19.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 279/89

—

võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Liidu uue loomatervishoiustrateegia kohta aastateks 2007–2013 (KOM(2007)0539) („loomatervishoiustrateegia teatis”), mille kohaselt on „haiguste ennetamine on parem kui ravi”, ja sellele teatisele lisatud komisjoni töödokumente (mõju hindamine ja mõju hindamise kokkuvõte, SEK(2007)1189 ja SEK(2007)1190);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—

võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A6-0147/2008),

A.

arvestades, et loomade ja inimeste tervis on tihedalt seotud teatud haiguste otsese või kaudse levimise võimaluse tõttu;

B.

arvestades, et loomade tervis on majanduslikus mõttes tähtis, kuna loomade haigused vähendavad toodangut ja toovad kaasa loomade surma, tapmise vajaduse ning seega majandusliku kahju;

C.

arvestades, et loomad on aistimisvõimelised elusolendid ning nende kaitsmine ja õige kohtlemine kuulub kultuurse, tsiviliseeritud 21. sajandi Euroopa kohustuste hulka;

D.

arvestades, et suuremad taudipuhangud võivad maapiirkondades sageli kaasa tuua sotsiaalseid nihkeid ja probleeme;

E.

arvestades, et loomade heaolu on üks teguritest – kuid mitte ainuke –, mis aitab kaasa loomatervishoiule ning on eetiliselt, sotsiaalselt, moraalselt ja majanduslikult põhjendatud ning peab tuginema kindlale teaduslikule alusele;

F.

arvestades, et kaubandus globaliseerub üha enam ja loomsete saaduste kaubandus kasvab nii ELis kui ka rahvusvaheliselt;

G.

arvestades, et loomatervishoiu küsimustes tuleb teha kooskõlastatud koostööd ELi ja ülemaailmsel tasandil;

H.

arvestades, et loomatervishoiualaste meetmete tulemuslikkus sõltub lisaks haldusmeetmetele ka kõikide sidusrühmade teadlikust ja pühendunud koostööst;

I.

arvestades, et parim vahend loomahaiguste tõrjeks on nende ennetamine vastavalt põhimõtetele, et „haiguste ennetamine on parem kui ravi” ja „vaktsineerimine on parem kui mittevajalik hädatapmine”;

J.

arvestades, et (erakorraliselt) vaktsineeritud loomadest ja vaktsineerimata loomadest saadud toodete kvaliteedis ei ole erinevusi, kuid ELi ja välisturud võivad tunnistada (erakorraliselt) vaktsineeritud loomadest ning loomakasvatajatelt saadud tooted vastuvõetamatuks, samuti vajavad teised ettevõtjad täiendavaid garantiisid, et turud on valmis neid tooteid vastu võtma hinda alandamata;

K.

arvestades, et avatud piirid, ülemaailmne suurem nõudlus toiduainete järele, ülemaailmne kaubandus, inimeste suurem liikuvus kogu maailmas, kliima soojenemine ja ebaseaduslik kaubandus toovad kaasa suuremaid riske loomade tervisele,

1.

väljendab rahulolu ELi loomatervishoiupoliitika strateegilise lähenemisviisi väljatöötamisega ning toetab loomatervishoiustrateegia teatises esitatud üldeesmärke ja põhimõtteid, mis võimaldavad ELil tugevdada oma ennetusmehhanisme ja valmisolekut uute episootiliste haiguste rünnaku vastu;

2.

kutsub komisjoni üles esitama tegevuskava, nagu on kavandatud loomatervishoiustrateegia teatises;

3.

juhib nõukogu ja komisjoni tähelepanu asjaolule, et loomatervishoiustrateegia teatises sätestatud ajakavast aastateks 2007–2013 ei ole võimalik kinni pidada, arvestades, et teatisega seotud arutelud alles kestavad ning et selle rakendamiseks vajalikud põhiõigusaktid hakkavad kehtima kõige varem alles 2010. aastal;

4.

nõuab sellega seoses komisjonilt õigusloomealaste ettepanekute esitamisel enam ambitsioonikust ja pikemaajalist perspektiivi, mis võimaldaks saada kasu ka muudest aruteludest, mis mõjutavad ELi eelarvevahendite ja poliitilisi prioriteete tulevikus;

5.

kiidab heaks väljendatud soovi rajada uus strateegia/poliitika ELi loomatervishoiu ühtsele õiguslikule raamistikule, milles võetakse asjakohaselt arvesse Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) standardeid ja suuniseid;

6.

rõhutab, et põllumajandustootjatel, tõuloomakasvatajatel ja loomaomanikel on väga oluline roll põllumajandusloomade tervise järelevalves, hoidmises ja edendamises ning haiguste ennetamises ja avastamises;

7.

rõhutab veterinaaride ja loomaaretajate elukutse olulisust, sest neile peaks kuuluma juhtiv roll spetsialiseeritud ja ennetavate teenuste (nt loomatervishoiu plaanimine) väljatöötamisel ja osutamisel; on mures, et ELi teatud maapiirkondades võib veterinaariteenus olla raskesti kättesaadav;

8.

rõhutab samuti inimeste rolli loomade haiguste levimises suurenenud liikuvuse tagajärjel;

9.

on nõus loomatervishoiustrateegia eesmärgiga investeerida rohkem ennetusabinõudesse ja järelevalvesüsteemi, vähendades nii haiguspuhangute tekke tõenäosust; on nõus põhimõttega „haiguste ennetamine on parem kui ravi”;

10.

rõhutab, et ei ole vahet vaktsineeritud loomadest ja vaktsineerimata loomadest toodetud kaupade vahel;

11.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et vaktsineeritud loomadest (kaitsevaktsineerimine) toodetud kaupu saaks turustada kogu ELis;

12.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et vaktsineeritud loomadest toodetud kaubad oleksid vastuvõetavad ka rahvusvahelisel tasandil;

13.

toetab loomatervishoiustrateegia teatises esitatud nägemust ja eesmärki, mille kohaselt ulatuslik konsulteerimine sidusrühmadega ja kindel soov tagada kõrged loomatervishoiustandardid võimaldavad nii seada strateegiliste eesmärkidega kooskõlas olevaid prioriteete kui ka vaadata läbi sobilike ja asjakohaste standardite sisu;

14.

on rahul, et loomatervishoiustrateegia teatises tunnistatakse loomade tervise ja heaolu vahelist olulist seost ning loodab, et tulevases poliitikas käsitletakse mõlemat küsimust üksteisega seotult;

15.

ootab huviga loomade peatuspaiku käsitleva ettevalmistava projekti tulemusi ja uurimuse tulemusi, milles käsitletakse vajadusi ja vajaminevaid vahendeid, et parandada loomade tervist transportimise ajal ja viibimise ajal kontrollpunktides;

16.

kiidab heaks asjaolu, et strateegia hõlmab kõikide loomade tervist ELis, kaasa arvatud lemmikloomana peetavad metsloomad (kellele ei ole küll otseselt viidatud), kui on oht, et nad võivad teistele loomadele või inimestele haigusi edasi anda;

17.

tervitab komisjoni kavatsust võtta vastu teavitamisstrateegia riskide kohta, mida juhivad sidusrühmad ja tarbijad; juhib tähelepanu, et ehkki loomakasvatustoodang on Euroopas ohutum kui kunagi varem ning seda kontrollitakse rangelt, ei ole avalikkuse suhtumine sellesse sektorisse kaugeltki rahuldav, mis on mõnede hiljutiste kriiside puhul usalduse kaotuse tõttu juba turul probleeme tekitanud;

18.

kiidab heaks loomatervishoiustrateegia teatises kindlaks määratud sihtrühma: loomaomanikud, veterinaarid, loomasaadustega tegelevad ettevõtjad, veterinaarravimite tootjad, loomaseltsid, teadlased ja õpetajad, spordi ja vabaajaveetmise organisatsioonid, haridusasutused, tarbijad, reisijad, liikmesriikide pädevad asutused ja ELi institutsioonid, ning peab vajalikuks, et hõlmatud oleksid ka zootehniku elukutse esindajad;

19.

juhib tähelepanu sellele, et loomatervishoiustrateegia peaks hõlmama ka tapamajade, loomatranspordiettevõtete, söödatootjate ja -tarnijate tegevust, võttes samas arvesse halduskorra lihtsustamise vajadust;

20.

juhib tähelepanu sellele, et loomatervishoiustrateegia peaks oma ennetava lähenemisviisiga töötama välja õiguslikud meetmed ja finantsmeetmed, mis on vajalikud lemmikloomade ja hulkuvate loomade jälgimiseks ning loomade terviseprobleemide ja zoonootiliste haiguste leviku vältimiseks; strateegia peaks hõlmama vaktsineerimisprogramme ja teisi ennetavaid meetmeid seoses hulkuvate kasside ja koerte levitatavate haigustega, eriti juhtudel, kus vaktsineerimine ei ole hetkel võimalik; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks zoonootiliste haiguste leviku ning inimeste ja nende lemmikloomade liikuvuse võimalikke majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi;

21.

juhib tähelepanu asjaolule, et esitatud strateegiaga saavutatakse positiivseid tulemusi sel juhul, kui iga meetme rahastamiseks kehtestatakse selged ja läbipaistvad mehhanismid, ent loomatervishoiustrateegia teatises seda ei tehta; kritiseerib komisjoni selle eest, et eespool nimetatud teatises ei ole viidatud poliitika rahastamisnõuetele;

22.

rõhutab vajadust teha võrdsete tingimuste tagamiseks selgeks ELi, liikmesriikide ja põllumajandussektori roll loomatervishoiu meetmete rahastamisel (näiteks bioohutuse tagamine põllumajandusettevõtetes, vaktsineerimisprogrammid, teadusuuringud ning kõrgemad loomade heaolu standardid) ning kutsub komisjoni üles neid küsimusi loomatervishoiustrateegias selgitama;

23.

juhib tähelepanu tõsiasjale, et ühine loomatervishoiupoliitika on ELi poliitikavaldkondadest üks integreeritumaid ning et seda tuleks rahastada enamjaolt ühenduse eelarvest, mis ei tohiks aga välistada liikmesriikide ja põllumajandusettevõtjate rahalist vastutust;

24.

tunnistab, et nii ELi kui ka välisturud ei soovi siiski alati vaktsineeritud ja kaitstud liha importida; rõhutab, et loomakasvatajad ja teised turuosalised nõuavad tagatisi selle kohta, et nad saavad oma toodangut ilma hinda alandamata müüa; peab seda otsustava tähtsusega küsimuseks, mis tuleb ühendusel kiiresti lahendada, et tagada kaupade vaba liikumine;

25.

juhib tähelepanu bakterite antibiootikumiresistentsusele, mis on mitmetes loomakasvatussektorites üha suurem probleem ning võib kaasa tuua probleeme ka rahvatervise valdkonnas; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon esitaks loomatervishoiustrateegia raames selle probleemi kohta analüüsi ja vajaduse korral ka ettepanekud;

26.

väljendab rahulolematust seoses viidetega sellele, et teatud meetmeid rahastatakse olemasolevate vahendite kaudu, ning kutsub komisjoni üles toetama olemasoleva veterinaarfondi võimaluste edendamist, valmistades ette oma argumente 2009. aastal algavateks eelarvearuteludeks;

27.

märgib, et on tähtis kooskõlastada loomatervishoiumeetmeid kogu ELis ning kutsub komisjoni üles etendama kooskõlastamisel senisest aktiivsemat rolli;

28.

juhib tähelepanu kasvavatele loomatervishoiuriskidele, mis tulenevad suurenevast ülemaailmsest liikuvusest, üha suuremast nõudlusest toidu järele, kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja kliimamuutusest; toonitab, et on vaja asjakohast erakorralise vaktsineerimise strateegiat nii olemasolevate kui ka uute haiguste puhuks;

29.

tunnistab, kui eluliselt oluline on määrata ohtude profiil ja kategooriad, sealhulgas ühenduses aktsepteeritava riskitaseme ja ohu vähendamiseks võetavate meetmete suhtelist prioriteetsust; on arvamusel, et tuleb teha jõupingutusi selliste olukordade ja nende tagajärgede selgeks määratlemiseks, mil taudioht on suurem ja ületab aktsepteeritava taseme;

30.

juhib tähelepanu asjaolule, et intensiivse põllumajandustootmise suur loomkoormus võib suurendada haiguste leviku riski ja takistada haiguste tõrjet, kui tõrjeks kasutatakse ebakohaseid meetmeid, ning et sama võib juhtuda teistes põllumajandustootmise süsteemides, kui haiguste tõrje meetmeid ei rakendata tõhusalt;

31.

juhib tähelepanu asjaolule, et taudide tõrje seisukohast on oluline põllumajandusettevõtete vaheline kaugus;

32.

märgib tunnustavalt, et EL on kehtestanud ranged loomade transpordi eeskirjad, mis vastavad vajadusele loomade heaolu kõrgete standardite ning haiguste ennetamise ja tõrje meetmete järele; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid neid kõrgeid standardeid täielikult rakendaksid; on seisukohal, et loomseid tooteid ELi eksportivad riigid peaksid neid standardeid järgima, et edendada ja tagada loomade heaolu ja tervise kõrged standardid kogu maailmas; juhib tähelepanu elusloomade kaugtranspordiga kaasnevatele kõrgenenud ohtudele, mis võib soodustada haiguste levikut ning takistab haiguste tõrjet, kui haiguste ennetamiseks kasutatakse ebasobivaid meetmeid; on seetõttu arvamusel, et loomade transporti puudutavaid sanitaar- ja loomade heaolu eeskirju tuleks intensiivselt kontrollida ja vajadusel karmistada; nõuab Euroopa loomade elektroonilise integreeritud registreerimissüsteemi juurutamist, mis hõlmab veokite jälgimist GPSi abil; on arvamusel, et loomade heaolu jaoks on transpordi kvaliteet tähtsam kui selle kestus;

33.

usub, et on vaja arvesse võtta ka tõsiasja, et globaliseerumine, kliimamuutus ja inimeste liikuvus on loomade haiguste levikut soodustavad tegurid, mis raskendavad nende tõrjet;

34.

rõhutab vajadust ühtse kommunikatsioonistrateegia järele uue loomatervishoiustrateegia osas, millesse peaks kuuluma tihe koostöö kõikide sidusrühmade organisatsioonide vahel ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil;

35.

jagab arvamust, et ELi praegune loomatervishoiu raamistik on keeruline ja killustatud ning seda tuleks lihtsustada; on seisukohal, et loomatervishoiumeetmeid reguleerivad põhieeskirjad tuleks võimaluse korral kehtestada ühtse õigusaktiga;

36.

rõhutab täiendavalt, et praeguste omavahel seotud ja üksteisest sõltuvate poliitiliste meetmete asendamine ühtse õigusliku raamistikuga, milles võetakse eelkõige arvesse OIE ja Maailma Terviseorganisatsiooni/Toidu ja Põllumajanduse Organisatsiooni Codex Alimentariuse („Codex”) soovitusi, standardeid ja suuniseid, peaks olema kõnealuse strateegia nurgakivi, jätmata kõrvale Euroopa reegleid, nagu läbipaistvus ja kõikide sidusrühmade kaasamine, vältides samas igasugust tervisliku seisundi halvenemist ELis;

37.

on nõus vajadusega tagada, et põhjendamatud riiklikud ja piirkondlikud eeskirjad ei kujutaks endast võimalikku takistust siseturu toimimisele, ning eelkõige, et taudipuhangu tõrjel kasutatavad vahendid oleksid proportsionaalsed ohuga ja neid ei kasutataks põhjendamatuks diskrimineerimiseks kaubanduses, eriti vaktsineeritud loomadest toodetud kaupade osas;

38.

on seisukohal, et ELi õiguslikus raamistikus tuleb selgelt ja piisavalt paindlikult kehtestada loomaomanike (sh mittekaubanduslikel eesmärkidel peetavate loomade omanike) kohustused riskiolukordades sellisel viisil, mis ei jätaks võimalust põhjendamata konfliktidele ja vaidlustele; usub, et metsloomade haiguste piiramine on samuti ennetava strateegia oluline osa;

39.

nõustub järeldustega, milleni jõuti 25. juuli 2006. aasta esialgses teostatavusuuringus epideemiliste kariloomade haiguste ühtlustatud kulujagamisskeemide alaste valikuvõimaluste kohta, mille viis läbi Civic Consulting komisjoni koostatud aruande „Ühenduse loomatervishoiu poliitika hinnang 1995–2004 ja tulevikuperspektiivid” kontekstis , mis oli osa loomade nakkushaiguste katseprojektist, mille Euroopa Parlament nägi ette 2004. aasta eelarves, milles nõuti liikmesriikides kehtestatud kulujagamisskeemide ühtlustamist; märgib lisaks, et kuna kulujagamine on tihedalt seotud vastutuse jagamisega, nõuavad sellised skeemid kõikide osapoolte, kaasa arvatud loomaomanike täielikku osalemist ja pühendumist, ning et tuleb kehtestada uusi skeeme, kaasamaks sidusrühmi otsuste langetamisse tähtsates poliitilistes küsimustes;

40.

tunnistab, et praegune kaasrahastamisvahend tuleb läbi vaadata, tagamaks, et kõik osalised tunnistavad oma kohustusi ning osalevad haiguste avastamisel ja nende vastu võitlemisel ning et ära hoida konkurentsimoonutusi eri liikmesriikide põllumajandusettevõtjate vahel; nõuab loomahaiguste klassifitseerimist tulevase kaasrahastamise korra raames, mis põhineb haiguste vastu võitlemiseks rakendatavate meetmete olemusel, ohul rahvatervisele ja teistel välistel mõjudel; märgib, et reservisüsteemil põhinevad kompensatsioonifondid loomaomanike jaoks tugevdavad individuaalset ja jagatud vastutust;

41.

jagab täielikult seisukohta, et kompensatsioonisüsteem ei tohiks piirduda ainult kompensatsiooni maksmisega taudipuhangu tõttu hädatapetud loomade omanikele, vaid seda tuleks kombineerida riskiennetussoodustustega, mis põhineksid põllumajandusettevõtjate maksete vähendamisel riiklikesse või piirkondlikesse loomatervishoiufondidesse, juhul kui nad rakendavad täiendavaid meetmeid riski vähendamiseks ja (erakorralise) vaktsineerimise edendamiseks loomade tapmise asemel, tunnistades, et see annaks (erakorraliselt) vaktsineeritud kariloomade omanikele tagatisi sissetuleku osas; on seisukohal, et sama põhimõtet tuleks kohaldada ka liikmesriikidele ergutusena ohutaseme vähendamiseks;

42.

tunnustab loomasööda maailmaturu pingelist olukorda arvestades Euroopa talunike tungivat vajadust jõukohaste hindadega kvaliteetsete, ohutute ja valke sisaldavate loomasöötade järele, mis ei piirdu kalajahuga; rõhutab samas vastavalt uue loomatervishoiustrateegia juhtlausele „Haiguste ennetamine on parem kui ravi” ettevaatusprintsiibi järjepideva rakendamise tähtsust loomsete valkude uuesti sisestamisel loomasööta – välja arvatud mäletsejate jaoks – ning seega toiduahelasse; juhib seega tähelepanu vajadusele suuremate jõupingutuste järele tõhusate kontrolli- ja järelevalvemehhanismide sisseviimiseks kõikide haigusetekitajate kõrvaldamise osas tootmises, samuti jälgitavuse tagamiseks ning saastatuse ja erinevate loomajahutüüpide segamise vältimise tagamiseks imporditud või liikmesriikides toodetud loomasööda puhul;

43.

kutsub komisjoni üles analüüsima võrdlevalt liikmesriikides kehtivaid kompensatsioonisüsteeme ja koostama selle põhjal kogu ELi hõlmava raamistiku mudelit; kutsub komisjoni samuti üles looma õiguslikku raamistikku tõhusa kulude jagamise skeemi jaoks liikmesriikides, tagamaks, et loomade haiguse likvideerimise otsesed kulud oleksid samuti sektori poolt kaasrahastatud;

44.

märgib vajadust ühenduse märkimisväärse toetuse järele seoses peamiste haigustega, et tagada võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused, juhul kui asjaomaste riikide ja tootjate ressursid neid ei võimalda;

45.

väljendab rahulolu komisjoni kohustusega esitada aruanne, milles tuuakse välja võimalused söödakäitlejate tõhusa finantstagatiste süsteemi kohta;

46.

nõustub, et ELi õiguslikku raamistikku tuleks lisada säte, mis võimaldaks katta kaudseid, mitte üksnes haiguse likvideerimismeetmeist tulenevaid kahjusid; juhib tähelepanu asjaolule, et mõnel juhul võivad kaudsed kahjud olla suuremad kui otsesed kahjud ning seetõttu tuleks nimetatud kahjude hüvitamine näha ette vastavate sätetega; on seepärast seisukohal, et riiklike kindlustusvahendite loomist loomakasvatajate poolt on vaja rohkem uurida ning et ühendus peaks seda toetama; märgib siiski, et erakindlustus võiks selliste kahjude puhul teatud juhtudel tõhusamat abi osutada;

47.

rõhutab, et ELi õigusaktid vastavad juba suurel määral OIE/Codexi standarditele ning on olemas hea põhjus, et püüda saavutada kõnealuste standarditega täielikku vastavust ning edendada ELi loomatervishoiustandardeid eesmärgiga võtta need vastu rahvusvahelisel tasandil; seepärast toetab ELi võimalikku OIE liikmeks astumist, mis annaks ELile OIEs läbirääkimistel suurema mõju; rõhutab samuti, et on oluline sidusrühmade arvamusi OIE/Codexi tasandil kaitsta;

48.

nõuab tungivalt, et EL kaitseks oma loomade heaolu ja tervise kõrgeid standardeid rahvusvahelisel tasandil Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), et tõsta neid standardeid kogu maailmas; tunnistab, et ELi tootjate kulud on ELi kõrgemate standardite tõttu suuremad ning et neid tuleb kaitsta imporditavate loomsete toodete eest, mis on toodetud madalamaid standardeid järgides;

49.

väljendab heameelt esitatud meetmete üle ühenduse tasandil ekspordistrateegia väljatöötamiseks ning rõhutab, et komisjon peaks tegema kõik võimaliku, et parandada juurdepääsu kolmandate riikide turgudele ning kaotada eksporditõkked;

50.

märgib vajadust parandada bioohutuse taset põllumajandusettevõtetes ning julgustada kõiki ettevõtjaid taset tõstma, tunnistades samas, et nakkushaigused võivad tabada nii väikesi kui suuri põllumajandusettevõtteid, majandeid, kus loomi peetakse ajaviitmise eesmärgil, loomaaedu, looduskaitsealasid, tapamajasid ja loomi nende transpordi ja transiidi ajal; on arvamusel, et sellised meetmed nagu põllumajandusettevõtetesse toodud uute loomade isoleerimine, haigete loomade isoleerimine ja inimeste liikumise reguleerimine võivad tunduvalt mõjutada haiguste leviku piiramist;

51.

juhib tähelepanu asjaolule, et loomade pidamine hoonetest väljas on mitmete tootmissüsteemide eripära ning see on teatud piirkondades ja teatud liikide puhul siiani sagedasti kasutusel; märgib, et seda tava toetatakse üldsuse poolt ning riiklikest vahenditest; juhib tähelepanu, et see loomapidamisviis võib olla vastuolus bioohutuse eesmärkidega; on seisukohal, et ühiskond peaks toetama põllumajandusettevõtjate kindlustamist suuremate riskide vastu loomade tervisele, mis niisuguse loomakasvatusviisiga kaasnevad, ning et poliitilised eesmärgid loomade tervise ja loomakaitse valdkonnas tuleks vastavusse viia;

52.

juhib tähelepanu asjaolule, et põllumajandusettevõtete juhtide ja personali koolitamine on loomade heaolu ja tervise seisukohalt ülimalt tähtis; pooldab seega koolituse ja täiendavate koolitusmeetmete toetamist;

53.

ootab selliste kvaliteedijuhtimissüsteemide tunnustamist, milles klassifitseeritakse erinevate tootmissüsteemidega seonduvaid riske; on veendunud, et tarbijate eelistatavaid loomakasvatussüsteeme, millega kaasnevad teatud probleemid bioohutuse osas (loomade vabapidamine), saab sobiva korraldusega ohutumaks muuta;

54.

on arvamusel, et toodete jälgimine identifitseerimise ja registreerimise alusel on loomatervishoiu järelevalves, haiguste ennetamises ja toiduohutuses eriti tähtis; sellega seoses toetab meetmeid, mis hõlmavad loomade kohustuslikku elektroonilist ning DNA-põhist geneetilist identifitseerimist ja registreerimist ELi tasandil ning loomade liikumise tervikliku ja turvalise järelevalvesüsteemi kasutuselevõttu, kuid juhib tähelepanu niisuguse süsteemi kulukusele, eelkõige majanduslikult ebasoodsa struktuuriga tegutsevate põllumajandusettevõtjate jaoks; kutsub komisjoni üles aitama põllumajandusettevõtjatel vajaliku varustuse hankimise suurte kulutustega toime tulla, andes liikmesriikidele võimaluse lülitada sellised meetmed nende maaelu arengu programmidesse;

55.

juhib tähelepanu suurtele erinevustele liikmesriikide vahel, mis puudutab veiste hulka, kes hukatakse mittevastavuse tõttu ELi identifitseerimise ja registreerimise eeskirjadele; ootab komisjonilt selgitust nende erinevuste kohta ELis;

56.

jagab seisukohta, et parem bioohutus piiridel on eriti oluline, kui võtta arvesse asjaolu, et EL on suurim toidu importija maailmas ka loomsete saaduste osas; on arvamusel, et nakkusohtlike või haigete loomade ELi toomise ohtu silmas pidades peavad veterinaar- ja sanitaarkontrollid ELi piiril olema eriti põhjalikud ja ranged ning need ei tohiks piirduda ainult dokumentide kontrollimisega, vaid peaksid võimaldama ka kindlaks teha, kas loomad on kasvatatud ELi õigusaktidega kehtestatud loomade heaolu standardeid järgides;

57.

rõhutab, et on tähtis kontrollida loomade tervist kolmandates riikides ning palub suurendada komisjoni veterinaar- ja toiduameti rahalisi vahendeid;

58.

on seisukohal, et veterinaar- ja tollikontroll ELi piiril peaks olema eriti range, et ennetada loomade ja loomsete toodete ebaseaduslikku importi või nendega kaubitsemist, võttes arvesse sellise impordi ja kaubitsemisega kaasnevat suurt haiguste levimise ohtu; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele pakkuda ELi välispiiril, kaasa arvatud merepiiril tegutsevatele veterinaarteenistustele organisatoorset, koolitus- ja rahalist abi, eelkõige uutes liikmesriikides, ELiga piirnevates kolmandates riikides ja arenguriikides; kutsub lisaks komisjoni ja liikmesriike üles koostama asjakohaseid teabevahetuskavasid, et teavitada kodanikke loomade ja loomsete saaduste eraviisilise importimisega seotud ohtudest;

59.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles looma süsteeme, mis tagaksid parema koordineerituse tolliteenistuste, veterinaarteenistuste ja reisikorraldajate vahel, et lihtsustada liikmesriikide koostööd omavahel ja koos kolmandate riikidega;

60.

kutsub komisjoni üles aktiviseerima koostööd arenguriikidega neile tehnilise abi osutamisel, ühest küljest aitamaks neil saavutada ELi sanitaarnormidele vastavat taset ning teisest küljest vähendamaks loomade haiguste leviku riski nendest riikidest ELi; usub, et veterinaaria-alases koostöös kolmandate riikidega tuleks prioriteediks seada ELiga piirnevad riigid;

61.

rõhutab, kui oluline on veterinaarjärelevalve kriisiolukordades ning nende olukordade ennetamine, kuna sellega tagatakse varane hoiatamine loomadega seonduvate ohtude eest ja nende ohtude kohene avastamine; kutsub sellega seoses komisjoni üles uurima võimalust viia sisse süsteem nende põllumajandusettevõtete kontrollimiseks, mida veterinaararstid regulaarselt ei külasta;

62.

rõhutab, et ettevõtjatele, veterinaaridele ja nende abidele, kontrollorganitele ja teistele pädevatele asutustele tuleb võimaldada tõhusat koolitust, et nad oleksid suutelised loomadega seotud ohtusid koheselt tuvastama, ning et ELi veterinaariakoolituse miinimumstandardeid on vaja ajakohastada koos meetmetega, mis tagavad nende standardite rakendamise, ning toetada niisugust koolitust ELi tasandil ja viia selle valdkonna kooli- ja ülikooliprogrammid võimalikult sujuvalt vastavusse; soovitab, et Euroopa veterinaarõppeasutuste akrediteerimissüsteem võiks aidata saavutada kõrgetasemelise veterinaarhariduse eesmärki;

63.

toetab igati meetmeid, mille eesmärk on muuta erakorraline vaktsineerimine (nii taudi levikut tõkestav kui ka kaitsev) sagedamaks, sest selle tulemusena paraneks taudide likvideerimise operatsioonide raames haiguste ennetamine ja kaitsetõke; juhib tähelepanu asjaolule, et tulemusliku vaktsineerimissüsteemi kasutuselevõtt eeldab vaktsineeritud loomade omanikele sissetuleku tagatisi, kuna neil võib tekkida probleeme vaktsineeritud loomadest toodetud kaupade müümisega, samuti asjakohast rahalist toetust, et ergutada kõnealust süsteemi kasutama ning tagada, et vaktsineeritud loomadest toodetud kaupade osas ei rakendataks mingeid kitsendusi; peab seetõttu ülioluliseks ELi vaktsiinipankade laiendamist; peab samuti vajalikuks kohaldada meetmeid, mis võiksid aidata vähendada tervete loomade hävitamist, näiteks teste, mis tõestaksid, et loomad ei kanna haigust tekitavaid mikroobe, võimaldades sellega tavapärast tapmist;

64.

toetab vaktsineerimisstrateegiate väljatöötamist kõikide asjakohaste liikide ja haiguste jaoks;

65.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, tagamaks vaktsineeritud loomadest toodetud saaduse vaba ringlemise, mille puudumine on praeguseks märkimisväärselt pidurdanud vaktsineerimise kasutamist nakkuslike loomahaiguste leviku tõkestamiseks; nõuab seega muu hulgas ka, et keelustataks tarbija teavitamine märgistusega sellest, kas toode on tehtud vaktsineeritud loomast, samuti nõuab tõhusat strateegiat avalikkuse teavitamiseks vaktsineeritud loomadest toodetud kaupade ohutusest ning kokkulepete sõlmimist valitsuste, põllumajandusettevõtjate organisatsioonide, tarbijate ühenduste, jae- ja hulgikaubanduse ettevõtjate vahel vaktsineeritud loomadest toodetud kaupade vaba ringluse tagamiseks;

66.

on seisukohal, et seoses kriisiohu meetmetega on oluline tagada erialateadmiste kättesaadavus ja humaansed vahendid loomade hädatapmiseks, millega hoitaks ära tarbetud kannatused, tunnistades tõsiasja, et tegemist on aistimisvõimeliste elusolenditega;

67.

juhib tähelepanu asjaolule, et veterinaarsed ravimid ja loomavaktsiinid on osa loomatervishoiust, ning vastutus komisjonis tuleks vastavalt ümber korraldada;

68.

rõhutab teadusuuringute keskset rolli loomatervishoiusüsteemides, kuna nende abil tehakse edusamme, eelkõige loomahaiguste diagnoosimise ja tõrje järelevalves, riskianalüüsis, vaktsiinide, testide ja tõhusate ravimeetodite väljatöötamises, mis peavad põhinema teaduslikult põhjendatud teadmistel; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid ELi 2008. aasta eelarvele assigneeringute suurendamiseks (marker)vaktsiinide ja katsemeetodite väljatöötamiseks; kutsub komisjoni üles neid suurendatud assigneeringuid tõhusalt kasutama;

69.

juhib tähelepanu vajadusele detailsemate teadusuuringute järele sööda mõju kohta loomade ja kaudselt ka inimeste tervisele;

70.

on arvamusel, et teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames läbi viidud loomade tervishoiu ja heaolu uuringud ning muud uuringud riiklikul ja ELi tasandil aitavad kaasa tulemuslikele meetmetele loomatervishoius;

71.

juhib tähelepanu vajadusele tugevdada ühenduse ja riiklike kontroll-laborite võrgustikku, mis tegeleb loomahaigustega, pöörates erilist tähelepanu juba olemasolevatele võrgustikele, ning on nõus sellega, et tuleb kohaldada teaduslikult ühesuguseid teste, mis on kaubanduslikus mõttes ühildatavad (OIE ja kolmandate riikide kaubanduspartnerite poolt tunnustatud ja kehtivaks kuulutatud);

72.

rõhutab, kui oluline on anda loomade tervishoiu ja heaolu alane teaduslik teave ühiskasutusse ning juhib tähelepanu sellele, et tuleb täiendada infoplatvormi ERA-NET ja ülemaailmse loomatervishoiu Euroopa tehnoloogiaplatvormi; soovitab parandada teavitamist uute ja edasiarendatud diagnoosimeetodite (näiteks polümeraasi ahelreaktsiooni) plussidest ja miinustest ning neid meetodeid inimeste ja loomade huvides paremini kasutada, nii loomade kaitsmiseks kui ka inimeste varustamiseks ohutute toiduainetega kogu maailmas, eriti uuemates liikmesriikides;

73.

rõhutab tarbijate teavitamise tähtsust, et nad mõistaksid loomade haiguste levimise viise ja nende suurt mõju, ning seega ka tähtsust ohutute toiduainetega varustamisele;

74.

on veendunud, et loomade kloonimine majanduslikel eesmärkidel peaks olema keelatud;

75.

tunneb muret, et Euroopa standardeid võib kahjustada import kolmandatest riikidest, mille talunikele ei kehti loomatervishoiu ja -kaitse valdkonnas samasugused nõudmised; palub komisjonil välja selgitada, kuidas sellist kolmandate riikide konkurentsi vältida, võttes sealhulgas vaatluse alla ka impordimeetmed, ja tõstatada see küsimus asjakohastes WTO foorumites;

76.

leiab, et viivitused selliste meetmete võtmisel, mis tagaksid, et Brasiiliast imporditud veiseliha pärineb vaid suu- ja sõrataudivabast karjast, võivad kahjustada üldsuse usaldust ELi loomatervishoiu korra suhtes;

77.

kutsub komisjoni üles tagama, et WTO läbirääkimiste tulemused ei kahjustaks Euroopa talunike võimalusi säilitada ja parandada loomatervishoiu ja -kaitse standardeid; on arvamusel, et WTO läbirääkimistel tasakaalustatud tulemuse saavutamiseks tuleks imporditud ja Euroopas toodetud toodetele kehtestada ühesugused nõuded;

78.

palub komisjonil WTO läbirääkimiste tulemusena liigitada munad tundlike toodete hulka, et tagada loomatervishoiu ja -kaitse valdkonnas saavutatud edusammude laiendamine kõnealusele põllumajandussektorile;

79.

tunneb muret üha sagedamini esineva tõendusmaterjali üle, mille kohaselt on eluslindude ja linnukasvatussaaduste rahvusvahelise kaubanduse mahu suurenemine ja haiguste, nagu linnugripi, areng ja levik omavahel seotud; palub komisjonil seda tõendusmaterjali kontrollida ja esitada vajadusel asjakohaseid ettepanekuid meetmete võtmiseks;

80.

kiidab heaks komisjoni kavatsuse järgida sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid (SPS) käsitlevaid WTO ettekirjutusi, kuid on arvamusel, et kõrgemaid kaitsestandardeid tagavate meetmete võtmist – mida lubab eelkõige WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping – ei tohiks takistada, kui see on teaduslikult põhjendatud; on lisaks arvamusel, et tuleb toetada selliste meetmete rahvusvahelist heakskiitmist, et tagada ühtlustamine kõrgemate standardite suunas;

81.

on veendunud, et uued vabakaubanduslepingud India, Korea ja Kagu-Aasia riikidega peaksid sisaldama tasakaalustatud peatükki sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ning loomade heaolu kohta;

82.

palub komisjonil lisada loomatervishoiu ja -kaitse teema kõikidesse arenguprogrammidesse, et viia need kooskõlla ühenduses kehtiva lähenemisviisiga ja laiendada nende meetmete eeliseid partnerriikidele;

83.

palub komisjonil tungivalt sõlmida veterinaaria valdkonda käsitlevad protokollid võimalike eksporditurgudega, näiteks Hiinaga;

84.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.