52008DC0886

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 16.12.2008

KOM(2008) 886 lõplik

KOMISJONI TEATIS

Tegevuskava intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks Euroopas

KOMISJONI TEATIS

Tegevuskava intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks Euroopas

1. SISSEJUHATUS

Majanduskasvu ja tööhõive uuendatud Lissaboni tegevuskava[1] eesmärk on tugevama, kestva majanduskasvu saavutamine ning uute ja paremate töökohtade loomine. Lisaks sellele on 2001. aasta valge raamatu vahekokkuvõttes[2] rõhutatud innovatsiooni rolli säästva, tõhusa ja konkurentsivõimelise liikuvuse tagamisel Euroopas.

Selles kontekstis tuleb ületada mitu tõsist takistust, et Euroopa transpordisüsteem suudaks anda kogu oma panuse Euroopa majanduse ja ühiskonna liikuvusvajaduste rahuldamiseks.

- Liiklusummikud maanteedel mõjutavad hinnanguliselt 10 % teedevõrgust ning aastased kulud ulatuvad 0,9–1,5 %ni Euroopa Liidu SKPst[3].

- Maanteetranspordist pärineb 72 % transpordiga seotud CO2 heidetest, mis ajavahemikus 1990–2005 suurenesid 32 %[4].

- Kuigi liiklusõnnetustes hukkunute arv väheneb pidevalt (alates 2000. aastast EL 27 riikides langus 24 %), on nende arv (2006. aastal 42 953 hukkunut) siiski ligi 6 000 võrra suurem kui eesmärgiks seatud 50 % vähenemine aastatel 2001–2010[5].

Need probleemid on aga veelgi pakilisemad, kui võtta arvesse ajavahemikuks 2000–2020 prognoositud kaubavedude 50 % kasvu ja reisijatevedude 35 % kasvu[6].

Nimetatud probleemidest lähtuvad peamised poliitilised eesmärgid on muuta transport ja reisimine:

- puhtamaks,

- tõhusamaks, sealhulgas energiatõhusamaks[7],

- ohutumaks ja turvalisemaks.

Siiski on selge, et tavapärased lähenemisviisid, nagu uue infrastruktuuri väljaarendamine, ei anna vajalikke tulemusi piisavalt lühikese aja jooksul, mis on tingitud probleemide suurest ulatusest. Kui soovime lahendada pakilisi probleeme piisavalt kiiresti, on selge, et vaja on innovatiivseid lahendusi. On ülim aeg, et intelligentsed transpordisüsteemid hakkaksid mängima neile määratud rolli, et kiirendada käegakatsutavate lahendusteni jõudmist.

2. INTELLIGENTSED TRANSPORDISÜSTEEMID

Mõiste „intelligentsed transpordisüsteemid” tähendab info- ja sidetehnoloogia rakendamist transpordis. Kõnealuseid rakendusi töötatakse välja eri transpordiliikide jaoks, samuti nende omavahelise suhtlemise tarbeks (muu hulgas sõlmpunktide jaoks, kus on võimalik transpordiliiki vahetada).

Õhutranspordi valdkonnas on lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi rakendamise raamistikuks SESAR[8]. Siseveetranspordi valdkonnas käivitatakse veeteede kasutamise ja kaubavedude haldamiseks jõeteabeteenuseid (RIS, River Information Services). Raudteevõrgus võetakse järk-järgult kasutusse Euroopa Raudteeliikluse juhtimissüsteem ERTMS ja kaubavedude telemaatikarakendused (TAF-TSI). Laevanduses on kasutusele võetud SafeSeaNet ja laevaliikluse seire- ja teabesüsteemid (VTMIS) ning liigutakse automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) ja kaugtuvastus- ja jälgimissüsteemi (LRIT) suunas. Maanteetranspordi puhul on intelligentsete transpordisüsteemide näiteks linna- ja maanteeliikluse korraldus- ja kontrollisüsteemid, elektrooniline maksukogumine ning navigatsiooniseadmed. Seni on aga puudunud sarnane ühtne Euroopa raamistik maanteetranspordi ja muude transpordiliikide vaheliste seoste tarbeks.

3. RAKENDUSALA

Käesoleva tegevuskava eesmärk on kiirendada ja kooskõlastada intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõttu maanteetranspordis, sealhulgas seoses muude transpordiliikidega.

Tegevuskavas piiritletakse kuus prioriteetset tegevusvaldkonda. Iga valdkonna puhul on kindlaks tehtud meetmed ja selge ajakava. Eesmärkide saavutamine menetluste ja spetsifikatsioonide raamistiku seadmise kaudu nõuab liikmesriikide ja teiste sidusrühmade osalemist.

Lisaks sellele aitab käesolev tegevuskava kombineerida kättesaadavaid ressursse ja vahendeid, et pakkuda Euroopa Liidule märkimisväärset lisandväärtust.

4. MIKS ON INTELLIGENTSETE TRANSPORDISÜSTEEMIDE PUHUL VAJA ÜLEEUROOPALIST LÄHENEMISVIISI?

Intelligentsed transpordisüsteemid võivad anda selget kasu transpordi tõhususe, säästvuse, ohutuse ja turvalisuse seisukohast ning aidata samal ajal saavutada ELi siseturu ja konkurentsivõime eesmärke.

Euroopas on kõnealuses valdkonnas võetud meetmeid alates 1980. aastatest. Kõnealused meetmed on küll olnud kooskõlastamata ja killustatud, kuid need on tavapäraselt keskendunud sellistele konkreetsetele valdkondadele nagu puhas ja energiatõhus transport, liiklusummikud, liikluskorraldus, liiklusohutus, kaubanduslike vedude turvalisus või linnaline liikumiskeskkond.

Nendele arengusuundadele vaatamata tuleb mõne küsimusega tegeleda Euroopa tasandil, et vältida intelligentsete transpordisüsteemide eri rakenduste ja teenuste paljusust; sellisteks küsimusteks on geograafiline järjepidevus, teenuste ja süsteemide koostalitlusvõime ning standardimine. Nende küsimuste lahendamine peaks hõlbustama üleeuroopaliste rakenduste kasutuselevõttu, tagama täpsed ja usaldusväärsed andmed reaalajas ning kõikide transpordiliikide piisava kaetuse.

4.1. Keskkonnahoidlik transport

Intelligentsete transpordisüsteemide rakendustel on oluline roll keskkonnahoidliku transpordi[9] tagamisel.

Liiklusnõudlust saab mõjutada sõidukite diferentseeritud maksustamisega teatavatel marsruutidel elektrooniliste maksukogumise süsteemide abil.

Intelligentsed transpordisüsteemid, mis hõlmavad teekonna kavandamist, dünaamilisi sõidukisiseseid navigatsioonisüsteeme ja keskkonnasäästliku sõidustiili tuge, aitavad samuti kaasa ummikute leevendamisele, keskkonnahoidlikumale liikuvusele ja väiksemale energiatarbimisele.

„Rohelised transpordikoridorid”[10] on ELi algatus integreeritud kaubavedude edendamiseks; see tähendab, et eri transpordiliigid täiendavad üksteist ja võimaldavad valida keskkonnahoidlikuma transpordiviisi kaugvedudeks logistiliste sõlmpunktide vahel. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja kõrgetasemelisi intelligentseid transpordisüsteeme.

4.2. Transpordi tõhustamine

Kaupade tootjad ja turustajad sõltuvad kaupade vedamisel ELis ja väljaspool seda tõhusatest ja ökonoomsetest eri transpordiliike ühendavatest logistikaahelatest, eelkõige täppisajastatud tootmise puhul. Intelligentsete transpordisüsteemide vahendid on selliste logistikaahelate haldamisel olulisteks abivahenditeks, eelkõige seoses paberivaba teabeahela säilitamisega füüsiliste kaubavoogude haldamisel (e-kaubaveod).

Reaalajas liiklus- ja reisiinfosüsteemide (RTTI) teenuseid, mida üha enam kombineeritakse satelliitnavigatsiooniga, pakuvad liikuvuse hõlbustamiseks tänapäeval nii avaliku kui ka erasektori esindajad.

Mitmel pool Euroopas toetavad intelligentsed transpordisüsteemid juba linnadevahelise ja linnaliikluse tõhusat korraldust, hõlbustades eri transpordiliikide vahelist üleminekut peamistes sõlm- ja ülekandepunktides.

Pikemas perspektiivis on võimalik näha selliste süsteemide täit potentsiaali nagu sõidukilt sõidukile (V2V), sõidukilt infrastruktuurile (V2I) ning infrastruktuurilt sõidukile (I2V) toimuval suhtlemisel ja teabevahetusel ning vajaduse korral GNSSi[11] asukoha ja aja määramisel põhinevad koostöösüsteemid.

4.3. Liiklusohutuse ja turvalisuse parandamine

Teadusuuringud ja esialgne kasutuselevõtt on näidanud, et liiklusohutust on võimalik oluliselt parandada juhiabisüsteemidega, nt elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC), kohanduv püsikiirushoidik (ACC), külgsuunalist liikumist kontrolliv seade (hoiatab sõidureast kõrvalekaldumisel ja abistab reavahetusel), kokkupõrkehoiatuse süsteem, hädapidurdussüsteem, ning muude rakendustega, nagu eCall (automaatne hädaabikõne), juhi valvsuse vähenemist tuvastavad süsteemid, „kiirusehoiatus” ja „alkoholilukk”. Ainuüksi ESC ja eCall[12] aitaksid ELis päästa kuni 6 500 inimelu aastas, kui neid täielikult rakendada.

Paremini tuleks ära kasutada uusimaid aktiivseid ohutussüsteeme ja kõrgetasemelisi juhiabisüsteeme, mis on juba osutunud kasulikuks sõidukis viibijate ja teiste liiklejate (sh vähem kaitstud liiklejate) ohutuse seisukohast. Euroopa põhimõtteid inimene-masin liidese kohta[13] tuleks laiendada, et võimaldada teisaldatavate seadmete levikut.

Navigatsioonisüsteemid ning liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemid võivad aidata jälgida sõidukite ja lasti liikumist, näiteks ohtlike kaupade või elusloomade veo puhul. Need võivad juhatada veoautojuhte turvalistele parkimisaladele, aidata järgida kehtivaid sõidu- ja puhkeaja nõudeid ning peaksid toetama uue põlvkonna digitaalseid sõidumeerikuid.

4.4. ELi lisandväärtus intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtul

Intelligentsete transpordisüsteemide potentsiaali on võimalik ära kasutada üksnes juhul, kui nende kasutuselevõtt Euroopas ei ole enam piiratud ja killustatud nagu tänapäeval, vaid toimub kogu Euroopa Liidus. Selles kontekstis on äärmiselt oluline kõrvaldada olemasolevad takistused intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtul. ELil on selge roll intelligentsete transpordisüsteemide kiirendatud ja kooskõlastatud kasutuselevõtuks sobivate raamtingimuste loomisel: poliitilised prioriteedid, intelligentsete transpordisüsteemide ühiste või taaskasutatavate üldosade valik ning kokkulepe selge ajakava osas.

Euroopa ühismeetmed aitavad otseselt kaasa:

- intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu keerukuse probleemi lahendamisele; kaasatud on suur hulk sidusrühmi ning vaja on tagada nii geograafiline kui ka eri partnerite vaheline sünkroniseerimine;

- kodanikele pakutavate kõrgetasemeliste liikuvusteenuste turu hõlvamisele, edendades samal ajal ühistransporti kui alternatiivi isiklike sõiduautode kasutamisele;

- mastaabisäästu loomisele intelligentsete transpordisüsteemide tõhusamaks, kiiremaks ja vähem riskantseks kasutuselevõtuks;

- intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu kiirendamisele maanteetranspordis ning teenuste järjepidevuse tagamisele kogu ühenduses;

- Euroopa intelligentsete transpordisüsteemide juhtpositsiooni tugevdamisele üleilmsetel turgudel; selleks soodustatakse innovatiivsete toodete ja teenuste pakkumist sõidukitootjatele, veoettevõtjatele, logistikateenuste osutajatele ja kasutajatele.

Nende eesmärkide saavutamiseks saab EL kasutada mitut vahendit: rahalist toetust, standardimisalgatusi, seadusandlikke ja muid meetmeid.

5. KONSULTEERIMINE

Käesoleva tegevuskava koostamisel võeti aluseks sidusrühmadega peetud laiaulatusliku konsulteerimise käigus saadud vastukaja. Vastukaja koguti neljal viisil: i) vestlused avaliku ja erasektori kõrgetasemeliste sidusrühmadega; ii) seminarid; iii) internetiküsimustik; iv) eesmärgistatud arutelud olemasolevates sidusrühmade foorumites.

Vestluste käigus tehti kindlaks teatavad põhivajadused. Intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõttu tuleks juhtida poliitiliselt ning tuleb selgelt kindlaks määrata vastutusvaldkonnad, sealhulgas avaliku ja erasektori koostöö roll. Sidusrühmade kooskõlastamiseks on vaja kõrgetasemelist sektoritevahelist rühma. Enamik vastanud sidusrühmi leiab, et Euroopa Liidul peaks olema suurem vastutus intelligentsete transpordisüsteemide laialdasemal kasutuselevõtul.

Liikluskorraldus, ummikute leevendamine kaubaveokoridorides ja linnades, intermodaalsuse edendamine, sõidukisisesed ohutussüsteemid, liiklus- ja reisiteave reaalajas ning avatud sõidukisisene platvorm rakenduste integreerimiseks olid mõned kindlakstehtud prioriteetsed valdkonnad.

6. PRIORITEETSED TEGEVUSVALDKONNAD JA SEONDUVAD MEETMED

Pakutud kuus prioriteetset valdkonda põhinevad avaliku ja erasektori sidusrühmadelt saadud tagasisidel; nende puhul eeldatakse, et lühiajalises ja keskpikas perspektiivis kasutusele võetavad intelligentsed transpordisüsteemid on kasutusvalmis ja piisavalt koostalitlusvõimelised ning suudavad Euroopas kasutuselevõttu kiirendada.

Tegevuskava aluseks on mitu käimasolevat Euroopa Komisjoni algatust, nagu kaubaveologistika tegevuskava,[14] linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava,[15] Galileo kasutuselevõtuetapp,[16] keskkonnahoidlik transport,[17] intelligentseid autosid käsitlev i2010 algatus,[18] e-ohutus (eSafety),[19] teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm,[20] eCall,[21] Euroopa tehnoloogiaplatvormid[22] ja nende strateegiliste teadusuuringute programmid, CARS 21[23].

Allpool kirjeldatud meetmed ei korda ega dubleeri juba tehtud tööd, vaid pigem täiendavad seda, luues maksimaalset sünergiat ja keskendudes kooskõlastatult prioriteetsetele valdkondadele.

6.1. Tegevusvaldkond 1: tee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalne kasutamine

Paljud tänapäevased intelligentsed transpordisüsteemid tuginevad teedevõrgu iseärasuste ja kehtiva liikluseeskirja täpsele tundmisele (nt ühesuunalised tänavad ja kiiruspiirangud). Kui varem andsid suure osa kõnealusest teabest ametiasutused, siis nüüd on suundumus kasutada kommertsallikaid. Kui kaalul on liiklusohutus, on oluline, et kõnealune teave on valideeritud ja kättesaadav kõikidele turuosalistele õiglastel ja võrdsetel alustel, et tagada ohutu ja korrapärane liikluskorraldus. See kehtib eelkõige digitaalsete kaartide koostamisel, sealhulgas andmete kogumisel, valideerimisel ja õigeaegsel ajakohastamisel.

Sarnased kaalutlused kehtivad (reaalajas) liiklus- ja reisiteabeteenuste pakkumisel. Konkreetsed küsimused on seotud „universaalsete liiklusteadete” mõistega ehk selliste teadete tüübiga, mis edastatakse avaliku teabe teenusena tasuta kõikidele liiklejatele, eri allikatest pärineva teabe järjepidevusega ning vajadusega järgida võrguhaldustoimingutest tulenevaid ettekirjutusi.

Pakutakse välja järgmised meetmed.

Meede | Määratud kuupäev |

1.1 | Menetluste määratlemine üleeuroopaliste reaalajas liiklus- ja reisiteabeteenuste pakkumiseks, keskendudes eelkõige järgmistele aspektidele: erasektori pakutavad liiklusteabeteenused, transpordiametiasutuste pakutavad liikluskorraldusandmed, riiklike ametiasutuste juurdepääs eraettevõtjate kogutud ohutusalasele teabele, eraettevõtjate juurdepääs asjakohastele avaliku sektori andmetele. | 2010 |

1.2 | Liiklusandmete ja liiklusskeemide, liikluseeskirjade ja soovituslike marsruutide (eelkõige raskeveokite tarbeks) kogumise ja edastamise optimeerimine. | 2012 |

Meede | Määratud kuupäev |

1.4 | Andmete ja menetluste spetsifikatsioonide määratlemine minimaalse universaalse liiklusteabe teenuste tasuta pakkumiseks (sh edastatavate teadaannete hulga määratlemine). | 2012 |

1.5 | Riigisiseste mitmeliigilist transporti hõlmavate „uksest ukseni” teekonna kavandajate väljatöötamise edendamine, võttes nõuetekohaselt arvesse ühistranspordi pakutavaid alternatiive, ning nende omavaheline ühendamine kogu Euroopas. | 2009–2012 |

6.2. Tegevusvaldkond 2: liiklus- ja kaubaveokorralduse intelligentsete transpordisüsteemide teenuste järjepidevus Euroopa transpordikoridorides ja linnastutes

Vajadus tulla toime suureneva liiklusmahuga, eelkõige Euroopa peamistes transpordikoridorides ja linnastutes, ning edendada samal ajal keskkonna säästmist ja energiatõhusust nõuab innovatiivseid lahendusi transpordi- ja liikluskorralduse valdkonnas. Seda arvestades on tõrgeteta toimiv ja dünaamiline liiklus- ja transpordikorraldus oluline kaugvedude ja linnapiirkondade kaubavedude seisukohast ning aitab samal ajal tõhustada intermodaalsust.

Intelligentsete transpordisüsteemide tehnoloogiad on aluseks e-kaubavedude[24] kasutuselevõtul, mille puhul tehakse teave veetavate kaupade, eelkõige ohtlike kaupade ja elusloomade asukoha ja seisukorra kohta võrgus turvalisel viisil kättesaadavaks. Seda kontseptsiooni saab laiendada, nii et see hõlmaks teisi tarneahela tegevusi, näiteks sisulist teabevahetust järelevalve ja ärilistel eesmärkidel, kasutades uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, näiteks raadiosagedustuvastust (RFID),[25] ning tuginedes EGNOS/Galileo satelliitnavigatsioonisüsteemi rakendustele. Tulevikus võib see tähendada „intelligentse lasti” kontseptsiooni tekkimist – kaup ise kannab teavet enda, oma ümbritseva keskkonna ja asukoha kohta ning on ühendatud rea teabeteenustega.

Sõidukite maksustamine teatavate marsruutide või piirkondade kasutamise eest põhineb tervel real parameetritel, nagu sõiduki mõõtmed, heitgaaside kogus, läbitud vahemaa või kellaaeg. Satelliitnavigatsiooni ja mobiilsidet kasutavad intelligentsed transpordisüsteemid pakuvad uusi võimalusi rakendada seda tüüpi infrastruktuuridele juurdepääsu ja maksustamist.

Pakutakse välja järgmised meetmed.

Meede | Määratud kuupäev |

2.1 | Ühiste menetluste ja spetsifikatsioonide väljatöötamine, et tagada intelligentsete transpordisüsteemide teenuste järjepidevus reisijate ja kaupade veoks transpordikoridorides ja linnades/linnastutes. See peaks hõlmama „uksest ukseni” transpordi teabevoogude, liideste, liikluskorralduse ja reisi kavandamise, eelkõige erand- ja hädaolukordadeks valmisoleku võrdlevat hindamist ja standardimist. | 2011 |

2.2 | Kaubavedude (e-kaubavedude) toetuseks kasutatavate intelligentsete transpordisüsteemide teenuste kindlakstegemine ja kontseptsioonist tegelikkuseni jõudmiseks asjakohaste meetmete väljaarendamine. Erilist tähelepanu pööratakse kaupade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise rakendustele, mille puhul kasutatakse tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi, nagu RFID ja EGNOS/Galileol põhinevad positsioneerimisseadmed. | 2010 |

2.3 | Toetus Euroopa intelligentsete transpordisüsteemide uuendatud mitmeliigilise raamstruktuuri laialdasemaks kasutuselevõtuks ja linnalise liikumiskeskkonna intelligentsete transpordisüsteemide raamstruktuuri määratlemiseks; see hõlmab terviklikku lähenemisviisi reisi kavandamisele, transpordinõudlusele, transpordikorraldusele, hädaolukordade ohjamisele, teede maksustamisele ning parkimis- ja ühistranspordirajatiste kasutamisele. | 2010 |

2.4 | Elektroonilise maanteemaksu süsteemide koostalitlusvõime rakendamine[26] | 2012/2014 |

6.3. Tegevusvaldkond 3: liiklusohutus ja turvalisus

Intelligentsetel transpordisüsteemidel põhinevad liiklusohutus- ja -turvalisusrakendused on oma tõhusust tõestanud, kuid nende üldine kasu ühiskonnale sõltub nende kasutuselevõtu ulatusest. Täiendavat tähelepanu nõudvad küsimused on näiteks ohutu inimene-masin liidese väljatöötamine (tuginedes Euroopa põhimõtete raames tehtud tööle), teisaldatavate seadmete[27] integreerimine ning vähem kaitstud liiklejate (nt vanurite) ohutuse tagamine. Seepärast on jõupingutused parimate tavade propageerimiseks kõnealustes valdkondades üliolulised nende küsimuste lahendamiseks.

Transpordisüsteeme võivad varitseda ka turvaohud. Transpordi turvalisust, eelkõige vajadust kaitsta reisijaid ja transporditöötajaid ning tagada transpordirajatiste ja varade turvalisus, tuleb arvesse võtta, ilma et seatakse ohtu tõhus ja tulemuslik vedu.

Pakutakse välja järgmised meetmed.

Meede | Määratud kuupäev |

3.1 | Kõrgetasemeliste juhiabisüsteemide ning ohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu edendamine, sealhulgas nende paigaldamine uutesse sõidukitesse (tüübikinnituse kaudu) ja vajaduse korral kasutatud sõidukite moderniseerimine kõnealuste süsteemidega | 2009–2014 |

3.2 | Toetus üleeuroopalise automaatse hädaabikõne eCall[28] kooskõlastatud kasutuselevõtu rakendamise platvormile, sealhulgas teadlikkuse tõstmise kampaaniad, häirekeskuste infrastruktuuride ajakohastamine ja reguleerimisvajaduse hindamine. | 2009 |

3.3 | Reguleeriva raamistiku väljatöötamine ohutu sõidukisisese inimene-masin liidese tarbeks ning teisaldatavate seadmete integreerimine, võttes aluseks Euroopa põhimõtted[29] turvaliste ja tõhusate sõidukisiseste info- ja sidesüsteemide kohta. | 2010 |

3.4 | Asjakohaste meetmete, sh parimaid tavasid käsitlevate suuniste väljatöötamine intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste ja teenuste mõju kohta vähem kaitstud liiklejate ohutusele ja mugavusele. | 2014 |

3.5 | Asjakohaste meetmete, sh parimaid tavasid käsitlevate suuniste väljatöötamine veokitele ja tarbesõidukitele ettenähtud turvaliste parkimiskohtade ning telemaatiliselt juhitavate parkimis- ja ettetellimissüsteemide kohta. | 2010 |

6.4. Tegevusvaldkond 4: sõiduki integreerimine transpordi infrastruktuuri

Intelligentsete transpordisüsteemide osade või tervete süsteemide kasutamine on sätestatud mitmes kehtivas või kavandatavas õigusaktis ja vabatahtlikes kokkulepetes, mida kohaldatakse tarbe- või erasõidukite suhtes. Sellised sätted hõlmavad ohtlike kaupade ja elusloomade transporti, digitaalset sõidumeerikut,[30] elektroonilisi maksukogumise süsteeme ning automaatset hädaabikõnet eCall. Seni on enamik neist õigusaktidest ja kokkulepetest töötatud välja üksteisest sõltumatult, nii et kuigi vajadused on samad, ei ole erilist sünergiat saavutatud.

Kõnealuste rakenduste lihtsustamine ja nende integreerimine ühtsesse avatud süsteemiga arhitektuuri tooks kaasa suurema tõhususe ja kasutatavuse, väiksemad kulud ja parema laiendatavuse ning võimaldaks isehäälestumise abil integreerida uusi või ajakohastatud rakendusi, nt teisaldatavates seadmetes leiduvaid rakendusi või rakendusi, mis kasutavad asukoha ja aja ülitäpseks määramiseks GNSS teenuseid. Selline avatud süsteemiarhitektuur oleks ehitatud sisse avatud sõidukisisesesse platvormi, millega tagataks koostalitlusvõime / vastastikune sidumine infrastruktuuri süsteemide ja rajatistega. Sellise modulaarse lähenemisviisi puhul oleks hiljem võimalik lisada täiendavaid funktsioone, mis on seotud sõidukis viibijate ohutusega, ohutu inimene-masin liidesega, logistikatoega, juurdepääsuga mitmeliigilist transporti käsitlevale teabele ja võimalik, et ka sõidukite elektroonilise tuvastusega.

See platvorm tuleks esialgu võtta kasutusele tarbesõidukites. Positiivne tagasiside kõnealustele rakendustele aitaks kiirendada integreeritud intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõttu erasõidukites ning stimuleeriks seega originaalsete ja järelturul levitatavate sõidukisiseste toodete ja teenuste üleeuroopalist turgu.

Sõidukitevahelisel ning sõiduki ja infrastruktuuri vahelisel teabevahetusel ja sidel põhinevate koostöösüsteemide väljatöötamisel tehakse samuti kiireid edusamme ning seda tuleks veelgi soodustada.

Pakutakse välja järgmised meetmed.

Meede | Määratud kuupäev |

4.1 | Sõidukisisese platvormi avatud arhitektuuri vastuvõtmine intelligentsete transpordisüsteemide teenuste ja rakenduste, sh standardliideste pakkumiseks. Selle meetme tulemus esitataks seejärel asjaomastele standardiasutustele. | 2011 |

4.2 | Koostöösüsteemide väljatöötamine ja hindamine kooskõlastatud lähenemisviisi määratlemiseks; kasutuselevõtu strateegiate, sh intelligentsesse infrastruktuuri tehtavate investeeringute hindamine. | 2010–2013 |

4.3 | Spetsifikatsioonide määratlemine infrastruktuurilt infrastruktuurile (I2I), sõidukilt infrastruktuurile (V2I) ja sõidukilt sõidukile (V2V) suhtlemiseks koostöösüsteemides. | 2010 (I2I) 2011 (V2I) 2013 (V2V) |

4.4 | Mandaadi andmine Euroopa standardiorganisatsioonidele, et nad töötaksid välja ühtlustatud standardid intelligentsete transpordisüsteemide rakendamiseks, eelkõige seoses koostöösüsteemidega. | 2009–2014 |

6.5. Tegevusvaldkond 5: andmeturve ja -kaitse ning vastutus

Andmete (eelkõige isiku-ja finantsandmete) käitlemine intelligentsete transpordisüsteemide rakendustes tõstatab hulga küsimusi, kuna kaalul on kodanike andmekaitse alased õigused. Samal ajal tuleb kõikidele osalistele, eelkõige kodanikele tagada andmeterviklus, andmete konfidentsiaalsus ja kättesaadavus. Lisaks sellele tekitab intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste kasutamine täiendavaid nõudeid vastutuse seisukohast. Need küsimused võivad olla tõsiseks takistuseks intelligentsete transpordisüsteemide teenuste turuhõlvamisele, kui ei tõendata, et kodanike õigused on täielikult kaitstud.

Pakutakse välja järgmised meetmed.

Meede | Määratud kuupäev |

5.1 | Intelligentsete transpordisüsteemide rakendustes ja teenustes andmete käitlemisega seotud andmeturbe ja isikuandmete kaitse aspektide hindamine ning ettepanekute esitamine ühenduse õigusaktidega kooskõlas olevate meetmete kohta. | 2011 |

5.2 | Intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste, eelkõige sõidukisiseste ohutussüsteemide kasutamisega seotud vastutusküsimuste lahendamine. | 2011 |

6.6. Tegevusvaldkond 6: Euroopa koostöö ja kooskõlastamine intelligentsete transpordisüsteemide valdkonnas

Intelligentsete transpordisüsteemide kooskõlastatud kasutuselevõtt ELis nõuab tihedat ja tõhusat koostööd kõikide Euroopa tasandil kaasatud osaliste vahel ning ideaaljuhul oleks selle tulemusena võimalik kasutuselevõtunõudeid lähendada, kasutuselevõtumeetmeid paremini sünkroniseerida ning vältida riigi- ja omanikupõhiseid vastastikku ühildumatuid lahendusi, mis on takistuseks integratsioonile Euroopa tasandil.

Kogu Euroopa ametiasutuste tehtavate teadlike investeerimisotsuste põhjendamiseks on vaja levitada parimaid olemasolevaid teadmisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitlevate projektide kulude ja eeliste kohta kogu olelusringi jooksul, samuti anda tagasisidet asjakohaste kogemuste kohta. Üleeuroopalise kasutuselevõtu realiseerimise seisukohalt on seega äärmiselt oluline leppida kokku ühiste hindamismeetmete ja otsuste tegemisel kasutatavate ühtsete abivahendite osas.

Intelligentsete transpordisüsteemide kooskõlastatud kasutuselevõtt kogu Euroopas nõuab ka linnade ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist, peamiselt linna tasandil ja linnadevahelisel tasandil. Konsensuse saavutamise ja otsuste tegemise hõlbustamiseks ja toetamiseks tuleks anda suuniseid ja tehnilist tuge.

Lisaks sellele nõuab käesoleva tegevuskava meetmete rakendamine nõuetekohast juhtimisstruktuuri. Liikmesriigid peaksid üritama jõuda kokkuleppele ühises intelligentseid transpordisüsteeme käsitlevas kavas ning meetodites, mille abil jõuda kavandatust kooskõlastatud rakendamiseni, näiteks kooskõlastatud investeeringute või ühtlustamisalgatuste abil.

Pakutakse välja järgmised meetmed.

Meede | Määratud kuupäev |

6.1 | Ettepanek intelligentsete transpordisüsteemide üleeuroopalise kasutuselevõtu Euroopa tasandil kooskõlastamise õigusliku raamistiku kohta. | 2008 |

6.2 | Otsuste tegemist toetavate abivahendite väljatöötamine intelligentsete transpordisüsteemide rakendusi ja teenuseid käsitlevate investeerimisotsuste tarbeks. See peaks hõlmama majandus-, sotsiaal-, finants- ja toimemõju kvantitatiivset hindamist ning käsitlema selliseid aspekte nagu kasutajatepoolne omaksvõtt, kasu/eelised olelusringi jooksul, samuti rajatiste hankimise ja kasutamise parima tava kindlakstegemine ja hindamine. | 2011 |

6.3 | Suuniste väljatöötamine intelligentsete transpordisüsteemide rajatiste ja teenuste rahastamiseks ELi (nt TEN-T ja struktuurifondid) ja riiklikest vahenditest, võttes arvesse nende majanduslikku, sotsiaalset ja operatiivset väärtust. | 2010 |

6.4 | Spetsiaalse intelligentsete transpordisüsteemide koostööplatvormi loomine liikmesriikide ja piirkondlike/kohalike omavalitsuste vahel, et edendada intelligentsete transpordisüsteemide algatusi linnalise liikumiskeskkonna valdkonnas. | 2010 |

7. TULEVIKUVÄLJAVAATED

Käesolevas tegevuskavas tehakse ettepanek intelligentsete transpordisüsteemide ühtseks ja kiiremaks kasutuselevõtuks kogu Euroopas, tuginedes poliitilistele eesmärkidele. Eespool kirjeldatud prioriteetsed tegevusvaldkonnad ja meetmed on ette nähtud kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. Varem ELi ja riigi tasandil toetatud meetmete integreerimise ja täiendamise teel võetakse kõnealuse lähenemisviisi puhul täielikult arvesse juba tehtavat tööd ning tekkinud rakenduste ja teenuste edukat kasutuselevõttu. Selline kombinatsioon tagab parima raamistiku intelligentsete transpordisüsteemide oluliseks panuseks säästvama liikuvuse saavutamisse Euroopas.

Lühiajalises ja keskpikas perspektiivis soodustab tegevuskava intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõttu ELis, kuid selle eesmärk on luua pikaajaline nägemus, milles on selgelt määratletud intelligentsete transpordisüsteemide roll Euroopa homses transpordisüsteemis.

Euroopa Komisjon esitab aruande käesoleva tegevuskava rakendamisel saavutatud edusammude kohta 2012 aastal. Kõnealuses aruandes vaadatakse läbi ja vajaduse korral laiendatakse prioriteetseid valdkondi ja meetmete kohaldamisala.

Käesolevale teatisele on lisatud ettepanek direktiivi kohta, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu kooskõlastamiseks.

[1] KOM(2005) 24.

[2] KOM(2006) 314.

[3] CEMT/ITF (2007): Congestion, a Global Challenge: The Extent of and Outlook for Congestion in Inland, Maritime and Air Transport (Ummikud kui üleilmne väljakutse: sise-, mere- ja õhutranspordi ummikute ulatus ja prognoos).

[4] DG TREN (2008): Energy and Transport in Figures 2007/08 (Energia ja transport arvudes).

[5] Vt joonealune märkus 4.

[6] Vt joonealune märkus 2.

[7] KOM(2006) 545.

[8] SESAR: Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem (Single European Sky Air Traffic Management Research).

[9] KOM(2008) 433 – Keskkonnahoidlikku transporti käsitlev teatis.

[10] KOM(2007) 607.

[11] Global Navigation Satellite System (ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem)

[12] KOM(2007) 541.

[13] K(2008) 1742.

[14] KOM(2007) 607.

[15] Vastuvõtmine on kavandatud 2008. aasta detsembrisse.

[16] http://ec.europa.eu/dgs/energy_transport/galileo

[17] KOM(2008) 433.

[18] KOM(2007) 541.

[19] www.esafetysupport.org

[20] http://cordis.europa.eu/fp7

[21] www.esafetysupport.org/en/ecall_toolbox

[22] http://cordis.europa.eu/technology-platforms

[23] KOM(2007) 22.

[24] KOM(2007) 607. Komisjoni teatis „Kaubaveologistika tegevuskava”.

[25] KOM(2007) 96.

[26] Direktiiv 2004/52/EÜ.

[27] Teisaldatavad seadmed on side- ja teabevahendid, mida juht saab sõidukisse kaasa võtta ja sõidu ajal kasutada: mobiiltelefon, navigatsiooniseade, pihuarvuti jne.

[28] KOM(2005) 431, KOM(2003) 542.

[29] K(2006) 7125.

[30] Määrus (EÜ) nr 2135/98.