52008DC0421

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 2.7.2008

KOM(2008) 421 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Solidaarsus ja muutused: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) – 2007. aasta aruanne ja edasised perspektiivid

KOMISJONI TEATISNÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Solidaarsus ja muutused:Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) – 2007. aasta aruanne[1] ja edasised perspektiivid

EGFi esimene aasta

Muudetud sotsiaalmeetmete kava[2] üks peamisi teemasid käsitleb seda, kuidas paindlikult ja kindlalt vastata üleilmastumisega kaasnevatele muudatustele. Vastuse ühe osana nähakse solidaarsuse näitamist nende vastu, keda üleilmastumine negatiivselt mõjutab. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) loomise eesmärki nähti ühe võimalusena, kuidas olla solidaarne ning aidata töötajatel, kes on koondatud üleilmastumisega seotud põhjustel, kiiresti uus töökoht leida. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembril 2006. aastal vastuvõetud määrusele (EÜ) nr 1927/2006 alustas EGF tegevust 1. jaanuaril 2007.

Käesolevas teatises esitatakse ülevaade EGFi tegevusest selle ühe aasta jooksul ja antakse soovitusi, kuidas kohe või pikemaajalises perspektiivis fondi tegevust parandada.

Töötajatel aidatakse muutustega kohaneda

2007. aastal esitati EGFile kümme taotlust, eesmärgiga aidata 11 339 töötajat. Komisjon kiitis neli taotlust heaks enne 2007. aasta lõppu, pärast seda kui ELi eelarvepädevad institutsioonid olid vajalikud fondid kasutusele võtnud. Viis taotlust on läbivaatamisel ja üks lükati tagasi (et taotleja saaks pärast mõne tehnilise paranduse tegemist 2008. aasta algul selle uuesti esitada). EGFi osutatud abi suurus oli 18,6 miljonit eurot ehk 3,7 % maksimumsummast, mis oli ette nähtud eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise institutsioonidevahelise kokkuleppe raames[3]. Rahalisi vahendeid kasutati aktiivsete tööturumeetmete rakendamiseks 5 113 koondatud töötaja puhul. Täpsed andmed 2007. aasta taotluste, vastuvõetud otsuste ja rahastatud meetmete kohta on esitatud käesoleva aruande lisas.

Aastaks ettenähtud maksimaalne summa, 500 miljonit eurot, ei kujuta endast kavandatud kulusid. See summa on ette nähtud pigem eelarve reservina, mis pakub vajalikku rahastamise võimalust, kui mõnel aastal peaks ette tulema väga palju restruktureerimisi. Komisjoni ettepaneku alusel eelarvepädeva institutsiooniga sõlmitud kokkuleppe põhjal on iga sekkumise jaoks vajalikud kulukohustuste assigneeringud kasutusele võetud ja EGFi eelarvereale ümber paigutatud.

Siiski on fondide kasutuselevõtt olnud piiratud. Selline olukord on tingitud mitmesugustest põhjustest. Osaliselt on põhjuseks 2007. aasta soodne majanduskliima. On loomulik, et liikmesriigid ei taotlenud toetusi ajal, mil tööturud toimisid hästi. Samas võib fondide vähene kasutuselevõtt peegeldada ka ebakindlust rahastamise abikõlblikkuse suhtes. Kuigi EGF saab sekkuda kohe, kui töötajad on koondatud, on liikmesriigid olnud juba kriisiolukorra esimesel päeval EGFi rahastamistaotluste esitamise suhtes ebakindlad, sest nad ei tea, kas nende taotlused heaks kiidetakse.

Seega on põhjust EGFi tegevust parandada.

EGFi praeguse tegevuse parandamine

EGFi tegevuse parandamiseks saab kohe teha järgmist:

- Lihtsustatud menetlused: komisjon lihtsustab oma menetlusi, et anda liikmesriikidele kiire ja selge vastus nende taotluste abikõlblikkuse kohta[4]. Komisjon avaldab ka täpse teabe nii edukate kui ka ebaedukate eelnevate taotluste kohta, et liikmesriigid saaksid hinnata ELi institutsioonide kasutatud kriteeriumeid otsuste langetamisel. Komisjon uurib võimalusi, kuidas kiirendada taotluste menetlust, ühtlustada komisjonisisest korda ja säilitada samas taotluste hindamise kõrge tase.

- Kogemuste ja heade tavade vahetamise edendamine , sealhulgas nende meetodite osas, mida on põhjalikult testitud Euroopa Sotsiaalfondi, ja eelkõige ühenduse algatuse EQUAL raames. Nii saab vähendada viivitusi, mis tekivad liikmesriikides asjakohaste ulatuslike koondamistega seonduvate kriisiolukordade lahendamise meetmete ettevalmistamisel. Üks positiivne näide on Portugalis kasutatud lähenemisviis, mille puhul ministeeriumi tasandil otsusega võeti vastu meetmete pakett, mida saab kasutada kohe pärast tüüpilise EGFi juhtumi esilekerkimist.

- Teadlikkuse tõstmise meetmete tõhustamine , et muuta EGFi pakutavad võimalused paremini nähtavaks.

Tulevikuperspektiivid – EGFi määruse kohandamine

Saadud kogemuste eeskujul ja eesmärgiga tugevdada EGFi mõju töökohtade loomisele, koolitusvõimaluste edendamisele ja Euroopa töötajaskonna olukorra parandamisele, otsib komisjon aktiivselt võimalusi, kuidas EGFi praegu ettenähtud eelarvevahendite raames täiustada.

EGFi määruses (artiklis 20) on tõepoolest ette nähtud, et esimese aastaaruande alusel võib komisjon teha ettepaneku, et Euroopa Parlament ja nõukogu vaataksid määruse läbi.

Koondamised, mis ei ole otseselt seotud kaubandussektoris toimuvate muudatustega

EGF keskendub koondamise juhtudele, mille põhjuseks on maailmakaubanduses toimunud olulised struktuurimuutused. Globaliseerumine võib aga tuua kaasa ka teistsuguseid struktuurimuutusi. Näiteks on sellisteks muutusteks tootmises ja tootetehnoloogias aset leidnud tohutu progress; muutused tootmise organiseerimises (näiteks äriühingute tehtavad allhanked); ning tooraine ja muude tootmiseks vajalike vahendite kättesaavus ja hind. Eriti selgelt avalduvad need probleemid hiljutise naftahinna tõusu ja sellise mõju taustal, mida hinnatõus avaldab valdkondadele, kus kütusekulu on oluline kuluallikas. Sellised suured ja äkilised muudatused võivad samuti kaasa tuua koondamisi, mis ei ole praegu kehtiva määrusega siiski hõlmatud. Komisjon uurib loetletud globaliseerumise käivitajate mõju, et välja selgitada, kas seda mõju võib pidada EGF toetuse saamise aluseks.

EGFi kohaldamisala laiendamine väiksema ulatusega koondamiste juhtudele

Üldnõuet, millega nähakse ette, et koondatud töötajaid peab olema vähemalt 1000, võiks koondatute arvu osas vähendada, et taotluste esitamine oleks liikmesriikide jaoks paindlikum ning hõlmaks ka väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ja isoleeritud tööturge[5]. Komisjon analüüsib selle lävendi vähendamise mõjusid abikõlblike isikute arvu ja eelarve seisukohast. Olemasoleva lävendi vähendamise võimalik alternatiiv võiks olla see, et kaasata koondatud töötajate arvu hulka mitte ainult töötajad, kes koondatakse vaatlusaluse peamise äriühingu tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja juures, vaid ka samas geograafilises piirkonnas asuvates teistes äriühingutes koondatud isikud.

EGFi toetuse ajaline pikendamine

Kuna mitte kõik koondatud töötajad ei leia tööd EGFi toetuse saamise aja jooksul, on vaja pikemaajalist toetust. Tuleb kaaluda EGFi vahendite kasutamise maksimaalse ajavahemiku pikendamist käesoleva määrusega ettenähtud 12-kuulise tähtaja lõppemisel. Uuritakse ka muid võimalusi, nagu näiteks EGFi kasutamine selleks, et edendada töötajate liikuvust ühest liikmesriigist teise. Kaaluda tuleb ka fondist piiratud summade eraldamist globaliseerumisest tulenevate muudatuste analüüsile ja prognoosimisele.

Kokkuvõte

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles EGFi esimese tegevusaasta positiivseid saavutusi arvesse võtma. Komisjon kavatseb lihtsustada EGFi menetlusi, edendada heade tavade vahetust ja tõhustada EGFi kohta teadlikkuse tõstmist. Komisjon hindab EGFi määruse muutmise teostatavust ning teeb enne järgmise aastaaruande esitamist asjakohased muutmisettepanekud.

LISA

1. 2007. aastal esitatud taotlused

Tabel 1: 2007. aastal esitatud taotlused

2007. aastal EGFile laekunud kümnest toetuse taotlusest kiideti neli heaks enne 2007. aasta lõppu, viis jäeti kaalumisele ning üks lükati tagasi (et taotleja saaks selle pärast mõne tehnilise paranduste tegemist 2008. aasta algul uuesti esitada).

2007. aastal ei lükatud tagasi ühtegi taotlust ei abi saamise tingimustele mittevastamise ega piisavate vahendite puudumise tõttu.

Üksikasjad kõigi taotluste kohta on saadaval Euroopa Komisjoni EGFi veebilehel:

http://ec.europa.eu/employment_social/egf/applications07_en.html

2007. aastal EGFile esitatud taotlused liikmesriikide kaupa

EGFi toetuse saamiseks esitas taotluse seitse liikmesriiki, sealhulgas Itaalia, kes esitas taotlused kolmes piirkonnas aset leidnud tekstiilitööstuse probleemide tõttu ja Prantsusmaa, kes esitas kaks taotlust kahe eraldiseisva koondamisjuhtumi tõttu. Hispaania taotlus lükati tagasi ja esitati seejärel uuesti 2008. aastal.

2007. aastal EGFile esitatud taotlused neis taotletud summade kaupa

Taotletava summa suurus on taotlust esitava liikmesriigi otsustada ja see sõltub muu hulgas sellest, kui tõsine on koondamisjuhtum, mille kohta taotlus esitatakse. Ei ole kindlaks määratud ei soovitatavat ega maksimaalset summat. Taotletud summad ulatusid 681 207 tuhandest eurost Malta esitatud taotluse puhul (EGF/2007/008) kuni 14 660 750 euroni Itaalia esitatud taotluses (EGF/2007/007), mis käsitles Lombardia piirkonna tekstiilisektorit.

2007. aastal EGFile esitatud taotlused abi saavate töötajate arvu kaupa

Kuigi EGF loodi peamiselt ulatuslike abi andmiseks koondamisjuhtumite puhul, võivad liikmesriigid taotlusi esitada ka väikese tööturu või eriolukorraga seoses. Veelgi enam, liikmesriigid võivad keskenduda abi osutamisel ainult mõnele koondatud töötajale, kui tundub, et nende töötajate jaoks on tööturul püsimine eriti keeruline. Enamik (viis üheksast) taotlustest hõlmas juhtumeid, kus töötajate arv oli üle 1000, kaks taotlust käsitlesid väikesi tööturge väiksema töötajate arvuga ja kahe Prantsusmaale eraldatud toetuse puhul (EGF/2007/001 ja EGF/2007/002) oli tegemist sellega, et liikmesriik soovis aidata just neid töötajaid, kelle tööandja oli läinud pankrotti.

2007. aastal EGFile esitatud taotlused neis taotletud summade ja abi saavate töötajate suhtearvuna (toetuse suurus töötaja kohta eurodes)

Konkreetsed teenused, mida taotluse esitanud liikmesriik kavatseb pakkuda, on selle liikmesriigi otsustada. Seega võib koondatud töötajate jaoks taotletav summa oleneda koondamisjuhtumi tõsidusest, tööturu olukorrast mõjutatud piirkonnas, koondatud töötajate individuaalsest olukorrast või isegi liikmesriigi või piirkonna üldistest kulustruktuuridest. Töötaja kohta taotletavad summad varieerusid olulisel määral, 1000 eurost Malta puhul (EGF/ 2007/008) kuni 11 000 euroni Itaalia taotluse puhul (seoses Sardiinia tekstiilisektoriga). Üldjoontes tundusid ühe töötaja kohta taotletavad abisummad olevat suuremad piirkondades või sektorites, kus töötajad seisid vastamisi just tööturu probleemidega või kus kulud ületasid ELi keskmise.

2007. aastal EGFile esitatud taotlused sekkumiskriteeriumide alusel

EGFi taotlusi võib esitada tingimustel, mis on vastavuses ühega kolmest määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 2 esitatud kriteeriumidest. Taotluse võib esitada juhtudel, kui maailma kaubanduses toimuvatel olulistel struktuurimuutustel on majandusele märkimisväärne negatiivne mõju, eelkõige kui import Euroopa Liitu kasvab oluliselt või kui Euroopa Liidu turuosa väheneb konkreetses sektoris või kui töökohti paigutatakse ümber kolmandatesse riikidesse, ning kui sellega kaasnevad järgmised tagajärjed:

a) nelja kuu jooksul koondatakse mõne liikmesriigi ettevõttes vähemalt 1000 töötajat, sealhulgas töötajad, kes koondatakse nimetatud ettevõtte tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja juures, või

b) üheksa kuu jooksul koondatakse eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACE 2 sektoris NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 1000 töötajat.

2007. aastal saadud taotlustest vastasid kolm artikli 2 punktis a esitatud kriteeriumile. Neljas taotluses osutati artikli 2 punktile b.

Arvesse võttes mõne ELi tööturu väiksust või muid täpselt määratlemata eriasjaolusid võib EGFi toetuse anda:

c) väikeste tööturgude või asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) poolt nõuetekohaselt põhjendatud eriolukorra puhul isegi siis, kui punktides a ja b sätestatud tingimused ei ole täielikult täidetud, juhul kui koondamised avaldavad tööhõivele ja kohalikule majandusele tõsiseid tagajärgi.

2007. aastal osutati kahes laekunud taotluses artikli 2 punkti c kriteeriumile.

2. 2007. aastal eraldatud toetused

Pärast seda kui eelarvepädev institutsioon oli vajalikud fondid kasutusele võtnud, otsustas komisjon anda EGFi rahalist toetust järgmise nelja juhtumi puhul:

Tabel 2: Komisjoni eraldatud toetused 2007. aastal

EGF/2007/002 | Prantsusmaa | Renault´ tarnijad | 1 258 030 | 2007/726/EÜ 23.10.2007 (ELT L 294, 13.11.2007, lk 21) | K (2007) 6149 4.12.2007 |

EGF/2007/003 | Saksamaa | BenQ | 12 766 150 | 2008/30/EÜ 18.12.2007 (ELT L 6, 10.1.2008, lk 9) | K (2007) 6747 18.12.2007 |

EGF/2007/004 | Soome | Perlos | 2 028 538 | 2008/30/EÜ 18.12.2007 (ELT L 6, 10.1.2008, lk 9) | K (2007) 6742 18.12.2007 |

Kokku | 18 610 968 |

Eelarvepädev asutus ei lükanud tagasi ega muutnud mingil viisil ühtegi komisjoni esitatud EGFi rahastamisettepanekut.

3. Rahastatud meetmed

EGFi määrusega on ette nähtud, et EGF rahastab ainult neid aktiivse tööturupoliitika meetmeid, mis moodustavad kooskõlastatud individuaalsete teenustepakettide osa ja mille eesmärk on aidata kaasa koondatud töötajate tööturule naasmisele. Lisaks võib EGFi raames rahastada liikmesriikide võetud tehnilise abi meetmeid, millega lihtsustatakse fondi rakendamise ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrollimeetmeid.

Kavandatud meetmete hinnangulised kulud nelja 2007. aastal EGFi raames eraldatud sekkumise puhul ja vastavalt toetust saanud tehnilise abi meetmetele jaotuvad järgmiselt:

Tabel 3: Aktiivse tööturupoliitika meetmete konkreetsed kulud

Sekkumised Eurostati tööturupoliitika klassifikaatori raames | EGFi toetus (eurodes) | % kogukuludest |

Tööturupoliitika teenused |

1 | Tööotsingute toetamine |

1.1.2 | Konkreetsete juhtumite lahendamisega seonduvad teenused | 306 623 | 1,6 % |

Tööturupoliitika meetmed |

2 | Tööturu koolitus (ümberõpe) |

2.1 | Ametiasutuste pakutavad koolitused | 2 715 632 | 14,6 % |

Õppetoetused / Tööotsimistoetused | 13 476 688 | 72,4 % |

4 | Tööhõivet soodustavad meetmed |

4.1 | Tööle värbamist soodustavad meetmed | 821 050 | 4,4 % |

4.2 | Töökoha säilitamist soodustavad meetmed | 325 000 | 1,7 % |

7 | Ettevõtlustegevuse alustamist soodustavad meetmed | 326 475 | 1,8 % |

Tehniline abi (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikkel 3) | 639 500 | 3,4 % |

Kokku | 18 610 968 | 100 % |

Eespool ei käsitletud neid liikmesriikide tehtud ettepanekuid, mis ei olnud 2007. aastal eraldatud nelja sekkumise hulgas.

4. EGFi raames abi saanud töötajate profiil

2007. aastal eraldatud nelja sekkumise raames toetati kokku 5113 töötajat. Tegemist oli töötajatega Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome erinevatest piirkondadest.

Tabel 4: 2007. aastal EGFi raames abi saanud töötajate profiil

nendest: naisi | 41 | 155 | 797 | 302 | 1295 |

% | 15 % | 25 % | 24 % | 33 % | 25 % |

nendest: ELi mittekuuluva riigi kodanikke | 0 | 5 | 91 | 0 | 96 |

ja nende jaotus vanusrühma järgi: |

15−24 | 2 | 15 | 34 | 91 | 142 |

25−54 | 236 | 553 | 3149 | 787 | 4725 |

55−64 | 29 | 60 | 121 | 37 | 247 |

65+ | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

nendest pikaajalise terviseprobleemi või puudega isikud | 4 | 49 | Ei olnud | 50 | 103 |

5. EGFi ja teiste struktuurifondide, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi rahastatavate meetmete vastastikune täiendavus

EGF rahastab ainult aktiivse tööturu meetmeid ja ei saa, nagu ka ESF, toetada sotsiaalkaitse passiivseid meetmeid. Kuid kui struktuurifondide vahendid on ette nähtud strateegiate ja pikaajaliste eesmärkide mitmeaastaste kavade toetamiseks, eelkõige muutuste ja ümberstruktureerimise ennetamise ja juhtimise meetmete jaoks selliste tegevuste kaudu nagu elukestev õpe, siis EGF on loodud konkreetsete, laiaulatuslike kriisiolukordade lahendamiseks. Seega, kuigi EGFi meetmed on ESFi meetmetega sarnased, pakub EGF ühekordset, ajaliselt piiratud individuaalset toetust, millega aidatakse otseselt neid töötajaid, kelle probleemiks on koondamine seoses kaubanduses toimuvate muutustega. Liikmesriigid saavad hakata rakendama meetmeid, mida toetab EGF, kohe pärast ulatusliku koondamisjuhtumi ilmsikstulekut ning nad ei pea selleks muutma olemasolevat struktuurifondi kava.

Liikmesriikidel soovitatakse siiski kasutada EGFi toetuse rakendamise aega (12 kuud alates taotluse esitamise kuupäevast) selleks, et hinnata pikemaajalisi vajadusi, mida koondamisjuhtum põhjustas ning et muuta vajadusel mõnda ESFi kava.

EGFi taotluskorra osana nõutakse, et igas taotluses kirjeldataks, kuidas kavatsetakse EGFi ja struktuurifondi meetmete vastastikust täiendavust edendada.

6. Saavutatud tulemused

2007. aasta oli esimene aasta, mil hakati kasutama EGFi vahendeid. EGFi saavutatud tulemuste kohta saab peamiselt teavet lõpparuandest, mille liikmesriigid esitavad pärast toetuse kasutamiseks määratud ajavahemiku lõppu, st 12 kuud pärast taotluse esitamise kuupäeva. Liikmesriigid peavad esitama lõpparuande hiljemalt kuus kuud pärast toetuse kasutamise ajavahemiku lõppu. 2007. aastal eraldatud toetuste kohta ei saadud 2007. aastal ühtegi lõpparuannet ja seega puuduvad komisjonil üksikasjalikud andmed tulemuste kohta.

Tabel 5. Aruannete esitamise tähtajad 2007. aastal eraldatud toetuste kohta

2 | 23/3/2007 | Prantsusmaa | 23/10/2007 | 22/3/2008 | 22/9/2008 |

3 | 27/6/2007 | Saksamaa | 18/12/2007 | 26/6/2008 | 26/12/2008 |

4 | 18/7/2007 | Soome | 18/12/2007 | 17/7/2008 | 17/1/2009 |

Komisjon tunnistab rahalise toetuse andmise lõpetatuks hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui ta on saanud kogu lõpparuandes nõutava teabe.

7. Euroopa Komisjoni võetud tehnilise abi meetmed

Teavitamine ja avalikustamine

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 9 tehakse komisjoni ülesandeks:

„luua veebileht, mis on kättesaadav kõikides ühenduse keeltes ja millel antakse teavet EGFi kohta, juhiseid taotluste esitamiseks ning ajakohastatud teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste kohta, rõhutades eelarvepädevate institutsioonide rolli”.

Veebileht

Veebileht (http://ec.europa.eu/egf) on olnud kättesaadav alates 2007. aasta märtsist ja seal on esitatud EGFi käsitlevad peamised küsimused ja vastused, uudised, alusdokumendid, taotluste näidised, asjakohaste aruannete ja linkide kogu ning üksikasjad liikmesriikide nende asutuste kohta, kes on vastutavad EGFi toetustega seonduva eest. Veebilehte on pidevalt ajakohastatud ja täiendatud dokumentidega erinevates keeltes.

EGFi video

2007. aastal sai komisjon valmis EGFi käsitleva videoklipi, mida saavad kasutada meedia ja teised huvilised. Üheksa minutit kestev videoklipp jutustab Prantsusmaal ja Soomes võetud meetmetest ja seda saab vaadata veebiaadressil:

http://ec.europa.eu/avservices/video/video_prod_en.cfm?type=detail&prodid=4097

Teabeleht

2007. aastal avaldas komisjon 22 keeles (kõigis ELi ametlikes keeltes välja arvatud iiri keel) EGFi teemalise teabelehe. Teabeleht on piiratud koguses saadaval trükituna ning see on tasuta kättesaadav komisjoni EGFi veebilehel:

http://ec.europa.eu/employment_social/egf/docs/egf_leaflet_et.pdf

Auditeerimis- ja kontrollimeetmed

2007. aastal komisjon EGFi eraldi ei auditeerinud ega kontrollinud.

Hindamine EGFi määruses ei nähta ette EGFi hindamist enne 31. detsembrit 2011. Komisjon on juba võtnud meetmeid, millega tagada, et liikmesriigid saadaksid vajaliku teabe EGFi meetmete rakendamise alguse kohta.

Riiklike asutuste koosolekud

2007. aasta alguses seadis komisjon sisse liikmesriikide teabekeskuste võrgustiku, mille kaudu aidatakse liikmesriike võimalike taotluste koostamisel ning fondi vahendite rakendamisel. Võrgustik on ametlikult registreeritud kui Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kontaktisikute eksperdirühm (lühendatult EGFi kontaktisikud (kood E02100)).

Komisjon ajakohastab pidevalt eksperdirühma liikmete nimekirja ja kutsub kokku liikmete koosolekuid, mille käigus vahetatakse kogemusi ja teavet. Eksperdirühma liikmed on liikmesriikide ministeeriumide ametnikud, kes vastutavad või peavad vajadusel vastutama EGFilt saadud toetuse kohaldamise ja rakendamise eest.

2007. aastal peeti Brüsselis kaks eksperdirühma kogunemist (1. märtsil ja 9. oktoobril).

8. Finantsaruanne

Rahalised toetused

17. mail 2006 vastuvõetud institutsioonidevaheline kokkuleppe kohaselt ei või EGF ületada iga-aastast maksimaalset summat 500 miljonit eurot (2006. aasta jooksevhindades), mille võib eraldada varust, mis on tekkinud eelmise aasta kulude üldise ülemmäära ja/või kahe eelmise aasta jooksul tühistatud kulukohustuste assigneeringute raames, võtmata seejuures arvesse finantsraamistiku rubriigiga 1B seotud assigneeringuid. Lisaks peab määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 12 lõike 6 kohaselt jääma vähemalt üks neljandik iga-aastasest maksimaalsest summast alles vastava aasta 1. septembriks, et katta aasta lõpuni tekkivaid vajadusi.

2007. aastal eraldas eelarvepädev asutus EGFi raames neli toetust (vt tabel 2).

Eelarvepädeva asutuse eraldatud summad moodustasid 3,72 % aastasest maksimumist. Enne 1. septembrit 2007 ei eraldatud ühtegi toetust ja seega oli kogu summa aasta lõpul ilmnevate kulutuste katmiseks kättesaadav.

Hüvitised

2007. aastal ei hüvitatud midagi.

Tehnilise abiga seonduvad kulud

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 8 sätestatud tehnilise abi jaoks 2007. aastal kulusid ei eraldatud, sest asjakohast eelarverida veel ei olnud.

2007. aastal aruandes kajastatud eiramised

2007. aastal ei teatatud komisjonile komisjoni määruse (EÜ) nr 1681/94[6] alusel ühestki eiramisest.

Eiramiste menetlemise lõpetamine 2007. aastal

2007. aasta oli EGFi esimene tegevusaasta ja eelnevate aastate eiramisi, mida menetleda ega lõpetada, ei olnud.

9. Eraldatud rahaliste toetuste lõpetatuks tunnistamine

EGFi tegevuse alustamisest saadik eraldatud toetustest ei tunnistatud 2007. aastal lõpetatuks ühtegi toetuse saamise juhtu. EGFi määrusega on ette nähtud, et toetuse kasutamise ajaks on 12 kuud pärast liikmesriigi taotluse esitamist ning hiljemalt sellele ajavahemikule järgneva kuue kuu jooksul peab liikmesriik esitama rahalise toetuse rakendamise aruande. Alles pärast selle aruande saamist võib komisjon alustada toetuse lõpetamise menetlust. Eelarvepädev asutus andis esimese toetuse taotluse EGF/2007/001 alusel 9. märtsil 2007 Prantsusmaale, selle raames sai rahastada meetmeid kuni 8. märtsini 2008 ja seega on Prantsusmaal lõpparuande esitamiseks aega 8. septembrini 2008.

[1] Aruanne on esitatud vastavalt artiklile 16 määruses (EÜ) nr 1927/2006 (ELT L 406, 30.12.2006, lk 1; parandatud versioon ELT L 48, 22.2. 2008, lk 82).

[2] KOM(2008) XXX, XX.7.2008.

[3] Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (2006/C139/01). ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. Kokkulepet on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2007 otsusega 2008/29/EÜ (millega muudetakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta seoses mitmeaastase finantsraamistikuga). ELT L 6, 10.1.2008, lk 4.

[4] Sealhulgas: selgitatakse töö kaotamise mõistet [käesolevas teatises „koondamine“] (EGFi määruse artikkel 1), selliste kriteeriumide nagu oluline kasv ja kiire vähenemine tõlgendamisvõimalusi (artikkel 2), väikese tööturu ja eriolukorra mõistet (artikkel 2) ning seda, kuidas täpselt mõista rahalise toetuse kasutamist (artikkel 13 lõige 2).

[5] Aruanne " l’Europe dans la mondialisation ", mille esitasid prantsuse majandus-, tööstus- ja tööhõive ning töö-, sotsiaalsuhete, perekonna- ja solidaarsusministrid, ja mis avaldati 15. aprillil 2008, lubas selliseid võimalusi.

[6] Komisjoni 11. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1681/94 eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade sissenõudmise kohta struktuuripoliitika rahastamisel ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas (ELT L 178, 12.7.1994, lk 43).