52007PC0611

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 16.10.2007

KOM(2007) 611 lõplik

2007/0212 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse nõukogu direktiive 76/768/EMÜ, 88/378/EMÜ, 1999/13/EÜ ja direktiive 2000/53/EÜ, 2002/96/EÜ ja 2004/42/EÜ, et kohandada neid määrusega (EÜ) … ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ning direktiivi 67/548/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmise kohta

(komisjoni esitatud)[SEK(2007) 1334][SEK(2007) 1335]

SISUKORD

SELETUSKIRI 3

Ettepaneku taust 3

Põhjused ja eesmärgid 3

Kooskõla muude põhimõtetega 3

Avalike arutelude ja mõju hindamise tulemused 4

Avalik arutelu sidusrühmadega 4

Internetikonsultatsioon 4

Tõstatatud küsimused ja nende lahendamine 4

Mõju hindamine 4

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine 5

Ettepaneku õiguslik külg 5

Õiguslik alus 5

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus 5

Subsidiaarsus 5

Proportsionaalsus 6

Õigusakti valik 6

Ettepaneku sissejuhatus 6

1. Põhjused ja eesmärgid 6

2. Üksikasjalikud sätted 7

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega muudetakse nõukogu direktiive 76/768/EMÜ, 88/378/EMÜ, 1999/13/EÜ ja direktiive 2000/53/EÜ, 2002/96/EÜ ja 2004/42/EÜ, et kohandada neid määrusega (EÜ) … ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ning direktiivi 67/548/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmise kohta 8

FINANTSSELGITUS 16

SELETUSKIRI

Ettepaneku taust

Põhjused ja eesmärgid

Käesolev ettepanek täiendab komisjoni ettepanekut, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta[1]. Ettepanek tugineb olemasolevatele õigusaktidele keemiliste ainete kohta ja selles kehtestatakse uus ohtlike ainete ja segude klassifitseerimis-, märgistamis- ja pakendamissüsteem, kusjuures rakendatakse Euroopa Liidus ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogus (ECOSOC) kokkulepitud rahvusvahelisi kriteeriume ohtlike ainete ja segude klassifitseerimiseks ja märgistamiseks, mida nimetatakse kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise ühtseks ülemaailmseks süsteemiks ( Globally Harmonised System of Classification and Labelling of Chemicals – GHS).

Ainete ja valmististe klassifitseerimine praegu kehtivate direktiivide 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ alusel toob kaasa teised kohustused ELi õigusaktides, mida edaspidi nimetatakse järgmiste tasandite õigusaktideks.

Komisjoni talitused on hinnanud GHSi kriteeriumide rakendamise võimalikku mõju järgmiste tasandite õigusaktidele. Nende analüüsi tulemuste kohaselt on mõju minimaalne või minimeeritav asjakohaste muudatuste tegemisega teatavates järgmiste tasandite õigusaktides. Käesoleva kavandatud otsuse eesmärk on teha sellised muudatused mitmes järgmise tasandi õigusaktis muudatusettepanekute kaudu, milles võetakse arvesse ainete ja segude klassifikatsiooni, märgistamist ja pakendamist käsitleva ettepaneku mõju. Otsus esitatakse koos määruse ettepanekuga, mille eesmärk on teha muudatused, selleks et käsitleda klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ettepaneku mõju olemasolevale määrusele.

Kooskõla muude põhimõtetega

GHSi kriteeriumide järgmiste tasandite õigusaktidele rakendamise võimalike mõjude analüüsi tulemusena järeldati, et mõju on kas minimaalne või minimeeritav asjakohaste muudatuste tegemisega teatavates järgmiste tasandite õigusaktides. Käesolevas otsuse eelnõus tehakse ettepanek muuta sel moel direktiivide 76/768/EMÜ, 88/378/EMÜ, 1999/13/EÜ, 2000/53/EÜ, 2002/96/EÜ ja 2004/42/EÜ sätteid.

Sidusrühmadega konsulteerimisel, mis korraldati ettepaneku asjus võtta vastu ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlev määrus, ning kus käsitleti ka võimalikku mõju järgmiste tasandite õigusaktidele, märkisid mõned konsultatsiooniosalised, et puudub ELi klassifikatsioonikriteeriumidele viitavate riiklike õigusaktide analüüs. Riiklikele õigusaktidele avalduva mõju hindamine kuulub aga liikmesriikide pädevusse. Komisjon julgustab liikmesriike analüüsima järgmiste tasandite riiklikke õigusakte samal viisil, nagu on uuritud ELi õigusakte.

Avalike arutelude ja mõju hindamise tulemused

Avalik arutelu sidusrühmadega

Internetikonsultatsioon

Komisjon käivitas 21. augustist kuni 21. oktoobrini 2006 kestnud avaliku sektori sidusrühmade internetikonsultatsiooni ettepaneku asjus võtta vastu määrus ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta. Kõik vastused avaldati Internetis. Laekus ligikaudu 370 vastust. 82% vastustest esitas tööstussektor – äriühingud ja ühendused; 254 äriühingute vastusest pärines 45% vähem kui 250 töötajaga ettevõtetest. Vastuseid laekus 10 mittetulundusühingult. Vastas üks ametiühing.

Märkusi laekus ka 18 liikmesriigi valitsuselt ja/või ametiasutuselt. Neid saatsid ka väljaspool ELi asuvate riikide (Island, Norra, Šveits, Rumeenia) ametiasutused. Rahvusvahelistelt organisatsioonidelt märkusi ei laekunud. 97% vastustest toetab GHSi rakendamist ELis. Liikmesriikide ametiasutused ja ettevõtjad andsid komisjoni talituste ettepanekute eelnõudele üldiselt hea hinnangu.

Tõstatatud küsimused ja nende lahendamine

Reguleerimisala: enamik (59%) vastajatest ei toetanud ei kaitsetaseme laiendamist ega vähendamist võrreldes ELi kehtiva süsteemiga, välja arvatud juhul, kui on vaja tagada vastavus transpordialaste õigusaktide või GHSiga. 5% ei avaldanud arvamust, sealhulgas enamik valitsusvälistest organisatsioonidest. 36% pooldas teistsugust lähenemisviisi. Neist üks rühm (Taani, Rootsi, Norra ja Islandi valitsusasutused) soovis minna praeguse süsteemi kohaldamisalast kaugemale; teine rühm (ühendused ja äriühingud) tegi ettepaneku kaasata kõik GHSi kategooriad, kuid mitte kaasata neid EL süsteemi osi, mis ei ole veel lülitatud GHSi süsteemi.

Mõju hindamine

Ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva kavandatud määruse ja sellest tingitud järgmiste tasandite õigusaktide muudatuste üldises mõju hindamises kasutas komisjon RPA ja London Economics ’i konsulteerimisaruandeid, samuti sidusrühmadega konsulteerimisel laekunud vastuseid. Konkreetsemalt on äriühingutelt kulude kohta saadud vastused viinud olulisemate kuluartiklite edasiste kvantifitseerimispüüeteni. Üldanalüüsist ilmneb, et selleks, et GHS hakkaks lähemas tulevikus puhaskasu andma, tuleb rakenduskulusid piirata..

Käesolevas ettepanekus esitatud meetmetega nähakse ette viidete kohandamine klassifitseerimiseeskirjade ja terminoloogiaga määruse (ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta) ettepaneku kohaselt, kõigis käesoleva kavandatud otsusega hõlmatud järgmise tasandi õigusaktides. Direktiivide 76/768/EMÜ, 88/378/EMÜ, 2000/53/EÜ ja 2002/96/EÜ puhul minimeeritakse võimalikku mõju hõlmates ohtlikele ainetele ja segudele viitamisel ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva kavandatud määruse kohaselt need lõpp-punktid, millele on viidatud ELi kehtivas klassifitseerimise ja märgistamise korras, lisamata uusi lõpp-punkte.

Direktiivi 1999/13/EÜ puhul viiteid klassifitseerimiskriteeriumidega rohkem ei kohandata, sest võimalikke mõjusid ei peeta käesoleva direktiivi reguleerimisala puhul oluliseks. Direktiivis 2004/42/EÜ ei kehtestata ainete ja segude klassifitseerimise suhtes lisakohustusi.

Seepärast ei ole käesoleva kavandatud otsusega muudetava ELi järgmise tasandi ühegi direktiivi puhul lisaks eespool osutatud üldises mõju hindamises esitatule tarvis edasist analüüsi.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

GHSi on välja töötanud rahvusvahelised organisatsioonid eri sidusrühmade osavõtul. Samuti on Euroopa Liidus toimunud viimastel aastatel pidevaid tehnilisi arutelusid liikmesriikide ja muude sidusrühmadega. Pärast valge raamatu „Tuleviku kemikaalipoliitika strateegia” avaldamist konsulteeris komisjon laialdaselt ekspertidega. Käesoleva ettepaneku koostamisel on arvesse võetud REACHi määruse ettevalmistamiseks komisjoni kokku kutsutud klassifikatsiooni ja märgistuse tehnilise töörühma tulemusi[2]. Tehti edasised uuringud[3] ja 18. novembril 2005. aastal toimus sidusrühmadega mitteametlik arutelu GHSi rakendamise üle Euroopa Liidus.

Ettepaneku õiguslik külg

Õiguslik alus

Käesoleval ettepanekul on kaks õiguslikku alust: EÜ asutamislepingu artikkel 95 ja artikli 175 lõige 1. Need kaks õiguslikku alust moodustavad kavandatud otsuse asjakohase õigusliku aluse, sest nendega minimeeritakse kuue olemasoleva direktiivi mõju, mis tuleneks ettepanekust, mis käsitleb määrust ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta. Kolm neist direktiividest põhinevad EÜ asutamislepingu artikli 175 lõikel 1, kolm neist põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 95. Mõlemad õiguslikud alused tuginevad EÜ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud kaasotsustamismenetlusele ning on seetõttu menetluslikust seisukohast kokkusobivad. Mõlemat eespool nimetatud artiklit hõlmavat kahte õiguslikku alust kasutasid Euroopa Parlament ja nõukogu hiljuti määruses teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta[4].

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Subsidiaarsus

Kuus olemasolevat direktiivi kosmeetikatoodete, mänguasjade ohutuse, lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ning elektri- ja elektroonikaseadmete valdkonnas sisaldavad juba sisulisi õigusnorme. Käesoleva kavandatud otsusega muudetakse olemasolevaid direktiive, et kohandada need klassifitseerimiseeskirjadega, mis on sätestatud ettepanekus, mis käsitleb määrust ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta. Need muudatused peavad olema kõikides liikmesriikides täpselt ühesugused, mistõttu neid tuleb reguleerida ühenduse tasandil.

Proportsionaalsus

Ainete ja segude ohtlikuks klassifitseerimise kriteeriumid sisalduvad ettepanekus, mis käsitleb määrust ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta. Selles ettepanekus on praeguse ELi süsteemiga võrreldes lisatud mõned ohtlikud klassid ja kategooriad, mis toob kaasa varem klassifitseerimata ainete ja segude klassifitseerimise. Proportsionaalsuse tagamiseks ei tohiks järgmiste tasandite õigusaktide reguleerimisala muuta, et mitte tekitada uusi kohustusi. Kavandatud otsuse eesmärk on see tagada, lisades kuude direktiivi viite mõistele „ohtlik”, mis esineb ainete ja segude klassifitseerimist ja märgistamist käsitleva määruse ettepaneku artikli 3 lõikes 2 ning mis on kooskõlas praeguse ELi süsteemiga.

Seega on käesolev otsuse ettepanek proportsionaalne.

Õigusakti valik

Otsuse valimine on õigustatud. Ühest küljest muudetakse selle ettepanekuga kuut olemasolevat direktiivi, mis on üle võetud liikmesriikide õigusaktidesse ja mille õiguslikku laadi ei mõjuta ettepanek, mis käsitleb määrust ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta. Käesoleva otsusega kehtestatud muudatused tuleb omakorda üle võtta liikmesriikide õigusaktidesse. Seepärast on asjakohane valida õigusakt, mis ei ole vahetult kohaldatav, vaid mis on selle asemel adresseeritud liikmesriikidele. Teisest küljest kavatsetakse enamikku käesolevas ettepanekus sisalduvaid muudatusettepanekuid hakata kohaldama mitu aastat pärast muutva õigusakti vastuvõtmist, nimelt alates 1. detsembrist 2010 ja alates 1. juunist 2015. See nõuab, et eri sätetele tuleb määrata kas olenevalt asjaomastest kuupäevadest erinevad ülevõtmiskuupäevad, mis on juriidilisest seisukohast direktiivi sõnastuses ebatavaline, või ühine ülevõtmiskuupäev, mis nõuab, et liikmesriigid võtaksid vastu riikliku õigusakti, mille mõningate sätete kohaldamine on edasi lükatud, mis on direktiivi puhul ebatavaline. Otsus on liikmesriikide sellega seotud kohustuste selgel sätestamisel tõhusam ning seepärast tuleb eelistada otsust.

Ettepaneku sissejuhatus

Käesoleva otsusega muudetakse kuut olemasolevat direktiivi, et kohandada need ainete ja segude klassifitseerimis- ja märgistamiskriteeriumidega, mis on sätestatud ettepanekus, mis käsitleb määrust ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta.

1. Põhjused ja eesmärgid

Käesoleva otsuse peamine eesmärk on käsitleda ainete ja segude uute klassifitseerimiskriteeriumide lisamise mõju kuuele, ainete ja segude klassifitseerimisele viitavale direktiivile, et vältida reguleerimisala ja kohustuste soovimatuid muudatusi. Asjakohastel puhkudel kohandatakse otsuses nende direktiivide sätted uue terminoloogiaga, mis tuleneb uutest kriteeriumidest ja uutest ohulausetest, mis on kasutusele võetud klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlevas ettepanekus. Mõiste „segu” võetakse kasutusele mõiste „valmistis” („preparaat”) asendamiseks kooskõlas ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ettepanekuga.

Kui direktiivides viidatakse üldiselt direktiivis 67/548/EMÜ sätestatud katsemeetoditele, ajakohastatakse käesoleva ettepanekuga see viide kooskõlas hiljuti vastu võetud määrusega 1907/2006 (REACH), millega nähakse ette neid meetodeid sisaldav komisjoni määrus.

Direktiiviga 1999/13/EÜ seoses sisaldab käesolev ettepanek muudatust, mis tuleneb varasema hoiatusväljendi R40 asendamisest kahe uue hoiatusväljendiga, mille tähiseks on direktiivi 2001/59/EÜ kohaselt R40 ja R68. See asendus siiamaani direktiivi 1999/13/EMÜ sõnastuses ei kajastunud. On asjakohane teha see muudatus nüüd, et tagada ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ettepanekuga ette nähtud vastavate ohulausete korrektne ülevõtmine.

2. Üksikasjalikud sätted

Artiklitega 1–6 tehakse vajalikud muudatused direktiivides 76/768/EMÜ, 88/378/EMÜ, 1999/13/EÜ, 2000/53/EÜ, 2002/96/EÜ ja 2004/42/EÜ kooskõlas analüüsi tulemustega, milles uuriti ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse ettepaneku võimalikku mõju ELi järgmiste tasandite õigusaktidele, ning eelmises punktis käsitletud eesmärkidega.

Muudatuste ajatatud jõustumiskuupäevad kajastavad eespool nimetatud määruse ettepaneku järkjärgulist jõustumist. See on loogiline, sest otsusega tehakse muudatused, mis tulenevad nimetatud määruse vastuvõtmisest.

Artikkel 7 on standardne artikkel, mis on vajalik otsuse õigusliku olemuse tõttu.

2007/0212 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse nõukogu direktiive 76/768/EMÜ, 88/378/EMÜ, 1999/13/EÜ ja direktiive 2000/53/EÜ, 2002/96/EÜ ja 2004/42/EÜ, et kohandada neid määrusega (EÜ) … ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ning direktiivi 67/548/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95 ja artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[5]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[6]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[7]

ning arvestades järgmist:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr … ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ning direktiivi 67/548/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmise kohta,[8] nähakse ette ainete ja segude klassifitseerimise ja märgistamise ühtlustamine ühenduses. Nimetatud määrusega asendatakse nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta,[9] samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiiv 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta.[10]

2. Määruse (EÜ) … puhul tuginetakse direktiividega 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ saadud kogemustele ning sellega võetakse kasutusele ainete ja segude klassifitseerimise ja märgistamise kriteeriumid, mis on ette nähtud rahvusvahelisel tasandil ÜRO struktuuri raames vastu võetud kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise ühtses ülemaailmses süsteemis (Globally Harmonised System of Classification and Labelling of Chemicals – GHS).

3. Teatavate direktiivides 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ette nähtud klassifitseerimis- ja märgistamissätetega kohaldatakse ka muid ühenduse õigusakte, näiteks nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta,[11] nõukogu 3. mai 1988. aasta direktiivi 88/378/EMÜ mänguasjade ohutust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[12] nõukogu 11. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/13/EÜ teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta,[13] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta,[14] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta[15] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/42/EÜ teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ[16].

4. GHSi kriteeriumide lisamine ühenduse õigusaktidesse toob kaasa uute ohuklasside ja -kategooriate kasutuselevõtu, mis vastavad direktiivides 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ette nähtud klassifitseerimis- ja märgistamiskorrale ainult osaliselt. Vanalt klassifitseerimis- ja märgistamissüsteemilt uuele ülemineku võimalike mõjude analüüs on viinud järeldusele, et kui kohandada direktiivide 76/768/EMÜ, 88/378/EMÜ, 2000/53/EÜ ja 2002/96/EÜ klassifitseerimiskriteeriumide viited uue, määrusega (EÜ) nr … kasutusele võetud süsteemiga, peaks vastavate õigusaktide reguleerimisala jääma muutumatuks.

5. Samuti on vaja kohandada direktiivi 76/768/EMÜ, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 vastuvõtmist, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ[17].

6. Seepärast on asjakohane viia direktiiv 1999/13/EÜ kooskõlla direktiiviga 67/548/EMÜ, milles on riskilause R40 asendatud kahe riskilausega R40 ja R68, et tagada korrektne üleminek määruses (EÜ) nr … sätestatud ohulausetele.

7. Direktiivides 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ sisalduvatelt kriteeriumidelt üleminek lõpetatakse täielikult 1. juunil 2015. Kosmeetikatoodete, mänguasjade, värvide, lakkide, sõidukite viimistlustoodete, sõidukite ning elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad on tootjad, importijad või järgmise tasandi kasutajad määruse (EÜ) nr … tähenduses, nagu seda on ka ettevõtjad, kelle tegevust hõlmab direktiiv 1999/13/EÜ. Neil kõigil tuleks võimaldada kujundada oma üleminekustrateegia käesoleva otsuse alusel samas ajalises raamistikus nagu määruse (EÜ) nr … alusel.

8. Seepärast tuleks direktiive 76/768/EMÜ, 88/178/EMÜ, 1999/13/EÜ, 2000/53/EÜ, 2002/96/EÜ ja 2004/42/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1 Direktiivi 76/768/EMÜ muutmine

Direktiivi 76/768/EMÜ muudetakse järgmiselt:

1) sõnad „valmistis” ja „valmistised” määruse (EÜ) 1907/2006 artikli 3 lõike 2 tähenduses 30. detsembri 2006. aasta versioonis asendatakse kogu tekstis vastavalt sõnaga „segu” või „segud” vastavas käändes;

2) artikli 4 a lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d) viia oma territooriumil läbi koostisainete või koostisainete kombinatsioonide puhul läbi loomkatseid selleks, et vastata käesoleva direktiivi nõuetele pärast seda, kui need katsed peavad olema asendatud ühe või enama komisjoni määruses […* katsemeetodite kohta]** või käesoleva direktiivi IX lisas loetletud valideeritud meetodiga;________________________________________________________________

* ELT L …** ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.”;

3) alates 1. detsembrist 2010 asendatakse direktiivi 76/768/EMÜ artikkel 4b järgmisega:

„ Artikkel 4b

Kosmeetikatoodetes on keelatud kasutada aineid, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EÜ) nr … (ainete ja segude klassifitseerimise ja märgistamise kohta)*** VI lisa 3. osa alusel liigitatud 1A, 1B ja 2. kategooria kantserogeenseks, sugurakkudele mutageenseks või reproduktiivset funktsiooni kahjustavaks aineks. Selleks võtab komisjon vajalikud meetmed vastu artikli 10 lõikes 2 ettenähtud korras. 2. kategooriasse liigitatud ainet võib kosmeetikatoodetes kasutada juhul, kui SCCNFP on ainet hinnanud ning kiitnud selle kosmeetikatoodetes kasutamiseks heaks.

*** ELT L …”;

4) alates 1. detsembrist 2010 asendatakse artikli 7a lõike 1 punkti h teise lõigu viimane lause järgmisega:

„Punkti a alusel üldkasutatavaks tehtavad andmed esitatakse ainult määruse (EÜ) nr … artikli 3 lõike 2 tähenduses ohtlike ainete kohta”;

5) IX lisa esimene lause asendatakse järgmisega:

„Käesolevas lisas on loetletud ühisuuringute keskuse alternatiivmeetodite valideerimise Euroopa keskuse (ECVAM) poolt kinnitatud alternatiivmeetodid, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele ja mis ei ole loetletud määruses [..].”

Artikkel 2 Direktiivi 88/378/EMÜ muutmine

Direktiivi 88/378/EMÜ muudetakse järgmiselt:

1) sõnad „valmistis” ja „valmistised” määruse (EÜ) 1907/2006 artikli 3 lõike 2 tähenduses 30. detsembri 2006. aasta versioonis asendatakse kogu tekstis vastavalt sõnaga „segu” või „segud” vastavas käändes;

2) alates 1. juunist 2015 asendatakse II lisa II osa 2. jaotise punkt b järgmisega:

„b) Mänguasjad, mis oma toimimiseks sisaldavad ohtlikke aineid või segusid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr … (ainete ja segude klassifitseerimise ja märgistamise kohta)* artikli 3 lõike 2 tähenduses, eriti materjalid ja seadmed keemiakatseteks, mudeli kokkupanekuks, plasti või keraamika vormimiseks, emailimiseks, fotograafiaks või samalaadseteks tegevusteks, ei tohi sisaldada aineid või segusid, mis võivad süttida mittesüttivate lenduvate komponentide lendumisel.

* ELT L…”;

3) alates 1. juunist 2015 asendatakse II lisa II osa 3. jaotise punkti 3 esimene lõik järgmisega:

„3. Mänguasjad ei tohi sisaldada ohtlikke aineid ega segusid määruse (EÜ) nr … artikli 3 lõike 2 tähenduses kogustes, mis võivad kahjustada neid kasutavate laste tervist. Igal juhul on rangelt keelatud lisada mänguasjale ohtlikke aineid või segusid, kui need on ette nähtud mänguasja kasutamisel sellistena kasutamiseks.”;

4) alates 1. juunist 2015 asendatakse IV lisa 4. jaotise pealkiri ja punkt a järgmisega:

„4. Mänguasjad, mis sisaldavad ohtlikke aineid või segusid. Keemilised mänguasjad

a) Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr ... sätete kohaldamist, peavad selle määruse artikli 3 lõike 2 tähenduses ohtlikke aineid või segusid sisaldavate mänguasjade kasutusjuhised sisaldama hoiatust nende ainete või segude ohtliku iseloomu kohta ja nendes tuleb ära näidata ohutusnõuded, mida kasutaja peab täitma, et vältida neist tulenevat ohtu, mis täpsustatakse vastavalt mänguasja laadile. Seda liiki mänguasjade kasutamisest tuleneva raske õnnetuste korral antav esmaabi peab samuti olema ära näidatud. Samuti tuleb nimetada, et selliseid mänguasju tuleb hoida väikelastele kättesaamatus kohas.”

Artikkel 3 Direktiivi 1999/13/EÜ muutmine

Direktiivi 1999/13/EÜ muudetakse järgmiselt:

1) sõnad „preparaat” ja „preparaadid” määruse (EÜ) 1907/2006 artikli 3 lõike 2 tähenduses 30. detsembri 2006. aasta versioonis asendatakse kogu tekstis vastavalt sõnaga „segu” või „segud” vastavas käändes;

2) artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a) alates 1. juunist 2015 asendatakse lõige 6 järgmisega:„6. Ained või segud, mida nende LOÜ-sisalduse tõttu liigitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr … * kohaselt kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktsiooni mõjutavateks toksilise toimega aineteks ning mis kannavad või peavad kandma ohulauseid H340, H350, H350i, H360D või H360F, asendatakse võimalikult kiiresti vähem kahjulike ainete ja segudega, võttes arvesse olemasolevaid võimalusi ja artikli 7 lõikes 1 nimetatud juhiseid.

* ELT L…”;

b) lõiget 8 muudetakse järgmiselt:

i) sõnad „hoiatusväljendiga R40” asendatakse „hoiatusväljendiga R40 või R68”;

ii) sõnad „märgistuse R40” asendatakse sõnadega„märgistuse R40 või R68”;

iii) alates 1. juunist 2015 asendatakse sõnad „hoiatusväljendiga R40 või R68” sõnadega „ohulausega H341 või H351”;

iv) alates 1. juunist 2015 asendatakse sõnad „märgistuse R40 või R68” sõnadega „ohulause H341 või H351”;

c) alates 1. juunist 2015 asendatakse lõikes 9 sõna „hoiatusväljendeid” sõnaga „ohulauseid”;

d) lõiget 13 muudetakse järgmiselt:

i) sõnad „märgistust R40, R60 või R61” asendatakse sõnadega „hoiatusväljendeid R40, R68, R60 või R61”;

ii) alates 1. juunist 2015 asendatakse sõnad „hoiatusväljendeid R40, R68, R60 või R61” sõnadega „ohulauseid H341, H351, H360F või H360D”.

Artikkel 4 Direktiivi 2000/53/EÜ muutmine

Alates 1. detsembrist 2010 asendatakse direktiivi 2000/53/EÜ artikli 2 lõige 11 järgmisega:

„11. „ohtlik aine – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr …* artikli 3 lõike 2 tähenduses ohtlike ainete hulka arvatud mis tahes aine;

* ELT L…”.

Artikkel 5 Direktiivi 2002/96/EÜ muutmine

Direktiivi 2002/96/EÜ muudetakse järgmiselt:

1) alates 1. juunist asendatakse sõna „valmistis” või „valmistised” määruse (EÜ) 1907/2006 selle 30. detsembri 2006. aasta versioonis artikli 3 lõike 2 tähenduses kogu tekstis vastavalt sõnaga „segu” või „segud” vastavas käändes;

2) alates 1. juunist 2015 asendatakse artikli 3 punkt l järgmisega:

„ohtlik aine või segu – kõik ained või segud, mida tuleb pidada ohtlikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr …* artikli 3 lõike 2 tähenduses;

* ELT L…”;

3) II lisa 1. jaos asendatakse kolmeteistkümnes taane järgmisega:

„– tulekindlaid keraamilisi kiude sisaldavad komponendid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr … * VI lisa 3. osas esitatud kirjelduse kohaselt;__________________________________________________________

* ELT L…”.

Artikkel 6 Direktiivi 2004/42/EÜ muutmine

Direktiivi 2004/42/EÜ artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a) lõikes 3 asendatakse sõna „preparaadid” sõnaga „segud”;

b) lõikes 8 asendatakse sõna „preparaat” sõnaga „segu”.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

FINANTSSELGITUS

Poliitikavaldkond (-valdkonnad): 02 – ETTEVÕTLUS Meede (meetmed): 04 – SISETURU VEELGI TÕHUSAMAKS MUUTMINE |

MEETME NIMETUS: ETTEPANEK ÜHTSE ÜLEMAAILMSE KEMIKAALIDE KLASSIFITSEERIMIS- JA MÄRGISTUSSÜSTEEMI KOHTA |

1. OSA: EELARVEREAD

Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B.A read), sh järgmised rubriigid:

Ei kohaldata.

Meetme kestus ja finantsmõju:

Ei kohaldata

Käesoleva dokumendi punktis 3.1 selgitatud põhjustel käesolev seadusandlik ettepanek ühenduse eelarvesse otseseid lisakulusid ei tekita.

Kulud, mis on seotud käesolevas õigusaktis ette nähtud tehnikakomiteede tööga, kannab Euroopa Kemikaaliamet (eelarverida 02 03 03), mis moodustatakse vastavalt komisjoni ettepanekule KOM (2003) 644.

Need kulud ei erine siiski kehtivate ainete ja valmististe klassifitseerimist ja märgistamist käsitlevate õigusaktide haldamisega seotud kuludest. Käesolev määrus asendab kahte õigusakti[18] ega tekita ühenduse eelarvesse lisakulutusi.

Eelarve tunnusjooned (vajaduse korral lisada ridu)

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

Ei kohaldata |

2. OSA: ÜLEVAADE VAHENDITEST

Rahalised vahendid

Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | Aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

Tegevuskulud |

Kulukohustuste assigneeringud | 6.1 | a | Ei kohaldata |

Maksete assigneeringud | b |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 6.2.4 | c | Ei kohaldata |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | Ei kohaldata |

Maksete assigneeringud | b+c |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 6.2.5 | d | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 2.106 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 6.2.6 | e | -- | -- | -- | -- | -- | -- | -- |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 2.106 |

MAKSETE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | -- | -- | -- | -- | -- | -- | -- |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab kaasrahastamist liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolt, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | Aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 and later | Total |

f |

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f | Ei kohaldata |

Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete kohaldamine (st kasutatakse paindlikkusinstrumenti või vaadatakse finantsperspektiiv läbi).

Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist [aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

b) Tulude muutus | ( |

(Kui mõju on seotud rohkem kui ühe eelarvereaga, täpsustage palun kõik seonduvad tulude eelarveread, lisades tabelile vajalikul arvul ridu.)

Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutine personal ja koosseisuväline personal), vt täpsemalt punktist 6.2.1.

Aastane vajadus | Aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj |

Personal kokku | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 |

Personali- ja haldusressursivajadused kaetakse haldavatele peadirektoraatidele (ettevõtluse ja keskkonna peadirektoraatide jagatud vastutus) jaotatud vahenditest iga-aastase jaotusprotseduuri raames.

3. OSA: TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

Seletuskirjas nõutakse täpsemaid andmeid ettepaneku tausta kohta. Finantsselgituse käesolevas jaos tuleks esitada järgmine lisateave:

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Nagu allpool punktis 3.2 on selgitatud, asendab käesolev ettepanek seni kehtivad õigusaktid enam-vähem sama reguleerimisala piires.

Praegu kehtivate ohtlike ainete klassifitseerimise õigusaktide eest vastutab keskkonna peadirektoraat; seda ülesannet täidab erikokkuleppel keskkonna peadirektoraadiga peamiselt Euroopa Kemikaalide Büroo Ispras; ohtlike valmististe alal seni kehtiva õiguse haldamine on aga ettevõtluse peadirektoraadi ülesanne. Euroopa Kemikaalide Büroo on korraldanud ja juhtinud ettevalmistava töö eest vastutavate tehniliste komiteede tööd, kuid komisjoni ülesanne on olnud ettepanekud tehnilistelt komiteedelt vastu võtta ning asjakohane komiteemenetlus läbi viia. Seda tööd on teinud nii keskkonna kui ettevõtluse peadirektoraadis selleks määratud töötajad.

Uue ettepaneku kohaselt annab Euroopa Kemikaalide Büroo oma tehniliste komiteedega seotud ülesanded üle uuele Helsingis tööd alustavale Euroopa Kemikaaliametile. Kemikaaliameti komiteede koostatavad arvamused edastatakse komisjonile, kes viib läbi nendega seotud komiteemenetluse.

Prognooside kohaselt uued õigusaktid komisjoni personalivajadust ei muuda. Seega ei tekita käesolev seadusandlik ettepanek (võrreldes seniste õigusaktidega) täiendavaid kulusid ressursside osas.

Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Praegu kehtib maailma erinevate jurisdiktsioonide alluvuses (nt Euroopa Liit, USA, Kanada, Jaapan, Hiina, Korea, Austraalia) palju erinevaid kemikaalide (ainete ning valmististe ehk GHSi mõistet kasutades segude) klassifitseerimise ja märgistamise süsteeme. Seetõttu on ka klassifitseerimise ja märgistamise süsteemid erinevad ning sellest tulenevalt on erinev ka eri riikidest pärinevate sama liiki ainete ja segude tervishoiu- ja ohutusteave.

1992. aastal Rio de Jaineros peetud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil (UNCED) määrati ühe tegevussuunana kindlaks klassifitseerimise ja märgistamise süsteemide ühtlustamine.

Sellest tulenevalt on nüüd koostöös mitmete rahvusvaheliste organisatsioonidega välja töötatud uus süsteem. Arendustöös on ulatuslikult osalenud ELi liikmesriigid, komisjon ja sidusrühmad.

2002. aasta detsembris jõudis ÜRO ohtlike kaupade veo ning ühtse ülemaailmse kemikaalide klassifitseerimis- ja märgistussüsteemi eksperdikomitee (CETDG/GHS) Genfis uue süsteemi osas (ühtne ülemaailmne kemikaalide klassifitseerimis- ja märgistussüsteem, GHS) kokkuleppele. 2003. aasta juulis kiitis GHSi ametlikult heaks ÜRO ECOSOC[20] ning seejärel oli võimalik seda rakendama hakata.

Kuigi sõlmitud kokkulepe ei olnud oma olemuselt siduv, on uus GHSi süsteem nüüd de facto rahvusvaheline standard. Lisaks sellele, et komisjon osales GHSi koostamises ÜRO tasandil, on ta ka mitmel korral teatanud oma kavatsusest rakendada GHSi ühenduse õiguses. 2003. aasta 29. oktoobril märkis komisjon direktiivi 67/548/EÜ muutmisakti (mis võeti vastu samaaegselt REACHi määruse ettepanekuga) seletuskirjas järgmist:

„komisjon kavatseb teha ettepaneku lülitada rahvusvaheliselt kokku lepitud GHS ühenduse õigusesse nii kiiresti kui võimalik,“

täpsustades sealjuures, et:

„komisjon teeb vajalikud ettepanekud, mis võimaldaksid nimetatud dokumendi vastu võtta samaaegselt REACHi määruse vastuvõtmisega”.

Käesolev ettepanek asendab kaks kehtivat Euroopa direktiivi[21], mida on muudetud rohkem kui 10 korral ja tehnika arenguga kohandatud 30 korral. Kuna kõnesolev valdkond oli Euroopa tasandil õigusaktidega juba reguleeritud ning tegemist on rahvusvahelise standardi kasutuselevõtuga suurema ühtlustatuse saavutamise eesmärgil, on ühenduse osalemine õigustatud.

Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Ettepaneku eesmärk ei ole mitte üksnes toetada rahvusvahelise turu ühtlustamist, vaid parandada ka inimeste tervise ja keskkonna kaitset, edendades samal ajal säästvat arengut ja lihtsustades rahvusvahelist kaubandust.

Selles kontekstis tuleb märkida, et praegune olukord, kus sama aine kohta kehtivad erinevad ohukirjeldused, ei toeta inimeste tervise kaitset ega lihtsusta rahvusvahelist kaubandust, sest tööstus peab kasutama ühe ja sama aine puhul erinevaid märgistusi, olenevalt piirkonnast, kuhu ainet soovitakse eksportida.

Ettepaneku oodatavaid tulemusi vt käesoleva ettepaneku mõju hindamise lõpparuandest, kus on ulatuslikult kasutatud RPA ja London Economics’i üksikasjalikke uuringuid ning huvirühmadega peetud konsultatsioonidel antud vastuseid. Konkreetsemalt on äriühingutelt kulude kohta saadud vastused viinud olulisemate kuluartiklite edasiste kvantifitseerimispüüeteni. Üldanalüüsist ilmneb, et selleks, et GHS hakkaks lähemas tulevikus puhaskasu andma, tuleb rakenduskulusid piirata. See nõuab sobiva pikkusega üleminekuperioodi, nimelt ainete puhul 3 aastat, arvestades klassifitseerimis- ja märgistusloendi tähtaega, ning segude puhul umbes 4,5 aastat, et vältida kulusid ja riske, mis võivad tekkida liiga lühikesest või liiga pikast perioodist tulenevatest töötõrgetest.

Täiendavaid uuringuid, mis käsitlevad baasolukorra stsenaariumi koostamist või näitajate väljatöötamist, millega mõõta kavandatud õigusaktide mõju, ei ole peetud proportsionaalseks ja seetõttu ei ole neid läbi viidud. Põhjused, miks uuringuid ei ole proportsionaalseks peetud, on järgmised:

- Käesolev seadusandlik ettepanek on seotud rahvusvahelise lepingu täitmisega. Isegi eelhindamise negatiivsed tulemused ei sunni komisjoni nimetatud seadusandlikust ettepanekust loobuma, kuna muud poliitilised valikuvõimalused puuduvad.

- Järelhindamise negatiivsed tulemused ei sunni komisjoni loobuma endale võetud kohustusest rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud klassifitseerimis- ja märgistussüsteemi.

Rakendusmeetod (soovituslik)

Märkige allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id).

X Tsentraliseeritud haldamine

X otse, haldajaks on komisjon (koostöös Euroopa Kemikaaliametiga, vt allpool)

ٱ kaudselt, haldamine on delegeeritud:

ٱ täitevasutustele

X ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185 (Euroopa Kemikaaliamet, mis moodustatakse komisjoni ettepanekuga KOM (2003) 644)

ٱ riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

ٱ Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

ٱ liikmesriikidega

ٱ kolmandate riikidega

ٱ Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

4. OSA: JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

Järelevalvekord

Komisjoni talitused kooskõlastavad määrusega seotud järelevalve- ja hindamismeetmed ÜRO tasandil tehtava ja REACH-määruse jaoks tehtava vastava tööga.

UNITAR ja OECD kontrollivad maailma klassifitseerimise ja märgistamise süsteemide lähendamise ulatust võrreldes GHSi saavutatud tasemega, et näha kõigepealt, kas ühtlustamisest oodatud kasu on teoks saanud, ning et kindlaks teha järgmised asjakohased sammud teel veelgi ühtsemate klassifitseerimis- ja märgistamisnõuete poole. Tuginedes REACH-määruse klassifitseerimis- ja märgistusloetellu võetud GHSi klassifikatsioonile, annavad komisjoni talitused oma asjatundlikku abi kõnesolevas läbivaatamise töös.

Hindamine

Eelhindamine

Liikmesriikide iga viie aasta tagant tehtavate aruannete (nagu on nõutud määruse artiklis 46) alusel hindab komisjon, kui suures ulatuses on määrust õigesti kohaldatud ja kas kohaldamises on kitsaskohti.

Esimeses hindamises (st hindamine viie aasta pärast) keskendutakse ainete klassifitseerimise GHSile üleminekule, pidades silmas ka sel ajal toimuvat üleminekut segude klassifitseerimisele, ning antakse panus REACHi määruse läbivaatamisse, mis on ette nähtud seitse aastat pärast määruse jõustumist.

Teises hindamises (st kümne aasta pärast) on võimalik hinnata tervet üleminekuperioodi. Mõlema hindamise puhul saab kasutada kemikaalide valimit koos vana ja uue klassifikatsiooniga, et kontrollida, kas kohaldamisalas on toimunud märkimisväärne muutus, ning hinnata klassifitseerimise ja märgistamise kvaliteeti (ning muutusi nende kvaliteedis).

Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Ei kohaldata.

Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Vt punkt 4.2.1

5. OSA: PETTUSEVASTASED MEETMED

Kuna käesolev ettepanek ei näe ette ega too kaasa rahaliste vahendite haldamist, ei ole käesolev punkt kohaldatav.

6. OSA: ANDMED VAHENDITE KOHTA

Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

- 1. väljund |

- 2. väljund |

Meede 2 |

- 1. väljund |

1. eesmärk kokku |

TEGEVUSEESMÄRK nr 1……… |

Meede 1 |

- 1. väljund |

2. eesmärk kokku |

TEGEVUSEESMÄRK nr n 1… |

n. eesmärk kokku |

KULUD KOKKU |

Halduskulud

Ametikohtade arv ja liigid

Ametikoha liik | Meetme haldamiseks vajalik olemasolev ja/või täiendav personal (täistööajale taandatud ametikohtade arv) |

Aasta n | Aasta n+1 | Aasta n+2 | Aasta n+3 | Aasta n+4 | Aasta n+5 |

Ametnikud või ajutine personal[23] (XX 01 01) | A*/AD | 3* | 3* | 3* | 3* | 3* | 3* |

B*, C*/AST | Ei kohaldata |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[24] |

Art. XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[25] |

KOKKU | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 |

* Praegu on üks töötaja keskkonna peadirektoraadis ja kaks töötajat ettevõtluse peadirektoraadis.

Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Uue õigusakti kohaselt edastatakse Euroopa Kemikaaliameti komiteede arvamused klassifitseerimise ja märgistamise kohta komisjonile. Komisjoni ülesanne on viia läbi nendega seotud komiteemenetlus. Komisjoni ülesanne on viia läbi nendega seotud komiteemenetlus.

Ühtlasi jätkab komisjon osalemist GHSi arendustöös ÜRO tasandil.

Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

X Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n vajalikud, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | Aasta n | Aasta n+1 | Aasta n+2 | Aasta n+3 | Aasta n+4 | Aasta n+5 jj | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

- talitusesisene |

- väline |

Tehniline ja haldusabi kokku |

Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | Aasta n | Aasta n+1 | Aasta n+2 | Aasta n+3 | Aasta n+4 | Aasta n+5 jj |

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) | -- | -- | -- | -- | -- | -- |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal Vajaduse korral tuleb viidata punktile 6.2.1. Eeldatakse, et keskmine kulu AD kategooria ametniku või ajutise töötaja kohta aastas on 117 000 eurot. |

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal Vajaduse korral tuleb viidata punktile 6.2.1. |

6.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

Aasta n | Aasta n+1 | Aasta n+2 | Aasta n+3 | Aasta n+4 | Aasta n+5 jj | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | Ei kohaldata |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed* |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) |

* Käesoleva seadusandliku ettepaneku jaoks vajalikud tehnilised komiteed on uue Euroopa Kemikaaliameti tasandil moodustatud komiteed. Nende ülesannete hulka kuulub lisaks muule ka klassifitseerimise ja märgistamisega seotud töö. Kõik nimetatud komiteede kulud tasutakse Euroopa Kemikaaliameti eelarvest.

* Uute õigusaktide haldamiseks vajalik komitoloogiakomitee on tõenäoliselt sama komitee, mis on ette nähtud REACHi õigusaktide jaoks. Seetõttu ei teki komitee tegevuse tõttu lisakulusid.

* Personali- ja haldusressursivajadused kaetakse haldavatele peadirektoraatidele (ettevõtluse ja keskkonna peadirektoraatide jagatud vastutus) jaotatud vahenditest iga-aastase jaotusprotseduuri raames.

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud |

[1] KOM(2007) 355 lõplik.

[2] ECBI/03/02: Klassifikatsiooni ja märgistuse valge raamatu töörühm: tehnilise töörühma soovituste kokkuvõte 1. ja 2. ülesande kohta.

[3] Lõpparuanne: Tehniline abi komisjonile GHSi rakendamisel. Ökopol Institute for Environmental Strategies, juuli 2004.

Projekti lõpparuanne: Tehniline abi kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalse harmoneeritud süsteemi (GHS) rakendamise õigusakti eelnõu lisade koostamiseks. Milieu Environmental Law & Policy, jaanuar 2006.

[4] ELT L 161, 14.6.2006, lk 1.

[5] ELT C

[6] ELT C

[7] ELT C

[8] ELT L

[9] EÜT 196, 16.8.1967, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga nr 2006/121/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 850).

[10] EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

[11] EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/22/EÜ (ELT L 101, 18.4.2007, lk 11).

[12] EÜT L 187, 16.7.1988, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1).

[13] EÜT L 85, 29.3.1999, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/42/EÜ (ELT L 143, 30.4.2004, lk 87).

[14] EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34. Direktiivi on viimati muudetud otsusega 2005/673/EÜ (ELT L 254, 30.9.2005, lk 69).

[15] ELT L 37, 13.2.2003, lk 24. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2003/108/EÜ (ELT L 345, 31.12.2003, lk 106).

[16] ELT L 143, 30.4.2004, lk 87.

[17] ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

[18] Nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, muudetud [EÜT 196, 16.8.1967, lk 1] ja nõukogu direktiiv 1999/45/EMÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, muudetud [EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1].

[19] Additional columns should be added if necessary i.e. if the duration of the action exceeds 6 years.

[20] ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu

[21] Nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, muudetud [EÜT 196, 16.8.1967, lk 1] ja nõukogu direktiiv 1999/45/EMÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, muudetud [EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1].

[22] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[23] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[24] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[25] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[26] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.