Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52008AR0004

Regioonide Komitee Arvamus Telekommunikatsiooni reformi pakett

ELT C 257, 9.10.2008, p. 51–69 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Date of document:
19/06/2008; hääletamise kuupäev
Date of debate:
19/06/2008
Date of end of validity:
25/11/2009; seotud 52007PC0697 ja 52007PC0699 ja 52007PC0698
Author:
Euroopa Regioonide Komitee
Rapporteur:
SCHAEFER
Form:
Arvamus
Addressee:
Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu
Session:
075
Additional information:
COD 2007/0249, COD 2007/0247, COD 2007/0248
Legal basis:
Link
Link
Link
Select all documents mentioning this document
Earlier related instruments:
Link

9.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 257/51

Regioonide Komitee Arvamus „Telekommunikatsiooni reformi pakett”

(2008/C 257/10)

REGIOONIDE KOMITEE

—

soovib tagada, et uus regulatiivne raamistik ei kahjustaks liikmesriikide kultuuri- ja meediapoliitika eesmärke ning arvestaks maapiirkondade, hõredalt asustatud piirkondade, äärepoolseimate piirkondade ja linnastute ning kultuuriliste ja etniliste vähemuste erivajadustega;

—

on vastu Euroopa Komisjoni kavandatud raadiosagedusspektri haldamise ühtlustamisele. Liikmesriigid peaksid selles küsimuseks jääma vastutavaks, tagades samas kooskõla rahvusvaheliste kokkulepetega; samuti peavad nad tagama piisavalt laia sagedusala, et ringhäälinguorganisatsioonid saaksid täita edastamiskohustust;

—

ei toeta uue lahendusena välja pakutud ettevõtete funktsioonipõhist eraldamist ega komisjoni vetoõigust liikmesriikide teatud parandusmeetmete suhtes. Komitee ärgitab riikide reguleerivaid asutusi asjaomaste turgude analüüsimisel ja määratlemisel võtma arvesse kohalikke ja piirkondlikke kultuurilisi ja keelelisi erinevusi;

—

hindab komisjoni jõupingutusi tarbijakaitse ja kasutajaõiguste parandamiseks, eelkõige pakkudes tarbijatele rohkem teavet hindade ja teenuste osutamise tingimuste kohta, parandades andmekaitset ja turvalisust ning tagades teenustele, sh hädaabiteenustele lihtsama juurdepääsu. Sellegipoolest väljendab komitee muret selle üle, millised võivad olla ettepanekute rahanduslikud ja majanduslikud mõjud just piirkondlikele ja kohalikele teenusepakkujatele;

—

on seisukohal, et Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti loomine, millega kaasneks turgude reguleerimise küsimuses märkimisväärne pädevuste loovutamine liikmesriikidelt komisjonile, viib pädevuste jagunemise riiklike ja Euroopa reguleerivate asutuste vahel selgelt tasakaalust välja. Seetõttu toetab komitee Euroopa Telekommunikatsiooni Reguleerivate Asutuste Kogu loomist, mis aitaks integreerida praegust Euroopa reguleerivate asutuste töörühma Euroopa õigusesse.

Raportöör

:

Marc SCHAEFER (LU/PES), Viandeni linnavolikogu liige

Viitedokumendid

Parema õigusloome direktiiv:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta”

KOM(2007) 697 lõplik — 2007/0247 (COD)

Kodanike direktiiv:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitsealase koostöö kohta”

KOM(2007) 698 lõplik -2004/0218 (COD)

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet”

KOM(2007) 699 lõplik — 2007/0249 (COD)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Kuidas digitaalset dividendi Euroopas täielikult ära kasutada: ühine lähenemisviis digitaalringhäälingule üleminekuga vabaneva spektriosa kasutamisel”

KOM(2007) 700 lõplik

I.   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

1.

tervitab komisjoni eesmärke suurendada telekommunikatsioonituru avatust konkurentsile, toetada investeeringuid kiiredastusvõrkudesse (sh kõik traadiga, mobiil- ja satelliittehnoloogiad) ning tagada audiovisuaalteenuste digiteerimise kontekstis spektri optimaalne haldamine siseturul;

2.

peab jälgima, et uus õigusraamistik ei sisaldaks meetmeid, millel võib olla negatiivne mõju liikmesriikide kultuuri- ja meediapoliitika eesmärkidele;

3.

peab samuti jälgima, et uue regulatiivse süsteemi loomisel (eelkõige spektri haldamise tasandil) võetaks arvesse kultuuriliste või etniliste vähemuste huve ning piirkondlikke vajadusi;

4.

soovib kavandatavas õigusraamistikus näha meetmeid, mis toetaksid lairibaühenduse arengut maapiirkondades, hõreda asustusega piirkondades ja äärepoolseimates piirkondades; võib kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel olla vajadus investeerida eriti just suurlinnapiirkondades info- ja sidetehnoloogiasse ja infrastruktuuridesse;

5.

hindab komisjoni jõupingutusi tarbijate paremaks kaitsmiseks, eelkõige seoses andmekaitse ja turvalisusega ning kõigile kasutajatele, sh puuetega isikutele, taskukohase juurdepääsu tagamiseks elektroonilistele sideteenustele ning hädaabiteenustele. Sellegipoolest väljendab komitee muret selle üle, millised võivad olla ettepanekute rahanduslikud ja majanduslikud mõjud just piirkondlikele ja kohalikele teenusepakkujatele;

6.

tunnustab komisjoni jõupingutusi seoses üleeuroopaliste teenuste arendamisega tingimusel, et seejuures võetakse arvesse riiklikke ja piirkondlikke erinevusi ning majanduslikult nõrgemate sidusrühmade tehnoloogilisi ja majanduslikke vajadusi;

7.

juhib komisjoni tähelepanu riiklike, piirkondlike või kohalike turgude geograafilisele mitmekesisusele, mistõttu võib osutuda vajalikuks teatud määral eristada ja mitmekesistada õiguslikke mehhanisme ja menetlusi, näiteks geograafilise segmentimise teel;

8.

väljendab oma skeptilisust teatud kavandatavate meetmete lisaväärtuse suhtes, kuna need meetmed mõjutaksid kõiki liikmesriike olenemata nende eriolukorrast või riiklikul ja kohalikul tasandil saavutatud edusammudest. Regioonide Komitee on tõsiselt mures ettepaneku üle loovutada telekommunikatsioonituru reguleerimise ja spektri haldamise küsimuses ELi tasandile senisest enam pädevust;

9.

leiab, et komisjoni ettepanekud aitavad kaasa ELi eeskirjade ühtsemale järgimisele, et saavutada elektroonilise side valdkonnas ühtne turg;

Parema õigusloome direktiiv

10.

tervitab komisjoni soovitust (1) vähendada märkimisväärselt eelnevalt reguleeritud turgude arvu ning muuta turgude reguleerimine vajadusel tõhusamaks ja lihtsamaks nii teenusepakkujate kui ka riiklike reguleerivate asutuste jaoks;

11.

hindab komisjoni ettepanekuid luua parem süsteem eri liikmesriikide õigusraamistike ning riiklike reguleerivate asutuste kooskõlastus-, läbirääkimis- ja konsultatsioonimenetluste kooskõlastamiseks ja ühtlustamiseks;

12.

jagab komisjoni seisukohta, et raadiospektri tõhus haldamine on oluline teenusepakkujatele juurdepääsu tagamiseks ning uuendustegevuse ja kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks;

13.

nõustub komisjoniga vajaduse osas tagada elektrooniliste sidevõrkude pakkujatele ressursside ühiskasutus ja –paiknemine tingimusel, et selline jagamine on tehniliselt võimalik ja vastava toimingu kulusid on võimalik õiglaselt jagada;

14.

toetab komisjoni seisukohta, et digiteerimise ühtlustamine ELis on oluline, kuna see aitab kaasa siseturu toimimisele ja üleeuroopaliste teenuste arengule. Komitee arvab siiski, et ühtlustamiseks vajalikke meetmeid saavad paremini rakendada liikmesriigid Euroopa reguleerivate organite töörühma tegevuse raames;

15.

leiab, et liikmesriikidel peaks ainsana olema õigus otsustada spektri kasutamise üle selliste teenuste tarbeks, mis võimaldavad tagada keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse ning meediakanalite paljususe;

16.

arvab, et funktsioonipõhist eraldamist ei ole vaja turgude liberaliseerimise täiendava meetmena peale sundida ning on seisukohal, et kõige tõhusam on infrastruktuuril põhinev konkurents ning et kehtiv õigusraamistik juba võimaldab rakendada eraldamismeetmeid, sh funktsioonipõhist eraldamist;

17.

leiab, et dokumendis tuleks säilitada kõik viited menetlustele, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest raadiospektri haldamise osas, kuna vastavad kokkulepped on kehtivad ja moodustavad ulatuslikuma õigusraamistiku kui ELi oma raamistik;

Kodanike direktiiv

18.

toetab komisjoni jõupingutusi tugevdada ja parandada tarbijakaitset ja kasutajaõigusi elektroonilise side sektoris, eelkõige teavitades tarbijaid teenuste hindadest ja tingimustest, muutes elektroonilisele sidele juurdepääsu ja asjakohaste teenuste (sh hädaabiteenuste) kasutamise lihtsamaks puuetega kasutajatele;

19.

hindab ettepanekuid suurendada eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset elektroonilise side sektoris, eelkõige tänu turvalisusega seotud sätete tugevdamisele ning täitemehhanismi parandamisele;

20.

juhib komisjoni tähelepanu tarbijate vajadustele majanduslikult nõrgemates piirkondades, nimelt maapiirkondades, geograafiliselt raskesti ligipääsetavates piirkondades, äärepoolseimates piirkondades ning hõredalt asustatud piirkondades;

21.

juhib komisjoni tähelepanu tõsiasjale, et teatud meetmed võrkude turvalisuse tagamiseks ja tarbijate kaitseks eeldavad kooskõlastamist ja rakendamist pigem rahvusvahelisel kui ELi tasandil;

22.

juhib samuti komisjoni tähelepanu tõsiasjale, et mitmed kõnealuses direktiivis esitatud meetmed nõuavad märkimisväärseid investeeringuid tehnilisse infrastruktuuri (nt ühtne hädaabinumber või helistaja asukoha tuvastamine). Tõenäoliselt käivad sellised investeeringud üle jõu väiksematele, näiteks kohaliku või piirkondliku tasandi teenusepakkujatele;

23.

hindab komisjoni jõupingutusi lauatelefoni ja mobiiltelefoni numbrite teisaldamise edendamiseks;

24.

soovib juhtida komisjoni tähelepanu maapiirkondade erivajadustele. Maapiirkondades on tihti väga piiratud infrastruktuur, mis põhineb traditsioonilise teenusepakkuja ühel ainsal võrgustikul. Komitee soovib maapiirkondade toetuseks näha konkreetseid meetmeid, näiteks toetusi struktuurifondidest; soovib samuti juhtida tähelepanu piirangutele ja struktuurilistele lisakuludele, millega äärepoolseimad piirkonnad elektroonilise side valdkonnas pidevalt peavad toime tulema; seetõttu tuleks otsida erimeetmeid, mille abil asetada nende piirkondade kodanikud võrdsesse seisu Euroopa ülejäänud piirkondade kodanikega;

25.

leiab, et ringhäälinguteenustele kehtivad edastamiskohustuse eeskirjad peaksid laienema kõigile lisateenustele ning eeskirjad tuleks korrapäraselt läbi vaadata;

Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet

26.

on seisukohal, et Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti loomine, mis lisanduks praegusele elektroonilise side turu reguleerimisele, ei ole kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega ning muudaks kogu telekommunikatsiooni valdkonna haldamise pigem keerulisemaks kui lihtsamaks;

27.

avaldab seega toetust Euroopa Telekommunikatsiooni Reguleerivate Asutuste Kogu loomisele. Kõnealune kogu võiks võtta enda kanda mitmed ülesanded, mis komisjoni ettepanekus on pandud Euroopa Elektroonilise Side Turu Ametile, ning tal oleks palju määruse ettepanekus ametile omistatud elemente; samas puuduks tal agentuurile omane ülesehitus, mistõttu oleks võimalik vältida Euroopa Elektroonilise Side Turu Ametiga tõenäoliselt seonduvaid probleeme.

II.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Parema õigusloome direktiiv, artikkel 1: direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) muudatused, artiklis 2 punktis 2e lisatakse alapunkt s

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

s)

kahjulikud ja häirivad mõjutused — häired, mis seavad ohtu raadionavigatsiooniteenuste või muude turvateenuste kasutamise või mis muul viisil oluliselt moonutavad, takistavad või korduvalt katkestavad ühenduse või liikmesriigi kohaldatavatele eeskirjadele vastavat raadiosideteenust;

s)

kahjulikud ja häirivad mõjutused — häired, mis seavad ohtu raadionavigatsiooniteenuste või muude turvateenuste kasutamise või mis muul viisil oluliselt moonutavad, takistavad või korduvalt katkestavad ühenduse või liikmesriigi kooskõlas rahvusvaheliste sagedusplaanidega kohaldatavatele eeskirjadele vastavat raadiosideteenust;

Motivatsioon

Sagedusspektri haldamine sõltub suures osas rahvusvahelistest kokkulepetest ja sagedusplaanidest, mille on kehtestanud Euroopa Postside- ja Telekommunikatsioonitalituste Konverentsi ning Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit. Eriti kehtib see ringhäälinguteenuste puhul (nt GE-06). Seega tuleks kahjulike või häirivate mõjutuste määratlust vastavalt muuta.

Muudatusettepanek 2

Parema õigusloome direktiiv, artikkel 1: direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) muudatused, punktis 8 muudetakse artiklit 8 järgmiselt

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

a)

Lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

a)

Lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

Kui raadiosagedusi käsitlevas artiklis 9 ei ole sätestatud teisiti, võtab liikmesriik täiel määral arvesse seda, et reguleerimine peab olema tehnoloogiliselt neutraalne, ning tagab, et käesolevas direktiivis ja eridirektiivides sätestatud ülesandeid, eelkõige tõhusa konkurentsi tagamisega seotud ülesandeid täites võtab seda arvesse ka riigi reguleeriv asutus.

Kui raadiosagedusi käsitlevas artiklis 9 ei ole sätestatud teisiti, võtab liikmesriik täiel määral arvesse seda, et reguleerimine peab olema tehnoloogiliselt neutraalne, ning tagab, et käesolevas direktiivis ja eridirektiivides sätestatud ülesandeid, eelkõige tõhusa konkurentsi tagamisega seotud ülesandeid täites võtab seda arvesse ka riigi reguleeriv asutus, tagades samas meediakanalite ja kultuuride paljususe.

b)

Lõikes 2 asendatakse punktid a ja b järgmisega:

(b)

Lõikes 2 asendatakse punktid a ja b järgmisega: -{}-

'a)

tagades, et kasutajad, sealhulgas puuetega kasutajad, vanuritest kasutajad ja sotsiaalsete erivajadustega kasutajad saavad maksimaalselt kasu nii valiku, hinna kui ka kvaliteedi näol;

'a)

tagades, et kasutajad, sealhulgas puuetega kasutajad, vanuritest kasutajad ja sotsiaalsete erivajadustega kasutajad saavad maksimaalselt kasu nii valiku, hinna kui ka kvaliteedi näol;

b)

tagades, et elektroonilise side sektoris ja eelkõige infosisu levitamise osas ei moonutata ega piirata konkurentsi;

b)

tagades, et elektroonilise side sektoris ja eelkõige infosisu levitamise osas ei moonutata ega piirata konkurentsi;

c)

Lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:

c)

Lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:

'd)

tehes koostööd komisjoniga ja ametiga, et tagada järjekindla reguleerimispraktika areng ning käesoleva direktiivi ja eridirektiivide järjekindel kohaldamine

'd)

tehes koostööd komisjoniga ja ametiga, et tagada järjekindla reguleerimispraktika areng ning käesoleva direktiivi ja eridirektiivide järjekindel kohaldamine

d)

Punkti 4 alapunkt e asendatakse järgmisega:

(d)

Punkti 4 alapunkt e asendatakse järgmisega:

'e)

pöörates tähelepanu konkreetsete sotsiaalsete rühmade, eelkõige puuetega kasutajate, vanuritest kasutajate ja sotsiaalsete erivajadustega kasutajate vajadustele;

'e)

pöörates tähelepanu konkreetsete sotsiaalsete rühmade, eelkõige puuetega kasutajate, vanuritest kasutajate ja sotsiaalsete erivajadustega kasutajate ning samuti etniliste, sotsiaalsete või kultuuriliste vähemuste esindajate ja maapiirkondade või hõredalt asustatud piirkondade elanike vajadustele;

(…)

(…)

Motivatsioon

Vaja on võtta arvesse nii kultuuride ja meediakanalite paljusust kui ka keeleliste, etniliste, sotsiaalsete või piirkondlike vähemuste vajadusi.

Selle kohta, et komisjoni ettepaneku KOM(2007) 699 lõplik — 2007/0249 (COD) tekstis pakutud ametile viitamine on välja jäetud, vt alljärgnevat muudatusettepanekut 20.

Muudatusettepanek 3

Parema õigusloome direktiiv, artikkel 1: direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) muudatused, punktis 9 asendatakse artikkel 9 järgmisega

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 9

Artikkel 9

Raadiosageduste haldamine elektrooniliste sideteenuste puhul

Raadiosageduste haldamine elektrooniliste sideteenuste puhul

1.

Liikmesriik tagab oma territooriumil elektroonilisteks sideteenusteks kasutatavate raadiosageduste tulemusliku haldamise kooskõlas artikliga 8. Ta tagab, et riigi reguleeriv asutus eraldab ja määrab selliseid raadiosagedusi objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide põhjal.

1.

Liikmesriik tagab oma territooriumil elektroonilisteks sideteenusteks kasutatavate raadiosageduste tulemusliku haldamise kooskõlas artikliga 8. Ta tagab, et riigi reguleeriv asutus eraldab ja määrab selliseid raadiosagedusi objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide põhjal.

2.

Liikmesriigid toetavad raadiosageduste kasutuse ühtlustamist ühenduses kooskõlas vajadusega tagada raadiolainete tõhus ja tulemuslik kasutamine vastavalt otsusele nr 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus).

2.

Liikmesriigid toetavad raadiosageduste kasutuse ühtlustamist ühenduses, mis võib aidata kaasa mastaabisäästule ja lihtsustada kasutajate heaks teenuste koostalitlusvõimet, kooskõlas vajadusega tagada raadiolainete tõhus ja tulemuslik kasutamine vastavalt otsusele nr 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus).

3.

Kui teises lõigus või artikli 9c kohaselt vastu võetud meetmetes ei ole sätestatud teisiti, tagab liikmesriik, et kõikidel elektrooniliseks sideks avatud sagedusaladel võib kasutada ükskõik millist raadiovõrgu- või traadita side tehnoloogiat.

3.

Kui teises lõigus või artikli 9c raadiospektrit käsitleva otsuse 676/2002/EÜ kohaselt vastu võetud meetmetes ei ole sätestatud teisiti, tagab liikmesriik võimaluse korral, et kõikidel elektrooniliseks sideks avatud sagedusaladel võib kasutada ükskõik millist raadiovõrgu- või traadita side tehnoloogiat vastavalt riiklikele sageduste eraldamise tabelitele ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu eeskirjadele.

Liikmesriik võib raadiovõrgu- või traadita side tehnoloogia liikide osas siiski kehtestada proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid piiranguid, juhul kui see on vajalik:

Liikmesriik võib raadiovõrgu- või traadita side tehnoloogia liikide osas siiski kehtestada proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid piiranguid, juhul kui see on vajalik:

a)

kahjulike ja häirivate mõjutuste vältimiseks,

a)

kahjulike ja häirivate mõjutuste vältimiseks,

b)

rahva tervise kaitsmiseks elektromagnetväljade eest,

b)

rahva tervise kaitsmiseks elektromagnetväljade eest,

c)

raadiosageduste maksimaalse ühiskasutuse saavutamiseks, juhul kui sageduste kasutamise suhtes kehtib üldluba,

c)

raadiosageduste maksimaalse ühiskasutuse saavutamiseks, juhul kui sageduste kasutamise suhtes kehtib üldluba,

d)

lõikes 4 sätestatud piirangu järgimiseks.

d)

lõikes 4 sätestatud piirangu järgimiseks.

4.

Kui teises lõigus või artikli 9c kohaselt vastu võetud meetmetes ei ole sätestatud teisiti, tagab liikmesriik, et kõikidel elektrooniliseks sideks avatud sagedusaladel võib osutada ükskõik milliseid elektroonilisi sideteenuseid. Liikmesriik võib pakutavate elektrooniliste sideteenuste liikide osas siiski kehtestada proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid piiranguid.

4.

Kui teises lõigus või artikli 9c raadiospektrit käsitleva otsuse 676/2002/EÜ kohaselt vastu võetud meetmetes ei ole sätestatud teisiti, tagab liikmesriik võimaluse korral, et kõikidel elektrooniliseks sideks avatud sagedusaladel võib kasutada ükskõik millist raadiovõrgu- või traadita side tehnoloogiat vastavalt riiklikele sageduste eraldamise tabelitele ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu eeskirjadele. Liikmesriik võib pakutavate elektrooniliste sideteenuste liikide osas siiski kehtestada proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid piiranguid.

Piirangud, millega nõutakse teatava teenuse osutamist konkreetses sagedusalas, on vajalikud selleks, et saavutada ühenduse õiguse kohaseid üldist huvi pakkuvaid eesmärke, nagu inimelude kaitse, sotsiaalse, regionaalse või territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine, ebatõhusa spektrikasutuse vältimine või kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning meediakanalite paljususe edendamine, nagu on kooskõlas ühenduse õigusega sätestatud riikide õigusaktides.

Piirangud, millega nõutakse teatava teenuse osutamist konkreetses sagedusalas, on vajalikud selleks, et saavutada ühenduse õiguse kohaseid üldist huvi pakkuvaid eesmärke, nagu inimelude kaitse, sotsiaalse, regionaalse või territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine, ebatõhusa spektrikasutuse vältimine või kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning meediakanalite paljususe edendamine, nagu on kooskõlas ühenduse õigusega sätestatud riikide õigusaktides.

Piirangu, millega konkreetses sagedusalas keelatakse muude teenuste pakkumine, võib kehtestada üksnes juhul, kui see on vajalik inimelude kaitsega seotud teenuste tagamiseks.

Piirangu, millega konkreetses sagedusalas keelatakse muude teenuste pakkumine, võib kehtestada üksnes juhul, kui see on vajalik inimelude kaitsega seotud teenuste tagamiseks või ühenduse määrustega kooskõlas olevate riiklike õigusaktide määratletud üldhuviteenuste pakkumiseks (nt keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse ja meediakanalite paljususe tagamiseks).

5.

Liikmesriik vaatab korrapäraselt läbi lõigetes 3 ja 4 osutatud piirangute vajalikkuse.

5.

Liikmesriik vaatab korrapäraselt läbi lõigetes 3 ja 4 osutatud piirangute vajalikkuse ning on ainsana pädev otsustama piirangute mis tahes erandite üle.

6.

Lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse raadiosageduste määramise ja eraldamise suhtes pärast 31. detsembrit 2009.

6.

Lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse raadiosageduste määramise ja eraldamise suhtes pärast 31. detsembrit 2009 kõnealuse direktiivi jõustumist liikmesriikides.

Motivatsioon

Raadiospektrit käsitlevas otsuses (676/2002/EÜ) määratletud meetmed ja menetlused spektri haldamiseks võimaldavad juba praegu spektrit realistlikult ja õiglaselt hallata, vastates samal ajal tehnoloogianeutraalsuse ja teenuste neutraalsuse tingimustele.

Tegevus peab olema kooskõlas Euroopa Postside- ja Telekommunikatsioonitalituste Konverentsi raames ning Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu kehtestatud kokkulepetega, mis on juba praegu spektri tõhusa haldamise aluseks.

Vaja on rakendada meetmeid selliste teenuste kaitseks ja edendamiseks, mis võimaldavad arendada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ja meediakanalite paljusust. Muu hulgas tuleb nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil pakutavatele ringhäälingu- ja elektroonilise side teenustele tagada ligipääs raadiospektrile.

Spektri haldamine kohalikul tasandil peab jääma liikmesriikide pädevusse. Liikmesriigid peavad sealjuures tagama, et ringhäälinguteenustel oleks piisav sagedusala oma sisuteenuste pakkumiseks.

Muudatusettepanek 4

Parema õigusloome direktiiv, artikkel 1: direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) muudatused, punktis 10 lisatakse artikkel 9a

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 9a

Artikkel 9a välja jätta

Olemasolevate õiguste piirangute läbivaatamine

 

1.

Liikmesriik tagab, et viie aasta jooksul alates [1. jaanuarist 2010] saavad enne seda kuupäeva välja antud raadiosageduste õiguste valdajad esitada riigi pädevale ametiasutusele taotluse nende õigustele artikli 9 lõigete 3 ja 4 kohaselt seatud piirangute läbivaatamist.

 

Enne otsuse vastuvõtmist teatab riigi pädev asutus õiguse valdajale piirangute läbivaatamise tulemused, näidates ära õiguse ulatuse pärast läbivaatamist, ning annab talle mõistliku tähtaja taotluse tagasivõtmiseks.

 

Kui õiguse valdaja taotluse tagasi võtab, jääb õigus muutumatuks kuni kehtivusaja lõpuni või eelnimetatud viieaastase tähtaja lõpuni, olenevalt sellest, kumb on varasem.

 

2.

Kui lõikes 1 nimetatud õigusevaldaja on raadio- või televisiooniringhäälingu sisuteenuste pakkuja ning raadiosageduste kasutamise õigus on antud konkreetse üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks, saab läbivaatamise taotluse esitada üksnes raadiosageduste selle osa suhtes, mis on vajalik kõnealuse teenuse osutamiseks. Sellele osale raadiosagedustest, mis artikli 9 lõigete 3 ja 4 kohaldamise tulemusena ei ole enam vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks, viiakse läbi uus jaotamismenetlus vastavalt loadirektiivi artikli 7 lõikele 2.

 

3.

Pärast lõikes 1 nimetatud viieaastast tähtaega kohaldab liikmesriik artikli 9 lõikeid 3 ja 4 ka kõikide teiste enne käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva tehtud raadiospektri määramiste ja eraldiste suhtes.

 

4.

Käesoleva artikli kohaldamisel võtab liikmesriik ausa konkurentsi tagamiseks vajalikud meetmed.

 

Motivatsioon

Artikkel ei ole kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Kui ühele liikmesriigile või piirkonnale on ainsana teatud õigused antud, siis ei tohiks õiguste valdajat mõjutada ühenduse tasandil vastu võetud otsused spektri haldamise küsimuses.

Muudatusettepanek 5

Parema õigusloome direktiiv, artikkel 1: direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) muudatused, punktis 10 lisatakse artikkel 9b

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 9b

Artikkel 9b välja jätta

Raadiosageduste kasutamise individuaalsete õiguste üleandmine

 

1.

Liikmesriik tagab, et ettevõtjad saavad artikli 9c alusel vastu võetud rakendusmeetmetes sätestatud sagedusalades neile kuuluvaid raadiosageduste kasutusõigusi teistele ettevõtjatele võõrandada või rentida ilma riigi reguleeriva asutuse eelneva nõusolekuta.

 

Liikmesriik võib ka muudes sagedusalades näha ettevõtjatele ette võimaluse võõrandada või rentida neile kuuluvaid raadiosageduste kasutamise õigusi teistele ettevõtjatele.

 

2.

Liikmesriik tagab, et ettevõtja kavatsus võõrandada raadiosageduste kasutusõigusi tehakse teatavaks spektri jaotamise eest vastutavale riigi reguleerivale asutusele ning avalikustatakse. Kui raadiosageduse kasutamine on ühtlustatud raadiospektrit käsitleva otsuse või muu ühenduse meetme kohaldamisega, peab selline üleandmine olema kooskõlas kõnealuse raadiosageduse ühtlustatud kasutamisega.

 

Motivatsioon

Artikli lisamisega ei saavutata tegelikku lisaväärust, kuna praegu kehtiv süsteem juba võimaldab raadiosageduste kasutusõigusi vabatahtlikkuse alusel võõrandada või rentida.

Muudatusettepanek 6

Parema õigusloome direktiiv, artikkel 1: direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) muudatused, punktis 10 lisatakse artikkel 9c

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 9c

Artikkel 9c välja jätta

Raadiosageduste haldamise ühtlustamise meetmed

 

Siseturu arengu toetamiseks ja käesolevas artiklis sätestatud põhimõtete järgimiseks võtab komisjon vastu vajalikud rakendussätted, et:

 

a)

ühtlustada nende sagedusalade kindlaksmääramine, kus ettevõtjatel lubatakse kasutusõigusi üksteisele võõrandada või rentida;

 

b)

ühtlustada nende õigustega kaasnevad kohustused ning kõnealuse võõrandamise või rentimise tingimused, menetlused, piirid, piirangud, tühistamine ja üleminekueeskirjad;

 

c)

ühtlustada konkreetsed meetmed, mis on vajalikud ausa konkurentsi tagamiseks individuaalsete õiguste võõrandamise korral;

 

d)

kehtestada erandi teenuse- ja tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest ning ühtlustada artikli 9 lõigete 3 ja 4 alusel nendest põhimõtetest tehtavate erandite ulatus ja laad, kui tegemist ei ole kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning meediakanalite paljususe edendamisega.

 

Need meetmed, mille eesmärk on täiendamise teel muuta käesoleva direktiivi väheolulisi osi, võetakse vastu artikli 22 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib komisjon kohaldada artikli 22 lõikes 4 viidatud kiirmenetlust. Käesoleva lõike sätete rakendamisel võib amet komisjoni abistada vastavalt määruse […/EÜ] artiklile 10.

 

Motivatsioon

Regioonide Komitee leiab, et on äärmiselt oluline kaasata spektri haldamise ühtlustamise meetmetesse Euroopa Postside- ja Telekommunikatsioonitalituste Konverents, Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit ja elektronside komitee, nagu see toimub ka praegu.

Muudatusettepanek 7

Parema õigusloome direktiiv, artikkel 1: direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) muudatused, punkti 11 (b) artikli 10 lõige 4 asendatakse järgmisega

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid toetavad numeratsiooni ühtlustamist ühenduse piires, kui see soodustab siseturu toimimist või on vajalik üleeuroopaliste teenuste arengu toetamiseks. Komisjon võib selles küsimuses võtta vajalikke tehnilisi rakendusmeetmeid, mille hulka võib kuuluda teatavate numbrite või numbrivahemike jaoks tariifipõhimõtete kehtestamine. Rakendusmeetmetega võib ametile määrata nende meetmete rakendamisega seotud konkreetseid kohustusi.

Liikmesriigid toetavad numeratsiooni ühtlustamist ühenduse piires, kui see soodustab siseturu toimimist või on vajalik üleeuroopaliste teenuste arengu toetamiseks. Komisjon võib selles küsimuses võtta vajalikke tehnilisi rakendusmeetmeid, mille hulka võib kuuluda teatavate numbrite või numbrivahemike jaoks tariifipõhimõtete kehtestamine. Rakendusmeetmetega võib ametile määrata nende meetmete rakendamisega seotud konkreetseid kohustusi.

Meetmed, mille eesmärk on täiendamise teel muuta käesoleva direktiivi väheolulisi osi, võetakse vastu artikli 22 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Tungiva kiireloomulise vajaduse korral võib komisjon kasutada artikli 22 lõikes 4 sätestatud kiirmenetlust.

Meetmed, mille eesmärk on täiendamise teel muuta käesoleva direktiivi väheolulisi osi, võetakse vastu artikli 22 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Tungiva kiireloomulise vajaduse korral võib komisjon kasutada artikli 22 lõikes 4 sätestatud kiirmenetlust.

Motivatsioon

Liikmesriigid on kõige pädevamad ja teadlikumad mis tahes vajalike tehniliste meetmete võtmiseks.

Muudatusettepanek 8

Parema õigusloome direktiiv, artikkel 1, direktiivile 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) muudatused, punkti 13 artikkel 12 asendatakse järgmisega

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 12

Artikkel 12

Elektrooniliste sidevõrkude pakkujate ühispaiknemine ja seadmete ühiskasutus

Elektrooniliste sidevõrkude pakkujate ühispaiknemine ja seadmete ühiskasutus

1.

Kui elektroonilisi sidevõrke pakkuval ettevõtjal on riigi õigusnormide kohaselt õigus paigaldada seadmeid avaliku või eraomandi peale, kohale või alla või kasutada vara sundvõõrandamise või avalikuks kasutamiseks määramise menetlust, on riigi reguleerival asutusel õigus muuta selliste seadmete või vara, sealhulgas hoonetesse pääsu, mastide, antennide, kaablikanalisatsiooni, pääseluukide ja kaablikappide ühine kasutamine kohustuslikuks.

1.

Kui elektroonilisi sidevõrke pakkuval ettevõtjal on riigi õigusnormide kohaselt õigus paigaldada seadmeid avaliku või eraomandi peale, kohale või alla või kasutada vara sundvõõrandamise või avalikuks kasutamiseks määramise menetlust, on riigi reguleerival asutusel õigus muuta selliste seadmete või vara, sealhulgas hoonetesse pääsu, mastide, antennide, kaablikanalisatsiooni, pääseluukide ja kaablikappide ühine kasutamine kohustuslikuks tingimusel, et asjaomased meetmed on tehniliselt teostatavad.

2.

Liikmesriik võib nõuda, et lõikes 1 nimetatud õiguste valdajad kasutaksid ühiselt seadmeid või vara (kaasa arvatud füüsiline ühispaiknemine) või võtaksid meetmeid ehitustööde kooskõlastamiseks, et kaitsta keskkonda, rahva tervist ja avalikku julgeolekut, ja järgiksid linnade või maapiirkondade planeerimiseesmärke alles pärast nõuetekohase kestusega avalikku arutelu, mille käigus kõikidele huvitatud isikutele antakse võimalus esitada oma seisukohad. Selline ühiskasutus- või koordineerimiskord võib sisaldada reegleid seadmete või vara või omandi ühiskasutusest tulenevate kulude jaotamise kohta.

2.

Liikmesriik võib nõuda, et lõikes 1 nimetatud õiguste valdajad kasutaksid ühiselt seadmeid või vara (kaasa arvatud füüsiline ühispaiknemine) või võtaksid meetmeid ehitustööde kooskõlastamiseks, et kaitsta keskkonda, rahva tervist ja avalikku julgeolekut, ja järgiksid linnade või maapiirkondade planeerimiseesmärke alles pärast nõuetekohase kestusega avalikku arutelu, mille käigus kõikidele huvitatud isikutele antakse võimalus esitada oma seisukohad. Selline ühiskasutus- või koordineerimiskord võib sisaldada reegleid seadmete või vara või omandi ühiskasutusest tulenevate kulude jaotamise kohta.

3.

Meetmed, mida riikide reguleerivad asutused lõike 1 alusel võtavad, peavad olema objektiivsed, läbipaistvad ja proportsionaalsed.

3.

Meetmed, mida riikide reguleerivad asutused lõike 1 alusel võtavad, peavad olema objektiivsed, läbipaistvad ja proportsionaalsed ning peavad võimaldama kulusid õiglaselt jaotada.

Motivatsioon

Kõnealuste meetmete kulude jaotamine peab olema õiglane. Samuti tuleb tagada, et meetmed oleksid tehniliselt teostatavad ja pakuksid tarbijatele tõelisi eeliseid. Kui näiteks televisioonikaablit jagavad mitmed kasutajad, vähendab see märkimisväärselt tarbijatele pakutavate teenuste valikut.

Muudatusettepanek 9

Parema õigusloome direktiiv, artikkel 1, direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) muudatused, punkti 16 (c) artiklis 15 asendatakse lõige 3 järgmisega

Komisjoni ettepanekutekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

3.

Soovitust ja suuniseid täies ulatuses arvesse võttes määratleb riigi reguleeriv asutus kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega riigi olukorrale vastavad asjaomased turud, eelkõige riigi territooriumil paiknevad asjaomased geograafilised turud. Riigi reguleeriv asutus järgib artiklites 6 ja 7 esitatud korda, enne kui hakkab määratlema turge, mis erinevad soovituses nimetatud turgudest.

3.

Soovitust ja suuniseid täies ulatuses arvesse võttes määratleb riigi reguleeriv asutus kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega riigi või piirkonna olukorrale vastavad asjaomased turud, eelkõige riigi territooriumil paiknevad asjaomased geograafilised turud. Riigi reguleeriv asutus järgib artiklites 6, 6a ja 7 esitatud korda, enne kui hakkab määratlema turge, mis erinevad soovituses nimetatud turgudest.

Motivatsioon

Lisaks riiklikele erinevustele on vaja arvestada ka piirkondlike erinevustega.

Muudatusettepanek 10

Parema õigusloome direktiiv, artikkel 1: direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) muudatused, punkti 17 (a) artiklis 16 asendatakse lõige 1 järgmisega

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.

Riigi reguleeriv asutus viib läbi soovituses loetletud asjaomaste turgude analüüsi, võttes täiel määral arvesse suuniseid.Liikmesriik tagab, et selline analüüsimine toimub vajaduse korral koostöös riigi konkurentsiasutusega.

1.

Riigi reguleeriv asutus viib läbi soovituses loetletud asjaomaste turgude analüüsi, võttes täiel määral arvesse suuniseid.Liikmesriik tagab, et selline analüüsimine toimub vajaduse korral koostöös riigi konkurentsiasutusega. Analüüsis tuleb arvesse võtta piirkondlikke või kohalikke kultuurilisi ja keelelisi erinevusi.

Motivatsioon

Kohalikul ja piirkondlikul tasandil peaks olema võimalik läbi viia uurimusi ning nende läbiviimist tuleks toetada.

Muudatusettepanek 11

Parema õigusloome direktiiv, artikkel 1: direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) muudatused, punktis 20 asendatakse artikkel 19 järgmisega

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 19

Artikli 19 uus versioon välja jätta

Ühtlustamiskord

 

1.

Ilma et see mõjutaks käesoleva direktiivi artikli 9 ning direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklite 6 ja 8 kohaldamist, võib komisjon juhul, kui ta leiab, et käesolevas direktiivis sätestatud reguleerimisülesannete erinev täitmine riikide reguleerivate asutuste poolt võib takistada siseturgu, võtta ameti arvamust täiel määral arvestades vastu soovituse või siduva otsuse käesoleva direktiivi ja eridirektiivide sätete ühtlustatud kohaldamise kohta, et aidata kaasa artiklis 8 sätestatud eesmärkide saavutamisele.

 

(…)

 

Motivatsioon

Artikkel tuleks täielikult välja jätta või vähemasti tuleks seda oluliselt muuta, kuna Regioonide Komitee arvates on lõigus mitmeid kordi viidatud ameti tegevus vastuolus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

Muudatusettepanek 12

Parema õigusloome direktiiv, artikkel 2: direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) muudatused, punktis 9 lisatakse artikkel 13a

Komisjoni ettepanekutekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 13a

Artikkel 13a välja jätta

Funktsioonipõhine eraldamine

 

1.

Riigi reguleeriv asutus võib artikli 8 ja eriti artikli 8 lõike 3 teise lõigu sätete kohaselt kehtestada vertikaalselt integreeritud ettevõtjatele kohustuse anda juurdepääsutoodete hulgimüügiks pakkumisega seotud tegevus üle sõltumatule majandusüksusele.

 

(…)

 

Motivatsioon

Regioonide Komitee leiab, et kõige tõhusam on infrastruktuuri- ja turupõhine konkurents. Funktsioonipõhine eraldamine peaks seega jääma äärmuslikuks meetmeks, mida kasutatakse juhul, kui ükski teine meede või kaubanduslik kokkulepe ei avalda oodatud mõju. Kehtiv õigusraamistik võimaldab juba praegu riigi reguleerivatel asutusel kõnealust meedet rakendada.

Muudatusettepanek 13

Parema õigusloome direktiiv, artikkel 3: direktiivile 2002/20/EÜ (loadirektiiv) muudatused, punktis 3 asendatakse artikkel 5 järgmisega

Komisjoni ettepanekutekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 5

Artikkel 5

Raadiosageduste ja numbrite kasutamise õigused

Raadiosageduste ja numbrite kasutamise õigused

1.

Liikmesriik ei anna raadiospektri kasutamiseks välja individuaalseid kasutusõigusi, vaid lisab raadiospektri kasutamise tingimused üldloale, välja arvatud juhul, kui individuaalsete õiguste andmine on põhjendatud, et:

1.

Liikmesriik ei anna raadiospektri kasutamiseks välja individuaalseid kasutusõigusi, vaid lisab raadiospektri kasutamise tingimused üldloale, välja arvatud juhul, kui individuaalsete õiguste andmine on põhjendatud, et:

a)

vältida tõsist kahjulike ja häirivate mõjutuste ohtu; või

a)

vältida tõsist kahjulike ja häirivate mõjutuste ohtu; või

b)

saavutada muid üldist huvi pakkuvaid eesmärke.

b)

saavutada muid üldist huvi pakkuvaid eesmärke.

2.

Kui tuleb anda raadiosageduste ja numbrite kasutamiseks individuaalseid õigusi, annab liikmesriik sellised õigused taotluse korral igale ettevõtjale, kes pakub või kasutab üldloa alusel võrke või teenuseid, võttes arvesse käesoleva direktiivi artiklite 6, 6a, 7, ja artikli 11 lõike 1 punkti c sätteid ning muid eeskirju, millega tagatakse kõnealuste vahendite tõhus kasutamine kooskõlas direktiiviga 2002/12/EÜ (raamdirektiiv).

2.

Kui tuleb anda raadiosageduste ja numbrite kasutamiseks individuaalseid õigusi, annab liikmesriik sellised õigused taotluse korral igale ettevõtjale, kes pakub või kasutab üldloa alusel võrke või teenuseid, võttes arvesse käesoleva direktiivi artiklite 6, 6a, 7, ja artikli 11 lõike 1 punkti c sätteid ning muid eeskirju, millega tagatakse kõnealuste vahendite tõhus kasutamine kooskõlas direktiiviga 2002/12/EÜ (raamdirektiiv).

Piiramata liikmesriigi eelnevalt määratletud konkreetseid kriteeriume, mille alusel antakse õigusi raadiosageduste kasutamiseks raadio või televisiooni sisuteenuste pakkujatele üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks ühenduse õiguse alusel, antakse selliseid kasutusõigusi objektiivse läbipaistva mittediskrimineeriva ja proportsionaalse menetlusega ning raadiosageduste spektri puhul vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 9 sätetele. Lisaks peab menetlus olema avatud, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et individuaalsete raadiospektri kasutusõiguste andmine raadio või televisiooni sisuteenuste pakkujatele on tingimata vajalik, et täita konkreetset kohustust, mille liikmesriik on eelnevalt kehtestanud üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks ühenduse õiguse alusel.

Piiramata liikmesriigi eelnevalt määratletud konkreetseid kriteeriume, mille alusel antakse õigusi raadiosageduste kasutamiseks raadio või televisiooni sisuteenuste pakkujatele üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks ühenduse õiguse alusel, antakse selliseid kasutusõigusi objektiivse läbipaistva mittediskrimineeriva ja proportsionaalse menetlusega ning raadiosageduste spektri puhul vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 9 sätetele. Lisaks peab menetlus olema avatud, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et individuaalsete raadiospektri kasutusõiguste andmine raadio või televisiooni sisuteenuste pakkujatele on tingimata vajalik, et täita konkreetset kohustust, mille liikmesriik on eelnevalt kehtestanud üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks ühenduse õiguse alusel.

Kasutusõigusi andes sätestab liikmesriik, kas ja millistel tingimustel tohib õiguste valdaja neid õigusi üle anda. Raadiosageduste puhul peavad need sätted vastama direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 9b.

Kasutusõigusi andes sätestab liikmesriik, kas ja millistel tingimustel tohib õiguste valdaja neid õigusi üle anda. Raadiosageduste puhul peavad need sätted vastama direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 9b.

Kui liikmesriik annab kasutusõiguse piiratud ajavahemikuks, siis kõnealuse ajavahemiku kestus on vastav asjaomasele teenusele, arvestades taotletavat ja eelnevalt kindlaks määratud eesmärki.

Kui liikmesriik annab kasutusõiguse piiratud ajavahemikuks, siis kõnealuse ajavahemiku kestus on vastav asjaomasele teenusele, arvestades taotletavat ja eelnevalt kindlaks määratud eesmärki.

Kui individuaalne raadiosageduste kasutamise õigus on antud rohkem kui kümneks aastaks ning seda ei tohi vastavalt raamdirektiivi artiklile 9b teistele ettevõtjatele üle anda või rentida, siis vaadatakse see õigus läbi viis aastat pärast andmist ja edaspidi iga viie aasta järel, pidades silmas lõikes 1 sätestatud kriteeriume. Kui individuaalse kasutusõiguse andmise kriteeriumid on ära langenud, muudetakse individuaalne kasutusõigus pärast läbivaatamise lõppu etteteatamisega ja maksimaalselt viie aasta jooksul raadiosageduste kasutamise üldloaks, või muudetakse see teistele ettevõtjatele vabalt üleantavaks või renditavaks.

Kui individuaalne raadiosageduste kasutamise õigus on antud rohkem kui kümneks aastaks ning seda ei tohi vastavalt raamdirektiivi artiklile 9b teistele ettevõtjatele üle anda või rentida, siis vaadatakse see õigus läbi viis aastat pärast andmist ja edaspidi iga viie aasta järel, pidades silmas lõikes 1 sätestatud kriteeriume. Kui individuaalse kasutusõiguse andmise kriteeriumid on ära langenud, muudetakse individuaalne kasutusõigus pärast läbivaatamise lõppu etteteatamisega ja maksimaalselt viie aasta jooksul raadiosageduste kasutamise üldloaks, või muudetakse see teistele ettevõtjatele vabalt üleantavaks või renditavaks.

3.

Kasutusõigusi käsitlevad otsused võetakse vastu, edastatakse ja tehakse teatavaks võimalikult kiiresti pärast seda, kui riigi reguleeriv asutus on täidetud taotluse kätte saanud, riigi numeratsiooniplaanist eriotstarbeks eraldatud numbrite puhul kolme nädala jooksul ja riigi sagedusplaanist elektrooniliseks sideks eraldatud raadiosageduste puhul kuue nädala jooksul. Viimasena nimetatud tähtaeg ei piira raadiosageduste või orbitaalpositsioonide kasutamist käsitlevate kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete kohaldamist.

3.

Kasutusõigusi käsitlevad otsused võetakse vastu, edastatakse ja tehakse teatavaks võimalikult kiiresti pärast seda, kui riigi reguleeriv asutus on täidetud taotluse kätte saanud, riigi numeratsiooniplaanist eriotstarbeks eraldatud numbrite puhul kolme nädala jooksul ja riigi sagedusplaanist elektrooniliseks sideks eraldatud raadiosageduste puhul kuue nädala jooksul. Viimasena nimetatud tähtaeg ei piira raadiosageduste või orbitaalpositsioonide kasutamist käsitlevate kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete kohaldamist.

4.

Kui pärast konsulteerimist huvitatud isikutega direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 6 kohaselt on otsustatud, et erandliku majandusliku väärtusega numbrite kasutamise õigusi antakse ainult konkurentsil või võrdlustel põhineva valikukorra alusel, võib liikmesriik pikendada maksimaalselt kolme nädala pikkust tähtaega kolme nädala võrra.

4.

Kui pärast konsulteerimist huvitatud isikutega direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 6 kohaselt on otsustatud, et erandliku majandusliku väärtusega numbrite kasutamise õigusi antakse ainult konkurentsil või võrdlustel põhineva valikukorra alusel, võib liikmesriik pikendada maksimaalselt kolme nädala pikkust tähtaega kolme nädala võrra.

Raadiosageduste puhul kohaldatakse konkurentsil või võrdlustel põhineva valikukorra suhtes artiklit 7.

Raadiosageduste puhul kohaldatakse konkurentsil või võrdlustel põhineva valikukorra suhtes artiklit 7.

5.

Liikmesriik ei piira antavate kasutusõiguste hulka, kui see ei ole vajalik raadiosageduste tõhusa kasutamise tagamiseks artikli 7 kohaselt.

5.

Liikmesriik ei piira antavate kasutusõiguste hulka, kui see ei ole vajalik raadiosageduste tõhusa kasutamise tagamiseks artikli 7 kohaselt.

6.

Riigi reguleeriv asutus tagab, et raadiosagedusi kasutatakse tõhusalt ja tulemuslikult kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 9 lõikega 2. Ta tagab ka, et raadiosageduste kasutamise õiguste üleandmine või kogumine ei moonutaks konkurentsi. Selleks võtab liikmesriik vajalikke meetmeid, nagu näiteks raadiosageduste kasutamise õiguste vähendamine, tühistamine või sundmüük.

6.

Riigi reguleeriv asutus tagab, et raadiosagedusi kasutatakse tõhusalt ja tulemuslikult kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 9 lõikega 2. Ta tagab ka, et raadiosageduste kasutamise õiguste üleandmine või kogumine ei moonutaks konkurentsi. Selleks võtab liikmesriik vajalikke meetmeid, nagu näiteks raadiosageduste kasutamise õiguste vähendamine, tühistamine või sundmüük.

Motivatsioon

Praegune süsteem, milles määratletakse üldloa ning individuaalsete õiguste tingimused, tundub hästi toimivat. Uued ettepanekud paistavad võrdlemisi keerulised või koguni segadusttekitavad.

Muudatusettepanek 14

Parema õigusloome direktiiv, artikkel 3: direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) muudatused, punktis 5 lisatakse artikkel 6b

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 6b

Artikkel 6b

Ühine valikuprotseduur õiguste andmisel

Ühine valikuprotseduur õiguste andmisel

1.

Artikli 6a lõike 1 punktis f nimetatud tehnilise rakendussättega võib ette näha, et amet teeb ettepanekuid nende ettevõtjate valimise kohta, kellele võib anda individuaalseid raadiosageduste või numbrite kasutusõigusi vastavalt määruse […] artiklile 12.

1.

Kultuuri- ja meediapoliitika, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ja meediakanalite paljususe edendamisel liikmesriikide pädevuses kahtlemata võib Aartikli 6a lõike 1 punktis f nimetatud tehnilise rakendussättega võib ette näha, et amet Euroopa reguleerivate organite töörühm teeb ettepanekuid nende ettevõtjate valimise kohta, kes pakuvad üleeuroopalisi või elektroonilise side teenuseid ja kellele võib anda individuaalseid raadiosageduste või numbrite kasutusõigusi vastavalt määruse […] artiklile 12.

Neil juhtudel sätestatakse selles meetmes tähtaeg, mille jooksul amet peab valiku tegema, valimise kord, eeskirjad ja tingimused ning andmed tasude ja lõivude kohta, mille võib õiguste valdajatele kehtestada raadiosageduste ja/või numbrite kasutusõiguse eest, et tagada spektri- või numeratsiooniressursi optimaalne kasutus. Valimise kord peab olema objektiivne, mittediskrimineeriv ja läbipaistev.

Neil juhtudel sätestatakse selles meetmes tähtaeg, mille jooksul amet Euroopa reguleerivate organite töörühm peab valiku tegema, valimise kord, eeskirjad ja tingimused ning andmed tasude ja lõivude kohta, mille võib õiguste valdajatele kehtestada raadiosageduste ja/või numbrite kasutusõiguse eest, et tagada spektri- või numeratsiooniressursi optimaalne kasutus. Valimise kord peab olema objektiivne, mitted

2.

Võttes täiel määral arvesse ameti arvamust, võtab komisjon vastu meetme, millega valitakse ettevõtja(d), kellele antakse individuaalsed raadiosageduste või numbrite kasutusõigused. Meetmes sätestatakse tähtaeg, mille jooksul riikide reguleerivad asutused peavad need kasutusõigused andma. Seda tehes tegutseb komisjon artikli 14a lõikes 2 osutatud korras.

2.

Võttes täiel määral arvesse ameti arvamust, võtab kKomisjon võtab vastu meetme, millega valitakse ettevõtja(d), kes pakuvad üleeuroopalisi või elektroonilise side teenuseid ja kellele antakse individuaalsed raadiosageduste või numbrite kasutusõigused. Meetmes sätestatakse tähtaeg, mille jooksul riikide reguleerivad asutused peavad need kasutusõigused andma. Seda tehes tegutseb komisjon artikli 14a lõikes 2 osutatud korras.

Motivatsioon

On äärmiselt oluline, et liikmesriikidele jääks ainsana pädevus otsustada selliste küsimuste üle nagu kultuuri- ja meediapoliitika ning eelkõige ringhäälingule eraldatava raadiosageduste spektri määramine ja kõnealuste teenuste pakkujatele individuaalsete õiguste andmine.

Selle kohta, et komisjoni ettepaneku KOM(2007) 699 lõplik — 2007/0249 (COD) tekstis pakutud ametile viitamine on välja jäetud, vt alljärgnevat muudatusettepanekut 20.

Muudatusettepanek 15

Parema õigusloome direktiiv, artikkel 3: muudatusettepanekud direktiivile 2002/20/EÜ (loadirektiiv), punktis 7 jäetakse välja artikkel 8

Komisjoni ettepanekutekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(7)

Artikkel 8 jäetakse välja.

(7)

Artikkel 8 jäetakse välja.

Motivatsioon

Direktiivi artiklit 8, milles viidatakse hetkel kehtivatele rahvusvahelistele kokkulepetele, ei tuleks välja jätta, vaid see tuleks praegusel kujul säilitada.

Muudatusettepanek 16

Parema õigusloome direktiiv, II lisa, direktiivile 2002/20/EÜ (loadirektiiv) lisatakse II lisa

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Tingimused, mille võib ühtlustada artikli 6a lõike 1 punkti d kohaselt

II lisa välja jätta

(1)

Raadiosageduste kasutamise õigustega kaasnevad tingimused:

 

a)

raadiosageduste kasutamise õiguste kestus;

 

b)

õiguste territoriaalne ulatus;

 

c)

võimalus anda õigused üle teistele raadiosageduste kasutajatele ning üleandmise tingimused ja kord;

 

d)

raadiosageduste kasutamise õiguse eest võetavate tasude kindlaksmääramise meetod;

 

e)

ühele ettevõtjale antavate kasutusõiguste arv;

 

f)

I lisa B osas loetletud tingimused.

 

(…)

 

Motivatsioon

II lisa piirab märkimisväärselt liikmesriikide õigusi spektri haldamisel ning eirab kehtivat rahvusvahelist (Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu kehtestatud) õigusraamistikku.

Muudatusettepanek 17

Kodanike direktiiv, artikkel 1: direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) muudatused, punkti 7 artiklis 9 asendatakse lõiked 2 ja 3 järgmistega

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

2.

Pidades silmas konkreetse riigi tingimusi, võivad liikmesriigid nõuda, et määratud ettevõtjad pakuksid tarbijatele tariifi valimise võimalust või pakette, mis erinevad tavapäraste kaubandustingimuste kohaselt pakutavatest, eelkõige selle tagamiseks, et väikese sissetuleku või sotsiaalsete erivajadustega isikute puhul ei oleks takistatud artikli 4 lõike 1 kohane juurdepääs võrgule ja selle kasutamine ega artikli 4 lõikes 3 ning artiklites 5, 6 ja 7 universaalteenuse pakkumise kohustuse hulka arvatud ja määratud ettevõtjate poolt osutatavate teenuste kasutamine.

2.

Pidades silmas konkreetse riigi riiklikke, piirkondlikke või kohalikke tingimusi, võivad liikmesriigid nõuda, et määratud ettevõtjad pakuksid tarbijatele tariifi valimise võimalust või pakette, mis erinevad tavapäraste kaubandustingimuste kohaselt pakutavatest, eelkõige selle tagamiseks, et väikese sissetuleku või sotsiaalsete erivajadustega isikute puhul ei oleks takistatud artikli 4 lõike 1 kohane juurdepääs võrgule ja selle kasutamine ega artikli 4 lõikes 3 ning artiklites 5, 6 ja 7 universaalteenuse pakkumise kohustuse hulka arvatud ja määratud ettevõtjate poolt osutatavate teenuste kasutamine.

3.

Peale sätete, mille kohaselt määratud ettevõtjad peavad pakkuma eritariifi valimise võimalust või järgima hinnalagesid või geograafilisi keskmisi või muid samalaadseid skeeme, võivad liikmesriigid tagada toetuse pakkumise tarbijatele, kellel on väike sissetulek, puue või sotsiaalsed erivajadused.

3.

Peale sätete, mille kohaselt määratud ettevõtjad peavad pakkuma eritariifi valimise võimalust või järgima hinnalagesid või geograafilisi keskmisi või muid samalaadseid skeeme, võivad liikmesriigid tagada toetuse pakkumise tarbijatele, kellel on väike sissetulek, puue või sotsiaalsed erivajadused või kes elavad raskesti ligipääsetavates piirkondades.

Motivatsioon

Regioonide Komitee soovib juhtida tähelepanu nende tarbijate vajadustele, kes elavad hõredalt asustatud piirkondades või maapiirkondades.

Muudatusettepanek 18

Kodanike direktiiv, artikkel 1: direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) muudatused, punktis 16 asendatakse artikkel 26 järgmisega

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 26

Artikkel 26

Hädaabiteenused ja Euroopa ühtne hädaabinumber

Hädaabiteenused ja Euroopa ühtne hädaabinumber

1.

Liikmesriigid tagavad, et lisaks kõigile võimalikele riigisisestele hädaabinumbritele, mille on kindlaks määranud riikide reguleerivad asutused, on kõigil lõikes 2 osutatud teenuste lõppkasutajatel, sealhulgas üldkasutatavate taksofonide kasutajatel, võimalik tasuta ja muid makseviise kasutamata helistada hädaabiteenistustele, kasutades Euroopa ühtset hädaabinumbrit 112.

1.

Liikmesriigid tagavad, et lisaks kõigile võimalikele riigisisestele hädaabinumbritele, mille on kindlaks määranud riikide reguleerivad asutused, on kõigil lõikes 2 osutatud teenuste lõppkasutajatel, sealhulgas üldkasutatavate taksofonide kasutajatel, võimalik tasuta ja muid makseviise kasutamata helistada hädaabiteenistustele, kasutades Euroopa ühtset hädaabinumbrit 112.

2.

Liikmesriigid tagavad, et riigi või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri või numbrite abil siseriiklike ja/või rahvusvaheliste kõnede algatamise teenust osutavad ettevõtjad tagavad juurdepääsu hädaabiteenustele.

2.

Liikmesriigid tagavad, et riigi või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri või numbrite abil siseriiklike ja/või rahvusvaheliste kõnede algatamise teenust osutavad riiklikud või üleeuroopalised ettevõtjad tagavad juurdepääsu hädaabiteenustele.

(…)

(…)

Motivatsioon

Käesoleva lõikega kaasneb mitmeid olulisi tehnilisi kohustusi, mis eeldavad märkimisväärseid investeeringuid, mis käivad kohaliku või piirkondliku tasandi teenusepakkujatele üle jõu.

Muudatusettepanek 19

Kodanike direktiiv, artikkel 1: direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) muudatused, punktis 19 asendatakse artikkel 31 järgmisega

Komisjoni ettepanekutekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.

Liikmesriigid võivad kindlaksmääratud raadio- ja televisioonikanalite edastamiseks ja juurdepääsu pakkumiseks kehtestada mõistlikke edastamiskohustusi nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatele ettevõtjatele, kes pakuvad raadio- või televisiooniülekannete üldsusele edastamiseks kasutatavaid elektroonilisi sidevõrke, kui suurele hulgale selliste võrkude lõppkasutajatest on need võrgud raadio- ja televisiooniülekannete vastuvõtmise peamine vahend. Selliseid kohustusi kehtestatakse ainult juhul, kui need on vajalikud selleks, et saavutada iga liikmesriigi poolt oma õigusaktides selgelt ja täpselt kindlaksmääratud üldist huvi pakkuvaid eesmärke, ning need peavad olema proportsionaalsed ja läbipaistvad.

1.

Liikmesriigid võivad kindlaksmääratud raadio- ja televisiooni audiovisuaalse meedia kanalite edastamiseks ning täiendavate teenuste ja juurdepääsu pakkumiseks kehtestada mõistlikke edastamiskohustusi nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatele ettevõtjatele, kes pakuvad raadio- või televisiooniülekannete üldsusele edastamiseks kasutatavaid elektroonilisi sidevõrke, kui suurele hulgale selliste võrkude lõppkasutajatest on need võrgud raadio- ja televisiooniülekannete vastuvõtmise peamine vahend. Selliseid kohustusi kehtestatakse ainult juhul, kui need on vajalikud selleks, et saavutada iga liikmesriigi poolt oma õigusaktides selgelt ja täpselt kindlaksmääratud üldist huvi pakkuvaid eesmärke, ning need peavad olema proportsionaalsed ja läbipaistvad.

Liikmesriigid vaatavad esimeses lõigus osutatud kohustused läbi hiljemalt ühe aasta jooksul alates <muutva õigusakti rakendamise tähtaeg>, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid korraldasid sellise läbivaatamise eelneva kahe aasta jooksul.

Liikmesriigid vaatavad esimeses lõigus osutatud kohustused läbi hiljemalt ühe aasta jooksul alates <muutva õigusakti rakendamise tähtaeg>, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid korraldasid sellise läbivaatamise eelneva kahe aasta jooksul.

Liikmesriigid vaatavad edastamiskohustused läbi vähemalt kord kolme aasta jooksul.

Liikmesriigid vaatavad edastamiskohustused korrapäraselt läbi vähemalt kord kolme aasta jooksul.

Motivatsioon

Ringhäälinguteenustele kehtivad edastamiskohustuse eeskirjad peaksid laienema kõigile lisateenustele, nt saatekavadele, RDSi (Radio Data System) teenustele ja liiklusinfole.

Muudatusettepanek 20

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet”

Komisjoni ettepanekutekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

KOM(2007) 699 lõplik — 2007/0249 (COD)

Regioonide Komitee avaldab toetust Euroopa Telekommunikatsiooni Reguleerivate Asutuste Kogu loomisele. Komitee kutsub komisjoni üles nimetatud Euroopa Telekommunikatsiooni Reguleerivate Asutuste Kogu välja töötama Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti loomise ettepanekut muutes. Arvesse tuleb võtta järgmisi aspekte.

 

Komitee soovib, et kõnealune kogu annaks lisaväärtust, aidates õigussüsteemi tõhusamaks muuta, sest erinevalt praegusest Euroopa reguleerivate asutuste töörühmast oleks komisjonil selge kohustus konsulteerida Euroopa Telekommunikatsiooni Reguleerivate Asutuste Koguga ja võtta tema seisukohti täiel määral arvesse.

 

Euroopa Telekommunikatsiooni Reguleerivate Asutuste Kogusse kuuluksid jätkuvalt liikmesriikide reguleerivate asutuste esindajad (nagu praegu Euroopa reguleerivate asutuste töörühmas) ning kolmandate riikide reguleerivatel asutustel oleks selles vaatleja staatus (nagu praegu Euroopa reguleerivate asutuste töörühmas).

 

Euroopa Telekommunikatsiooni Reguleerivate Asutuste Kogu oleks täielikult aruandekohustuslik vastavate ELi institutsioonide ees ning selle tegevus oleks läbipaistev. Euroopa Parlamendil ja selle asjaomastel komisjonidel oleks õigus pöörduda juhatajate nõukogu esimehe ja tegevdirektori poole. Läbipaistvuse tagamiseks peaksid juhatajate nõukogu kõik liikmed ja tegevdirektor esitama igal aastal majandushuvide deklaratsiooni.

Motivatsioon

Komisjoni tekstis nähakse ette praeguse Euroopa reguleerivate organite töörühma asendamist uue asutusega, millele Euroopa Komisjon annaks ameti staatuse ning mis toimiks eraldi juriidilise isikuna. Asutuse eesmärk oleks eelkõige toetada ekspertarvamuste ja suuniste koostamisega komisjoni ja riiklike reguleerivate asutuste tööd, eeskätt riiklike turgude määratlemiseks ja analüüsimiseks ning sobivate lahenduste väljapakkumiseks. Samuti oleks asutusel vastutusrikas ülesanne aidata komisjoni spektri haldamist käsitleva ELi poliitika koostamisel ja rakendamisel. Otsused võetaks asutuses vastu lihthäälteenamusega. Kõnealuse institutsioonilise reformiga kaasneb seega turgude reguleerimise küsimuses märkimisväärne pädevuste loovutamine liikmesriikidelt komisjonile, mis viib pädevuste jagunemise riiklike ja Euroopa reguleerivate asutuste vahel selgelt tasakaalust välja. Kõnealuse mudeliga soovitakse luua telekommunikatsiooni valdkonnas ühtne Euroopa reguleeriv asutus, nagu näiteks Federal Communications Commission (FCC) Ameerika Ühendriikides.

Euroopa Telekommunikatsiooni Reguleerivate Asutuste Kogu loomine (EÜ asutamislepingu artikli 95 alusel) aitaks integreerida praegust Euroopa reguleerivate asutuste töörühma Euroopa õigusesse, luues ametliku nõuandva organi, kelle ülesanded ja kohustused on määruses selgelt sätestatud. Niiviisi tagatakse Euroopa Telekommunikatsiooni Reguleerivate Asutuste Kogu suurem tõhusus ja õiguspärasus kui praegu on Euroopa reguleerivate asutuste töörühmal. Kui määruses on selgelt sätestatud kõnealuse kogu ülesanded ja kohustused, toetaks ja kindlustaks see kogu positsiooni, samas saaks ta jätkuvalt toimida koostööd tegevate riiklike reguleerivate asutuste tõhusa võrgustikuna. Varasemates määrustes on nõuandvaid organeid loodud ja ümber korraldatud. Näiteks määruse (EÜ) nr 1/2003 alusel loodi riiklike konkurentsiasutuste nõuandekomitee ja alles hiljuti oli Euroopa Parlamendis esimesel lugemisel määrus, milles tunnustatakse riiklikke akrediteerimisasutusi koordineeriva organisatsiooni olemasolu (COD 2007/0029). Euroopa Telekommunikatsiooni Reguleerivate Asutuste Kogu oleks komisjoni sõltumatu nõustaja ja jääks sõltumatuks ka erinevate Euroopa valitsuste suhtes. Sõltumatuse kindlustamiseks peaks määrus tagama riiklike reguleerivate asutuste kohase rahastamise liikmesriikide poolt, seadmata mingeid poliitilisi piiranguid.

Komitee teeb ettepaneku muuta ka parema õigusloome direktiivi (KOM(2007) 697 lõplik — 2007/0247 (COD)) ja kodanike direktiivi (KOM(2007) 698 lõplik — 2007/0248 (COD)), asendades kõik viited komisjoni pakutud ametile viidetega Euroopa Telekommunikatsiooni Reguleerivate Asutuste Kogule.

Brüssel, 19. juuni 2008

Regioonide Komitee

president

Luc VAN DEN BRANDE

(1)  Komisjoni soovitus C(2007) 5406 (EÜT L 344, 28.12.07, lk 65)

Top