52008PC0084

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 15.2.2008

KOM(2008) 84 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise lõpetamine määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 3 põhjal

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolevas ettepanekus käsitletakse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, mida on viimati muudetud nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (edaspidi „algmäärus”) kohaldamist Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste importi käsitlevas menetluses. |

Üldine taust Käesolev ettepanek on tehtud algmääruse rakendamise raames ja tuleneb uurimisest, mis on läbi viidud kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. |

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Praegu kehtivad meetmed kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1995/2000 ja kinnitati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1911/2006, millega kehtestati lisaks muudele riikidele ka Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks. |

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Menetlusega seotud huvitatud isikutele on antud võimalus algmääruse sätete kohaselt uurimise käigus oma huvisid kaitsta. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

Mõju hindamine Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest. Algmääruses ei ole ette nähtud mõju üldist hindamist, kuid see sisaldab hinnatavate tingimuste põhjaliku loetelu. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

Kavandatud meetmete kokkuvõte Komisjon algatas 19. septembril 2006 kehtivate meetmete vahepealse läbivaatamise seoses Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordiga, lähtudes aktsiaseltsi „Mineral and Chemical Company Eurochem” kahe Venemaal asuva seotud eksportiva tootja taotlusest. Taotluse aluseks olid esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et asjaolud, mille põhjal meetmed kehtestati, on muutunud ning seega ei ole meetmete kohaldamise jätkamine praegusel tasemel enam dumpingu korvamiseks vajalik. Lisatud nõukogu määruse ettepanek põhineb järeldustel, mis saadi üksnes taotlejaga seotud dumpingu uurimise tulemusena. Uurimine näitas, et uurimisperioodil esines tõepoolest dumpingut. Tuvastatud dumpingu määr oli kõrgem, kui sel uurimisperioodil, mille tulemusena kehtestati lõplik tollimaks. Ühtlasi oli see kõrgem ka kahju kõrvaldamist võimaldavast tasemest, mis on praegu kehtivate meetmete aluseks. Seega ei ole ükski asjaolu muutunud nii, et oleks kadunud vajadus kehtivate dumpingu korvamise meetmete järele. Samas tehti kindlaks, et kõnealusel uurimisperioodil kehtinud asjaolud olid püsiva iseloomuga. Seepärast tehakse nõukogule ettepanek võtta vastu lisatud määruse ettepanek, millega lõpetataks läbivaatamine ilma praegu kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid muutmata ning mis tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 18. märtsil 2008. |

Õiguslik alus Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, mida on viimati muudetud nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005. |

Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

Asjaomase meetme vormi on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ja see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil. |

Ei kohaldata nõudmist, mille kohaselt ühenduse, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ning kodanike rahaline ja halduskoormus peab olema võimalikult madal ja saavutatava eesmärgiga proportsionaalne. |

Õigusakti valik |

Kavandatud õigusakt: määrus. |

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel: eespool nimetatud algmääruses ei nähta ette muid võimalusi. |

MÕJU EELARVELE |

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

.

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise lõpetamine määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 3 põhjal

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[1] (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. KEHTIVAD MEETMED

1. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1995/2000[2] kehtestati muu hulgas Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi (edaspidi „UAN”) lahuste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks. Edaspidi nimetatakse seda määrust „esialgseks määruseks” ning esialgses määruses sätestatud meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimist „esialgseks uurimiseks”.

2. Pärast 2005. aasta septembris algatatud aegumise läbivaatamist pikendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1911/2006[3] meetmete kohaldamist praegusel tasemel viie aasta võrra. Meetmed hõlmavad koguselisi tollimakse. Edaspidi nimetatakse seda määrust „aegumise määruseks” ja uurimist, mis viis aegumise määruses sätestatud meetmete kehtestamisele, „aegumise läbivaatamiseks”.

2. LÄBIVAATAMISE TAOTLUS

3. Aktsiaseltsi „Mineral and Chemical Company Eurochem” kaks eksportivat tootjat Venemaalt („Novomoskovskii Azot” ja „Nevinnomõsskii Azot”) esitasid kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 algmääruse osalise vahepealse läbivaatamise (edaspidi „käesolev läbivaatamine”) taotluse. Omavahelise seotuse tõttu käsitletakse neid kahte ettevõtet seoses käesoleva läbivaatamisega ühe juriidilise isikuna (edaspidi „taotleja”). Taotlus piirdub taotlejaga seotud dumpingu uurimisega.

4. Taotleja väitis, et kui võrrelda tema kauba normaalväärtust ja asjaomasesse kolmandasse riiki (kuna ta Euroopa Ühendusse ei eksportinud), kõnealusel juhul Ameerika Ühendriikidesse suunatud ekspordi hindu, oleks tulemuseks märgatavalt allapoole kehtivate meetmete taset vähenenud dumping.

3 . UURIMINE

5. Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et taotlus sisaldas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, teatas komisjon 19. detsembril 2006, et algatab vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 osalise vahepealse läbivaatamise, avaldades algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas [4].

6. Läbivaatamine piirdus taotlejaga seotud dumpingu uurimisega. Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006 (edaspidi „läbivaatamise uurimisperiood”).

7. Komisjon teavitas ametlikult taotlejaid, eksportiva riigi esindajaid ning ühenduse tootjate ühendust läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

8. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

9. Uurimiseks vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon küsimustikud aktsiaseltsile „Mineral and Chemical Company Eurochem” ja tema sidusettevõtetele, kes vastasid ettenähtud tähtaja jooksul.

10. Komisjon otsis välja ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas dumpingu tuvastamiseks vajalikuks. Komisjon korraldas kontrollkäigud järgmistesse taotleja ja tema sidusettevõtete valdustesse:

11. Moskvas (Venemaa) asuv JSC Mineral and Chemical Company (edaspidi „Eurochem”);

12. Novomoskovskis (Venemaa) asuv PJSC Azot (edaspidi „NAK Azot”) ja

13. Nevinnomõsskis (Venemaa) asuv PJSC Nevinnomõsskii Azot (edaspidi „Nevinka Azot”) ja

14. Zugis (Šveits) asuv Eurochem Trading GmbH (edaspidi „Eurochem Trading”).

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. VAATLUSALUNE TOODE

15. Vaatlusalune toode on sama, mis esialgses uurimises, s.t Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi (UAN) lahus, mis on põllumajanduses levinud vedelväetis. Kõnealune väetis koosneb uurea, ammooniumnitraadi ja vee segust. Segu veesisaldus on ligikaudu 70 % (olenevalt lämmastikusisaldusest), ülejäänud osa sisaldab võrdselt uureat ja ammooniumnitraati. Toote kõige olulisem „omadus” on selle lämmastikusisaldus (N), mis võib varieeruda vahemikus 28–32 %. Sellist varieeruvust on võimalik saavutada lahusesse rohkem või vähem vett lisades. Uurimise otstarbel käsitletakse kõiki uurea ja ammooniumnitraadi lahuseid hoolimata lämmastikusisaldusest kui lahuseid, millel on ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning mis sellepärast kujutavad endast sama toodet. Vaatlusalune toode kuulub CN-koodi 3102 80 00 alla.

2. SAMASUGUNE TOODE

16. Kõnealune läbivaatamisega seotud uurimine kinnitas esialgse uurimise järeldusi, et UAN on puhas tooraine ning selle kvaliteet ja füüsikalised põhiomadused on identsed, olenemata päritoluriigist. Tehti kindlaks, et UANi lahustel, mida taotleja Venemaal tootis ja selle siseturul müüs ning ekspordi puudumisel Euroopa Ühendusse Ameerika Ühendiriikidesse eksportis, olid samad põhilised füüsikalis-keemilised omadused ning peamiselt sama kasutusotstarve. Seetõttu käsitletakse neid tooteid vastavalt algmääruse artikli 1 lõikele 4 samasuguste toodetena. Kuna käesolev läbivaatamine piirdus taotlejaga seotud dumpingu uurimisega, ei tehtud selles järeldusi ühenduse tööstusharu poolt toodetava ja ühenduse turul müüdava toote kohta.

C. UURIMISE TULEMUSED

1. SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

17. Algatamisteates märgiti, et kuna taotlejal ei olnud läbivaatamise uurimisperioodil UANi Euroopa Ühendusse eksportimisest tulenevat käivet, kontrolliti käesoleva uurimise käigus kõigepealt seda, millisel määral tuleks kasutada kolmandasse riiki eksportimise hindasid, kui otsustatakse, kas kehtivate meetmete määramise alus on muutunud ning kas see muutus on püsiv.

18. Taotleja esitas tõendeid selle kohta, et läbivaatamise uurimisperioodi vältel ei saanud kehtivate tollimaksude tõttu toodet ekspordiks ühenduse turule müüa. Taotleja esitas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et Ameerika Ühendriikidesse (tüüpiline kolmas turg) eksportimise hindade suhtes ei kohaldatud üldse dumpingut või kohaldati seda määral, mis oli madalam Euroopa Ühendusse eksportimisele kehtestatud dumpingumarginaalist, ning et USA ekspordihindade kasutamine oli asjakohane. Põhjenduses (42) ja järgmistes põhjendustes esitatud põhjustele toetudes jõuti järeldusele, et hinnad eksportimisel kolmandasse riiki ehk Ameerika Ühendriikidesse olid asjakohased, sest USA turg oli võrreldav ühenduse turuga ja oli seega tüüpiline.

19. Märgitakse, et osaliselt on praegu kohaldatavate meetmete aluseks ka teave, mis ei ole seotud vaatlusaluse toote valmistamise ja müügiga taotleja poolt, sest kõnealuse läbivaatamise uurimisperioodi kestel oli kättesaadav taotleja andmete kohast normaalväärtust ja tema ekspordihindu (ehkki seoses eksportimisega kolmanda riigi turule) sisaldav kontrollitud teave. Sellest tulenevalt järeldati, et käesoleva läbivaatamise uurimisperioodi jooksul tuvastatud dumpingumarginaal kajastas taotleja olukorda läbivaatamise uurimisperioodi ajal korrektsemalt kui kehtivad meetmed.

20. Samuti tõdeti, et dumpinguvastase tollimaksuga maksustamise eesmärk ei ole ühenduse turu sulgemine kolmanda riigi impordile, vaid võrdsete võimaluste taastamine.

21. Eespool kirjeldatud konkreetseid asjaolusid arvestades jõuti järeldusele, et dumpingumarginaali arvutamine taotleja müügihindade põhjal, mida see kasutas läbivaatamise uurimisperioodi vältel Ameerika Ühendriikidesse eksportimisel, on asjakohane.

2. NORMAALVÄÄRTUS

22. Normaalväärtuse määramisel kontrolliti kõigepealt algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt taotleja omamaise müügi tüüpilisust. Kuna taotlejal ei olnud läbivaatamise uurimisperioodi jooksul UANi Euroopa Ühendusse eksportimisest tulenevat käivet, võrreldi tema omamaist müüki UANi kogu ekspordiga Ameerika Ühendriikidesse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 saab omamaist müüki pidada tüüpiliseks juhul, kui selle kogumaht moodustab 5 % või rohkem vastava toote ekspordi (käesoleval juhul Ameerika Ühendriikidesse) kogumahust. Uurimisel ilmnes, et taotleja UANi müügimahud siseturul ei olnud tüüpilised.

23. Seega ei saanud normaalväärtuse aluseks võtta taotleja müügihinda omamaisel turul ja normaalväärtus arvutati välja taotleja tootmiskulude alusel, lisades põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistliku kasumi vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6.

24. Tootmiskuludega seoses märgitakse, et gaasikulud kujutavad endast tootmiskulude suurimat osa ning moodustavad olulise osa tootmise kogukuludest. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 kontrolliti, kas vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulud on taotleja raamatupidamises mõistlikult kajastatud.

25. Rahvusvaheliselt tunnustatud energiaturgude allikates avaldatud andmete põhjal tehti kindlaks, et taotluse esitaja makstud hind oli ebanormaalselt madal. Näiteks võib tuua, et see moodustas Venemaa maagaasi ekspordihinnast ühe neljandiku kuni ühe viiendiku. Seejuures näitavad kõik kättesaadavad andmed, et Venemaa omamaiseid gaasihinnad olid reguleeritud hinnad, jäädes tunduvalt madalamaks maagaasi hindadest reguleerimata turgudel. Kuna gaasikulud ei kajastunud mõistlikult taotleja raamatupidamises, tuli neid vastavalt korrigeerida. Kuna ei olnud võimalik leida Venemaa omamaise turu moonutamata gaasihinda, ning vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5, tuli gaasi hinna kindlakstegemiseks võtta „mõni muu mõistlik alus, sealhulgas teave teiste tüüpiliste turgude kohta”.

26. Korrigeeritud hinna aluseks võeti Vene gaasi keskmine ekspordihind Saksa-Tšehhi piiril (Waidhaus) ilma transpordikuludeta, ning seda korrigeeriti kohalike jaotuskulude kajastamiseks. Waidhausi – peamist sõlmpunkti Vene gaasi müügil Euroopa Liitu, mis on suurim Vene gaasi turg ja mille hinnad kajastavad mõistlikult kulusid – võib käsitleda kui tüüpilist turgu algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses.

27. Pärast avalikustamist kaebas taotleja, et iga korrektsioon tema omamaise turu gaasihinnas oleks õigustamatu, ning väitis, et tema raamatupidamisdokumendid kajastavad täielikult samasuguse toote valmistamise ja müügiga seotud kulusid päritoluriigis. Oma kaebust põhjendades esitas taotleja sõltumatu konsultatsioonifirma uuringu, milles kinnitatakse, et taotleja on maksnud gaasi eest hinda, mis kajastab täielikult gaasitarnija kulusid gaasi tootmisel ja müügil. Kõigepealt tuleb märkida, et nagu uuringus sedastatud, on võrdluses kasutatud gaasiga ja gaasi taotlejale tarnimisega seotud kulud hinnangulised, mitte läbivaatamise uurimisperioodil vältel tekkinud tegelikud kulud. Ka ei ole selge, kas sel viisil arvutatud kulud kajastavad kõiki algmääruses sätestatud kulusid, s.t hõlmavad täielikult tootmiskulusid ning kõiki gaasi tootmise ja müügiga seotud müügi-, üld- ja halduskulusid. Lisaks märgitakse, et käesoleva menetluse raames ei kontrollita kättesaadavat teavet gaasitarnijate kulude kohta.

28. Komisjon on seisukohal, et mingil juhul ei saa seda üksikfakti, et hind, mida tarnija kliendilt gaasi eest küsis, kattis kõik tema kulud, pidada algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaseks kriteeriumiks, mille põhjal saab kindlaks teha, kas samasuguse toote toomiskulud, nii nagu need on äriühingu raamatupidamises kirjendatud, kajastavad mõistlikult uuritava toote tootmis- ja müügikulusid. Põhjenduses (19) esitatud põhjustel leiti, et antud juhul see nii ei olnud. Taotleja ei võtnud arvesse ilmselgelt olulist erinevust ühelt poolt gaasi eest Venemaa siseturul makstud hinna ja Venemaa maagaasi ekspordihinna ning teiselt poolt selle eest ühenduse tootjate poolt makstud hinna vahel. Samuti ei võtnud ta arvesse tõsiasja, et Venemaal olid maagaasi siseturuhinnad reguleeritud ning seega ei saa öelda, et need kajastaksid mõistlikult moonutusteta turul normaalsetes tingimustes makstavat hinda. Seetõttu on isegi juhul, kui taotleja makstud gaasihind kattis tarnija tooteühiku tootmis- ja müügihinna, see väide vähetähtis, sest gaasi turuhind ei ole alati tootmis- ja müügikuludega otseselt seotud. Nagu põhjenduses (19) on selgitatud, on hind, millega taotleja läbivaatamise uurimisperioodil gaasi ostis, endiselt riiklikult reguleeritud ja oluliselt madalam reguleerimata turgude hinnatasemest. Kõnealune kaebus tuli seetõttu tagasi lükata.

29. Lisaks väitis taotleja, et gaasi osas korrektsiooni tehes kasutati normaalväärtuse määramisel tegelikult selliseid meetodeid, mida algmääruses ette ei nähta. Seega, kui siseturu gaasikulud asendatakse kuludega, mille arvutamist on kirjeldatud põhjenduses (20), ja võetakse arvesse tõsiasja, et need kulud moodustavad olulise osa samasuguse toote üldkuludest ja seega ka saadud normaalväärtusest, tuleks normaalväärtus tegelikult määrata kolmanda „tüüpilise” turu andmete põhjal. Seoses sellega väitis taotleja, et turumajandusega riikide jaoks nähakse algmääruses ette üksnes järgmised normaalväärtuse määramise meetodid: i) samasuguse toote omamaise hinna alusel, mis on kujunenud tavapärase kaubandustegevuse käigus, või kui müük ei toimu tavapärase kaubandustegevuse käigus, siis ii) päritoluriigi tootmiskulude alusel (millele lisatakse põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumisumma või iii) asjakohases kolmandas riigis kehtivate samasuguse toote tüüpiliste ekspordihindade alusel. Taotleja järeldas, et sellest lähtuvalt ei peaks normaalväärtus põhinema kolmandalt tüüpiliselt turult pärinevatel andmetel.

30. Sellega seoses ja nagu on rõhutatud ka põhjendustes (17)–(40), märgitakse kõigepealt, et normaalväärtus määrati kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetes 1–6 kirjeldatud meetoditega. Et teha kindlaks, kas omamaine müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus ja hinnast tulenevalt, s.t kas see oli tulutoov, tuleb kõigepealt välja selgitada, kas taotleja kulud on algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses usaldusväärselt välja arvutatud. Üksnes pärast kulude usaldusväärsuse väljaselgitamist võib otsustada, milliseid meetodeid tuleks kasutada normaalväärtuse määramiseks. Seepärast on vale väita, et kulude usaldusväärsuse kindlakstegemiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 kasutati uut normaalväärtuse määramise meetodit. Sellest tulenevalt lükati taotleja väited tagasi.

31. Veel väitis taotleja, et isegi juhul, kui tuleb teha korrektsioon tema maagaasiga seotud omamaisel turul tehtud kulude suhtes, ei saa Waidhausis Venemaa maagaasi eest makstav hind olla usaldusväärne alus nimetatud korrigeerimisele, kuna see hind määratakse pikaajaliste gaasilepingute põhjal, mille hinnavalem on seotud naftatoodete hindadega, mitte aga kuludega, mis tekivad gaasi tootmisel ja Venemaal asuvale taotlejale tarnimisel. Lisaks väitis taotleja, et Waidhausis Venemaa gaasi eest makstav hind ei ole usaldusväärne seepärast, et seda mõjutab Saksamaa liiga kõrge ja võimalik, et ka siseturu konkurentsiväline hinnakujundus, mida on uurinud ka Saksamaa konkurentsiamet.

32. Kõigepealt märgitakse, et üheks peamiseks kriteeriumiks gaasi hinna määramise aluse valimisel oli see, et need kajastaksid mõistlikult moonutusteta turul normaalsetes tingimustes makstavat hinda. Seda, et Waidhausi hinnad vastavad nimetatud tingimusele, ei ole vaidlustatud. Ja kuna kõige suurem osa Venemaalt tulevast gaasist imporditakse Waidhausi sõlmpunkti kaudu, on kõnealuse korrektsiooni tegemine sealse hinna alusel asjakohane. Sellest lähtuvalt loeti Waidhaus tüüpiliseks turuks ja gaasikulude määramise mõistlikuks aluseks algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses. Teiseks, nagu on märgitud põhjenduses (22), kui hind kajastab mõistlikult moonutusteta turul normaalsetes tingimustes makstavat hinda, on selle kulupõhisus väheoluline. Waidhausi kaudu imporditud gaasi hinna puhul ei ole täheldatud riigi sekkumist hinnakujundusse ning seega on sellest tingimusest kinni peetud. Seoses kaebusega gaasi hinna siseriikliku konkurentsivälise kujundamise kohta Saksamaal märgitakse, et Bundeskartellamti uurimine, millele taotleja viitas, jätkub, ning järeldusi ei ole veel tehtud. Pealegi käsitleb nimetatud uurimine Saksamaa peamiste gaasi edasimüüjate gaasihinda Saksamaa siseturul, mitte aga Venemaalt imporditud gaasi müügihinda. Vastupidiselt taotleja väidetele ei ole need kaks hinda alati seotud, sest gaasi edasimüüjate ja nende klientide majanduslikud huvid on selgelt vastupidised. Seega võib oletada, et edasimüüja soovib hoida edasimüügihinna võimalikult kõrge, samal ajal on talle aga majanduslikult kasulik võimalikult madal ostuhind, et saada maksimaalset kasumit. Taotleja väide, et Saksamaa turgu valitsevatel operaatoritel puudub stiimul pidada Waidhausis läbirääkimisi Venemaalt imporditud gaasi madalate hindade üle, on pelgalt oletus, millel ei ole faktilist tagapõhja. Seetõttu lükati need väited tagasi.

33. Lisaks väitis taotleja, et kui tehakse korrektsioon tema maagaasiga seotud omamaisel turul tehtud kulude osas, siis peavad korrektsiooni aluseks olema Venemaal kättesaadavad reguleerimata gaasihinnad. Esiteks ei muuda asjaolu, et komisjon oleks võinud valida ka teistsuguse aluse, Waidhausi valimist valeks. Peamine kriteerium gaasi hinna määramise aluse valimisel oli see, et see kajastaks mõistlikult moonutusteta turul normaalsetes tingimustes makstavat hinda. Seda, et Waidhausi hinnad vastavad nimetatud tingimusele, ei ole vaidlustatud. Teiseks näitab tõsiasi, et läbivaatamise uurimisperioodi vältel omamaisel turul reguleerimata hinnaga müüdud gaasi kogus oli väheoluline, ning et need hinnad olid märksa lähemal reguleeritud omamaistele hindadele kui vabalt määratud ekspordihindadele, veenvalt, et turul valitsevad reguleeritud hinnad olid reguleerimata hindu moonutanud. Seepärast ei saanud reguleerimata omamaiseid hindu kasutada.

34. Lisaks väitis taotleja, et maagaasi riiklikult reguleeritud omamaised hinnad kasvavad Venemaal pidevalt, ulatudes gaasitootmise kulusid katvale tasemele. Seepärast ei saa siseturuhinda pidada konkurentsiväliseks ega ebamõistlikult madalaks.

35. See väide ei ole põhjendatud, sest tüüpilise turu korrektse valiku puhul ei ole määrav hinna tulutoovuse nõue vaid see, et see kajastaks mõistlikult moonutusteta turul normaalsetes tingimustes makstavat hinda, nagu on selgitatud põhjenduses (28). See ei kehti riiklikult reguleeritud hindade puhul. Ka on see väide vastuolus Venemaa gaasitarnija avaldatud teadaandega (mida kinnitavad ka tema avaldatud auditeeritud majandusaasta aruanded) selle kohta, et Venemaa omamaise gaasi hind ei kata tootmis-, transpordi- ja müügikulusid. Sellepärast lükati see väide tagasi.

36. Veel tegi taotleja ettepaneku kasutada korrektsiooni alternatiivse alusena Venemaa naaberturgudele eksportimise hinda, kuid seejuures ei esitanud ta täiendavat teavet ega tõendeid selliste turgude kohta. Järeldati, et hinnad, millega Venemaa eksportis gaasi Baltimaadesse, kust oli võimalik saada mõningast hinnateavet, ei olnud piisavalt tüüpilised, sest neisse riikidesse eksporditud kogused olid suhteliselt väikesed. Kuna vajalikud andmed transpordi- ja jaotuskulude kohta ei olnud kättesaadavad, siis ei olnud võimalik välja selgitada usaldusväärseid hindu Baltimaadesse eksportimisel. Seepärast ei saanud neid hindu korrektsiooni alusena kasutada.

37. Taotleja väitis, et alternatiiviks võiks olla see, et Waidhausi ekspordihinna kasutamisel oleks Waidhausi hinnast maha arvatud Venemaa eksporditollimaks (mida tuleb maksta kogu ekspordi eest), sest nimetatud maksukohustus ei ole tekkinud siseturul.

38. Waidhausi (mis algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt on loetud tüüpiliseks turuks) turuhind on loomulikult ekspordimaksude järgne hind, mitte nimetatud maksude eelne hind. Ostja seisukohalt on oluline see hind, mis tal tuleb Waidhausis maksta, ja tema jaoks ei ole tähtis, kui suure protsendi sellest hinnast moodustab ekspordimaks ja kui suure protsendiosa saab gaasi tarnija. Teisalt püüab aga viimatinimetatu alati oma hinda maksimeerida ning küsib klientidelt kõrgeimat hinda, mida need on nõus maksma. Kuna see hind on alati tootmiskuludest tublisti kõrgem, võimaldades gaasitarnijal saada väga suurt kasumit, ei ole tema hinnakujunduse jaoks kõige olulisem mitte ekspordimaksu suurus vaid hind, mida kliendid on nõus talle maksma. Seepärast otsustati, et moonutamata turupõhine hind on ekspordimaksu sisaldav hind, mitte selle maksu eelne hind. Seetõttu lükati taotleja sellekohased väited tagasi.

39. Sellest lähtudes väitis taotleja ka seda, et kohaliku edasimüüja kasumimarginaali ei tuleks lisada Waidhausi ekspordihinnale, väites et edasimüüjate kasum on juba Waidhausi hinnale lisatud. Selle kohta väitis taotleja, et Venemaa kohalikud edasimüüjad on gaasitarnija tütarettevõtjad ning seega võib edasimüüjate kasumi lisamine kujutada topeltarvestust. Samuti väitis taotleja, et arvesse tuleks võtta Venemaa loomulikku konkurentsieelist. Ta väitis, et kuna gaas on Venemaal laialdaselt kättesaadav, kuid ei ole seda ühenduses, oleks loomulik, et Venemaa omamaised hinnad on madalamad eksporditud gaasi hindadest, mida tuleks siseturul müüdava gaasi hinnas tehtava korrektsiooni määramisel arvesse võtta.

40. Esiteks tuleb märkida, et kohalike edasimüüjate kasumimarginaal ei sisalda mitte ainult nende ettevõtete kasumit vaid ka nende kulusid maagaasi ostu ja edasimüügi vahel.

41. Teiseks ei saa seda väidet enam piisavalt kontrollida. See tuleneb asjaolust, et Venemaa gaasitarnija ja tema tütarettevõtjad ei olnud käesoleva uurimise objektiks ning seega puudub piisav teave organisatsiooni ja selle kulude struktuuri kohta. Samuti tuleb märkida, et Venemaa olukord ei ole selles valdkonnas piisavalt läbipaistev, et võimaldada piisavat juurdepääsu vajalikele tõenditele, muuhulgas seoses gaasitarnija ja Venemaa valitsuse tihedate sidemetega.

42. Lisaks ei suutnud taotleja, kellel lasub tõendamiskoormus, anda täiendavat teavet ega tõendeid selle kohta, kas ja millises ulatuses olid jaotuskulud juba Waidhausi hinna sisse arvatud. Siiski, kuna omamaised kliendid ostsid gaasi kohalikelt tarnijatelt, tuli eeldada, et nad peaksid tasuma kohalikud jaotuskulud, mis korrigeerimata Waidhausi hinnas ei sisaldu. Seega tuleb uurimise praeguses etapis märkida, et korrektsioon oli õigustatud ja seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

43. Siiski arvestasid ühenduse institutsioonid ka seda, et kõnealuse korrektsiooni mõju dumpingumarginaali arvutamisele võib olla märkimisväärne. Seega, arvestades põhjenduses (35) kirjeldatud konkreetset olukorda leiti, et kui taotleja esitab piisavad kontrollitavad tõendid, võib komisjon kaaluda sellekohase uurimise uuesti algatamist.

44. Mis puudutab väidetavaid konkurentsieeliseid seoses maagaasi kättesaadavusega Venemaal, tuleb märkida, et nagu on välja toodud põhjenduses (28), oli peamine kriteerium Waidhausi hindade valikul gaasi hinna määramise aluseks see, et need kajastavad mõistlikult moonutusteta turul normaalsetes tingimustes makstavat hinda. Omamaisel turul valitsevad tingimused ei ole selles olukorras olulised. Seetõttu lükati see väide tagasi.

45. Müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit ei olnud võimalik algmääruse artikli 2 lõike 6 esimese lause alusel määrata, sest pärast põhjenduses (20) osutatud gaasihinna korrigeerimist ei sisaldanud taotleja tavapärane kaubandustegevus kõnealuse toote tüüpilist omamaist müüki kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 4. Ei olnud võimalik kohaldada algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti a, kuna uurimise alla kuulub üksnes taotleja. Ka artikli 2 lõike 6 punkti b ei saanud kohaldada, sest samasse kaupade üldkategooriasse kuuluvate toodete jaoks on maagaas samamoodi kõige olulisem tooraine ja seetõttu oleks põhjenduses (19) märgitud põhjustel pidanud üsna tõenäoliselt korrigeerima ka tootmiskulusid. Käesoleva vahepealse läbivaatamise raames ei olnud võimalik saada teavet, mis on vajalik sellise korrektsiooni nõuetekohaseks koguseliseks määratlemiseks ning müügi-, üld- ja halduskulude ning asjakohaste kasumimarginaalide tuvastamiseks, kui neid tooteid müüakse pärast nimetatud korrektsiooni tegemist. Seepärast määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt mõistliku meetodi abil.

46. Sellega seoses hinnati avalikult kättesaadavat teavet lämmastikväetiste ärisektoris tegutsevate suuremate äriühingute kohta. Tehti kindlaks, et käesolevas uurimises on kõige asjakohasem kasutada vastavaid andmeid Põhja-Ameerika (Ameerika Ühendriikide ja Kanada) tootjatelt, sest kõnealuses piirkonnas on börsinimekirjadesse kantud äriühingute kohta laialdaselt saadaval usaldusväärset ja terviklikku avalikku finantsteavet. Lisaks oli Põhja-Ameerikas arvestatav siseturu müügimaht ja küllaltki tugev konkurents nii omamaiste kui ka välisriikide äriühingute vahel. Seepärast võeti müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi määramisel aluseks kolme sellise Põhja-Ameerika tootja kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, kes leiti kuuluvat väetisesektori suurimate äriühingute hulka, arvestades nende sama kategooria toodete (lämmastikväetised) müügikäivet Põhja-Ameerikas. Kõnealust kolme tootjat käsitleti kui lämmastikväetiseäri tüüpilisi tootjaid (keskmiselt üle 78,15% äriühingu/ärisegmendi käibest) ning nende müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit käsitleti kui kõnealuses ärisegmendis edukalt tegutsevate tootjate puhul tüüpilisi. Lisaks ei viita miski sellele, et nii määratud kasumimäär ületaks Venemaa tootjate tavalist kasumit sama üldkategooria toodete müügist Venemaa turul.

3. EKSPORDIHIND

47. Nagu on osutatud põhjenduses 0, puudus taotlejal läbivaatamise uurimisperioodil UANi Euroopa Ühendusse eksportimisest tulenev käive. Dumpingumarginaali väljaarvutamisel peeti põhjendustes 0–(15) osutatud põhjustel otstarbekaks kontrollida taotleja hinnakäitumist muudel eksporditurgudel. Algatamisteates nimetati Ameerika Ühendriike kui sobivat võrdlusturgu, kuna see oli taotleja tähtsaim eksporditurg, mis moodustas läbivaatamise uurimisperioodi vältel rohkem kui 70 % taotleja ekspordimahust.

48. Ükski huvitatud isik ei kommenteerinud Ameerika Ühendriikide valimist kõige sobivamaks võrdlusturuks. Uurimine kinnitas, et Ameerika Ühendriikide UANi turg on võrdlemiseks kõige asjakohasem, sest Euroopa Ühendus ja Ameerika Ühendriigid esindavad kahte peamist UANi turgu maailmas, mis on võrreldavad nii mahu kui ka hindade osas.

49. Kuna taotleja eksportmüük Ameerika Ühendriikidesse toimus läbivaatamise uurimisperioodi vältel Šveitsis asuva sidusettevõtja kaudu, tuli ekspordihind määrata kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9. Ekspordihinna määramisel võeti aluseks hinnad, mida taotleja tegelikult maksis või pidi maksma esimesele sõltumatule kliendile nende peamisel eksporditurul Ameerika Ühendriikides. Sellest hinnast arvati maha nominaalne vahendustasu, mis vastab sidusettevõtja juurdehindlusele, kelle tööpõhimõte on sarnane komisjonitasu alusel töötava agendi omaga.

4. VÕRDLUS

50. Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 korrektsioonide näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Sellele vastavalt tehti korrektsioone veo-, käitlus-, laadimis- ja lisakulude erinevuste arvestamiseks, kui see oli asjakohane ja kui kontrollitud tõendid seda toetasid.

5. DUMPINGUMARGINAAL

51. Dumpingumarginaal määrati kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11.

52. Võrdluse põhjal saadi dumpingumarginaal, mis väljendatuna protsentides CIF-hinnast Põhja-Ameerika piiril on tollimaksu tasumata 31, 31,59%.

6. LÄBIVAATAMISE UURIMISPERIOODIL ÜLEKAALUS OLNUD ASJAOLUDE PÜSIVUS

53. Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti, kas praeguse dumpingumarginaali aluseks olevad asjaolud on muutunud ja kas selline muutus on püsiva iseloomuga.

54. Puuduvad viited selle kohta, et taotleja kohta praeguses uurimises kindlaks tehtud normaalväärtuse või ekspordihinna tase ei ole püsiva iseloomuga. Kuigi võib väita, et maagaasi kui peamise toormaterjali hindade areng võib normaalväärtust oluliselt mõjutada, arvestati, et see hinnatõus puudutaks kõiki turuosalisi ning seega mõjutaks nii normaalväärtust kui ka ekspordihinda.

55. Taotleja ekspordihind peamisele eksporditurule Ameerika Ühendriikidesse oli läbivaatamise uurimisperioodi jooksul sarnane tema ekspordihinnaga muudesse riikidesse.

56. Seega ei ole põhjust arvata, et kindlakstehtud dumpingumarginaal põhineks püsivalt muutunud asjaoludel.

57. Lisaks ei leitud käesoleva läbivaatamise käigus ühtegi märki ega tõendit selle kohta, et kahju esialgse uurimise käigus kasutatud kõrvaldamist võimaldava taseme määramise alus võiks prognoositavas tulevikus oluliselt muutuda.

58. Sellega seoses märgitakse, et kuigi dumpingu määramisel aluseks olnud asjaolud on pärast lõplike tollimaksude kehtestamist muutunud, mistõttu läbivaatamise uurimisperioodi dumpingumarginaal oli kõrgem esialgse uurimisperioodi omast, ning kuigi ei ole põhjust arvata, et kindlakstehtud dumpingumarginaal põhineks püsivalt muutunud asjaoludel, peaks kehtiva dumpinguvastase tollimaksu määr jääma samaks. Nagu on märgitud põhjendustes (53) ja 0, kehtestati lõplikud dumpinguvastased tollimaksud esialgse uurimisega välja selgitatud kahju kõrvaldamist võimaldava taseme alusel.

D. LÄBIVAATAMISE LÕPETAMINE

59. Tuletatakse meelde, et vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 ja nagu on välja toodud nõukogu määruse (EÜ) nr 1995/2000 põhjenduses (49), kehtestati esialgse uurimise põhjal lõplik tollimaks tuvastatud kahjumarginaali tasemel, mis oli madalam dumpingumarginaalist, kuna leiti, et väiksem tollimaks on piisav ühenduse tööstusharu kahju kõrvaldamiseks. Eespool öeldut arvesse võttes ei tohiks käesoleva läbivaatamise põhjal määratud tollimaks olla kõrgem esialgse uurimisega tuvastatud kahjumarginaalist.

60. Kuna käesolev osaline vahepealne läbivaatamine piirdub taotlejaga seotud dumpingu uurimisega, ei ole võimalik kehtestada individuaalset kahjumarginaali. Seepärast võrreldi käesoleva läbivaatamise käigus määratud dumpingumarginaali esialgse uurimuse kahjumarginaaliga. Kuna viimatinimetatu oli madalam käesoleva uurimisega tuvastatud dumpingumarginaalist, tuleks praegune läbivaatamine lõpetada ilma jõus olevaid dumpinguvastaseid meetmeid muutmata.

E. HINNAKOHUSTISED

61. Taotleja oli huvitatud hinnakohustise pakkumisest, kuid ei teinud piisavalt põhjendatud hinnakohustise pakkumist algmääruse artikli 8 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. Seetõttu ei saanud komisjon hinnakohustise pakkumist vastu võtta. Siiski on leitud, et mitmed keerukad küsimused, nimelt 1) kõnealuse toote hinna ebapüsivus, mis nõuab teatavat miinimumhindade indekseerimist ning mida samal ajal ei ole võimalik piisavalt seletada peamiste kuluartiklitega; ja 2) kõnealuse toote eriline turuolukord (muuhulgas asjaolu, et läbivaatamise uurimisperioodi jooksul ei tegelenud uurimise objektiks olev eksportija impordiga), osutavad vajadusele kaaluda võimalust võtta kasutusele hinnakohustis, milles on ühendatud indekseeritud miinimumhind ja koguseline ülemmäär.

62. Nagu eespool märgitud, ei suutnud taotleja nimetatud keerukuse tõttu vormistada vastuvõetavat hinnakohustise pakkumist ettenähtud tähtaja jooksul. Eespool öeldut arvesse võttes arvab nõukogu, et taotlejal tuleks erandkorras lubada lõpetada hinnakohustise pakkumise esitamine ettenähtud tähtajast hiljem, kuid siiski 10 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

F. AVALIKUSTAMINE

63. Huvitatud isikuid on teavitatud olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse lõpetada käesolev läbivaatamine ja säilitada kehtiv dumpinguvastane tollimaks taotleja toodetud kõnealuse toote impordile. Kõigile isikutele on antud võimalus esitada märkusi. Nende märkusi võeti arvesse, kui need olid õigustatud ja tõendusmaterjaliga põhjendatud.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Ainus artikkel

Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste (praegu liigitatud CN-koodi 3102 80 00 alla) impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine, mis algatati vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 3, lõpetatakse käesolevaga ilma kehtivaid meetmeid muutmata.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

[…]

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

[2] EÜT L 238, 22.9.2000, lk 15.

[3] ELT L 365, 21.12.2006, lk 26.

[4] ELT C 311, 19.12.2006, lk 51.