52007PC0650

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 6.11.2007

KOM(2007) 650 lõplik

2007/0236 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAAMOTSUS

millega muudetakse raamotsust 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta

(komisjoni esitatud) {SEK(2007) 1424}{SEK(2007) 1425}

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

110

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Terrorism on üheks peamiseks ohuks demokraatiale, inimõiguste vabale kasutamisele ning majanduslikule ja sotsiaalsele arengule.

Euroopa Liit on seadnud Euroopa Liidu lepingus eesmärgi tagada oma kodanikele kõrgetasemeline turvalisus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. Selle eesmärgi saavutamiseks terrorismivastase võitluse kontekstis on esmatähtis, et Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiksid tõhusad kriminaalseadused. Samuti on äärmiselt oluline, et võetakse meetmeid rahvusvahelise koostöö edendamiseks vastavas valdkonnas.

Tänapäeva info- ja sidetehnoloogial on terrorismiohu levitamisel tähtis roll. Eelkõige on just Internet odav, kiire, kergesti kättesaadav ja globaalse haardega. Kõiki neid eeliseid, mida hindavad Internetti oma igapäevaelus kasutavad seaduskuulekad kodanikud, kasutavad kahjuks ära ka terroristid. Nad kasutavad Internetti propaganda levitamiseks, mille eesmärk on mobilisatsioon ja värbamine, ning juhiste ja online-käsiraamatute levitamiseks, mis on mõeldud terroristide väljaõppeks ja rünnakute kavandamiseks. Mõlemad on suunatud nii terrorismi praegustele kui ka potentsiaalsetele toetajatele.

Internet on seega radikaliseerumise ja värbamisprotsessi üks olulisemaid tegureid, samuti on Internet teabeallikas, kust saab teavet terroristide käsutuses olevate vahendite ja meetodite kohta, ning see toimib nn virtuaalse väljaõppelaagrina. Terrorismi propageerimine ja terroristide eriteadmiste levitamine Internetis täiendab ja edendab doktriini väljakujundamist ja väljaõpet ning aitab kaasa terroristlike aktivistide ja terrorismi toetajate tugevama ja laiema platvormi väljakujunemisele.

Sellise kasvava ohu vältimiseks on vaja poliitiliselt kiiresti tegutseda. EL peab võitlema tänapäeva terrorismi ja selle uute avaldumisvormidega samasuguse otsusekindluse ja jõulisusega, mida on näidatud üles võitluses traditsioonilise terrorismiga. Käesoleva ettepanekuga ajakohastatakse raamotsust terrorismivastase võitluse kohta [EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3–7] ja viiakse see vastavusse Euroopa Nõukogu terrorismi tõkestamise konventsiooniga, kaasates terrorismi mõistesse avaliku üleskutse panna toime terroriakt, värbamise terroristlikel eesmärkidel ja väljaõppe terroristlikel eesmärkidel.

Need õigusrikkumised on vaja kaasata ka raamotsusesse terrorismivastase võitluse kohta, peamised põhjused selleks on:

- sellega kaasnevad Euroopa Liidu integreerituma institutsionaalse raamistiku eelised (eelkõige: puudub pikaldane allakirjutamis- ja ratifitseerimismenetlus nagu Euroopa Nõukogu konventsioonide puhul, kohaldatakse nõuetekohaseid järelemeetmeid, Euroopa Kohtu poolne ühtne tõlgendamine);

- raamotsusega sätestatakse õiguslik erikord, eelkõige kriminaalkaristuste liigi ja astme ning kohtualluvust käsitlevate kohustuslike eeskirjade osas, mida saab kohaldada ka uute otsusesse kaasatud õigusrikkumiste suhtes;

- raamotsus on ELi terrorismivastase poliitika peamise vahendeid: nimetatud spetsiaalsete ettevalmistavate aktide selgesõnaline kaasamine käivitab seega Euroopa Liidu koostöömehhanismid seoses raamotsusega.

Mõju hindamises on täiendavalt täpsustatud lisaväärtus, mis tuleneb rikkumiste (avalik üleskutse panna toime terroriakt, värbamine terroristlikel eesmärkidel ja väljaõppe terroristlikel eesmärkidel) kaasamisest ELis kasutatavasse terrorismi mõistesse .

Raamotsust terrorismivastase võitluse kohta kohaldatakse ka käitumise suhtes, mis aitab kaasa terroriaktidele kolmandates riikides. See kajastab komisjoni võetud kohustust tõkestada terrorismi nii ülemaailmsel kui ka Euroopa Liidu tasandil. Käesolevas ettepanekus järgitakse sama lähenemist ja rõhutatakse rahvusvahelise koostöö tähtsust olemasolevate organisatsioonide ja koostöömehhanismide raamistikus.

Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on rajatud inimõiguste ja põhivabaduste tunnustamise ning inimväärikuse tagamise ja nende õiguste kaitse põhimõttele, mis kehtib nii üksikisikute kui ka asutuste suhtes.

120

- Üldine taust

Euroopa Liit

Raamotsuses terrorismivastase võitluse kohta nähakse ette, et liikmesriigid ühtlustavad terroriakti mõistet, ning tagatakse, et sellised õigusrikkumised toime pannud või nende eest vastutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele nähakse ette karistused ja sanktsioonid, mis vastavad selliste õigusrikkumiste raskusele. Raamotsuses määratakse kindlaks juhtumid, kus liikmesriigid on kohustatud kohaldama jurisdiktsiooni terroriaktide suhtes, nii et neid saaks tõhusalt uurida, samuti hõlmab see terroriaktide ohvrite haavatavuse tõttu nende kaitsmise ja abistamise konkreetseid meetmeid.

Komisjoni esimeses hindamisaruandes terrorismivastase võitluse raamotsuse rakendamise kohta [KOM(2004)409 (lõplik), 8.6.2004 ja komisjoni talituste töödokument SEK(2004) 688, 8.6.2004] võeti kokku raamotsuse rakendamine riiklikul tasandil. Käesoleva ettepanekuga samaaegselt vastu võetud teises komisjoni hindamisaruandes ajakohastatakse hinnangut eelmises aruandes hinnatud liikmesriikide kohta ning antakse täielik ja esmane hinnang rakendamisele liikmesriikides, keda hinnatakse esimest korda. Mõlemad aruanded kajastavad ühtlustamise taset, mis on Euroopa Liidus saavutatud pärast terrorismivastast võitlust käsitleva raamotsuse vastuvõtmist, neis sätestatakse kasulikud tõlgendusjuhised ning antakse ülevaade terrorismivastastest õigusaktidest liikmesriikides.

Euroopa Ülemkogu rõhutab Haagi programmile toetudes, et terrorismi tõhus ennetamine ja sellega põhiõigusi täielikult järgides tõhusalt võitlemine nõuab, et liikmesriigid ei keskenduks ainult enda julgeoleku säilitamisele, vaid keskenduksid ka liidu kui terviku julgeoleku säilitamisele.

EL nõuab radikaliseerumise ja värbamise ELi strateegia ja tegevuskava alusel, mis võeti vastu detsembris 2005 toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil, et võetaks meetmed, et võidelda Interneti kasutamisega terroristlikel eesmärkidel. Samuti rõhutab EL, et liikmesriikide tegevusega peavad kaasnema meetmed ELi tasandil.

15. ja 16. juuni 2006. aasta järeldustes palub Euroopa Ülemkogu otseselt nõukogul ja komisjonil töötada välja meetmed, et vältida Interneti väärkasutamist terrorismi eesmärkidel, järgides samal ajal põhiõigusi ja põhimõtteid.

Rahvusvahelised standardid

Euroopa Nõukogu terrorismi tõkestamise konventsioonis (Varssavi, 16. mai 2005) nõutakse konventsiooniga ühinenud riikidelt, et need muudaksid karistatavaks avaliku üleskutse panna toime terroriakt, värbamise terroristlikel eesmärkidel ja väljaõppe terroristlikel eesmärkidel.

Lisaks sellele on eriti olulised ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon nr 1624 (14. september 2005) ja ÜRO ülemaailmne terrorismivastane strateegia (8. september 2006). Samuti tuleks arvestada G8 tippkohtumise (Peterburi, Venemaa Föderatsioon, 16. juuli 2006) ja OSCE ministrite nõukogu otsusega nr 7/06 „Võitlus Interneti kasutamise vastu terroristlikel eesmärkidel” (5. detsember 2006).

130

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Terrorismivastase võitluse raamprogrammi artiklis 4 on sätestatud, et liikmesriigid peavad muutma karistatavaks terroriaktile üleskutsumise, terroriaktile kaasaaitamise või sellele kihutamise. Sama õigusakti artiklis 2 nõutakse, et liikmesriigid võtaksid kriminaalvastutusele terrorirühmituste juhid ja terrorirühmituste tegevuses osalejad. Need sätted ei hõlma siiski selgesõnaliselt terroristliku propaganda ja terroristide eriteadmiste levitamist Internetis.

Euroopa Nõukogu terrorismi tõkestamise konventsiooni artiklites 5–7 nõutakse konventsiooniga ühinenud riikidelt, et need muudaksid karistatavaks avaliku üleskutse panna toime terroriakt, värbamise terroristlikel eesmärkidel ja väljaõppe terroristlikel eesmärkidel, kui see on toime pandud ebaseaduslikult ja tahtlikult (artiklid 5–7). Artiklis 9 nõutakse konventsiooniga ühinenud riikidelt artiklites 5–7 osutatud õigusrikkumistega seonduvate õigusrikkumiste sätestamist.

140

- Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Ettepanek on kooskõlas radikaliseerumist ja värbamist käsitleva ELi strateegia ja tegevuskavaga, see ajakohastab ja täiendab ELi terrorismivastast õigusraamistikku ning on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga [EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1].

Terrorismivastased meetmed peavad käima käsikäes inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmisega. Käesolevas ettepanekus käsitletakse teemasid, mis jäävad vabaduste, nagu sõna-, ühinemis- ja usuvabaduse, seadusliku kasutamise ja kriminaalse tegevuse piirimaile. Seepärast peeti ettepaneku väljatöötamisel hoolikalt silmas inimõigusi ja põhivabadusi. Uue õigusrikkumisega seoses, milleks on avalik üleskutse terroriakti sooritamiseks, on sõnavabadusele kehtestatud piirangud, mis on kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 10.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

211

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Komisjon andis 2006. aastal välja kolm erinevat küsimustikku: 26. juunil 2006 küsimustiku liikmesriikidele, 20. novembril 2006 küsimustiku meediale, asjaomasele majandusharule ja kodanikuühiskonnale, inimõigustega tegelevatele riiklikele, Euroopa ja rahvusvahelistele VVOdele, advokatuuride ja juristide ühendustele, kirjastajate, ringhäälinguorganisatsioonide ja ajakirjanike ühendustele, Interneti-teenuste osutajatele, telekommunikatsiooniettevõtetele ning teistele asjaomastele majandusharudele ning 11. detsembril 2006 küsimustiku Europolile, Euroopa politseikolledžile ja Eurojustile. Lisaks peeti kõnelusi ja kohtumisi Euroopa meedia ja Interneti-teenuste osutajate esindajatega. 20. märtsil 2007 korraldati liikmesriikide, Euroopa Politseiameti, Eurojusti ja Euroopa politseikolledži (Cepol) osalusel konverents, kus tutvustati küsitluste tulemusi ning arutati võimalikke lahendusi võitluses Interneti kasutamise vastu terroristlikel eesmärkidel.

212

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Vastused kolmele küsimustikule on võetud kokku käesolevale ettepanekule lisatud mõju hindamise I, II ja III lisas.

20. märtsil 2007 peetud konverents kinnitas, et terrorismivastase võitluse raamotsuse muutmist toetatakse piisavalt, et kaasata sellesse uued õigusrikkumised, milleks on avalik üleskutse terroriakti sooritamiseks ning värbamine terroristlikel eesmärkidel ja väljaõpe terroristlikel eesmärkidel, kaasa arvatud juhul, kui õigusrikkumised sooritatakse Interneti teel, kuivõrd nende tegude kriminaliseerimine ei lähe kaugemale Euroopa Nõukogu terrorismi tõkestamise konventsioonis saavutatud tasakaalust.

Käesolev ettepanek kujutab endast tasakaalustatud lähenemist, milles on võetud arvesse kolme küsimustiku vastused ja konsultatsioonide käigus avaldatud vaated ning mis põhineb lisatud mõju analüüsil. Ettepanek hõlmab Euroopa Nõukogu terrorismi tõkestamise konventsioonis kehtestatud õigusrikkumistega paralleelseid rikkumisi. Sel viisil nähakse ette piisavad õiguslikud meetmed, et tõkestada avalikke üleskutseid terroriakti sooritamiseks, värbamist terroristlikel eesmärkidel ja väljaõpet terroristlikel eesmärkidel, kaasa arvatud juhul, kui õigusrikkumised sooritatakse Interneti teel. Ettepanek on täielikult kooskõlas inimõigustega ega muuda elektroonilise kaubanduse direktiivis kehtestatud teenuste osutajate vastutussüsteemi.

- Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

229

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

230

- Mõju hindamine

1. Poliitika muutmata jätmine (Euroopa Nõukogu terrorismi tõkestamise konventsiooni olemasolu tõttu on see võimalus praeguse olukorra säilitamisena vaieldav).

2. Keelata Interneti-teenuste osutajatel võimaldada juurdepääsu materjalidele, mille eesmärk on kutsuda avalikult üles terroriakti sooritamisele, värvata terroristlikel eesmärkidel ja anda väljaõpet terroristlikel eesmärkidel.

3. Tõhustada õiguskaitseasutuste suutlikkust ja oskusi, et võidelda Interneti kasutamise vastu terroristlikel eesmärkidel (komisjoni rahastatava sobiva koolituse, ekspertide toetamise ja tõhusate seadmete abil).

4. Soovitada liikmesriikidel tungivalt kirjutada alla ja/või ratifitseerida Euroopa Nõukogu terrorismi tõkestamise konventsioon (poliitilise avalduse kaudu).

5. Korrigeerida terrorismivastase võitluse raamotsust, et kehtestada Euroopa Nõukogu terrorismi tõkestamise konventsioonis kehtestatud õigusrikkumistega paralleelsed rikkumised ning muuta karistatavaks avalik üleskutse panna toime terroriakte ning värbamine terroristlikel eesmärkidel ja väljaõpe terroristlikel eesmärkidel, kaasa arvatud Interneti teel.

Olles hoolikalt uurinud iga võimaluse mõju julgeolekule, majandusele ja inimõigustele ning kaalunud nende eeliseid ja puudusi leiti, et viienda ja kolmanda võimaluse kombinatsioon on kõige tulemuslikum poliitika võitluses Interneti kasutamisega terroristlikel eesmärkidel, austades samal ajal täielikult inimõigusi.

231

Komisjon viis läbi tööprogrammis ettenähtud mõju hindamise, mille aruanne on kättesaadav veebilehel www.europa.eu.int.

3. Ettepaneku õiguslik külg

305

- Kavandatud meetmete kokkuvõte

Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse kavandatava muutmise eesmärk on ühtlustada riiklikke sätteid, mis käsitlevad avalikku üleskutset panna toime terroriakt ning värbamist terroristlikel eesmärkidel ja väljaõpet terroristlikel eesmärkidel, nii et need tegevused oleksid karistatavad kogu ELis, kaasa arvatud juhul, kui need on sooritatud Internetis, ning tagada, et sellise tegevuse suhtes kehtiksid ka olemasolevad sätted, mis käsitlevad karistusi, juriidiliste isikute vastutust ning terroriaktide suhtes kohaldatavat jurisdiktsiooni ja süüdistuste esitamist.

310

- Õiguslik alus

Euroopa Liidu lepingu artikkel 29, artikli 31 lõike 1 punkt e ja artikli 34 lõike 2 punkt b.

320

- Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ELi tegevuse suhtes. .

Liikmesriigid ei saa küllaldaselt saavutada ettepaneku eesmärke järgmistel põhjustel.

Tänapäeval on terrorism ülemaailmne. Propaganda levitamine Internetis mobilisatsiooni ja värbamise eesmärgil ning juhiste ja online-käsiraamatute levitamine väljaõppe või rünnakute kavandamise eesmärgil on loomult rahvusvaheline ja piiriülene. Oht on rahvusvaheline ja seda peavad olema ka vähemalt osa lahendusest.

ELi terrorismi kui küberkuritegevuse vastase poliitika eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriikide jõupingutused olema kooskõlastatud ning koostöö peab toimuma rahvusvahelisel tasandil. Liikmesriikide vahelised erinevused õigusliku käsitlemise valdkonnas pidurdavad vajalikke kooskõlastatud jõupingutusi ELi tasandil ja muudavad keeruliseks koostöö rahvusvahelisel tasandil.

Euroopa Liidu meetmed aitavad eesmärke paremini saavutada järgmis(t)el põhjus(t)el.

Võitluses terrorismiga on ilmnenud selge vajadus laiendada nii riiklikul kui ELi tasandil tehtavaid täiendavaid jõupingutusi terroriaktide uutele toimepanemise viisidele. Terrorismi ühtse mõiste laiendamine ei lase terroristidel ära kasutada seaduselünki ja kõrvalekaldeid riiklikes õigusaktides. Piiriülese kuritegevuse vastane operatiivne õiguskaitsetöö muutub märkimisväärselt lihtsamaks. Liikmesriikide ühised seisukohad lihtsustavad koostööd rahvusvahelisel tasandil, tugevdades ELi positsiooni rahvusvahelistel foorumitel.

Paranenud õiguskaitse alane koostöö ELi tasandil toob kaasa tõhusama uurimise ja süüdistuste esitamise, mis omakorda suurendab julgeolekut.

Seetõttu on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

- Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Käesolev ettepanek kehtib üksnes selles ulatuses, mis on vajalik ja annab lisandväärtust ELi tasandil. Raamotsus on liikmesriikidele saavutatava eesmärgi suhtes siduv, kuid jätavad riigi ametiasutustele rakendamise vormi ja meetodi valikul vabad käed.

Elektroonilist kaubandust ja andmete säilitamist käsitlevate direktiivide sätteid ei muudeta, nii et uued kohustused pannakse telekommunikatsiooni teenuste osutajatele ja operaatoritele. Ettepanekuga ei kohustata majandusharu looma uusi koostöömehhanisme. Seda lihtsalt suunatakse rohkem kasutama olemasolevaid mehhanisme elektroonilist kaubandust ja andmete säilitamist käsitlevate direktiivide alusel. Käesolevast ettepanekust tulenevad kaudsed kulud piirduvad lisa töökoormusega, mis kaasneb uute õigusrikkumistega seotud uurimisega. Arvestades ELis terroristidele aastas esitatavate süüdistuste arvu, on ilmne, et need kulud ei ole märkimisväärsed.

- Õigusakti valik

341

Kavandatud õigusakt(id): raamotsus, mis põhineb Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 punktil b. Kuna eesmärk on liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine, ei ole teised vahendid asjakohased.

4. Mõju eelarvele

409

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

2007/0236 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAAMOTSUS

millega muudetakse raamotsust 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29, artikli 31 lõike 1 punkti e ja artikli 34 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[1],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[2]

ning arvestades järgmist:

(1) Terrorism kujutab endast üldiste väärtuste, nagu inimväärikus, vabadus, võrdsus ja solidaarsus ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine, millel põhineb Euroopa Liit, üht kõige tõsisemat rikkumist. See on ka kõige tõsisemaks ohuks demokraatia ja õigusriigi põhimõtetele, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele ja millel põhineb Euroopa Liit.

(2) Nõukogu raamotsus 2002/745/JSK terrorismivastase võitluse kohta on Euroopa Liidu terrorismivastase poliitika aluseks. Kõikidele liikmesriikidele ühise õigusraamistiku loomine ja eelkõige terroriakti mõiste ühtlustamine on võimaldanud terrorismivastasel poliitikal areneda ja laieneda, austades põhiõigusi ja õigusriigi põhimõtteid.

(3) Viimastel aastatel on terrorismioht kiiresti kasvanud ja arenenud koos terroristide ja nende toetajate töömeetodite muutumisega, mis hõlmab ka struktureeritud ja hierarhiliste grupeeringute asendumist pooliseseisvate, omavahel vähe seotud üksustega. Sellised üksused ühendavad rahvusvahelisi võrgustikke ja sõltuvad üha enam uutest tehnoloogiatest, eelkõige Internetist.

(4) Internetti kasutatakse kohalike terrorismivõrgustike ja üksikisikute innustamiseks ja mobiliseerimiseks Euroopas ning see on allikas, kust saab informatsiooni terroristide vahendite ja meetodite kohta, toimides nn virtuaalse väljaõppelaagrina. Tegevused, mis on seotud üleskutsetega panna toime terroriakte, värbamisega terroristlikel eesmärkidel ja väljaõppega terroristlikel eesmärkidel, on mitmekordistunud väga väikeste kulude ja väikese riskiga.

(5) Haagi programmis rõhutatakse, et terrorismi tõhus ennetamine ja sellega põhiõigusi täielikult järgides tõhusalt võitlemine nõuab, et liikmesriigid ei piirduks vaid enda julgeolekut säilitavate tegevustega, vaid keskenduksid samuti liidu kui terviku julgeoleku säilitamisele.

(6) Haagi programmi rakendamist käsitlevas tegevuskavas meenutatakse, et terrorismiohuga peab tegelema kogu maailm ning et liit ei saa ignoreerida kodanike ootusi ega jätta neile reageerimata. Lisaks sellele sedastatakse tegevuskavas, et tähelepanu tuleb suunata vältimise, valmisoleku ja reageerimise eri tahkudele, et tugevdada ning vajaduse korral vastastikku täiendada liikmesriikide valmisolekut terrorismi vastu võitlemisel, keskendudes eriti värbamisele, rahastamisele, riskianalüüsile, elutähtsate infrastruktuuride kaitsele ja tagajärgede likvideerimisele.

(7) Käesoleva ettepanekuga nähakse ette terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste kriminaliseerimine, et aidata kaasa üldpoliitilise eesmärgi saavutamisele, milleks on terrorismi ennetamine, vähendades selliste materjalide levitamist, mis võiksid õhutada inimesi sooritama terroriakte.

(8) ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1624 (2005) kutsutakse riike võtma vajalikke ja asjakohaseid meetmeid kooskõlas rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega, et keelata seadusega ära terroriaktile või –aktidele õhutamine ja vältida sellist tegevust. ÜRO peasekretäri 27. aprilli 2006. aasta raportis „Ühinenud terrorismi vastu: soovitused ülemaailmseks terrorismivastaseks võitluseks” leitakse, et eespool nimetatud resolutsioon annab aluse terroriaktidele õhutamise ja värbamise, kaasa arvatud Interneti teel, kriminaliseerimiseks. ÜRO ülemaailmses terrorismivastases strateegias (8. september 2006) on öeldud, et ÜRO liikmesriigid otsivad viise ja võimalusi jõupingutuste kooskõlastamiseks rahvusvahelisel ja piirkondlikul tasandil võitluses terrorismiga kõigis selle vormides ja ilmingutes Internetis.

(9) Euroopa Nõukogu terrorismi tõkestamise konventsioonis sätestatakse konventsiooniga ühinenud riikide kohustus kriminaliseerida avalik üleskutse panna toime terroriakt, värbamine terroristlikel eesmärkidel ja väljaõpe terroristlikel eesmärkidel, kui see on toime pandud ebaseaduslikult ja tahtlikult.

(10) Liikmesriikidel tuleks vastastikku ühtlustada terroriaktide, sealhulgas terroriaktidega seotud tegevuste mõiste, nii et see hõlmaks avalikku üleskutset panna toime terroriakte, värbamist terroristlikel eesmärkidel ja väljaõpet terroristlikel eesmärkidel, kui see on toime pandud tahtlikult.

(11) Õigusrikkumisi, nagu avalik üleskutse panna toime terroriakte, värbamine terroristlikel eesmärkide ja väljaõpe terroristlikel eesmärkidel, tahtlikult toime pannud või nende eest vastutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele tuleks ette näha karistused ja sanktsioonid. Need tegevused peaksid olema kõikides liikmesriikides võrdselt karistatavad, sõltumata sellest, kas need pandi toime Internetis või mitte.

(12) Tuleks kehtestada täiendavad kohtualluvust käsitlevad eeskirjad, et tagada liikmesriigi kohtualluvusse kuuluvate õigusrikkumiste, nagu avalik üleskutse panna toime terroriakte, värbamine terroristlikel eesmärkide ja väljaõpe terroristlikel eesmärkidel, tõhus uurimine, kui neid kasutatakse terroriakti toimepanemiseks või kui nende tulemusena pandi toime terroriakt.

(13) Kui liikmesriigid ei suuda kavandatud meetme eesmärke ühepoolselt edukalt saavutada ja kui neid eesmärke saab üle-Euroopaliste ühtlustatud eeskirjade vajaduse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit meetmed vastu võtta subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev raamotsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14) Liit järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2 ja kajastatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle II ja IV peatükis. Käesolevat raamotsust ei või mingil juhul tõlgendada nii, nagu püütaks sellega vähendada või piirata selliseid põhiõigusi ja –vabadusi, nagu sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadus, õigus era- ja perekonnaelu ning kirjavahetuse konfidentsiaalsuse kaitsele.

(15) Avalik üleskutse panna toime terroriakt, värbamine terroristlikel eesmärkidel ja väljaõpe terroristlikel eesmärkidel on tahtlikud kuriteod. Käesolevat raamotsust ei või mingil juhul tõlgendada nii, nagu püütaks sellega vähendada või piirata informatsiooni levitamist teaduslikel, akadeemilistel ja aruandluse eesmärkidel. Radikaalsete, poleemiliste ja vaidlust tekitavate vaadete väljendamine avalikel aruteludel tundlikes poliitilistes küsimustes, kaasa arvatud terrorism, jääb käesoleva määruse reguleerimisalast välja ning ei kuulu ka mõiste alla avaliku üleskutse kohta panna toime terroriakt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA RAAMOTSUSE:

Artikkel 1

13. juuni 2002. aasta raamotsust terrorismivastase võitluse kohta muudetakse järgmiselt:

1. Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„ Artikkel 3 – Terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumised

1. Käesolevas raamotsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

2. avalik üleskutse panna toime terroriakt – avalikkusele suunatud sõnumi levitamine või muul viisil kättesaadavaks tegemine kavatsusega õhutada artikli 1 lõike 1 punktides a–h loetletud tegude toimepanemisele, kui selline terroriakte otseselt või kaudselt toetav teguviis tekitab ohu, et võidakse toime panna üks või mitu sellist õigusrikkumist;

3. värbamine terroristlikel eesmärkidel – teise isiku agiteerimine artikli 1 lõikes 1 või artikli 2 lõikes 2 loetletud tegude toimepanemisele;

4. väljaõpe terroristlikel eesmärkidel – lõhkeainete, tulirelvade või teiste relvade või mürgiste või ohtlike ainete valmistamise või kasutamise õpetamine või muude erimeetodite või tehnikate õpetamine, et panna toime ühte artikli 1 lõikes 1 loetletud tegudest, teades, et neid oskusi kavatsetakse kasutada nimetatud eesmärgil.

5. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada järgmiste tahtlike tegude käsitamine terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumistena:

6. avalik üleskutse panna toime terroriakt;

7. värbamine terroristlikel eesmärkidel;

8. väljaõpe terroristlikel eesmärkidel;

9. röövimine artikli 1 lõikes 1 loetletud teo toimepanemiseks;

10. väljapressimine artikli 1 lõikes 1 loetletud teo toimepanemiseks;

11. valede haldusdokumentide koostamine artikli 1 lõike 1 punktides a-h ja artikli 2 lõike 2 punktis b loetletud teo toimepanemiseks.

12. Lõikes 2 sätestatud karistatava teo puhul ei ole oluline, kas terroriakt ka tegelikult toime pandi.

2. Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Kõik liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et artikli 1 lõikes 1 ja artiklis 3 nimetatud õigusrikkumise katse, välja arvatud artikli 1 lõike 1 punktis f nimetatud valduses hoidmine ning artikli 1 lõike 1 punktis i ja artikli 3 lõike 2 punktides a–c nimetatud õigusrikkumised muudetakse karistatavaks.”

3. Artiklile 9 lisatakse järgmine lõige 1a:

„1a. Liikmesriigid määravad kindlaks jurisdiktsiooni artikli 3 lõike 2 punktides a–c osutatud õigusrikkumiste puhul, kui õigusrikkumine oli suunatud või viis artiklis 1 osutatud teo sooritamiseni ja see õigusrikkumine kuulub liikmesriigi jurisdiktsiooni alla käesoleva artikli lõike 1 punktides a–e sätestatud mis tahes kriteeriumi alusel.“

Artikkel 2

1 Liikmesriigid võtavad käesoleva raamotsuse järgimiseks vajalikud meetmed [31. detsembriks 2002].

2 Liikmesriigid edastavad [31. detsembriks 2008] nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile sätete teksti, millega võetakse riiklikku õigusse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused. Selle teabe põhjal koostatud aruande ja komisjoni aruande alusel hindab nõukogu [31. detsembriks 2009], kas liikmesriigid on võtnud käesoleva raamotsuse järgimiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 3

Käesolev raamotsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] [...]

[2] [...]