52008DC0364

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 17.6.2008

KOM(2008) 364 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Piirkondlike nõuandekomisjonide toimimise läbivaatamine

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Nõukogu otsusega 2004/585/EÜ (muudetud nõukogu otsusega 2007/409/EÜ) kehtestatud üldise raamistiku oluliste osade hindamine 4

2.1. Geograafiline ulatus 4

2.2. Struktuur, liikmed ja tegevuskord 4

2.2.1. Struktuur 4

2.2.2. Liikmed 5

2.2.3. Põhikirjajärgsete organite koosseis 5

2.2.4. Tegevuskord 6

2.3. Mitteliikmete osalemine 7

3. Piirkondlike nõuandekomisjonide panus ühist kalanduspoliitikat käsitlevate otsuste tegemisse 8

3.1. Üldsuundumused: tõhustatud dialoog sidusrühmadega ja nende vahel 8

3.2. Piirkondlike nõuandekomiteede nõuannete järgimine 9

3.3. PNK nõuannete kvaliteedi ja ajakohasuse parandamise võimalikud viisid 9

4. Kokkuvõte 10

1. LISA – Toimivad PNKd (1.1.2008) 13

2. LISA – Statistika PNKde tegevuse kohta 14

1. SISSEJUHATUS

Piirkondlikud nõuandekomisjonid (PNK) asutati selleks, et võimaldada ühises kalanduspoliitikas kasutada asjaomaste kalurite ning muude sidusrühmade teadmisi ja kogemusi ning võtta arvesse tingimuste erinevust mitmesugustes ühenduse vetes[1]. Komisjonile ja liikmesriikidele nõu andes aitavad kõnealused komisjonid ühise kalanduspoliitika eesmärke saavutada.

Nõukogu 19. juuli 2004. aasta otsusega nr 2004/585/EÜ (edaspidi „otsus”) on piirkondlike nõuandekomisjonide jaoks kehtestatud ühine raamistik, sealhulgas kindlaks määratud nende arv (kokku seitse), geograafiline ulatus, struktuur ja koosseis ning teatavad menetluskorra eeskirjad[2]. PNKd on sidusrühmade juhitavad organisatsioonid, mille tegevuskulud kaetakse osaliselt ühenduse toetusest.

Otsuse artiklis 11 on sätestatud: „ Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva otsuse rakendamise ja piirkondlike nõuandekomisjonide toimimise kohta kolme aasta pärast alates kuupäevast, millal viimane piirkondlik nõuandekomisjon tööle rakendub või hiljemalt 30. juuniks 2007 ”.

PNKde töölerakendamine võttis aega rohkem kui kolm aastat ega ole praegugi lõpule viidud. 30. juuniks 2007 oli seitsmest PNKst asutatud kuus, millest kaks – edelapiirkonna vete PNK ja kaugsõidu PNK – loodi alles 2007. aasta kevadel (vt 1. lisa). Kuna Vahemere PNK ei ole veel tööle rakendunud, oleks 2007. aasta juuni hindamisaruandes (kui see oleks avaldatud) olnud hõlmatud vaid neli PNKd. Seepärast otsustas komisjon käesoleva ülevaate avaldamise ühe aasta võrra edasi lükata.

Pärast vahepeal toimunud esimest hindamist, milles käsitleti PNKde võimalikku panust ühise kalanduspoliitika arengusse, on komisjon teinud ettepaneku PNKde rahastamise korra muutmiseks, tunnistades, et ühise kalanduspoliitika raames nõuandva ülesande tõhusaks täitmiseks vajavad PNKd stabiilset rahastamist. Nõukogu ja parlament toetasid ettepanekut, mis jõustus 15. juunil 2007[3].

Käesolevas aruandes esitatakse PNKde toimimise kehtiva raamistiku analüüs ja hindamine komisjoni poolt[4]. Selles käsitletakse ka PNKde panust ühisesse kalanduspoliitikasse, tõstetakse esile käesolevaid suundumusi ja tehakse ettepanekuid nõuandeprotsessi tõhustamiseks. Vastavalt otsuse artiklile 11 ei käsitleta komisjoni hinnangus PNKde osa võimalikku arengut ühise kalanduspoliitika juhtimise süsteemis, nagu on määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 2371/2002. Seda tuleks teha järgmise ühise kalanduspoliitika reformi raames.

2. Nõukogu otsusega 2004/585/EÜ (muudetud nõukogu otsusega 2007/409/EÜ) kehtestatud üldise raamistiku oluliste osade hindamine

2.1. Geograafiline ulatus

Komisjoni arvates on praegune geograafiline ulatus piisav ja rohkem PNKsid asutada ei ole vaja. PNKd peaksid täiel määral kasutama võimalust moodustada alakomiteesid, mis tegelevad eriküsimustega, eelkõige sellistega, mis hõlmavad väga laiu valdkondi.

Komisjoni tähelepanu on juhitud mitmele PNKde geograafilise ulatusega seotud eriküsimusele, mida võiks täiendavalt arutada teiste institutsioonide ja sidusrühmadega.

1. Rõhutati, et ICESi IV püügipiirkond (Šotimaa läänepoolsed veed) sarnaneb nii bioloogilisest kui sotsiaal-majanduslikust seisukohast rohkem Põhjamerega.

2. Nõukogu otsusega piiratakse avamerevarude PNK pädevus nelja liigipärase varuga kõikides püügipiirkondades, v.a Lääne- ja Vahemeri. Tõstatati küsimus, kas tema pädevusse ei võiks kuuluda ka muud avamerevarud või seonduvad püügid nagu tursiku ja Põhjamere tobia püük. Komisjoni arvates peaksid PNK piirangud nii palju kui võimalik kattuma loodusliku ökosüsteemi piiridega, mistõttu ta ei soovi teha sellekohast ettepanekut otsuse muutmiseks.

3. Süvamere kalavarude haldamine on Euroopa kalanduse jaoks olulise tähtsusega poliitiline küsimus, mida praegu arutatakse mitmetes PNK töörühmades geograafiliste kriteeriumide alusel. Kuna ei ole vaja asutada eraldi süvamere kalavarudega tegelevat PNK, peaks komisjoni arvates looma ühised töörühmad (WG), et koordineerida PNK sellekohaseid nõuandeid ja vältida topelttööd.

4. Musta merd ei ole otsuses selgesõnaliselt märgitud. Konkreetses töörühmas võiks aga Vahemere PNK käsitleda ka Musta mere küsimusi, nagu seda tehakse Vahemere üldises kalanduskomisjonis – näidis, millel põhineb 2004. aasta otsuse I lisa. Teine võimalus on ajutised arutlusfoorumid Rumeenia, Bulgaaria, asjaomaste kolmandate riikide ja komisjoni sidusrühmade vahel. Komisjoni arvates ei ole konkreetset Musta mere PNK vaja kohe asutada, kuid piirkondlikul tasandil on suur vajadus Musta mere piirkonna kalavarude majandamist, teadusuuringuid, andmekogumist ja kalavarude hindamist hõlmava kooskõlastatud tegevuse järele.

Sageli tuleb ette küsimusi, mis pakuvad huvi kahele või enamale PNKle. Niisugustel juhtudel peaksid PNKd kooskõlastama oma seisukohti ja võtma kõnealuses küsimuses vastu ühised soovitused, nagu on sätestatud otsuse artiklis 8. PNKde vahelised kohtumised võimaldavad PNK sekretariaatidel ja esimeestel arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi; sellist tava tuleks jätkata.

2.2. Struktuur, liikmed ja tegevuskord

2.2.1. Struktuur

Igal PNKl on üldkogu ja täidesaatev komitee ning selle tööd toetavad sekretariaat ja rida töörühmi. Lisaks sellele on mõned PNKd loonud erirühmad, kus käsitletakse konkreetseid tehnilisi küsimusi enne arutelu käivitamist töörühmades ja/või täidesaatvas komitees. Selline tava võib küll järgnevate arutelude läbiviimist hõlbustada, kuid seejuures tuleb tagada, et kõik huvitatud pooled, sh aktiivsed vaatlejad (komisjon, riiklikud/piirkondlikud ametid), saaksid soovi korral osaleda ilma otseste või kaudsete piiranguteta, nagu näiteks suulise tõlke puudumine. Siiski tuleks töörühmade arvu liigset suurenemist vältida; tulevikus on ehk vaja teha ka mõned ümberkorraldused.

2.2.2. Liikmed

- Kalandussektor

Kalandussektoris on kõige aktiivsem olnud püügi alasektor. See on ootuspärane, kuna otsuse kohaselt peab igas täidesaatvas komitees olema igast asjaomasest liikmesriigist vähemalt üks püügi alasektori esindaja. Otsuses käsitletud kalandussektori mõiste hõlmab ka töötlejaid, müügiettevõtjaid ja muid osalisi nagu jaemüüjad. Üheskoos tarbijaorganisatsioonidega täidavad need osalejad olulist rolli kalandusturu arengu kujundamisel. Komisjoni arvates peaksid need osalised tegutsema veelgi aktiivsemalt, et aidata kujundada ühist kalanduspoliitikat „võrgust taldrikuni”.

Rohujuure tasandi huvirühmade osalemine ei ole olnud nii märkimisväärne nagu loodetud. Nii suurte organisatsioonide nagu PNKd puhul on see ilmselt vältimatu. Lisaks sellele ei ole paljudes kalasadamates PNKde koosolekute korraldamiseks sobivaid kohti. Sellest hoolimata tuleks innustada rohujuure tasandi huvirühmade osalemist.

- Muud huvirühmad

Mõnes PNKs on keskkonna- ja arenguküsimusi käsitlevad valitsusvälised organisatsioonid täitnud olulist osa, hoolimata mõnedest suutlikkusega seotud probleemidest ja raskustest töörühmade koosolekutel osalemisel. Komisjon sooviks näha vesiviljelustootjate, harrastuskalastajate ja kalasportlaste ning tarbijate aktiivsemat osalemist, arvestades nende sidusrühmade osa ühist kalanduspoliitikat mõjutavas praeguses poliitikas ja turusuundumustes.

Uuesti võiks läbi mõelda naiste koostöövõrkude asjakohasuse kalandussektoris. Peaaegu kõigis PNKdes tahab naisi esindav rühm olla muu huvirühma osa, arvates, et kõnealuse grupi huvid ulatuvad kalandusest kaugemale, hõlmates rannikualade sotsiaal-majanduslikke aspekte tervikuna.

Mitmed kalandussektori huve esindavate liikmetega rühmad on palunud luba ühineda PNKdega muude huvirühmadena. Komisjon on mures selliste organisatsioonide arvu suurenemise pärast, kes soovivad täidesaatvas komitees kohta saada, kuna see võib rikkuda praeguste huvirühmade tasakaalu.

2.2.3. Põhikirjajärgsete organite koosseis

- Peaassamblee (GA)

Peaassamblee kiidab heaks aastaaruande ja nimetab ametisse täidesaatva komitee liikmed. Otsuses on sätestatud, et asjaomased liikmesriigid võiksid peaassamblee liikmete suhtes kokku leppida. Seda rakendati PNKde asutamise algetapil. Olukord on ebaselgem sel juhul, kui uued organisatsioonid taotlevad liikmelisust siis, kui PNK on juba loodud ja tööle asunud.

Kaks kolmandikku peaassamblee kohtadest on ette nähtud kalandussektori esindajatele ja üks kolmandik „muude huvirühmade” esindajatele. Pärast PNK asutamist on seda suhtarvu keeruline säilitada. Kui näiteks üks valitsusväline organisatsioon PNKst lahkub, tuleks suhtarvu säilitamiseks teoreetiliselt välja arvata kaks kalandusorganisatsiooni. Kõnealuse eeskirjaga piiratakse de facto liikmete arvu ja see võib takistada rohujuure tasandi kalurite või turuorganisatsioonide ühinemist. Seepärast tuleks kohandada kehtivat eeskirja, milles käsitletakse koosseisu, seejuures tagades, et kõikide rühmade õigused, eelkõige täidesaatva komitee liikmete määramisel, oleksid kaitstud.

- Täidesaatev komitee (EXCOM)

See on PNK kõige olulisem organ, kuna juhib tegevust ja võtab vastu soovitusi. Liikmete arv on piiratud 24-ga. Nii nagu peaassamblees, on kaks kolmandikku kohtadest ette nähtud kalandussektorile ja üks kolmandik muudele huvirühmadele.

Enamiku PNKde puhul toimib kehtiv süsteem piisavalt hästi. Selle eeskirja järgimisega tundub kahel PNK-l (kaugsõidu PNK ja Vahemere PNK) siiski olevat suuri probleeme, ja nimelt asjaomaste liikmesriikide ja kalandussektori organisatsioonide suure arvu tõttu. Kõnealuse probleemi lahendamiseks võiks kaaluda kahte võimalust:

- Peaassamblee konsensuse alusel kinnitatud otsusega võiks kohtade arvu suurendada 30-ni, seejuures säilitades suhtarvu 2:1. See nõuaks otsuse muutmist ja annaks püügisektorile eelise saada suurem arv kohti, säilitades aga praeguse tasakaalu erinevate huvirühmade vahel. Kuid siiski on olemas oht, et kohtade arvu suurenemine püügisektori kasuks vähendaks de facto muude huvigruppide mõju, kuna vahendite piiratuse tõttu on neil juba praegu raskusi neile eraldatud kohtade täitmisega.

- Kohtade arv 24 võiks säilida, kuid PNKd võiksid oma töökorras ette näha samade huvirühmade rotatsioonisüsteemi, nii et aja jooksul oleks täidesaatvas komitees esindatud suurem hulk organisatsioone.

Praeguses seisus sidusrühmade vahel üksmeelt ei ole. Komisjon eelistab teist võimalust, kuid on valmis arutlema alternatiivsete variantide üle, tingimusel et huvirühmade praegust tasakaalu ei rikuta.

Komisjon tunnistab, et PNKdesse peaksid peamiselt kuuluma kalurid, aga arvab ka, et kõikide muude huvirühmade tõhus osalemine on oluline PNK nõuetekohaseks toimimiseks, nagu ühenduse seadusandja on ette näinud. Sidusrühmade ebapiisava esindatuse puhul võiksid PNKd hakata keskenduma üksnes tehnilistele küsimustele, mis on olulised vaid püügisektori jaoks. Muude huvirühmade PNKdega ühinemise innustamiseks tuleks arutada selliseid laiema kõlapinnaga küsimusi nagu ökomärgistus ja turusuundumused.

2.2.4. Tegevuskord

PNK-sisene otsusetegemine peab olema läbipaistev. Töörühmade ja täidesaatva komitee osad on vaja selgelt määratleda. Eriküsimustega tegelevate rühmade arvu suurenemine ei tohiks läbipaistvust vähendada. Kirjaliku arutelu puhul peab PNK tagama, et kõik asjaomased liikmed saavad vajaliku teabe. Kui vähegi võimalik, peaks otsused võtma vastu konsensuse alusel. Kui see ei ole võimalik, tuleb komisjonile edastatavale nõuandele lisada eriarvamused. Koosolekute protokollid peavad olema kõigile kättesaadavad. Kuigi PNKd on neid eeskirju üldiselt järginud, tuleks nende täitmisel tagada veelgi suurem täpsus.

Väga oluline on teavitada kõiki liikmeid ja avalikkust PNK tegevusest. Arutatud küsimuste keerulisuse ja suurenenud töömahu tõttu on oht, et PNKd võivad kaotada kontakti rohujuuretasandiga ja hakata elama omaette elu, hoides teavet peamiselt täidesaatva komitee liikmetest koosneva väikese ringi teada. Viimatinimetatud peavad esindama oma erialavaldkondi ega püüdma tegutseda sõltumatute ekspertidena. Selle probleemiga tegelemiseks on PNKd teinud mitmeid positiivseid algatusi nagu kasulike veebilehtede väljatöötamine, kus kõik dokumendid on kättesaadavad, liikmetele iganädalaste teabelehtede saatmine ja pressiteadete koostamine. Mõned PNKd on püüdnud peaassambleest osavõttu suurendada kalasadamates koosolekute organiseerimise või „kõnepidamisnurkade” sisseseadmisega. Neid positiivseid algatusi tuleks jätkata ja tõhustada.

PNKd ei saa tagada kirjalikku ja suulist tõlget kõikide oma liikmete keelde, siiski peaksid nad tagama võimalikult võrdse juurdepääsu teabele. PNKde liikmed peavad määratlema nõuetekohased eeskirjad kirjaliku ja suulise tõlke kohta ning eraldama selleks piisavalt vahendeid.

PNKd on sidusrühmade juhitavad organisatsioonid. Oma tegevuseeskirjade suhtes lepivad nad kokku ühenduse üldises tegevusraamistikus. Ilmselt ei ole aga organisatsioonisisesed tegevuseeskirjad mitte alati piisavalt üksikasjalikud selleks, et vältida konflikte tõlgendamisel, pakkuda lahendusi ja tagada tasakaal erinevate rühmade vahel. Näiteks on tekkinud raskusi liikmeks saamise, liikmemaksu tasumata jätmisega jne. Sekretariaadil on selles suhtes täita oluline osa, et tagada PNKde tõhus toimimine, ning see peaks kajastuma nende põhikirjades. Komisjon võiks PNKdele pakkuda asjakohaseid suuniseid, mis põhinevad parimatel tavadel.

2.3. Mitteliikmete osalemine

Teadlased osalevad sageli PNKde koosolekutel, et selgitada Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) nõuandeid ja avaldada arvamusi andmete kohta. Komisjoni ja ICESi vahelises uues vastastikuse mõistmise memorandumis on ametlikult kinnitatud varasemad ad hoc kokkulepped teadlaste osavõtu kohta sidusrühmade koosolekutest ja vastupidi. Otsuses esitatud teadlaste määratlust võiks laiendada, et sellega oleksid hõlmatud ka muud eksperdid nagu majanduseksperdid.

Liikmesriikide osalemine on erinev. Ühed on aktiivsemad kui teised nii koosolekutest osavõtu kui rahalise ja mitterahalise toetuse andmise poolest. PNKde töö edukus sõltub liikmesriikide aktiivsest osalemisest nagu otsuses on ette nähtud.

Komisjon annab PNKdele rahalist toetust ja abistab nende sekretariaate ühenduse kaasrahastamise haldamisel, andes nõu toetuslepingute ja finantsmääruse rakendamisel. Komisjoni eksperdid osalevad töörühmade koosolekutel olemasolevate võimaluste piires. Komisjoni arvates ei ole asjakohane, et tema ametnikud võtaksid osa kõikidest PNKde koosolekutest; nende puudumine võib mõnikord sõltumatut arutelu isegi hõlbustada. Enne koosolekut tuleks osalejatele saata lühike päevakord, milles on märgitud PNKde ootused seoses komisjoni osalusega.

Kolmandate riikide esindajate osalemine on kasulik ja seda tuleks soodustada; seda tuleks aga piirata sel juhul, kui arutatakse ELi võimalikke seisukohti läbirääkimistes kolmandate riikidega. Vastastikuste kokkulepete puudumine põhjustab teabejagamise tasandil ebavõrdse olukorra. Tuleks kaaluda läbirääkimisi PNKde võimaliku osalemis üle kolmandate riikide vastavate sidusrühmade koosolekutel.

Otsusega on ette nähtud kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee (ACFA) osavõtt PNKde koosolekutest. ACFA on ühise kalanduspoliitika juhtimise teine sammas. Hea koostöö ACFAga on vajalik topelttöö vältimiseks, kuid pädevuste jagamine PNKde ja ACFA vahel ei ole alati selgepiiriline. PNKde ja ACFA töö liigitamine tegelemiseks vastavalt piirkondlike ja horisontaalküsimustega võib olla lihtsustatud, kuna selliste küsimuste nagu lihtsustamine, lubatud kogupüügid (TAC) ja kvoodid, tehnilised meetmed jne puhul võib piirkondlik mõõde olla õigustatud. Komisjon peab ACFA ja sellega seotud rahastamisvahendite hindamise valmis saama 2008. aasta juuniks. Üks hindamisele järgnevatest arutlusteemadest on ACFA ja PNKde vaheline koostöö ja neist kummagi osa selles koostöös.

3. Piirkondlike nõuandekomisjonide panus ühist kalanduspoliitikat käsitlevate otsuste tegemisse

3.1. Üldsuundumused: tõhustatud dialoog sidusrühmadega ja nende vahel

PNKd on hõlbustanud teabele juurdepääsu ja Euroopa tasandil tehtud otsuste paremat mõistmist. PNKde kaudu esitatakse uusi ettepanekuid sidusrühmadele, kellel on juurdepääs ka komisjoni tööprogrammile, nii et nad saavad vastavalt koostada oma päevakorra ja nõuda täiendavat teavet. PNKd on esindatud Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri nõuandekogus ja kaasatud selle töösse[5]. Teabe kulgemine on ka altpoolt üles, PNKde liikmed edastavad komisjonile kasulikku teavet kohalike olude kohta. PNKd on aidanud luua ka kohalikku võrgustikku, kus saab kogemusi ja ideid kiiremini vahetada.

PNKd on muutunud aktiivseteks osalisteks ühises kalanduspoliitikas. Komisjonile edastavate soovituste arv ja koosolekute/seminaride hulk kasvavad (2. lisa). Mitmed soovitused on tehtud vastuseks komisjoni taotlusele, kuid PNKd teevad ise algatusi ja organiseerivad õigustepõhist juhtimist või kontrolli ja rakendamist käsitlevaid üritusi ning seminare[6]. Mitmel korral on PNKd organiseerinud ühisseminare või kutsunud teisi PNKsid nende koosolekutest osa võtma[7]. Lisaks on mõned PNKd huvi tundnud merenduspoliitika alaseid küsimusi käsitlevate arutelude vastu[8].

Komisjon ei ole PNKde nõuannete ainuke lõppkasutaja; neid kasutavad ka liikmesriigid aruteludes Euroopa Liidu Nõukogus ja Euroopa Parlamendi liikmed. PNKd on osa võtnud mitmest Euroopa Parlamendi liikmete organiseeritud koosolekust. Mõned liikmesriigid on kasutanud PNKde koosolekuid selleks, et arutada sidusrühmadega selliseid ühise kalanduspoliitika alaseid küsimusi nagu merekaitsealad.

Üldiselt on PNKd aidanud leevendada negatiivset suhtumist ühisesse kalanduspoliitikasse ning seega hõlbustada täiendavaid otsekontakte sidusrühmade, ELi ametnike, liikmesriikide ja teadlaste vahel. PNKd on seni siiski veel õppimisjärgus. Selleks, et anda ühiseid soovitusi, peaksid sidusrühmad üksteist paremini tundma õppima ja arendama uusi töömeetodeid. Mõned PNKd on kasu saanud olemasolevatest piirkondlikest algatustest, teistes valdkondades/sektorites niisuguseid struktuure ei ole ning seepärast on neis vaja jagu saada tõsistest suutlikkuse arendamise probleemidest. See selgitab, miks PNKd ei ole kõik ühel ajal asutatud ega ole oma tegevust ühes tempos arendanud.

3.2. Piirkondlike nõuandekomiteede nõuannete järgimine

Vastavalt otsuse artikli 7 lõikele 3 vastab komisjon kõikidele PNKde soovitustele kolme kuu jooksul ja käsitleb kõiki tõstatatud küsimusi. Komisjoni vastused saadetakse PNK liikmetele ja pannakse sageli PNKde veebilehtedele.

PNKdega konsulteerides ootab komisjon eelkõige praktilisi märkusi, mis aitavad tõhusamalt arvestada piirkondlikke ja kohalikke olusid või kalandusega seotud eriküsimusi. Aja jooksul on PNKde asjaomaste nõuannete kvaliteet ja ajakohasus paranenud. Mõned PNKd on esitanud eriti hästi põhjendatud nõuandeid pikaajaliste majandamiskavade kohta ja komisjon on neid soovitusi arvesse võtnud.

Siiski on olnud ka juhtumeid, kus komisjonil ei olnud võimalik PNK nõuannet järgida. Mõned PNKd on kaevanud selle üle, et komisjon ei ole kolmandate riikidega läbirääkimistel järginud konsensuse alusel kinnitatud soovitusi. Sellistel läbirääkimistel ei saa komisjon siiski ühepoolselt oma seisukohta kehtestada, vaid peab püüdma teiste osapooltega kompromissi saavutada. Mõnikord on PNKde nõuanded eeldanud sellist tegutsemist, mis ulatub väljapoole komisjoni pädevusvaldkonda.

Üks niisugune keeruline juhtum on PNKde panus ettepanekutesse, mis käsitlevad lubatud kogupüüke ja kvoote. See iga-aastane tegevus võib põhjustada püügisektori keskendumise oma lühiajalistele huvidele, mistõttu PNKde liikmetel võib olla raske konsensusele jõuda. Mitmed keskkonnakaitseorganisatsioonid on aruteludest tõesti tagasi tõmbunud ja keeldunud PNK selleteemalisi ettepanekuid kinnitamast. Komisjon on liikmesriikidega lõplike läbirääkimiste käigus mitmel juhul PNK soovitusi arvesse võtnud hoolimata sellest, et need esitati liiga hilja.

Kas komisjon PNK nõuandeid järgib või mitte, oleneb sellest, kas kõnealune nõuanne on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja säästva kalandusega. See on kriteerium, mida komisjon kasutab PNK nõuande hindamisel, mitte aga see, kas nõuanne on kinnitatud konsensuse alusel. Komisjon on korduvalt selgitanud, et ta ei saa PNK soovitusi arvesse võtta juhul, kui need erinevad olulisel määral teaduslikust nõuandest või on vastuolus rahvusvaheliste kohustuste või ühenduse pikaajaliste plaanidega.

Komisjon tunnistab, et on vaja esitada selgesõnalised juhised selle kohta, mille alusel hinnatakse PNK nõuande kvaliteeti. Komisjon kavatseb välja töötada sellised põhilised näitajad PNKde töö suunamiseks ja korraldada iga-aastased arupidamised iga PNKga, et pidada nõu nende soovituste järgimise üle.

3.3. PNK nõuannete kvaliteedi ja ajakohasuse parandamise võimalikud viisid

PNKd vajavad piisavalt aega, et oma liikmeid nõuetekohaselt konsulteerida, ettepanekuid ringlema lasta ja tõendeid koguda. Ettevalmistaval etapil kulub rohkem aega teadlastega konsulteerimiseks ja arutlemiseks, kuna enamik teaduslikke soovitusi on kättesaadavad alates juulist. Mõjuhindamise protsess aitab sidusrühmi kaasata komisjoni arutelu varajasse etappi. Komisjon tõhustab oma planeerimist, et juba varem anda PNKdele paremaid viiteid, võimaldades neil sellega kavandada oma töid ja seada prioriteete.

Komisjoni poolt PNKdele saadetud dokumendid võivad tunduda väga tehnilised ja keerulised arusaamiseks, eriti juhul, kui need olemas vaid ühes keeles See takistab rohujuure tasandi kaluritega konsulteerimist ja võib edaspidi kallutada mõju tasakaalu selliste esindajate kasuks, kellel on olemas nõutavad tehnilised kogemused. PNK liikmed tunnevad end vahel infotulva alla mattuvat ega suuda aru saada, mida neilt oodatakse. Komisjon vaatab uuesti üle oma konsultatsioonimeetodid: dokumendid peavad olema koostatud arusaadavamalt ja sisaldama selliste eriküsimuste/teemade loetelu, mille kohta komisjon ootab PNK nõuannet. PNK konsultatsioon ei peaks keskenduma lühiajalistele teemadele, millel on kohene majanduslik mõju.

See ajab PNK liikmeid üksnes tülli ja aitab kahjustada nende legitiimsust. Komisjon eelistaks näiteks korraldada süstemaatilisi arutelusid komisjoni iga-aastase püügivõimalusi käsitleva poliitilise avalduse põhimõtete üle selle asemel, et arutada üksikute kalavarude lubatud kogupüüke. PNKdel on täita oluline osa selliste pikaajaliste strateegiaküsimuste arutelus nagu pikaajalised majandamiskavad, vette tagasilaskmised või ökosüsteemil põhinev lähenemisviis. Komisjoni 2007. aastal organiseeritud õppereis Norrasse pakkus huvitavaid võimalusi arutada kõnealuseid teemasid PNK esindajatega[9].

PNKd asutati selleks, et selgitada välja sidusrühmade teaduslikke nõuandeid ja poliitilisi valikuvõimalusi käsitlevad seisukohad, aga mitte selleks, et teadlasi asendada. Igatahes peaks PNK nõuanne põhinema parimal olemasoleval tõendusmaterjalil. Uus vastastikuse mõistmise memorandum ICESi ja Euroopa Ühenduse vahel pakub uusi võimalusi PNKde ja ICESi koostöö laiendamiseks: ICESi nõuannete esitamine, pikaajaliste majandamiskavadega seotud erirühmade loomine, seminarid andmete kohta jne. PNKde ettepanekute alusel võib komisjon paluda ICESil teostada uuringuid konkreetsete teemade kohta. Kõnealust koostööd võiks olla kasulik laiendada, et hõlmata ka kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) majandus- ja sotsiaalvaldkonna teadlased. Andmete kogumise uute eeskirjade alusel tuleb PNKdele võimaldada parem juurdepääs andmetele[10].

PNK nõuande kvaliteedi ja mõju ning kõnealuste organisatsioonide koosseisu vahel on olemas selge seos. PNK lai mitmesektoriline koosseis on ühise kalanduspoliitika eesmärkidega kooskõlas oleva hea ja tasakaalustatud nõuande parim tagatis.

4. Kokkuvõte

Kehtiv õigusraamistik on üldiselt rahuldav; selle alusel on olnud võimalik asutada PNKd ja juhtida nende toimimist. Praegu on aeg omandatud kogemuste põhjal otsuse teatavaid sätteid tõhustada või selgitada. Komisjon on osutanud, kus selliseid muudatusi võiks teha ja sooviks neid küsimusi arutada kõikide huvitatud osalistega enne võimalikke muudatusi käsitleva ettepaneku tegemist.

PNKde toimimise tõhustamiseks võib mitmeid lühiajalisi meetmeid võtta ka ilma uute õigusaktide rakendamiseta. Seepärast komisjon:

- innustab neis organisatsioonides osalema arvukamalt sidusrühmi, et parandada nende mainet ja rolli;

- parandab PNKde juurdepääsu teaduslikele tõendusmaterjalidele ja andmetele, nii et kõnealused organisatsioonid saavad täit kasu nii ICESiga sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumist kui ka uue andmekogumise määruse sätetest;

- kaasab PNKd aruteludesse, mis käsitlevad ühise kalanduspoliitika pikaajalist arendamist, organiseerides sealhulgas spetsiaalseid õppereise;

- tõhustab nõuandeprotsessi PNKde kaasamisega algetapil, andes neile piisavalt aega vastamiseks ning varustades neid selgesõnaliste ja hõlpsamini kättesaadavate dokumentidega;

- teeb ettepaneku põhinäitajate määramiseks, et PNKde nõuanded oleksid paremas kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega. Komisjon tahab ka korraldada iga-aastasi arupidamisi PNKdega, et arutada nende nõuannete järgmist;

- tutvustab PNKsid paremini komisjoni veebilehe kaudu; ning

- kavandab suunised, milles käsitletakse komisjoni kaasrahastamise meetodeid ja finantshaldust.

Praegu on veel liiga vara avaldada lõplikku arvamust PNKde kohta, kuna iga kõnealune organisatsioon on erinevas arengujärgus ning peab toimima väga erinevates tingimustes. Hoolimata käivitusperioodi raskustest on PNKd juba andnud positiivse panuse ühise kalanduspoliitika arengusse.

Komisjon kuulab ära Euroopa Parlamendi, nõukogu ja sidusrühmade seisukohad enne seda, kui teeb ettepaneku kehtiva õigusraamistiku muutmiseks.

1. LISA – Toimivad PNKd (1.1.2008)

Põhjamere PNK (NSRAC) | Avamerevarude PNK (PELRAC) | Loodepiirkonna vete PNK (NWWRAC) | Läänemere PNK (BSRAC) | Kaugsõidu PNK (LDRAC) | Edelapiirkonna vete PNK (SWWRAC) |

Asutatud: | 1. november 2004 | 16. august 2005 | 26. september 2005 | 13. märts 2006 | 30. märts 2007 | 9. aprill 2007 |

Asukoht: | Aberdeen, Ühendkuningriik | Rijswijk, Madalmaad | Dublin, Iirimaa | Kopenhaagen, Taani | Madrid, Hispaania | Lorient, Prantsusmaa |

Asjaomased liikmesriigid: | 9 – Belgia, Taani, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Madalmaad, Poola, Rootsi ja Ühendkuningriik | 10 – Taani, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Madalmaad, Poola, Portugal, Rootsi ja Ühendkuningriik | 6 – Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Madalmaad, ja Ühendkuningriik | 8 – Taani, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Rootsi | 12 – Taani, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Madalmaad, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik | 5 – Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Portugal ja Madalmaad |

Eesistuja: | Hugo Andersson | Iain MacSween | Sam Lambourn | Reine Johansson | Antonio Cabral | Victor Badiola |

Liikmed: | 32 | 60 | 55 | 42 | 72 | 115 |

Veebileht: | http://www.nsrac.org | http://www.pelagic-rac.org | http://nwwrac.org/ | http://www.bsrac.org | http://www.ccr-s.eu |

2. LISA – Statistika PNKde tegevuse kohta

Komisjonile saadetud PNKde soovitused

[pic]

PNKde koosolekud

[pic]

[1] Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) artiklid 31 ja 32, EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59–80.

[2] ELT L 256, 3.8.2004, lk 17–22.

[3] Nõukogu 11. juuni 2007. aasta otsus nr 2007/409/EÜ, ELT L 155, 15.6.2007, lk 68–70.

[4] Komisjoni hindamine põhineb PNKde toimimisega saadud kogemustel ning 2006. aasta detsembris liikmesriikidele ja PNKdele edastatud küsimustiku tulemustel.

[5] Nõukogu määrus (EÜ) nr 768/2005, 26. aprill 2005, ELT L 128, 21.5.2005, lk 1–14.

[6] Näiteks Läänemere PNK konverents kontrolli ja vastavuse kohta (märts 2007).

[7] Näiteks PNKde ühiskoosolek avamere merekaitsealade kohta (märts 2008) või Põhjamere PNK ja Loodepiirkonna vete PNK tursavarude taastamist käsitlev sümpoosion (märts 2007).

[8] Arutelud, mis käsitlevad Nord Streami projekti Läänemeres.

[9] 2006. aasta juuni algul organiseeris komisjon õppereisi Kanadasse ja USAsse (koos ELi sidusrühmadega), et näha, kuidas toimivad juhtimissüsteemid väljaspool ELi. Osalema kutsuti PNKde esimehed ja üks PNKs aktiivselt tegutsev valitsusväline organisatsioon. 2007. aastal organiseeriti õppereis Islandile ja Norrasse eesmärgiga arutada vette tagasilaskmise poliitika kogemusi neis kahes riigis.

[10] Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta, ELT L 60, 5.3.2008, lk 1–12.