kogemused ja parimad tavad.

Käesoleva teatise ning Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu vahelise dialoogi tulemuste alusel koostatakse esmatähtsate tegevusvaldkondade ja nende rahastamise kava, mis lisatakse Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu ühisdeklaratsiooni.

2. AAFRIKA JA EUROOPA ÜHENDAMINE

Kahe mandri vaheliste transpordivoogude parandamine ja lihtsustamine, mis on tingitud majanduslikest ja kaubanduslikest vajadustest, võimaldaksid vähendada transpordikulusid ja parandada transporditeenuste jätkusuutlikkust ja usaldusväärsust. Kõnealune lihtsustamine eeldab infrastruktuuride planeerimise ja elluviimise alast koordineeritud lähenemisviisi ning tugevdatud koostööd peamiste kasutatavate transpordiliikide, s.o õhu- ja meretranspordi puhul.

2.1. Arendamist vajavad ühendused – transpordi infrastruktuuride ühine kaart

Nii Euroopa oma üleeuroopaliste võrkudega kui ka Aafrika oma üleaafrikaliste koridoridega on viimastel aastatel määranud kindlaks ja arendanud oma transpordivõrke [4]. Töötades välja Aafrika infrastruktuuride arengukava, on Aafrika Liit alustanud eelkõige olulist tegevust mandri ja piirkonna infrastruktuuride arengukavade ühildamisel.

Täiendavaks etapiks oleks kahe mandri planeerimistegevuse lähendamine, mis aitaks välja kujundada tõelise Euroopa-Aafrika transpordivõrgu. Osutatud võrgus tuleks teha kindlaks Euroopa ja Aafrika võrkude vahelised ühenduspunktid, pidades silmas eelkõige sadamaid ja lennuvälju. Kõrgetasemelise rühma aruandes, mis esitati novembris 2005 ja milles käsitletakse üleeuroopalise transpordivõrgu laienemist naaberriikidesse, [5] on merekiirteed esitatud kui üks viiest peamisest teljest, mida riikide vahel välja töötatakse.

Vahemere piirkonna transpordi alal tehtava koostöö raames soovitakse piirkondliku programmi EuroMed MEDAMOS abil rakendada Euroopa ja Vahemere piirkonna partnerlust merekiirteede pilootprogrammeide algatamiseks. Tänu 2007. aastal käivitatud projektikonkursile toetati nelja projekti, mis hõlmasid Marokot, Tuneesiat, Alžeeriat ja Iisraeli.

Selline ühendus on sadamate ning ilma merepiirita riikide raudtee- ja maanteetranspordi jaoks oluline ning transpordi arenguks on vaja töötada välja ühendvedudel põhinev lähenemisviis. Tegemist on valdkonnaga, kus on võimalik luua kõige tihedamaid sidemeid ja tõhusamat kogemustevahetust Euroopa ja Aafrika vahel. Maputo koridori [6] näide pakub hulga kogemusi, mida tasuks kasutada ära samalaadsete koridoride väljaarendamise projektide puhul Euroopas.

Samalaadset partnerlust võiks arendada Sahara-taguse Aafrikaga viisil, mida tuleks uurida Aafrika Liidu Komisjoni ja teiste huvitatud majanduspiirkondadega.

Euroopa ja Aafrika ühendamise protsessis tuleb loomulikult lähtuda ELis praegu peetavate Vahemere-teemaliste läbirääkimiste edenemisest ja Vahemere lääneosa transpordiministrite rühma (GTMO5+5) [7] tegevusest.

2.2. Raudteesektori arengu edendamine

Esmatähtsate ühenduste kindlaksmääramine on oluline ja toimub dialoogis huvitatud osalistega, eelkõige sadamaametite ja erasektori tööstuspartneritega. Aafrika raudtee arendamise tõeline idee saab teoks, kui selle abil on võimalik sadamatest tulevad kaubavood edasi suunata kuni mandri keskosani. Seetõttu on see väga oluline ilma merepiirita riikidele, nagu Tšaad või Kesk-Aafrika Vabariik. Logistikaahelate sujuvus ja tõhusus sõltub ka sellest, kuivõrd otstarbekalt raudteed kasutatakse. Transpordiliikide vastastikune ühendatavus ja täiendavus on seetõttu usaldusväärse ja hästi toimiva transpordisüsteemi võtmeküsimus pikas perspektiivis.

2.3. Koostööalaste jõupingutuste jätkamine lennundus- ja merendussektoris

2.3.1. Lennundussektor

Kuna ülemaailmsest transpordist hõlmab Aafrika praegu üksnes 4 %, on õhutranspordi arenguvõimalused Aafrikas väga olulised. Euroopa suunas liikumise vajaduse, samas ja eelkõige ka mandrisisese liikuvuse tõttu on hädavajalik õhutransporti märkimisväärselt parandada nii liikluse kui ka teenuste kvaliteedi osas.

Aafrika Liit on üks Euroopa Liidu eelistatuimaid partnereid. Aafrika Liit omalt poolt soodustab struktureeritud dialoogi nii Aafrika organisatsioonide kui ka piirkondlike majandusühenduste vahel. See dialoog võimaldaks eelkõige konkreetset tegevust järgmistes põhivaldkondades.

– Lennundusohutus on prioriteet number üks ja selle suhtes peab olema ühine lähenemisviis, et määrata kindlaks peamised hoovad Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni normide kohaldamise parandamiseks. Mitmete Aafrika riikide lennundusohutuse olukord, millele on osutatud Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni teostatud auditi aruannetes, on juhtinud komisjoni tähelepanu märkimisväärsetele puudustele teatavate riikide tunnustatud lennuettevõtjate korrapärase kontrolli ja ülevaatuse teostamises. Õnnetusjuhtumite arvu suurenemine Aafrikas toob muu hulgas kaasa suurema vajaduse tõhustada rahvusvaheliste lennundusohutusnormide tegelikku kohaldamist ja järgimist. Et aidata tõhustada riikide tsiviillennundusasutusi, on komisjon valmis tegema koostööd nende Aafrika riikidega, kes selleks soovi avaldavad.

– Uus prioriteet, s.o turvalisus, mõjutab nii Euroopa kui ka Aafrika riike nende kahepoolsetes suhetes, kuid samuti nende suhteid kolmandate riikidega. Pilootidevaheline kogemuste vahetamine ja koolitusseminarid aitavad kaasa teatava kogemuse saavutamisele, mis võib toetuda turvalisuse inspektsiooni ad hoc auditirühmadele.

– On vaja ajakohastada majandusalaseid õigusnorme. Yamoussoukro otsusega [8] alustatud protsessi toetamiseks on esmatähtis tugevdada mandri ja piirkondlikke tsiviillennundusüksusi ja anda vajalikku abi otsuse elluviimiseks. Selleks tuleks luua ühishuviprobleemide korrapärane arutelufoorum.

– Kogu rahvusvahelise lennunduse võtmeküsimus on kliimamuutuse ja saasteainete mõjude vähendamine. Kõnealuses kontekstis tuleks kavandada koostööd, et lihtsustada juurdepääsu Kyoto protokolli raames väljatöötatud puhta arengu mehhanismidele.

Need meetmed on kavandatud selleks, et aidata kaasa Aafrika õhutranspordi tõhususele ja pikaajalisele kasvule. Üks prioriteetidest on leida kiire lahendus Euroopa ühenduse määratlemise küsimusele, mis aitaks teha lõpu Aafrika riikide ja Euroopa Liidu liikmesriikide praeguste kahepoolsete lennunduslepingute ebaseaduslikkusele. Samuti on vaja käsitleda küsimust, mis hõlmab lennuettevõtjate määratlemist eelkõige Euroopa Ühenduse ja Aafrika riikide või piirkondlike majandusühenduste vahel sõlmitud lepingute abil. Euroopa Liidu ja Aafrika õhutranspordi konverents, mis toimus Windhoekis 2.–3. aprillini 2009, oli selle koostöö esimene samm tegevuskava väljatöötamise suunas.

2.3.2. Merendussektor

Enam kui kümme miljonit kodanikku kasutab meretransporti Euroopast Aafrikasse või vastupidi.

Euroopa ja Vahemere piirkonna kogemustele tuginedes peaksid Euroopa Liit ja Aafrika Liit alustama aktiivset koostööd, mis võimaldaks parandada sadamate tõhusust kolmes suunas.

– Õigusalaselt peaks eesmärgiks olema tolli- ja dokumendiprotseduuride lihtsustamine nii palju kui võimalik, et vähendada kaupade seisuaega terminalides, ilma et see piiraks Euroopa ohutus- ja turvaeeskirjade kohaldamist.

– Infrastruktuuride tasandil tuleks teatavaid Aafrika suuri sadamaid põhjalikumalt süvendada, et tagada piisav sügavus ja kasutada Euroopa sadamate hooldustööstusele ette nähtud investeeringuid. Kaiäärsete kohtade ebapiisav arv sunnib laevu sadamatesse sissesõitmist kaua ootama ja on seega pudelikaelaks Euroopa ja Aafrika vahelises kaubanduses. Sadama infrastruktuuride arengute rahastamist tuleks soodustada riiklike ja piirkondlike näidisprogrammide rakendamise kaudu. Aafrika sadamate maapealse ühenduse parandamine on samuti oluline tegur, mille abil tagada sadama infrastruktuuride tõhus mõju riikide ja piirkondade majandusele.

– Sadama turvalisus peaks olema tagatud rahvusvaheliste normide (ISPS-koodeks) rakendamisega; eelkõige kontrollimiste ja reisi-, kauba- või muude laevade ebaseaduslikku juurdepääsu takistavate vajalike infrastruktuuride kehtestamisega, vähendades sedasi riske, mis on seotud meretranspordi kasutamisega ebaseadusliku rände ja kaubanduse või terroriaktide puhul.

Muus valdkonnas, täpsemalt keskkonnaalase mõõtme puhul, tuleks hõlbustada liitumist rahvusvaheliste konventsioonidega, mille eesmärk on eelkõige panna toimima tõhusad sadamarajatised laevade jäätmete käitlemiseks. Lisaks sellele peaks meresadamate areng olema võimalikult palju kaasatud merealade planeerimist ning integreeritud rannikualade haldusinstrumente sisaldava integreeritud merenduspoliitika üldisemasse raamistikku. Eriti oluline on see juhul, kui investeeringuid tehakse ökoloogiliselt tundlikesse piirkondadesse.

3. KOGEMUSTEVAHETUSE SOODUSTAMINE TÄIUSLIKUMA TRANSPORDISÜSTEEMI VÄLJAARENDAMISE TOETAMISEKS

2008. aasta lõpus koostatud ülevaates [9] rõhutas komisjon vajadust tõhustada Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu poliitilist kaasatust konkreetsete osamaksude abil, et niiviisi kiirendada Euroopa Liidu ja Aafrika strateegias kindlaksmääratud meetmete võtmist.

Transpordi valdkonnas võib teatavat hulka vahetusprogramme, tehnilise abi meetmeid või mestimisi veelgi edendada ja lähitulevikus ellu viia.

Euroopa Komisjon võiks eelkõige uurida, kas Sahara-taguse Aafrika riikidega oleks võimalik rakendada lühiajaliselt antava tehnilise abi ja teabevahetuse projekte. Vabatahtlikkuse alusel ja eritasandilistes kombinatsioonides, mis hõlmavad Vahemere piirkonna riikide haldusasutusi, võiks Euroopa Komisjon arendada vahetust, mestimist ning koolitustegevust.

3.1. Infrastruktuuri valdkonnas jagatavad vahendid

Lisaks rahastamisküsimustele on nii Aafrika kui ka Euroopa infrastruktuuride arendamise sõlmküsimuseks planeerimine. Aafrika Liit on väljendanud oma soovi saada osa üleeuroopaliste võrkude metoodikast.

Kõnealust metoodikat, mida kohaldatakse nii transpordi kui ka energia- ja infovõrkude suhtes, kuna neil sektoritel on ühine huvi saada osa arutelust oma infrastruktuurialaste vajaduste kohta, tutvustatakse partnerlustegevuse raames toimuval Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu ühisseminaril. Seoses sellega tuleks pöörata erilist tähelepanu infrastruktuuride kvaliteedile ja vastupidavusele. Vahemere-äärse transpordi alane koostöö [10] on esimene näide kooskõlastatud meetodist, mille eesmärk on ühendada Euroopa ja Põhja-Aafrika võrgud. See põhineb mitmepoolsel institutsioonilisel raamistikul, kus üksteist täiendavad kolm tasandit: tehniliste küsimustega tegelevad temaatilised töörühmad, Euroopa – Vahemere piirkonna foorum (Euromed), mis valmistab ette otsuseid Euromedi ministrite konverentsile, mis on Vahemere piirkonna riikide transpordiministritest koosnev instants, kes üksi on pädev võtma vastu transpordialase piirkondliku koostöö alaseid strateegilisi otsuseid.

Et ületada raskused, mida täheldati üleeuroopalise võrgu suurte projektide elluviimisel, ja olles märganud, et finantsvahendite puudumine ei ole alati ainuke selgitus viivitustele, katsetas Euroopa Liit koordineerijate meetodit.

Kõnealused koordineerijad täiendavad seega liikmesriikide jõupingutusi projekti finantseerimise ettevalmistamisel ja edendavad ühiseid hindamismeetodeid. Vajadus koordineerija järele on tekkinud, kui tegevuses on tulnud ilmsiks järgmised kitsaskohad:

– puudulik juhtimine;

– täheldatud viivitused oluliste piiriüleste lõikude puhul;

– täieliku kooskõla puudumine ajakava ja marsruudi osas asjaomastes riikides;

– projektide võtmeetappide mitterahastamine;

– vajadus kaasata suur hulk osalisi, nagu tööstusettevõtted, investorid või piirkonnad.

Euroopa Komisjon osutas oma teatises „Arenguriikide toetamine kriisiga toimetulemiseks”, [11] et kavatseb algatada dialoogi piirkondlike organisatsioonidega, eelkõige Aafrika Liiduga, et hinnata kaheksa juba kindlaks määratud üleaafrikalise võrgu [12] puuduvate lülide projektikoordinaatorite ametissemääramise sobivust.

3.2. Kindla ja tõhusa transpordisüsteemi edendamine

Turvalisuse ja ohutuse küsimusi tõstatatakse iga transpordiliigi puhul ning need hõlmavad mõlemat mandrit. Euroopa Liidu teadusuuringute programmid [13] hõlmavad muu hulgas kasulike kogemuste vahetamist või ka vastavateemalist koolitustegevust Sahara-taguses Aafrikas või Magribi riikides. Euroopa-Aafrika dialoogis kuulub nendele küsimustele seega õiguspärane koht. Vastavalt asukohale mereteedel või väinades võib äärepoolseimatel piirkondadel olla oluline roll merealases juhtimistegevuses, teostades rannikuvete järelevalvet (nt võitlus ebaseadusliku kalapüügiga, piraatluse või narkokaubandusega) või julgestades vedusid (nt naftatranspordi parem korraldamine Adeni lahest Vahemerre).

1.1.1. 3.2.1. Meretransport: meresõiduohutuse tõhustamise suunas

Euroopa Liit annab meresõiduohutuse ja turvalisuse ning Vahemere saastamiste ennetamise alast tehnilist abi kümnele Vahemere piirkonna riigile [14] projekti SAFEMED kaudu. Andes välja stipendiume riiklike merealaste haldusasutuste töötajate kvalifitseerumiseks, osaleb EL pädevuse suurendamises. Projekti SAFEMED abil antakse ka tehnilist abi siseriiklike õigusaktide vastavusseviimiseks rahvusvaheliste konventsioonidega. Koostööd Vahemere piirkonna riikidega võib kavandada mereliikluse haldamise alaste ühenduse süsteemide puhul. Samalaadseid projekte võib vabatahtlikkuse alusel arendada piirkondlike ühendustega, et muuta meretranspordisüsteemid ohutumaks ja vältida laevade põhjustatud saastatust.

Euroopa Liit toetab ka Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) projekti, mille eesmärk on luua piirkondlikud keskused päästetööde koordineerimiseks piki Aafrika rannikut (MRCC – Maritime Rescue Coordination Centre).

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti vahendusel, mille volitusi peagi laiendatakse, saaks Euroopa Liit anda vajalikku tehnilist abi, et aidata Aafrika rannikuäärsetel riikidel parandada oma mereliikluse seiresüsteeme piirkondliku andmevahetuse perspektiivis.

Oluline on ka see, et Põhja- ja Loode-Aafrika riigid võtaksid kohustuse võidelda ülerahvastatud ning normidele mittevastavate paatide ja väikelaevade kasutamise vastu reisijate veol. Ebaseaduslike sisserändajate vedu kuritegelike organisatsioonide poolt seab ohtu tuhandete ilma varata inimeste elu ja tervise.

Võitlus piraatlusega

Olgugi, et ajavahemikus 2003–2006 on piraatluse ja relvastatud kallaletungide statistiline arv maailmas vähenenud, oli 2007. aastal registreeritud 17 % suurune tõus murettekitav. 2008. aastal muutus olukord veelgi hullemaks, seda nii juhtumite arvu kui ka nende vägivaldsuse osas, eriti haavatavad piirkonnad olid nn Aafrika sarv (Somaali poolsaar) ja Guinea laht.

Selleks et ei eskaleeruks piraatlus, mis muudab Aafrika praegu plahvatusohtlikuks ja pidurdab kaubanduse arengut rannikuäärsete sadamate turvalisuse puudumise tõttu, võiks Euroopa Liit aidata tugevdada ja kujundada merendusalaste õigusaktide kohaldamisega seotud haldusvõimekust. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon on toetusprogrammid juba kindlaks määranud.

Merejärelevalvel on merel toimuva ebaseadusliku tegevuse ärahoidmisel võtmeroll. Integreeritud merenduspoliitika raames soovib Euroopa Liit tugevdada koostööd Aafrika naabritega, et jagada paremini teavet asjaomaste riiklike ametiasutustega.

3.2.2. Lennundussektor: lennundusohutuse vajaliku tõhustamise suunas

Õhutranspordi osakaalu suurendades tuleb ka kindlaks määrata uus Aafrika tegevuskontseptsioon. Kui kontseptsioon on kord heaks kiidetud, on selle abil võimalik teha kindlaks, millist ohutusalast võimalikku toetust saavad pakkuda Euroopa infrastruktuurid, mis on juba olemas (nt satelliitprogrammid, EGNOS) või alles arendamisel (SESAR, ühtse Euroopa taeva tehnoloogiaharu), võttes aluseks Aafrikat hõlmava ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES – Global Monitoring for Environnent and Security) järeldused ja tegevuskava. Aafrika taeva liikluseks avamisega peab kaasnema õhuruumi ja õhuteede võrgu reorganiseerimine, et tagada suurem majanduslik tõhusus (lühemad teed) ning keskkonnahoidlikum ja ohutum tegevus. Ajakohastamisel tuleks võtta vaatluse alla piirkond piirkonna järel, arvestades kogu aeg lennuettevõtjate vajadusi Aafrika-siseste ja mandritevaheliste ühenduste osas. Üks võimalik lähenemisviis on ühtse taeva mudeli laiendamine Aafrikasse, kombineerides seda juurdepääsuga infrastruktuuride programmile SESAR.

3.2.3. EGNOS

Eespool osutatud sektorite jaoks võib satelliitnavigatsioon olla olulise tähtsusega. Infrastruktuur, mis võimaldab täpset positsioneerimist Aafrikas, on küll esmatähtis transpordi ja laiemalt mandri majanduse arengule, aga siiski ebapiisav. Aafrikast tõuseb õhku ainult 3 % maailmas õhtu tõusvatest lennukitest, kuid seal juhtub 19 % õnnetustest ja need on seotud sageli navigatsioonivigadega.

Maapealsete infrastruktuuride arendamine Aafrikas, millele lisandub Euroopa satelliitnavigatsioon EGNOS ehk Aafrika jaoks loodud süsteem EGNOS, võib olla majanduslik lahendus, tänu millele Aafrika saab ära kasutada kõik süsteemi eelised, ja seda mitte üksnes õhu-, raudtee- ja rannikuveetranspordi puhul, vaid ka energeetika, põllumajanduse ja territooriumi haldamise ja korraldamise alal.

3.2.4. Maanteetransport: liiklusohutus

Suurem osa liikumist toimub Aafrikas maitsi, linnade- ja riikidevahelises kaubaveos moodustab maanteetransport 80–90 %. Maapiirkondadesse pääsemiseks on maantee sageli ainuke võimalus.

Liiklusõnnetustes sureb igal aastal miljon inimest. 65 % neist on jalakäijad ja 35 % lapsed. Liiklusõnnetustega seotud kulud moodustavad riigi sisemajanduse koguproduktist 1–3 % ning see on arenguriikide jaoks eriti traagiline [15]. Nüüd, kui komisjon valmistab ette järgmist Euroopa tegevuskava (2011–2020), kavatseb ta tõhustada jõupingutusi selleks, et ka muud riikide rühmad saaksid kasu Euroopa Liidus eri tasanditel saadud kogemusest. Valdkondliku dialoogi raames asjaomastes riiklikes ja piirkondlikes valitsusasutustes liiklusohutuse eest vastutavate ametiasutustega tuleks seega välja töötada järgmised suunised:

– luua asjakohane mehhanism kogemuste vahetamise soodustamiseks;

– riiklike ja piirkondlike näidisprogrammide raames tuleks soodustada Euroopas teedevõrguks ette nähtud vahendite eraldamist liiklusohutust parandavaks kindlaksmääratud tegevuseks;

– lisada maanteedealaste investeeringute sotsiaalse mõju hindamistesse rohkem liiklusohutusega seotud aspekte.

3.2.3. Linnatransport

Aafrika on kõige kiiremini linnastuv manner. ÜRO-Habitat' aruande kohaselt suurenevad linnakeskused igal aastal 4,5 %. Praegu elab linnades ligikaudu 40 % Aafrika elanikkonnast ja 2030. aastaks võib see arv kahekordistuda. 2020. aastaks on Nairobis, Johannesburgis ja Abidjanis üle 10 miljoni elaniku ja 77 Aafrika linnas üks miljon elanikku. Kasvava linnastumise tõttu suurenevad ka õhu saastatus ja liiklusummikud.

Programmi CIVITAS [16] kaudu toetab Euroopa Liit linnatranspordi integreeritud strateegiaid kohaldavaid Euroopa linnu. Selle abil saavad linnad vahetada omavahel ideid ja kasulikke kogemusi, eelkõige liikluskorralduse või raudtee kui alternatiivse ühenduse arendamise teemal.

Programmi võiks laiendada Aafrika riikidesse, et neil omakorda oleks omandatud kogemustest võimalik kasu saada. Välja võiks pakkuda järgmised tegevusvaldkonnad:

– foorumi Civitas avamine Aafrika linnadele;

– Aafrika linnade osalemine foorumi Civitas aastakonverentsil;

– Aafrika ja Euroopa linnade vaheline mestimine.

4. Kokkuvõte

Euroopa ja Aafrika transpordialast strateegilist koostööd viiakse ellu ELi ja Aafrika infrastruktuuride alase partnerluse raames, mille kohaselt tuleks piirkondlikud ja riiklikud transpordi-, vee-, energia- ja telekommunikatsioonivõrgud üle kogu Aafrika omavahel ühendada. Koostööle on täienduseks ka naabruspoliitika, seda eelkõige erisidemete puhul Põhja-Aafrikaga. Käesolev teatis jääb praegu kehtivate poliitikasuundade ja strateegiate raamesse, pannes siiski aluse arutelule mandritevahelise parema ühenduse üle ning pakkudes välja võimalikud koostööteljed ja kogemuste vahetamise võimalused sellise usaldusväärsema ja kindlama transpordisüsteemi väljaarendamiseks, mis ei põhine üksnes olemasolevatel infrastruktuuridel, vaid ka tõhusamatel, kindlamatel ja odavamatel transporditeenustel. Kindlaksmääratud meetmed viiakse ellu koostöö raames ja selliste olemasolevate vahendite abil nagu Cotonou leping, Euroopa Arengufond ning naabruspoliitika, jätmata loomulikult kõrvale olemasolevaid ühenduse transpordipoliitika vahendeid.

Praeguses etapis soovitakse käesoleva teatise abil tõmmata Aafrika Liidu tähelepanu algatustele, mille eesmärk on määrata kindlaks need konkreetsed ja arvudes väljendatud meetmed, mida Aafrika ja Euroopa kõik partnerid peaksid üheskoos transpordivaldkonnas tõhustama. Üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika ja selle rakendamise jätkukonverentsil, mis peaks toimuma 2009. aastal, võivad osaleda ka Vahemere piirkonna ja Aafrika partnerriigid. Konverents võimaldaks panna ELi ja Aafrika ühise partnerluse raames aluse mitteametlikule transpordifoorumile, mis viiks kahe aasta tagant kokku lisaks partnerluses juba esindatud institutsioonilistele osalistele ka Euroopa ja Aafrika transpordiettevõtjad, ühendused ning rahvusvahelised rahastajad, ning pakuks laiapõhjalist võimalust olulise areneva sektori eri küsimuste üle arutamiseks. Järgmises etapis tuleks ühisdeklaratsiooni allkirjastamisega määrata kindlaks esmatähtsate tegevusvaldkondade ja nende rahastamise kava. Järgmisel ELi ja Aafrika tippkohtumisel, mis toimub 2010. aasta lõpus Aafrikas, on võimalik analüüsida kõnealuse tegevuskava elluviimisel täheldatud edusamme.

LISA

1. Üleeuroopalise transpordivõrgu põhitelgede laiendamine naaberriikidesse

(...PICT...)

2. Üleaafrikalised transpordikoridorid

(...PICT...)

3. Aafrika raudteevõrk

(...PICT...)

[1] Burundi, Roheneemesaared, Komoorid, Gambia, Guinea Bissau, Ekvatoriaal-Guinea, Liibüa, Mauritius, Niger, Kesk-Aafrika Vabariik, Rwanda, Sao Tomé ja Principe, Seišellid, Sierra Leone, Somaalia, Tšaad.

[2] Aafrika ühendamine: ELi ja Aafrika infrastruktuurialane partnerlus KOM(2006) 376, 13.7.2006.

[3] Äärepoolseimate piirkondade strateegia: kokkuvõte ja arenguperspektiivid (KOM(2007) 507 (lõplik)) ning äärepoolseimad piirkonnad – Euroopa eelis (KOM(2008) 642 (lõplik))

[4] Vt lisas olevad kaardid.

[5] Rahu ja arengu võrgud: tähtsamate üleeuroopaliste transporditelgede laiendamine naaberriikidesse ja -piirkondadesse. L. de Palacio eesistumisel töötanud kõrgetasemelise rühma lõpparuanne.

[6] www.mcli.co.za

[7] Vahemere lääneosa mitteametlik dialoog, milles osalevad Alžeeria, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Liibüa, Malta, Maroko, Mauritaania, Portugal ja Tuneesia.

[8] Yamassoukro otsus põhineb Abuja lepingul, mis jõustus 12. augustil 2000. Lepingu peamine eesmärk on parandada Aafrika lennuettevõtjate lennuteenindust ning luua täitevamet liberaliseerimisprotsessi järelevalveks ja kohaldamiseks.

[9] Aasta pärast Lissaboni lepet: Aafrika ja Euroopa Liidu toimiv partnerlus.

[10] 17 partnerriiki: Mauritaania, Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Egiptus, Süüria, Palestiina omavalitsus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Türgi, Albaania, Liibüa, Montenegro, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Monaco.

[11] KOM(2009)160, 8.4.2009.

[12] Dakar–N'Djamena, Nouakchott–Lagos, Khartoum–Djibouti, Lagos–Mombasa, Kairo–Gaborone, N'djamena–Windhoek, Beira–Lobito, Dar Es Salam – Kigali.

[13] TRANSAFRICA, STADIUM.

[14] Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Palestiina omavalitsus, Süüria, Türgi.

[15] Allikas: Maailmapank, Maailma Terviseorganisatsioon (2004, 2007).

[16] www.civitas.eu.

--------------------------------------------------