Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52008IP0069

    Territoriaalne tegevuskava ja Leipzigi harta järelmeetmed – Euroopa ruumilise arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse tegevusprogramm
    Euroopa Parlamendi 21. veebruari 2008 . aasta resolutsioon territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta järelmeetmete kohta – Euroopa ruumilise arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse tegevusprogramm (2007/2190(INI))

    ELT C 184E, 6.8.2009, p. 95–100 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Date of document:
    21/02/2008; hääletamise kuupäev
    Date of vote:
    21/02/2008
    Date of dispatch:
    22/02/2008
    Date of debate:
    21/02/2008
    Author:
    Euroopa Parlament, Regionaalarengukomisjon
    Form:
    Omaalgatuslik aruanne
    Parliamentary term:
    Esialgsed andmed
    Additional information:
    INI 2007/2190

    6.8.2009   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    CE 184/95

    Neljapäev, 21. veebruar 2008
    Territoriaalne tegevuskava ja Leipzigi harta järelmeetmed – Euroopa ruumilise arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse tegevusprogramm

    P6_TA(2008)0069

    Euroopa Parlamendi 21. veebruari 2008. aasta resolutsioon territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta järelmeetmete kohta – Euroopa ruumilise arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse tegevusprogramm (2007/2190(INI))

    2009/C 184 E/15

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse ELi territoriaalset tegevuskava („territoriaalne tegevuskava”) ja jätkusuutlike Euroopa linnade Leipzigi hartat („Leipzigi harta”), mis mõlemad võeti vastu ruumilise planeerimise ja linnaarengu eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel Leipzigis 24.–25. mail 2007, ning Euroopa Liidu territoriaalse tegevuskava rakendamise esimest tegevusprogrammi, mis võeti vastu ruumilise planeerimise ja arengu eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel Ponta Delgadas (Assoorid) 23.–24. novembril 2007 („esimene tegevuskava”);

    võttes arvesse neljandat aruannet majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta (KOM(2007)0273) („neljas ühtekuuluvuse aruanne”);

    võttes arvesse Euroopa ruumi arenguplaani, mis võeti vastu ruumilise planeerimise eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel Potsdamis 11. mail 1999;

    võttes arvesse Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustiku (ESPON) 2006. aasta programmi tulemusi;

    võttes arvesse kavandatavat programmi ESPON 2013;

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 158 ja artiklit 159;

    võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

    võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A6-0028/2008),

    A.

    arvestades, et territoriaalne mitmekesisus, mitmekeskuselised ja kompaktsed linnad on ELi territooriumi struktuuri olulised tunnused;

    B.

    arvestades, et käesoleval ajal elab suurem osa ELi kodanikest linnades;

    C.

    arvestades, et Euroopa Liidu ruumilise arengu praeguste väljakutsete hulka kuuluvad kliimamuutus, valglinnastumine ja maa-arendus, energiatarbimine, transpordiinfrastruktuurid, demograafilised muutused, sealhulgas elanike lahkumine maapiirkondadest ja teistest ELi piirkondadest, laienemise mõju sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning globaliseerumise ebavõrdne mõju piirkondadele, mis hõlmab suurenevat lõhet jõukate ja vähem jõukate piirkondade vahel ning linna- ja maapiirkondade ebavõrdset arengut koostoimes struktuursete muutustega;

    D.

    arvestades, et territoriaalses tegevuskavas seatud eesmärkideks on tasakaalustatud ja mitmekeskuselise linnasüsteemi arendamine ning linna ja maapiirkondade vahelise uue partnerluse loomine, piirkondlike innovatsiooniklastrite rajamine, mis tagavad ühesuguse juurdepääsu infrastruktuurile ja teadmistele, üleeuroopalise riskijuhtimise edendamine, säästev areng, looduse ja kultuuripärandi tulevikule suunatud korraldus ja kaitse;

    E.

    arvestades, et Leipzigi hartas sätestatud eesmärgid on rohkem suunatud integreeritud linnaarengupoliitika paremale rakendamisele, nähes ette kvaliteetse avaliku ruumi loomise ja tagamise, infrastruktuurivõrgustike kaasajastamise ja energiatõhususe parandamise, ennetava innovatsiooni ja hariduse edendamise ning – eriti ebasoodsamas olukorras olevates linnaosades – keskkonnasõbraliku, tõhusa ja taskukohase linnatranspordi arendamise, füüsilise keskkonna parandamise strateegiate väljatöötamise, kohaliku majanduse ja tööturupoliitika tugevdamise ning aktiivse haridus- ja kutseõppepoliitika laste ja noorte jaoks;

    F.

    arvestades, et ruumiline planeerimine on sobiv vahend liikmesriikide, nende piirkondade ja linnade maakasutuse ja asustuse struktuuri reguleerimiseks ning asustatud punktide elutingimuste ja arenguvõimaluste määratlemiseks;

    G.

    arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika kui strateegilise juhtimisvahendi kõrval on vaja teisi meetmeid, et täita territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta eesmärke, eriti ruumilise mõju hindamise, integreeritud lähenemisviisi ja ruumilise planeerimise vaatluse osas;

    H.

    arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika kõrval avaldab ruumilisele arengule olulist mõju maaelu arengu poliitika; arvestades, et mõlema poliitika integreerimine on siiski veel puudulik ja seetõttu on vajalik parem sünergia, mis tooks esile tegeliku arengupotentsiaali ning suurendaks maapiirkondade külgetõmmet ja konkurentsivõimet, mis omakorda aitaks võidelda elanikkonna lahkumisega maapiirkondadest;

    I.

    arvestades, et avaliku ruumi, loodus- ja kultuurmaastiku ning arhitektuuri kvaliteet mängib linnas ja maapiirkondades elavate inimeste elutingimuste juures olulist rolli ning kujutab endast märkimisväärset mõjurit elukoha valikul;

    J.

    arvestades, et loovus ja innovatsioon on määrava tähtsusega ressursid globaliseeritud teadmuspõhisele ühiskonnale üleminekul; arvestades, et seetõttu sõltub jätkusuutliku ruumi- ja linnaarengu edu oluliselt kohaliku loomingulise potentsiaali arengust;

    K.

    arvestades, et ehituskultuur (kvaliteetse hoonestatud keskkonna kultuur), st kultuuriliste, majanduslike, tehnoloogiliste ja keskkonnategurite kogum, mis mõjutab planeerimise ja ehitamise kvaliteeti ning kulgu, kujutab endast integreeritud linnaarengu olulist osa;

    L.

    arvestades, et integreeritud lähenemisviis eeldab, et arendatavad projektid peaksid moodustama ühtse pikaajalise tegevuskava, milles on ühendatud majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõõde ning millesse on täielikult kaasatud linnaarengu programmide planeerimise, elluviimise ja hindamisega tegelevad peamised sidusrühmad;

    M.

    arvestades, et ühtekuuluvuse territoriaalset mõõdet puudutav integreeritud lähenemisviis ei hõlma üksnes maakasutuse planeerimist ja linnaarengu meetmeid ning poliitikat, sest lõppeesmärk on tagada tasakaal ELi kodanike vahel olenemata nende elukohast – eesmärk, mida ei saa saavutada ainuüksi maakasutuse planeerimise abil,

    1.

    on seisukohal, et territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta eesmärke on võimalik saavutada üksnes siis, kui järgitakse laiahaardelist, paljusid sektoreid hõlmavat ja terviklikku arengustrateegiat, millega viiakse ellu integreeritud lähenemisviisi põhimõtted;

    2.

    teeb ettepaneku – pidades silmas ühtekuuluvuspoliitika vahehindamist ning ühtekuuluvuspoliitikat pärast 2013. aastat –, et integreeritud lähenemisviisi rakendamine oleks siduvaks nõudeks struktuurifondide programmide planeerimisel ja projektide valikul; palub seetõttu otsuste tegijatel vabatahtlikult rakendada uusi koostöömeetodeid;

    3.

    tervitab linnaarengu eest vastutavate ELi ministrite mitteametlikul kohtumisel Leipzigis 24.–25. mail 2007. aastal vastu võetud otsust moodustada Saksamaa juhtimisel valitsustevaheline töörühm, et kindlaks teha ja selgitada mitmesuguseid küsimusi seoses algatuse JESSICA rakendamisega;

    4.

    tervitab komisjoni talituste vahelise rühma loomist, mis hakkab tegelema integreeritud lähenemisviisi rakendamise ettepanekutega, ning kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd kõigi sotsiaal-, keskkonna- ja majanduspartneritega ning tagama nende kaasamise kõikide territoriaalse ühtekuuluvusega seotud otsuse langetamisse; palub, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti rühma edasisest tegevusest;

    5.

    palub ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kujundamisel pärast 2013. aastat erilist tähelepanu pöörata ruumilistele erijoontele ja vajadustele ning nendest teguritest lähtuvale piirkondade eristamisele; soovitab kasutada rakendamisele suunatud ning teadusuuringutel ja pideval seirel põhinevaid planeerimisvahendeid, nagu on sätestatud Leipzigi hartas;

    6.

    palub komisjonil ja nõukogul ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise raames kogu territooriumi arendamise huvides paremini ära kasutada sünergiat Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondiga (EAFRD); soovitab, pidades silmas ühtekuuluvuspoliitikat pärast 2013. aastat, tihedat kooskõlastatust ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu poliitika vahel, et edendada maapiirkondade elukvaliteedi parandamise võimalusi;

    7.

    märgib, et innovatsioonipotentsiaali ei ilmuta mitte üksnes suurlinnapiirkonnad, vaid Lissaboni strateegia eesmärkide edukate täitjate hulka kuuluvad ka mõned ääremaal asuvad ja maapiirkonnad; palub komisjoni tungivalt senisest rohkem tegelda kõnealuste piirkondade eduteguritega, et luua maapiirkondades asuvate väikeste ja keskmiste linnade arengumudel;

    8.

    rõhutab linna- ja maapiirkondade vahelise partnerluse ning ülesannete jagamise olulisust piirkonna kui terviku tasakaalustatud ja säästva arengu jaoks; kutsub linna- ja maapiirkondade valitsusi üles koostöös kõigi avaliku ja erasektori sidusrühmadega kindlaks tegema, millised on nende ühised väärtused, ning välja töötama ühiseid piirkondlikke ja allpiirkondlikke arengustrateegiaid, et tagada kõikidele Euroopa Liidu kodanikele paremad elutingimused ja elukvaliteet; palub tulevastel eesistujariikidel korraldada nende küsimustega tegelemiseks territoriaalse planeerimise ja linnaarengu eest vastutavate ministrite mitteametlikke kohtumisi;

    9.

    palub komisjonil ja nõukogul Euroopa Liidu üldeelarve läbivaatamise raames arvestada territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi hartaga ning teha kvalitatiivseid kohandusi, mis võimaldaksid territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide tulemuslikumat arvestamist ELi poliitikas; on seisukohal, et selle saavutamiseks tuleb võtta lähematel aastatel õigusloomega seotud meetmeid;

    10.

    palub nõukogul Lissaboni strateegia ja Göteborgi strateegia (jätkusuutliku arengu strateegia) läbivaatamise käigus 2008. aasta kevadisel ülemkogul määratleda territoriaalse ja linnapoliitika huvid eesmärkidena;

    11.

    nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid kiiresti meetmeid territoriaalse tegevuskava eesmärkide saavutamiseks ja Leipzigi harta rakendamiseks;

    12.

    palub, et nõukogu ja liikmesriigid, lähtudes mitmetasandilisest valitsemise põhimõttest, milles võetakse arvesse Euroopa Liidu territoriaalset mitmekesisust ja austatakse subsidiaarsuse põhimõtet, kaasaksid territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta tegevusprogrammi elluviimisesse täielikult kohalikud ja piirkondlikud valitsused, sealhulgas piiriülesed riigiasutused, ning partnerluse põhimõtte alusel majandus- ja sotsiaalpartnerid, samuti asjaomased valitsusvälised organisatsioonid ja erasektori sidusrühmad, ning toetab selliseid püüdlusi aktiivselt; rõhutab, et vajadusse koostööd teha peaksid positiivselt suhtuma kõik asjaomased sidusrühmad, kuna on tõestatud, et järjekindel koostöö on tulemuslik;

    13.

    tuletab meelde info- ja sidetehnoloogiale juurdepääsu tähtsat rolli piirkondade tulevaste arenguvõimaluste jaoks ning soovitab seepärast – nagu on sätestatud territoriaalses tegevuskavas – lülitada infrastruktuur (näiteks lairibakaablid) uutesse transpordi- ja sideprogrammidesse;

    14.

    palub komisjonil läbi viia ELi asjaomase põhipoliitika süstemaatiline analüüs, nagu liikmesriigid on kokku leppinud esimese tegevuskava teise tegevusliini põhjal, ning viia läbi asjaomaste uute õigusaktide ruumilise mõju hindamine; tuletab siinkohal meelde ESPONi poolt välja töötatud hindamismeetodite potentsiaali;

    15.

    tunnistab, et kvaliteetne koolieelne ja kooliharidus, elukestev õpe, ülikoolid ja muud uurimisinstituudid on linnade ja piirkondade tulevase arengu jaoks üliolulised;

    16.

    tuletab meelde, et Natura 2000 on Euroopa ruumilise arengu oluline vahend; nõuab Natura 2000 nõuete täielikku rakendamist ning kaitsealasid ühendavate koridoride ja avatud alade võrgustike loomist, nii et taimestik saaks levida ja loomad vabalt liikuda, sellega kaitstakse bioloogilist mitmekesisust;

    17.

    nõuab loovate majandussektorite poliitika sidumist ruumi- ja linnaarenguga, et luua kättesaadavate vahenditega (ühtekuuluvuspoliitika, ruumi- ja linnaplaneerimine) raamistik ning, arvestades ruumi kvaliteeti, parandada loova ja uuendusliku tegevuse võimalusi;

    18.

    peab demograafilist arengut arvesse võttes vajalikuks tõsta linnade ja piirkondade kohanemisvõimet, asetades sealjuures raskuspunkti iseseisvale arengule ja vabatahtliku töö propageerimisele;

    19.

    rõhutab, et demograafiline areng toob kaasa uusi väljakutseid tööturul, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuses ning elamumajanduses ja planeerimises üldisemalt; märgib, et elanikkonna vananemist võib vaadelda võimalusena luua uusi töökohti üha suureneval turul ning uusi tooteid ja teenuseid, mis parandavad eakamate inimeste elukvaliteeti; rõhutab, et nn hõbedase majanduse arendamine on tähtis nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil;

    20.

    kutsub liikmesriike üles, et nad tagaksid põhimõtteliselt kogu oma territooriumil üldhuviteenuste osutamise, juurdepääsu ja kättesaadavuse, et võimaldada eri piirkondade elanikel oma piirkonna konkreetseid võimalusi ja potentsiaali ära kasutada; nõuab tungivalt, et eriti võetaks arvesse ebasoodsas olukorras olevate inimrühmade vajadusi, nagu puuetega inimesed, sisserändajad, etnilised vähemused, pikaajalised töötud ja vähekvalifitseeritud töötajad, ning naiste erivajadusi; kutsub komisjoni üles, et ta annaks oma suunistes üldhuviteenuste ja riigihangete korraldamise raameeskirjade kohaldamise kohta kohalikele asutustele rohkem võimalusi kohalike vajaduste ja kohalike sidusrühmade arvestamiseks, ning parandaks nende paindlikkust;

    21.

    palub komisjonil, pidades silmas Lissaboni lepinguga ühendusele uue pädevuse andmist ruumilise planeerimise valdkonnas, töötada välja teatis ELi raamistiku loomise kohta ruumilise mõju hindamiseks projekti tasandil, võttes arvesse ESPONi tehtud tööd;

    22.

    juhib tähelepanu asjaolule, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist tuleb esimese tegevusprogrammi rakendamiseks tugevdada koostööd ja koordineerimist parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel;

    23.

    väljendab heakskiitu eriti selle üle, et Lissaboni lepinguga kuulutatakse territoriaalne ühtekuuluvus majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrval lepingu eesmärgiks ning kõnealuses valdkonnas nähakse ette ELi ja liikmesriikide vahel jagatud õigusloomepädevus; juhib tähelepanu sellele, et Lissaboni lepinguga tunnistatakse asjaolu, et saari, mägi- ja piirialasid ning väga kõrvalisi ja hõredalt asustatud piirkondi mõjutavate territoriaalsete probleemidega tuleb tegelda, kuna nad mõjutavad negatiivselt ELi majanduse üldist konkurentsivõimet; kutsub komisjoni üles täiendama esimest tegevusprogrammi konkreetsete ettepanekutega ELi meetmete ja algatuste kohta;

    24.

    rõhutab asjaolu, et territoriaalse ühtekuuluvuse kohta puudub veel ühiselt kokkulepitud määratlus; ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon annaks territoriaalsele ühtekuuluvusele selge määratluse ning tooks oma tulevases territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevas rohelises raamatus ära territoriaalse arengu eesmärgid Euroopa Liidus; eeldab, et suurimat tähtsust omistatakse eesmärgile, et kõikidele liidu kodanikele tagatakse olenemata nende elukohast ELis võrdsed arengu- ja juurdepääsuvõimalused;

    25.

    soovitab Euroopa ruumi arenguplaani edasi arendada ja rõhutab uute liikmesriikide täieliku kaasamise vajadust kõnealusesse plaani;

    26.

    peab oluliseks territoriaalse tegevuskava rakendamise edukuse järjepidevat hindamist; kutsub nõukogu, komisjoni ja kõiki teisi sidusrühmi üles hindama nii esimese tegevusprogrammi üksikute meetmete rakendamise edukust kui ka nende meetmete mõju ja osatähtsust ELi jätkusuutlikus ruumilises arengus;

    27.

    kutsub nõukogu üles nii kiiresti kui võimalik avaldama lihtsad kvantifitseeritavad näitajad ELi ruumilise arengu vaatluseks; soovitab maa-arendusega seotud aastanäitajad kasutusele võtta ruumilise arengu ühe näitajana;

    28.

    juhib tähelepanu asjaolule, et kõnealuseid näitajaid on võimalik kasutada sihtmärkidena ruumilise arengu juhtimiseks; teeb ettepaneku, et nõukogu ja komisjon kasutaksid kindlaks määratud näitajaid tulemuste võrdlemiseks liikmesriikide vahel ning parimate tavade andmebaasi loomiseks;

    29.

    toetab nõukogu kavatsust esitada aruanne esimese tegevusprogrammi rakendamise kohta igal mitteametlikul ministrite kohtumisel; teeb nõukogule ettepaneku kaaluda Euroopa ruumilise arengu vastastikuse õppe programmi loomist liikmesriikide kogemuste ja heade tavade vahetamiseks;

    30.

    rõhutab territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta vahelise parema koordineerimise olulisust; avaldab seoses sellega kahetsust, et nõukogu pole veel vastu võtnud tegevuskava Leipzigi harta eesmärkide saavutamiseks, ja palub seda teha järgmistel eesistujariikidel, et sel viisil saavutada Leipzigi harta raames järjepidev jätkutegevus;

    31.

    tervitab Sloveenia kui eesistujariigi algatust välja töötada ruumilise ja linnaarengu koordineerimise parandamise meetmed ning neid edendada, et veelgi paremini ühitada territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta eesmärgid;

    32.

    viitab komisjoni neljandast ühtekuuluvusaruandest tulenevatele järeldustele, milles linnu ja maapiirkondi nähakse elanikkonna, majandusliku tugevuse ja innovatsiooni keskustena; tervitab piirkondlike ja linna innovatsiooniklastrite rajamise ettepanekuid nii ELi piires kui ka väljaspool ELi piire;

    33.

    palub komisjonil ja nõukogul, arvestades eriti linnakeskkonna auditi projekti tulemusi, kehtestada näitajad linnade jätkusuutlikkuse tulemuste võrdlemiseks Leipzigi harta mõistes, näiteks energiatarbimine inimese kohta, ühiskondliku transpordi kasutamise osakaal transpordi kogumahus ning kasvuhoonegaaside heitkogused inimese kohta;

    34.

    rõhutab linnade keskset rolli Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel ning nõuab seepärast tervikliku ja hästi koordineeritud linnaarengu strateegia loomist, mida toetaksid kõik valitsemistasandid ja erasektor;

    35.

    kutsub komisjoni üles tundma suuremat huvi valglinnastumise küsimuse vastu; kutsub liikmesriike üles – võttes arvesse maastiku killustamist ja linnade kasvust tulenevat maa kaotust liikmesriikides – rakendama tõhusaid meetmeid ja maa-arenduse piiramise strateegiaid;

    36.

    soovitab liikmesriikidel rõhutada linnade sisearengu eelistamist välisarengu ees, st olemasoleva hoonestuse tähtsustamist uus- või ümberehitistena uute maa-alade hõlvamise ees, seda eelkõige jätkusuutliku maakorralduse abil;

    37.

    tervitab rõhu asetamist transpordiliikide vastastikusele sidumisele Leipzigi hartas; rõhutab integreeritud ja säästva transpordisüsteemi tähtsust ning olulist rolli, mida jalgratturitele ja jalakäijatele mõeldud parandatud infrastruktuur võib etendada eelkõige suuremates linnades; palub komisjonil uurida tõhusamaid mehhanisme, et aidata kohalikke asutusi integreeritud transpordivõrkude väljatöötamisel, eriti vähem arenenud piirkondades;

    38.

    on arvamusel, et eesmärgiga vastata tõhusalt kõrgetele elukvaliteedi standarditele linnades, peavad asutused viima tingimata oma tehnilise varustuse vastavusse ELi standarditega; on seetõttu arvamusel, et joogiveega varustamine (näiteks varustamise parandamine või veekvaliteedi tõstmine), heitvee puhastamine (näiteks veevõrkude hävitamine või uute võrkude rajamine) ja kogu analoogne varustus tuleb viivitamata kohandada uute reguleerivate sätetega;

    39.

    täheldab kahetsusega, et sotsiaalsed ja majanduslikud erinevused eelkõige ELi suurlinnapiirkondades ja linnades, kuid ka maapiirkondades suurenevad jätkuvalt; kutsub liikmesriike üles selle probleemiga jõulisemalt tegelema ning seda struktuurifondide vahendite jaotamise programmide koostamisel rohkem arvestama;

    40.

    on seisukohal, et linnad kannavad erilist vastutust ELi kliimakaitse eesmärkide täitmise eest, kuna vaid nemad saavad pakkuda võimalikke lahendusi vähendamaks ülemaailmseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid seoksid kliimakaitse kui üldeesmärgi linnaarenguga;

    41.

    rõhutab asjaolu, et investeerimine keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse, nagu uuenduslikud ennetus-, leevendus- ja kohandusmeetmed, pakub pikas perspektiivis olulisi ettevõtlusvõimalusi;

    42.

    märgib, et kui värske õhu koridoride puudumine põhjustab edasist kliima soojenemist ja saasteainete sisalduse suurenemist, hakkavad linnapiirkonnad kliimamuutuse mõju all veelgi tõsisemalt kannatama;

    43.

    nõuab pingutuste suurendamist integratsiooni ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks, eelkõige hoonestatud keskkonna puuduste kõrvaldamise ja keskkonnatingimuste parandamise abil, püüeldes samal ajal linnapiirkondade tasakaalustatud arengupoliitika suunas, nimelt probleemsete linnaosade stabiliseerimise ja atraktiivsete elamis-, töötamis- ja vaba aja veetmise võimaluste pakkumise kaudu;

    44.

    nõuab ebasoodsas olukorras olevate linnajagude paremat integreerimist; palub liikmesriikide pädevatel asutustel teha kindlaks hoiatavad taandarengu märgid konkreetsetes piirkondades ning suurendada pingutusi sotsiaalse integratsiooni poliitika rakendamiseks, et vähendada ebavõrdsust ja ennetada sotsiaalset tõrjutust; rõhutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete olulist rolli majandusarengus ja territoriaalses konkurentsivõimes mitte ainult ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, vaid kõigis linnapiirkondades;

    45.

    kutsub komisjoni üles tulevaste rahastamisprogrammide raames, mille alla kuulub ka teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm, jõulisemalt toetama projekte, millega edendatakse kogemuste arendamist ja vahetamist jätkusuutliku linnahalduse, energiatõhusate tavade ja tehnoloogia edendamise, linnade keskkonnaprobleemide lahendamise ja linnade kliimamuutuse vastasesse võitlusse panustamise teemal;

    46.

    on seisukohal, et linnade identiteedi ja kodanike aktiivse osaluse tugevdamine võib kaasa aidata Leipzigi harta eesmärkide edukale täitmisele; palub komisjonil ja liikmesriikidel käivitada territoriaalne dialoog, et edendada üldsuse osalemist planeerimises eesmärgiga anda linnapiirkondadele uut elujõudu ja neid arendada;

    47.

    kutsub liikmesriike ning nende piirkondi ja linnu üles pöörama suuremat tähelepanu kõrgekvaliteedilise ehituskultuuri loomisele ning korraliku ja taskukohase eluaseme kättesaadavusele kui otsustavatele teguritele sotsiaalse kaasatuse tagamisel ning linna elukvaliteedi kujundamisel jätkusuutliku linnaarengu kontekstis, pöörates samal ajal erilist tähelepanu üldkasutatava ruumi kvaliteedile, eriti arhitektuuriprojektide kvaliteedi seisukohalt, kui vahendile parandada liidu kodanike heaolu;

    48.

    palub nõukogul ning eriti eesistujariikidel Sloveenial ja Prantsusmaal tugineda Saksamaa ja Portugali eesistumise ajal territoriaalse ühtekuuluvuse alal tehtud edusammudele ning jätkata selles suhtes ettepanekute vastuvõtmist; on seisukohal, et kuna senini on rõhuasetus olnud linnadel, linna ja maa vahelistel suhetel ning maakasutuse planeerimisel, peaks tulevastes algatustes rohkem arvesse võtma ebasoodsa asukohaga piirkondade vajadusi (näiteks saared, mägi- ja piirialad ning kõrvalised ja hõredalt asustatud piirkonnad);

    49.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Regioonide Komiteele.
    Top