52008DC0748

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 12.11.2008

KOM(2008) 748 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (GMES): me hoolime oma planeedi turvalisusest

{SEK(2008) 2808}{SEK(2008) 2809}

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (GMES): me hoolime oma planeedi turvalisusest

1. Sissejuhatus

20. sajandi keskpaigas nägime oma planeeti esmakordselt kosmosest. Kosmosest paistab Maa väikese ja haprana, kus ei domineeri inimtegevus, vaid kangastuvad pilvede, ookeanide, rohumaade ja pinnase tekitatud mustrid[1].

Kosmosesüsteemid aitavad meil oma planeedi haprusest aru saada. Nende süsteemide abil saab inimkond astuda vastu 21. sajandi väljakutsetele, milleks on turvalisust ohustavad tegurid, keskkonna saastatus ja kliimamuutus. Maavaatlussüsteemid kujutavad endast võimast tipptehnoloogiat, mille abil kosmoses ja maapinnal paiknevate vahenditega saab jälgida keskkonda ja turvaohte Maal ning mis varustab meid ajakohase ja usaldusväärse teabega. Seepärast on Euroopa otsustanud ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) algatuse kaasabil välja arendada oma sõltumatu tegevusvõime. See otsus näitab, et EL suurendab oma vastutust Euroopa ja maailma probleemide ees. Sellise süsteemi loomine näitab ELi strateegilist valikut ning mõjutab püsivalt ELi edasist poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja teaduslikku arengut.

On tehtud juba palju, et muuta GMES ideest reaalsuseks. Nõukogu toetas seda lähenemist,[2] tunnustades Maa vaatluste tähtsust, ning tervitas Austria ja Saksamaa ELi eesistujariigiks olles tehtud algatusi[3] GMES-süsteemi edasise struktuuri ja juhtimise osas, mille aluseks on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Euroopa Liidu ühised pingutused.

GMES-süsteem on nüüdseks jõudnud käivituseelsesse etappi. 2011. aastal jõutakse etappi, kus GMES-süsteemi käivitamine on tehniliselt teostatav.

Sellest lähtuvalt kinnitas nõukogu[4] taas vajadust GMES-süsteem kiiresti käivitada. Nõukogu palus komisjonil koostada tegevuskava, mille alusel luua ELi programm, mille eesmärk on kindlustada GMES-teenuste ja oluliste vaatlusandmete kättesaadavus. Selleks kutsus[5] nõukogu komisjoni tegema 2008. aastal ettepanekut GMESi finantseerimise korraldamise, operatiivse infrastruktuuri ja tõhusa juhtimise kohta.

Käesolev teatis, mille koostamiseks peeti intensiivseid konsultatsioone peamiste sidusrühmadega, on vastus sellele üleskutsele. Teatise peamine eesmärk on panna alus edasistele aruteludele ja leida paljude kaasatud partnerite hulgas poliitiline konsensus, mille põhjal võtta hiljem rakendusmeetmeid.

2. Kasutajate vajadustest lähtuv maavaatlusprogramm: hetkeolukord ja tulevikunägemus

GMES-süsteemi ülesanne on osutada üldist huvi pakkuvaid teenuseid. Näiteks kuuluvad nende teenuste hulka kriisiolukorras vajalike meetmete kaardistamine, kliimamuutuse parameetrite või ka atmosfääri keemilise koostise seire. Et arendada välja GMESi infrastruktuur ja käivitamiseelsed teenused, on EL, ESA ja nende liikmesriigid juba teinud olulisi, Maa vaatluste arendamiseks vajalikke investeeringuid teadus-ja arendustegevusse. Praegu on vaja kindlustada GMES-süsteemi toimimine ekspluatatsioonietapis.

GMES-süsteem koosneb kolmest järgnevast valdkonnast:

Kosmos

GMES-süsteemi valdkond „kosmos” koosneb maavaatlusteks vajalikust infrastruktuurist, mis on loodud teenuste jaoks vajalike andmete kogumiseks ning mille ülesandeks on ka maapinna, atmosfääri ja okeaanilisi parameetreid kirjeldavate vaatluste tegemine. Praktikas tähendab see

- olemaolevat või kavandatud Euroopa kosmoseinfrastruktuuri, peamiselt ESA, EUMETSATi ja liikmesriikide satelliite[6] ning

- ELi ja ESA ühisfinantseeritavat kosmoseinfrastruktuuri.

Kosmose valdkond hõlmab mitmeid funktsioone kõigis kosmose infrastruktuuri etappides (tutvustamine, ekspluatatsioonisüsteemi esialgsed ja püsivad elemendid). Nüüdseks on ESA ja Euroopa Ühendus ühiselt, ESA läbiviidud vajaduste analüüsi alusel ning ESA juhitava GMESi kosmosevaldkonna programmi raames, välja töötanud kosmosevaatluste infrastruktuuri. Selle programmi eesmärk on ette valmistada ja ellu viia mitmeid satelliitide lähetusi, mida teatakse nimetuse all „sentinellid”.

In situ

GMESi valdkond „ in-situ” hõlmab mitmeid rakendusi, vahendeid ja teenuseid, mida omatakse ja juhitakse riiklikul, piirkondlikul ja valitsustevahelisel tasandil nii ELis endas kui ka väljaspool ELi. In situ infrastruktuuri abil kogutakse andmeid, et jälgida Maa ookeane, kontinentide pinda ja atmosfääri. Sellisteks andmeteks on näiteks atmosfääri- ja õhukvaliteedi keemilised andmed, andmed jääkatte, pinnase kohta, geofüüsikalised andmed ja radarivõrgustikud jne.

Teenused

GMES-teenused on Euroopa sõltumatuse alus ülemaailmse teabe kogumisel. GMES-teenuste operatiivseks rakendamiseks tuleks koostada nende teenuste kohaldamisala ja osutamist käsitlevad kavad, mille aluseks võetaks kasutajate vajadused ja kehtiv seadusandlus, kuid need kavad võib ka esiplaanile seada, kui tekivad institutsionaalsed või poliitilised vajadused. Õigeaegne ja kulutasuv andmete edastamine sõltub suuresti Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri (INSPIRE) käsitleva direktiivi[7] rakendamisest, milles sätestatakse andmete väljatöötamise ja andmevahetuse põhimõtted ELi poliitika rakendamiseks ning seda eelkõige keskkonnasektoris. GMES-teenused teevad tooted kättesaadavaks nii Euroopa kui ülemaailmsel tasandil.

2008. aastal tehti algust käivitamiseelsete teenustega, mis sillutavad teed GMES-programmi tulevaseks rakendamiseks. GMES-süsteemi pakutavad teenused selles etapis on alljärgnevad.

- Mere- ja atmosfääriga seotud teenused

Siia rühma kuuluvad teenused Maa alamsüsteemide seisundi süstemaatilise seireks ja ennustamiseks piirkondlikul ja globaalsel tasandil, mis nõuavad eriti arvuti- ja töötlusmahukaid mudeleid ja meetodeid. Nende teenuste abil saadakse teavet kliimamuutuse seireks ja mõistmiseks. Neid teenuseid saab kasutada transpordisektoris vajalike paranduste tegemiseks ning selleks, et saada Euroopa Liidu uue integreeritud merenduspoliitika[8] rakendamiseks vajalikke teadmisi mere kohta.

- Maismaa, kriisolukorra ja julgeolekuga seotud teenused

Siia rühma kuuluvad maapinna seireks, kriisolukordade lahendamiseks ja julgeoleku tagamiseks vajalikud geograafilist teavet pakkuvad teenused riiklikul, piirkondlikul, Euroopa ja ülemaailmsel tasandil.

GMES-süsteemi arendamise algetapil keskenduti eelkõige keskkonnakaitseks ja kriisilahenduseks vajalike maavaatlusteenuste loomisele. Nüüd tuleb kiirendada julgeolekuga seotud teenuste arendamist. ELi integreeritud merenduspoliitika osana arendatava Euroopa mereseirevõrgustiku kaudu on võimalik toota lisandväärtust. Selleks on vaja, et liikmesriigid teeksid omavahel ja ka Euroopa Kaitseagentuuriga tihedat koostööd.

Samuti teeb komisjon ettepaneku lähenemise kohta, mille kaudu GMES toetab kliimamuutuse seiret, kasutades selleks oma atmosfääri-, maismaa- ja mereteenuste elemente.

Lisaks saab GMES kaasa aidata kavandatud ühise keskkonnateabe süsteemi (SEIS)[9] toimimisele, eesmärgiga ajakohastada ja lihtsustada keskkonnapoliitika kujundamiseks vajalike andmete kogumist ja kasutamist ning teabevahetust. Selles valdkonnas pakub GMES-programm võimalusi nii poliitikakujundajatele kui kodanikele mõeldud teenuste osutamise parandamiseks.

Praegu ei ole GMES-teenused veel päris valmis. Teenused ei ole veel täielikult ja pidevalt ülemaailmselt kättesaadavad. Teenuste jätkusuutlikkus ei ole veel täies mahus tagatud. Seetõttu on vaja nende teenuste, sealhulgas kosmose infrastruktuuri arendamisse jätkuvalt investeerida, et parandada GMES-teenuste puudused ning tagada nende jätkusuutlikkus ja usaldusväärsus pikaajalises perspektiivis. Lisaks sellele tuleb lõplikult kokku viia osalejad erinevatest institutsioonidest, tagada ka valitsustevahelistes organisatsioonides osalemisega seotud ELi ja ESA liikmesriikide ning teiste riikide hea esindatus. GMES-süsteemi kulutasuvaks arendamiseks on vaja luua üksikutel moodulitel või etapiviisilisel lähenemisel põhinev ja olemasolevatele kosmoses või maapeal paiknevatele vahenditele tuginev süsteem.

3. GMES: RIIKLIKUD INVESTEERINGUD KASVUSTRATEEGIASSE

Kuigi GSEM-süsteem teenib enamjaolt avalik-õiguslike asutuste huve, loob ta ka erasektorile üha enam võimalusi teabeallikate kasutamiseks ning aitab nii kaasa teadus- ja äriringkondade vaheliste partnerluste loomisele. Riiklikud investeeringud innustavad ka tööstust võtma kasutusele vaatlus-, side- ja infotehnoloogia integreeritud võimalusi ja lihtsustavad lisandväärtust loovate uute teenuste turulejõudmist teenuseosutajate poolt, kes tihtipeale on just väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjad. See omakorda tagab, et kui erasektor on need meetmed kasutusele võtnud ning neid finantseerib, vähendatakse nendesse tehtavaid riiklikke investeeringuid või suunatakse need vähemarenenud sektoritesse, sõltuvalt poliitilistest prioriteetidest. Seega võib turul loodavate võimaluste areng määrata riiklike investeeringute osakaalu, kuigi see ei toimu ilmselt lähema aja jooksul. Igal juhul peaks GMES-programm jääma eelkõige riiklikest vahenditest finantseeritavaks programmiks.

Selle saavutamiseks peaks GMES-teenused olema täies mahus ja avalikult kättesaadavad ulatuses, mis ei ole vastuolus liikmesriikide julgeolekuhuvidega. See aitab edendada Maa vaatlusandmete võimalikult laia kasutamist kooskõlas ühise keskkonnateabesüsteemiga (SEIS) ja vastavalt kehtivatele õigusaktidele, nagu INSPIRE-direktiiv, ning võttes arvesse maavaatlussüsteemide ülemaailmse süsteemi (GEOSS) põhimõtteid. Kokkuvõttes loob GMES-süsteem sünergiaid satelliitnavigatsioonisüsteemide, nimelt GALILEO ja EGNOSE, ning sidesüsteemide vahel, et tagada integreeritud teabe jõudmine kasutajani.

4. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Kuigi GMES-teenuste valdkonnas on oluline Euroopa sõltumatus, on rahvusvaheline koostöö Maa seire puhul siiski vältimatu, et rahuldada Euroopa vajadust teabe järele üleilmsel tasandil ja selleks, et töötada välja kulutasuv süsteem. GMES-süsteemi ei saa edukalt rakendada ilma, et koostöökavade alusel vahetataks vaatlusandmeid ning jagataks vaatlusteks vajalike infrastruktuuride kulusid partneritega väljaspool ELi. Ainult koordineeritud lähenemisega, kus on koos maailma suurimad tegijad, saab võtta tõhusaid meetmeid, et võidelda globaalsete keskkonnaohtudega. Just Maa vaatlusteks vajalike jagatud vahendite ühine areng on aidanud maailma suurimatel tegijatel mõista praeguste kliimamuutusprotsesside tähtsust ja mõju. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku luua GMESi rahvusvahelise koostöö strateegia. Kooskõlas Lissaboni GMES-protsessiga toimub Aafrika puhul koostöö partnerluses Aafrika Liidu komisjoniga ELi ja Aafrika ühisstrateegia raames.

Rahvusvaheline koostöö tuleks üles ehitada olemasolevate, Euroopa riiklike ja valitsustevaheliste tegijate ning rahvusvaheliste partnerite (nagu Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon) poolt välja töötatud koostöökavade alusel, ning uusi valdkondi haarava koostöö arendamisse tuleb kaasata maapinna kaugseire töörühm, kes koordineerib tööd maavaatlussüsteemide ülemaailmse süsteemi (GEOSS) loomisel. Töörühma tegevus peab tagama, et vaatlusandmed, mida Euroopa ei kontrolli, oleksid kättesaadavad, ja et Euroopa panus selles rahvusvahelises ettevõtmises oleks selgelt määratletud. Samuti eeldatakse, et GMES-süsteem saab olema Euroopa peamine panus GEOSSi rakendamise kümneaastases kavas.

5. GMES-programmi rahastamine

Kuna GMES-programmi algidee oli paljudest süsteemidest koosneva süsteemi loomine, et osutada üldist huvi pakkuvaid teenuseid, peaks GMESi rahastamine toimuma peamiselt riiklikest vahenditest. Euroopa ühine huvi selle projekti vastu on ilmne, kuid ELi praegune eelarve ei võimalda selle täit potentsiaali välja arendada. Võttes arvesse kulutasuvuse põhimõtet ning asjaolu, et komisjoni rahalised vahendid ja tööjõuressursid on piiratud, on praeguses arenguetapis ainuvõimalik lähenemine rahastamisele selline, et GMES-süsteemi arendatakse moodulite kaupa. See tähendab seda, et kõikvõimalikke kaalumisele tulevaid GMES-teenuste kohaldamisala laiendamisi ja kõiki GMES-süsteemi uusi arengusuundi hinnatakse läbipaistvuse põhimõtte alusel ning kulutasuvuse põhimõttest, kasutajate vajadustest ja ELi poliitilistest huvidest ning sellest lähtuvalt, kas suudetakse tagada asjakohased rahalised vahendid ja organisatsioonilised struktuurid.

GMES-süsteemi kolme etapi vahelised üleminekud peavad olema sujuvad ja osutama vastastikust tagasisidet. Need etapid oleksid tutvustamisetapp koos teadus- ja arendustegevuse rahastamisega, käivitamiseelne etapp koos mitmesuguse teadus- ja arendustegevuse ning tegevusvahendite rahastamisega, ekspluatatsioonietapp koos ELi, valitsustevahelistest ja riikide tegevuseelarvetest rahastatava tegevusega. Seejuures tuleb meeles pidada, et GMES-süsteemi arengu kindlustamiseks on vaja teadus- ja arendustegevust rahastada ka ekspluatatsioonietapis.

GMES-süsteemi kaasrahastamine toimub Euroopa, valitustevahelisel ja riiklikul tasandil. Niisiis on vaja määratleda kulutasuvuse põhimõtted ja viia samal ajal läbi kulude hindamine teenuste kohaldamisalade põhjal. GMES-süsteemi rahastamiseks vajalike summade määramiseks peab EL läbi viima üksikasjalikud finants- ja eelarveanalüüsid.

Kosmos

Ühenduse programm peaks kaasa aitama kosmose infrastruktuuri jätkusuutlikkuse tagamisele, eelkõige seoses nende infrastruktuuride orbiidil püsimise, toimimise ja uuendamisega, mida kaasrahastavad praegu ESA ja EÜ, et likvideerida infrastruktuuri puudujääke. Programmiga tuleks ette näha ka rahastamiskava selliste andmete kättesaadavaks tegemiseks, mis saadakse selliste infrastruktuuride kaudu, mille väljatöötamisel ESA ei ole osalenud.

Komisjon hindab kosmose valdkonna kulusid ESA poolt koordineeritava kosmose valdkonna pikaajalise kava alusel ning alustades selle hindamisest, kui suur on praegu vajadus nende teenuste järele.

In situ

In-situ infrastruktuurid on välja töötanud liikmesriigid, kes neid hooldavad, seega peaksid asjakohase rahastamise eest vastutama peamiselt liikmesriigid. Ühenduse programm peaks siiski kosmose infrastruktuure käsitlevat strateegilist kontseptsiooni järgides ning ELi tulevase eelarve suuruse ja kohaldamisalade kohta tehtud otsuseid arvestades vajadusel kaasa aitama in-situ infrastruktuuride toetamisele, nimelt hoogustades nii üle-euroopaliselt kui ka ülemaailmselt koordineeritud andmete kogumist ja vahetust. Ühenduse programm peaks aitama kaasa ka selliste meetmete koordineerimisele, mis on vajalikud GMES-teenuste puhul vajalike in-situ - andmete kättesaadavuse tagamiseks. Kui on asjakohane, peaks programm paika panema ka täiendavad meetmed, näiteks seoses piiriülese tegevuse toetamise ja globaalsete võrgustike loomisega.

Teenused

On kavandatud, et GMES-programm peaks tagama operatiivteenuste kaasrahastamise. Probleem seisneb selles, kuidas konsolideerida ELi teadusprogrammide raames ning riiklikul ja valitsustevahelisel tasandil juba tehtud suurte investeeringute tulemusi. Erinevad kasutajarühmad loodavad, et EL tagab GMES-teenuste jätkusuutlikkuse ja rakendab sellega kaasnevad meetmed, et toetada uuendustegevust ja uuenduste kasutuselevõttu järgsektoris.

Teenuste valdkonna kulusid hinnatakse kasutajate ühenduste ekspertrühmade määratud kasutusvaldkondades, varasemate uuringute ja juba kättesaadavate käivitamiseelsete teenuste põhjal[10].

Täpse kuluhinnangu alusel esitab komisjon õigusakti ettepaneku, millega määratakse kindlaks ELi panus GMES-süsteemi ekspluatatsioonietapis aastatel 2011–2013. Võttes aluseks finants- ja eelarveanalüüsid ning vajalike rahastamisvahendite ja organisatsiooniliste struktuuride olemasolu, peaks ELi rahaline panus 2014. aastast alates jätkuvalt toetama GMESi toimimist.

6. Maa vaatluste jätkusuutlikkuse tagamine: juhtimine

GMES-süsteemi rakendamisega tegelevad paljud, sealhulgas valitsustevahelised ametid, nagu näiteks ESA, riiklikud ja piirkondlikud[11] organisatsioonid, keskkonnaametid, kodanikukaitseteenistused, kosmoseagentuurid, tööstus ning kasutajate ühendused.

GMES-programmi edu sõltub paratamatult ELi juhitava partnerluse loomisest nende erinevate rühmade vahel. Nende partnerlustega tuleks tagada olemasolevate ja uute elementide integreerimine, tagades samas, et otsuste langetamine põhineks rollide ja vastutusalade selgel jaotusel, et riiklike kulutuste suhtes lasuks aruandekohustus ning et samas arvestataks subsidiaarsuse põhimõtet ning tagataks läbipaistvus. Tuleks luua ka raamistik, mille raames liikmesriigid, kes loovad partnerluse ühendusega, saavad kindlustada oma varade pikaajalise kättesaadavuse.

Nende partnerluste puhul peaks Euroopa Komisjon olema GMES-programmi üldine poliitiline koordineerija, koordineerides sealhulgas institutsionaalset, ELi eelarve ja programmi haldust ning rakendamist, panustamist turuarengutesse ja rahvusvahelise koostöö meetmeid. GMES-programmi rakendamise kogemuste alusel tuleb kaaluda alternatiivseid organisatoorse korralduse võimalusi.

6.1. Tehniline rakendamine

Programmi tehniline rakendamine tuleks usaldada esmajoones Euroopa tasandi üksustele, kes töötaksid koos riikliku ja erasektoriga.

Kosmos

Kosmose valdkonna meetmete rakendamist peaks koordineerima Euroopa Kosmoseagentuur.

Alustades analüüsidega, kas ja kui palju on vaja kosmosest tehtavaid vaatlusi, et katta vajadust teenuste järele, peaks ESA Euroopa Ühenduse huvides ja tema nimel tagama GMES-programmi kosmose valdkonna pikaajalise toimimise. Kõigi kosmose infrastruktuuri tüüpide puhul seisneb ESA tegevus peamiselt kosmose valdkonnas tehtavate otsuste ettevalmistamises ja konsolideerimises, sealhulgas:

- kosmose valdkonna meetmete rakenduskava ettevalmistamises;

- selle kava rakendamise toetamises ja kontrollimises;

- teadus- ja arendustegevuse koordineerimises, eesmärgiga ajakohastada teenuste nõudluse kasvades vajalikke vaatluse infrastruktuure vastavalt GMES-programmi juhtimisorganite antud heakskiidule

Atmosfääri ja ookeani tavapärase globaalseire puhul peaks ESA tagama koordineerituse Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsiooniga (EUMETSAT), kes on seotud meteoroloogiliste teenuste osutajatega, et täita nende vajadusi seoses kosmosest tehtavate vaatlustega.

Uue kosmosevaldkonna infrastruktuuri puhul võib olla vajalik GMES-teenuste osutamisel esinevate puudujääkide kõrvaldamine ning jällegi tuleks hangete tegemine teha ESA ülesandeks ning vajaduse korral anda ESAle ka ELi huvide eest vastutava ja tema volitusel tegutseva arendaja roll. ESA peaks kindlaks määrama ülesannete täpse kirjelduse ning lähtuma sealjuures vajadusest teenuste järele ning hindama teenuste vastavust neile vajadustele.

Lühiajalises perspektiivis tuleks teha järgmised korraldused: ESA ja ELi kaasfinantseeritavate Sentihelli lähetustega seoses[12].

- ESA käsutab kosmose infrastruktuure seoses maapealsete ja kriisiolukordade teenustega[13], kuni valitakse välja nende teenuste operaator;

- EUMETSAT haldab kosmose infrastruktuure, mis toetavad mere- ja atmosfääriga seotud teenuste osutamist[14]. Võttes eeskujuks nende kahe organisatsiooni eduka koostöö meteoroloogia valdkonnas, koordineerib ESA koos EUMETSATiga maapealsete segmentide väljatöötamist.

In situ

Sarnaselt kosmose valdkonna meetmetega on in-situ valdkonna meetmete rakendamise keskmes GMES-teenuste jaoks vajalike andmete pikaajaline ja hea kättesaadavus ning maapealsete vaatlusvõrgustike jätkusuutlikkus. Neid andmeid ja maapealseid vaatlusvõrgustikke kontrollivad praegu peamiselt riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused ning erinevad Euroopa võrgustikud.

Eeldatakse, et Euroopa Keskkonnaagentuur koostöös komisjoniga, aitab SEIS-süsteemiga suuresti kaasa mõnede teenuste superviseerimisele ja nende koordineerimisele kasutajate ühenduste vajadustest lähtuvalt. Mõned konkreetsed koordineerimismeetmed võiks delegeerida teistele olemasolevatele koordineerimisasutustele[15].

Teenused

Et tagada mere- ja atmosfääriteenuste osutamine, soovitab komisjon luua ELi tasandil tehniliste keskuste võrgustiku. Sellisel juhul võiks ECMWFile (European Centre for Medium-range Weather Forecasting) teha ülesandeks atmosfääri valdkonna võrgustiku koordineerimise. Mereteenuste puhul kuulutab komisjon kõigepealt välja konkursikutse võrgustike konsolideerimiseks ja võrgustiku koordinaatori leidmiseks ning määrab seejärel kindlaks tegevuse pikaajalise korralduse.

Riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused peaksid kontrollima maismaa-, kriisiolukorra- ja julgeolekuga seonduvate teenuste osutamist. Kokkuvõttes on vaja ühiseid meetodeid, et teenuseid saaks Euroopa tasandil integreerida ja omavahel liita, järgides seejuures põllumajanduse edukaks osutunud mudelit. Komisjon on valmis kaasa aitama teenuste osutamise ühise metoodika väljatöötamisele ja geoteabe toodete üksteisega liitmisele. Kriisiohjamismeetmete konsolideerimise valdkonnas tehakse ELi ja liikmesriikide tasandil kättesaavaks hädaabiteenus, et reageerida mitmesugustele kriisiolukordadele, sealhulgas kodanikukaitse reageerimisvahendite, humanitaarabi osutamise ja kriisiohjamismeetmete kaudu.

Enamgi veel, komisjon osutab Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) ja Eurostati teenuste kaudu tehnilist abi ELi ja liikmesriikide tasandi teenuste väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

Et kasutajate vajadusi jätkuvalt rahuldada peab GMES-programm looma tihedad sidemed kasutajatega, kasutades selleks struktuure, mis on levinud kasutajate ringkondades. Mitmed ELi loodud asutused ja organid ei ole mitte ainult GMES-teenuste kasutajad tulevikus, vaid nad võiksid sellele ka kaasa aidata, et vajadused teenuste järele oleksid kaetud teenuste osutamisega. Siinkohal võiks nimetada Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA), Euroopa Meresõiduohutuse Ametit (EMSA), Euroopa Liidu Satelliidikeskust (EUSC), Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) ja Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX). Ka muud asutused võivad kaasa lüüa, see sõltub vajadustest GMES-teenuste järele ja nende teenuste arengu käigust.

Mõnedel juhtudel võib enne GMES-teenuste osalemise lubamist kontrollida konkreetsete asustuste volitusi ja vahendeid, võttes arvesse käimasolevat arutelu küsimustes, kuhu suunas peaksid Euroopa ametid edasi liikuma[16].

6.2 Partnerluse koordineerimine

Komisjon, keda abistavad partnerite kogu ja ELi programmi rakenduskomitee, vastutab GMES-programmi üldise koordineerimise eest. Lisaks soovitatakse ette näha kaitsenõukogu ja kasutajate foorumi loomine, kes samuti nõustaksid komisjoni.

Kiirendatud korras kasutusele võetavate teenuste ja pilootteenuste valimisel ning kosmosevaatluste infrastruktuuri väljatöötamisel ESA poolt kasutati kasutajate vajaduste määramist. See tegevus tuleks nüüd GMES-programmi kehtestamisega formaliseerida. See tegevus hõlmab:

- kasutajate vajaduste määratlemist;

- teenuste kohaldamisala ja sisu konsolideerimist nõudlusega vaatluste järele ning

- vaatluste läbiviimiseks vajaliku infrastruktuuri arhitektuuri määratlemist vastavalt kättesaadavatele vahenditele.

Kõik partnerid tuleb süsteemselt sellesse otsustamisprotsessi kaasata.

Partnerluse juhtimine

Partnerite kogu, mida nimetati eespool, moodustatakse nende liikmesriikide esindajatest, kes aitavad kaasa GMES-süsteemi infrastruktuuride loomisele. Teisi asjassepuutuvaid organisatsioone kutsutakse osalema vaatlejatena. GMES-programmi partnerite kogu hakkab tegelema programmi rakendamise ja edasise arendamisega. Arutelud valmistatakse ette valdkondade (teenused, in-situ , kosmos) kaupa ja kogu töös osalejad tuleks määrata sellele vastavalt.

ELi programmi rakendamine

Ühenduse panuse aluseks GMES-partnerluses on ühenduse programm, mis täiendab teiste partnerite meetmeid. Programm peaks olema avatud rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks ELi mittekuuluvate riikidega[17], kes saaksid programmi rahaliselt toetada.

Komisjon, keda abistab programmikomitee, juhib GMES-programmi rakendamist. Arutelud valmistatakse ette valdkondade (teenused, in-situ , kosmos) kaupa ja komitee töös osalejad tuleks määrata sellele vastavalt. Tehniline rakendamine toimub punktis 6.1 kirjeldatud viisil.

Andmete turvalisus

Andmete turvalisuse tõhus tagamine GMES-programmi raames peab arvesse võtma liikmesriikide andmekaitse nõudeid, mis aitaks operatiivteenuste puhul täita andmekaitse põhikriteeriume, seda eelkõige turvalisusega tegelevate kasutajate puhul, kes määravad ja leevendavad riske, näiteks andmete edastamise või GMES-teenuste usaldusväärsuse osas.

Asjakohase töö liikmesriikide andmekaitse nõuetele vastavate andmekaitset käsitlevate juhiste ja vahendite loomisel peaks tegema kaitsenõukogu, võttes arvesse kõiki asjakohaseid ekspertarvamusi.

Kasutajate vajaduste rahuldamine

Lisaks käeolevas teatises esitatud muudele elementidele tuleks luua kasutajate foorum, kelle ülesandeks on tagada GMES-programmi puhul kasutajatele suunatud lähenemise rakendamine. Foorumi koosseis oleks sõltuvalt teenuste tüübist erinev ning ta tegeleks vajadusel ka tehniliste ja teadusalaste küsimustega. Kasutajate esindajad valitaks läbipaistval, eesmärgipärasel viisil ja diskrimineerimata, võttes arvesse vajadust vältida huvide konflikti. GMES-programmi juhtimisel püütakse luua sünergiaid ka GALILEO programmiga, mille rakendamisel arvestatakse samuti kasutajate toetusega.

7. Kokkuvõte

2009. aastal esitab komisjon õigusakti ettepaneku, mis käsitleb ELi maavaatlusprogrammi nimetusega GMES-programm. Käsikäes oma GMES-programmi käsitleva ettepanekuga kontrollib komisjon GMESi jaoks vajalike rahastamisvahendite olemasolu 2011.–2013. aastaks, võttes arvesse ELi praeguses eelarve piiranguid. Pärast 2013. aastat toimuv rahastamine ja organisatsiooniline korraldus määratakse ELi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames.

GMES-programmi rahastamiseks vajaminevad summad määratakse kulude jaotamise kindlaksmääratud põhimõtteid ja teenuste kohaldamisalal põhinevat kulude hindamist aluseks võttes edasiste ELi juhitavate analüüside käigus.

GMES-programmi juhtimist ja rakendamist koordineerib komisjon, keda abistavad programmi komitee, partnerite kogu, kaitsenõukogu ja kasutajate foorum. Tehakse ettepanek vahepealse juhtimise korraldamiseks, kuni kavandatud juhtimisstruktuurid valmis saavad.

Komisjon teeb ettepaneku GMES-programmi täieliku ja avatud teabepoliitika kohta.

Tuleb välja töötada ELi vahendid konkurentsivõime tõstmiseks ja uuenduste tegemiseks, et edendada majanduskasvu GMES-programmi järgtööstuse sektoris. Eelkõige tänu oma tähtsusele töökohtade loomisel ja majanduskasvu tagamisel tuleks GMES-teenuseid vaadelda osana juhtivate turgude algatusest.

Komisjon teeb ettepaneku rahvusvahelise koostöö kohta GMES-programmi raames. Selleks töötab komisjon koostöös oma GEO-partneritega GEOSSi jaoks kokkulepitud tingimustel[18] välja, kuidas tagada või säilitada vaatlusandmete kättesaadavust ning määratleda Euroopa panus selles rahvusvahelises ettevõtmises.

[1] Maailma keskkonna- ja arengukomisjoni aruanne: meie ühine tulevik (A/42/427).

[2] 3. kosmosenõukogu suunised.

[3] Grazi dialoog ja Müncheni tegevuskava.

[4] Nõukogu resolutsioon „Euroopa kosmosepoliitika edasiarendamine”, 26.9.2008.

[5] ELT C 136, 20.6.2007, lk 1.

[6] Sealhulgas kosmoselähetused meteoroloogia valdkonnas ning riiklike kõrgresolutsiooni ja uue põlvkonna kõrgresolutsiooniga multispektraalse ja radarkujutiste valdkonnas.

[7] Direktiiv 2007/2/EÜ.

[8] Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika (sinine raamat), Brüssel, 10.10.2007, KOM(2007) 575 (lõplik).

[9] KOM(2008) 46 lõplik, 1.2.2008.

[10] Nagu on esitatud 2008. aasta GMES foorumil, mis toimus Prantsusmaa eesistumise ajal 16. ja 17. oktoobril 2008 Lille´is.

[11] 2007.–2013. aasta ühtekuuluvuspoliitika raames on komisjon pakkunud liikmesriikidele ja piirkondadele võimalusi toetamaks GMES-süsteemi rakendamist.

[12] Vastavalt ESA ja EUMETSATi vaheliste tehniliste arutelude tulemustele.

[13] Siia kuuluvad Sentinel 1 ja Sentinel 2, mille pardal on radarid ja multispektraalsete kujutiste sensorid, ning Sentinel 3 maapealne varustus.

[14] Siia kuuluvad Sentinel 4 ja Sentinel 5 vahendid, mis lendavad EUMETSATi lähetuste pardal, ning Sentinel 3 vees ja vee peal paiknevad osad.

[15] Näiteks, meteoroloogiliste maapealsete vaatluste süsteemide ja teenuste puhul EUMETNETile (Euroopa meteoroloogiateenuste võrgustik); EUROGOOSile (the European Association for the Global Observing System); kartograafia, geoloogia, maakaartide koostamise ja viiteandmete puhul EUROGEOGRAPHICSile (the European association of National Mapping and Cadastral Agencies) ja Eurogeosurveys´le (the European Association of Geological Surveys); ja merega seotud andmete puhul EMODNETile (the European Marine Observation and Data Network) ja teistele asutustele, kes on koondunud ELi integreeritud merenduspoliitika valdkonnas.

[16] KOM(2008) 135 lõplik, 11.3.2008.

[17] Näiteks ESA ja EUMETSATi liikmesriigid, kes ei kuulu ELi.

[18] Sealhulgas GEOSSi 10-aastane rakenduskava ja Kaplinna deklaratsioon.