52008PC0017

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 23.1.2008

KOM(2008) 17 lõplik

2008/0014 (COD)

Ettepanek

EURO OPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020

(komisjoni esitatud) {KOM(2008) 30 lõplik}{SEK(2008) 85}

SELETUSKIRI

SISSEJUHATUS

Euroopa Ühenduse nimel nõukogu 15. detsembri 1993. aasta otsusega 94/69/EÜ (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sõlmimise kohta)[1] vastuvõetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside stabiliseerumine atmosfääris tasemeni, mis ennetaks inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasüsteemi häireid.

Ühendus on korduvalt rõhutanud, et kõnealuse eesmärgi saavutamiseks ei tohiks ülemaailmse keskmise maapinnatemperatuuri tõus võrreldes eelindustriaalse ajajärgu temperatuuriga ületada 2 °C, mis tähendab, et ülemaailmseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid tuleks aastaks 2050 vähendada vähemalt 50 % võrra alla 1990. aasta taseme. Kõik majandusharud peaksid heitkoguste vähendamisele kaasa aitama. Arenenud riigid peaksid ka edaspidi näitama eeskuju, võttes koos kohustusi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks suurusjärgus umbes 30 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

Sellega seoses kinnitas Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsi kohtumisel Brüsselis ELi eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 30 % võrreldes 1990. aasta tasemega, mis on ELi panuseks 2012. aasta järgset perioodi käsitlevasse üldisesse ülemaailmsesse kokkuleppesse, eeldusel et teised arenenud riigid võtavad endale võrreldavaid heitkoguste vähendamise kohustusi ning majanduslikult rohkem arenenud arengumaad panustavad piisavalt vastavalt oma kohustustele ja võimalustele.

Euroopa Ülemkogu rõhutas ühtlasi, et EL on pühendunud Euroopa muutmisele äärmiselt energiatõhusaks ja vähe kasvuhoonegaaside heiteid tekitavaks majanduseks, ning otsustas, et kuni 2012. aasta järgset perioodi käsitleva ülemaailmse ja üldise kokkuleppe sõlmimiseni ning ilma, et see muudaks ühenduse positsiooni rahvusvahelistel läbirääkimistel, pühendub EL kindlalt ja sõltumatult eesmärgile vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

Selleks et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 20 % võrreldes 1990. aasta tasemega, tuleks rakendada täiendavat poliitikat ja täiendavaid meetmeid ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga[2] hõlmamata allikatest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramisel käesoleva otsuse lisas sätestatud tasemeteni.

Iga liikmesriigi panus ühenduse kohustuste täitmiseks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel 2020. aastaks selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise kaudu, mis pärinevad ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata allikatest, tuleks määratleda riigi kasvuhoonegaaside heitkoguste taseme põhjal 2005. aastal, mis on viimane aasta, mille kohta on olemas kasvuhoonegaaside heitkoguseid käsitlevad tõendatud andmed.

KOHALDAMISALA: LIIKMESRIIKIDE PANUS ELI HEITKOGUSTEGA KAUPLEMISE SÜSTEEMIGA HÕLMAMATA VALDKONDADEST PÄRINEVATE KASVUHOONEGAASIDE HEITKOGUSTE VÄHENDAMISSE ELI ÜLDISE EESMÄRGI SAAVUTAMISEKS

Käesolevas otsuses sätestatakse liikmesriikide panus ühenduse kohustuse täitmisse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ajavahemikul 2013–2020 seoses kasvuhoonegaaside heitkogustega allikatest, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma (ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata allikad). Otsuses on sätestatud selle rakendamise tulemusena saavutatud heitkoguste vähendamiste hindamine. Otsusega edendatakse ka paindlikkust eesmärgi saavutamisel, võimaldades kasutada tõendatud heitkoguste vähendamise ühikuid, mis tulenevad Kyoto protokolli artiklile 12 vastavatest puhta arengu mehhanismi projektidest ning kolmandates riikides kõnealuse eesmärgi elluviimiseks teostatavatest tegevustest heitkoguste vähendamiseks.

Liikmesriigid aitavad kaasa oma eesmärkide saavutamisele, võttes kogu ELi hõlmavaid meetmeid väljaspool ELi heitkogustega kauplemise süsteemi.

JAGATUD JÕUPINGUTUS: ÕIGLUS LIIKMESRIIKIDE VAHEL

Liikmesriikide jõupingutused heitkoguste vähendamiseks peaksid põhinema liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõttel ja vajadusel kogu ühendust hõlmava säästva majanduskasvu järele, võttes arvesse liikmesriikide suhtelist SKPd elaniku kohta. Liikmesriigid, kellel on praegu suhteliselt madal SKP elaniku kohta ja seega kõrged ootused SKP kasvu suhtes, võivad suurendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2005. aasta tasemega võrreldes. Kõnealused eesmärgid seavad siiski asjaomaste liikmesriikide heitkogustele piirangud ning riigid peavad võtma meetmeid heitkoguste kasvu piiramiseks. Liikmesriigid, kellel on praegu suhteliselt kõrge SKP elaniku kohta, peavad vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2005. aasta tasemega võrreldes.

Selleks et paremini tagada, et iga liikmesriik annab õiglase panuse täitmaks ühenduse sõltumatut kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 20 % võrreldes 1990. aasta tasemega, ei tohiks üheltki liikmesriigilt nõuda kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist 2020. aastaks rohkem kui 20 % alla 2005. aasta taseme ning ühelgi liikmesriigil ei tohiks lubada suurendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks rohkem kui 20 % üle 2005. aasta taseme.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine peaks toimuma ajavahemikul 2013–2020. Käesoleva ettepanekuga lubatakse igal liikmesriigil kanda järgmisest aastast üle kogus, mis vastab 2 %-le kõnealuse liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärast. Samuti lubatakse liikmesriikidel, kelle heitkogused jäävad alla osutatud piirmäära, kanda piirmäära ületavad heitkoguste vähendamised üle järgmisesse aastasse.

KOLMANDATES RIIKIDES LÄBIVIIDUD PROJEKTIDEST SAADUD HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE ÜHIKUTE KASUTAMINE

Selleks et võimaldada liikmesriikidel kohustusi paindlikult täita ning et soodustada säästvat arengut kolmandates riikides, eelkõige arengumaades, ning pakkuda investoritele kindlustunnet, peaks ühendus jätkuvalt tunnustama kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projektidest kolmandates riikides saadud heitkoguste vähendamise ühikuid ka enne tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimist. Kõnealuste ühikute kasutamine peaks olema kooskõlas ELi järgmiste eesmärkidega: saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste ühendusesisese märkimisväärse vähendamise kaudu kliimavaldkonnas juhtpositsioon, toota 2020. aastaks 20 % energiast taastuvatest energiaallikatest, edendada ELi energia varustuskindlust ning soodustada innovatsiooni ja ELi konkurentsivõimet.

Liikmesriigid peaksid seega saama kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikuid, mis anti puhta arengu mehhanismi projektidest ajavahemikul 2008–2012 saadud vähendamistele ja mis tulenevad kõikides liikmesriikides sel ajavahemikul heakskiidetud projektitüüpidest. Liikmesriigid peaksid samuti saama kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikuid, mis anti puhta arengu mehhanismi projektidest pärast kõnealust ajavahemikku saadud vähendamistele ja mis tulenevad ajavahemikul 2008–2012 registreeritud ja elluviidud projektidest ning kõikides liikmesriikides sel ajavahemikul heakskiidetud projektitüüpidest.

Vähim arenenud riikides on puhta arengu mehhanismi projekte väga vähe läbi viidud. Ühendus toetab puhta arengu mehhanismi projektide tasakaalustatud jaotust, sealhulgas komisjoni ülemaailmse kliimamuutuste liidu[3] kaudu. Seepärast on asjakohane kindlustada selliste heitkoguste vähendamise ühikute heakskiitmine, mis on saadud vähim arenenud riikides pärast ajavahemikku 2008–2012 alustatud projektidest ja mis tulenevad kõikides liikmesriikides ajavahemikul 2008–2012 heakskiidetud projektitüüpidest. Selliseid ühikuid tuleks heaks kiita aastani 2020 või ühendusega kokkuleppe sõlmimiseni olenevalt sellest, kumb on varem.

Selleks et suurendada paindlikkust ja soodustada säästvat arengut arengumaades, tuleks tagada, et liikmesriigid saavad ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepete kaudu kasutada täiendavaid heitkoguste vähendamise ühikuid kõrgekvaliteedilistest projektidest. Kõnealuseid kokkuleppeid võib kohaldada rohkem kui ühe riigi suhtes. Ilma tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppeta, milles määratakse kindlaks arenenud riikidele määratud kogus, ei saa ühisrakenduse projektid pärast 2012. aastat jätkuda. Sellistest projektidest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikuid võiks siiski jätkuvalt tunnustada kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepete kaudu.

On oluline, et liikmesriigid saaksid puhta arengu mehhanismi projektidest saadud heitkoguste vähendamise ühikuid jätkuvalt kasutada, et kindlustada kõnealustele ühikutele turg pärast 2012. aastat. Selleks et aidata kindlustada kõnealust turgu ning tagada kasvuhoonegaaside heitkoguste edasine vähendamine ELis ja hõlbustada selliste ühenduse eesmärkide saavutamist, mis on seotud taastuvenergia, energia varustuskindluse, innovatsiooni ja konkurentsivõimega, tehakse ettepanek lubada liikmesriikidel kasutada kuni tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseni kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projektidest kolmandates riikides saadud ühikuid igal aastal kuni 3 % ulatuses iga liikmesriigi 2005. aasta kasvuhoonegaaside heitkogustest, mis pärinevad ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata allikatest. Kõnesolev kogus on samaväärne kolmandikuga vähendatud heitkogustest 2020. aastal. Igal liikmesriigil peaks olema lubatud kanda kõnealuse koguse kasutamata osa üle teistele liikmesriikidele.

MIS MUUTUB RAHVUSVAHELISE KOKKULEPPE SÕLMIMISEL?

Sellega seoses kiitis Euroopa Ülemkogu heaks ELi eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 30 % võrreldes 1990. aasta tasemega, mis on ELi panuseks 2012. aasta järgset perioodi käsitleva üldise ülemaailmse kokkuleppe sõlmimisse, eeldusel et teised arenenud riigid võtavad endale võrreldavaid heitkoguste vähendamise kohustusi ning majanduslikult rohkem arenenud arengumaad panustavad piisavalt vastavalt oma kohustustele ja võimalustele.

Kui ühendus on sõlminud tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe, tuleks liikmesriikide heitkoguste piiranguid kohandada, et täita kõnealuses kokkuleppes sätestatud uut ühenduse kohustust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Koguhulk, mille võrra tuleb jätkuvalt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ambitsioonikama heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks, jagatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud allikate ja nende allikate vahel, mida kõnealune süsteem ei hõlma, ning sealjuures eeldatakse, et allikad, mida ELi heitkogustega kauplemise süsteem ei hõlma, täidavad heitkoguste vähendamise kohustust samal määral kui ühenduse kohustust vähendada heitkoguseid 2020. aastaks vähemalt 20 % võrra.

Selleks et tagada heitkoguste täiendava vähendamise tasakaalustatud jaotus liikmesriikide vahel allikate puhul, mida ELi heitkogustega kauplemise süsteem ei hõlma, annab iga liikmesriik oma panuse ühenduse heitkoguste täiendavasse vähendamisse 2020. aastaks võrdeliselt riigi osaga ühenduse selliste heitkoguste koguhulgast, mis pärinevad allikatest, mida ELi heitkogustega kauplemise süsteem ei hõlma, ühenduse sõltumatu kohustuse raames vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20 % võrra.

Samuti tuleks suurendada kolmandates riikides läbiviidud projektidest saadud heitkoguste vähendamise ühikute kasutamise piirmäärasid. Kõnealune suurendamine peaks olema samaväärne poolega rahvusvahelise kokkuleppe kohasest täiendavatest vähendatud heitkogustest. Kui tulevane rahvusvaheline kliimamuutust käsitlev kokkulepe on sõlmitud, peaksid liikmesriigid heitkoguste vähendamise ühikuid vastu võtma üksnes riikidelt, kes on kõnealuse kokkuleppe ratifitseerinud, järgides ühist lähenemisviisi.

ELI HEITKOGUSTEGA KAUPLEMISE SÜSTEEMI KOHALDAMISALA MUUTMISE MÕJUD

Mis tahes muudatuste tegemisel ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalas tuleks vastavalt muuta ka käesoleva otsusega hõlmatud allikatest pärinevate heitkoguste maksimummäärasid.

SEIRE, ARUANDLUS, TÕENDAMINE

Liikmesriigid esitavad otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 kohaselt iga-aastases aruandes teabe oma aastaste heitkoguste kohta, mis tulenevad artikli 3 rakendamisest, ja heitkoguste vähendamise ühikute kasutamise kohta vastavalt artiklile 4. Liikmesriigid esitavad ühtlasi kavandatud edusammude kohta ajakohastatud andmed enne 1. juulit 2016.

Komisjon hindab vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 5 lõikele 1 esitatud aruandes, kas edusammud on käesoleva otsuse kohaste kohustuste täitmiseks piisavad.

Hindamisel võetakse arvesse edusamme ühenduse poliitikasuundade ja meetmete rakendamisel ning liikmesriikide esitatud teavet kooskõlas otsuse 280/2004/EÜ artiklitega 3 ja 5.

Alates 2013. aastast hõlmab kõnealune hindamine iga kahe aasta järel lisaks ka ühenduse ja selle liikmesriikide kavandatud edusamme käesoleva otsuse kohaste kohustuste täitmisel.

Komisjon koostab aruande, milles hinnatakse käesoleva otsuse rakendamist. Komisjon esitab kõnealuse aruande, millele on vajaduse korral lisatud ettepanekud, Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. oktoobriks 2016.

2008/0014 (COD)

Ettepanek

EURO OPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[4]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[5]

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[6]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[7]

ning arvestades järgmist:

1. Euroopa Ühenduse nimel nõukogu 15. detsembri 1993. aasta otsusega 94/69/EÜ (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sõlmimise kohta)[8] vastuvõetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside stabiliseerumine atmosfääris tasemeni, mis ennetaks inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasüsteemi häireid.

2. Ühendus on seisukohal, mida väljendas hiljuti keskkonnanõukogu oma 5. novembri 2007. aasta kohtumisel Brüsselis, et kõnealuse eesmärgi saavutamiseks ei tohiks ülemaailmse keskmise maapinnatemperatuuri tõus võrreldes eelindustriaalse ajajärgu temperatuuriga ületada 2 °C, mis tähendab, et ülemaailmseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid tuleks aastaks 2050 vähendada vähemalt 50 % võrra alla 1990. aasta taseme. Kõik majandusharud peaksid heitkoguste vähendamisele kaasa aitama. Arenenud riigid peaksid ka edaspidi näitama eeskuju, võttes koos kohustusi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks suurusjärgus umbes 30 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

3. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks kinnitas Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kohtumisel Brüsselis ühenduse eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 30 % võrreldes 1990. aastaga, mis on ELi panus 2012. aasta järgset perioodi käsitlevasse üldisesse ülemaailmsesse kokkuleppesse, eeldusel et teised arenenud riigid võtavad endale võrreldavaid heitkoguste vähendamise kohustusi ning majanduslikult rohkem arenenud arengumaad panustavad piisavalt vastavalt oma kohustustele ja võimalustele.

4. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et ühendus on pühendunud Euroopa muutmisele äärmiselt energiatõhusaks ja vähe kasvuhoonegaaside heiteid tekitavaks majanduseks, ning otsustas, et kuni 2012. aasta järgset perioodi käsitleva ülemaailmse ja üldise kokkuleppe sõlmimiseni ja ilma, et see muudaks ühenduse positsiooni rahvusvahelistel läbirääkimistel, pühendub ühendus kindlalt ja sõltumatult eesmärgile vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20 % võrreldes 1990. aastaga.

5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiviga 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ)[9] loodi ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, mis hõlmab teatavaid majandusharusid. Selleks et saavutada kulutasuvalt eesmärk vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20 % võrreldes 1990. aastaga, peaksid kõik majandusharud sellele heitkoguste vähendamisele kaasa aitama. Liikmesriigid peaksid rakendama täiendavat poliitikat ja täiendavaid meetmeid, et piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis pärinevad allikatest, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma.

6. Iga liikmesriigi jõupingutused tuleks määrata kindlaks seoses riigi kasvuhoonegaaside heitkoguste tasemega 2005. aastal, mis on viimane aasta, mille kohta on olemas kasvuhoonegaaside heitkoguseid käsitlevad tõendatud andmed.

7. Liikmesriikide jõupingutused heitkoguste vähendamiseks peaksid põhinema liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõttel ja vajadusel kogu ühendust hõlmava säästva majanduskasvu järele, võttes arvesse liikmesriikide suhtelist SKPd elaniku kohta. Liikmesriikidel, kellel on praegu suhteliselt madal SKP elaniku kohta ja seega kõrged ootused SKP kasvu suhtes, tuleks lubada suurendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2005. aastaga võrreldes, kuid nad peaksid piirama kõnealust kasvuhoonegaaside heitkoguste kasvu, et aidata kaasa ühenduse üldisele kohustusele kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Liikmesriigid, kellel on praegu suhteliselt kõrge SKP elaniku kohta, peaksid vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2005. aastaga võrreldes.

8. Selleks et paremini tagada jõupingutuste õiglane jaotus liikmesriikide vahel ühenduse sõltumatu kohustuse täitmisele kaasaaitamisel, ei tohiks üheltki liikmesriigilt nõuda kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist 2020. aastaks rohkem kui 20 % võrreldes 2005. aasta tasemega ning ühelgi liikmesriigil ei tohiks lubada suurendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastal rohkem kui 20 % võrreldes 2005. aasta tasemega. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine peaks toimuma ajavahemikul 2013–2020, kusjuures igal liikmesriigil peaks olema õigus kanda järgmisest aastast üle kogus, mis vastab 2 %-le kõnealuse liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärast, ning liikmesriigid, kelle heitkogused jäävad alla osutatud piirmäära, peaksid saama kanda piirmäära ületavad heitkoguste vähendamised üle järgmisesse aastasse.

9. Selleks et võimaldada liikmesriikidel oma kohustusi paindlikult täita ning et soodustada säästvat arengut kolmandates riikides, eelkõige arengumaades, ning pakkuda investoritele kindlustunnet, peaks ühendus jätkuvalt tunnustama teatavat hulka kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projektidest kolmandates riikides saadud heitkoguste vähendamise ühikuid, enne kui sõlmitakse tulevane rahvusvaheline kliimamuutust käsitlev kokkulepe. Liikmesriigid peaksid tagama, et nende poliitika kõnealuste ühikute ostmisel suurendaks projektide tasakaalustatud geograafilist jaotust ja aitaks kaasa tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimisele.

10. Liikmesriigid peaksid seega saama kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikuid, mis anti ajavahemikul 2008–2012 tehtud vähendamistele ja mis tulenevad kõikides liikmesriikides sel ajavahemikul heakskiidetud projektitüüpidest. Liikmesriigid peaksid samuti saama kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikuid, mis anti pärast ajavahemikku 2008–2012 tehtud vähendamistele ja mis tulenevad ajavahemikul 2008–2012 registreeritud ja elluviidud projektidest ning kõikides liikmesriikides sel ajavahemikul heakskiidetud projektitüüpidest („projektikategooriad”).

11. Vähim arenenud riikides on puhta arengu mehhanismi projekte väga vähe läbi viidud. Võttes arvesse, et ühendus toetab puhta arengu mehhanismi projektide tasakaalustatud jaotust, sealhulgas komisjoni ülemaailmse kliimamuutuste liidu[10] kaudu, on asjakohane kindlustada selliste heitkoguste vähendamise ühikute heakskiitmine, mis on saadud vähim arenenud riikides pärast ajavahemikku 2008–2012 alustatud projektidest ja mis tulenevad kõikides liikmesriikides ajavahemikul 2008–2012 heakskiidetud projektitüüpidest. Selliseid ühikuid tuleks heaks kiita 2020. aastani või ühendusega kokkuleppe sõlmimiseni olenevalt sellest, kumb on varem.

12. Selleks et suurendada paindlikkust ja soodustada säästvat arengut arengumaades, peaksid liikmesriigid ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepete alusel saama kasutada projektidest saadavaid täiendavaid heitkoguste vähendamise ühikuid. Ilma tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppeta, milles määratakse kindlaks arenenud riikidele määratud kogus, ei saa ühisrakendusprojektid pärast 2012. aastat jätkuda. Sellistest projektidest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikuid tuleks siiski jätkuvalt tunnustada kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepete alusel.

13. On oluline, et liikmesriigid saaksid puhta arengu mehhanismi projektidest saadud heitkoguste vähendamise ühikuid jätkuvalt kasutada, et kindlustada kõnealustele ühikutele turg pärast 2012. aastat. Selleks et aidata kindlustada kõnealust turgu ning tagada ühenduses kasvuhoonegaaside heitkoguste edasine vähendamine ja hõlbustada seega selliste ühenduse eesmärkide saavutamist, mis on seotud taastuvenergia, energia varustuskindluse, innovatsiooni ja konkurentsivõimega, tehakse ettepanek lubada kuni tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseni liikmesriikidel kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projektitegevustest kolmandates riikides saadud heitkoguste vähendamise ühikuid igal aastal kuni 3 % ulatuses iga liikmesriigi 2005. aasta kasvuhoonegaaside heitkogustest, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma. Kõnesolev kogus on samaväärne kolmandikuga vähendatud heitkogustest 2020. aastal. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kanda kõnealuse koguse kasutamata osa üle teistele liikmesriikidele.

14. Kui tulevane rahvusvaheline kliimamuutust käsitlev kokkulepe on sõlmitud, peaksid liikmesriigid heitkoguste vähendamise ühikuid vastu võtma üksnes riikidelt, kes on kõnealuse kokkuleppe ratifitseerinud, ning järgides ühist lähenemisviisi.

15. Käesoleva otsuse kohaste kohustuste täitmise edusamme tuleks igal aastal hinnata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsuse nr 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta)[11] kohaselt esitatud aruannete alusel. Iga kahe aasta tagant tuleks hinnata kavandatud edusamme ning 2016. aastal tuleks läbi viia käesoleva otsuse rakendamise täielik hindamine.

16. Mis tahes muudatuste tegemisel direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalas tuleks vastavalt muuta ka kõnealuse direktiiviga hõlmamata allikatest pärinevate heitkoguste maksimumkoguseid.

17. Kui ühendus on sõlminud kliimamuutust käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe, tuleks liikmesriikide heitkoguste piiranguid kohandada, et täita kokkuleppes sätestatud ühenduse kohustust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, võttes arvesse liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõtet ja vajadust kogu ühendust hõlmava säästva majanduskasvu järele. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projektidest kolmandates riikides saadud heitkoguste vähendamise ühikuid, mida iga liikmesriik saab kasutada, tuleks suurendada kuni poole võrra selliste heitkoguste täiendavast vähendamisest, mis pärinevad allikatest, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma.

18. Otsusega 280/2004/EÜ ettenähtud registrite ja direktiiviga 2003/87/EÜ määratud põhihaldaja ülesanne on tagada kõikide käesoleva otsuse rakendamiseks vajalike tehingute täpne töötlemine ning raamatupidamisarvestus.

19. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega nr 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[12]. Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused võtta pärast rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimist vastu meetmed liikmesriikide heitkoguste piirangute kohandamiseks, meetmed projektidest saadud täiendavat liiki ühikute kasutamiseks kooskõlas kõnealuse kokkuleppega ning meetmed, mis on vajalikud käesoleva otsuse alusel sooritatud tehingute kontrollimiseks. Kuna kõnealused meetmed on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva otsuse vähemolulisi sätteid ning täiendada seda uute vähemoluliste sätete lisamise või muutmisega, tuleks need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

20. Kuna liikmesriigid ise ei saa piisaval määral saavutada käesoleva otsuse eesmärke, mida on otsuse kohaldamisala ja mõjude tõttu lihtsam saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, kui on vaja osutatud eesmärkide saavutamiseks.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1 Sisu

Käesolevas otsuses sätestatakse eeskirjad, mille põhjal määratakse kindlaks liikmesriikide panus ühenduse kohustuse täitmisse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ajavahemikus 2013–2020 direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste puhul, mille abil hinnatakse kõnealust panust.

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 3 sätestatud mõisteid.

Lisaks tähendab mõiste „kasvuhoonegaaside heitkogused” süsinikdioksiidi (CO2), metaani (CH4), dilämmastikoksiidi (N2O), fluorosüsivesinike (HFC), perfluorosüsivesinike (PFC) ja väävelheksafluoriidi (SF6) heitkoguseid, mis pärinevad direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kindlaksmääratud allikatest, mis on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina.

Artikkel 3 Heite tasemed ajavahemikuks 2013–2020

21. Kuni ühenduse tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseni, mille tulemusel vähendatakse heitkoguseid suuremal määral kui käesoleva artikli kohaselt, piirab iga liikmesriik 2020. aastaks direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest kasvuhoonegaaside heitkoguseid protsendimäära võrra, mis on sätestatud kõnealuse liikmesriigi jaoks käesoleva otsuse lisas seoses riigi 2005. aasta heitkogustega.

22. Kui käesoleva artikli lõikest 3 ja artiklist 4 ei tulene teisiti, tagab iga liikmesriik, et direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest pärinevate kasvuhoonegaaside heidete koguhulk riigis 2013. aastal ei ületa asjaomase riigi keskmisi aastasi kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõnealustest allikatest aastatel 2008, 2009 ja 2010, nagu on aruandluses esitatud ning tõendatud vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ ja otsusele 280/2004/EÜ.

Kui käesoleva artikli lõikest 3 ja artiklist 4 ei tulene teisiti, piirab iga liikmesriik igal aastal lineaarselt kõnealuseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid tagamaks, et heitkogused ei ületa asjaomase liikmesriigi jaoks lisas sätestatud 2020. aasta maksimumtasemeid.

23. Ajavahemikul 2013–2019 lubatakse igal liikmesriigil kanda järgmisest aastast üle kogus, mis vastab 2 %-le kõnealuse liikmesriigi lõike 2 kohasest kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärast. Juhul kui liikmesriigi heitkogused jäävad alla lõikes 2 osutatud piirmäära, võib asjaomane riik kanda piirmäära ületavad heitkoguste vähendamised üle järgmisesse aastasse.

Artikkel 4 Projektitegevusest saadud heitkoguste vähendamise ühikute kasutamine

24. Kuni tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe jõustumiseni võivad liikmesriigid kasutada järgmisi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikuid oma artikli 3 kohaste kohustuste täitmiseks:

a) Tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud (THV) ja heitkoguste vähendamise ühikud (HVÜ), mis on väljastatud kuni 31. detsembrini 2012 teostatud heitkoguste vähendamiste eest, mis tulenevad kõikide liikmesriikide poolt vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ ajavahemikuks 2008–2012 heakskiidetud projektitüüpidest.

b) THVd, mis on väljastatud alates 1. jaanuarist 2013 teostatud heitkoguste vähendamiste eest, mis tulenevad ajavahemikul 2008–2012 registreeritud projektidest ja mille projektitüübi kiitsid kõik liikmesriigid vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ heaks ajavahemikuks 2008–2012.

c) THVd, mis on väljastatud vähim arenenud riikides teostatud heitkoguste vähendamise projektide eest, mille projektitüübi kiitsid vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ heaks kõik liikmesriigid ajavahemikuks 2008–2012, kuni ajani, mil kõnealused riigid on ratifitseerinud kokkuleppe ühendusega, või aastani 2016 olenevalt sellest, kumb on varem.

Liikmesriigid tagavad, et nende tegevussuund kõnealuste ühikute ostmisel suurendab projektide tasakaalustatud geograafilist jaotust ja aitab kaasa rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimisele.

25. Lisaks lõikele 1 ning juhul, kui rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimine lükatakse edasi, võivad liikmesriigid artikli 3 kohaste kohustuste täitmiseks kasutada täiendavaid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikuid, mis tulenevad projektidest või muudest heitkoguste vähendamisega seotud tegevustest kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11a lõikes 5 osutatud kokkulepetega.

26. Kui tulevane rahvusvaheline kliimamuutust käsitlev kokkulepe on sõlmitud, võivad liikmesriigid kasutada üksnes selliseid tõendatud heitkoguste vähendamise ühikuid, mis on saadud kolmandatelt riikidelt, kes on kõnealuse kokkuleppe ratifitseerinud.

27. Iga liikmesriik võib lõigete 1, 2 ja 3 kohaseid heitkoguste vähendamise ühikuid kasutada aastas määral, mis ei ületa 3 % kõnealuse liikmesriigi 2005. aasta kasvuhoonegaaside heitkogustest, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma.

Iga liikmesriik võib kanda kõnealuse koguse kasutamata osa üle teisele liikmesriigile.

Artikkel 5 Kohustuste täitmise edusammude hindamine

28. Liikmesriigid peavad otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 kohaselt esitatud iga-aastases aruandes esitama andmed oma aastaste heitkoguste kohta, mis tulenevad artikli 3 rakendamisest, ja heitkoguste vähendamise ühikute kasutamise kohta vastavalt artiklile 4.

29. Komisjon hindab vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 5 lõikele 1 esitatud aruandes, kas edusammud on käesoleva otsuse kohaste kohustuste täitmiseks piisavad.

Hindamisel võetakse arvesse edusamme ühenduse poliitikasuundade ja meetmete rakendamisel ning liikmesriikide esitatud teavet kooskõlas otsuse 280/2004/EÜ artiklitega 3 ja 5.

Iga kahe aasta tagant alates 2013. aasta heitkoguste kohta esitatud teabest sisaldab hindamine ühenduse ja liikmesriikide kavandatavaid edusamme käesoleva otsuse kohaste kohustuste täitmisel. Liikmesriigid esitavad kavandatud edusammude kohta ajakohastatud andmed enne 1. juulit 2016.

Artikkel 6 Tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimise järel tehtavad kohandused

30. Lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse pärast rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimist, mis hõlmab artikli 3 kohastest vähendamistest ulatuslikumaid kohustuslikke vähendamisi.

31. Alates lõikes 1 osutatud kokkuleppe sõlmimisele järgnevast aastast vähendatakse ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguseid direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest 2020. aastaks vastavalt artikli 3 lõikele 1 täiendavalt määral, mis vastab kõikidest allikatest pärinevate ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguste üldisele täiendavale vähendamisele, milleks rahvusvaheline kokkulepe ühendust kohustab, ning mis korrutatakse ühenduse 2020. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste üldkoguse osaga, millesse liikmesriigid annavad panuse sellistest allikatest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kaudu, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma.

32. Iga liikmesriik annab artikli 3 kohaselt panuse ühenduse heitkoguste täiendavasse vähendamisse 2020. aastal võrdeliselt riigi osaga ühenduse selliste heitkoguste koguhulgast, mis pärinevad allikatest, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma.

Komisjon muudab lisa, et kohandada heitkoguste piirmäärasid kooskõlas esimese lõiguga. Kõnealune meede, mis on ette nähtud käesoleva otsuse vähem oluliste sätete muutmiseks, võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

33. Liikmesriigid võivad suurendada artikli 4 lõikes 4 osutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikuid, mis on saadud kolmandatelt riikidelt, kes on ratifitseerinud lõikes 1 osutatud kokkuleppe, kooskõlas lõikega 5 kuni poole võrra vastavalt lõikele 2 toimuvast täiendavast vähendamisest.

Iga liikmesriik võib kanda kõnealuse koguse kasutamata osa üle teisele liikmesriigile.

34. Komisjon võtab meetmed, et võimaldada liikmesriikidel kasutada projektidest saadud täiendavaid ühikuid või muid mehhanisme, mis on loodud rahvusvahelise kokkuleppe alusel vastavalt vajadusele.

Kõnealused meetmed, mis on ette nähtud käesoleva otsuse vähem oluliste sätete muutmiseks selle täiendamise teel, võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 7 Direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisala laiendamine

Käesoleva otsuse artikli 3 kohaste heitkoguste maksimumkoguseid kohandatakse vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 alusel välja antud kasvuhoonegaaside heitkoguste saastekvootide hulgale ning see tuleneb kõnealuse direktiiviga hõlmatud allikate muudatusest pärast seda, kui komisjon on lõplikult heaks kiitnud riiklikud saastekvootide eraldamise kavad ajavahemikuks 2008–2012 vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ.

Komisjon avaldab kõnealusest kohandamisest tulenevad andmed.

Artikkel 8 Registrid ja põhihaldaja

35. Otsuse 280/2004/EÜ artikli 6 alusel loodud liikmesriikide registrid tagavad käesoleva otsuse alusel sooritatavate tehingute täpse arvestuse. See teave on üldsusele kättesaadav.

36. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 alusel määratud põhihaldaja teostab sõltumatu tehingute registri abil iga käesoleva otsuse alusel tehtud tehingu automaatset kontrolli ja blokeerib vajaduse korral tehingu tagamaks, et eeskirju ei rikuta. See teave on üldsusele kättesaadav.

37. Komisjon võtab lõigete 1 ja 2 rakendamiseks vajalikud meetmed.

Kõnealused meetmed, mis on ette nähtud käesoleva otsuse vähem oluliste sätete muutmiseks selle täiendamise teel, võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 9 Komitee

38. Komisjoni abistab otsuse 280/2004/EMÜ artikli 9 alusel asutatud kliimamuutuste komitee.

39. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5a ja 7, võttes arvesse sama otsuse artiklit 8.

Artikkel 10 Aruanne

Komisjon koostab aruande, milles hinnatakse käesoleva otsuse rakendamist. Komisjon esitab kõnealuse aruande, millele on vajaduse korral lisatud ettepanekud, Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. oktoobriks 2016.

Artikkel 11 Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 12

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

President eesistuja

LISA LIIKMESRIIGI KASVUHOONEGAASIDE HEITKOGUSED VASTAVALT ARTIKLILE 3

Liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärad 2020. aastaks võrreldes 2005. aasta kasvuhoonegaaside heidetega allikatest, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma | Liikmesriigi 2020. aasta kasvuhoonegaaside heitkogused, mis tulenevad artikli 3 rakendamisest (süsinikdioksiidi ekvivalendi tonnides) |

Belgia | -15% | 70954356 |

Bulgaaria | 20% | 35161279 |

Tšehhi Vabariik | 9% | 68739717 |

Taani | -20% | 29868050 |

Saksamaa | -14% | 438917769 |

Eesti | 11% | 8886125 |

Iirimaa | -20% | 37916451 |

Kreeka | -4% | 64052250 |

Hispaania | -10% | 219018864 |

Prantsusmaa | -14% | 354448112 |

Itaalia | -13% | 305319498 |

Küpros | -5% | 4633210 |

Läti | 17% | 9386920 |

Leedu | 15% | 18429024 |

Luksemburg | -20% | 8522041 |

Ungari | 10% | 58024562 |

Malta | 5% | 1532621 |

Madalmaad | -16% | 107302767 |

Austria | -16% | 49842602 |

Poola | 14% | 216592037 |

Portugal | 1% | 48417146 |

Rumeenia | 19% | 98477458 |

Sloveenia | 4% | 12135860 |

Slovakkia | 13% | 23553300 |

Soome | -16% | 29742510 |

Rootsi | -17% | 37266379 |

Ühendkuningriik | -16% | 310387829 |

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Poliitikavaldkond: 07 Keskkond

Tegevuspõhise eelarvestamise kood 0703: ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised nimetused:

Artikkel 07 03 07 – LIFE+ (keskkonna rahastamisvahend — 2007–2013)

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

Aastateks 2009–2013 vajalikud rahastamisvahendid eraldatakse LIFE+ programmi jaoks juba ettenähtud vahenditest. Kuna läbivaadatud õigusaktid jõustuvad alles alates 2013. aastast ning meetme lõppkuupäeva ei ole kindlaks määratud, on ettepanekul finantsmõju ELi eelarvele ka pärast kõnealust aastat, vähemalt seoses liikmesriikide kohustuste täitmise järelevalve ja hindamise (artikkel 5) ning süsteemi sõltumatu tehingute registri korrapärase ajakohastamise ja haldamisega (artikkel 8).

Tingimuste täitmise artikli 10 kohaseks järelevalveks ja hindamiseks vajalikud võimalikud lisaressursid nähakse ette otsuse 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) tulevase läbivaatamise raames.

Käesolevas finantsselgituses sisalduv finantsmõjude hinnang hõlmab mõjusid, mis on seotud sõltumatu tehingute registri kohandamisega artiklis 8 sätestatud toimingute sooritamiseks ning registri ajakohastamiseks ja haldamiseks.

3.3. Eelarve tunnusjooned (lisage vajadusel ridu):

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

07 03 07 | Mitte-kohustus-lik | Liigendatud | EI | EI | EI | Nr 2 |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 jj | Kokku |

Tegevuskulud[13] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a | 0.750 | 0.750 |

Maksete assigneeringud | b | 0.225 | 0.525 | 0.750 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[14] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0.000 | 0.750 | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.750 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0.000 | 0.225 | 0.000 | 0.525 | 0.000 | 0.000 | 0.750 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[15] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d | 0.059 | 0.059 | 0.059 | 0.059 | 0.059 | 0.059 | 0.351 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e | 0.100 | 0.100 | 0.100 | 0.300 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 0.059 | 0.809 | 0.059 | 0.159 | 0.159 | 0.159 | 1.401 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 0.059 | 0.284 | 0.059 | 0.684 | 0.159 | 0.159 | 1.401 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | Aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

…………………… | f | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[16] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele.

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

NB! Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist [aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku | 0,5 A*/AD | 0,5 A*/AD | 0,5 A*/AD | 0,5 A*/AD | 0,5 A*/AD | 0,5 A*/AD |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Kavandatud otsuse artikliga 8 nähakse ette, et direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 alusel määratud põhihaldaja teostab sõltumatu tehingute registri abil iga käesoleva otsuse alusel sooritatud tehingu automaatset kontrolli ja blokeerib vajaduse korral tehingu tagamaks, et eeskirju ei rikuta. See teave on üldsusele kättesaadav.

Ühenduse praeguse sõltumatu tehingute registri abil kontrollitakse, kas registrisse kantud tehingud on kooskõlas ühenduse õigusaktidega. Kyoto kriteeriumide kontrolli viiakse läbi ÜRO sõltumatu tehingute registri abil. Juhul kui 2012. aastale järgnevaks ajavahemikuks ei sõlmita rahvusvahelist kokkulepet, peab ühenduse sõltumatu tehingute registri abil olema võimalik kontrollida tehingute vastavust kõigile käesolevas otsuses sätestatud ühenduse kriteeriumidele ning kaasata kõiki kriteeriume, mis võidakse kasutusele võtta vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Tagada, et ELi tasandil on süsteem, mille abil saab kontrollida kõiki tehinguid võimalike rikkumiste suhtes vastavalt kriteeriumidele, mis on sätestatud kavandatud otsuses. Näiteks võimaldatakse kavandatud otsusega paindlikkust, mis on vajalik kolmandates riikides läbiviidud projektidest saadud heitkoguste vähendamise ühikutega seotud tehingute sooritamiseks liikmesriikide vahel.

Tegevuskulud kavandatakse selle LIFE+ eelarve osana, mille puhul kohaldatakse tsentraalset otsehaldust.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

EESMÄRK

Eesmärk on tagada, et ühendus võib kindlustada, et kõiki kavandatud otsuse kohaseid tehinguid kontrollitakse rikkumiste suhtes, et tagada nende vastavus nii kõnealuses otsuses sätestatud kriteeriumidele kui ka mis tahes kriteeriumidele, mis võidakse uue rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppega kasutusele võtta.

OODATAV TULEMUS

Ajakohastada ühenduse sõltumatut tehingute registrit, mida haldab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 kohaselt määratud põhihaldaja, et võimaldada kõigi kavandatud otsuse alusel sooritatud tehingute puhul rikkumiste kontrolli ning võtta arvesse kõiki rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppega kasutuselevõetavaid kriteeriume.

Ajakohastamine peab toimuma täiesti automaatselt ning tuleb tagada, et asjakohane teave oleks üldsusele kättesaadav.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

X Tsentraliseeritud haldamine

X otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Lepingutega, mis komisjon on otsuse rakendamiseks sõlminud, on ette nähtud komisjoni (või komisjoni volitatud esindaja) poolne järelevalve ja finantskontroll ning vajadusel kontrollikoja auditid kohapeal.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Vt käesolevale ettepanekule lisatud mõju hindamise aruanne. Kavandatud meetmete majanduslikku, sotsiaalset, tervishoiualast ning keskkonnamõju on hinnatud.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Sõltumatu tehingute registri kavandatavas muudatuses võetakse arvesse kogemusi, mis on saadud kõnealuse süsteemi toimimisest ajavahemikul 2005–2007.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Käesoleva ettepaneku rakendamise edusamme ja selleks eraldatud vahendite asjakohasust hinnatakse igal aastal seoses halduskavaga.

7. Pettusevastased meetmed

Sisekontrollistandardeid 14, 15, 16, 18, 19, 20 ja 21 ning nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) sätestatud põhimõtteid kohaldatakse täielikult.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014+ |

Ametnikud või ajutine personal[18] (XX 01 01) | A*/AD | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 |

B*, C*/AST | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[19] |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[20] |

KOKKU | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

- Kogu ühendust hõlmava registri loomine ja haldamine selliste heitkoguste jaoks, mida ELi heitkogustega kauplemise süsteem ei hõlma, sõltumatus tehingute registris, nagu on ette nähtud direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 20.

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

X Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 jj | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

sise- |

välis- |

Tehniline ja haldusabi kokku |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 ja järgnevad |

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) | 0.059 | 0.059 | 0.059 | 0.059 | 0.059 | 0.059 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0.059 | 0.059 | 0.059 | 0.059 | 0.059 | 0.059 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal |

Standardpalk 1A* /AD puhul on punkti 8.2.1 kohaselt 0,117 miljonit eurot. |

Arvestus – Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal |

Puudub |

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 jj | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[22] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (XX.0101301) (andmekeskuse sisseseade, andmekeskuse teenused ja tegevuskulud) | 0.100 | 0.100 | 0.100 | 0.300 |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0.100 | 0.100 | 0.100 | 0.300 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud |

Andmekeskuse infotehnoloogiasüsteemi haldamine: 100 000 eurot aastas alates 2012. aastast. Kulud hõlmavad sõltumatu tehingute registri (CITL) / ühenduse registri haldamist komisjoni poolt ning süsteemi täielikuks toimimiseks vajalike infotehnoloogia- ja sidevahendite otsmist ning haldamist. Süsteemi arendamise ja haldamisega seotud kulud kaetakse eelarvereast 07 03 07 (LIFE+) – vt punkt 8.1. |

Personali- ja haldusvajadused kaetakse haldavatele peadirektoraatidele jaotatud vahenditest iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames.

[1] EÜT L 33, 7.2.1994, lk 11.

[2] Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32). Direktiivi on muudetud direktiiviga 2004/101/EÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 18).

[3] Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomine Euroopa Liidu ja kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade vahel, KOM(2007) 540 lõplik, 18.9.2007.

[4] ELT C […], lk […].

[5] ELT C […], lk […].

[6] ELT C […], lk […].

[7] ELT C […], lk […].

[8] EÜT L 33, 7.2.1994, lk 11.

[9] ELT L 275, 25.10.2003, lk 32. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2004/101/EÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 18).

[10] Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomine Euroopa Liidu ja kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade vahel, KOM(2007) 540 lõplik, 18.9.2007.

[11] ELT L 49, 19.2.2004, lk 1.

[12] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[13] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[14] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[15] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[16] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[17] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[18] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[19] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[20] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[21] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[22] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.