52007PC0514

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 12.9.2007

KOM(2007) 514 lõplik

2007/0188 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde toetamine

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

Eesmärgid Käesoleva ettepaneku eesmärk on EÜ asutamislepingu artikli 169 alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse vastuvõtmine ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud Eurostarsi ühises teadus- ja arendustegevuse programmis (edaspidi „Eurostarsi ühisprogramm”). Selle EUREKA algatusega toetatakse teadus- ja arendustegevuses osalevaid VKEsid riikidevahelistes projektides turule suunatud teadusuuringute tegemisel. 22 liikmesriiki ja viis muud EUREKA riiki[1] on kohustunud põhimõtteliselt toetama Eurostarsi ühisprogrammi selle kuueaastase kestuse jooksul 300 miljoni euro suuruse summaga. Ühendus kaasrahastab Eurostarsi kuni 100 miljoni euro suuruse summaga. Rakendades artiklit 169, ei tegele asjaomased liikmesriigid üksnes teadusprogrammide kooskõlastamisega, vaid osalevad ka aktiivselt vabatahtlikus teaduslikke, juhtimisalaseid ja rahalisi aspekte hõlmavas integratsiooniprotsessis. Teaduslik integratsioon hõlmab teaduslike ja tehnoloogiliste meetmete ühtset määratlemist ja rakendamist ning teadusliku suutlikkuse ja oodatava majandusliku mõju alusel projektiettepanekute tsentraliseeritud väljavalimist. Juhtimisalaseks integratsiooniks on vaja hästi toimivat spetsiaalset rakendusstruktuuri, mis juhiks Eurostarsi ühisprogrammi tsentraliseeritud ja tõhusat rakendamist. Rahaline integratsioon hõlmab mitmeaastase rahastamiskava koostamist, millesse osalevad liikmesriigid, Iisrael, Island, Norra, Šveits ja Türgi tõhusalt panustavad. Ettepaneku põhjused Novembris 2004 rõhutas konkurentsivõime nõukogu[2] VKEde tähtsust Euroopa majanduskasvule ja konkurentsivõimele ning seda, et liikmesriigid ja komisjon peavad aitama tõhustada VKEde riiklikke ja üleeuroopalisi toetusprogramme ning parandada nende vastastikust täiendavust. Eriti julgustas nõukogu komisjoni uurima teadusuuringutes osalevate VKEde jaoks altpoolt üles toimiva kava väljatöötamise võimalusi. Nõukogu tuletas meelde ka riiklike programmide kooskõlastamise olulisust Euroopa teadusruumi (ERA) arendamisel ning kutsus liikmesriike ja komisjoni üles tegema tihedat koostööd, et määrata kindlaks piiratud arv valdkondi, mille suhtes võiks edaspidi artiklit 169 kohaldada. Nõukogu kutsus komisjoni üles jätkuvalt arendama Euroopa kavade ja ühenduse vahelist koostööd ja kooskõlastatust, eelkõige EUREKAga. Oma „Resolutsioonis teaduse ja tehnoloogia kohta”[3] kinnitab Euroopa Parlament veendunult, et tõhusamalt ja kooskõlastatumalt tuleb kasutada ka muid teadus-, arendus- ja uuendustegevuse rahastamisvahendeid ning toetusmehhanisme, nagu näiteks EUREKA. Parlament toetab tõhustatud koostööd liikmesriikide teadusprogrammide vahel ja palub komisjonil teha algatusi vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 169. Seitsmenda raamprogrammiga[4] on ette nähtud võimalus artikli 169 kohaste algatuste käivitamiseks valdkondades, mis on kindlaks määratud tihedas koostöös liikmesriikidega. Ühenduse osalemine ühistes teadusuuringute programmides on eriti oluline „muutuva geomeetriaga” laiaulatusliku Euroopa koostöö jaoks liikmesriikide vahel, kellel on ühised vajadused ja/või huvid. Eriprogrammides[5] on kindlaks määratud neli valdkonda, sealhulgas „teadusuuringutes osalevad VKEd” („Eurostars”) eriprogrammis „Võimekus”[6]. Seepärast viidatakse tööprogrammis „Võimekus” ka Eurostarsi algatusele[7]. |

Üldine taust 1.3.1 VKEd globaliseerunud majanduses ja Lissaboni protsessis VKEd,[8] kes moodustavad kõigist Euroopa ettevõtetest 99 %, on uuendatud Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive partnerluse õnnestumiseks suure tähtsusega, kuna nad on olulised uuendustegevuse allikad ja töökohtade loojad[9]. Nad seisavad silmitsi paljude keeruliste ülesannetega: tihe ülemaailmne konkurents väärtusahelate üha rahvusvahelisemaks muutumise taustal, kiiremad tootetsüklid, muutused majandusstruktuurides ja rahvusvahelises tööjaotuses. Paljud VKEd näevad vaeva, et kindlustada endale turul uus positsioon. Kuid väiksus ja paindlik töökorraldus võib osutuda uuendusmeelsetele VKEdele selles muutuvas majanduslikus keskkonnas oluliseks eeliseks, võimaldades neil ruttu kohaneda ja samas haarata kinni uutest turuvõimalustest. Teadus- ja arendustegevuses osalevad VKEd võivad oluliselt panustada teaduse ja uue tehnoloogia muutmisesse innovatiivseteks toodeteks, protsessideks ja teenusteks, aidates seega kaasa Lissaboni eesmärkide saavutamisele. 1.3.2 Teadus- ja arendustegevuses osalevad Euroopa VKEd Teadus- ja arendustegevuses osalevateks VKEdeks nimetatakse VKEsid, kes on võimelised ise oma teadusuuringud ellu viima. Need VKEd on teadmistemahukad, tehnoloogial/innovatsioonil põhinevad äriühingud, millel on innovatsiooniprotsessis põhiroll. Oma teadus- ja arendustegevuse võimsusele toetudes on nad suutelised välja töötama selgelt innovatiivse või tehnoloogilise eelisega tooteid, protsesse või teenuseid. Teadus- ja arendustegevus on nende ettevõttestrateegia ja äriplaani põhielement. Euroopas on liiga vähe selliseid teadus- ja arendustegevuses tugevaid VKEsid, kellel on kasvupotentsiaali ja kellest võiksid edaspidi saada Euroopa ja ülemaailmses mastaabis globaalse mõjuga ettevõtted[10]. On tähelepanuväärne, et 82 % suurtest, pärast 1980. aastat asutatud USA äriühingutest loodi tühjalt kohalt. ELis loodi vaid 37 % suurtest, pärast 1980. aastat rajatud äriühingutest tühjalt kohalt[11]. Euroopas pole teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde arv mitte üksnes väiksem, vaid on ka kindlaks tehtud, et USA väikefirmad paigutavad Euroopa äriühingutega võrreldes kasvufaasis teadus- ja arendustegevusse rohkem vahendeid. Euroopa on teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde kasvu soodustamisel maha jäämas. Liikmesriikide poliitika on selles valdkonnas killustunud ja ühenduse tasandil puuduvad selleks spetsiaalsed vahendid. 1.3.3 Riiklike ja Euroopa teadusprogrammide kooskõlastamine Ühenduse seitsmenda raamprogrammi ettevalmistamise käigus koostatud mõju hinnangus ja eelhinnangus[12] määratleti riikide teaduspoliitika vähene omavaheline kooskõlastatus ELi teadus- ja arendustegevuse süsteemi ühe suurema struktuurilise puudujäägina. Selline meetmete killustatus on Euroopa teadusruumi realiseerimisele tõsiseks takistuseks. Erinevused riiklike programmide ülesehituses ja rakendamises raskendavad piiriülest teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd ning selle tulemuseks on vahendite ebaefektiivne jaotamine. Ühenduse ja liikmesriikide tasandil võetavate meetmete parema kooskõlastatuse ja koostoime tagamiseks on vaja uusi algatusi. Sellel peaks tänu hangitud vahendite suuremale hulgale ja paremale üldisele jaotamisele olema kõikjal Euroopas teostatavale teadus- ja arendustegevusele üleüldine positiivne mõju. 1.3.4 EUREKA ja raamprogramm EUREKA on 1985. aastal loodud valitsustevaheline algatus, mille eesmärk on turule suunatud riikidevaheliste teadus-, arendus- ja uuendustegevuse projektide toetamine kõigis sektorites. See koosneb 38 liikmest, kelle hulgas on ka Euroopa Ühendus. Euroopa teadusruumi käsitlevas komisjoni teatises kutsuti 2000. aastal üles arendama EUREKA-laadsete algatustega tihedamaid sidemeid. 2004. aasta juunis Pariisis toimunud EUREKA ministrite konverentsil astuti oluline samm raamprogrammi ja EUREKA vahelise konkreetse koostöö suunas. EUREKA eest vastutavad ministrid ja teadusvolinik kutsusid Euroopa Komisjoni üles uurima võimalust rajada EUREKA ja raamprogrammi, sealhulgas VKEde, vahelist koostööd tugevdavad konkreetsed rahastamismehhanismid selliste sätete alusel nagu asutamislepingu artiklid 171 ja 169. Seejärel töötas EUREKA välja Eurostarsi ühisprogrammi, mida rakendatakse artikli 169 alusel ja mis on mõeldud suure kasvupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuses osalevatele VKEdele. 1.3.5. Eelnev tegevus ja kogemused Artikli 169 kohasest esimesest kliiniliste uuringute (EDCTP) algatusest saadud kogemus näitab, et seesugune algatus saab toimida tõhusalt vaid juhul, kui asjaomaste riiklike programmide vahel on kolmesugune integratsioon: teaduslik, juhtimisalane ja rahaline. EDCTP näitas ka seda, et viimane on eriti tähtis ja et osalevad riigid peavad endale algusest peale võtma selged, mitmeaastased rahalised kohustused. |

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Kuigi VKEdel on raamprogrammi raames juurdepääs paljudele programmidele, puudub praegu spetsiaalselt teadus- ja arendustegevuses osalevatele VKEdele mõeldud kava. VKEd saavad osaleda seitsmendas raamprogrammis kahel moel. Esiteks, VKEsid julgustatakse osalema programmi „Koostöö” raames toimuvates koostööprojektides. Lisaks on meede „VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud” suunatud VKEdele, kellel on vaja korraldada teadus- ja arendustegevuse allhanget. EUREKA toetab turule suunatud riikidevahelisi teadusprojekte ja teemadele piiranguid ei ole. Olles saanud EUREKA märgi, peavad projektis osalevad partnerid pöörduma rahastamise saamiseks oma riiklike programmide poole, kuna tsentraliseeritud rahastamismehhanism puudub. Eurostarsi ühisprogramm on täienduseks nii raamprogrammi kui ka EUREKA meetmetele, pakkudes altpoolt üles toimivat programmi, mis on kavandatud spetsiaalselt teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde jaoks. Eurostarsi ühisprogramm asetab VKEd juhtpositsioonile, eelistab väikeseid konsortsiume, julgustab tegelema turule suunatud teadusuuringutega, aitab saavutada riiklike menetluste sünkroniseerituse ja ühtlustatuse ning pakub projektis osalejatele turvalist rahastamismehhanismi. |

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega VKEd on uuendatud Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive partnerluse edu peamine tegur[13]. Eurostarsi eesmärk on teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde kui eriti olulise valdkonna ergutamine ja seega aitab Eurostars kaasa Barcelona eesmärgi saavutamisele, mille kohaselt 3 % Euroopa SKTst investeeritaks teadustegevusse. Euroopa teadusruumi arendamise[14] taustal tehti ettepanek riiklike ja Euroopa teadusuuringute programmide rakendamise suuremaks kooskõlastamiseks ning EUREKA-laadsete Euroopa teadus- ja tehnoloogiakoostöö organisatsioonide vaheliste suhete tihendamiseks. Hiljutises rohelises raamatus Euroopa teadusruumi kohta käsitletakse ka valitsustevahelisi võrgustikke nagu EUREKA, mis võivad edaspidigi kaasa aidata tegevuse kooskõlastatusele Euroopa teadusruumis[15]. Eurostars aitab kaasa nende eesmärkide saavutamisele. Samuti peaks programm hõlbustama keskkonnatehnoloogia, keskkonnahoidlike uuenduste, keskkonnasõbralike toodete ja tegevuse väljaarendamist ning laiemat kasutuselevõttu VKEde poolt, võimaldades seega tõhusamalt keskkonda kaitsta. See annab ELi VKEdele eelise ka nn rohelistel turgudel, mis on kooskõlas ELi poliitiliste algatustega[16]. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA ERINEVATE VÕIMALUSTE HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Seitsmenda raamprogrammi sidusrühmadega algatati arutelu 2004. aasta juuni teatise „Teadus ja tehnoloogia, Euroopa tuleviku võtmed – Euroopa Liidu poliitika suunised teaduse toetamiseks” alusel. Selle arutelu eesmärk oli kaasata lai hulk teadustegevuses osalevaid, teadusuuringute poliitika ja teadusuuringute tulemuste kasutamisega tegelevaid sidusrühmi. VKEde arutelu ELi tulevase poliitika üle toimus kahes etapis. Esimese sammuna korraldas ELi eesistujariik Iirimaa konverentsi pealkirjaga „Teadusuuringud, innovatsioon ja Euroopa VKEd”, millele järgnes konverents „Teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerimine”, mille üks istung teemal „VKEd, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon” toimus Hollandi eesistumise raames. Teises etapis korraldati kaks VKEde sidusrühmade seminari, üks novembris 2004 ja teine jaanuaris 2005. Seitsmenda raamprogrammi VKEde nõuanderühma teavitati Eurostarsi ühisprogrammist ja sellega konsulteeriti kõnealuse programmi sisu üle. Teadus- ja tehnikauuringute komitee (CREST) liikmeid on korrapäraselt teavitatud ja nendega on konsulteeritud artikli 169 kohaste algatuste edusammude üle ning nad olid kaasatud ka teaduslikku, juhtimisalast ja rahalist integratsiooni käsitlevatesse arutelusse. Eurostarsi algatuse üle peeti EUREKA raames liikmesriikidega korrapäraseid arutelusid. |

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Arutelust sidusrühmadega ilmneb tugev toetus VKEdes ja nende huvides toimuvaid teadusuuringuid toetavate meetmete suhtes. Teadusuuringutes osalevate VKEde puhul tuleb kindlasti teha vahet teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde ning teadus- ja arendustegevuse allhankega tegelevate VKEde vahel. Poliitikaalgatustes tuleb arvestada nende erinevate rühmade vajadustega. Mõned sidusrühmad pooldasid spetsiaalset teadusuuringutega tegevatele VKEdele suunatud alt üles toimivat kava. Sidusrühmad juhtisid tähelepanu sellele, et teadus-ja arendustegevuse allhangeteks mõeldud kavad neile VKEdele, kes soovivad ise teadusuuringuid teostada, ei sobi. Lisaks tundsid mõned sidusrühmad muret teadusuuringutes osalevate VKEde väikese rolli üle raamprogrammi koostööprojektides. Samuti soovitati riigisiseste ja Euroopa algatuste, nagu raamprogramm ja EUREKA, vahelise tõhusa koostöö kaudu välja töötada erinevate riigisiseste, piirkondlike ja Euroopa rahastamisprogrammide jaoks ühtsem lähenemisviis. Seitsmenda raamprogrammi eriprogrammides esitatud nelja artikli 169 kohast algatust, mille hulka kuulub ka Eurostars, on arutatud teadus- ja tehnikauuringute komitees (CREST) ja need leiti olevat valmimisjärgus. |

Poliitikavalikud ja nende võrdlus Komisjon ei ole käesoleva ettepaneku täielikku mõjuhinnangut läbi viinud. Tehtud on siiski eelhindamine, kus kaaluti ja võrreldi mitmeid poliitikavalikuid, mille kokkuvõte on esitatud allpool. Variant 1: Puudub ühisprogramm, puudub seitsmes raamprogramm Selle hüpoteesi kohaselt saavad VKEd kasutada ainult olemasolevaid riiklikke programme. Need programmid ei sisalda aga enamasti õigeid stiimuleid rahvusvaheliste konsortsiumide arendamiseks, mis on vajalikud Euroopas ja maailma tasandil pakutavate võimaluste parimaks ärakasutamiseks. Lisaks sellele, kui ühenduse tasandil meetmeid ei võetaks, hakkaks teadus- ja arendustegevusega seotud töö asjatult korduma, mis põhjustaks teadusuuringute killustatuse suurenemise ja teadusuuringutesse tehtavate avaliku sektori kulutuste ebaefektiivsema kasutuse. Variant 2: Puudub ühisprogramm, rakendatakse ainult seitsmendat raamprogrammi Seitsmes raamprogramm pakub VKEdele teadus- ja arendustegevuses osalemiseks mitmeid võimalusi. Rahastamiskava „VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud” toetab teadus- ja arendustegevust allhankena teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse edendajatelt tellivaid VKEsid. VKEd võivad osaleda programmi „Koostöö” raames ühisprojektides. Teadus- ja arendustegevuses osalevad VKEd töötavad aga sageli nišiturgudel, mis ei mahu alati tööprogrammis määratletud teemade raamidesse. Lisaks sellele ei pruugi ajastus sobida, eriti kui arvestada teadus- ja arendustegevuse dünaamilist, turule suunatud hoiakut neis äriühingutes. Ja viimaks, VKEd pole tingimata neis projektides juhtpositsioonil. ERA-NETi kava eesmärk on riiklike ja piirkondlike teadusprogrammide kooskõlastamine. ERA-NET+ ergutab mitmeid riiklikke programme korraldama üht ja ühist projektikonkurssi, millega kaoks ERA-NETi ja artikkel 169 vaheline ebakõla. Osalevatele riiklikele programmidele püsivat integreerivat mõju avaldava ühisprogrammi loomist need kaks kava siiski ette ei näe. Variant 3: Eurostarsi ühisprogramm Asutamislepingu artikli 169 kasutamine on kõige mõjuvam viis riiklike teadusprogrammide vahelise koostöö saavutamiseks tervete programmide või suurte programmiosade ühise rakendamise teel. See hõlbustab rahaliste vahendite mastaabi ja mitmekesisuse ning ühenduse ja liikmesriikide jõupingutuste ühendamisest tuleneva struktuurilise mõju kaasabil selliste tulemuste saavutamist, mis jääksid teiste vahenditega kättesaamatuks. Eurostarsi ühisprogramm võimendab tunduvalt ühenduse rahalist toetust: kuna ühenduse toetus on kuni 100 miljonit eurot ning osalevad liikmesriigid, Iisrael, Island, Norra, Šveits ja Türgi lisavad omalt poolt 300 miljonit eurot, on tulemuseks programm, mida avalik sektor rahastab 400 miljoni euroga. Eeldusel, et projektide rahastamise määr jääb 50-75 % vahele, võib Eurostars hankida programmi kestuse ajaks 133 kuni 400 miljoni euro[17] suuruse erasektoripoolse lisatoetuse. Eurostarsi ühisprogramm on loodud spetsiaalselt teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde jaoks; see pakub alt üles lähenemisviisi, mis on eriti oluline, kuna kõnealused äriühingud tegutsevad sageli nišiturgudel ja peavad uutele turunõudlustele kiiresti reageerima. See annab neile VKEdele võimaluse algatada ja juhtida turule suunatud teadus- ja arendustegevuse projekte koos partneri(te)ga, kes kõige paremini täiendavad nende endi pädevust ja võimeid. Ja viimaks, Eurostarsi ühisprogrammi eesmärk on pakkuda kiireid otsustamismenetlusi, sünkroniseerida ja ühtlustada riiklikke menetlusi ning valitud projektides osalejaid turvaliselt rahastada. |

Miks kasutada artiklit 169? Erinevate poliitikavalikute võrdlus on näidanud, et ühenduse osalemine artikli 169 põhises ühises teadusprogrammis on ainuke valik, mis võimaldab käsitleda kõiki teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde toetamisega seotud probleeme: teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde toetamine on praegu väga killustatud ja puudub ühtne lähenemisviis; on tungiv vajadus minna riigisiseste ja ühenduse vahendite ühise kasutamise abil kaugemale üksnes riiklike programmide kooskõlastamisest ja luua nende VKEde vajadustele kohandatud ühisprogramm; ühenduse osalemine Eurostarsi ühisprogrammis artikli 169 alusel on EUREKA ja raamprogrammi vahelise tihedama koostöö otsene edendamine, mis on oluline saavutus Euroopa teadusruumi elluviimisel; artikli 169 kohaldamisega luuakse raamistik, millega koondatakse kriitiline mass vahendeid ja mis teeb võimalikuks riiklike programmide püsiva integratsiooni, sealhulgas teadusliku, juhtimisalase ja rahalise integratsiooni; artikli 169 kasutamine võimendab oluliselt ühenduse rahalist toetust, kuna 100 miljonit eurot peaks tooma liikmesriikide avaliku- ja erasektori vahenditest kokku 433–700 miljoni euro suuruse summa. Eurostarsi ühisprogrammi raames ühisuuringuid teostades ja rahastades luuakse dünaamiline protsess, mille tulemusena osalevad riiklikud programmid integreeruvad, teaduse ja tehnika kõrge tase suureneb veelgi ning tõhustub haldustöö, mis kõik aitab kaasa Euroopa teadusruumi eesmärkide täitmisele. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

Kavandatud meetmete kokkuvõte Eurostarsi algatuse eesmärk on luua ühine teadus- ja arendustegevuse programm, mis annab teadus- ja arendustegevuses osalevatele VKEdele vajaliku õigusliku ja organisatsioonilise raamistiku laiaulatusliku üleeuroopalise liikmesriikidevahelise koostöö jaoks rakendusuuringute ja uuendustegevuse vallas. Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ungari (edaspidi „osalevad liikmesriigid”), samuti Iisrael, Island, Norra, Šveits ja Türgi (edaspidi „teised osalevad riigid”) on nõustunud kooskõlastama ja ühiselt rakendama meetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa Eurostarsi ühisprogrammi elluviimisele. Nende osaluse koguväärtuseks on programmi kuueaastase kestuse jooksul hinnanguliselt vähemalt 300 miljonit eurot. Eurostarsi ühisprogrammi mõju ja vahendite kriitilise massi suurendamiseks ning osalevate riiklike programmide integratsiooni ergutamiseks peaks ühendus programmis osalema ja toetama programmi rahaliselt kuni 100 miljoni euroga, tingimusel et liikmesriigid rakendavat programmi tõhusalt ja täidavad oma rahalisi kohustusi vastavalt seitsmenda raamprogrammi otsuses sätestatud kriteeriumidele. |

Õiguslik alus Eurostarsi ühisprogrammi ettepanek põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 169, mis sätestab ühenduse osaluse mitme liikmesriigi ühiselt algatatud teadusprogrammides. Käesolev ettepanek vastab kaudse tsentraliseeritud juhtimise raamistikule vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkti c sätetele. Vastavalt finantsmääruse artiklile 56 hangib komisjon kõigepealt tõendid selle kohta, et üksustes, millele ta eelarve täitmise delegeerib, on muuhulgas olemas ja toimivad nõuetekohaselt toetuste andmise menetlused, sisekontrollisüsteem, nõuetekohane raamatupidamissüsteem ja sõltumatu välisaudit. |

Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse. |

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke täielikult saavutada, kuna riiklikud programmid ei käsitle tavaliselt piisavalt teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde üleilmastuvat keskkonda. Riiklikel programmidel puudub sageli võimalus rahastada piiriüleseid VKEde koostööprojekte piisavalt ühtlustatud ja sünkroniseeritud viisil. |

Ühenduse meetme lisandväärtus on oluline, kuna ühenduse sekkumisega on võimalik luua uus õigusraamistik, mis võimaldab ühendada ühenduse ja riikliku rahastamise ühiseks strateegiaks, ergutamaks riikidevahelisi koostööprojekte teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, mille on algatanud ja mida juhivad teadus- ja arendustegevuses osalevad VKEd. Riiklike programmide ja ühenduse vahendite ühiskasutus võimaldab koguda kriitilise massi, mille abil saab paremini lahendada probleeme, millega seisavad silmitsi teadus- ja arendustegevuses osalevad VKEd. Vastasel korral, vaid raamprogrammi olemasolevaid struktuure kasutades ja riiklike programmide raames, poleks see teostatav. |

Ühisprogrammi võimendav mõju avaliku ja erasektori poolt teadus- ja arendustegevusele antavale toetusele on märkimisväärne, kuna ühenduse rahaline toetus, 100 miljonit eurot, võib teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde jaoks tuua kokku riiklikke ja eravahendeid summas 433–700 miljonit eurot, mis on 4–7 korda rohkem. |

Seega on ettepanek subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmis(t)el põhjus(t)el. |

Eurostarsi ühisprogrammi eesmärk on teadus- ja arendustegevuse integreerimine teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde valdkonnas kõikjal Euroopas. Programmi tsentraliseeritud juhtimine tagab järjepidevuse meetmete täideviimisel. Ühenduse roll piirdub parema kooskõlastuse ja integratsiooni soodustamise ning koostoime tagamisega seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi asjakohaste täiendavate tegevustega. Selleks et Eurostarsis osaleda, vastutavad liikmesriigid kõigi töökorralduslike aspektide väljatöötamise eest. |

Kavandatav töökorralduslik struktuur tagab minimaalse halduskoormuse seeläbi, et üldise planeerimise, projektikonkursside ja hindamiste korraldamise, projektide järelevalve ja ühenduse rahalise toetuse haldamisega tegeleb spetsiaalne struktuur. Valitud projektides osalejatele maksete tegemist korraldavad osalevate liikmesriikide poolt selleks määratud rahastamisasutused. |

Õigusakti valik |

Kavandatav õigusakt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühine otsus, mille kaudu rakendatakse EÜ asutamislepingu artiklit 169. |

MÕJU EELARVELE |

Käesoleva ettepaneku mõju eelarvele on juba hõlmatud seitsmenda raamprogrammi õigusliku alusega,[18] samuti seitsmenda raamprogrammi eriprogrammiga „Võimekus”. Komisjoni ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitav leping tagab, et ühenduse finantshuvid on kaitstud. |

LISATEAVE |

Lihtsustamine |

Ettepaneku rakendamine lihtsustab (ELi ja liikmesriikide) ametiasutuste ning eraõiguslike isikute jaoks haldusmenetluse korda. |

EL suhtleb vahetult Eurostarsi spetsiaalse rakendusstruktuuriga, mille ülesandeks on ühenduse toetuse jaotamine ning selle kasutamise järelevalve ja sellest aruandmine. |

Eurostarsi teadusuuringute toetuste saajatele on soodsam kasutada riiklikke rahastamiseeskirju, millega nad on paremini tuttavad. |

Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel |

Ettepanek sisaldab ülevaatamisklauslit. |

Euroopa Majanduspiirkond Kavandatavas õigusaktis käsitletakse EMPga seotud küsimusi, mistõttu see peaks laienema Euroopa Majanduspiirkonnale. |

2007/0188 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde toetamine (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 169 ja artikli 172 teist lõiget,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[19],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[20],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[21]

ning arvestades järgmist:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuses nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007-2013) (edaspidi „seitsmes raamprogramm”),[22] on sätestatud ühenduse osalus mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendusprogrammides, sealhulgas osalus selliste programmide elluviimiseks loodud struktuurides asutamislepingu artikli 169 tähenduses.

2. Seitsmendas raamprogrammis on määratletud rida kriteeriume selliste artikli 169 kohaste algatuste valdkondade kindlaksmääramiseks: olulisus ühenduse eesmärkide suhtes, taotletava eesmärgi selge kindlaksmääramine ja selle asjakohasus raamprogrammi eesmärkide suhtes, varasema baasi olemasolu (olemasolevad või kavandatud riiklikud programmid), Euroopa lisandväärtus, hõlmatud programmide ulatuse ja arvu kriitiline mass, hõlmatud programmide tegevuste sarnasus ning artikli 169 vastavus eesmärkide saavutamiseks kõige asjakohasema vahendi kriteeriumile.

3. Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuses nr 974/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus”[23] (edaspidi „eriprogramm „Võimekus”), on nimetatud artikli 169 algatus teadusuuringutes osalevate väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) valdkonnas ühe valdkonnana, mis sobib ühenduse osaluseks riiklikes teadusprogrammides, mida rakendatakse ühiselt asutamislepingu artikli 169 alusel.

4. Nõukogu tunnustas oma 24. septembri 2004. aasta järeldustes raamprogrammi tähtsat rolli Euroopa teadusruumi (ERA) edasisel arendamisel ning rõhutas selles kontekstis ERA ja selliste Euroopa valitsustevaheliste organisatsioonide nagu EUREKA vaheliste sidemete tugevdamise olulisust.

5. Nõukogu rõhutas oma 25.-26. novembri 2004. aasta järeldustes VKEde tähtsust Euroopa majanduskasvule ja konkurentsivõimele ja seega vajadust riigisiseste ja üleeuroopaliste VKEde toetusprogrammide tõhususe ja vastastikuse täiendavuse suurendamiseks liikmesriikide ja komisjoni poolt . Nõukogu julgustas komisjoni uurima teadustegevuses osalevate VKEde jaoks alt üles toimiva kava väljatöötamise võimalusi. Nõukogu tuletas meelde riigisiseste programmide kooskõlastatuse olulisust Euroopa teadusruumi arengus. Nõukogu kutsus liikmesriike ja komisjoni üles tegema tihedat koostööd, et määrata asutamislepingu artikli 169 edasiseks kohaldamiseks kindlaks piiratud hulga valdkondi. Nõukogu kutsus komisjoni üles süvendama koostööd ja kooskõlastatust ühenduste ja valitsustevaheliste struktuuride, eelkõige EUREKA raames võetud meetmete vahel ja tuletas meelde EUREKA 18. juuni 2004. aasta ministrite konverentsi .

6. Oma resolutsioonis teaduse ja tehnoloogia kohta[24] ergutab Euroopa Parlament liikmesriike võtma eelarvelisi ja teisi meetmeid, millega edendataks tööstuslikku innovatsiooni, sealhulgas seotust EUREKAga, eelkõige VKEde osas, ja rõhutab, et Euroopa teadusruumi loomine on võimalik ainult siis, kui kasvav osa teadustegevuse rahastamisest toimub liidu tasandil, et koordineerida Euroopa, riiklikku ja piirkondlikku teaduspoliitikat tihedamalt nii sisu kui ka rahastamise osas, ja siis, kui selline rahastamine on täienduseks teadusuuringute poliitikale liikmesriikide vahel ja nende siseselt. Euroopa Parlament on veendunud, et tuleks tõhusamalt ja koordineeritumalt kasutada teisi teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni rahastamisvahendeid ja toetusmehhanisme ning nimetab teiste seas EUREKAT. Ta soovitab teha tõhustatud koostööd liikmesriikide teadusprogrammide vahel ja palub komisjonil teha algatusi vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 169.

7. Oma 4. juuni 2003. aasta teatises[25] rõhutas komisjon VKEde teadustöö ja innovatsiooni toetamiseks ette nähtud otsestes meetmetes osalemise olulisust, mis on otsustava tähtsusega selleks, et anda uut hoogu suurte majandussektorite innovatsioonivõimele.

8. Paljud liikmesriikide poolt kas individuaalselt või riigi tasandil VKEde teadus- ja arendustegevuse toetuseks algatatud teadus- ja arendusprogrammid või meetmed pole Euroopa tasandil piisavalt kooskõlastatud ega võimalda Euroopa tasandil ühtset lähenemist, mille eesmärk oleks tõhus teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse programm.

9. Soovides leida Euroopa tasandil ühtset lähenemisviisi teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde valdkonnas ja toimida tõhusalt, on mitmed liikmesriigid algatanud EUREKA raames ühise teadus- ja arendusprogrammi „Eurostars” (edaspidi „Eurostarsi ühisprogramm”) teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde jaoks, et saavutada haldus- ja rahaliste vahendite kriitiline mass ning kombineerida täiendavaid teadmisi ja vahendeid, mis on kättesaadavad Euroopa eri riikides.

10. Eurostarsi ühisprogrammi eesmärk on toetada teadus- ja arendustegevuses osalevaid VKEsid, luues teadus- ja arendustegevuses osalevatele VKEdele vajaliku õigusliku ja organisatsioonilise raamistiku laiaulatusliku üleeuroopalise liikmesriikidevahelise koostöö jaoks rakendusuuringute ja innovatsiooni alal mis tahes tehnoloogia- või tööstusvaldkonnas. Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ungari (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) ning Iisrael, Island, Norra, Šveits ja Türgi (edaspidi „teised osalevad riigid”) on nõustunud kooskõlastama ja ühiselt rakendama meetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa Eurostarsi ühisprogrammi elluviimisele. Nende osaluse koguväärtus on kavandatud kuueaastase ajavahemiku jooksul hinnanguliselt vähemalt 300 miljonit eurot. Ühenduse rahaline toetus peaks moodustama kogu Eurostarsi ühisprogrammi avaliku sektori toetusest maksimaalselt 25 %, mis on hinnanguliselt 400 miljonit eurot.

11. Eurostarsi ühisprogrammi mõju suurendamiseks on osalevad liikmesriigid ja teised osalevad riigid nõustunud ühenduse sellise osalusega Eurostarsi ühisprogrammis. Ühendus peaks programmis osalemiseks andma Eurostarsi ühisprogrammi kestuse jooksul rahalist toetust kuni 100 miljonit eurot. Kuna Eurostarsi ühisprogramm vastab seitsmenda raamprogrammi teaduslikele eesmärkidele ja Eurostarsi ühisprogrammi uurimisvaldkond kuulub seitsmenda raamprogrammi eriprogrammi „Võimekus” „VKEde huvides läbiviidavate teadusuuringute” ossa, tuleks ühenduse rahaline toetus võtta sellele osale määratud eelarveeraldisest.

12. Ühenduse rahalise toetuse andmiseks peaks määratlema rahastamiskava, mis põhineb pädevate riigiasutuste ametlikel kohustustel ühiselt rakendada riigi tasandil algatatud teadus- ja arendusprogramme ja tegevusi ning osaleda Eurostarsi ühisprogrammi rahastamises.

13. Riigisiseste teadusprogrammide ühine rakendamine nõuab spetsiaalse rakendusstruktuuri loomist või olemasolu, nagu on sätestatud eriprogrammis „Võimekus”.

14. Osalevad liikmesriigid on kokku leppinud sellise spetsiaalse rakendusstruktuuri osas Eurostarsi ühisprogrammi rakendamiseks.

15. Spetsiaalne rakendusstruktuur peaks vastu võtma ühenduse rahalise toetuse ja tagama Eurostarsi ühisprogrammi tõhusa elluviimise.

16. Ühenduse toetus sõltub osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikide poolsest vahendite eraldamisest ning nende osamaksude tõhusast maksmisest.

17. Ühenduse toetust makstakse komisjoni ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitud üldise kokkuleppe alusel, milles nähakse ette ühenduse toetuse kasutamise üksikasjalik kord. See üldine kokkulepe peab sisaldama vajalikke sätteid, mis tagaksid ühenduse finantshuvide kaitse.

18. Ühenduse rahaliselt toetuselt saadavat intressi käsitatakse sihtotstarbelise tuluna kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)[26] (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 18 lõikega 2. Käesolevas otsuses nimetatud ühenduse maksimaalset toetust võib komisjon vastavalt suurendada.

19. Ühendusel peaks olema õigus vähendada oma rahalist toetust, kui Eurostarsi ühisprogrammi rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega või kui osalevad liikmesriigid ning teised osalevad riigid ei osale või osalevad osaliselt või hilinemisega Eurostarsi ühisprogrammi rahastamises, tingimustel, mis sätestatakse ühenduse ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitavas kokkuleppes.

20. Eurostarsi ühisprogrammi tõhusaks elluviimiseks peaks spetsiaalne rakendusstruktuur toetama rahaliselt Eurostarsi ühisprogrammis osalevaid kolmandaid osapooli, kes valitakse välja pärast projektikonkursse.

21. Vastavalt finantsmäärusele ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad[27] (edaspidi „rakenduseeskirjad”), hallatakse ühenduse toetust kaudse tsentraliseeritud haldamise raamistikus vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkti c ja artikli 56 ning rakenduseeskirjade artiklite 35 ja 41 sätetele.

22. Iga liikmesriik peaks saama liituda Eurostarsi ühisprogrammiga.

23. Kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega peaks seitsmenda raamprogrammiga seotud riikide või muude riikide osalemine Eurostarsi ühisprogrammis olema võimalik tingimusel, et seesugune osalemine on ette nähtud asjakohase rahvusvahelise lepinguga, ja tingimusel, et nii komisjon kui ka osalevad liikmesriigid on sellega nõus.

24. Vastavalt seitsmendale raamprogrammile peaks ühendusel olema õigus vastavalt käesolevas otsuses sätestatud eeskirjadele ja tingimustele kokku leppida Eurostarsi ühisprogrammile oma rahalise toetuse andmise tingimustes seoses iga seitsmenda raamprogrammiga seotud riigi või, juhul kui see on Eurostarsi ühisprogrammi elluviimiseks oluline, teiste riikide osalusega programmi rakendamise käigus.

25. Tuleks võtta asjakohased meetmed pettuste ja eeskirjade eiramise ennetamiseks ning astuda vajalikud sammud kaduma läinud, valesti makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta,[28] nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest)[29] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta[30].

26. On tähtis, et Eurostarsi ühisprogrammi alusel toimuv teaduslik uurimistegevus vastaks peamistele eetilistele põhimõtetele, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kajastatud põhimõtetele, ning järgiks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid.

27. Komisjon peaks tegema vahehindamise, hinnates Eurostarsi ühisprogrammi rakendamise kvaliteeti ja tõhusust ning edenemist seatud eesmärkide poole, samuti lõpliku hindamise,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

28. Otsusega nr 1982/2006/EÜ vastu võetud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamise seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) (edaspidi „seitsmes raamprogramm”) alusel annab ühendus rahalist toetust Eurostarsi teadus- ja arendusprogrammile (edaspidi „Eurostarsi ühisprogramm”), mille on ühiselt algatanud Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ungari (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) ning Iisrael, Island, Norra, Šveits ja Türgi (edaspidi „teised osalevad riigid“).

29. Alates käesoleva otsuse jõustumisest maksab ühendus Eurostarsi ühisprogrammi kuueaastase kestuse jooksul rahalist toetust, mille summa moodustab maksimaalselt ühe kolmandiku osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikide panusest ega ületa 100 miljonit eurot. Ühenduse rahaline toetus lisandub osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikide rahalisele panusele, mis on minimaalselt 300 miljonit eurot. Seega moodustab ühenduse rahaline toetus maksimaalselt 25 % Eurostarsi ühisprogrammi avaliku sektori poolsest toetusest, mis on hinnanguliselt kokku 400 miljonit eurot.

30. Ühenduse rahaline toetus makstakse eelarveassigneeringust, mis on määratud „VKEde huvides läbiviidavate teadusuuringute” osale eriprogrammis „Võimekus”, millega rakendatakse vastavalt otsusele 2006/974/EÜ seitsmendat raamprogrammi (edaspidi „eriprogramm „Võimekus””).

Artikkel 2

Ühenduse rahaline toetus sõltub:

31. osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikide tõestusest, et käesoleva otsuse I lisas kirjeldatud Eurostarsi ühisprogramm on loodud tulemuslikult;

32. osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikide või liikmesriikide ja teiste osalevate riikide poolt määratud organisatsioonide ametlikult loodud või määratud struktuurist, kes on juriidiline isik (käesolevas otsuses edaspidi „spetsiaalne rakendusstruktuur”), kes vastutab Eurostarsi ühisprogrammi elluviimise eest ning võtab vastu, jaotab ja jälgib ühenduse rahalist toetust vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile c ja artiklile 56;

33. Eurostarsi ühisprogrammile sobiva ja tõhusa juhtimismudeli loomisest, järgides käesoleva otsuse II lisas sätestatud korda;

34. käesoleva otsuse I lisas kirjeldatud tegevuse tõhusast läbiviimisest Eurostarsi ühisprogrammi alusel spetsiaalse rakendusstruktuuri poolt, mis hõlmab projektikonkursside avaldamist toetuste andmiseks;

35. osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikide kohustusest osaleda Eurostarsi ühisprogrammi rahastamises ning rahalise toetuse tõhusast maksmisest, eelkõige pärast Eurostarsi ühisprogrammi alusel välja kuulutatud projektikonkursse väljavalitud projektides osalejate rahastamisel;

36. ühenduse riigiabile, eriti ühenduse raamistikus teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta[31] sätestatud eeskirjade järgimisest;

37. kõrgel tasemel teadusliku pädevuse tagamisest ja eetiliste põhimõtete järgimisest vastavalt seitsmenda raamprogrammi üldpõhimõtetele, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisest ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete järgmisest, säästlikule arengule kaasaaitamisest ning

38. Eurostarsi ühisprogrammi raames toimunud tegevusest tulenevate intellektuaalomandi õigusi reguleerivate sätete kujundamisest ning riigi tasandil algatatud teadus- ja arendusprogrammide rakendamisest ja kooskõlastamisest osalevates liikmesriikides ja teistest osalevates riikides viisil, mis soodustab selliste teadmiste loomist ning toetab loodud teadmiste laialdast kasutust ja levitamist.

Artikkel 3

Rahalist toetust spetsiaalselt rakendusstruktuurilt kolmandatele osapooltele Eurostarsi ühisprogrammi rakendamiseks, eelkõige rahalist toetust osalejatele, kes valitakse välja projektikonkursside tulemusena toetuste andmiseks, antakse kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Rahalist toetust kolmandatele isikutele antakse teaduslike saavutuste ja, arvestades VKEde sihtrühma erilist iseloomu, oodatava majandusliku mõju alusel vastavalt käesoleva otsuse I lisas sätestatud põhimõtetele ning samas lisas sätestatud korras.

Artikkel 4

Ühenduse rahalise toetuse maksmise kord ning rahalisi kohustusi ja intellektuaalomandiõigust käsitlevad eeskirjad, samuti üksikasjalikud sätted rahalise toetuse andmiseks spetsiaalselt rakendusstruktuurilt kolmandatele isikutele, kehtestatakse üldise kokkuleppega, mille sõlmivad ühenduse nimel komisjon ja spetsiaalne rakendusstruktuur, ning iga-aastaste rahastamislepingutega.

Artikkel 5

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artikli 18 lõikele 2 käsitatakse ühenduse poolt Eurostarsi ühisprogrammile eraldatud rahaliselt toetuselt saadavat intressi sihtotstarbelise tuluna. Artiklis 1 nimetatud ühenduse maksimaalset toetust võib komisjon vastavalt suurendada.

Artikkel 6

Kui Eurostarsi ühisprogrammi ei rakendata või rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega või kui osalevad liikmesriigid ja teised osalevad riigid ei anna oma toetust Eurostarsi ühisprogrammi rahastamisse, teevad seda osaliselt või hilinemisega, võib ühendus vähendada oma rahalist toetust kooskõlas Eurostarsi ühisprogrammi tegeliku rakendamisega ning osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikide määratud avaliku sektori vahendite summaga Eurostarsi ühisprogrammi rakendamiseks tingimustel, mis sätestatakse komisjoni ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitavas kokkuleppes.

Artikkel 7

Eurostarsi ühisprogrammi rakendamisel võtavad osalevad liikmesriigid ja teised osalevad riigid vajalikud õiguslikud, reguleerivad, halduslikud või muud meetmed ühenduse finantshuvide kaitseks. Eelkõige annavad osalevad liikmesriigid ja teised osalevad riigid piisavad tagatised kõigi ühendusele võlgnetavate summade tagasinõudmiseks spetsiaalselt rakendusstruktuurilt.

Artikkel 8

Komisjon ja kontrollikoda võivad oma ametnike või agentide kaudu teha kõik kontrollimised ja inspekteerimised, mis on vajalikud ühenduse rahaliste vahendite nõuetekohase haldamise tagamiseks ning ühenduse rahaliste huvide kaitseks mis tahes pettuse või eeskirjade rikkumise eest. Selleks teevad osalevad liikmesriigid, teised osalevad riigid ja/või spetsiaalne rakendusstruktuur kõik asjakohased dokumendid õigeaegselt komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavaks.

Artikkel 9

Komisjon edastab kogu asjakohase teabe Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale. Osalevaid liikmesriike ja teisi osalevaid riike kutsutakse spetsiaalse rakendusstruktuuri kaudu esitama komisjonile kogu täiendavat teavet, mida Euroopa Parlament, nõukogu ja kontrollikoda vajavad spetsiaalse rakendusstruktuuri finantsjuhtimise kohta.

Artikkel 10

Iga liikmesriik võib Eurostarsi ühisprogrammiga liituda käesolevas otsuses sätestatud eeskirjade alusel.

Artikkel 11

Iga kolmas riik võib Eurostarsi ühisprogrammiga liituda käesolevas otsuses sätestatud eeskirjade alusel, juhul kui selline osalus on ette nähtud asjakohase rahvusvahelise lepinguga ja kui sellega nõustuvad nii komisjon kui ka osalevad liikmesriigid ja teised osalevad riigid.

Artikkel 12

Ühendus võib käesolevas otsuses sätestatud eeskirjade ning kõigi rakenduseeskirjade ja korralduste alusel kokku leppida ühenduse rahalise toetuse tingimused seoses iga seitsmenda raamprogrammiga seotud riigi või, kui see on Eurostarsi ühisprogrammi rakendamiseks vajalik, mis tahes muu riigi Eurostarsi ühisprogrammis osalemisega.

Artikkel 13

1. Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt asutamislepingu artiklile 173 esitatav seitsmenda raamprogrammi aastaaruanne sisaldab Eurostarsi ühisprogrammi tegevuse kokkuvõtet, mis põhineb spetsiaalse rakendusstruktuuri poolt komisjonile esitataval aastaaruandel.

2. Komisjon korraldab Eurostarsi ühisprogrammi vahehindamise kaks aastat pärast Eurostarsi ühisprogrammi algust. Hindamises käsitletakse Eurostarsi ühisprogrammi rakendamise kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas teaduslikku, juhtimisalast ja rahalist integratsiooni, ning seatud eesmärkide saavutamist, sealhulgas soovitusi sobivaimate viiside kohta integratsiooni edasiseks suurendamiseks. Komisjon edastab hindamise tulemused oma märkustega ning vajaduse korral ettepanekutega käesoleva otsuse muutmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. Eurostarsi ühisprogrammi lõpus korraldab komisjon programmi lõpphindamise. Lõpphindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 14

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 15

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

I LISA

Eurostarsi ühisprogrammi eesmärkide ja tegevuse kirjeldus

I. Eesmärgid

Käesoleva, EUREKA liikmesriikide esitatud algatuse eesmärk on luua Eurostarsi ühisprogramm teadus- ja arendustegevuses osalevatele VKEdele. Need VKEd on teadmistemahukad, tehnoloogial/innovatsioonil põhinevad äriühingud, millel on innovatsiooniprotsessis põhiroll. Neid iseloomustab tugev orienteeritus kliendile või turule eesmärgiga saavutada kindel rahvusvaheline positsioon ülimalt innovatiivsete, turule suunatud projektide juhtimise teel. Oma teadus- ja arendustegevuse suutlikkusele toetudes on nad suutelised välja töötama selgelt innovatiivse või tehnoloogilise eelisega tooteid, protsesse või teenuseid. Äriühingud võivad erineda suuruse ja tegevuse ulatuse poolest, nad võivad olla näiteks tipptasemel rakendusliku teadus- ja arendustööga tegelevad väljakujunenud ettevõtted või suure potentsiaaliga algajad. Teadus- ja arendustegevus on nende ettevõttestrateegia ja äriplaani põhielement. Need äriühingud peaksid olema VKEd komisjoni soovituse nr 2003/361/EÜ[32] tähenduses.

Eurostarsi ühisprogrammi eesmärk on toetada selliseid teadus- ja arendustegevuses osalevaid VKEsid:

39. luues teadus- ja arendustegevuses osalevatele VKEdele püsiva Euroopa teadus- ja arendustegevuse toetusmehhanismi;

40. julgustades neid algatama uusi majanduslikke meetmeid, mis põhineksid teadus- ja arendustegevuse tulemustel, ning tooma turule uusi tooteid, protsesse ja teenuseid kiiremini, kui see oleks muidu võimalik;

41. edendades nende äriühingute tehnoloogilist ja ärilist arengut ning rahvusvahelistumist.

Eurostarsi ühisprogramm täiendab olemasolevaid riigisiseseid ja Euroopa programme, mille eesmärgiks on teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde toetamine innovatsiooniprotsessis.

See soodustab Euroopa konkurentsivõimet, innovatsiooni, tööhõivet, majandusmuutusi, säästvat arengut ja keskkonnakaitset ning aitab saavutada Lissaboni ja Barcelona eesmärke. 27 EUREKA riigi algatusena toetab see alt üles lähenemisviisiga teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde juhitud rahvusvaheliste konsortsiumide tehtavaid teadusuuringuid, arendus- ja tutvustamistegevust ning teeb vajadusel koostööd teadusorganisatsioonidega ja/või suurte ettevõtetega.

Eurostarsi ühisprogrammi eesmärk on asjakohaste riigisiseste teadus- ja innovatsiooniprogrammide järgimine ja sünkroniseerimine, et rajada ühisprogramm, mida iseloomustaks teaduslik, juhtimisalane ja rahaline integratsioon ja mis oleks oluline panus Euroopa teadusruumi elluviimisel. Teaduslik integratsioon saavutatakse Eurostarsi ühisprogrammi raames tegevuste ühise määratluse ja rakendamise kaudu. Juhtimisalase integratsiooni saavutamiseks kasutatakse EUREKA sekretariaati spetsiaalse rakendusstruktuurina. Selle ülesanne on Eurostarsi ühisprogrammi juhtimine ja programmi täideviimise jälgimine, nagu on täpsustatud II lisas. Rahaline integratsioon tähendab seda, et osalevad riigid aitavad Eurostarsi ühisprogrammi rahastada, olles eelkõige kohustunud siseriiklikest Eurostarsile eraldatud eelarvetest rahastama valitud Eurostarsi projektides osalejaid.

Pikemas perspektiivis peaks see algatus püüdma arendada tugevamaid teadusliku, juhtimisalase ja rahalise integratsiooni vorme. Osalevad liikmesriigid, Iisrael, Island, Norra, Šveits ja Türgi (edaspidi „osalevad riigid”) peaksid integratsiooni jätkuvalt tugevdama ja kõrvaldama rahvusvahelist koostööd takistavad olemasolevad riiklikud õiguslikud tõkked.

II. Tegevus

Eurostarsi ühisprogrammi põhitegevus on teadus- ja arendustegevus , mida juhib üks või mitu osalevates riikides tegutsevat teadus- ja arendustegevuses osalevat VKEd. Teadus- ja arendustegevust võib läbi viia kogu teaduse ja tehnoloogia valdkonnas ning:

42. seda rakendatakse mitmepoolsete riikidevaheliste projektide kaudu, kuhu on kaasatud osalejaid vähemalt kahest erinevast osalevast liikmesriigist ning mis on suunatud teadus-, tehnoloogilisele arendus-, tutvustamis-, koolitus- ja levitamistegevusele. Neis projektides võivad osaleda ka teadusorganisatsioonid, ülikoolid ja suured äriühingud;

43. seda viib (viivad) ellu peamiselt teadus- ja arendustegevuses osalev(ad) VKE(d), mis peaks(id) rahastama vähemalt 50 % projekti teadus- ja arendustegevusega seotud kuludest. Väikesemahulised allhanked võivad olla põhjendatud, kui see on projekti elluviimiseks vajalik;

44. see on suunatud turule orienteeritud teadusuuringutele ning peaks olema lühikese kuni keskpika kestusega ja tegelema keerulise teadus- ja arendustööga; VKE(d) peaks(id) näitama suutlikkust kasutada projektitulemusi realistliku aja jooksul;

45. seda juhib ja kooskõlastab üks osalev teadus- ja arendustegevusega tegelev VKE, nn „juhtiv VKE”.

Lisaks toetatakse piiratud määral vahendus-, programmiedendus- ja võrkude rajamisega seotud tegevust , et edendada Eurostarsi ühisprogrammi ja võimendada selle mõju. Selline tegevus hõlmab seminaride korraldamist ja kontaktide loomist muude sidusrühmadega, nagu näiteks investorid ja teadmiste haldamise pakkujad.

III. Programmi elluviimise eeldatavad tulemused

Eurostarsi ühisprogrammi peamiseks tulemuseks on uus ühine Euroopa teadus- ja arendusprogramm teadus- ja arendustegevuses osalevatele VKEdele, mis toimib alt üles, põhineb EUREKA-l ning mida rahastavad ühiselt riigisisesed teadus- ja arendusprogrammid ja Euroopa Ühendus.

Spetsiaalne rakendusstruktuur esitab aastaaruande, mis annab üksikasjaliku ülevaate ühisprogrammi rakendamise kohta (hindamis- ja valikuprotsess, statistilised andmed hindajate rühma koosseisu kohta, rahastamiseks esitatud ja välja valitud projektide arv, ühenduse vahendite kasutamine, riikide vahendite jaotamine, osalejate tüüp, riikide statistilised andmed, vahendussündmused ja levitustegevus jne) ning edaspidise integreerimise suunas tehtud edusammude kohta. Spetsiaalne rakendusstruktuur korraldab Eurostarsi ühisprogrammi lõpus mõju järelhindamise.

IV. Programmi rakendamine

Eurostarsi ühisprogrammi haldab spetsiaalne rakendusstruktuur. Taotlejad esitavad ettepanekud tsentraalselt spetsiaalsele rakendusstruktuurile (ühtne andmesisestusportaal) pärast iga-aastast tsentraalset ja ühist, mitme lõpptähtajaga konkursikutset. Projektiettepanekute hindamine ja väljavalimine toimub tsentraalselt läbipaistvate ja ühiste toetuse saamise tingimuste ja hindamiskriteeriumide alusel kahes osas. Esiteks hindavad ettepanekuid vähemalt kaks sõltumatut eksperti, kes vaatavad läbi ettepaneku tehnilised ja turuga seonduvad aspektid. Need eksperdid võivad tegutseda eemalt. Teiseks koostab sõltumatutest ekspertidest koosnev rahvusvaheline hindamiskomisjon ettepanekute pingerea. Tsentraalsel tasandil heaks kiidetud pingerida on ühenduse toetusest ja riiklikest eelarvetest Eurostarsi projektidele eraldatud vahendite jaotamisel siduv. Spetsiaalne rakendusstruktuur vastutab projektide järelevalve eest ja kogu projektitsükli juhtimiseks kehtestatakse ühine menetluskord. Valitud Eurostarsi projektides osalejaid haldavad nende vastavad riiklikud programmid.

V. Rahastamismehhanism

Eurostarsi ühisprogrammi rahastavad ühiselt osalevad riigid ja ühendus. Osalevad riigid määravad kindlaks mitmeaastase rahastamiskava Eurostarsi ühisprogrammis osalemiseks ja aitavad rahastada programmi tegevust. Riiklikud toetused võivad tulla olemasolevatelt või vastloodud riiklikelt programmidelt, kui need vastavad Eurostarsi alt-üles iseloomule. Kõik osalevad riigid võivad programmi jooksul mis tahes ajal suurendada riiklikust eelarvest Eurostarsi ühisprogrammile eraldatud toetust.

Rahastamine programmi tasandil

Ühenduse toetus Eurostarsi ühisprogrammile, mida haldab spetsiaalne rakendusstruktuur, arvutatakse välja nii, et see moodustab maksimaalselt ühe kolmandiku osalevate riikide tegelikust rahalisest toetusest ja ei ületa 100 miljonit eurot. Ühenduse toetus lisandub osalevate riikide makstavale 300 miljonile eurole ja moodustab seega maksimaalselt 25 % Eurostarsi ühisprogrammi jaoks saadaolevast kogu avaliku sektori toetusest.

Kuni 4,5 % ühenduse rahalisest toetusest kasutatakse Eurostarsi ühisprogrammi rakendamiseks loodud spetsiaalse rakendusstruktuuri jooksvate kulude katteks.

Väljavalitud Eurostarsi projektidele antava ühenduse rahalise toetuse võib spetsiaalne rakendusstruktuur üle kanda osalevate riikide määratud riiklikele rahastamisasutustele riiklike rahastamisasutuste ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitava lepingu alusel. Spetsiaalne rakendusstruktuur veendub, et riiklikud rahastamisasutused kannavad ühenduse rahalise toetuse tõepoolest väljavalitud Eurostarsi projektides osalejatele üle.

Eurostarsi projektide rahastamine

Väljavalitud Eurostarsi projektidele siseriiklikest sihtotstarbelistest eelarvetest ja ühenduse toetusest toetuse eraldamine toimub pingerea alusel. Neis projektides osalejatele makstav rahaline toetus arvutatakse välja osalevate riikide riigisiseste programmide rahastamiseeskirjade põhjal.

Kui tegemist on laenuga, kehtib toetuse brutoekvivalendi arvutamisel tavapärane arvutusviis, kusjuures arvesse võetakse intressitoetuse intensiivsust ja vastava riigisisese programmi keskmist ebaõnnestumiste määra.

VI. Intellektuaalomandikokkulepped

Spetsiaalne rakendusstruktuur võtab vastu Eurostarsi ühisprogrammi intellektuaalomandialased tegevuspõhimõtted. Eurostarsi ühisprogrammi seesuguse intellektuaalomandialase poliitika eemärk on teadmiste loomise soodustamine ning projekti tulemuste kasutamine ja levitamine sihtrühmaks olevate teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde kasuks. Sellega seoses peaks kasutama eeskujuna seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade[33] kohast lähenemisviisi.

II LISA

Eurostarsi ühisprogrammi juhtimise kord

Eurostarsi ühisprogrammi spetsiaalne rakendusstruktuur on EUREKA sekretariaat. See haldab Eurostarsi ühisprogrammi ning võtab vastu, jaotab ja jälgib ühenduse rahalist toetust Eurostarsi ühisprogrammile.

Eurostarsi ühisprogrammi juhtimissüsteem hõlmab nelja peamist organit:

46. „Kõrgetasemeline Eureka töörühm” on moodustatud EUREKAsse kuuluvate riikide poolt kõrgetasemelisteks esindajateks määratud isikutest, nende hulgas on ka Euroopa Komisjoni esindaja. See vastutab uute riikide Eurostarsi ühisprogrammi vastuvõtmise eest.

47. „Kõrgetasemeline Eurostarsi töörühm” on moodustatud Eurostarsi ühisprogrammis osalevate riikide EUREKA kõrgetasemelistest esindajatest. Euroopa Komisjonile jääb võimalus saata selle koosolekutele vaatlejaks oma esindaja. Kõrgetasemeline Eurostarsi töörühm on pädev kontrollima Eurostarsi ühisprogrammi elluviimist, eelkõige määrama liikmeid Eurostarsi nõuanderühma, kiitma heaks Eurostarsi ühisprogrammi juhtimise korra, kiitma heaks projektikonkursside korraldamise ja eelarve ning kiitma heaks rahastatavate Eurostarsi projektide pingerea.

48. „Eurostarsi nõuanderühm“ koosneb Eurostarsis osalevatest riikidest valitud EUREKA riiklike projektide koordinaatoritest ja selle juhatajaks on EUREKA sekretariaadi tegevjuht. Eurostarsi nõuanderühm nõustab Eurostarsi sekretariaati Eurostarsi ühisprogrammi täitmisel ja annab nõu selle rakendamise korra küsimustes nagu rahastamismenetlused, hindamis- ja valimisprotsess, tsentraalsete ja riiklike menetluste sünkroniseerimine ja projekti järelevalve. Ta annab nõu iga-aastaste projektikonkursside lõpptähtaegade planeerimisel. Samuti annab ta nõu ühisprogrammi rakendamise edusammude, sealhulgas edaspidise integreerimise alal tehtud edusammude osas.

49. EUREKA sekretariaat tegutseb Eurostarsi spetsiaalse rakendusstruktuurina ja EUREKA sekretariaadi tegevjuht on Eurostarsi programmi seaduslik esindaja kõrgetasemelise EUREKA töörühma, kõrgetasemelise Eurostarsi töörühma, Euroopa Komisjoni, EUREKA võrgustiku ja välismaailma jaoks. EUREKA sekretariaat juhib Eurostarsi ühisprogrammi elluviimist ja vastutab eelkõige:

50. iga-aastaste projektikonkursside eelarve koostamise, ühiste projektikonkursside tsentraliseeritud korraldamise ja projektiettepanekute vastuvõtmise eest (ühtne andmesisestusportaal);

51. projektiettepanekute toetuse saamise tingimustele vastavuse kontrollimise ja hindamise tsentraliseeritud korraldamise eest vastavalt ühistele toetuse saamise tingimustele ja hindamise kriteeriumidele, rahastatavate projektiettepanekute väljavalimise tsentraliseeritud korraldamise eest ning projektide järelevalve ja kontrolli eest;

52. ühenduse toetuse vastuvõtmise, jaotamise ja jälgimise eest;

53. osalevate riikide rahastamisasutuste poolt Eurostarsi projektides osalejatele makstud toetuste kohta tehtud raamatupidamisarvestuste kogumise eest;

54. Eurostarsi ühisprogrammi reklaamimise eest;

55. kõrgetasemelisele EUREKA töörühmale, kõrgetasemelisele Eurostarsi töörühmale, EUREKA võrgustikule ja Euroopa Komisjonile Eurostarsi ühisprogrammist ning sealhulgas edaspidise integreerimise suunas tehtud edusammudest ettekandmise eest.

56. FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ühenduse osalus mitme liikmesriigi ja otsuses nimetatud seitsmenda raamprogrammiga seotud riikide algatatud teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde toetamine.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus: Seitsmes raamprogramm

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 169.

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read), sh järgmised rubriigid:

08.13 01 01 „Võimekus”: „VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud”[34]

08.13 01 02 „Võimekus”: „VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud” „Eurostarsi ühisprogramm”[35].

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju:

Eeldatakse, et ühenduse toetus Eurostarsi ühisprogrammile kehtestatakse nõukogu ja Euroopa Parlamendi kaasotsustamismenetlusega 2007. aasta detsembris esialgseks ajavahemikuks, mis kestab 2013. aasta 31. detsembrini. Selle finantsmõju ELi eelarvele lõpeb pärast 2013. aastat.

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

08.13 01 01 | Mittekohust. | Liigendatud[36] | JAH | JAH | JAH | Nr [1A] |

08.13 01 02 | Mittekohust. | Liigendatud[37] | JAH | JAH | JAH | Nr [1A] |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

Kõik käesoleva finantsselgituse arvud on soovituslikud ja esitatud püsiväärtuses.

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | Aasta 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 jj | Kokku |

Tegevuskulud |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a | 0 | 15,964 | 15,964 | 15,964 | 15,964 | 31,926 | 95,782 |

Maksete assigneeringud | b | 0 | 7,982 | 12,771 | 15,964 | 15,964 | 43,101 | 95,782 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[38] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c | 0 | 0,703 | 0,703 | 0,703 | 0,703 | 1,406 | 4,218 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0 | 16,667 | 16,667 | 16,667 | 16,667 | 33,332 | 100 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0 | 8,685 | 13,474 | 16,667 | 16,667 | 44,507 | 100 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[39] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d | 0,117 | 0,176 | 0,176 | 0,176 | 0,176 | 0,352 | 1,173 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e | 0,007 | 0,014 | 0,014 | 0,021 | 0,014 | 0,035 | 0,105 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 0,124 | 16,857 | 16,857 | 16,864 | 16,857 | 33.719 | 101.278 |

MAKSETE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 0,124 | 8,875 | 13,664 | 16,864 | 16,857 | 44,894 | 101.278 |

Kaasrahastamise andmed

i) Programmi tasandil

Ühenduse toetust makstakse kuni 100 miljonit eurot, kui osalevad liikmesriigid ja teised osalevad riigid investeerivad ajavahemikus 2008–2013 oma riiklike programmide kaudu vähemalt 300 miljonit eurot. Kui osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikide panus on väiksem kui 300 miljonit eurot, jääb ühenduse toetus alla 100 miljoni euro ja selleks arvestatakse üks kolmandik osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikide rahalisest toetusest.

Ühenduse toetus makstakse iga-aastase eelrahastamisena, mis peaks olema keskmiselt 16,667 miljonit eurot. Makse muutub lõplikuks siis, kui komisjon on kulutused heaks kiitnud.

Osa ühenduse toetusest, mis ei ületa 4,5 % ühenduse toetusest, makstakse Eurostarsi ühisprogrammi spetsiaalse rakendusstruktuuri jooksvate kulude katteks[40]. See hõlmab programmi haldamist, teabevahetust, infotehnoloogiat, reisimist ja projektiettepanekute hindamist. Üldkulud (ehitus, kontoritarbed, osa infotehnoloogia infrastruktuurist, küte jne) kaetakse Eureka sekretariaadi eelarvest, mida rahastavad EUREKA liikmed. Siseriiklikul tasandil projektides osalejate haldamisega seotud kulud katavad osalevad riigid[41].

ii) Projekti tasand

Väljavalitud Eurostarsi projektidele siseriiklikest sihtotstarbelistest eelarvetest ja ühenduse toetusest toetuse eraldamine toimub pingerea alusel. Neis projektides osalejatele makstav rahaline toetus arvutatakse välja osalevate riikide riigisiseste programmide rahastamiseeskirjade põhjal.

Väljavalitud Eurostarsi projektidele antava ühenduse rahalise toetuse võib spetsiaalne rakendusstruktuur üle kanda osalevate riikide määratud riiklikele rahastamisasutustele riiklike rahastamisasutuste ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitava lepingu alusel. Spetsiaalne rakendusstruktuur veendub, et riiklikud rahastamisasutused kannavad ühenduse rahalise toetuse tõepoolest väljavalitud Eurostarsi projektides osalejatele üle.

Ja viimaks, väljavalitud Eurostarsi projektides osalevad organisatsioonid kaasrahastavad neid projekte kooskõlas spetsiaalse rakendusstruktuuri ja osalevate riikide rahastamisasutuste vahel sõlmitava lepinguga.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | Aasta 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 jj | Kokku |

Osalevad liikmesriigid | f | 0 | 50 | 50 | 50 | 50 | 100 | 300 |

Ühenduse toetus | a+c | 0 | 16,667 | 16,667 | 16,667 | 16,667 | 33,332 | 100 |

Halduskulud | d+e | 0,124 | 0,190 | 0,190 | 0,197 | 0,190 | 0,387 | 1,278 |

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f | 0,124 | 66,857 | 66,857 | 66,864 | 66,857 | 133,719 | 401,278 |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

( Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[42] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Enne meetme rakendamist [aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Eurostarsi ühisprogrammi loomiseks ja tegevuseks on vajalik ühenduse toetus, et oleks võimalik koos osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikidega tegevust kaasrahastada. Ühenduse toetust kasutatakse eelkõige avatud konkursikutsete järel välja valitud Eurostarsi projektides osalejate kaasrahastamiseks.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Eurostarsi ühisprogramm seob ühenduse, avaliku- ja erasektori rahalise toetuse, mis on ette nähtud turule suunatud teadusuuringute toetuseks, mida viiakse ellu riikidevahelistes projektides ja mida juhivad teadus- ja arendustegevuses osalevad VKEd. Projektis osalemise tulemusena peaksid need äriühingud olema suutelised töötama välja uusi tooteid, protsesse ja teenuseid ning oluliselt tugevdama oma konkurentsivõimet Euroopas ja ülemaailmsetel turgudel.

Ühenduse osaluse lisandväärtus märkimisväärne, sest:

ühenduse sekkumine võimaldab luua uue õigusraamistiku, kus ühenduse ja riikide toetust saab ühendada ühise strateegia alla, millega ergutatakse teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelise koostöö ja innovatsiooni projekte ning mis on mõeldud teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde jaoks. Vastasel korral, kasutades olemasolevaid struktuure ja ilma vajaliku kriitilise massita poleks see teostatav.

Eurostarsi ühisprogramm tegeleb probleemidega, millega seisavad silmitsi teadus- ja arendustegevuses osalevad, suure kasvupotentsiaaliga VKEd, esitades toetuskava, mis võimaldab kiiret rahastamisotsust, paindlikkust partnerite osas ning sünkroniseeritud ja turvalist rahastamist. See programm on tõepoolest välja töötatud teadus- ja arendustegevuses osalevate, suure kasvupotentsiaaliga VKEde jaoks, millest võivad lähitulevikus saada suured Euroopa äriühingud.

Ja viimaks, kavandatav kava loob motivatsiooni riikidele ja ettevõtetele investeerida rohkem teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni kõigis teaduse ja tehnoloogia valdkondades, aidates seega saavutada Barcelona eesmärki, et 3 % Euroopa sisemajanduse koguproduktist kuluks teadus- ja arendustegevusele.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Käesoleva õigusakti ettepaneku peamine tegevuseesmärk , nimelt ühenduse osalemine teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni käsitlevas liikmesriikidevahelises ühisprogrammis teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde valdkonnas, on juba sätestatud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendas raamprogrammis ja selle eriprogrammis „Võimekus”.

Selle tegevuseesmärgiga seotud poliitikaeesmärgid on:

Luua püsiv Euroopa toetusmehhanism teadus- ja arendustegevuses osalevatele, suure kasvupotentsiaaliga VKEdele, kes on valmis koostöös teiste partneritega ise oma teadusuuringuid teostama. Neid äriühinguid toetades aitab Eurostarsi ühisprogramm kaasa Euroopa VKEde konkurentsivõime tugevdamisele, innovatsiooni, tööhõive ja majandusmuutuste ergutamisele ning aitab seeläbi saavutada Lissaboni ja Barcelona eesmärke.

Osalevate riiklike programmide või nende riigisiseste programmide olulise osa teaduslik, juhtimisalane ja rahanduslik integratsioon.

Tehnoloogilised ja majanduslikud eemärgid

- julgustada teadus- ja arendustegevuses osalevaid VKEsid looma teadus- ja arendustegevuse tulemustel põhinevaid uusi majandustegevusi ning tuua turule uusi tooteid, protsesse ja teenuseid kiiremini, kui see muidu võimalik oleks;

- nende äriühingute tehnoloogilise ja ärialase arengu ning rahvusvahelistumise edendamine.

Komisjoni sisendid on punktis 4.1 loetletud vahendid.

Väljundid on: a) Eurostarsi ühisprogrammi rajamine ja b) Eurostarsi ühisprogrammi poolt avatud konkursikutsete järel välja valitud ja käivitatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialased projektid.

Järgmisi eeldatavaid tulemusi võib mõõta allpool esitatud näitajate kaudu (2008–2013): Neid näitajaid võib edaspidi komisjoni ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitavas lepingus täpsustada ja täiendada lisanäitajatega.

1. Investeeringute ja Eurostarsi ühisprogrammi kaasrahastamise võimendamine osalevate riikide poolt

- Eurostarsi projektidele ette nähtud ja neile tegelikult kulutatud riiklik toetus: eesmärk on, et osalevad riiklikud programmid kulutaksid 300 miljonit eurot.

- Ühistele konkursikutsetele antav riiklik toetus: osalevad riigid on võtnud endale kohustuse toetada ühiseid konkursikutseid aastas (välja arvatud Eurostarsi ühisprogrammi 1. tegutsemisaastal) vähemalt 50 miljoni euroga.

2. Programmi tõhusus

- Aeg, mis peab jääma lõpptähtaja ja selle kuupäeva vahele, millal teave hindamise tulemusest taotlejatele saadetakse: kui programm on poole peal, ei tohi see ajavahemik ületada 4 kuud.

3. Riigisiseste programmide integratsiooni edenemine

3.1 Teaduslik integratsioon

- Tõhusalt töötav tsentraalne hindamine koos sõltumatute ekspertidega ja tsentraalne valikuotsuse tegemine.

- Riiklike menetluste sünkroniseerimine. Kui programm on poole peal, kirjutatakse toetusleping üksikosalejatega alla mitte hiljem kui 6 kuud pärast määratud tähtaega.

3.2 Juhtimisalane integratsioon

- Spetsiaalne rakendusstruktuur on olemas ja rakendab tõhusalt Eurostarsi ühisprogrammi.

3.3 Rahaline integratsioon

- Osalevate riiklike programmidega kaasrahastatakse tsentraalsel tasandil valitud projekte tõhusal viisil pingerea alusel.

- Ühenduse toetust eraldatakse projektidele pingerea alusel.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

( Tsentraliseeritud haldamine

( otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( siseriiklikele või rahvusvahelistele avalik-õiguslikele asutustele või eraõiguslikele asutustele, kes osutavad avalikke teenuseid, millele on oma tagatise andnud liikmesriigid ja teised osalevad riigid.

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

Ühisprogrammile ettenähtud ühenduse rahalist toetust makstakse spetsiaalsele rakendusstruktuurile, kes tegutseb liikmesriikide ja teiste osalevate riikide nimel kooskõlas finantsmääruse artiklite 54 ja 56 sätetega. Spetsiaalne rakendusstruktuur haldab Eurostarsi ühisprogrammi ning võtab vastu, jaotab ja jälgib ühenduse rahalist toetust. Osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikide poolt selleks määratud struktuur on EUREKA sekretariaat. Haldusstruktuuri on üksikasjalikumalt kirjeldatud käesoleva otsuse II lisas.

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Kui Eurostarsi ühisprogramm on loodud, toimub selle järelevalve iga-aastaste aruannete kaudu, mida esitab spetsiaalne rakendusstruktuur. Nendes antakse üksikasjalik ülevaade ühisprogrammi rakendamisest vastavalt punktis 5.3 esitatud näitajatele.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Kavandatud algatust on käsitletud seitsmenda raamprogrammi ettepaneku eelhindamise osana.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Kavandatav juhtimismudel põhineb kogemustel, mis on saadud esimesest artikli 169 kohasest kuuenda raamprogrammi ajal läbiviidud EDCTP algatusest.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Eurostarsi ühisprogrammi vahe- ja lõpphindamise viib läbi komisjon ja selle käigus hinnatakse Eurostarsi ühisprogrammi rakendamise ning sealhulgas teadusliku, juhtimisalase ja rahalise integratsiooni kvaliteeti ja tõhusust, ja edusamme, mis on tehtud I lisas sätestatud eesmärkide suunas liikumisel. Komisjoni võivad abistada sõltumatud eksperdid.

7. Pettusevastased meetmed

Eurostarsi ühisprogrammi asutamisotsuse artiklis 7 on sätestatud, et Eurostarsi ühisprogrammi rakendamisel võtavad osalevad liikmesriigid ja teised osalevad riigid vajalikud õiguslikud, reguleerivad, halduslikud või muud meetmed ühenduse finantshuvide kaitseks. Eelkõige annavad osalevad liikmesriigid ja teised osalevad riigid piisavad tagatised kõigi ühendusele võlgnetavate summade tagasinõudmiseks spetsiaalselt rakendusstruktuurilt.

Eurostarsi ühisprogrammi asutamisotsuse artiklis 8 on sätestatud, et komisjon ja kontrollikoda võivad oma ametnike või agentide kaudu teha kõik kontrollimised ja inspekteerimised, mis on vajalikud ühenduse rahaliste vahendite nõuetekohase haldamise tagamiseks ning ühenduse rahaliste huvide kaitsmiseks mis tahes pettuse või eeskirjade rikkumise eest. Selleks teevad osalevad liikmesriigid, teised osalevad riigid ja/või spetsiaalne rakendusstruktuur kõik asjakohased dokumendid õigeaegselt komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavaks.

Pettusevastased lisameetmed rakendatakse osana komisjoni ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahelisest üksikasjalikust kokkuleppest.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2007 | Aasta 2008 | Aasta 2009 | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 |

Ametnikud või ajutine personal[46] (XX 01 01) | A*/AD |

B*, C*/AST |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[47] |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[48] |

KOKKU |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2007 | Aasta 2008 | Aasta 2009 | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 jj | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

- sisene |

- väline |

Tehniline ja haldusabi kokku | 0 | 0,703 | 0,703 | 0,703 | 0,703 | 1,406 | 4,218 |

Spetsiaalse rakendusstruktuuri jooksvad kulud on aastas hinnanguliselt keskmiselt 703 000 eurot. See katab programmi haldamise, teabevahetuse, infotehnoloogia, reisimise ja ettepanekute hindamise. Programmi kuueaastase kestuse ajal ei tohi need kulutused ületada 4,5 % ühenduse toetusest.

Spetsiaalse rakendusstruktuuri ülesanded on järgmised:

- konkursikutsete aastase eelarve koostamine, ühiste konkursikutsete tsentraliseeritud korraldamine ja projektiettepanekute vastuvõtmine (ühtne andmesisestusportaal);

- projektiettepanekute toetuse saamise tingimustele vastavuse kontrollimise ja hindamise tsentraliseeritud korraldamine vastavalt ühistele toetuse saamise tingimustele ja hindamise kriteeriumidele, rahastatavate projektiettepanekute väljavalimise tsentraliseeritud korraldamine ning projektide järelevalve ja kontroll;

- ühenduse toetuse vastuvõtmine, jaotamine ja jälgimine;

- osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikide rahastamisasutuste poolt Eurostarsi projektides osalejatele makstud toetuste kohta tehtud raamatupidamisarvestuste kogumine;

- Eurostarsi ühisprogrammile reklaami tegemine;

- kõrgetasemelisele EUREKA töörühmale, kõrgetasemelisele Eurostarsi töörühmale, EUREKA võrgustikule ja Euroopa Komisjonile Eurostarsi ühisprogrammist, sealhulgas edasise integratsiooni suunas tehtavatest edusammudest ettekandmine.

Arvestus – spetsiaalse rakendusstruktuuri hinnangulised kulud |

Kulude hinnang põhineb EUREKA hinnangutel, mis on esitatud käesoleva ettepaneku ettevalmistamise ajal. - Eurostarsi haldamine: juhataja (120 000) + kontori abipersonal (25 000) - Teabevahetus: teabevahetuse ametnik (40 000) + üritused (20 000) + materjal, ajakirjandus ja trükkimine (30 000) + veebileht (5000) - Infotehnoloogia: infotehnoloogia töötaja (60 000) + hooldustööd ja litsentsitasud (60 000) - Reisimine (20 000) - Ettepanekute hindamine sõltumatute ekspertide abil: eksperditasud (262 500) + reisimine (35 000) - Abi hindamistel: ametnik (osalise tööajaga, 25 000) Need Eurostarsi ühisprogrammi jooksvad kulud kaetakse maksimaalselt 4,5 % ulatuses ühenduse rahalisest toetusest. Käesolevasse kulude hinnangusse pole arvestatud EUREKA sekretariaadi antavaid lisavahendeid, sealhulgas vajadusel ka inimtööjõudu, mille eest tasub vahetult EUREKA võrgustik. Arvestatud pole ka projektitoimikute haldamist osalevate riigisiseste programmide poolt, mille eest tasuvad vahetult osalevad liikmesriigid. |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | Aasta 2007 | Aasta 2008 | Aasta 2009 | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 jj |

Ametnikud ja ajutine personal Eelarverida 08.01 01 | 0,117 | 0,176 | 0,176 | 0,176 | 0,176 | 0.352 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,117 | 0,176 | 0,176 | 0,176 | 0,176 | 0.352 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal |

Keskmiselt 117 000 eurot täistööajale taandatud ametikoha kohta. Aastal 2007 võetakse arvesse 1 täistööajale taandatud ametikoht lepingute läbirääkimiste etapi jaoks. Aastatel 2008–2013 võetakse arvesse 1,5 täistööajale taandatud ametikohta. |

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal |

[…] |

Kõnealuse algatuse järeltegevuseks on alates 2008. aastast komisjoni talituste poolt ette nähtud 1,5 täistööajale taandatud ametikohta aastas. 1 täistööajale taandatud ametikoht on vajalik lepingute läbirääkimiste etapiks, mis peaks algama 2007. aasta teisel poolel. Peamised ülesanded on järgmised:

- osalemine vaatlejana kõrgetasemelise Eureka töörühma koosolekutel ja kõrgetasemelise Eurostarsi töörühma koosolekutel, neli kahepäevast koosolekut aastas (direktori/üksuse juhi tasand)

- osalemine Eurostarsi nõuanderühma koosolekutel, 4–5 korda aastas (projekti haldava ametniku tasand)

- osalemine seminaridel ja levitamisüritustel 2–3 korda aastas (projekti haldava ametniku tasand)

- läbirääkimised spetsiaalse rakendusstruktuuriga ja lepingu ettevalmistamine (projekti haldava ametniku + assistendi tasand)

- järelevalve rakendamise üle aastaaruannete põhjal ning vahe- ja lõpphindamiste korraldamine (projekti haldava ametniku tasand)

- ühisprogrammi rakendamise finants- ja õigusalane auditeerimine (finantsametniku tasand)

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

Aasta 2007 | Aasta 2008 | Aasta 2009 | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 jj | KOKKU |

08 01 02 11 01 – Lähetused | 0,007 | 0,014 | 0,014 | 0,014 | 0,014 | 0,028 | 0,091 |

08 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

08 01 02 11 03 – Komiteed[50] |

08 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

08 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2. Muud halduskulud kokku (08 01 02 11) | 0,007 | 0,014 | 0,014 | 0,014 | 0,014 | 0,028 | 0,091 |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud Sõltumatud eksperdid vahe- ja lõppkokkuvõtte tegemiseks. | 0,007 | 0,007 | 0,014 |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0,007 | 0,014 | 0,014 | 0,021 | 0,014 | 0,035 | 0,105 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud |

Lähetused: kulude aluseks on 700 euro suurune reisikulu lähetuse kohta, pluss 149,63 euro suurune päevaraha; lähetuse keskmine kestus on 1,5 päeva; lähetuste arv ja iseloom: 4 lähetust aastas kahele ametnikule kõrgetasemelise EUREKA/Eurostarsi töörühma koosolekutel osalemiseks, 3 lähetust aastas ühele ametnikule seminaridel ja muudel üritustel osalemiseks, 4 lähetust aastas ühele ametnikule Eurostarsi nõuanderühma koosolekutel osalemiseks, kui need ei toimu Brüsselis. 2007. aastaks on arvestatud pool aastakuludest. Välisabi: Vahe- ja lõpphindamistele kulunud välisabi eeldatavad kulud (3 eksperti, kellele makstakse 450 eurot päevas kolmel päeval + reisimine 700 eurot + 448,89 eurot päevaraha eksperdi kohta). |

[1] Iisrael, Island, Norra, Šveits ja Türgi.

[2] Konkurentsivõime nõukogu, 25.-26. november 2004, 14687/04 (Presse 323).

[3] ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 259.

[4] Otsus nr 1982/2006/EÜ, ELT L 412, 30. 12.2006, lk 1.

[5] ELT L 400, 30.12.2006, lk 86.

[6] Otsus nr 974/2006/EÜ, ELT L 400, 30. 12.2006, lk 299.

[7] Tööprogramm 2007, „VKEde huvides toimuvad teadusuuringud“, C(2006)563, 26.2.2007.

[8] VKE määratlus vastavalt komisjoni soovitusele 2003/361/EÜ, ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

[9] KOM(2006) 349 lõplik, 29.6.2006.

[10] Euroopa Komisjoni tööstuslikku teadus- ja arendustegevusse investeerimise tulemustabel 2005.

[11] Euroopa Komisjoni väljaanne „ Towards a European Research Area, Science, Technology and Innovation, Key Figures 2005 ”.

[12] Mõju hinnang ja eelhinnang, komisjoni personali töödokument, SEC(2005)430, 1. lisa.

[13] KOM(2006) 349 lõplik, 29.6.2006.

[14] KOM(2000) 6 lõplik, 18.1.2000.

[15] KOM(2007) 161 lõplik, 4.4.2007.

[16] ETAP (Keskkonnatehnoloogia tegevuskava), ECAP (VKEdele ettenähtud abiprogramm keskkonnanõuetele vastavuse tagamiseks)

[17] Kuna rahastamise keskmine määr on 50 %, on 400 miljoni euro suurusele riiklikule toetusele vaja lisaks veel 400 miljoni euro suurust erasektorilt teadus- ja arendustegevuse projektidele antavat toetust, mis oleks projektis osalejate omavastutus. Oletades, et maksimaalne rahastamise määr on 75 %, võib projektide kogumaksumuseks olla 400/0.75 miljonit eurot = 533 miljonit eurot, mis tähendab, et sel juhul oleks erasektori panuseks 133 miljonit eurot.

[18] Otsus nr 1982/2006/EÜ, ELT L 412, 30. 12.2006, lk 1.

[19] ELT C […], […], lk […].

[20] ELT C […], […], lk […].

[21] ELT C […], […], lk […].

[22] ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

[23] ELT L 400, 30.12.2006, lk 299.

[24] P6_TA(2005)0077, ELT C 320E/259, 15.12.2005.

[25] KOM(2003) 226 lõplik/2.

[26] ELT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

[27] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1; määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr XXXX/2007 (ELT L …).

[28] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[29] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[30] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[31] ELT C 323, 30.12.2006, lk 1.

[32] ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

[33] ELT L 391, 30.12.2006, lk 1.

[34] 08.13 on eelarverida meetmete tegevuskulude jaoks „VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud” põhjal; punkt 08.13 01 01 alles luuakse.

[35] Punkt 08 13 01 02 luuakse Eurostarsi ühisprogrammiga seotud kulude katmiseks.

[36] Liigendatud assigneering

[37] Liigendatud assigneering

[38] Need on Eurostarsi ühisprogrammi spetsiaalse rakendusstruktuuri jooksvate kulude toetuskulud. Seda summat ei arvestata seitsmenda raamprogrammi halduskulude maksimumi (6 %) hulka.

[39] Võrdlussummaks on ühenduse rahaline toetus Eurostarsi ühisprogrammile.

[40] 4,5 % ühenduse toetusest, mida kasutatakse Eurostarsi ühisprogrammi rakendamisega seotud jooksvate kulude katteks, ei ole arvatud igal aastal makstava EUREKA liikmemaksu sisse.

[41] Eelkõige üksikud väljavalitud Eurostarsi projektide toetuslepingud sõlmitakse siseriiklike rahastamisasutustega.

[42] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[43] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[44] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[45] Komisjoni ametnikud spetsiaalses rakendusstruktuuris Eurostarsi ühisprogrammi jaoks ei tööta.

[46] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[47] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[48] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[49] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[50] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.