52008PC0376

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 18.6.2008

KOM(2008) 376 lõplik

2008/0120 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU DIREKTIIV,

üksikisikute isikliku vara liikmesriigist alalise sissetoomise suhtes kohaldatava maksuvabastuse kohta (kodifitseeritud versioon)

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. Kodanike Euroopa jaoks peab komisjon oluliseks ühenduse õigust lihtsustada ja selgemaks muuta, nii et see oleks kodanikule loetavam ja kättesaadavam; see annab kodanikule parema võimaluse talle antud õigusi kasutada.

Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuni arvukad sätted, mida on korduvalt ja sageli oluliselt muudetud, asuvad laiali, osad esialgses õigusaktis ja osad muutvates õigusaktides. Nii tuleb kehtiva õiguse kindlakstegemiseks uurida ja võrrelda suurt hulka õigusakte.

Muudetud õigusaktide kodifitseerimine on seega oluline ühenduse õiguse selguse ja loetavuse saavutamiseks.

2. 1. aprillil 1987. aastal otsustas[1] komisjon anda oma talitustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt kümnenda muudatuse järel. Komisjon rõhutas, et see on minimaalne nõue ning et ühenduse õiguse arusaadavuse ja selguse jaoks tuleks talitustel püüda nende vastutusalas olevaid tekste kodifitseerida veel tihedamini.

3. Seda kinnitati Edinburghi Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustega detsembris 1992[2], rõhutades kodifitseerimise tähtsust, mis annab õiguskindlust konkreetsel ajahetkel asjas kohaldamisele kuuluva õiguse osas.

Kodifitseerides tuleb täpselt järgida ühenduse tavapärast seadusloomemenetlust.

Kuna kodifitseeritavatesse õigusaktidesse ei või teha sisulisi muudatusi, otsustasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, et kodifitseeritavate õigusaktide kiiremaks vastuvõtmiseks võib kasutada kiirendatud menetlust.

4. Käesoleva ettepaneku eesmärk on kodifitseerida nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiiv 83/183/EMÜ üksikisikute isikliku vara liikmesriigist alalise importimise suhtes kohaldatava maksuvabastuse kohta[3]. Uus direktiiv asendab sellesse inkorporeeritud õigusaktid[4]; käesolevas ettepanekus on säilitatud kodifitseeritud õigusaktide sisu ja nende kokkupanemisel on tehtud ainult kodifitseerimiseks vajalikud vormilised muudatused .

5. Kodifitseerimise ettepanek on koostatud direktiivi 83/183/EMÜ ja selle muutmisaktide eelneva konsolideerimise alusel kõikides ametlikes keeltes, mis on teostatud Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete talituse poolt andmetöötluse abil. Juhul kui artiklitele on antud uued numbrid, siis vastavus vanade ja uute numbrite vahel on näidatud tabelis, mis on kodifitseeritud direktiivi II lisas.

ê 83/183/EMÜ (kohandatud)

2008/0120 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU DIREKTIIV,

üksikisikute isikliku vara liikmesriigist alalise Ö sissetoomise Õ suhtes kohaldatava maksuvabastuse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit Ö 93 Õ,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[5],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[6],

ning arvestades järgmist:

ê

(1) Nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiivi 83/183/EMÜ üksikisikute isikliku vara liikmesriigist alalise importimise suhtes kohaldatava maksuvabastuse kohta[7] on korduvalt[8] oluliselt muudetud. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

ê 83/183/EMÜ põhjendus 1 (kohandatud)

(2) Selleks et liikmesriikide inimesed oleksid teadlikumad Euroopa Ühenduse Ö tegevusest Õ, tuleks Ö säilitada Õ üksikisikutele tulu toovaid meetmeid, et Ö tagada Õ ühenduses siseturu tingimused.

ê 83/183/EMÜ põhjendus 2 (kohandatud)

(3) Maksutõkked üksikisikute isikliku vara Ö sissetoomisel Õ ühest liikmesriigist teise takistavad isikute vaba liikumist ühenduses. Seetõttu tuleks need tõkked võimalikult suures osas kõrvaldada maksuvabastuse kehtestamise teel.

ê 83/183/EMÜ põhjendus 3 (kohandatud)

(4) Maksuvabastust võib kohaldada ainult sellise kauba Ö sissetoomise Õ suhtes, mis ei ole kaubanduslikku ega spekulatiivset laadi; seetõttu tuleks maksuvabastuse andmise suhtes kohaldada piiranguid ja tingimusi.

ê 91/680/EMÜ põhjendus 6 ja 92/12/EMÜ põhjendus 20 (kohandatud)

(5) Ö Käibemaksu ja aktsiisi valdkonna sätete ühtlustamise tõttu Õ on sätted impordiga seotud maksuvabastuse ja toetuste kohta Ö muutunud nendes valdkondades sisutuks Õ.

ê

(6) Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega,

ê 83/183/EMÜ (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I Ö PEATÜKK Õ ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Iga liikmesriik võib allpool kehtestatud tingimustel ja juhtudel vabastada üksikisikute teisest liikmesriigist alaliselt Ö sissetoodud Õ isikliku vara tarbimismaksudest, mida tavaliselt sellise vara suhtes kohaldatakse.

2. Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu:

ê 91/680/EMÜ art 2 lõige 2, kolmas taane (kohandatud)

Ö a) käibemaks Õ

ê 92/12/EMÜ art 23 lõige 3, teine taane (kohandatud)

Ö b) aktsiis Õ

ê 83/183/EMÜ (kohandatud)

c) eri- ja/või perioodilised lõivud ja maksud, mis on seotud Ö esimeses lõikes nimetatud Õ vara kasutamisega riigis, näiteks mootorsõiduki registreerimismaks, liiklusmaks ja televisioonimaks.

Artikkel 2

Vara suhtes kohaldatavad tingimused

1. Käesolevas direktiivis tähendab „isiklik vara” asjaomaste isikute isiklikuks kasutamiseks mõeldud või nende majapidamises tarvisminevat vara. Selle vara laadi või kogusega ei tohi olla seotud ühtki kaubanduslikku huvi, samuti ei tohi see olla mõeldud majandustegevuseks Ö nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ Õ[9] Ö artikli 9 lõike 1 ega artiklite 10 kuni 13 Õ tähenduses. Isikliku vara hulka loetakse tööriistad ja instrumendid, mida asjaomane isik kasutab seoses oma kutsealaga.

2. Artiklis 1 sätestatud erand tehakse isikliku vara suhtes:

a) mis on omandatud kooskõlas liikmesriigi siseturul kehtivate üldiste maksustamistingimustega ja mille suhtes ei kohaldata seoses Ö päritolu liikmesriigist väljaviimisega Õ ühtki vabastust tarbimismaksust ega tehta nende maksude tagasimakseid. Käesoleva direktiivi kohaldamisel loetakse, et direktiivi Ö 2006/112/EÜ artiklis 151, välja arvatud selle 1 lõike 1 lõigu punktis e Õ osutatud tingimustel omandatud kaup vastab nendele tingimustele;

ê 89/604/EMÜ art 1 p 1

b) mida asjaomane isik on tegelikult kasutanud enne elukoha muutust või lisaeluaseme sisseseadmist. Mootorsõidukite (sealhulgas nende haagised), haagiselamute, vagunelamute, lõbusõidulaevade ja eraisikutele kuuluvate õhusõidukite puhul võivad liikmesriigid nõuda, et asjaomane isik oleks neid kasutanud vähemalt kuus kuud enne elukoha vahetust.

Punkti a teises lauses osutatud kauba suhtes võivad liikmesriigid nõuda:

i) mootorsõidukite (sealhulgas nende haagised), haagiselamute, vagunelamute, lõbusõidulaevade ja eraisikutele kuuluvate õhusõidukite puhul, et asjaomane isik oleks neid kasutanud vähemalt 12 kuud enne elukoha muutust;

ii) muu kauba puhul, et asjaomane isik oleks seda kasutanud vähemalt kuus kuud enne elukoha muutust,

enne elukoha vahetust.

ê 83/183/EMÜ (kohandatud)

è1 89/604/EMÜ art 1 p 2

3. Pädevad asutused nõuavad tõendeid lõike 2 tingimuste täitmise kohta mootorsõidukite (sealhulgas nende haagised), haagiselamute, vagunelamute, lõbusõidulaevade ja eraisikutele kuuluvate õhusõidukite puhul. Muu vara puhul nõuavad nad selliseid tõendeid ainult siis, kui on tõsised pettusekahtlused.

Artikkel 3

Ö Sissetoomise tingimused Õ

Vara Ö sissetoomine Õ võib toimuda ühes või mitmes osas vastavalt artiklites 7, 8, 9 ja 10 sätestatud ajavahemike jooksul.

Artikkel 4

Ö Sissetoomisjärgsed Õ kohustused

Ö Sissetoodud Õ è1 mootorsõidukeid (sealhulgas nende haagised), haagiselamuid, vagunelamuid, lõbusõidulaevu ja eraisikutele kuuluvaid õhusõidukeid ç ei tohi 12 kuu jooksul pärast maksuvaba Ö sissetoomist Õ võõrandada, välja rentida või laenutada, välja arvatud olukorras, mille puhul Ö sihtkoha Õ liikmesriigi pädevad asutused loevad seda nõuetekohaselt põhjendatuks.

Artikkel 5

Teatavate varaliikide suhtes kohaldatavad eritingimused

ê 89/604/EMÜ art 1 p 3 (kohandatud)

1. Liikmesriigid võivad kehtestada piirmäärad selle kauba maksuvabale Ö sissetoomisele Õ, mis on loetletud Ö nõukogu Õ direktiivi Ö69/169/EMÜÕ[10] artikli 4 lõikes 1. Need piirmäärad ei tohi siiski olla väiksemad nimetatud artikli II veerus osutatud neljakordsest kogusest, välja arvatud tubakatooted, mille maksuvaba Ö sissetoomise Õ piirmääraks võib olla nimetatud veerus näidatud kogus.

ê 83/183/EMÜ (kohandatud)

2. Ratsahobuste, maantee-mootorsõidukite (sealhulgas nende haagised), haagiselamute, vagunelamute, lõbusõidulaevade ja eraisikutele kuuluvate õhusõidukite impordile antakse maksuvabastus ainult siis, kui üksikisik muudab oma alalist elukohta, viies selle Ö sihtkoha Õ liikmesriiki.

Artikkel 6

Elukoha kindlaksmääramise üldeeskirjad

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „alaline elukoht” kohta, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva seoses isiklike ja tööalaste sidemetega või, kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga.

Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas liikmesriigis asuvates eri kohtades, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud kohta, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Viimati nimetatud tingimus ei pea olema täidetud, kui isik elab liikmesriigis kindla kestusega ülesande täitmiseks. Koolis või ülikoolis õppimine ei tähenda alalise elukoha muutust.

2. Üksikisikud tõendavad oma alalise elukoha kohaste vahenditega, näiteks isikutunnistuse või mis tahes muu kehtiva dokumendiga.

3. Kui Ö sihtkoha Õ liikmesriigi pädevatel asutustel on kahtlusi seoses vastavalt lõikele 2 esitatud väidetega alalise elukoha kohta või kui nad soovivad teha teatavat erikontrolli, võivad nad nõuda mis tahes neile vajalikku teavet või lisatõendite esitamist.

II Ö PEATÜKK Õ ISIKLIKU VARA Ö SISSETOOMINE Õ SEOSES ALALISE ELUKOHA MUUTUSEGA

Artikkel 7

1. Artiklis 1 sätestatud maksuvabastus antakse artiklites 2–5 ettenähtud tingimustel isikliku vara Ö sissetoomisele Õ üksikisiku poolt seoses tema alalise elukoha muutusega.

ê 89/604/EMÜ art 1 p 4 b) (kohandatud)

Piiramata ühenduse mis tahes transiidiprotseduuri, mida võib kohaldada, antakse maksuvabastus tavalisel paberil koostatava kaubanimistu alusel, millele on, kui riik seda nõuab, lisatud deklaratsioon, mille näidis ja sisu määratletakse Ö nõukogu Õ määruse (EMÜ) nr Ö 2913/92 Õ[11] artikli Ö 248a Õ lõikes 2 ette nähtud korras. Kaubanimistus ei tohi nõuda väärtuse esitamist.

ê 83/183/EMÜ (kohandatud)

è1 89/604/EMÜ art 1 p 4 c)

è2 89/604/EMÜ art 1 p 4 a)

2. Vara viimane Ö sissetoomis Õ kord peab olema hiljemalt 12 kuud pärast alalise elukoha muutust.è1 Kui vastavalt artiklile 3 Ö tuuakse Õ vara Ö sisse Õ mitmes osas eespool nimetatud ajavahemiku jooksul, võivad liikmesriigid ainult esimesel Ö sissetoomis Õ korral nõuda täieliku nimistu esitamist, mida võivad seoses järgmiste kolimisvedudega kasutada ka muud tolliasutused. Ö Sihtkoha Õ liikmesriigi pädevate asutuste nõusolekul võib nimistut täiendada. ç

III Ö PEATÜKK Õ ISIKLIKU VARA Ö SISSETOOMINE Õ SEOSES LISAELUASEME SISSESEADMISE VÕI SELLEST LOOBUMISEGA

Artikkel 8

1. Artiklis 1 sätestatud maksuvabastus antakse artiklites 2–5 ettenähtud tingimustel isikliku vara Ö sissetoomisele Õ üksikisiku poolt seoses lisaeluaseme sisseseadmisega.

Maksuvabastus antakse ainult siis, kui:

a) asjaomane isik on lisaeluaseme omanik või rendib seda vähemalt 12 kuuks;

b) Ö sissetoodav Õ vara vastab lisaeluaseme tavalisele sisustusele.

2. Maksuvabastus antakse lõikes 1 nimetatud tingimustel ka, kui pärast lisaeluasemest loobumist Ö tuuakse Õ vara alalisse elukohta või teisele lisaeluasemele, eeldusel et kõnealune vara on tegelikult olnud asjaomase isiku valduses ja ta on seda kasutanud è2 enne lisaeluaseme sisseseadmist ç.

Vara viimane Ö sissetoomine Õ peab toimuma hiljemalt 12 kuud pärast lisaeluasemest loobumist.

IV Ö PEATÜKK Õ VARA Ö SISSETOOMINE Õ SEOSES ABIELLUMISEGA

Artikkel 9

ê 89/604/EMÜ art 1 p 6 a) (kohandatud)

1. Piiramata artiklite 2–5 sätete kohaldamist, on isikul õigus saada artikli 1 lõikes 1 osutatud maksuvabastust isikliku vara Ö sissetoomise Õ korral seoses abiellumisega liikmesriiki, kuhu ta kavatseb viia oma alalise elukoha, kui ta on selle vara omandanud või saanud oma kasutusse, eeldusel et:

ê 83/183/EMÜ (kohandatud)

a) Ö sissetoomine Õ toimub aja jooksul, mis algab kaks kuud enne kavandatavat abiellumiskuupäeva ja lõpeb nelja kuu möödumisel tegelikust abiellumiskuupäevast;

b) asjaomane isik tõendab, et abielu on sõlmitud või on alustatud vajalike abiellumiseelsete formaalsustega.

ê 89/604/EMÜ art 1 p 6 b) (kohandatud)

2. Maksuvabastus antakse ka abielu sõlmimise puhul tavapäraselt tehtavatele kingitustele, mille on saanud lõikes 1 sätestatud tingimustele vastav isik muus liikmesriigis kui Ö sihtkoha Õ liikmesriigis alaliselt elavatelt isikutelt. Maksuvabastust kohaldatakse kingituste suhtes, mille ühikuväärtus ei ületa 350 eurot. Liikmesriigid võivad kehtestada maksuvabastuse, mis ületab 350 eurot tingimusel et iga maksust vabastatud kingituse väärtus ei ületa 1 400 euros.

ê 83/183/EMÜ (kohandatud)

è1 89/604/EMÜ art 1 p 7 b)

3. Liikmesriigid võivad sellise maksuvabastuse andmise tingimuseks seada piisava tagatise esitamise, kui vara Ö tuuakse sisse Õ enne abiellumiskuupäeva.

4. Kui üksikisik ei suuda tõendada abielu sõlmimist nelja kuu jooksul pärast esitatud abiellumiskuupäeva, tuleb Ö sissetoomis Õ kuupäeval maksud tasuda.

V Ö PEATÜKK Õ PÄRIMISE TEEL SAADUD SURNU ISIKLIKU VARA Ö SISSETOOMINE Õ

Artikkel 10

Erandina artikli 2 lõigetest 2 ja 3, artiklist 4 ning artikli 5 lõikest 2, kuid piiramata artiklite 2, 3 ja 5 muude sätete kohaldamist, on pärimise teel ( causa mortis ) liikmesriigis asuva surnu isikliku vara omanikuks või kasutajaks saanud üksikisikul õigus saada artikli 1 lõikes 1 osutatud maksuvabastust selle vara Ö sissetoomise Õ korral teise liikmesriiki, kus ta elab, eeldusel et:

a) üksikisik esitab Ö sihtkoha Õ liikmesriigi pädevale asutusele Ö päritolu Õ liikmesriigi notari või muu pädeva asutuse väljaantud tõendi, et ta on Ö sissetoodava Õ vara saanud pärimise teel;

b) vara Ö tuuakse sisse Õ hiljemalt kaks aastat pärast kuupäeva, mil vara läks nimetatud üksikisiku valdusse.

VI Ö PEATÜKK Õ LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

1. Liikmesriigid püüavad nii palju kui võimalik vähendada Ö sissetoomisformaalsusi Õ, kui üksikisik Ö toob sisse Õ selles direktiivis sätestatud piires ja tingimustel, ning püüavad vältida Ö sissetoomisformaalsusi Õ, mis sisaldavad Ö sihtkoha liikmesriiki sisenemisel Õ märkimisväärset maha- ja pealelaadimist põhjustavat kontrollimist.

2. Liikmesriigid võivad säilitada ja/või kehtestada liberaalsemad maksuvabastuse andmise tingimused, kui on sätestatud käesolevas direktiivis, välja arvatud è1 artikli 2 lõike 2 punktis a ç sätestatud maksuvabastus.

3. Piiramata artikli 2 lõike 2 kohaldamist, ei või liikmesriigid käesolevast direktiivist tulenevalt kohaldada ühenduses maksuvabastust, mis on vähem soodne kui see, mida nad kohaldavad üksikisikute isikliku vara importimise suhtes kolmandatest riikidest.

Artikkel 12

Ö 1. Õ Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti, eelkõige artikli 11 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest tulenevate õigusnormide teksti. Komisjon teatab viimati nimetatud normidest teistele liikmesriikidele.

Ö 2. Õ Iga kahe aasta järel esitab komisjon, olles konsulteerinud liikmesriikidega, nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta liikmesriikides.

ê

Artikkel 13

Direktiiv 83/183/EMÜ mida on muudetud I lisa A osas loetletud direktiividega tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 14

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

ê 83/183/EMÜ art 13

Artikkel 15

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

[...]

é

LISA I

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega(viidatud artiklis 13)

Nõukogu direktiiv 83/183/EMÜ (EÜT L 105, 23.4.1983, lk 64) |

Nõukogu direktiiv 89/604/EMÜ (EÜT L 348, 29.11.1989, lk 28) |

Nõukogu direktiiv 91/680/EMÜ (EÜT L 376, 31.12.1991, lk 1) | ainult artikkel 2 lõige 2 kolmas taane |

Nõukogu direktiiv 92/12/EMÜ (EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1) | ainult artikkel 23 lõige 3 teine taane |

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajad (viidatud artiklis 13)

Direktiiv | ülevõtmise tähtaeg |

83/183/EMÜ | 1. jaanuar 1984. aasta |

89/604/EMÜ | 1. juuli 1990. aasta |

91/680/EMÜ | 1. jaanuar 1993. aasta[12] |

92/12/EMÜ | 1. jaanuar 1993. aasta[13] |

_____________

LISA II

Vastavustabel

Direktiiv 83/183/EMÜ | Käesolev direktiiv |

Artikkel 1 lõige 1 | Artikkel 1 lõige 1 |

_____ | Artikkel 1 lõige 2 punkt a |

_____ | Artikkel 1 lõige 2 punkt b |

Artikkel 2 lõige 2 | Artikkel 1 lõige 2 punkt c |

Artikkel 2 lõige 1 | Artikkel 2 lõige 1 |

Artikkel 2 lõige 2 esimene lõik punkt a | Artikkel 2 lõige 2 esimene lõik punkt a |

Artikkel 2 lõige 2 esimene lõik punkt b | Artikkel 2 lõige 2 esimene lõik punkt b |

Artikkel 2 lõige 2 teine lõik sissejuhatav lause | Artikkel 2 lõige 2 teine lõik sissejuhatav lause |

Artikkel 2 lõige 2 teine lõik esimene taane | Artikkel 2 lõige 2 teine lõik alapunkt i |

Artikkel 2 lõige 2 teine lõik teine taane | Artikkel 2 lõige 2 teine lõik alapunkt ii |

Artikkel 2 lõige 2 teine lõik viimane lause | Artikkel 2 lõige 2 teine lõik viimane lause |

Artikkel 2 lõige 3 | Artikkel 2 lõige 3 |

Artiklid 3-6 | Artiklid 3-6 |

Artikkel 7 lõige 1 punkt a | Artikkel 7 lõige 1 punkt b esimene lõik |

Artikkel 7 lõige 1 punkt b | Artikkel 7 lõige 1 punkt b teine lõik |

Artikkel 7 lõige 2 | Artikkel 7 lõige 2 |

Artikkel 8 lõige 1 esimene taane | Artikkel 8 lõige 1 esimene taane |

Artikkel 8 lõige 1 teine taane sissejuhatus | Artikkel 8 lõige 1 teine taane sissejuhatus |

Artikkel 8 lõige 1 teine taane punktid i) ja ii) | Artikkel 8 lõige 1 teine taane punktid a) ja b) |

Artikkel 8 lõige 2 | Artikkel 8 lõige 2 |

Artiklid 9, 10 ja 11 | Artiklid 9, 10 ja 11 |

Artikkel 12 lõige 1 | _____ |

Artikkel 12 lõige 2 | Artikkel 12 lõige 1 |

Artikkel 12 lõige 3 | Artikkel 12 lõige 2 |

_____ | Artikkel 13 |

_____ | Artikkel 14 |

Artikkel 13 | Artikkel 15 |

_____ | Lisa I |

_____ | Lisa II |

_____________

[1] KOM(87) 868 PV.

[2] Vt järelduste A osa 3. lisa.

[3] Teostatud vastavalt komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile ja nõukogule - acquis communautaire ’i kodifitseerimisest, K(2001) 645 lõplik.

[4] Vt käesoleva ettepaneku I lisa A osa.

[5] ELT C [...], [...], lk [...].

[6] ELT C [...], [...], lk [...].

[7] EÜT L 105, 23.4.1983, lk 64. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/12/EMÜ (EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1).

[8] Vt lisa I A osa.

[9] Ö ELT L 347, 11.12.2006, lk 1 Õ.

[10] EÜT L 133, 4.6.1969, lk 6.

[11] Ö EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1 Õ.

[12] Liikmesriigid jõustavad õigusnormid, mis on vajalikud direktiivi 91/680/EMÜ artikli 1 lõigete 1–20 ja 22–24 ning lõike 2 järgi kohandatud korralduste jõustamiseks 1. jaanuaril 1993.

[13] Artikli 9 lõike 3 puhul võib Taani Kuningriik siiski kehtestada kõnealuse sätte täitmiseks vajalikud õigusnormid 1. jaanuariks 1993.