28.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/52

—

rõhutab, et lennutranspordil on suur tähtsus majandusliku ja sotsiaalse arengu, konkurentsivõime ja heaolu jaoks nii piirkondlikul tasandil kui ka kogu Euroopa jaoks;

—

peab oluliseks arvestada üleeuroopaliste tulemuslikkuse eesmärkide seadmisel riiklikku ja/või piirkondlikku tegutsemiskeskkonda, kuna ühesuguste eesmärkide seadmine tiheda ja hõreda liiklusega lennujaamadele ei ole mõistlik. On oluline säilitada lennuvälja lennuinfoteenindus (AFIS), mitte sundida kõiki lennuvälju kasutama ATC-teenust, kuna see oleks väiksemate lennuväljade jaoks kulukam. Neid aspekte saavad kõige paremini arvesse võtta riiklikud ja/või piirkondlikud ametiasutused;

—

nõuab, et täpsustataks ettepanekut transpordimaksude kasutamise kohta ühisprojektide rahastamiseks seoses muude rahastamisvahendite võimaliku kasutamisega ning sellega, kuidas sellisest projektist kasu saav riiklik või piirkondlik organ peab osalema asjaomaste otsuste tegemises;

—

soovitab subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes piirata EASA pädevus üksnes selliste lennuväljadega, kus korraldatakse professionaalseid lendusid vastavalt instrumentaallennureeglitele;

—

peab oluliseks, et lennuvälju puudutavad rakenduseeskirjad koostatakse vastavalt lennuvälja keerukusastmele ning selle tegevuse kvaliteedile ja liiklusmahule, pöörates erilist tähelepanu hõreda liiklusega lennuväljadele ja seal töötava personali arvule.

Raportöör

:

Lea Saukkonen (FI/EPP) Helsingi linnavolikogu asendusliige

1.

rõhutab, et lennutranspordil on suur tähtsus majandusliku ja sotsiaalse arengu, konkurentsivõime ja heaolu jaoks nii piirkondlikul tasandil kui ka kogu Euroopa jaoks. Lennutranspordiga tagatakse kiire ja paindlik ühendus Euroopa eri piirkondade vahel ning samuti muu maailmaga;

2.

on veendunud, et Euroopa lennundussüsteemi toimivuse parandamine toob mitte ainult märkimisväärset kasu, vaid parandab ka paindlikku ja turvalist liikumist, võttes samas rohkem arvesse keskkonnakaitse küsimusi ja kliimamuutuste alaseid väljakutseid;

3.

rõhutab, et tuleb tõhustada ja parandada riigiasutuste koostöövõimet ja -võimalusi, et tegutseda sama funktsionaalse õhuruumiosa sees tõrgeteta toimiva tervikuna, vastates samas ELiga kokkulepitud eeskirjadele;

4.

kordab seisukohta, et piirkondlikke lennujaamu tuleb pidada eeliseks, mis on eriti oluline piirkondliku ja kohaliku majanduselu arendamiseks, ning et lennutranspordi sotsiaalne ja majanduslik tähtsus kasvab ELi laienemisega (1);

5.

juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et Euroopa lennujaamad on väga erinevad. Euroopa suurlinnade lennujaamade liikluskorraldus- ja turvalisusnõuded on väga erinevad võrreldes hõredalt asustatud äärealade või saarepiirkondade lennujaamadega;

6.

märgib, et ühtset Euroopa taevast puudutav muudatusettepanek on osa suuremast paketist, mis sisaldab ka ettepanekut laiendada Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) pädevust lennuliikluse korraldamisele, aeronavigatsiooniteenustele ja lennuväljadele;

7.

märgib, et määruste paketiga püütakse tõhustada lennuliikluse korraldust nii, et riigipiirid ega riiklikud piirangud ei takistaks õhuruumi võimalikult tõhusat kasutamist või muud tegevust;

8.

märgib, et ettepanek põhineb Euroopa lennunduse tulevase õigusliku raamistiku kõrgetasemelise töörühma aruandel ja Eurocontroli tulemuslikkuse hindamise komisjoni aruandel „Ühtse Euroopa taeva algatuse mõju hinnang lennuliikluse korraldamisele”;

9.

märgib, et ettepaneku aluseks on komisjoni hinnang, et Euroopa lennuliikluse praegune korraldus on saavutamas oma võimete piiri. Selle probleemi peamine põhjus on võrgustikul rajaneva lähenemisviisi puudumine, siiani täielikult avamata turg, vaba liikumise puudumine lennujuhtide tööturul ning lennuliikluse korralduse institutsiooniline kord;

10.

tunnistab, et ühtse Euroopa taeva toimimist saaks tõhustada tulemuslikkuse reguleerimise, ühtse turvalisusraamistiku loomise, uue tehnoloogia kasutuselevõtu ja lennujaamade läbilaskevõime juhtimisega;

11.

tunnistab, et lennuliikluse säästva arengu põhimõtte osana tuleb parandada lennuliikluse korraldamist ja aeronavigatsiooniteenuseid, et need vastaksid kasutajate vajadustele, eesmärgiga luua ühtne Euroopa taevas;

12.

kiidab heaks kattuvate õiguslike struktuuride asendamise ühenduse raamistikuga, millega hõlmatakse lennutranspordivõrgu kõik lennuetapid;

13.

kiidab heaks ettepaneku parandada õhuruumi korraldamise süsteemi tulemuslikkust, võttes arvesse turvalisuse aspekte, mis on kõigi õhuruumi kasutajate huvides;

14.

kiidab heaks asjaolu, et lennutranspordisüsteemi arendamisel võetakse arvesse keskkonnaaspekte, nii et lennuliikluse kasu piirkondade majanduselule saaks tasakaalustatud viisil ühitada keskkonnakaitse vajadustega;

15.

kiidab heaks funktsionaalse õhuruumiosa määratluse muutmise suurema rõhuasetusega teenuste tulemuslikkusele, mis võimaldab määruse eesmärke asjakohasel viisil paremini ellu viia, võttes arvesse eri piirkondade vajadusi;

16.

toetab lennuliikluse korraldamise üldkava (ATM Master Plan), mis oleks kõnealuses valdkonnas tehtavat arendustegevust reguleeriv dokument ning mille raames võiks arendada ka piirkondlike lennujaamade tegevust osana lennuliiklusteenuste võrgust;

17.

peab oluliseks tulemuslikkuse reguleerimissüsteemi kehtestamist. See sisaldaks kogu ühendust hõlmavaid tulemuslikkuse näitajaid, aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide perioodilist läbivaatamist ning andmete kogumise korraldamist kõigilt asjaomastelt osapooltelt;

18.

rõhutab riiklike või piirkondlike tulemuslikkuse kavade koostamise ja heakskiitmise olulisust siduvate tulemuslikkuse eesmärkide seadmisel. Ühenduse tasandil tuleks seada vaid üldeesmärgid, mida seejärel täpsustatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil;

19.

peab õigeks lähenemisviisiks järelevalveasutuste sõltumatuse nõuet;

20.

kiidab heaks nõude, et liikmesriik ei tohi keelduda lennuliiklusteenuse osutaja määramisest põhjusel, et riiklikes õigusaktides on sätestatud teenuseosutaja riikliku omandi või tegevuskohaga seotud nõuded;

21.

leiab, et funktsionaalsete õhuruumiosade rakendamise tähtaja seadmine 2012. aastaks esitab väljakutse, kuid on teostatav. See nõuab siiski nii liikmesriikide, riiklike järelevalveasutuste kui ka teenuseosutajate ja lennujaamade tihedat koostööd;

22.

leiab, et teenuseosutajate majandusandmete avaldamine ning piirkonna lennujuhtimisteenuste ja lennujaama aeronavigatsiooniteenuste vahelise ristsubsideerimise keelustamine suurendab maksustamissüsteemide läbipaistvust;

23.

leiab, et tulevaste aastate transpordimaksude kalkulatsioon on osa aeronavigatsiooniteenuste pikemaajalisest planeerimisest. Ettepanek kehtestada need mitmeteks aastateks võib aidata õhuruumi kasutajatel oma tegevust planeerida, kui nad on teadlikud järgnevate aastate kuludest;

24.

juhib tähelepanu ettepanekule, et komisjon avaldab hiljemalt neli aastat pärast määruse jõustumist aruande ning vajadusel esitab ettepaneku turul valitsevate põhimõtete kohaldamise kohta erinevatele aeronavigatsiooniteenustele, nagu side-, navigatsiooni-, järelevalve-, meteoroloogia- ja lennundusalase teabe teenused. Kulutõhus tegutsemine on osa tavalisest äritegevusest, kuid tuleb märkida, et hõreda liiklusega piirkondades ei ole aeronavigatsiooniteenuste osutamine tulutooval ja/või konkurentsi edendaval viisil võimalik;

25.

toetab ettepanekut kaotada määratlus, mille kohaselt piiritletakse funktsionaalne õhuruumiosa üksnes ülemise õhuruumiosaga. Uus ettepanek lihtsustab ühtse Euroopa taeva loomist ja lennuliikluse tõrgeteta toimimist;

26.

tunnistab ettepanekut, millega ühendus ja liikmeriigid taotlevad Rahvusvaheliselt Tsiviillennundusorganisatsioonilt (ICAO) Euroopa ühtse lennuinfopiirkonna (Single European Flight Information Region, EFIR) kehtestamist ja selle tunnustamist, kuid ei pea seda kiireloomuliseks küsimuseks, kuna selle loomisest saadava konkreetse kasu kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit;

27.

peab oluliseks leida asjakohaseid lahendusi võrgu korraldamisega seotud ja seda toetavate ülesannete hindamisel ning seda, kuidas kasutatakse Eurocontroli eksperditeadmisi tegevuse ümberkorraldamise kaalumisel;

28.

peab lennuliikluse tõrgeteta ja tõhusa toimimise seisukohast oluliseks ettepanekut lennuplaanide ja lennujaamade teenindusaegade kooskõlastamiseks ning vajadusel koordineerimiseks naaberpiirkondadega;

29.

peab vajalikuks lennuohutuse kõrge taseme tagamist Euroopas ning tervitab EASA pädevusvaldkonna laiendamist. Ühe asutuse poolt koostatud ja kogu ELis võimalikult üheselt kohaldatavad ühtlustatud normid aitaksid edendada lennuohutust ning samas vähendada normide erinevast kohaldamisest tulenevaid probleeme lennuettevõtjatele ja lennundusele;

30.

leiab, et EASA pädevusvaldkonna laiendamise ettepaneku kohaldamisala on liiga lai ning võib esitada põhjendamatuid nõudmisi eelkõige väikestele piirkondlikele lennujaamadele ja takistada nende tegevust;

31.

peab oluliseks, et EASA keskenduks oma tegevuses ohutusküsimustele, nii et ameti eesmärk oleks ka edaspidi selge;

32.

peab vältimatuks edendada tsiviil- ja militaarlennunduse koostööd kõigil tasanditel, et tagada Euroopa lennutranspordivõrgu võimalikult tulemuslik toimimine ja selle tulemuslikkuse eesmärkide saavutamine;

33.

peab oluliseks arvestada üleeuroopaliste tulemuslikkuse eesmärkide seadmisel riiklikku ja/või piirkondlikku tegutsemiskeskkonda, kuna ühesuguste eesmärkide seadmine tiheda ja hõreda liiklusega lennujaamadele ei ole mõistlik. On oluline säilitada lennuvälja lennuinfoteenindus (AFIS), mitte sundida kõiki lennuvälju kasutama ATC-teenust, kuna see oleks väiksemate lennuväljade jaoks kulukam. Neid aspekte saavad kõige paremini arvesse võtta riiklikud ja/või piirkondlikud ametiasutused;

34.

peab oluliseks, et teabe kogumine tulemuslikkuse taseme hindamiseks toimuks kehtiva aruandmistava raames;

35.

peab läbipaistvuse tagamiseks oluliseks, et tulude ja kulude esitamist teenuste lõikes teenuseosutajate poolt võib läbi viia kooskõlas teenuseosutaja enda raamatupidamistavaga, kui need on juba olemas;

36.

nõuab, et täpsustataks ettepanekut transpordimaksude kasutamise kohta ühisprojektide rahastamiseks seoses muude rahastamisvahendite võimaliku kasutamisega ning sellega, kuidas sellisest projektist kasu saav riiklik või piirkondlik organ peab osalema asjaomaste otsuste tegemises;

37.

peab vajalikuks selgitada maksustamissüsteemis kavandatavaid muudatusi seoses transpordimaksude kehtestamisega mitmeteks aastateks ning sellega, kuidas äritavade alusel tegutsevad teenuseosutajad saavad riskijuhtimise osana prognoosida lepinguperioodi jooksul toimuvaid muutusi palga- ja tegevuskuludes. Sellist analüüsi on kõige parem teostada riiklikul ja/või piirkondlikul tasandil;

38.

soovitab üksikasjalikumalt kirjeldada kõnealuse sektori tegevuse seisukohast olulist võrgukorraldust ja sellega seotud tegevust, mida praeguses ettepanekus mainitakse vaid üsna üldiselt. See võimaldaks paremini hinnata nende mõju ning samuti seda, kuidas õhuruumi kasutajad ja aeronavigatsiooniteenuste osutajad saavad seoses haldusstruktuuride reformiga asjakohaselt osaleda kõnealustes küsimustes otsuste tegemisel;

39.

soovitab subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes piirata EASA pädevus üksnes selliste lennuväljadega, kus korraldatakse professionaalseid lendusid vastavalt instrumentaallennureeglitele;

40.

peab oluliseks, et lennuvälju puudutavad rakenduseeskirjad koostatakse vastavalt lennuvälja keerukusastmele ning selle tegevuse kvaliteedile ja liiklusmahule, pöörates erilist tähelepanu hõreda liiklusega lennuväljadele ja seal töötava personali arvule;

41.

leiab, et EASA pädevusvaldkonna laiendamist puudutava ettepanekuga on hea eeskirja seisukohalt oluline: