52008PC0385

Trade/80012/2008 Rev. 3

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 19.6.2008

KOM(2008) 385 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrusega (EÜ) nr 85/2006 Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolev ettepanek käsitleb nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, viimati muudetud 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005; edaspidi „algmäärus”) kohaldamist Norrast pärit lõhe importi käsitlevas menetluses. |

Üldine taust Käesolev ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ja tuleneb uurimisest, mis viidi läbi kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. |

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Nõukogu määrus (EÜ) nr 85/2006, 17. jaanuar 2006, millega kehtestatakse Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks. |

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Menetlusega seotud huvitatud isikutel on juba uurimise ajal olnud võimalus oma huvisid kaitsta vastavalt algmääruse sätetele. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

Mõju hindamine Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest. Algmääruses ei nähta ette üldist mõju hindamist, kuid see sisaldab põhjalikku loendit tingimustest, mida tuleb hinnata. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

Kavandatud meetmete kokkuvõte Nõukogu kehtestas 17. jaanuari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 85/2006 Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ning nõudis lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutise tollimaksu. Komisjon algatas 21. aprillil 2007. aastal kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 eespool nimetatud meetmete vahepealse läbivaatamise. Uurimise käigus jõuti järeldusele, et uurimisperioodi vältel dumpingut ei esinenud ning et meetmete lõppemise korral ei ole dumpingu kordumine tõenäoline. Seepärast tehakse ettepanek, et nõukogu võtaks vastu lisatud määruse ettepaneku. |

Õiguslik alus Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, viimati muudetud nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005. |

Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

Asjaomase meetme vormi on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ning see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil. |

Märkust selle kohta, et ühendusel, liikmesriikide valitsustel, piirkondlikel ja kohalikel asutustel, ettevõtjatel ja kodanikel lasuv finants- ja halduskoormus peab olema minimaalne ja proportsionaalne ettepaneku eesmärgiga, ei kohaldata. |

Õigusakti valik |

Kavandatud õigusakt: määrus. |

Muud meetmed ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el. Eespool nimetatud algmäärusega ei nähta ette muid võimalusi. |

MÕJU EELARVELE |

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrusega (EÜ) nr 85/2006 Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[1] (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9 ja artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse ettepanekut, mille esitas komisjon pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

1. Nõukogu kehtestas pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) määrusega (EÜ) nr 85/2006[2] Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Lõplik tollimaks kehtestati minimaalse impordihinna kujul.

2. Läbivaatamise ja algatamise taotlus

2. Komisjon sai 20. veebruaril 2007 vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 osalise vahepealse läbivaatamise korraldamise taotluse, mille esitasid järgmised liikmesriigid: Itaalia, Leedu, Poola, Portugal ja Hispaania (edaspidi „taotluse esitajad”).

3. Taotlus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetmete kehtestamise aluseks olnud asjaolud on muutunud ja et need muutused on püsivad. Taotluse esitajad väitsid ja tõendasid esmapilgul usutavalt seda, et arvestusliku normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdlus põhjustab dumpingu määra vähenemise märkimisväärselt madalamale kui kehtivate meetmete aluseks olev määr. Seega ei ole meetmete kohaldamine praegusel tasemel enam dumpingu tasakaalustamiseks vajalik. Otsustati, et menetluse algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali.

4. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist algatas komisjon 21. aprillil 2007 Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu osalise vahepealse läbivaatamise vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3, avaldades Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teate (edaspidi „algatamisteade”)[3].

5. Kõnealuses läbivaatamises käsitleti dumpingut üksnes eesmärgiga hinnata olemasolevate meetmete jätkamise, lõpetamise või muutmise vajadust.

3. Menetlusega seotud isikud

6. Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kõigile teadaolevatele Norra eksportijatele/tootjatele, teadaolevalt asjaga seotud kaubandusettevõtjatele, importijatele ja ühendustele ning Norra Kuningriigi esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

4. Väljavõtteline uuring

7. Algatamisteate punkti 5 alapunktis a viidati sellele, et komisjon võib otsustada teha väljavõttelise uuringu vastavalt algmääruse artiklile 17. Algatamisteate punkti 5 alapunkti a alapunkti i kohase nõude põhjal edastasid 267 äriühingut määratud tähtajaks nõutud andmed. Neist 169 olid tehistingimustes kasvatatud lõhet eksportivad tootjad. Eksport toimus kas otseselt või kaudselt seotud või sõltumatute kaubandusettevõtjate kaudu.

8. Pidades silmas asjaomaste äriühingute suurt arvu, otsustati kasutada väljavõttelise uuringu tegemist käsitlevat sätet ja moodustati sel eesmärgil Norra tootmisharu esindajatega konsulteerides valim tootmisettevõtete hulgast, kelle eksport ühendusse oli kõige suurem (eksportivad tootjad). Norra tootmisharu esindajad tegid ettepaneku lisada valimisse i) üks tootmisettevõte, mis ei eksportinud ise, vaid ainult Norra sõltumatute kaubandusettevõtjate kaudu, ja ii) kaks äriühingut, mis tegelesid vaatlusaluse toote ekspordi, kuid mitte tootmisega. Sellega ei saanud nõustuda, kuna tootmisettevõtte puhul puudusid piisavad garantiid selle kohta, et sõltumatute kaubandusettevõtjate kaudu toimuvat eksportmüüki ühendusse on tõepoolest võimalik kindlaks teha Lõhet mittetootvate eksportijate puhul ei olnud võimalik kindlaks määrata kauba normaalväärtust ega sellest tulenevalt ka nimetatud äriühingute suhtes kohaldatava tollimaksu suurust.

9. Algmääruse artikli 17 kohaselt moodustati valim võimalikult suure tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida oli võimalik uurida komisjoni käsutuses oleva aja jooksul Lõppvalimisse võetud eksportivate tootjate eksport moodustas peaaegu 60% vaatlusaluse toote ekspordimahust ühendusse.

10. Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, paluti ühendusse importijatel vastavalt algatamisteate punkti 5 alapunkti a alapunktile ii esitada nimetatud punktis määratletud teave. Valimi moodustamiseks esitatud küsimustele vastas ainult neli ühendusse importijat. Koostööd tegevate importijate vähesuse tõttu otsustati, et väljavõttelise uuringu kasutamine ei ole käesoleval juhul õigustatud.

11. Komisjon kogus ja kontrollis kõikvõimalikku teavet, mida ta pidas dumpingu kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Sel eesmärgil kutsus komisjon kõiki teadaolevalt asjaga seotud isikuid ja kõiki teisi isikuid, kes andsid endast teada algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul, osalema käesolevas uuringus ja vastama asjaomastele küsimustikele. Komisjoniga tegid koostööd ja talle teatasid oma seisukohad 267 Norra tootjat ja eksportijat, ühenduse lõhetootjate esindajad ning Iirimaa ja Šotimaa valitsused. Lisaks sellele saadi sätestatud tähtajaks täielikud vastused neljalt importijalt ja kuuelt valimisse kuuluvalt Norra eksportivalt tootjalt.

12. Komisjon korraldas kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

13. Importijad/töötlejad/kasutajad

14. Laschinger GmbH, Bischofsmais, Saksamaa;

15. Gottfried Friedrichs KG (GmbH & Co.), Hamburg, Saksamaa;

16. Rodé Vis B.V., Urk, Madalmaad;

17. Hätälä Oy, Oulu, Soome.

18. Norra eksportivad tootjad (kontserni tasandil)

19. Marine Harvest AS, Bergen, Norra;

20. Hallvard Leroy AS, Bergen, Norra.

21. Kahe Norra suurima eksportiva tootja, Marine Harvest ASi ja Hallvard Leroy ASi osakaal oli koostööd tegevate Norra tootjate andmete põhjal üle 44 % Norra tootjate kogutoodangust ja 45 % Norra ekspordist ühendusse.

22. Ülejäänud nelja valimisse kuuluva äriühingu esitatud andmeid analüüsiti põhjalikult ja leiti, et nende tootmiskulud ja ekspordihinnad olid üldjoontes samal tasemel komisjoni kontrollitud äriühingute tootmiskulude ja ekspordihindadega.

23. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

5. Uurimisperiood

24. Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 („läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

25. Vaatlusalune toode on sama, mida käsitleti esialgse uurimise käigus, s.o Norrast pärinev tehistingimustes kasvatatud (mittelooduslik), fileeritud või fileerimata, värske, jahutatud või külmutatud lõhe (edaspidi „vaatlusalune toode”). Mõiste ei hõlma teisi sarnaseid tehistingimustes kasvatatud kaladest tooteid nagu suur (lõhe)forell, biomass (eluslõhe), samuti looduslikku lõhet ja selliseid töödeldud tooteid nagu suitsulõhe.

26. Toodet liigitatakse praegu CN-koodide ex 0302 12 00, ex 0303 11 00, ex 0303 19 00, ex 0303 22 00, ex 0304 19 13 ja ex 0304 29 13 alla, mis vastavad toote erinevatele liikidele (värske või jahutatud kala, värske või jahutatud filee, külmutatud kala ja külmutatud filee).

2. Samasugune toode

27. Nagu tuvastati esialgse uurimise ja kinnitati käesoleva uurimise käigus, on vaatlusalusel tootel ning Norra siseturul toodetaval ja müüdaval tootel sarnased füüsikalised omadused ning sama kasutusala. Seepärast käsitletakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. Kuna käesolev läbivaatamine piirdus dumpingu uurimisega, ei tehtud mingeid järeldusi seoses ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul toodetud ja müüdud tootega.

C. DUMPING

1. Üldist

28. Norra tehistingimustes kasvatatud lõhe tootjad müüsid vaatlusaluse toote ühendusse kas otse või seotud ja sõltumatute kaubandusettevõtjate kaudu. Tootjapoolse ekspordihinna arvutamisel võeti arvesse ainult kas otse või Norras asuvate seotud äriettevõtete kaudu ühenduse turule suunatud eristatavat müügimahtu.

2. Normaalväärtus

29. Normaalväärtuse määramiseks tegi komisjon iga valimisse arvatud eksportiva tootja puhul kõigepealt kindlaks, kas tehistingimustes kasvatatud lõhe kogu omamaine müük on tüüpiline võrreldes tema kogu eksportmüügiga ühendusse. Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt peetakse omamaist müüki tüüpiliseks, kui iga eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % tema ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahust.

30. Omamaise müügi tüüpilisuse määramisel ei võetud arvesse Norras asuvatele ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ekspordilitsentsi omavatele sõltumatutele kaubandusettevõtjatele suunatud müüki, kuna selle lõppsihtkohta ei olnud võimalik kindlaks teha. Uurimine näitas, et kõnealune müük oli valdavalt ette nähtud eksportimiseks kolmandate riikide turgudele, mitte aga omamaiseks tarbimiseks.

31. Seejärel määratles komisjon sellised üldiselt tüüpilise omamaise müügiga eksportivate tootjate omamaisel turul müüdud tooteliigid, mis olid identsed või otseselt võrreldavad ühendusse ekspordiks müüdud tooteliikidega.

32. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud müügi kogumaht siseturul moodustas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5 % või rohkem ühendusse ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

33. Samuti uuriti, kas vaatlusaluse toote iga tooteliigi omamaist müüki, mis oli piisavalt tüüpiline, võis käsitleda tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4, selgitades välja, kui suure osa kõnealuse tooteliigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele. Selleks määrati kindlaks, kui suure osa iga eksporditud tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov omamaine müük sõltumatutele tarbijatele.

34. Kui toodangu arvestusliku maksumusega võrduva või seda ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas vähemalt 80 % sellise tooteliigi müügi kogumahust ja sellise tooteliigi kaalutud keskmine hind võrdus tootmiskuludega või ületas neid, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal. See hind arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel selle tooteliigi kõigi omamaiste müügihindade kaalutud keskmisena, sõltumata sellest, kas selline müük oli tulutoov või mitte.

35. Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või vähem selle tooteliigi müügi kogumahust või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdub ainult selle tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega, juhul kui müük moodustas vähemalt 10 % kõnealuse liigi müügi kogumahust.

36. Kui mõne tooteliigi tulutoova müügi maht oli vähem kui 10 % selle liigi müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavates kogustes, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata kodumaise hinna põhjal.

37. Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi kodumaiseid hindu ei olnud võimalik normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, tuli kasutada mõnda muud meetodit.

38. Kõigepealt uuriti, kas normaalväärtust oleks võimalik kindlaks määrata teiste Norra tootjate omamaiste hindade põhjal algmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt. Kuna kõnealusel juhul teiste tootjate usaldusväärsed omamaised hinnad puudusid, kasutati algmääruse artikli 2 lõike 3 kohast arvestuslikku normaalväärtust.

39. Sellest lähtuvalt ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3 arvutas komisjon arvestusliku normaalväärtuse järgmiselt. Normaalväärtuse arvutamiseks liideti iga eksportija eksporditavate tooteliikide tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude protsent ning mõistlik kasumimarginaal.

40. Kõikidel juhtudel määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal algmääruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud meetodite järgi. Selleks uuris komisjon, kas iga asjaomase eksportiva tootja kodumaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

41. Ükski kuuest asjaomasest eksportivast tootjast, kelle puhul tuli kindlaks määrata arvestuslik nominaalväärtus, ei müünud siseturul tüüpilistes kogustes. Seega ei olnud artikli 2 lõike 6 sissejuhatavas lõigus kirjeldatud meetodit antud juhul võimalik kasutada. Artikli 2 lõike 6 punkti a ei olnud võimalik kohaldada, kuna ükski asjaomastest eksportivatest tootjatest ei müünud siseturul tüüpilistes kogustes. Samuti ei saanud kohaldada artikli 2 lõike 6 punkti b, kuna leiti, et sama üldkategooria toodete müük siseturul ei toimunud tavakaubanduse raames. Seetõttu määrati müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi suurus kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt, s.t mis tahes muu mõistliku meetodi abil. Sellega seoses ja muu usaldusväärse teabe puudumisel ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kuue eksportiva tootja poolt omamaise müügi kohta esitatud andmetest lähtudes saadi mõistlikuks kasumimarginaaliks 30 % ja mõõdukaks osaks müügi-, üld- ja halduskuludest 3 %.

42. Norra eksportivad tootjad vaidlustasid 30 % kasumimarginaali kasutamise, väites, et see ei ole kooskõlas kalakasvatussektori normaalseid kasumimarginaale kajastavate tegelike andmetega. Siiski puudusid tõendid, et eespool kirjeldatud viisil kindlaks määratud kasumimarginaal ületaks kasumit, mida tavaliselt said teised eksportivad tootjad sama üldkategooria toodete müümisel päritoluriigi siseturul läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Nagu eespool märgitud, põhineb kasutatud kasumimarginaal tegelikel kontrollitud andmetel. Seetõttu tuli see väide tagasi lükata.

3. Ekspordihind

43. Kõigil juhtudel, kui vaatlusalust toodet eksporditi ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

44. Kui eksportmüük toimus seotud kaubandusettevõtjate kaudu, arvutati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna põhjal, millega imporditud tooted müüdi esimest korda edasi sõltumatule ostjale ja mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud vastavalt kõikidele impordi ja müügi vahelisel ajal tekkinud kuludele, ning arvestades mõõdukat osa müügi-, üld- ja halduskuludest ja mõistlikku kasumimarginaali. Selleks kasutati kaubandusettevõtjate tegelikke müügi-, üld- ja halduskulusid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.. Olemasoleva teabe põhjal ning muu usaldusväärse teabe puudumisel otsustati, et kõnealuse sektori kaubandusettevõtja mõistlik kasumimarginaal on 2 %.

45. Nagu eespool põhjenduses 22 märgitud, ei olnud sõltumatute kaubandusettevõtjate kaudu toimunud müügi puhul võimalik kindlaks teha eksporditud toote lõppsihtkohta. Seega ei olnud võimalik kindlaks teha, kas toode müüdi ühenduse kliendile või muusse kolmandasse riiki, ning seetõttu otsustati müüki sõltumatutele kaubandusettevõtjatele mitte arvesse võtta. Ühenduse tootmisharu oli sellise lähenemisviisi vastu, väites, et kõnealust müüki oleks tulnud uurida, kuna lõhet müüdi sõltumatute kaubandusettevõtjate kaudu ühendusse minimaalsest impordihinnast madalamate hindadega.

46. Tuletatakse meelde, et ekspordihinna kindlaksmääramisel tuleks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt arvesse võtta müüki esimesele sõltumatule kliendile ning seepärast on esimese sõltumatu kliendi edasimüügihinnad dumpingu kindlakstegemise seisukohast tähtsusetud. Seetõttu tuli see väide tagasi lükata.

4. Võrdlus

47. Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasehindade alusel.

48. Ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglase võrdluse tagamiseks võeti korrigeerimisi tehes vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindu ja hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Asjakohaseid korrigeerimisi tehti kõigil juhtudel, kui neid peeti põhjendatuks ja täpseks ning kui neid kinnitasid kontrollitud tõendid. Selle põhjal võeti arvesse alla- ja mahahindluste, transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakendamis- ja krediidikulude ning imporditollimaksude erinevusi.

5. Dumping

5.1 Valimisse arvatud äriühingud

49. Valimisse arvatud eksportivate tootjate jaoks arvutati välja individuaalne dumpingumarginaal. Nende äriühingute puhul võrreldi ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust ja vaatlusalusele tootele vastava tooteliigi kaalutud keskmist ekspordihinda, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11.

5.2 Valimivälised äriühingud

50. Selliste koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, keda valimisse ei arvatud, leiti, et müügi põhiosas vastasid nende ekspordihinnad üldiselt valimisse kuuluvate eksportijate ekspordihindadele. Vastupidisele viitava teabe puudumisel järeldati, et väljavõttelise uuringu tulemusi võib laiendada ka kõikidele teistele eksportijatele.

5.3 Koostööst keeldunud äriühingud

51. Arvestades koosöö kõrget taset, mis ulatus peaaegu 100 %-ni, järeldati, et valimisse arvatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutatud dumpingumarginaalid olid Norra jaoks tüüpilised.

5.4. Dumpingumarginaal

52. Eespool kirjeldatule tuginedes on lõplik dumpingumarginaal, väljendatud protsendimäärana vabast CIF-netohinnast ühenduse piiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, järgmine:

Marine Harvest AS | -20.3% |

Norway Royal Salmon AS | -5.9% |

Hallvard Leroy AS | -13.0% |

Mainstream Norway AS | -0.8% |

Norwell AS | -0.8% |

Polar Quality AS | -2.7% |

53. Kõigi kuue eksportiva äriühingu kaalutud keskmine dumpingumarginaal on -16,1%.

D. DUMPINGU KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Üldist

54. Kuna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tuvastatud dumping oli minimaalne, uuriti seejärel vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3, kas meetmete lõppemine võib põhjustada dumpingu kordumist, st kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valitsenud olukord on püsiv. Selleks uuriti lähemalt järgnevat nelja aspekti: i) normaalväärtus, ii) ühendusse ja muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi mahud ja hinnad, iii) Norra tootmismahud ja -võimsus ja iv) Norra kalandussektori olukord.

2. Normaalväärtus

55. Suurema osa ekspordi puhul (99 %) arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 asjaomaste eksportivate tootjate tootmiskulude põhjal, millele liideti teatav summa seoses müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga. Seetõttu peeti normaalväärtuse tõenäolise arengu kindlaksmääramiseks vajalikuks uurida siseturuhindade asemel tootmiskulude tõenäolist arengut Norras.

56. Uurimine näitas, et Norra eksportivate tootjate kulustruktuur oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel stabiilne. Vaatlusalustes äriühingutes olid ühe ühiku tootmiskulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel minimaalsest impordihinnast keskmiselt 20–25 % väiksemad.

57. Tõenäolise arengu kindlaksmääramiseks uuriti mitmeid ühiku tootmiskulusid mõjutavaid tegureid, sealhulgas sööda maksumus, noorlõhe maksumus, Norra lõhetööstuses toimuva konsolideerumisprotsessi mõju ja uute, üha suurema kulutasuvusega tehnoloogiate laialdasem rakendamine.

58. Leiti, et üldkulude arengu usaldusväärseks näitajaks saab pidada sööda maksumust, mis moodustab 50–60 % üldmaksumusest. Seda kinnitasid ka vastava sektori tööstusanalüütikud. Teatavad huvitatud isikud väitsid, et üldkulud peaksid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgselt suurenema ja tõenäoliselt jätkavad suurenemist, tõustes 2008. aasta lõpuks eelkõige söödahinna väidetava suurenemise tõttu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi algusega võrreldes vähemalt 30 %. Nende väitel põhjustab normaalväärtuse suurenemine koos ekspordihindade langusega dumpingu kordumise.

59. Asjaomased huvitatud isikud ei esitanud mingeid konkreetseid tõendeid, mis põhjendaksid sööda maksumuse väidetavat 30 %-list tõusu. Neid väiteid ei kinnitanud ka maksumuse võimaliku arengu analüüs. Vastupidiselt asjaomaste huvitatud isikute väidetele leiti uurimise tulemusena, et Norra eksportivate tootjate kontrollitud kulutused söödale olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel ja 2007. aasta esimese kolme kvartali jooksul enam-vähem stabiilsed. Põhjenduses 54 esitatud tabeli 1 andmed näitavad söödakulude väikest kasvu aastatel 2006–2007. Lisaks sellele leiti uurimise tulemusena, et söödahinna tõus on peamiselt seotud mõnede üksikute söödakomponentide (toorainete), nagu kalaõli ja kalajahu, hindade tõusuga. Tuleb märkida, et kalaõli ja kalajahu on teatud ulatuses asendatavad teiste, odavamate kalasööda koostisse kuuluvate toorainetega, nagu taimeõli ja harilik jahu. Sellest tulenevalt asendavad söödatootjad tavaliselt sööda kogumaksumuse võimalikult madalal hoidmiseks kalast valmistatud toorained taimsete toorainetega. Seetõttu eeldatakse, et isegi juhul, kui teatud söödakomponentide maksumus suureneb, ei avalda see otsest lineaarset mõju sööda kogumaksumusele, s.t sööda kogumaksumuse kasvutempo on söödakomponentide maksumuse kasvuga võrreldes oluliselt aeglasem. Lisaks sellele tuleb märkida, et alljärgnevas põhjenduses 52 ja põhjendustes 55–63 esitatud muude maksumust mõjutavate tegurite hind tõenäoliselt väheneb, kompenseerides seega sööda maksumuse võimalikku kasvu.

60. Uurimine näitas, et noorlõhe hind, mis moodustab umbes 15 % lõhekasvatuse üldkuludest, on alljärgnevas tabelis 1 esitatud andmetele vastavalt vähenenud. Ehkki noorlõhe hinna edasist arengut on raske täpselt prognoosida, peeti tabelist 1 nähtuvat pidevat vähenemissuundumust usaldusväärseks näitajaks, mis võimaldab põhjendatult järeldada, et nimetatud suundumused jätkuvad ka tulevikus. Igal juhul ei näidanud uurimise tulemused – ega väitnud ka huvitatud isikud –, et noorlõhe hind võiks tulevikus oluliselt muutuda.

61. Kuna kulutused noorlõhele ja söödale moodustavad üldkuludest vähemalt 65 % ning kuna kalaõli ja kalajahu on teatud ulatuses asendatavad teiste, odavamate kalasööda koostisse kuuluvate toorainetega (vt põhjendus 51), leiti, et üldkulude olulist tõusu ei ole lähemas tulevikus ette näha.

62. Tabel 1: Noorlõhe ja sööda ostmiseks tehtavate kulutuste suundumused Norra kroonides (1 kg lõhet, roogitud ja peaga, ( allikas: Kontali Analyse AS[4] (2008) )

Norra | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 E |

Sööt | 10,36 | 9,41 | 8,90 | 10,08 | 10,65 |

Noorlõhe | 2,10 | 2,00 | 1,94 | 1,72 | 1,70 |

63. Pärast nimetatud andmete avaldamist esitas ühenduse tootmisharu vastuväite, mille kohaselt oleks tulnud söödale tehtud kulutused jaotada generatsiooni lõikes, kuna teataval aastal söödale tehtud kulutused ei mõjuta mitte sama aasta saagi hinda, vaid tulevaste aastate saakide hindu. Vastasel juhul ei kajastavat söödale tehtud kulutuste suundumust kirjeldavad andmed tegelikku olukorda. See väide tuli tagasi lükata, sest analüüsimisel oli kasutatud tegelikke tõendatud söödale tehtud kulutusi, mis summeeriti generatsioonide kaupa.

64. Ühenduse tootmisharu esitas vastuväite ka selle järelduse kohta, et teatavate sööda koostisosade kõrgemat hinda on võimalik kompenseerida asendusainete kasutamisega. Selles suhtes väideti, et ühelt poolt muude sööda koostisosade hinnatõusu ning teiselt poolt negatiivse mõju tõttu lõhe lihale, oleks asendamise võimalus piiratud. Väide muude sööda koostisosade hinnatõusu kohta ei leidnud piisavat tõendust ning tuli seetõttu tagasi lükata. Tunnistatakse, et teatavate sööda koostisosade asendamise võimalus on piiratud. Ent nagu nimetatud põhjenduses 51, leiti, et teatavas ulatuses on asendamine reaalne. Eespool esitatut arvestades jõuti järeldusele, et kuigi sööda hind võib tulevikus tõusta, ei ole tõenäoline, et see tõuseks kalaõli ja kalajahu hinnatõusuga võrdsel määral. Ühenduse tootmisharu ei esitanud tõendeid, millega olnuks võimalik nimetatud järeldusi ümber lükata.

65. Tootmiskulude stabiliseerumisele aitab kaasa ka konsolideerumisprotsess. Tuleb märkida, et äriühingute arv, mis annavad 80 % atlandi väärislõhe toodangust Norras, on ajavahemmikul 2000-2006 vähenenud 55-lt 31-le. Ehkki Norra kalakasvatussektor on endiselt võrdlemisi killustunud, avaldab konsolideerumisprotsess positiivset mõju tootmiskuludele mitte ainult valimisse arvatud suuremate tootjate puhul, vaid analüütikute hinnangul ka kogu sektoris tervikuna. Uute sünergiate tekkimine, tootmistegevuste lõimumine ja mastaabisääst on võimaldanud tootjatel hoida ühikupõhiste tootmiskulude kasvu kontrolli all vaatamata tootmismahtude olulisele suurenemisele.

66. Eeldatakse, et konsolideerumisprotsess jätkub ka tulevikus, mis avaldab mastaabisäästu kaudu tõenäoliselt ka edaspidi kuludele positiivset mõju.

67. Lõpuks tuleb märkida, et uute tehnoloogiate ja seadmete rakendamine kalakasvatuses on aidanud piirata maksumuse kasvu tootmisühiku kohta, vaatamata sellele, et tootmismahud on kasvanud (vt edaspidi esitatud põhjendust 64 ja sellele järgnevaid põhjendusi).

68. Nende andmete avaldamise järel vaidlustas ühenduse tootmisharu järelduse, mille kohaselt tootmiskulud vähenevad, väites, et konsolideerumine iseenesest ei pruugi olla kulusid vähendav tegur. Sealjuures väideti, et Norra statistika kohaselt on Norra väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted efektiivsemad kui suured kontsernid. Lisaks väideti, et järeldus kulude vähenemise kohta läheb vastuollu põhjenduses 92 esitatud andmetega, mis käsitlevad haiguspuhangu võimalikke tagajärgi ja noorlõhetoodangu prognoositavat vähenemist tulevikus, mis mõlemad avaldavad kulutusi suurendavat mõju.

69. Kõigepealt tuleb märkida, et põhjenduses 92 ei käsitleta haiguspuhangu tagajärgi, vaid lõhe tootmisega seotud tavasuremust, mis ei mõjuta kulutusi ühelgi viisil. Teiseks ei tulene nimetatud põhjenduses kirjeldatud noorlõhetoodangu prognoositav vähenemine mingist erakorralisest olukorrast ning selle ulatus ei ole märkimisväärne ja järelikult ei mõjuta see ka oluliselt kogukulusid. Põhjenduses 92 püütakse üksnes näidata, et tootmismahu kasv ei tähenda noorlõhetoodangu üks-ühest suurenemist, kuna saagi suurusele avaldavad mõju ka muud tegurid; ühenduse tootmisharu ei vaidlustanud seda lähenemisviisi.

70. Konsolideerumisprotsessi kulusid vähendava mõju vaidlustamise puhul ei esitanud ühenduse tootmisharu mingeid tõendeid, mis oleksid esitatud vastuväidet toetanud. Sellest tulenevalt tuli ühenduse tootmisharu väited tagasi lükata.

71. Ülaltoodut arvesse võttes leitakse kokkuvõttes, et normaalväärtuse olulist kasvu ei ole tulevikus ette näha. Vaatamata söödahindade kasvutendentsile võib praegusel hetkel aset leidva konsolideerumisprotsessi tõttu pigem oodata maksumuse edasist vähenemist (vt põhjendus 51). Seega võib tootmiskulude põhjal kindlaks määratud arvestuslikku normaalväärtust pidada püsivaks.

3. Norra ekspordihinnad ja tootmismahud

3.1 Norra tootmismahud ja eksport ELi

72. Vastavalt põhjenduses 65 esitatud tabeli 2 andmetele on Norra lõhetoodang, võrreldes 2006. aasta nõrkade tootmistulemustega, viimasel kolmel aastal ja eelkõige 2007. aastal soodsate looduslike tingimuste tõttu pidevalt suurenenud. Samal ajal on vastavalt põhjenduses 66 esitatud tabeli 3 andmetele oluliselt suurenenud ka vaatlusaluse toote tarbimine ühenduse turul (+9,40 % aastatel 2006–2007) ning minevikusuundumuste põhjal peaks tarbimise kasv jätkuma ka tulevikus. Tabelis 3 esitatud tarbimise arengut kajastavad andmed hõlmavad nii kogu kolmandatest riikidest pärit importi kui ka ühenduse tootmisharu teostatud müüki ühenduse turul.

73. Tabel 2: Lõhe kogutoodang ajavahemikus 2003–2007 väljendatuna terve kala ekvivalendi abil tonnides ( allikas: Kontali Analysis : Monthly Salmon Report January N° 01/2008 )

Norra | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 |

508 400 | 537 000 | 572 300 | 598 500 | 723 200 |

Kasv aastate lõikes | 5,63% | 6,57% | 4,58% | 20,80% |

74. Tabel 3: Atlandi väärislõhe tarbimine (hõlmab kõikidest allikatest pärinevat toodangut, kaasa arvatud ühenduse tootmisharu toodang) ühenduses ajavahemikus 2004–2007 ( allikas: Kontali Analysis : Monthly Salmon Report January N° 01/2008)

Aasta | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 |

579 200 | 603 100 | 634 600 | 651 000 | 712 200 |

Kasv aastate lõikes | 3,94% | 5,22% | 2,58% | 9,40% |

75. Riikliku statistika (Kontali Analysis) andmetel kasvas Norra lõhe hinnanguline turuosa ühenduses 69 %-lt 2006. aastal 71 %-ni 2007. aastal. Selle põhjuseks oli eelkõige impordi vähenemine Tšiilist, kus lõhetoodang langes ajavahemikus 2006–2007 eri allikate andmetel 3–5 % haiguspuhangu tõttu, mille toodangumahtu pärssiv mõju püsib arvatavasti ka 2008. aastal ja edaspidi.

76. Eespool esitatu põhjal leiti, et ühenduse kasvav turg on suuteline vastu võtma suure osa Norra tootmismahtudest, ilma et sellega kaasneks tingimata ühenduse tootmisharu turuosast olulise osa loovutamine Norrast pärit toodangule. Nagu põhjenduses 78 ja sellele järgnevates põhjendustes märgitud, hakatakse üha suuremat osa Norra lõhetoodangust tõenäoliselt eksportima muude kolmandate riikide turgudele, kus on täheldatud suurt nõudluse kasvu. Tõenäoliselt maandab liigse ekspordi riske ühenduses ka Tšiilist pärit ekspordi vähenemine.

77. Nende andmete avaldamise järel väitis ühenduse tootmisharu, et Tšiilis toimuv ühenduse turgu oluliselt ei mõjuta, kuna Tšiili eksportis lõhet enamasti USA turule ja seega määrab pakkumise olukorra ühenduse turul eelkõige Norra eksport. Ühenduse tootmisharu väitis lisaks ka seda, et 2008. aasta alguses suurenes Norra turuosa ühenduse turul veel 2 % võrra, samal ajal, kui Tšiilist pärit import oleks kasvanud 5 %.

78. Kõigepealt tuleks märkida, et ühenduse tootmisharu esitatud andmed käisid üksnes 2008. aasta 2–3 kuu kohta ja seetõttu ei saa nende põhjal asjakohaseid järeldusi teha. Niisuguseid turusuundumusi tuleb kindlasti jälgida pikema ajavahemiku jooksul. Teiseks peaks Tšiili haiguspuhang mõjutama pakkumist kogu maailma skaalal – ja see ongi vähenenud – ning seega on tõepoolest võimalik Norra täiendavad tootmismahud ümber suunata.

79. Teatavad huvitatud isikud väitsid, et ühendusse suunatud ekspordi hinnad on pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi oluliselt langenud ja jõuavad 2008. aastaks tasemele 2,85 eurot/kg, mis koosmõjus maksumuse väidetava kasvu ja sellest põhjustatud normaalväärtuse suurenemisega põhjustavad dumpingut. Hinna arvestamise aluseks oli Oslo turu 2007. aasta keskmine läbilõikehind ehk 3,13 eurot/kg, millest lahutati keskmine hinnalangus vahemikus 0,06 eurot/kg – 0,28 eurot/kg.

80. Normaalväärtuse suundumuste suhtes esitatud asjaomaste huvitatud isikute väited tuli tagasi lükata vastavalt eespool esitatud põhjendusele 47 ja sellele järgnevatele põhjendustele.

81. Ekspordihindade puhul ilmneb avalikkusele kättesaadavast statistikast, et eespool nimetatud huvitatud isikute väiteid ei toeta ühendusse suunatud ekspordi hinnasuundumus, mida on kujutatud allpool joonisel 1.

82. Chart (1): Joonis 1: Lõhe hind (kõrgema kvaliteediga värske lõhe kilogrammi hind eurodes FCA Oslo – allikas: Fish Pool ) aastatel 2006–2007 ja 2008. aasta alguses.

[pic]

83. Eespool esitatust võib järeldada, et 2007. aastal olid ühendusse suunatud ekspordi hinnad tõepoolest oluliselt madalamad kui suurema osa läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel, kõikudes vahemikus 2,88 eurot/kg – 3,51 eurot/kg. Uurimise käigus tuvastati siiski, et need hinnad olid ikkagi oluliselt kõrgemad kindlaksmääratud tootmiskuludest ja sellest lähtuvalt ka normaalväärtusest, ning seetõttu leiti, et müük ei toimunud dumpinghinnaga. Lisaks leiti, et 2008. aasta esimese kolme kuu andmete põhjal jäi hinnatase vaatlusalusel perioodil vahemikku 2,96 eurot/kg – 3,35 eurot/kg, mis on samuti kõrgem kui kindlaksmääratud tootmiskulud. Kuna põhjenduse 47 ja sellele järgnevate põhjenduste kohaselt oli toote normaalväärtus stabiilne, ei toimunud müük tõenäoliselt dumpinghindadega. Uurimine näitas, et hinnatase on praegusel hetkel siiski kõrge, kuigi seda mõjutab jätkuvalt turunõudlus. Samuti märgiti, et niisugused hinnakõikumised on asjaomases sektoris normaalsed.

84. Ühenduse tootmisharu väitis, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgseid ekspordihindu mõjutas kehtestatud minimaalne ekspordihind ja seetõttu püsisid need suhteliselt kõrgena. Lisaks väideti, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral langeksid ühendusse suunduva ekspordi hinnad märkimisväärselt. Seda järeldust ei kinnita käesoleva uurimise tulemusena tehtud järeldused, mille kohaselt peaks normaalväärtus jääma suhteliselt stabiilseks, samal ajal kui ühendusse suunduva ekspordi hindade märkimisväärne langus on vähetõenäoline. Nimetatud järeldused põhinevad eespool esitatud põhjenduses 46 loetletud mitmete aspektide põhjalikul analüüsil, näiteks Norrast ühendusse ja muude kolmandate riikide turgudele suunduva toodangu- ja ekspordimahtude võimalike arengusuundade analüüsimisel. Ühenduse tootmisharu ei esitanud mingit teavet ega tõendusmaterjali, mis oleks need järeldused ümber lükanud.

85. Eespool esitatut arvesse võttes leiti, et Norra lõhe impordi suurenemine ühendusse ei põhjusta liigse pakkumise riski ühenduse turul. Tootmiskulude taset ja ühendusse suunatud ekspordi hindu arvestades on dumpingu oht väike.

3.2 Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinna ja mahu suundumused

86. Uurimine näitas, et ühendus on ja jääb tõenäoliselt ka tulevikus Venemaa ja Jaapani ees Norra lõhe peamiseks turuks. Lisaks sellele on viimastel aastatel suurenenud Norra lõhe eksport uutele arenevatele turgudele ning see suundumus jätkub eeldatavasti ka tulevikus (vt põhjendust 82 ja sellele järgnevaid põhjendusi). Uurimine näitas, et Norra tootjad on valmis neid turge ka tulevikus varustama, kuna nad suutsid luua kohalikke kliendisuhteid ja teostada turustus- ning müügioperatsioone, mis osutab sellele, et Norra eksportivad tootjad tunnevad selliste turgude vastu suurt huvi.

87. Teatavate huvitatud isikute väitel on Venemaa turg traditsiooniliselt ebastabiilne ning seetõttu ei ole nimetatud turu puhul võimalik prognoosida turunõudluse kasvu ega seda, kas Norra eksportivad tootjad saavad tulevikus sellele turule eksportida suuremaid koguseid. Samad isikud väidavad lisaks, et viimase viie aasta jooksul on Norra ekspordimüük Jaapani turul näidanud langustendentsi ning seetõttu ei ole ka nimetatud juhul kindel, kas Norra saab ekspordi kaudu suunata oma suurenenud tootmismahud Jaapani turule.

88. Uurimine näitas, et Venemaa 61 000 tonni suurune eksporditurg näitab jätkuvat kasvutendentsi ja et ei ole mingeid põhjusi eeldada, et sama suundumus ei jätku ka tulevikus.

89. Erinevate tootjariikide lõheeksport Jaapanisse vähenes 2007. aastal 2006. aastaga võrreldes 15 %. Kui mõned tarnijariigid on oma eksporti Jaapanisse vähendanud, siis Norra suurendas oma turuosa 52 %-lt 2006. aastal 66 %-ni 2007. aastal (Allikas: Kontali Analysis ). Nagu eespool põhjenduses 67 märgitud, mõjutas Tšiili lõhetoodangut kalade haiguspuhang ja sellega seoses vähenesid oluliselt nii üldine ekspordimaht kui ka Jaapanisse suunatud eksport. Seoses sellega oli Norral võimalus suurendada oma turuosa Tšiili arvel ja selline olukord peaks, nagu eespool põhjenduses 67 märgitud, kestma vähemalt 2009. aastani.

90. Põhjenduses 85 esitatud tabelist 4 nähtub, et oluliselt on suurenenud ka Norra eksport teistele arenevatele turgudele, nagu Ida-Euroopa (Ukraina, Valgevene) ja Kaug-Ida (Hiina, Lõuna-Korea, Hongkong, Tai), ja erinevalt asjaomaste huvitatud isikute väidetest on need turud järgnevatel aastatel suure tõenäosusega võimelised vastu võtma üha suurema osa Norra tootmismahtudest.

91. FCA Oslo andmete kohaselt olid ekspordihinnad nii ühendusse kui muudesse kolmandatesse riikidesse eksportimisel võrdsel tasemel ja seetõttu leiti, et piisava nõudluse korral on kõik turud võrdselt atraktiivsed. Värskelt või jahutatult müüdav vaatlusalune toode transporditakse ühendusse tavaliselt veoautodega. Kaugematesse sihtpunktidesse, kuhu veoautod teatud kindla aja jooksul ei jõua, transporditakse vaatlusalune toode õhu kaudu.

92. Eespool nimetatud põhjustel järeldati, et muude tingimuste samaks jäädes aitab Tšiili lõhetoodangu haiguspuhangust põhjustatud vähenemine 3–5 % võrra 2007. aastal piirata globaalset ekspordimahu kasvu 2008. aastal ja annab Norra tootjatele võimaluse suurendada on turuosa Jaapanis, Ameerika Ühendriikides ja teistel arenevatel turgudel, kus Tšiili tootjate turuosa on suur.

93. Tabel 4: Norrast pärineva atlandi väärislõhe ekspordimahtude turusuundumused 2006. ja 2007. aasta andmete võrdluse põhjal (kogus tonnides) – ( Allikas: Norwegian Seafood Export Council) .

Ekspordi maht 2006 | Ekspordi maht 2007 | Muutus |

EL | 438 569 | 509 273 | 16,1 % |

Jaapan | 26 703 | 28 846 | 8,0 % |

Venemaa | 39 998 | 61 248 | 53,1 % |

USA | 10 752 | 14 136 | 31,5 % |

Ukraina | 6 518 | 13 617 | 109 % |

Hiina | 5 284 | 9 021 | 71 % |

Lõuna-Korea | 6 037 | 7 613 | 26 % |

Tai | 3 177 | 7 887 | 148 % |

94. Ühenduse tootmisharu vaidlustas nimetatud järeldused, väites, et Norrast kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi maht pidanuks 2008. aasta alguse puhul ilmutama teistsugust arengusuunda, s.t absoluutarvudes oleks eksport nimetatud riikidesse pidanud vähenema ja ekspordi kogukasv seega olema väiksem kui 2007. aastal ja väiksem kui ühendusse suunduva ekspordimahu kasv samal ajavahemikul.

95. Uurimine näitas, et importi käsitlevad andmed 2008. aasta alguse kohta on sõltuvalt allikast väga erinevad. Kontali Analysis näitas selle ajavahemiku kohta palju võimsamat kasvutendentsi. Lisaks sellele, nagu märgitud põhjenduses 70, tuleb terviklikuma pildi saamiseks niisuguseid turusuundumusi jälgida pikema ajavahemiku jooksul. Ühenduse tootmisharu väited ei suutnud seega ümber lükata muudesse kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi mahu suundumuste kohta tehtud järeldusi.

4. Norra tootmismahud ja tootmisvõimsus

96. Norra tootmismaht ehk maksimaalse lubatud biomassi suurus sõltub peamiselt Norra ametiasutuste väljastatud tootmislubade arvust ja kalakasvatajate suutlikkusest anda oma lubade piires võimalikult suurt toodangut. Lõhetoodangu mahtu suurendavad tegurid on muu hulgas ka soodsad bioloogilised ja meteoroloogilised tingimused ning kõrgtehnoloogiliste seadmete kasutuselevõtt kalakasvatuses. Samal ajal võib kalahaiguse puhang tootmismahte oluliselt vähendada ning põhjustada väljapüütud kalade arvu vähenemist, nagu juhtus 2007. aastal Tšiilis.

97. Teatavad huvitatud isikud väitsid, et Norras 2006. aastal alanud noorkalade toodangu suurenemine (noorkalade toodang kasvas ajavahemikus 2006–2008 väidetavalt 20 %) viitab selgelt sellele, et Norra lõhetoodang suureneb järgneva kahe aasta jooksul oluliselt ning põhjustab seega liigset pakkumist. Arvestades eelnevat ja võttes arvesse 2007. aasta märkimisväärselt suurt lõhesaaki, väitsid nimetatud isikud, et 2008. aastal (ja järgnevatel aastatel) on Norra lõhetoodang olulist suurem ja ületab tunduvalt nõudluse kasvu eksporditurgudel ja eelkõige ühenduse turul. Nad väitsid, et kui Norra lõhetoodang suureneb 2008. aastal sama palju kui 2007. aastal ja toodangu maht tõuseb terve kala ekvivalendi abil väljendatuna 870 000 tonnini, mis on 150 000 tonni rohkem kui 2007. aastal, võib ülejääk ehk müümata toodangu maht ulatuda 20 000–91 000 tonnini

98. Uurimine ei kinnitanud eespool esitatud väiteid. Ehkki noorkalade toodang 2006. aastal tõesti suurenes, jäi nimetatud kasv eelmistel aastatel täheldatud kasvu piiridesse ning seega ei saa seda vastavalt joonisel 2 esitatud andmetele pidada erandlikuks.

99. Joonis 2. Toodetud noorlõhe arv (1000 tk) – ( Allikas: SSB Norway )

[pic]

100. Arvestades selliste eri tegurite koosmõju nagu kalade suremus, maksimaalselt lubatud biomassi sätestavad valitsuse määrused ja Kontali Analyse ASi prognoositud noorlõhetoodangu vähenemine 2008. aastal, peaks hinnanguline lõhetoodang 2008. aastal suurenema vaid 6 % võrra, s.t terve kala ekvivalendi abil väljendatuna 723 000 tonnilt 2007. aastal 770 000 tonnini 2008. aastal ehk 47 000 tonni võrra. Biomassi kasvu aeglustumist 2008. aastal väljendavate näitajate õigsust kinnitavad sööda müügiandmed, mis näitavad 2008. aastal 2007. aastaga võrreldes märkimisväärset langustendentsi (allikas: Havbruksdata and FHL ).

101. Nende andmete avaldamise järel kordas ühenduse tootmisharu oma väidet, et Norra tootmismahu märkimisväärne suurenemine on tõenäoline, ning esitas 2008. aasta alguse kohta teatavaid täiendavaid andmeid, mis käsitlesid saagi koguseid, varusid ja noorkalu. Nagu eespool nimetatud, ei peeta andmeid, mis käivad üksnes kõnealuse aasta kahe kuu kohta, järelduste tegemiseks piisavaks, ja seepärast ei ole nende abil võimalik ümber lükata eespool kirjeldatud järeldusi Norra toodangumahtude suundumuste suhtes.

102. Nimetatud põhjustel ja olemasolevate andmete põhjal leiti, et eespool nimetatud huvitatud isikute prognoositud tootmismahtude järsu suurenemise tõenäosus on lähemas tulevikus väike, vaatamata Norra lõhetootmises valitsevale kasvusuundumusele. Nagu märgitud eespool põhjenduses 82 ja sellele järgnevates põhjendustes, ei ekspordita lisandunud tootmismahte tõenäoliselt täies ulatuses ühenduse turule, vaid märkimisväärne osa sellest suunatakse muude kolmandate riikide turgudele, kus nõudlus on oluliselt kasvamas. Põhjenduses 71 ja sellele järgnevates põhjendustes nimetatud põhjusel eeldatakse, et vaatlusaluste toodete eksport ühendusse ei toimu dumpinghinnaga.

5. Norra tootmisharu olukord

103. Lõpuks vaadeldakse lähemalt Norra tootmisharu üldist olukorda, pöörates erilist tähelepanu läbivaatamisega seotud uurimisperioodile. Uurimine näitas, et vastupidiselt esialgse uurimise tulemustele koosneb Norra vesiviljelussektor kõrge kasumlikkusega äriühingutest. See on osaliselt põhjustatud käimasolevast konsolideerumisprotsessist, mis on oluliselt parandanud sektori efektiivsust ja konkurentsivõimet. See kajastub ka asjaomaste äriühingute omanike struktuuris – eksportivate tootjate omanikeringi kuuluvad mitmed nii Norra päritolu kui ka ülemaailmsed investeerimis- ja pensionifondid. Esialgse uurimise ajal see nii ei olnud.

104. Uurimine näitas ka, et Norra tootjad on end vahepealsel perioodil ühenduse turul kindlalt sisse seadnud ja nad annavad 80–90 % ühenduse lõhetoodangu kogumahust. Leiti, et asjaomased ühenduses asuvad Norraga seotud äriühingud müüvad ja toodavad lõhet eelkõige ühenduse turul ja selle tarvis.

105. Lisaks sellele tuleb märkida, et ka Norra emaettevõtjad ise eksportisid ühendusse suurtes kogustes lõhet.

106. Selle põhjal leiti, et Norrast lähtuva dumpinghindadega impordi põhjustatud oluline hinnalangus ühenduse turul avaldaks võrdselt negatiivset mõju nii ühenduses asuvatele tootjatele kui ka nende Norra emaettevõtjatele. Sellest tulenevalt võis põhjendatult järeldada, et Norra eksportivatel tootjatel ei ole vähemalt majanduslikust seisukohast lähtudes kasulik aidata dumpinguhindade kaudu kaasa tehistingimustes kasvatatud lõhe hinna langusele ühenduses. See kahjustaks otseselt sektori kasumlikkust ja avaldaks kahjulikku mõju selliste börsil kaubeldavate äriühingute aktsiahindadele, mille omanike hulka kuuluvad, nagu eespool põhjenduses 95 märgitud, suured investeerimis- ja pensionifondid.

107. Eelneva põhjal peeti mõistlikuks järeldada, et Norra eksportivad tootjad on huvitatud turuhinna languse vältimisest ja kasumile orienteeritud tegevuse jätkamisest. Riski, et Norra eksportivad tootjad jätkavad tulevikus dumpinghinnaga müüki, loeti seetõttu väikseks.

108. Ühenduse tootmisharu vaidlustas eespool esitatud järeldused, väites, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul Norra tootjaid iseloomustanud hea seis ei ole püsivat laadi ning et pärast uurimisperioodi lõppu peaksid nimetatud tootjatel ilmnema majanduslikud probleemid ja nii mõnigi neist peaks 2008 aasta alguses olema kahjumis. Veel väitis ühenduse tootmisharu, et suuremal osal Norra tootjatest ei ole ühenduse turul tütarettevõtjaid ning seega ei saa järeldada, et dumping ei kordu. Lisaks väideti, et juhul, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, võivad Norra tootjad ja nende ühenduses asuvad tütarettevõtjad vähendada oma tootmist ühenduse turul ning suurendada tootmist Norras.

109. Norra tootjate majandusliku olukorra suhtes tuleb märkida, et teatavate äriühingute kahjum oli seotud Tšiilisse tehtud investeeringutega ja selles riigis puhkenud haigusega. See konkreetne olukord puudutas üksnes väikest hulka Norra tootjate koguarvust. Lisaks sellele käsitles esitatud teave ainult 2008. aasta algust ja ei võimalda seega teha üldistavaid järeldusi nende äriühingute toimimise kohta kogu aasta jooksul. Mis puutub Norra omandis olevasse ühenduse tootmisse – ja seda on tunnistanud ka ühenduse tootmisharu –, tuleb märkida, et need äriühingud, kellel on ühenduses tütarettevõtjaid, esindavad valdavat osa Norra kogutoodangust ja seepärast tuleb nende osa pidada märkimisväärseks, kuigi nende arv on piiratud. Ei esitatud mingeid tõendeid, mis kinnitanuks, et Norra omandis olev ühenduse tootmisvõimsus väheneks, kui meetmed kaotaksid kehtivuse. Seetõttu tuli nimetatud vastuväited tagasi lükata.

6. Järeldus

110. Uurimine näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli dumping minimaalne. Lisaks sellele näitas uurimine, et ei ole põhjust arvata, nagu oleks Norra tootmismahtude kasv tavalisest suurem ja põhjustaks sellest tulenevalt Norra ekspordimahtude olulist suurenemist ühenduse turul. Uurimine näitas ka, et Norra ekspordihindade dumpinghinna tasemele langemise risk on lähemas tulevikus väike, peamiselt seetõttu, et sellise hinnalanguse kõige tõenäolisemaks põhjuseks peetavat olulist ületootmist ei ole ette näha. Leiti, et normaalväärtus, mis peaks tõenäoliselt jääma stabiilseks, oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul ekspordihinnast oluliselt madalam ja seega ei ole tõenäoline, et turu kõikuvast laadist tingitud tavalised kõrvalekalded ja sellest tingitud ekspordihinna ajutine langus põhjustaksid automaatselt dumpingu. Lõpuks leiti, et muudatuste tõttu Norra akvakultuurisektoris, mille kasumlikkus on oluliselt suurenenud ja mille aktsiatega kaubeldakse börsil, ning Norra omanikele kuuluva toodangu suure osatähtsuse tõttu ühenduse turul on dumpingu kordumine tulevikus ebatõenäoline. Kõike eelnevat arvesse võttes järeldati, et dumpingu kordumise tõenäosus on väike ning et dumpinguvastaste meetmete jätkuv kohaldamine ei ole vajalik.

111. Seetõttu tuleks vahepealne läbivaatamine lõpetada ja tunnistada kehtetuks Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe importimise suhtes kehtestatud meetmed.

E. ERIJÄRELEVALVE

112. Nagu eespool selgitatud, eeldatakse, et turutingimused (st nõudlus ja pakkumine) on tulevikus stabiilsed ning seetõttu dumpingu kordumise tõenäosus puudub. Kõik vaadeldud näitajad viitavad tõesti sellele, et võib põhjendatult eeldada, et ühendusse suunatud ekspordimahud ei suurene oluliselt ja et ekspordihinnad jäävad dumpinguvabale tasemele.

113. Arvestades turutingimuste teatavat prognoosimatust, mis on tingitud peamiselt toote iseloomust (kergesti riknev kaup), peetakse siiski vajalikuks teostada turu üle põhjalikku järelevalvet ja vaadata olukord uuesti läbi, kui on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et turutingimused on oluliselt muutunud. Sel juhul kaalutakse vajaduse korral ex-officio uurimise algatamist.

114. Järelevalve peaks piirduma ajavahemikuga, mis kestab kuni nõukogu määrusega (EÜ) nr 85/2006 kehtestatud kaitsemeetmete esialgselt ettenähtud kehtivusaja lõpuni, kui nimetatud meetmed jäävad kehtima, s.t 21. jaanuarini 2011.

F. AVALIKUSTAMINE

115. Huvitatud isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti lõpetada käesolev vahepealne läbivaatamine ja tunnistada kehtetuks vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtiv dumpinguvastane tollimaks. Kõigile isikutele anti võimalus esitada märkusi. Nende märkusi võeti arvesse, kui need olid õigustatud ja tõendusmaterjaliga põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Ainus artikkel

Käesolevaga lõpetatakse praegu CN-koodide ex 0302 12 00, ex 0303 11 00, ex 0303 19 00, ex 0303 22 00, ex 0304 19 13 and ex 0304 29 13 alla kuuluva, Norrast pärineva tehistingimustes kasvatatud (mitteloodusliku), fileeritud või fileerimata, värske, jahutatud või külmutatud lõhe impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 3 kohaselt algatatud osaline vahepealne läbivaatamine.

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks määrusega (EÜ) nr 85/2006 eespool nimetatud impordi suhtes kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks.

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

[…]

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

[2] ELT L 15, 20.1.2006, lk 1.

[3] ELT C 88, 21.4.2007, lk 26.

[4] Kontali Analyse AS on statistikafirma, mis keskendub akvakultuuri- ja kalatööstusele (www.kontali.no).