Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52007XC0425(07)

    Malta liiklusõiguste andmise menetlus

    ELT C 90, 25.4.2007, p. 25–28 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    25.4.2007   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 90/25


    MALTA LIIKLUSÕIGUSTE ANDMISE MENETLUS

    (2007/C 90/09)

    Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 847/2004 (lennuliikluse lepingute läbirääkimise ja rakendamise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel) artikliga 6 avaldab Euroopa Komisjon järgneva riikliku korra liiklusõiguste jagamise kohta ühenduse asjaomaste lennuettevõtjate vahel, juhul kui liiklusõigused on piiratud kolmandate riikidega sõlmitud lennuliikluse lepingute tõttu.

    Ühendusesisene liiklusõigus

    Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) nõuete kohaselt võib lennuettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille on andnud Euroopa Ühenduse liikmesriik vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) 2407/92, kasutada liiklusõigusi Malta ja ühenduse vahelistel lennuliinidel.

    Malta ja ühenduseväliste riikide vahel toimuvate lendude liiklusõigused

    Kvalifitseeritud lennuettevõtjate taotlused tsiviillennundusameti direktorile kasutada vabu liiklusõigusi kiidetakse automaatselt heaks, kui neid ei piira kindlaksmääratud lennuettevõtjate arv või lendude sagedus.

    Piiratud liiklusõigused, mis on kindlaks määratud kahepoolsete lennunduslepingutega Malta ja ühenduseväliste riikide vahel, antakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 847/2004 (lennuliikluse lepingute läbirääkimise ja rakendamise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel).

    (i)   Abikõlblikkus

    Lennuettevõtja saab taotleda kõnealuseid õigusi, kui:

    ta kvalifitseerub omandiõiguse ja organisatsiooni kaudu ühenduse lennuettevõtjaks (vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2407/92);

    ta vastab kehtestatud ohutusnormidele ning tema suhtes teostavad ühenduse pädevad asutused tõhusat reguleerivat kontrolli;

    ta on asutatud Maltal.

    ii)   Eesmärgid

    Maltal jaotatakse vähesed liiklusõigused vastavalt järgmistele eesmärkidele:

    ohutuse ja keskkonnakaitse kõrge taseme säilitamine;

    majanduslike, tõhusate ja konkurentsivõimeliste lennuteenuste osutamise abil tarbijate saadava kasu maksimeerimine;

    teenuse järjepidevuse säilitamine;

    turismi arendamine Maltal;

    saarel asumisest tingitud geograafilise mõju minimeerimine ning rahvusvahelise ühendatuse maksimeerimine.

    iii)   Läbipaistvus

    Vähesed liikumisõigused jaotatakse menetluse alusel, millega tagatakse, et kõigil osalistel, kellel on õigustatud huvi, on võimalus oma huvi väljendada. Seetõttu avaldatakse menetlus ja teave väheste lennulubade kättesaadavuse kohta korrapäraselt tsiviillennundusameti veebilehel. Peale selle teavitab direktor tsiviillennundusameti veebilehel kavandatavatest kahepoolsetest lennuteenustealastest läbirääkimistest. Igal lennuettevõtjal, kes tunneb, et teda takistab otsus väheste liikluslubade jaotamise kohta, on õigus esitada kaebus liiklusõiguse apellatsiooninõukogule.

    iv)   Mittediskrimineerimine

    Kõigil lennuettevõtjatel, kellel on lennuettevõtja sertifikaat ning kehtiv lennutegevusluba (nimetatakse ka liiniloaks) määruse (EMÜ) 2407/92 alusel ning mille on väljastanud Maltal esindust omavad ühenduse liikmesriigid, on õigus taotleda liiklusõigust.

    Hindamiskriteeriumid hõlmavad (kuid ei ole nendega piiratud) lennuliini konkreetseid näitajaid ning eelkõige selle võimalikku panust Malta turismi edendamisse, kaubanduse lihtsustamist Malta ja kolmandate riikide vahel, kavandatud teenuste kvaliteeti, parimat kvaliteedi ja hinna suhet, mida tarbijale pakutakse ning tehtud ja kavandatud investeeringuid lennuliini kohta.

    v)   Liiklusõiguste jaotamine ning järelevalve

    Liiklusõigusi ei saa ühelt lennuettevõtjalt teisele üle kanda ning direktor võib need tühistada. Lennuettevõtja, kellele on liiklusõigus antud, peab uue teenuse rakendama mõistliku aja jooksul ning kaotab õiguse, kui ta ei suuda tõestada, et teenuse rakendamise hilinemine oli tingitud eriolukorrast, mis ei sõltu lennuettevõtjast.

    vi)   Menetlus

    Kui liiklusõigused on piiratud ning nendest on huvitatud rohkem kui üks lennuettevõtja, järgitakse liiklusõiguste jaotamisel järgmist menetlust:

    (1)

    Huvitatud lennuettevõtja peab taotlema eraldi ja spetsiaalselt direktorilt teatava liini lennuteenuse luba.

    (2)

    Teenuse järjepidevuse huvides eelistatakse lennuettevõtjat, kes juba teenindab teatavat lennuliini, eeldusel et lennuettevõtja suudab jätkuvalt tõhusalt kasutada talle antud liiklusõigusi.

    (3)

    Kui uued taotlused saadakse kahelt või enamalt lennuettevõtjalt sama (uue) lennuliini kohta, eelistatakse lennuettevõtjat, kes pakub paremat teenust ning tal lubatakse jätkata liiklusõiguste kasutamist, eeldusel et ta kasutab neid tõhusalt.

    (4)

    Välja arvatud eriolukorras või olukorras, mis ei sõltu lennuettevõtjast, karistatakse lennuettevõtjat, kes ei suuda pakkuda kõiki teenuseid, mille luba ta taotles mis tahes aastal või hooajal, kui ta soovib uuendada sama lennuliini tegutsemisloa taotlust järgmiseks aastaks või hooajaks ning ta võib kaotada õiguse teenindada kõnealust lennuliini.

    (5)

    Mis tahes lennuettevõtjat, kes pakub teenust teataval liinil hooajaliselt, ei loeta lõpetanuks oma teenused tegutsemisperioodi lõpus ning teda ei käsitata liiniluba kaotanuna, v.a juhul, kui ta ei suuda pakkuda teenust üle 12 kuu.

    (6)

    Arvesse tuleb võtta varustust ja teenuse taset, mida tuleb lennuliinil pakkuda.

    (7)

    Väheste liiklusõiguste andmise hindamisel teavitab direktor lennuettevõtjaid, kes võivad olla huvitatud, et võimaldada neid esitada oma seisukohad eraviisiliste arutelude käigus.

    (8)

    Direktor avaldab otsuse liiklusõiguste taotluse heakskiitmise/tagasilükkamise kohta 30 päeva jooksul pärast eespool nimetatud arutelude lõppu.

    vii)   Lõivud

    Liiklusõiguste väljaandmise puhul kohaldatav lõiv (lennuliini heakskiitmine) makstakse vastavalt tsiviillennunduse (õhutranspordi litsentsimine) (lõivud) määrusele (Legal Notice 429 of 2004).

    Taotlusvorm

    Taotlus lennuteenuste pakkumiseks teataval liinil esitatakse, kasutades asjaomast vormi, mille saab alla laadida tsiviillennundusameti veebilehelt (the DCA website > Air Transport Section > Forms and Circulars).

    Kohaldatavad õigusaktid

    1972. aasta tsiviillennundusseadus (muudetud) — (peatükk 232)

    Tsiviillennunduse (õhutranspordi litsentsimine) määrused, 2004 — LN 78/2004

    Tsiviillennunduse (õhutranspordi litsentsimine) (lõivud) määrused, 2004 — LN 429/2004

    Tsiviillennunduse (liiklusõiguste andmine) määrused, 2007 — LN 23/2007

    Määrused (EMÜ) 2407/92, (EMÜ) 2408/92, (EÜ) 847/2004

    J. SULTANA

    peadirektor

    Tsiviillennundusamet

    26. veebruar 2007

    “L.N. 23 of 2007

    TSIVIILLENNUNDUSSEADUS

    (PEATÜKK 232)

    Tsiviillennunduse (liiklusõiguste andmine) määrused, 2007

    Tsiviillennundusseaduse artiklis 3 osutatud rakendusvolitusi kasutades andis konkurentsi- ja kommunikatsiooniminister välja järgmise korralduse:

    1.

    Käesoleva korralduse nimetus on tsiviillennunduse (liiklusõiguste andmine) määrused, 2007.

    2.

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 847/2004 (lennuliikluse lepingute läbirääkimise ja rakendamise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel) artikli 5 kohaldamisel jaotab tsiviillennundusameti direktor liiklusõigused tingimustele vastavate ühenduse lennuettevõtjate vahel vastavalt mittediskrimineerivale ja läbipaistvale menetlusele.

    3.

    1)

    Kaebuse võib esitada liiklusõiguse apellatsiooninõukogule mis tahes otsuse peale, mille on teinud tsiviillennundusameti direktor vastavalt punktis 2 osutatud määrusele.

    2)

    Kaebuse võib esitada osaline, keda kõnealune otsus takistab.

    3)

    Kaebuse võib nõukogule esitada järgmistel põhjustel:

    a)

    on tehtud oluline viga faktilistes andmetes;

    b)

    oluline viga menetluses;

    c)

    õigusalane viga;

    d)

    oluline ebaseaduslikkus, sealhulgas põhjendamatus või ebaproportsionaalsus.

    4)

    Nõukogu põhjendab oma otsust ning avaldab vajaduse korral kõnealused otsused, jättes vajaduse korral välja ärisaladuse või konfidentsiaalsuse põhjendusel asjaomaste inimeste nimed või muu teabe.

    5)

    Käesoleva määruse alusel võib nõukogu kaebuse menetlemisel:

    a)

    lükata kaebuse tagasi; või

    b)

    tühistada otsuse.

    Ning juhul kui nõukogu tühistab otsuse, edastab ta asja tsiviillennundusameti direktorile.

    4.

    1)

    Apellatsiooninõukogu, edaspidi ”nõukogu“, koosneb kolmest liikmest, kellest üks on eesistuja, kellel on õigusalane kogemus.

    2)

    Nõukogu liikmed määrab tsiviillennunduse eest vastutav minister töölevõtukäskkirjas osutatud ajavahemikuks ning neid võib määrata järgmisteks ajavahemikeks, kui minister peab seda asjakohaseks.

    3)

    Nõukogu liiget võib tagasi kutsuda või ta võib tagasi astuda mis tahes põhjusel, mille tõttu võib tagasi kutsuda kohtuniku või võib kohtunik tagasi astuda vastavalt Malta kohtukorralduse ja tsiviilmenetluse seadustiku artiklile 734. Igal sellisel juhul määrab minister isiku, kellel on sama kvalifikatsioon kui tagasikutsutaval või tagasiastuval liikmel, kes asendab nimetatud liiget nõukogus.

    5.

    1)

    Nõukogu on kompetentne kaebusi läbi vaatama ja otsuseid tegema vastavalt kõnealuste määruste sätetele ning korralduse 6 kohaselt on nõukogu otsused lõplikud ja siduvad.

    2)

    Nõukogu võib ülesannete täitmiseks kutsuda nõukogu ette tunnistusi andma ning dokumente esitama iga isiku, ning eesistujal on õigus võtta vanne. Samuti võib nõukogu määrata eksperdid, kes nõustavad nõukogu tehnilistes küsimustes, mis võivad olla otsustamisel olulised.

    3)

    Eespool nimetatud põhjustel on vastavalt seadusele nõukogul samad õigused kui tsiviilkohtu esimesel kojal.

    4)

    Nõukogu kehtestab ise oma menetluse.

    6.

    1)

    Iga nõukogule kaebuse esitanud pool, kes tunneb ennast nõukogu otsusest puudutatuna, võib õigusalases küsimuses kaevata apellatsioonikohtule (madalam jurisdiktsioon), nagu on sätestatud Malta kohtukorralduse ja tsiviilmenetluse seadustiku artikli 41 lõikes 6, esitades taotluse, mis on kantud kõnealuse kohtu registrisse 30 päeva jooksul pärast talle otsusest teatamist.

    2)

    Kohtuaktide esitamise suhtes käesoleva määruse alusel esitatud apellatsioonide suhtes kohaldatakse Malta kohtukorralduse ja tsiviilmenetluse seadustiku lisas A osutatud lõivusid.”


    Top