9.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 257/46

—

tervitab komisjoni ettepanekut Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta kohta (2009). Lissaboni eesmärkide elluviimine, mis peaks muutma Euroopa kõige innovaatilisemaks teadmistepõhiseks ühiskonnaks, rajaneb Euroopa loovuse potentsiaalil;

—

rõhutab, et Euroopa linnades, piirkondades ja kohalikul tasandil on kultuur, loovus ja innovatsioon oluline kasvu, investeeringute ja uute töökohtade allikas;

—

rõhutab varase, koolieelse ja algkoolihariduse erilist rolli oluliste pädevuste arendamisel, s.o teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad inimesel edukalt elada ja töötada ning ka edasi õppida kaasaegses Euroopa ühiskonnas;

—

rõhutab, et kõnealust algatust on võimalik suurepäraselt ühendada kultuuridevahelise dialoogi aastaga. Mitmete Euroopa aastate teemade sidumine toetab eesmärki saavutada nende tegevustega mõju keskmises ja pikas perspektiivis;

—

võtab teadmiseks, et loovuse ja innovatsiooni aasta läbiviimiseks ei ole mingeid konkreetseid eelarvevahendeid. Kui loovust mõistetakse Euroopa ühiskondade arengu vahendina, ei ole kohane piirduda vaid hariduse ja kultuuri valdkonnaga. Valdkondadeülese mõtlemisega tekivad uued loovad lahendused.

Raportöör

:

Gerd HARMS (DE/PES) Brandenburgi liidumaa föderaal- ja Euroopa asjade volinik, Brandenburgi liidumaa kantselei kõrgeim ametnik

1.

tervitab komisjoni ettepanekut Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta kohta (2009). Väga üldises käsitluses, nagu seda komisjon ettepanekus õigusega kasutab, on loovus võime leida uusi lahendusi inimtegevuse kõige erinevamates valdkondades ning tehnilise, kultuurilise ja ühiskondliku innovatsiooni vältimatu eeldus. Lissaboni eesmärkide elluviimine, mis peaks muutma Euroopa kõige innovaatilisemaks teadmistepõhiseks ühiskonnaks, rajaneb Euroopa loovuse potentsiaalil;

2.

nõustub komisjoni analüüsiga loovuse ja innovatsiooni arendamise põhitingimuste kohta. Sealjuures rõhutab komitee varase, koolieelse ja algkoolihariduse erilist rolli oluliste pädevuste arendamisel, s.o teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad inimesel edukalt elada ja töötada ning ka edasi õppida kaasaegses Euroopa ühiskonnas;

3.

toetab komisjoni seisukohta, et loovuse õhutamisel on haridusel oluline ülesanne ja leiab, et loovuse osatähtsus ei tohiks piirduda koolieelse ja esimeste kooliaastate haridusega. Kaunite kunstide tähtsus peaks säilima siiski kogu koolihariduse vältel. Loovust ei tohi piirata nn loovatele ainetele. Loovate probleemilahenduse ja innovaatilise mõtlemise oskus peab olema kõigi formaalse hariduse protsesside osa. Sellega seoses tõstab Regioonide Komitee eriti esile mitmekeelsuse olulisust;

4.

rõhutab vajadust tagada tipptaseme ja tipptulemuste edendamise kõrval ka iga piirkonna inimestele hea haridus ja koolitus kui individuaalse ja ühiskondliku heaolu ning piirkondade uuendusvõime alus;

5.

rõhutab, et Euroopa linnades, piirkondades ja kohalikul tasandil on kultuur, loovus ja innovatsioon oluline kasvu, investeeringute ja uute töökohtade allikas. Loova potentsiaali ja innovatsioonisuutlikkuse arendamine piirkonnas on tema edu eeldus Euroopa ja ülemaailmses konkurentsis. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad üldjuhul elukestva õppe korraldamise, aktiivse tööturupoliitika, piirkondlike innovatsioonistrateegiate arendamise ning innovaatiliste ja loovate majandusharude edendamise eest;

6.

rõhutab taas kohalike omavalitsuste ja piirkondade olulisust uuenduslike keskkondade arendamisel. Sellega seoses on asjakohane nimetada kohalikku uuenduspoliitikat, tehnoloogiakeskusi, äriinkubaatoreid, teadusparke ja riskikapitali;

7.

juhib tähelepanu sellele, et see ei kehti mitte ainult loomemajanduse ja teadmistepõhise kaasaegse tööstuse kohta. Pigem vajavad kaasaegsed ühiskonnad kõigil tasanditel loovaid lahendusi sotsiaalsetele, keskkonnaalastele ja majanduslikele väljakutsetele, millega nad silmitsi seisavad;

8.

tervitab eriti asjaolu, et komisjon väärtustab õigusakti ettepanekus selgesõnaliselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli, tõstes esile, et

9.

jagab seda hinnangut ja astub välja kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ulatusliku osalemise eest Euroopa loovuse ja innovatsiooni aastas;

10.

toetab loovuse ja innovatsiooni aastaks püstitatud eesmärke (artikkel 2). Kõnealuste eesmärkide laiahaardeline lähenemisviis võimaldab Euroopa loovuse potentsiaali arendamist ja kasutamist ulatuslikult käsitleda ning mitte piirata seda vaid kunsti aspektidele. Komitee juhib tähelepanu vajadusele loovuse ja innovatsiooni aastal edendada ja esile tõsta eelkõige valdkonnaüleseid tegevusi elukestva õppe asutuste, kultuuriasutuste ja kultuurielus osalejate ning samuti majanduse, teaduse ja kodanikuühiskonna vahel. Seetõttu on vaja toetada loovuse õppimist, mis põhineb ise teabe otsimisel ja teadmiste arendamisel, vastandatuna imiteerimisele ja mälu kasutamisele;

11.

rõhutab, et kõnealust algatust on võimalik suurepäraselt ühendada kultuuridevahelise dialoogi aastaga. Mitmete Euroopa aastate teemade sidumine toetab eesmärki saavutada nende tegevustega mõju keskmises ja pikas perspektiivis. Kultuuridevahelise dialoogi aasta tegevuste eesmärk on avatum, sallivam ja paindlikum Euroopa ühiskond ning need tegevused on tihedalt seotud loovuse ja innovatsiooniga. Kokkupuude ja tegelemine teiste kultuuriliste väljendusvormide ja suundadega võib ergutada loovust ja pakkuda võimalust enda küsimustele uuelaadsete vastuste leidmiseks;

12.

võtab teadmiseks, et komisjon osutab kõnealuses ettepanekus eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu sõnastatud nõudmistele võtmepädevuste kohta elukestvas õppes. Regioonide Komitee viitab nimetatud soovituse kohta koostatud arvamusele, (1) milles komitee tõstis esile matemaatika- ja loodusteaduste alaste oskuste erilist tähtsust. Samuti tõstis komitee esile, et oluline on edendada elukestva õppe vahendite kaudu naiste osalemist neis valdkondades. Euroopa ühiskondades muutub tulevikus veelgi olulisemaks noorte, eelkõige noorte naiste meelitamine teadusliku ja tehnilise väljaõppe ning inseneriõpingute ja -karjääri juurde;

13.

märgib, et tööelu-ühiskonna-kõrghariduse koostoime on oluline tingimus uuendustegevuseks ja majanduskasvuks kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Vajalik on infrastruktuur, mis kaasab kõiki ilma kedagi diskrimineerimata, innustades seega kodanikuaktiivsust ja ühist vastutust ühiskonna ühtekuuluvuse ja jätkusuutliku arengu eest;

14.

propageerib paremat haridust ja koolitust, mis tõstaks võimalikult palju Euroopa suurima kapitali — noorte — väärtust. Hariduses peab eriline roll olema tehnoloogiaalasel õppel, et edendada Euroopa teadus-, arendus- ja uuendustegevust, kuid oluline on ka humanitaarharidus ja kohaste väärtuste omandamine, pöörates haridussüsteemis seejuures vajalikku tähelepanu Euroopa kultuuri ja ajaloo õpetamisele;

15.

on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, kui oluline on edendada teadustegevust, noorte teadlaste väljaõpet, teadlaste liikuvuse toetamist ning teadusalase koostöö toetamist Euroopa tasandil. Teadussõbraliku kliima kujundamine, patentide edendamine ja nende tõhus kaitse toetavad innovaatilisi protsesse ühiskonnas ja majanduses;

16.

rõhutab vajadust luua normid ja eeskirjad, et tagada intellektuaalse omandi kaitse, ning töötada välja avalike teadusasutuste ja kõrgkoolide intellektuaalse omandi kohtlemise Euroopa harta;

17.

rõhutab siinkohal struktuurifondide, eriti Regionaalarengu Fondi olulisust toetamaks teadusalaste teadmiste rakendamist innovaatilistes toodetes ja protsessides;

18.

avaldab kahetsust selle üle, et algatus alles nüüd esitatakse. Vähene ettevalmistusaeg seab ohtu ürituse edu. Seepärast on eriti oluline, et komisjon teeks nüüd kõik endast sõltuva, et kaasata protsessi võimalikult palju partnereid;

19.

rõhutab audiovisuaalse meedia erilist rolli loova keskkonna arendamisel. Tänu seostele annete arendamise, tipptasemel koolitusasutuste ja meediasektori vahel luuakse paljudes Euroopa piirkondades edukaid majandusklastreid. Loovuse ja innovatsiooni aasta raames tuleks neid arengud eriti väärtustada;

20.

avaldab kahetsust, et komisjoni ettepanekus ei viidata Euroopa liikuvusprogrammide mitmekesistele võimalustele. Liikuvus koolituse ajal — vahetuse kogemus kogu Euroopa piirkondade vahel — võib olulisel määral kaasa aidata noorte loova ja innovaatilise potentsiaali vallapäästmisele;

21.

lisaks avaldab komitee kahetsust asjaolu üle, et ettepanekus ei ole sätteid algatuse edu kontrollimiseks ega sõnastata eesmärkide saavutamise eeldusi;

22.

on seisukohal, et loovuse ja innovatsiooni aasta võib olla edukas vaid siis, kui komisjon tervikuna selle endale ülesandeks seab ja kasutatakse ära kõigi peadirektoraatide võimalused. Lisaks on vaja liikmesriikide, linnade ning piirkondade ning kohalike omavalitsuste tugevat toetust. Seepärast nõuab komitee, et Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta kujundamisse kaasataks lisaks hariduspoliitikale aktiivselt ka teised poliitikavaldkonnad;

23.

juhib tähelepanu sellele, et loovuse ja innovatsiooni edendamine on paljude piirkondlike ja kohalike arengukavade osa. Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta läbiviimisel tuleks vältida muljet, et ainus võimalus vahendite leidmiseks on komisjoni algatused. Just kõnealuse aasta raames tuleks esile tõsta linnade, piirkondade ja liikmesriikide edukaid lähenemisviise ning toetada parimate tavade levitamist. Komisjoni kõigi algatuste puhul tuleb järgida subsidiaarsuse põhimõtet;

24.

juhib tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rikkalikele kogemustele, mis väljenduvad näiteks kommunaal- ja regionaalpoliitilistes tegevustes ja Regioonide Komitee korraldataval üritusel Open Days. Need kogemused on märk paljudest ja mitmekülgsetest viisidest, et toetada loovust ja innovatsiooni, mis on Euroopa linnadele ja piirkondadele iseloomulik;

25.

võtab teadmiseks, et loovuse ja innovatsiooni aasta läbiviimiseks ei ole mingeid konkreetseid eelarvevahendeid. Komisjoni ettepanekus viidatakse selgelt tegevuste rahastamisele vaid seoses elukestva õppe programmiga aastateks 2007–2013 ning programmiga „Kultuur” (2007–2013). Kuid kõne all olevad loovuse ja innovatsiooni küsimused ulatuvad neist programmidest kaugemale. Eelkõige tuleks käsitleda teaduse valdkonda, majanduse ja teaduse koostööd, Euroopa liikuvuse valdkonda, maaelu arengu küsimust, sotisaalpoliitikat, aga ka teisi küsimusi. Kui loovust mõistetakse Euroopa ühiskondade arengu vahendina, ei ole kohane piirduda vaid hariduse ja kultuuri valdkonnaga. Valdkondadeülese mõtlemisega tekivad uued loovad lahendused;

26.

komisjon räägib ettepanekus teavitamiskampaaniate keskme suunamisest Euroopa aasta teemadele, kuid meetmetes ei kirjeldata täpsemalt, kuidas seda teha. Komitee märgib, et need meetmed on vaja kooskõlastada ühenduse, riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

27.

pakub komisjonile Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta läbiviimisel oma toetust ja koostööd. Linnad, piirkonnad ja kohalikud omavalitsused on selle ettevõtmise loomulikud partnerid ning kohad, kus sünnib suur osa loomingulistest lahendustest. Komitee ootab enda täielikku kaasamist tegevustesse, samuti varast ja täielikku teavet kõigi tegevustekohta.