Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52008PC0132

    Ettepanek: Nõukogu otsus, millega kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1991. aasta piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll

    /* KOM/2008/0132 lõplik - CNS 2008/0052 */

    52008PC0132




    [pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

    Brüssel 11.3.2008

    KOM(2008) 132 lõplik

    2008/0052 (CNS)

    Ettepanek:

    NÕUKOGU OTSUS,

    millega kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1991. aasta piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll

    (komisjoni esitatud)

    SELETUSKIRI

    ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1991. aasta piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooniga (Espoo konventsioon), mis põhineb kehtivatel keskkonnamõju hindamist käsitlevatel õigusaktidel, kehtestatakse menetlus nende osalistega konsulteerimiseks, keda kavandatavatest projektidest tulenev piiriülene keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. Konventsioon jõustus 1997. aastal. Euroopa Ühendus kirjutas sellele alla 26. veebruaril 1991 ja ratifitseeris selle 24. juunil 1997. Selle põhisätteid rakendatakse direktiiviga 97/11/EÜ.

    Kahjuliku keskkonnamõju vältimist projekti tasandil võivad raskendada kavade või poliitika puhul tehtud otsused. Seepärast on laialdaselt heaks kiidetud, et ka kõnealustel tasanditel tuleks kehtestada sarnane hindamisprotsess. See on üldisemalt tuntud kui keskkonnamõju strateegiline hindamine. Seda silmas pidades nõuti osalistelt juba Espoo konventsiooniga, et nad „ püüaksid asjakohases ulatuses kohaldada poliitika, kavade ja programmide suhtes keskkonnamõju hindamise põhimõtteid.”

    Keskkonnamõju strateegilist hindamist käsitlev ELi õigusakt on direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiv). Keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi kohaldatakse paljude kavade ja programmide suhtes ning selles sätestatakse üksikasjalikud nõuded keskkonnamõju hindamise ja aruandluse jaoks. See sisaldab sätet piiriülese keskkonnamõju kohta ajendatuna Espoo konventsioonist.

    2003. aasta mais Kiievis (Ukraina) toimunud viies ministrite konverents „Environment for Europe” võttis vastu ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1991. aasta piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli. Komisjon kirjutas Euroopa Ühenduse nimel keskkonnamõju strateegilise hindamise protokollile alla 21. mail 2003.

    Protokolli eesmärgid on sätestatud artiklis 1. Need on ette nähtud selleks, et tagada keskkonnakaitse, sealhulgas tervisekaitse kõrge tase ning nende kaalutluste integreerimine säästva arengu edendamiseks ettenähtud meetmetesse ja vahenditesse.

    Protokolli sisulised kohustused jagunevad kolme rühma.

    Esiteks, üldsätted, mis käsitlevad üldsuse abistamist ja juhendamist, asjakohaste ühenduste tunnustamist ja toetamist, protokolli eesmärkide rahvusvahelist edendamist ning käesoleva protokolli sätete kohaselt oma õigusi kasutavate inimeste õigust mitte saada karistatud ega diskrimineeritud kodakondsuse jm alusel.

    Teiseks, sätted, mis käsitlevad teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamist. Need kavad ja programmid jagunevad kahte rühma: ühed (artikli 4 lõige 2), mille puhul hindamine on kohustuslik, välja arvatud teatavatel piiratud juhtudel, ja teised (artikli 4 lõige 3), mille puhul on hindamine vajalik, kui osalised on arvamusel, et neil on tõenäoliselt oluline mõju. Keskkonnamõju hindamise eri etappide kohta on üksikasjalikud sätted.

    Kolmandaks, protokoll põhineb sättel, mis osutab Espoo konventsiooni tegevuspõhimõtetele, kehtestades nõuded poliitikale ja õigusaktidele. Osalised „püüavad tagada, et keskkonna-, sealhulgas tervisekaalutlusi võetakse asjakohases ulatuses arvesse ja kaasatakse” poliitika ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamisse, kui neil on tõenäoliselt oluline mõju keskkonnale, sealhulgas tervisele. Seejuures peavad nad arvesse võtma protokolli „asjakohaseid põhimõtteid ja osi” . Nad peavad selleks vajaduse korral kindlaks määrama tegutsemiskorra ja andma nende nõuete kohaldamisest aru osaliste koosolekul. Euroopa Ühendus kavatseb kooskõlas oma säästva arengu ja parema õigusliku reguleerimise strateegiaga rakendada Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli artiklit 13 mõju hindamise menetluste abil, mis on sätestatud mõju hindamise teatistes,[1] mis käsitlevad tasakaalustatult säästva arengu majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnakomponente.

    Protokollis esinevaid viiteid „keskkond” ja „keskkonnaalane” täpsustatakse alati fraasiga „sealhulgas tervis” . Inimese tervis sisaldub juba keskkonnaelementides, mille kohta tuleb esitada teavet keskkonnamõju strateegilist hindamist käsitleva direktiiviga ettenähtud keskkonnaalases aruandes. Protokolli viidete täiendamise eesmärk on lisada kaalu keskkonnaaspektile, mida praeguse keskkonnamõju hindamise puhul sageli arvesse ei võeta. See ei tähenda, et tuleks läbi viia meditsiiniline hindamine. Seda näitab selgelt „keskkonna-, sealhulgas tervisemõju” määratlus, mis hõlmab peamiselt samasid keskkonnategureid kui need, mida peavad sisaldama direktiivi kohased keskkonnaalased aruanded.

    Mitmed ELi mõõtme aspektid vajavad kaalumist. EÜ ja liikmesriigid on olnud keskkonnamõju strateegilise hindamise mõiste kujundamisel ja selle elluviimisel esirinnas ning nad peaksid oma toetust protokolli ratifitseerimisega kinnitama.

    Protokolli ratifitseerimisel kohustub ühendus järgima selle nõudeid niivõrd, kuivõrd tema tegevus kuulub protokolli kohaldamisalasse. Protokolli ratifitseerimine EÜ ja liikmesriikide poolt tagab protokolli jõustumiseks vajaliku ratifitseerimiste arvu (nõutav arv on 16).

    Eespool nimetatud kaalutlusi silmas pidades on asjakohane, et ühendus kiidab heaks (vt artikkel 1) piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli.

    2008/0052 (CNS)

    Ettepanek:

    NÕUKOGU OTSUS,

    millega kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1991. aasta piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1 koos artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut[2],

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[3]

    ning arvestades järgmist:

    (1) Seoses 21.–23. mail 2003 Ukrainas Kiievis toimunud viienda ministrite konverentsiga „Environment for Europe” kirjutas komisjon 21. mail 2003 Euroopa Ühenduse nimel[4] alla ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1991. aasta piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokollile.

    (2) Protokolliga toetatakse keskkonnakaitset, nähes ette hindamise, mis käsitleb kavade või programmide tõenäolist olulist mõju keskkonnale, sealhulgas tervisele, ning asjakohases ulatuses poliitika ja õigusaktid, integreerides sel viisil keskkonna-, sealhulgas tervisekaalutlused säästva arengu edendamiseks ettenähtud meetmetesse ja vahenditesse.

    (3) Euroopa Ühendus peaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1991. aasta piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli heaks kiitma,

    ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

    Artikkel 1

    1. Käesolevaga kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1991. aasta piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll (edaspidi „keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll”).

    2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

    Artikkel 2

    1. Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik(ud), kes on volitatud andma keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli heakskiitmiskirja hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes protokolli artikli 22 kohaselt tegutseb hoiulevõtjana.

    2. Samal ajal annab volitatud isik või annavad volitatud isikud hoiule käesoleva otsuse lisas sätestatud pädevust tõendava deklaratsiooni vastavalt protokolli artikli 23 lõikele 5.

    Brüssel,

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    LISA

    Euroopa Ühenduse deklaratsioon vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli artikli 23 lõikele 5

    Euroopa Ühendus teatab, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu, eriti selle artikli 175 lõike 1 kohaselt, on tal õigus sõlmida rahvusvahelisi lepinguid ning täita neist tulenevaid kohustusi, mis aitavad kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

    – keskkonna säilitamine ja kaitsmine ning selle kvaliteedi parandamine,

    – inimeste tervise kaitsmine,

    – loodusvarade kaalutletud ja mõistlik kasutamine,

    – meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et lahendada piirkondlikke või ülemaailmseid keskkonnaprobleeme.

    Euroopa Ühendus teatab ka, et ta on juba vastu võtnud õigusakte, sealhulgas liikmesriikide suhtes siduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta, mis käsitleb käesoleva protokolliga reguleeritud küsimusi, ning et ta ajakohastab ja esitab vastavalt vajadusele nende õigusaktide nimekirja hoiulevõtjale kooskõlas protokolli artikli 23 lõikega 5.

    Euroopa Ühendus vastutab nende protokollist tulenevate kohustuste täitmise eest, mida käsitletakse ühenduse õiguses.

    Ühenduse pädevuse teostamine on olemuselt pidevalt arenev protsess.

    [1] Teatis mõju hindamise kohta (KOM(2002) 276 (lõplik)); teatis: parem õiguslik reguleerimine majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopa Liidus, KOM(2005) 97, 16.3.2005; komisjoni suunised mõju hindamise kohta, ajakohastatud 15.3.2006; parem õiguslik reguleerimine ja täiustatud mõju hindamine (28.6.2007).

    [2] ELT C […], […], lk […].

    [3] ELT C […], […], lk […].

    [4] Nõukogu 19. mai 2003. aasta otsus.

    Top