52007PC0395

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 12.7.2007

KOM(2007) 395 lõplik

2007/0145 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

millega kehtestatakse tegevusprogramm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mundus) (2009–2013)

(komisjoni esitatud) [SEK(2007) 949][SEK(2007) 950]

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Globaliseerumisprotsessi tõttu muutub kõrgharidus järjest rahvusvahelisemaks. Seetõttu peaksid ühendus ja selle liikmesriigid otsima võimalusi oma kodanike ettevalmistamiseks ülemaailmse keskkonna jaoks kõrgharidussüsteemi rahvusvahelise mõõtme sisseviimise abil. Programmi Erasmus Mundus üldine eesmärk on kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu parandada Euroopa kõrghariduse kvaliteeti ning edendada ühiskondade- ja kultuuridevahelist dialoogi ja vastastikust mõistmist kõrgharidusasutuste koostöö ja inimestevaheliste kontaktide kaudu. Samuti on programmi eesmärkideks aidata kaasa ELi välispoliitiliste eesmärkide saavutamisele ja kolmandate riikide jätkusuutlikule arengule kõrghariduse valdkonnas. Selles suhtes esindab käesolev ettepanek uut lähenemist ning sellel on laiem rakendusala tegevuse põhisuundade, eesmärkide ja meetmete osas kui praegusel programmil Erasmus Mundus. Kõrgharidusasutused on ka kultuuridevahelise dialoogi ja üliõpilasvahetuse tegevusväljaks. Rahvusvahelistel sidemetel ja isikutevahetusel põhinev haridus- ja liikuvusprogramm võib parandada Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelisi sidemeid poliitika, kultuuri, hariduse ja majanduse valdkonnas. Komisjon on varem kujundanud oma arvamuse nendes küsimustes, millega kõrgharidussüsteem ja -asutused peavad tegelema. Suures osas on need välja toodud komisjoni 2006. aasta mai teatises „Ülikoolide uuendamiskava täitmine: haridus, teadus ja innovatsioon” (KOM(2006) 208 (lõplik)). Nende abinõude ühe osana näevad kõrgharidusasutused ette vajadust luua rahvusvahelisi sidemeid mujal maailmas asuvate õppeasutustega ning tõmmata suurt osa rahvusvaheliselt liikuvaid üliõpilasi ja teadlasi oma õppeasutustesse. Enamgi veel – ühenduse sellealane tegevus peab asjakohaselt arvesse võtma ELi välispoliitika laiemat konteksti ja koostööd kolmandate riikidega, mis on kooskõlas komisjoni teatisega „Euroopa maailmas – mõned praktilised ettepanekud sidususe, tõhususe ja nähtavuse lisamise kohta” (KOM(2006) 278 (lõplik)). Kogu maailma kõrgharidusasutused ja üliõpilased võivad programmist Erasmus Mundus kasu saada. Praegune programm Erasmus Mundus lõpeb 2008. aastal. Vastavalt programmi otsuse artiklile 12 peab komisjon esitama teatise programmi jätkumise kohta 31. detsembriks 2007. |

120 | Üldine taust Välismaal õppimisvõimalusi otsivate rahvusvaheliselt liikuvate üliõpilaste arv kasvab pidevalt: 1,8 miljonit 2001. aastal suurenes 2,5 miljonini 2004. aastal. 2025. aastaks ennustatakse selleks arvuks 7,2 miljonit, kellest 70% on pärit Aasiast. Viimased andmed näitavad, et konkurents enda kooli targimate ja parimate saamiseks on tugevnenud ning selles vallas on mõned Euroopa riigid juhtivas rollis. 2004. aastal õppis 67% maailma liikuvatest üliõpilastest kuues riigis: Ameerika Ühendriikides (23%), Ühendkuningriigis (12%), Saksamaal (11%), Prantsusmaal (10%), Austraalias (7%) ja Jaapanis (5%). Euroopas[1] õppis 44% kõigist rahvusvahelistest üliõpilastest – 1,1 miljonit. Rahvusvaheliste üliõpilaste inauguratsioon kasvas 1999. ja 2004. aasta vahel Jaapanis 109%, Prantsusmaal 81%, Saksamaal 45%, Austraalias 42%, Ühendkuningriigis 29% ja USAs 17%. Euroopa jääb siiski USA-le teatud oluliste akadeemiliste näitajate osas alla. Filosoofiadoktori kraadi saanute arv EL-25s oli 2003. aastal 1 167 000 ja USAs 1 335 000. Ka töötavate teadlaste osas on USA ja Jaapan Euroopast ees. 2003. aastal oli teadlasi iga 1000 töötava elaniku kohta EL-25s 5,5, USAs 9,1 ja Jaapanis 10,1. Kuigi mõned Euroopa riigid on alustanud suure hulga rahvusvaheliste üliõpilaste ligitõmbamist, ei hinda ega mõista kolmandate riikide ülikoolid või kvaliteetset rahvusvahelist haridust otsivad üliõpilased alati täielikult Euroopa staatust kvaliteetõppe keskusena. Valdav enamik Euroopas õppivaid rahvusvahelisi üliõpilasi on koondunud vaid mõnda Euroopa riiki. 2006. aasta uurimusest "Arusaamad Euroopa kõrgharidusest kolmandates riikides” ilmneb, et üliõpilased seavad uuenduslikkuse, dünaamilisuse ja konkurentsivõime osas esikohale USA, ja seda nii kõrghariduses kui ka ühiskonnas üldiselt. Sellele on kontrastiks arusaam „traditsioonilisest” Euroopast, mis jääb maha nii kaasaegsuse, innovatsioonimahu kui ka sallivuse poolest. Aasia üliõpilased, kes moodustavad kõige tähtsama turuosa, peavad USAd Euroopast paremaks kõigis järgmistes akadeemilistes ja tööturuga seotud kategooriates: laboratooriumide, raamatukogude ja teiste teenindavate struktuuride kvaliteet, hariduse kvaliteet, kõige prestiižsemad ülikoolid, kraadide maine, töökoha saamise ja edasiõppimajäämise võimalused pärast lõpetamist, töötamisvõimalused õpingute ajal. Paljud kolmandate riikide üliõpilased peavad ka Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust omaette väljakutseks. Välismaalt vaadates tundub Euroopa kõrgharidus, mis koosneb paljudest riiklikest süsteemidest ja eri õppekeeltest, segadusttekitava ja killustatuna. Muljet süvendab ühtse teabe puudumine Euroopas õppimise võimaluste kohta. Samal ajal hinnatakse kõrgelt Euroopas pakutava hariduse kvaliteeti, isegi kui USA on selles suhtes paremal positsioonil. Euroopa edestab USAd kultuuri, turvalisuse ning hariduse kättesaadavuse ja võimaldatavuse poolest. Praegune programm Erasmus Mundus annab vastuse rahvusvahelistumise väljakutsetele, mille ees Euroopa kõrgharidus seisab. Euroopa kõrghariduse atraktiivsuse ja nähtavuse parandamine üle maailma ning liikuvuse soodustamine Euroopa ja kolmandate riikide vahel võivad viia selleni, et haridussüsteemid tuleb kohandada teadmisteühiskonna vajadustele ja kõrghariduse kaasajastamise protsessile, nagu täheldati komisjoni eespool mainitud 2006. aasta mai teatises. Praeguse programmi Erasmus Mundus toel on Euroopa kõrgharidusasutused hakanud ühendama oma tugevaid külgi ja hariduslikke erisusi, et haarata parimaid rahvusvaheliselt liikuvaid üliõpilasi Euroopa maailmatasemel programmidesse. Samal ajal püüab Erasmus Mundus oma väliskoostöö alaprogrammi raames tugevdada kõrgharidusasutusi maailma teatud piirkondades, pakkudes neile stiimulit rahvusvaheliseks koostööks ning innustades liikuvust Euroopa ja nende piirkondade vahel. Mõjude hindamisel leiti, et programmi katkestamisel (ehk mitte midagi tegemisel) võivad olla tõsised tagajärjed nii kolmandatest riikidest Euroopasse saabunud üliõpilaste ja õppejõudude kvaliteedile, Euroopa kõrghariduse kättesaadavusele ja nähtavusele kogu maailmas kui ka rahvusvahelise dialoogi ja mõistmise edendamisele. |

130 | Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid Praeguse programmi Erasmus Mundus (2004–2008) võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu 5. detsembril 2003. a (otsus nr 2317/2003/EÜ). Selle väliskoostöö alaprogramm tugineb mitmele nõukogu määrusele, täiendatud Cotonou lepingule ja sisekokkuleppele aastateks 2008–2013, mis on rahastamisvahenditeks maailma konkreetsete piirkondadega tehtava väliskoosöö valdkonnas. On tehtud ettepanek, et programmi Erasmus Mundus teine etapp (2009–2013) jätkaks esimese programmi Erasmus Mundus meetmeid, hõlmaks konkreetsemalt väliskoostööd, laiendaks rakendusala kõigile kõrghariduse tasanditele, parandaks Euroopa üliõpilaste rahastamisvõimalusi ja pakuks paremaid võimalusi koostööks kolmandate riikide kõrgharidusasutustega. |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Eeldusel, et kõrgharidusel on sotsiaal-, kultuuri- ja majanduspoliitikas keskne roll, on käesolev programmi ettepanek ja teised ühenduse tegevuse põhisuunad paljuski omavahel seotud. Seetõttu on asjakohaselt arvestatud teemaga seotud ühenduse programmide ja eesmärkidega, nagu näiteks elukestva õppe programm, Marie Curie nimeline programm, Euroopa Tehnoloogiainstituudi rajamise algatus, programm Tempus, programm Atlantis, kõrghariduse alane leping Kanadaga ning teisi väliskoostööprogramme, nagu näiteks Alßan, Alfa, Edulink või Asia-Link. Programmi Erasmus Mundus praeguse ja tulevase etapi vahel on järjepidevus. Uuenduslik ja laiem tegevuspiirkond annab tulevasele programmile Erasmus Mundus Euroopa Liidu sise- ja välispoliitikat ühendava ülemaailmse programmi mõõtmed. Programm tugevdab ELi tegevuse põhisuundade sidusust, nähtavust ja kohalolekut välismaal. Kõne all olevate programmide edu ja nähtavuse ning ka üldiselt ELi välispoliitika nähtavuse huvides on esmatähtis tihe koostöö komisjoni delegatsioonidega kolmandates riikides. Tulevase programmi Erasmus Mundus eesmärgid on kooskõlas sarnastes valdkondades juba olemas olevate algatuste eesmärkidega ja tihti ka täiendavad neid, luues seeläbi eri programmide vahel tugeva koosmõju. Kavandatava programmi eesmärgid on kooskõlas ka Lissaboni strateegia ja Bologna protsessi laiemate poliitiliste eesmärkidega ning komisjoni hiljuti avaldatud kõrghariduse alaste teatistega. Kuna kolmandatest riikidest pärit programmi Erasmus Mundus üliõpilaste hulgas läbi viidud värske uurimus näitas, et jätkuvalt esineb probleeme kolmandate riikide üliõpilastele viisa väljastamisel, jälgib komisjon väga tähelepanelikult nõukogu direktiivi (EÜ) nr 114/2004 täitmist kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

211 | Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Komisjon konsulteeris programmis Erasmus Mundus osalejatega ja vastavate huvirühmadega (kõrgharidusasutused, kõrghariduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid, üliõpilased, õppejõud, programmi Erasmus Mundus riikide teabe- ja kontaktpunktid, riigiasutused) programmi tuleviku asjus järgmiste tegevuste abil: Euroopast ja kolmandatest riikidest pärit programmi Erasmus Mundus üliõpilaste seminar juunis 2006, programmi Erasmus Mundus komitee (riigiasutused) mitteametlik arutelu novembris 2006, „atraktiivsuse” konverents novembris 2006, mis tõi kokku suure hulga programmis osalejaid Euroopast ja kolmandatest riikidest, konverents programmi Erasmus Mundus magistrikursuste teemal (Euroopa kõrgharidusasutused) detsembris 2006 ning programmi Erasmus Mundus riikide teabe- ja kontaktpunktide kokkusaamine detsembris 2006. |

212 | Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Huvirühmadelt saadud tagasiside oli valdavalt positiivne. Peamised sõnumid saab kokku võtta alljärgnevalt: jätkata kolmandate riikide üliõpilastele mõeldud kvaliteetseid integreeritud magistriõppe programme ja täisstipendiume, keskendudes niiviisi kvaliteetset kõrgharidust andvate keskuste arendamisele; anda Euroopa üliõpilastele stipendiume neis programmides osalemiseks, tagades seeläbi selliste programmide usaldusväärsuse; pikendada programmi kolmanda astmeni (doktorantuur); luua koostöösuhteid kolmandate riikide kõrgharidusasutustega. Programmi Erasmus Mundus järgmise etapi visandamisel on neid vastuseid arvesse võetud. |

213 | 5. veebruarist 9. märtsini 2007. aastal viidi Interneti teel läbi avatud konsultatsioon. Komisjon sai 417 vastust. Tulemused on alates juunist 2007 kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/erasmus-mundus. |

Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine |

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

230 | Mõju hindamine Väliskonsultandid esitasid komisjonile 2007. aasta jaanuari ja aprilli vahel ekspertiisiakti, mille põhjal koostatud mõju hindamise aruandes pakuti välja kolm varianti: 1. variant: Programmi Erasmus Mundus ja väliskoostöö jätkamine praegusel kujul. See variant jätkaks rahvusvahelistumise, kõrge kvaliteedi ja Euroopa kõrghariduse identiteedi arendamist, nagu seda siiani tehakse. Põhiprogramm keskenduks edaspidigi parimate rahvusvaheliste üliõpilaste ja õppejõudude ligitõmbamisele integreeritud maailmatasemel magistriõppeprogrammidesse Euroopas. Väliskoostöö jääks põhiprogrammist välja. Selle variandi eeliseks oleks järjepidevus ja keskendumine kindlale täpselt määratletud meetmete arvule. See variant ei võtaks siiski arvesse praeguse programmi vigu ja huvirühmadelt saadud tagasisidet ning sellel puuduks võimalus ühendada kaks tugevasti seotud meedet ühtsesse programmi. 2. variant: Programmi Erasmus Mundus muutmine ja pikendamine. See variant laiendaks praeguse programmi Erasmus Mundus rakendusala. Programmi üheks tegevussuunaks jääksid maailmatasemel integreeritud magistriõppeprogrammid Euroopas ja stipendiumid parimatele rahvusvahelistele üliõpilastele ja õppejõududele, aga see pikeneks doktorantuurini ja sisaldaks Euroopa üliõpilastele mõeldud stipendiume. Programmiga ühendatakse teine tegevussuund – väliskoostöö, mis laiendab praeguse programmi rakendusala kõigile kõrghariduse tasanditele (bakalaureuseõpe, doktorantuur ja järeldoktoriõpe) ning teistele kolmandate riikide kõrgharidusasutustega tehtava koostöö vormidele, kaasa arvatud suurenenud liikuvus Euroopa ja kolmandate riikide vahel. Selle variandi eeliseks on see, et saab arvesse võtta eelmise programmi kogemusi ja huvirühmadelt saadud tagasisidet ning samuti muuta ühenduse tegevust kolmandaid riike puudutavas kõrghariduse valdkonnas selgemaks ja arusaadavamaks. Samas riskib programm, kui see areneb liiga suureks ja laiaulatuslikuks, oma keskse eesmärgi kaotamisega. 3. variant: Programmi Erasmus Mundus lõpetamine. Euroopa kõrghariduse rahvusvahelistumise, kõrge kvaliteedi ja nähtavuse teemasid ei käsitleta enam ühenduse konkreetse programmi kaudu, vaid läbi siseriiklike algatuste ning teiste olemasolevate ühenduse programmide või meetmete. Sellel variandil ei ole olulisi eeliseid, kuna ära kaovad praeguse programmi loodud tõukejõud ning põhiline stiimul Euroopa ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste vaheliseks koostööks. Mõju hindamise aruandes tehti ettepanek, et tulevane programm Erasmus Mundus põhineks 2. variandil. |

231 | Komisjoni läbi viidud mõju hindamise aruanne on alates juunist 2007 kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/erasmus-mundus. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte 1. meede (ühisprogrammid, sh stipendiumid) pakub toetust kvaliteetsetele magistri- ja doktoriõppe programmidele, mida pakub terve rida Euroopa ja võimalusel ka kolmandate riikide kõrgharidusasutusi. Samuti pakub see täisstipendiume kõige andekamatele Euroopa ja kolmandate riikide üliõpilastele nendes ühisprogrammides osalemiseks ning lühiajalisi stipendiume silmapaistvatele Euroopa ja kolmandate riikide õppejõududele uurimistöö või õppe läbiviimiseks ühisprogrammide osana. Käesolev meede edendab koostööd Euroopa ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste ja õppejõudude vahel eesmärgiga luua kõrghariduse tippkeskused ja koolitada kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. 2. meede (partnerlussuhted kolmandate riikide kõrgharidusasutustega, sh stipendiumid) pakub toetust laialdastele koostöösuhetele Euroopa ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste vahel, mis on aluseks struktuursele koostööle eesmärgiga hõlbustada oskusteabe edastamist kolmandate riikide õppeasutustele ja lühi- või pikaajalistele üliõpilaste ja õppejõudude vahetustele kõigil kõrghariduse tasanditel, et arendada kolmandate riikide kõrgharidusasutuste inimressursse ja rahvusvahelise koostöö suutlikkust vastavalt ELi välispoliitika suundadele asjaomaste riikide suhtes. Sellest väliskoostöömeetmest saavad kasu kõik programmiga seotud partnerid ja sellega välditakse ajude äravoolu. Seega on see täielikult kooskõlas ELi välispoliitikaga asjaomaste partnerriikide suhtes eesmärgiga edendada nende jätkusuutlikku arengut. 3. meede (Euroopa kõrghariduse atraktiivsuse tõstmine) pakub toetust traditsioonilistele algatustele, õpingutele, projektidele, üritustele ja teistele tegevustele eesmärgiga tõsta Euroopa kõrghariduse atraktiivsust, kättesaadavust, profiili ja nähtavust maailmas. |

310 | Õiguslik alus Programm Erasmus Mundus põhineb asutamislepingu artiklil 149. Selle vormiks saab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus viitega nõukogu määrustele, mis kujutavad endast ühenduse rahastamisvahendeid maailma konkreetsete piirkondadega tehtava väliskoostöö valdkonnas. |

320 | Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse, kuivõrd ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse. |

Liikmesriigid ei saa küllaldaselt saavutada ettepaneku eesmärke järgmistel põhjustel. |

321 | Euroopa riikide lähenemisel kolmandate riikide üliõpilaste liikuvuse stimuleerimisele on märkimisväärseid erinevusi. Mõned ELi liikmesriigid on kehtestanud liikuvusprogrammi, samas kui teised on selles valdkonnas vähem aktiivsed. Olemasolevate riiklike programmide eesmärgid erinevad ega ole täielikult üksteisega kooskõlas või integreeritud. Samuti ei aita riiklikud kavad kaasa Euroopa kõrgharidusruumi profiili tugevdamisele, mis on suurem kui selle üksikosade summa. |

323 | Kuigi üksikute kõrgharidusasutuste või liikmesriikide algatused võivad iseenesest olla väga kasulikud ning kooskõlas ühenduse tegevuse põhisuundadega, jäävad need tihti kahepoolsele tasandile ega oma sama üle-euroopalist mõju kui Euroopa koostöövahend. Euroopa kõrghariduse nähtavus ülemaailmses kontekstis piirdub vaid väikese liikmesriikide arvuga ning Euroopa kui terviku eelised õppimiskohana jäävad välja reklaamimata. |

Ühenduse tegevus suudab ettepaneku eesmärke paremini saavutada järgmistel põhjustel. |

324 | Euroopat selles valdkonnas ees ootava väljakutse iseloom tähendab, et koordineeritud tegevus Euroopa tasandil on tõenäoliselt tõhusam kui riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kuna see võimaldab kõrgkvaliteedi tagamiseks ressursside ühendamist rahvusvahelistes partnerlussuhetes, suuremat geograafilist kaetust ning rohkem kui ühte Euroopa riiki hõlmavat liikuvust. Ettepanek stimuleerib üle-euroopalist ja rahvusvahelist koostööd kõrgharidusasutuste vahel, innustab üliõpilaste ja õppejõudude rahvusvahelist liikuvust ning püüab edendada Euroopa kõrghariduse profiili ja kaubamärki maailmas. Soovitatud tegevuste iseloom näitab, et ühendus on nende eesmärkide saavutamisel paremas olukorras kui liikmesriigid oma riiklikul tasandil tegutsedes. |

325 | Peamiseks kvalitatiivseks näitajaks, mis osutaks, kus suurem koostöö Euroopa tasandil parandaks praegust situatsiooni, on see, kui rahvusvaheliselt liikuvad üliõpilased ja teadlased hakkaksid Euroopat tajuma kõige atraktiivsema õppetöö sihtkohana. |

Ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

331 | Käesolev ettepanek vastab proportsionaalsuse põhimõttele, sest seda saab rakendada liikmesriikides juba olemas oleva kõrgharidusvõrgustiku raames. See toetab uusi lähenemisi, mida, nagu praeguse programmi vahearuannegi näitas, peavad kõrgharidusasutused teostatavaks. |

332 | Programm kasutab toetussummade arvutamisel nii palju kui võimalik ühekordseid summasid ja ühiku hindasid, et võimalikult vähendada kasusaajate halduskulusid. |

Õigusakti valik |

342 | Ühenduse meetmeprogramm on ainus võimalik õiguslik vahend kõrgharidusalase koostöö stimuleerimiseks. Artikkel 149, millel programm põhineb, ei võimalda teisi vahendeid. |

MÕJU EELARVELE |

401 | Programmi läbiviimisperioodi (2009–2013) kogueelarve, mida kavandatakse 1. ja 3. meetmele (ühendatud magistri- ja doktoriõppeprogrammid, sh stipendiumid, ning atraktiivsusprojektid) on kuni 493,69 miljonit eurot. Programmi 2. meedet (koostööalased partnerlussuhted konkreetsete kolmandate riikide kõrgharidusasutustega, sh liikuvus) rahastatakse läbi koostöövahendite vastavalt neis vahendites ette nähtud reeglitele ja menetluskordadele. Komisjon soovib Erasmus Mundus II kogu programmiperioodiks (2009–2013) 2. meetmele eraldada 460 miljonit eurot. Erinevatest välistest vahenditest ja Euroopa Arengufondist tulevad kavandatavad eraldised on järgmised. Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI): 140 miljonit eurot Arengukoostöö vahend (DCI): 240 miljonit eurot Rahastamisvahend koostööks tööstusriikidega (ICI) 20 miljonit eurot Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA): 30 miljonit eurot Kümnes Euroopa Arengufond (EDF): 30 miljonit eurot Üksikasjalik planeering ning 460 miljoni euro suuruse kogusumma moodustavate eraldiste aastasummad määratakse kindlaks hiljem, vastavalt iga instrumendi ja Euroopa Arengufondi reeglitele ja menetlustele, kuid mitte hiljem kui 1. juuliks 2008 ajavahemiku 2009–2010 puhul ja 1. juuliks 2010 ajavahemiku 2011–2013 puhul. |

TÄIENDAV TEAVE |

560 | Euroopa Majanduspiirkond Kavandatav õigusakt käsitleb EMPga seotud küsimust ja peaks olema seetõttu kohaldatav Euroopa Majanduspiirkonnas. |

E-13665 |

1. 2007/0145 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

millega kehtestatakse tegevusprogramm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mundus) (2009–2013)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 149 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[2]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[3]

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[4]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2317/2003/EÜ[5] kehtestati programm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mundus) (2004–2008).

(2) Euroopa Arengufondi reguleerivad nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006,[6] millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006,[7] millega kehtestatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006,[8] millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend, nõukogu määrus (EÜ) nr 1934/2006,[9] millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega, koostööleping Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele kirjutati alla Cotonous 23. juunil 2000. aastal ja mida on muudetud Luxembourgis 25. juunil 2005. aastal alla kirjutatud lepinguga (nõukogu otsus 2005/599/EÜ)[10] ning sisekokkuleppe, millega kehtestatakse ühenduse abi rahastamine mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule (AKV- EÜ ministrite nõukogu otsus 1/2006, 2006/608/EÜ)[11].

(3) Bologna deklaratsiooniga, millele kirjutasid 19. juunil 1999. aastal alla 29 Euroopa riigi haridusministrid, algatati valitsustevaheline protsess, mille eesmärgiks on 2010. aastaks luua Euroopa kõrgharidusruum ning mida aktiivselt toetatakse ühenduse tasandil. Oma kohtumisel Londonis 17. ja 18. mail 2007. aastal võttis 45 Bologna protsessis osaleva riigi kõrgharidusvaldkonna ministrit vastu strateegia „Euroopa kõrgharidusruumi roll maailmas” ning sellega seoses sätestasid nad kuni 2009. aastani kestvateks prioriteetideks Euroopa kõrgharidusruumist teavitamise ja kõrghariduse kvalifikatsioonide tunnustamise parandamise kõigi maailmaosade vahel.

(4) Euroopa nõukogu erikohtumisel Lissabonis 23. ja 24. märtsil 2000. aastal seati strateegiliseks eesmärgiks Euroopa Liidu saamine maailma kõige konkurentsivõimelisemaks, dünaamilisemaks ja teadmuspõhisemaks majandusjõuks ning kutsuti haridusnõukogu üles üldiselt läbi arutama haridussüsteemide konkreetseid tulevikueesmärke, keskendudes ühishuvidele ja -prioriteetidele ning austades samas rahvuslikku eripära. 12. veebruaril 2001 võttis nõukogu vastu aruande haridus- ja koolitussüsteemide konkreetsete tulevikueesmärkide kohta. 14. juunil 2002 võttis nõukogu nende eesmärkide järelmeetmena vastu üksikasjaliku tööprogrammi, mis eeldab ühenduse tasandi toetust. 15. ja 16. märtsil 2002. aastal Barcelonas pani Euroopa nõukogu paika eesmärgi muuta Euroopa Liidu haridus- ja koolitussüsteemid 2010. aastaks kvaliteedi mõõdupuuks kogu maailmas.

(5) Komisjoni teatised “Euroopa ajupotentsiaali aktiveerimine”[12] ja “Ülikoolide uuendamiskava täitmine”[13] ning ettepanek määruseks, millega asutatakse Euroopa Tehnoloogiainstituut[14] rõhutavad Euroopa kõrgharidusasutuste vajadust saada üle oma killustatusest ning ühendada jõud nii õppe- ja uurimistöö kvaliteedi tõstmiseks kui ka tööturu muutuvatele vajadustele paremaks vastamiseks. 2006. aasta juunis kinnitas Euroopa Ülemkogu Euroopa kõrghariduse kaasajastamisvajaduse.

(6) Olemasoleva programmi Erasmus Mundus vahehindamise aruanne ja avalik küsitlus programmi tuleviku kohta rõhutasid praeguse programmi eesmärkide ja meetmete asjakohasust ning väljendasid soovi jätkamiseks, kusjuures tuleks teha mõningaid täiendusi, nagu näiteks programmi pikendamine doktorantuurini, kolmandates riikides asuvate kõrgharidusasutuste ja nende vajaduste tugevam integreerimine programmi ning suuremate summade eraldamine Euroopast pärit osalejaile.

(7) Kolmandatele riikidele suunatud kõrgharidusalase koostööprogrammi põhieesmärgid on Euroopa kõrghariduse kvaliteedi tõstmine, rahvastevahelise mõistmise parandamine ning kõrghariduse valdkonnas kolmandate riikide jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine, vältides ajude äravoolu ning soosides ebasoodsas olukorras olevaid rühmi. Kõige tõhusamateks vahenditeks nende eesmärkide saavutamisel kvaliteediprogrammi raames on hästi integreeritud õppeprogrammid kraadiõppe tasandil, koostööalased partnerlussuhted kolmandate riikidega, stipendiumid kõige andekamatele üliõpilastele ning projektid Euroopa kõrghariduse atraktiivsuse tõstmiseks maailmas.

(8) Tõhustada tuleb võitlust kõigi tõrjutuse vormide vastu, kaasa arvatud rassism ja ksenofoobia, ning ühenduse jõupingutusi kultuuridevahelise dialoogi ja mõistmise süvendamiseks kogu maailmas, pidades silmas nii kõrghariduse sotsiaalset mõõdet kui ka demokraatiaideaale ja austust inimõiguste vastu. See on eriti oluline seetõttu, et liikuvus edendab uute kultuuri- ja sotsiaalkeskkondadega suhtlemist ning hõlbustab nende mõistmist. Vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõikele 1 tuleb tagada, et ükski kolmandatest riikidest pärit kodanike rühm ei jääks programmist välja ega oleks ebasoodsas olukorras.

(9) Ühenduse tegevuse prioriteediks kõrghariduse valdkonnas peaks olema keelte ja keelelise mitmekesisuse õpetamise ja õppimise soodustamine. Keelte õpetamine ja õppimine on kolmandate riikide suhtes erilise tähtsusega.

(10) Komisjoni teatis „Euroopa maailmas – mõned praktilised ettepanekud sidususe, tõhususe ja nähtavuse lisamise kohta”[15] käsitleb Euroopa ees seisvaid väliseid väljakutseid ning samuti viise, kuidas kasutada olemasolevat sise- ja välispoliitikat senisest sidusamalt ja tõhusamalt. Komisjoni teatises „Lääne-Balkani riigid teel Euroopa Liitu: tugevdades stabiilsust ja suurendades heaolu”[16] on soovitatud laiendada kõnealusest regioonist pärit õppejõudude ja kõigil kõrgharidustasemel õppivate üliõpilaste liikuvuse võimalusi.

(11) Ajavahemikus 2004–2008 täiendasid Erasmus Munduse stipendiume komisjoni välise koostöö vahenditest rahastatud konkreetsetesse riikidesse suunatud stipendiumid, mille eesmärk oli suurendada teatavatest kolmandatest riikidest, nagu Hiina, India, Lääne-Balkani riigis ja AKV-riigid, Euroopasse õppima tulevate üliõpilaste hulka. Kuna selline lähenemine andis positiivseid tulemusi, siis võib tulevikuks ette näha sarnaseid võimalusi, mis on kooskõlas väliste koostöövahendite poliitiliste prioriteetide, reeglite ja menetluskorraga.

(12) Nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 3 lõikes 2, peab ühenduse eesmärgiks kõigi selle meetmete puhul olema ebavõrdsuse kaotamine ning võrdsuse soodustamine meeste ja naiste vahel.

(13) Programmi kõigi osade elluviimisel on vaja laiendada ebasoodsas olukorras olevate gruppide juurdepääsu programmi kõigi osade rakendamisele ja parandada aktiivselt puuetega inimeste eriõppevajadusi, kasutades sealjuures suuremaid, puuetega osalejate lisakulutusi katvaid stipendiume.

(14) Rakendada tuleb ühenduse finantshuve kaitsvat nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[17] ja mida on muudetud nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006, ning nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, mida on muudetud nõukogu määrusega nr 478/2007 ja millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (muudetud nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006),[18] arvestades eelarveliste vahendite valikul lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid ning nõutud proportsionaalsust ressursside hulga ja nende kasutamisega seotud halduskulude vahel.

(15) Kuna liikmesriigid ei suuda küllaldaselt saavutada kavandatavate meetmete eesmärke, sest selleks on vaja mitmepoolseid partnerlussuhteid ning mitmepoolset liikuvust ja teabevahetust ühenduse ja kolmandate riikide vahel, ning neid eesmärke saab vajalike tegevuste ja meetmete iseloomu tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmed asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte järgi ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(16) Käesoleva otsuse artikli 4 lõike 1 punktide a ja c rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.[19] Käesoleva otsuse artikli 4 lõike 1 punkti b rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend, nõukogu määrusele (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega, koostöölepingule Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele kirjutati alla Cotonous 23. juunil 2000. aastal ja mida on muudetud Luxembourgis 25. juunil 2005. aastal alla kirjutatud lepinguga (nõukogu otsus 2005/599/EÜ), ning sisekokkuleppega nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa (AKV- EÜ ministrite nõukogu otsus 1/2006, 2006/608/EÜ).

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi kehtestamine

2. Käesoleva otsusega kehtestatakse programm Erasmus Mundus (edaspidi „programm”) Euroopa kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks, kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu ning kolmandate riikide arendamiseks kõrghariduse valdkonnas.

3. Programmi rakendatakse 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2013. Ettevalmistusmeetmeid, sealhulgas komisjoni otsuseid vastavalt artiklile 7, võib rakendada alates käesoleva otsuse jõustumisest.

4. Programm toetab ja täiendab liikmesriikides kasutusele võetud meetmeid, teadvustades siiski täielikult liikmesriikide vastutust hariduse sisu, haridus- ja koolitussüsteemide korralduse ning oma kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse eest.

5. Inimressursside arengut teatud kolmandates riikides ja täpsemalt artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud meedet rakendatakse kooskõlas määrustega (EÜ) nr 1085/2006, 1638/2006, 1905/2006 ja 1934/2006 ning otsustega (EÜ) nr 599/2005 ja 608/2006.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

6. „kõrgharidusasutus” – mis tahes asutus, mis siseriiklike õigusaktide või tavade kohaselt pakub kõrgharidustasemel kvalifikatsiooni või kraadi, asutuse nimest hoolimata;

7. „bakalaureuseõppe üliõpilane” (akadeemilise õppe esimese astme üliõpilane) – isik, kes õpib kõrgharidusasutuses, et omandada esimest akadeemilist kraadi;

8. „magistrant” (akadeemilise õppe teise astme üliõpilane) – isik, kes õpib kõrgharidusasutuses ja on juba omandanud esimese akadeemilise kraadi;

9. „doktorant” (akadeemilise õppe kolmanda astme kandidaat) – esimese astme teadlane oma uurimiskarjääri esimesel neljal aastal (täisaja ekvivalent), mis algab kraadi taotlemise esimesel päeval ja annab talle formaalse õiguse astuda doktorantuuri;

10. „järeldoktor” – kogemustega teadlane, kellel on doktorikraad või vähemalt neli aastat samaväärset uurimistöökogemust, k.a uurimistöö juhendamise periood, pärast kraadi saamist, mis formaalselt lubas tal astuda doktorantuuri;

11. „õppejõud” – silmapaistva akadeemilise ja/või erialase kogemusega isik, kes viib läbi loenguid või teeb uurimistööd;

12. „kõrghariduse valdkonnas töötajad” – isikud, kes oma tööülesannete tõttu on seotud otseselt kõrgharidusega seotud õppeprotsessiga;

13. „kolmas riik” – riik, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik ega osale programmis vastavalt artiklile 9. Isikule viitav „kolmas riik” tähendab inimest, kes ei ole ühegi liikmesriigi ega artikli 9 järgi programmis osaleva riigi kodanik ega resident ning kes ei ole oma põhitegevust läbi viinud (õppinud, töötanud jne) üheski liikmesriigis või artikli 9 järgi programmis osalevas riigis rohkem kui 12 kuud viimase viie aasta jooksul. Asutusele viitav „kolmas riik” tähendab asutust, mis ei asu üheski liikmesriigis ega artikli 9 järgi programmis osalevas riigis. Elukestva õppe programmis[20] osalevaid riike ei peeta kolmandateks riikideks artikli 4 lõike 1 punktis b viidatud programmi meetme rakendamise osas;

14. „Euroopa riik” – riik, mis on Euroopa Liidu liikmesriik või osaleb programmis vastavalt artiklile 9. Isikule viitav „Euroopa” tähendab inimest, kes on ükskõik millise liikmesriigi või artikli 9 järgi programmis osaleva riigi kodanik või resident või kes on oma põhitegevust läbi viinud (õppinud, töötanud jne) ükskõik millises liikmesriigis või artikli 9 järgi programmis osalevas riigis rohkem kui 12 kuud viimase viie aasta jooksul. Asutusele viitav „Euroopa” tähendab asutust, mis asub ükskõik millises liikmesriigis või artikli 9 järgi programmis osalevas riigis;

15. „bakalaureuseõpe” (esimene aste) – kõrgharidusõpingute programmid, mis kestavad vähemalt kolm aastat ja annavad esimese akadeemilise kraadi;

16. „magistriõpe” (teine aste) – kõrgharidusõpingute programmid, mis järgnevad esimesele akadeemilisele kraadile, kestavad vähemalt kolm aastat ja annavad teise või järgmise akadeemilise kraadi;

17. „doktoriõpe” (kolmas aste) – uurimistööga seotud kõrgharidusõpingute programmid, mis järgnevad kõrgemale akadeemilisele kraadile, kestavad vähemalt neli või viis aastat ja annavad doktorikraadi;

18. „järeldoktoriõpe” – kõrgharidusõpingud või uurimistöö, mis järgnevad kõrgemale akadeemilisele kraadile ja kestavad vähemalt kaheksa aastat;

19. „liikuvus” – füüsiliselt teise riiki kolimine õppimise, töökogemuse saamise, uurimistöö või mõne muu õppimise, õpetamise või uurimistegevuse või nendega seotud haldustegevuse eesmärgil, mida toetab vajadusel võõrustajariigis kõneldava keele algõpe;

20. „topelt- või mitmekordne teaduskraad” – kaks või enam riiklikku diplomit, mille on välja andnud kaks või enam kõrgharidusasutust ning mida tunnustatakse ametlikult neis riikides, kus teaduskraadi andnud asutused paiknevad;

21. „ühiskraad” – üks diplom, mille on välja andnud vähemalt kaks kõrgharidusasutust, kes pakuvad integreeritud programmi ja mida tunnustatakse ametlikult neis riikides, kus teaduskraadi andnud asutused paiknevad;

22. „ettevõte” – ettevõtja, kes on seotud majandustegevusega avalikus või erasektoris, olenemata selle suurusest, õiguslikust seisundist või majandussektorist, k.a sotsiaalmajandus.

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

23. Programmi üldine eesmärk on parandada Euroopa kõrghariduse kvaliteeti ning tõhustada rahvaste- ja kultuuridevahelist dialoogi ja mõistmist kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu ning samuti toetada ELi välispoliitilisi eesmärke ja kolmandate riikide jätkusuutlikku arengut kõrghariduse vallas.

24. Programmi erieesmärgid on järgmised:

a) edendada struktuurset koostööd Euroopa ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste ja akadeemilise personali vahel eesmärgiga luua tippkeskused ja valmistada ette hästikoolitatud inimressursse;

b) aidata kaasa ühiskondade vastastikusele rikastumisele, arendades kvalifitseeritud, laia silmaringi ja rahvusvaheliste kogemustega personali sel viisil, et soodustatakse kolmandate riikide kõige andekamate üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust, et nad omandaksid kvalifikatsiooni ja/või kogemusi Euroopa Liidus, ning kõige andekamate Euroopa üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust kolmandate riikide suunas;

c) aidata kaasa kolmandate riikide kõrgharidusasutuste inimressursside arengule ja rahvusvahelisele koostööle suurenenud liikuvusvoolude kaudu Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel;

d) parandada Euroopa kõrghariduse ligipääsetavust, profiili ja nähtavust kogu maailmas ning suurendada selle atraktiivsust kolmandate riikide kodanike hulgas.

25. Komisjon tagab, et ükski ELi või kolmandate riikide kodanike rühm ei jääks programmist välja ega oleks ebasoodsas olukorras.

Artikkel 4

Programmi meetmed

26. Artiklis 3 sätestatud programmi eesmärke täidetakse järgmiste meetmete abil:

27. Programmi Erasmus Mundus akadeemilise kvaliteediga ühendatud magistrikursused ja ühendatud doktoriõppeprogrammid, sh stipendiumikava;

28. partnerlussuhted Euroopa ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste vahel, mis on aluseks struktuursele koostööle, vahetustele ja liikuvusele kõigil kõrghariduse tasanditel;

29. Euroopa kui õppimiskoha atraktiivsuse suurendamise meetmed.

30. Need meetmed rakendatakse lisas kirjeldatud menetlusi kasutades, välja arvatud artikli 4 lõike 1 punktis b nimetatud programmimeede, mille menetluskord on kehtestatud artikli 1 lõikes 4 nimetatud õigusaktides, ja järgmiste vajaduse korral kombineeritavate lähenemisviiside kaudu:

(a) toetus kogemuste ja hea tava vahetust hõlbustavate ühiste haridusprogrammide ja koostöövõrgustike arendamisele;

(b) suurem toetus kõrghariduse valdkonnas tegutsevate isikute liikuvusele ühenduse ja kolmandate riikide vahel;

(c) keeleoskuse edendamine, eelistatavalt andes üliõpilastele võimaluse õppida vähemalt kahte keelt, mida kõneldakse riikides, kus kõrgharidusasutused paiknevad, ja eri kultuuride mõistmise edendamine;

(d) toetus pilootprojektidele, mis põhinevad kõrghariduse uuenduslikkuse ja kvaliteedi arendamiseks kavandatud piiriülestel partnerlussuhetel;

(e) toetus kõrghariduse suundumuste ning arengu analüüsi- ja järelevalvemeetmetele rahvusvahelisest perspektiivist lähtudes.

3. Programm pakub tehnilise abi meetmeid, mille hulgas on uuringud, ekspertide kohtumised ning teave ja väljaanded saavutuste kohta, mis on otseselt seotud programmi eesmärkidega.

4. Käesolevas artiklis nimetatud meetmeid võib rakendada konkursi- või pakkumiskutsete abil või otse komisjoni poolt.

Artikkel 5

Programmis osalejad

Lisas täpsustatud rakendustingimuste ja -korralduse kohaselt ning pidades silmas artikli 2 mõisteid on programmis osalejad eelkõige järgmised:

a) kõrgharidusasutused;

b) kõigi kõrgharidustasemete üliõpilased;

c) õppejõud või spetsialistid, kes peavad loenguid või tegelevad uurimistööga;

d) otseselt kõrgharidusega seotud töötajad;

e) kõrghariduse valdkonnas tegutsevad muud avalikud või eraasutused;

f) ettevõtted, kaubandus- ja tööstuskojad;

g) uurimiskeskused.

Artikkel 6

Komisjoni ja liikmesriikide ülesanded

1. Komisjon:

(a) tagab programmiga hõlmatud ühenduse meetmete tulemusliku ja mõjusa rakendamise vastavalt lisale ning artikli 4 lõike 1 punktis b viidatud programmimeetme rakendamise vastavalt artikli 1 lõikes 4 viidatud õigusaktidele;

(b) võtab arvesse liikmesriikide poolt kolmandate riikidega tehtavat kahepoolset koostööd;

(c) püüdleb koostoime poole ja võimaluse korral arendab ühismeetmeid teiste ühenduse programmide ja meetmetega kõrghariduse ja uurimistöö vallas.

2. Liikmesriigid:

(a) astuvad vajalikke samme, et tagada programmi tõhus toimimine liikmesriikide tasandil, kaasates vastavalt riiklikule tavale kõik asjaomased kõrgharidusega seotud pooled ning püüdes võtta sellised meetmed, mis võivad osutuda asjakohasteks õigus- ja haldustakistuste kõrvaldamisel;

(b) määravad asjakohased struktuurid tihedaks koostööks komisjoniga;

(c) soodustavad võimalikku koostoimet liikmesriikide tasandil teostatavate muude ühenduse programmidega ja liikmesriikide võimalike algatustega.

3. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega:

(a) käesoleva programmiga toetatavate meetmetega seotud asjakohase teavitamise, reklaami ja järelevalve;

(b) programmi raames võetavate meetmete tulemuste levitamise.

Artikkel 7

Rakendusmeetmed

1. Artikli 4 lõike 1 punktis b nimetatud meetmete rakendamiseks vajalikud meetmed ei kuulu käesoleva otsuse kohaldamisalasse ning neid reguleerivad artikli 1 lõikes 4 viidatud õigusaktid.

2. Teiste käesolevas otsuses nimetatud meetmete rakendamiseks võtab komisjon vastavalt artikli 8 lõikes 2 osutatud menetluskorrale järgmised meetmed:

(a) iga-aastane tööplaan, sealhulgas prioriteedid;

(b) aastaeelarve ja rahaliste vahendite jaotus programmi eri meetmete ja soovituslike stipendiumisummade kaupa;

(c) programmi rakendamise üldsuunised;

(d) valikukriteeriumid ja -menetlused, kaasa arvatud valimiskomisjoni koosseis ja sisemine töökord;

(e) programmi järelevalve ja hindamise ning tulemuste levitamise ja edastamise kord.

3. Kõik muud käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, välja arvatud valikulised otsused, võetakse vastu artikli 8 lõikes 3 osutatud nõuandemenetluse korras.

Artikkel 8

Komiteemenetlus

31. Komisjoni abistab komitee.

32. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

33. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artiklis 8 sätestatut.

34. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 9

Teiste riikide osalemine programmis liikmesriikidega samadel alustel

Programm on osalemiseks avatud:

a) EFTA riikidele, mis on EMP liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkoona lepingule;

b) kandidaatriikidele, millel on ühinemiseelne strateegia, vastavalt ühenduse programmides osalemiseks sõlmitud lepingute üldpõhimõtetele, -tingimustele ja eeskirjadele;

c) Lääne-Balkani riikidele vastavalt ühenduse programmides osalemiseks sõlmitud lepingute üldpõhimõtetele, -tingimustele ja eeskirjadele;

d) Šveitsi Konföderatsioonile, juhul kui temaga sõlmitakse osalemist käsitlev kahepoolne leping.

Artikkel 10

Horisontaalsed teemad

Programmi rakendamisel tuleb tagada, et see täiendaks ühenduse horisontaalseid tegevuspõhimõtteid, iseäranis alljärgnevalt:

a) laiendades Euroopa majanduse teadmistebaasi ja aidates kaasa Euroopa Liidu globaalse konkurentsivõime tõstmisele;

b) parandades teadlikkust Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kohta ning rassismi ja ksenofoobiaga võitlemise vajalikkuse kohta;

c) abistades erivajadustega üliõpilasi ning eelkõige aidates neil integreeruda kõrgharidussüsteemi põhivoolu;

d) edendades meeste ja naiste vahelist võrdõiguslikkust ning aidates kaasa kõigi soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu võitlemisele.

Artikkel 11

Kooskõla ja täiendatavus muude põhimõtetega

35. Koostöös liikmesriikidega tagab komisjon programmi üldise kooskõla ja täiendatavuse ühenduse teiste analoogsete tegevuspõhimõtete, vahendite ja meetmetega, eelkõige aga elukestva õppe programmi, teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi, väliskoostööprogrammide ning kolmandate riikide kodanike integreerimise Euroopa fondiga.

36. Komisjon teavitab artikli 8 lõikes 1 nimetatud komiteed pidevalt ühenduse vastavas valdkonnas ette võetud algatustest, tagab tulemusliku sidususe ning vajadusel ühendab käesoleva programmi ning ühenduse ja kolmandate riikide vahelised, sh kahepoolsetel lepingutel tuginevad, meetmed ning ühenduse ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised kõrghariduse valdkonnas läbi viidava koostöö meetmed.

Artikkel 12

Rahastamine

37. Artikli 4 lõike 1 punktides a ja c ning artikli 4 lõikes 3 nimetatud programmi meetmete ja otsuse lisas sätestatu rakendamiseks (1. meede, 3. meede ja nendega seotud tehnilise abi meetmed) on artikli 1 lõikes 2 nimetatud ajavahemikuks ette nähtud 493,69 miljonit eurot.

38. Artikli 4 lõike 1 punktis b ning artikli 4 lõikes 3 nimetatud programmi meetmete ja otsuse lisas sätestatu (2. meede ja sellega seotud tehnilise abi meetmed) rakendamiseks on artikli 1 lõikes 2 nimetatud ajavahemikuks ette nähtud finantsraamistik sätestatud vastavalt artikli 1 lõikes 4 viidatud välise koostöö vahendite reeglitele ja menetlustele.

39. Iga-aastased assigneeringud määravad eelarvepädevad institutsioonid finantsperspektiivi piires.

Artikkel 13

Järelevalve ja hindamine

40. Komisjon kontrollib käesolevat programmi regulaarselt koostöös liikmesriikidega. Käesoleva ja eelnenud programmi järelevalve- ja hindamisprotsessi tulemusi tuleb programmi rakendamisel arvesse võtta. Järelevalve hõlmab lõikes 3 nimetatud aruandeid ja erimeetmeid.

41. Komisjon hindab programmi regulaarselt, võttes arvesse artiklis 3 nimetatud eesmärke, programmi mõju tervikuna ning programmi meetmete ja muude vastavate ühenduse põhisuundade, õigusaktide ja tegevuste vastastikust täiendavust.

42. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele:

a) 31. märtsiks 2012 vahearuande saavutatud tulemuste ning programmi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

b) 30. juuniks 2012 teatise programmi jätkamise kohta;

c) 31. detsembriks 2015 järelhindamise aruande.

Artikkel 14

Üleminekusätted

43. Otsuse 2317/2003/EÜ põhjal enne 31. detsembrit 2008 (k.a) algatatud meetmeid hallatakse vastavalt kõnealuse otsuse sätetele, välja arvatud juhul, kui selle otsusega asutatud komitee asendatakse käesoleva otsuse artikli 8 alusel loodud komiteega.

44. Artikli 1 lõikes 4 nimetatud õigusaktides sätestatud korras enne 31. detsembrit 2008 (k.a) algatatud meetmeid hallatakse vastavalt kõnealuste meetmete sätetele.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

ÜHENDUSE TEGEVUS, VALIKUMENETLUSED JA FINANTSSÄTTED

1. MEEDE: ERASMUS MUNDUS ÜHISPROGRAMMID, SEALHULGAS STIPENDIUMID

2. MEEDE: ERASMUS MUNDUS PARTNERLUSSUHTED KOLMANDATE RIIKIDE KÕRGHARIDUSASUTUSTEGA

3. MEEDE: EUROOPA KÕRGHARIDUSE ATRAKTIIVSUSE SUURENDAMINE

TEHNILISE ABI MEEDE

VALIKUMENETLUSED

FINANTSSÄTTED

1. MEEDE: ERASMUS MUNDUS ÜHISPROGRAMMID, SEALHULGAS STIPENDIUMID

A. ERASMUS MUNDUS MAGISTRIPROGRAMM

45. Ühendus valib välja silmapaistva akadeemilise kvaliteediga jätkukursused, mida nimetatakse „Erasmus Mundus magistriprogrammiks”.

46. Programmi eesmärgist lähtuvalt Erasmus Mundus magistriprogrammid:

a) kaasavad kõrgharidusasutusi vähemalt kolmest Euroopa riigist;

b) võivad kaasata kõrgharidusasutusi kolmandatest riikidest;

c) rakendavad õppekava, mis hõlmab õppeaega vähemalt kahes punktis a nimetatud kolmest asutusest. Lisaks, kui magistrikursustele on kaasatud üks või enam punktis b nimetatud kolmandate riikide asutus, hõlmab Euroopa üliõpilaste liikuvus ka õppeaega ühes neist kolmanda riigi asutustest;

d) julgustavad osana õppeprogrammist töölesuunamist, kui see on vajalik;

e) omavad partnerõppeasutuses sooritatud õppeperioodide tunnustamiseks Euroopa ainepunktide ülekande süsteemil põhinevat või sellega sobituvat sisemist mehhanismi;

f) annavad lõpetajatele osalevate kõrgharidusasutuste ühis-, topelt- või mitmekordse kraadi, mida Euroopa riigid tunnustavad või on akrediteerinud. Eelistatakse ühiskraade;

g) kehtestavad magistriprogrammi jätkuvalt kõrge kvaliteedi tagamiseks ranged enesehindamismenetlused ja on nõus laskma end hinnata välisekspertidel;

h) reserveerivad teatava miinimumhulga õppe- ja majutuskohti Euroopa ja kolmandate riikide üliõpilastele, kellele on programmi raames rahalist toetust antud;

i) kehtestavad ühised läbipaistvad vastuvõtutingimused, milles muu hulgas võetakse nõuetekohaselt arvesse soolise võrdõiguslikkuse ja õigluse küsimusi;

j) kehtestavad ühise õppemaksu, sõltumata magistriprogrammi üliõpilase tegelikust õppimise kohast;

k) on nõus austama toetusesaajate (üliõpilased ja teadlased) valikumenetluse suhtes kohaldatavaid eeskirju;

l) kehtestavad asjakohase korralduse, et lihtsustada Euroopa ja kolmandate riikide üliõpilaste õppimapääsemist ja vastuvõtmist (teabevahendid, majutus, abi viisade saamisel jne);

m) võimaldavad kasutada vähemalt kahte nendes liikmesriikides räägitavat Euroopa keelt, kus Erasmus Mundus magistriprogrammiga seotud kõrgharidusasutused paiknevad ning vajadusel pakuvad üliõpilastele keelealast ettevalmistust ja tuge eeskätt kõnealustes asutustes korraldatavate kursuste abil, ilma et see piiraks õppekeele kasutamist.

47. Erasmus Mundus magistriprogrammid valitakse viieaastaseks perioodiks, mille suhtes igal aastal kohaldatakse arenguaruandel põhinevat uuendamismenetlust.

48. Eelmise Erasmus Mundus programmi raames valitud magistriprogrammid jätkuvad käesoleva meetme raames kuni nende valitud kestuse lõpuni ning nende suhtes kohaldatakse igal aastal arenguaruandel põhinevat uuendamismenetlust.

B. ERASMUS MUNDUS DOKTORIPROGRAMM

49. Ühendus valib välja silmapaistva akadeemilise kvaliteediga doktoriprogrammid, mida vastavalt programmi eesmärgile nimetatakse „Erasmus Mundus doktoriprogrammiks”.

50. Vastavalt programmi eesmärgile Erasmus Mundus doktoriprogrammid:

a) kaasavad kõrgharidusasutusi vähemalt kolmest Euroopa riigist ja teisi vajalikke partnereid, et tagada innovatsioon ja tööalane konkurentsivõime;

b) võivad kaasata kõrgharidusasutusi või teisi vajalikke partnereid kolmandatest riikidest;

c) rakendavad doktoriprogrammi, mis hõlmab õppe- ja teadustöö perioodi vähemalt kahes punktis a nimetatud kolmest asutusest. Lisaks, kui doktoriprogrammi on kaasatud üks või enam punktis b nimetatud kolmandate riikide asutus, hõlmab Euroopa doktorantide liikuvus ka õppe- ja teadustöö perioodi ühes neist kolmanda riigi asutustest;

d) julgustavad osana doktoriprogrammist töölesuunamist, kui see on vajalik;

e) omavad partnerõppeasutuses sooritatud õppe- ja teadustöö perioodide tunnustamiseks Euroopa ainepunktide ülekande süsteemil põhinevat või sellega sobituvat sisemist mehhanismi;

f) annavad lõpetajatele osalevate kõrgharidusasutuste ühis-, topelt- või mitmekordse kraadi, mida Euroopa riigid tunnustavad või on akrediteerinud. Eelistatakse ühiskraade;

g) kehtestavad doktoriprogrammi jätkuvalt kõrge kvaliteedi tagamiseks ranged enesehindamismenetlused ja on nõus laskma end hinnata välisekspertidel;

h) reserveerivad teatava miinimumhulga õppe- ja majutuskohti Euroopa ja kolmandate riikide doktorantidele, kellele on programmi raames rahalist toetust antud;

i) kehtestavad ühised läbipaistvad vastuvõtutingimused, milles muu hulgas võetakse nõuetekohaselt arvesse soolise võrdõiguslikkuse ja õigluse küsimusi;

j) kehtestavad ühise õppemaksu, sõltumata doktorandi tegelikust õppimise kohast;

k) on nõus austama doktorantide valikumenetluse suhtes kohaldatavaid eeskirju;

l) kehtestavad asjakohase korralduse, et lihtsustada Euroopa ja kolmandate riikide doktorantide õppimapääsemist ja vastuvõtmist (teabevahendid, majutus, abi viisade saamisel jne);

m) garanteerivad stipendiumi saavatele doktorantidele töölepingute kasutamise, kui see on riiklike õigusaktidega lubatud;

n) võimaldavad kasutada vähemalt kahte nendes liikmesriikides räägitavat Euroopa keelt, kus Erasmus Mundus doktoriprogrammiga seotud kõrgharidusasutused paiknevad ning vajadusel pakuvad doktorantidele keelealast ettevalmistust ja tuge eeskätt kõnealustes asutustes korraldatavate kursuste abil, ilma et see piiraks õppekeele kasutamist.

51. Erasmus Mundus doktoriprogrammid valitakse viieaastaseks perioodiks, mille suhtes igal aastal kohaldatakse arenguaruandel põhinevat uuendamismenetlust. Selle perioodi hulka võib arvata aastase ettevalmistusperioodi enne doktoriõppe kandidaatide vastuvõtmist.

C. STIPENDIUMID

52. Ühendus võib eraldada täisõppestipendiumi kolmandate riikide ja Euroopa magistrantidele ja doktorantidele ning samuti lühiajalisi stipendiume kolmandate riikide ja Euroopa teadlastele.

a) Ühendus võib eraldada täisõppestipendiume kolmandate riikide magistrantidele ja doktorantidele, kes on konkursi alusel vastu võetud Erasmus Mundus magistriõppesse ja Erasmus Mundus doktoriõppesse. Need stipendiumid on mõeldud õpinguteks, Erasmus Mundus magistriprogrammi või Erasmus Mundus doktoriprogrammi kaasatud Euroopa kõrgharidusasutustes.

b) Ühendus võib eraldada täisõppestipendiume Euroopa magistrantidele ja doktorantidele, kes on konkursi alusel vastu võetud Erasmus Mundus magistriõppesse ja Erasmus Mundus doktoriõppesse. Nimetatud stipendiumid on mõeldud õpinguteks Erasmus Mundus magistriprogrammi või Erasmus Mundus doktoriprogrammi kaasatud Euroopa asutustes ja, kui programmid hõlmavad ka ühte või enamat kolmanda riigi asutust, siis õpinguteks ühes neist.

c) Ühendus võib anda lühiajalisi stipendiume kolmandate riikide õppejõududele, kes külastavad Erasmus Mundus magistriprogramme õpetus- ja uurimistöö ülesannete täitmiseks ning teadustööks Erasmus Mundus magistriprogrammis osalevates Euroopa kõrgharidusasutustes.

d) Ühendus võib anda lühiajalisi stipendiume Euroopa õppejõududele, kes külastavad Erasmus Mundus magistriprogrammi kaasatud kolmandate riikide asutusi õpetus- ja uurimistöö ülesannete täitmiseks ning teadustööks Erasmus Mundus magistriprogrammis osalevates kolmandate riikide asutustes.

53. Stipendiumid on avatud Euroopa ja kolmandate riikide magistrantidele ja doktorantidele ning õppejõududele, nagu on määratletud artiklis 2.

54. Isikud, kes on saanud Erasmus Mundus magistriprogrammi stipendiumi, on kõlblikud saama ka Erasmus Mundus doktoriprogrammi stipendiumi.

55. Komisjon astub samme tagamaks, et ükski isik ei saaks rahalist toetust samal eesmärgil rohkem kui ühe ühenduse programmi raames. Eeskätt ei ole Erasmus Munduse stipendiumi saanud isikud kõlblikud saama Erasmuse toetust Erasmus Mundus magistriprogrammile või doktoriprogrammile Euroopa elukestva õppe programmi raames. Samuti ei ole isikud, kes on saanud toetust teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi rakendamise eriprogrammi “Inimesed” (Marie Curie’ meetmed)[21] raames kõlblikud saama Erasmus Munduse toetust samaks õppe- või teadustöö perioodiks.

2. MEEDE: ERASMUS MUNDUS PARTNERLUSSUHTED KOLMANDATE RIIKIDE KÕRGHARIDUSASUTUSTEGA, SEALHULGAS STIPENDIUMID

56. Ühendus valib välja silmapaistva akadeemilise kvaliteediga partnerlussuhted, mida vastavalt programmi eesmärgile nimetatakse „Erasmus Mundus partnerlussuheteks”. Need järgivad artiklis 3 nimetatud eesmärke ning on nendega kooskõlas.

57. Vastavalt programmi eesmärgile Erasmus Mundus partnerlussuhted:

a) kaasavad vähemalt viis kõrgharidusasutust vähemalt kolmest Euroopa riigist ja kõrgharidusasutusi teatud kolmandatest riikidest, kes ei osale Euroopa elukestva õppe programmis ja kes määratletakse iga-aastases konkursikutses;

b) rakendavad partnerlussuhteid oskusteabe edastamise alusena;

c) vahetavad igal kõrgharidustasemel üliõpilasi (bakalaureusest järeldoktorini), õppejõude ja kõrgharidusasutuste töötajaid eri pikkusega liikuvuse perioodideks, võimaldades sealhulgas suunamist. Liikuvus peab viima Euroopa kodanikke kolmandatesse riikidesse ja tooma kolmandate riikide kodanikke Euroopa riikidesse. Kava lubab vastu võtta ka kolmandate riikide kodanikke, kes ei ole seotud partnerlussuhetes osalevate kolmandate riikide kõrgharidusasutustega, ning hõlmab sotsiaalselt kaitsetute rühmade kohta erisätteid, mis on asjakohased vastava piirkonna/riigi poliitilises ja sotsiaalmajanduslikus kontekstis;

d) omavad partnerõppeasutuses sooritatud õppe- ja teadustööperioodide tunnustamiseks Euroopa ainepunktide ülekande süsteemil põhinevat või sellega sobituvat sisemist mehhanismi;

e) kasutavad Erasmuse programmi raames väljaarendatud liikuvuse vahendeid, nagu näiteks eelnevate õppeperioodide tunnustamine, õppeleping ja tulemuste protokoll;

f) kehtestavad ühised läbipaistvad tingimused liikuvustoetuste andmiseks, milles muu hulgas võetakse nõuetekohaselt arvesse soolise võrdõiguslikkuse ja õigluse küsimusi;

g) nõustuvad austama toetuse saajate (üliõpilased, õppejõud ja kõrgharidusasutuste töötajad) valikumenetluse suhtes kohaldatavaid eeskirju;

h) kehtestavad asjakohase korralduse, et lihtsustada Euroopa ja kolmandate riikide üliõpilaste, õppejõudude ja kõrgharidusasutuste töötajate juurdepääsu ja vastuvõtmist (teabevahendid, majutus, abi viisade saamisel jne);

i) võimaldavad kasutada nendes riikides räägitavaid keeli, kus Erasmus Mundus partnerlussuhetega seotud kõrgharidusasutused paiknevad ning vajadusel pakuvad stipendiumisaajatele keelealast ettevalmistust ja tuge eeskätt kõnealustes asutustes korraldatavate kursuste abil, ilma et see piiraks õppekeele kasutamist;

j) rakendavad edasisi partnerlustegevusi, nagu näiteks topeltkraade, ühisõppekavade arengut, parima tava edastamist jne.

58. Komisjon määrab pärast konsulteerimist oma delegatsioonide vahendusel kolmandate riikide pädevate asutustega kindlaks riiklikud ja piirkondlikud prioriteedid vastavalt partnerlussuhetes osaleva konkreetse kolmanda riigi (kolmandate riikide) vajadustele.

59. Erasmus Mundus partnerlussuhted valitakse viieaastaseks perioodiks, mille suhtes kohaldatakse igal aastal arenguaruandel põhinevat uuendusmenetlust.

60. Stipendiumid on avatud Euroopa ja kolmandate riikide üliõpilastele ja õppejõududele, nagu on määratletud artiklis 2.

61. Käesoleva meetme alusel stipendiumide eraldamisel toetab komisjon sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras rühmi ja sotsiaalselt kaitsetutes olukordades rahvastikurühmi.

62. Komisjon astub samme tagamaks, et ükski isik ei saaks rahalist toetust samal eesmärgil rohkem kui ühe ühenduse programmi raames. Eeskätt ei ole Erasmus Munduse stipendiumi saanud isikud kõlblikud saama Erasmuse toetust samaks liikuvusperioodiks Euroopa elukestva õppe programmi raames. Samuti ei ole isikud, kes on saanud toetust teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi rakendamise eriprogrammi “Inimesed” (Marie Curie’ meetmed) raames kõlblikud saama Erasmus Munduse toetust samaks õppe- või teadustöö perioodiks.

63. Varasema Erasmus Munduse väliskoostöö alaprogrammi (käesoleva meetme endine nimetus) raames valitud partnerlussuhted jätkuvad käesoleva meetme raames kuni nende valitud kestuse lõpuni ning nende suhtes kohaldatakse igal aastal arenguaruandel põhinevat uuendamismenetlust.

3. MEEDE: EUROOPA KÕRGHARIDUSE ATRAKTIIVSUSE SUURENDAMINE

64. Selle meetme kaudu võib ühendus toetada Euroopa kõrghariduse atraktiivsuse, profiili, kuvandi, nähtavuse ja ligipääsetavuse parandamisele suunatud tegevust. Lisaks toetab ühendus programmi eesmärkidele kaasa aitavaid tegevusi, mis on seotud kõrghariduse rahvusvahelise mõõtme kõikide aspektidega, nagu näiteks edendamine, ligipääsetavus, kvaliteedi tagamine, ainepunktide tunnustamine, Euroopa kvalifikatsioonide tunnustamine välismaal ja kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine kolmandate riikidega, õppekavade arendamine, liikuvus, teenuste kvaliteet jne. Tegevused võivad hõlmata programmi ja selle tulemuste reklaamimist.

65. Abikõlblike asutuste hulka võivad kuuluda kohalikul või rahvusvahelisel tasandil kõrghariduse valdkonnas tegutsevad avalik-õiguslikud või eraorganisatsioonid. Tegevus toimub projektidena, kuhu on kaasatud organisatsioonid vähemalt kolmest Euroopa riigist ja mis võivad kaasata organisatsioone kolmandatest riikidest.

66. Tegevus võib toimuda eri vormides (konverentsid, seminarid, töörühmad, uurimused, analüüsid, pilootprojektid, auhinnad, rahvusvahelised võrgustikud, avaldatavate materjalide ettevalmistamine, info- ja sidetehnoloogiavahendite arendamine jne) ning võib aset leida mis tahes maailma paigas.

67. Edendustegevusega püütakse luua sidemed kõrghariduse ja teadusuuringute vahel ning kõrghariduse ja erasektori vahel ja võimalusel kasutada ära nende koostoimet.

68. Ühendus võib vajaduse korral toetada vastavalt artikli 6 lõike 2 punktile b määratud struktuuride jõupingutusi programmi reklaamimisel ja selle tulemuste levitamisel riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel.

69. Ühendus toetab kõikide Erasmus Mundus magistriprogrammi ja Erasmus Mundus doktoriprogrammi lõpetanud (kolmandate riikide ja Euroopa) üliõpilaste vilistlasühendust.

TEHNILISE ABI MEETMED

Komisjonil võib programmi rakendamisel vaja minna ressursse, et katta programmi üldise finantsraamistikuga ekspertide, rakendusasutuste, liikmesriikide olemasolevate pädevate asutuste ja vajaduse korral muude tehnilise või haldusabi vormidega seotud kulusid. Sellisteks kuludeks võivad olla uuringud, kohtumised, teavitustegevus, väljaanded, järelvalvemeetmed, kontrolli ja auditi meetmed, hindamismeetmed ja kulutusi teabevahetuseks vajalikele sidevõrkudele ning mis tahes muid kulutusi, mis on otseselt vajalikud programmi rakendamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks.

VALIKUMENETLUSED

Valikumenetlustes tuleks järgida järgmisi sätteid:

a) ettepanekud 1. meetme alusel valib välja komisjon, keda abistab valimiskomisjon, mille esimees on komisjoni poolt valitud isik ja mis koosneb akadeemilisse ringkonda kuuluvatest kõrgtaseme asjatundjatest, kes esindavad Euroopa Liidu kõrghariduse mitmekesisust. Valimiskomisjon tagab Erasmus Mundus magistriprogrammide ja doktoriprogrammide kõrgeima akadeemilise taseme. Komisjon korraldab kõikide vastuvõetavate ettepanekute Euroopa tasemel hindamise iseseisvate akadeemiliste asjatundjate poolt enne ettepanekute esitamist valimiskomisjonile. Igale Erasmus Mundus magistriprogrammile ja doktoriprogrammile nähakse ette konkreetne arv stipendiume, mille valitud isikutele maksavad välja magistri- ja doktoriprogramme haldavad asutused. Magistrantide, doktorantide ja õppejõudude valimine viiakse läbi Erasmus Mundus magistriprogrammis ja doktoriprogrammis osalevate asutuste poolt pärast komisjoniga konsulteerimist;

b) ettepanekud 2. meetme alusel valib välja komisjon vastavalt määrustes (EÜ) nr 1085/2006, 1638/2006, 1905/2006 ja 1934/2006 ning otsustes (EÜ) nr 599/2005 ja 608/2006 sätestatud eeskirjadele;

c) ettepanekud 3. meetme alusel valib välja komisjon;

d) Erasmus Mundus magistriprogrammi ja doktoriprogrammi valikumenetlused hõlmavad konsulteerimist vastavalt artikli 6 lõike 2 punktile b määratud struktuuridega.

FINANTSSÄTTED

1. Kindlasummalised toetused, ühikukulude astmestik ja auhinnad

Kindlasummalisi toetusi ja/või ühikukulude astmestikku, nagu on ette nähtud komisjoni määruse nr 2342/2002 artikli 181 lõikes 1, võib kasutada kõikide artiklis 4 osutatud meetmete korral.

Kindlasummalist toetust võib iga toetuslepingu partner kasutada maksimaalselt 25 000 euro ulatuses. Toetusi võib ühendada kuni 100 000 euroni ja/või kasutada ühenduses ühikukulude astmestikuga.

Komisjon võib programmi tegevustele määrata auhindu.

2. Partnerluslepingud

Kui programmi meetmeid toetavad partnerlustoetuse raamlepingud vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 23424/2002 artiklile 163, siis võib selliseid partnerlussuhteid valida ja rahastada viie aasta pikkuseks perioodiks, mille pikendamise suhtes kohaldatakse lihtsat uuendamismenetlust.

3. Avalik-õiguslikud kõrgharidusasutused või organisatsioonid

Komisjon leiab, et kõikidel liikmesriikide määratletud avalik-õiguslikel kõrgharidusasutustel või organisatsioonidel, kes viimase kahe aasta jooksul on avaliku sektori allikatest saanud üle 50% oma aastatuludest või kelle tegevust kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või nende esindajad, on piisav rahaline, erialane ja haldussuutlikkus ning vajalik finantsstabiilsus, et viia ellu projekte käesoleva programmi alusel; neilt ei nõuta selle tõendamiseks lisadokumentide esitamist. Sellised asutused või organisatsioonid võidakse vabastada auditeerimiskohustusest vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 23424/2002 artikli 173 lõikele 4.

4. Taotlejate kutsealane pädevus ja kvalifikatsioon

Komisjon võib otsustada vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 176 lõikele 2, et määratletud toetusesaajate kategoorial on olemas meetme või tööprogrammi ettepaneku kohane vajalik kutsealane pädevus ja kvalifikatsioon.

5. Pettusevastased sätted

Artikli 7 alusel tehtud komisjoni otsustega, nendest tulenevate lepingute ja kokkulepetega ning osalevate kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepetega nähakse eelkõige ette, et komisjon (või selle volitatud esindaja), sealhulgas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), teostab järelevalvet ja finantskontrolli, ning et kontrollikoda viib – vajadusel kohapeal – läbi auditeid.

Toetusesaaja tagab, et vajadusel tehakse komisjonile kättesaadavaks partnerite või liikmete valduses olevad tõendavad dokumendid.

Komisjon võib auditeerida toetusrahade kasutamist kas otse oma ametnike või mõne teise tema valitud kvalifitseeritud asutuse vahendusel. Auditeid võib läbi viia kogu lepingu kehtivusajal ja viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemisest. Vajaduse korral võib komisjon teha audititulemuste põhjal tagastamisotsuse.

Komisjoni personalil ja komisjoni volitatud kolmandatel isikutel peab olema asjakohane juurdepääsuõigus eelkõige toetusesaaja ametiruumidele ja kogu auditi läbiviimiseks vajalikule teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

Kontrollikojal ja OLAFil on samad õigused nagu komisjonil, eelkõige juurdepääsuõigus.

Peale selle võib komisjon nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest[22] kohaselt viia programmi alusel läbi kohapealseid kontrolle ja uurimisi.

Käesoleva määruse raames rahastatavate ühenduse tegevuste puhul tähendab eeskirjade eiramine määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta[23] artikli 1 lõike 2 tähenduses mis tahes üleastumist ühenduse õiguse sätetest või lepinguliste kohustuste rikkumist, mis tulenevad ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis kahjustab või kahjustaks Euroopa ühenduste üldeelarvet või nende hallatavaid eelarveid põhjendamatute kulutustega.

FINANTSSELGITUS

Käesoleva ettepaneku artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud meedet, samuti seonduvaid tehnilise abi meetmeid, millele on viidatud artikli 4 lõikes 3, reguleerivad määrused (EÜ) nr 1085/2006, 1638/2006, 1905/2006 ja 1934/2006 ning otsused (EÜ) nr 599/2005 ja 608/2006. Seega ei sisaldu need käesoleva finantsselgituse nimekirjades, tabelites ja arvudes, vaid lisanduvad neile andmetele. Kuna aga artikli 4 lõike 1 punktis b viidatud meede on käesoleva programmi lahutamatu osa, siis osutavad sellele käesoleva finantsselgituse peatükid 5–7.

1. ETTEPANEKU NIMETUS

Tegevusprogramm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mundus)

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Tegevusvaldkond: haridus ja kultuur

Seonduvad meetmed: elukestev õpe, sealhulgas mitmekeelsus (keeleõpe)

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (ex-BA read) sh järgmised rubriigid

15 02 02 05 (Erasmus Mundus), 15 01 04 14 (Erasmus Munduse halduskulu), 15 01 04 30 (osaliselt täitevasutus)

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju

2009–2013

3.3. Eelarve tunnusjooned

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finants-perspektiivi rubriik |

15 02 02 05 | Mittekohustuslik | Liigendatud[24] | EI | JAH | JAH | Nr 1.a |

15 01 04 14 | Mittekohustuslik | Liigendamata[25] | EI | JAH | JAH | Nr 1.a |

15 01 04 30 | Mittekohustuslik | Liigendamata | EI | JAH | JAH | Nr 1.a |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 jj | Kokku |

Tegevuskulud[26] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a | 90,25 | 92,52 | 94,1 | 95,86 | 98,54 | 471,27 |

Maksete assigneeringud | b | 63,175 | 91,839 | 93,626 | 95,332 | 97,736 | 29,562 | 471,27 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[27] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c | 4,418 | 4,458 | 4,478 | 4,508 | 4,558 | 22,42 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 94,668 | 96,978 | 98,578 | 100,368 | 103,098 | 493,69 |

Maksete assigneeringud | b+c | 67,593 | 96,297 | 98,104 | 99,84 | 102,294 | 29,562 | 493,69 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[28] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d | 0,936 | 0,936 | 0,981 | 0,981 | 0,981 | 0 | 4,815 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e | 0,187 | 0,187 | 0,187 | 0,187 | 0,187 | 0 | 0,935 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) kokku | a+c+d+e | 95,791 | 98,101 | 99,746 | 101,536 | 104,266 | 0 | 499,44 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) kokku | b+c+d+e | 68,716 | 97,42 | 99,272 | 101,008 | 103,462 | 29,562 | 499,44 |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[29] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

Ettepanekul on finantsmõju

4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutine personal ja koosseisuväline personal) – vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Aastane vajadus | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

Personal kokku | 33 | 34 | 36 | 37 | 38 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Kõrgem haridus globaliseerumise kontekstis

Globaliseerumise protsessi tulemusena mõjutab kõrgharidust süvenev rahvusvahelistumise fenomen. Seetõttu tuleb ühendusel ja liikmesriikidel oma kõrgharidussüsteemide arendamisel hõlmata asjakohaselt ja tõhusalt rahvusvaheline mõõde, et aidata oma kodanikke ja tööjõudu ette valmistada globaalseks keskkonnaks.

Ühenduse algatustes kõrghariduse alal on viimasel ajal kujunenud tugevaks juhtmotiiviks tipptulemuste saavutamine . Ühisprogrammid, millesse on kaasatud ülikoolide silmapaistvad teaduskonnad Euroopas ja kaugemal, tugevdavad maailmatasemel tippsaavutusi Euroopa ülikoolides ja kahandavad atraktiivsuse lõhet Euroopa ja teiste maailma piirkondade vahel.

Samal ajal on ühendusel ülesanne anda oma panus kõrge kvaliteediga kõrghariduse arendamiseks kolmandates riikides , millest lõikavad vastastikust kasu nii Euroopa kui ka teised kõrgharidusasutused, üliõpilased ja õppejõud. Teatud kolmandate riikide kõrgharidusasutused peavad tõstma oma rahvusvahelise koostöö suutlikkust.

Samas ei piisa ainult struktuurilisest koostööst. Euroopa ülikoolidel on tarvis ligi tõmmata tipptalente nii üliõpilaste kui ka teadlaste seast. Tippvõimekusega rahvusvahelised üliõpilased tõstavad kõrghariduse, ettevõtluse ja valitsuse suutlikkust tegutseda teaduse ja arengu alal.

Siiski võib ka üliõpilaste massilise liikuvusega kaasnev kõrge riikidevahelise liikuvuse tase innustada kõrgharidusasutusi koostööd tegema ning õppekavade arendamisel ja teistel aladel ühiselt töötama, millest võib neile suurt tulu tõusta.

Kolmandates riikides ei ole alati täielikult mõistetud Euroopa staatust hariduse tippkeskusena. Atraktiivsus ei tähenda tippsaavutusi absoluutses mõistes, vaid ka selle tajumist. Euroopa kõrghariduse identiteet kui tipphariduse ja -teaduse kaubamärk tuleb veel luua. Üldjoontes võib kõrgharidus aidata edendada ELi poliitika, sealhulgas välispoliitika nähtavust kolmandates riikides.

Kultuuridevaheliste sidemete ja mõistmise edendamine

Poliitilisest ja kultuurilisest vaatenurgast võib akadeemiline vahetus edendada rahvastevahelist üksteisemõistmist ning tõrjuda Euroopa ja teiste kultuuride vahelise kultuurilõhe laienemise riski. Välistudengeid ja -teadlasi vastu võttes aitavad kõrgharidusasutused viia omavahel kokku isiksusi eri kultuuridest ning nende õpetuse kaudu välistudengitel paremini mõista võõrustajariigi kultuuri.

5.2. Ühenduse meetme lisaväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Kolmandate riikidega kõrghariduskoostöö viimine Euroopa Liidu tasemele toob Euroopa jaoks kaasa selge lisaväärtuse. Euroopa riikide lähenemisel kolmandate riikide üliõpilaste liikuvuse stimuleerimisele on märgatavaid erinevusi. Mõned ELi liikmesriigid on loonud liikuvuse programmid, samas kui teised on sellel alal passiivsemad. Olemasolevate riiklike programmide eesmärgid on erinevad ning need ei ole täiesti kooskõlas või integreeritud. Riiklikud kavad ei aita kaasa Euroopa kõrgharidusprofiili tugevdamisele enam kui selle üksikud osad kokku. Selles osas tõmbab Erasmus Mundus programm – erinevalt riiklikest programmidest – üliõpilasi õppima enam kui ühes Euroopa riigis. Seega võib integreeritud Euroopa lähenemine tuua märkimisväärset kasu.

Arvestades kõrghariduse keskset rolli sotsiaal-, kultuuri- ja majanduspoliitikas, on käesoleva programmi ettepaneku ja teiste ühenduse tegevussuundade vahel palju ühist. Seetõttu tuleb kohaselt arvesse võtta sellega seotud ühenduse programme ja eesmärke.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Uue Erasmus Mundus programmi üldisi eesmärke kirjeldatakse otsuse artiklis 3.

Ettepaneku tegevuseesmärgid vastavalt otsuse lisas toodule on järgmised:

- aidata arendada kõrge kvaliteediga magistri- ja doktoriprogramme, mida pakub rühm Euroopa ja võimaluse korral kolmanda riigi kõrgharidusasutusi;

- toetada täisõppestipendiumidega kõige andekamate Euroopa ja kolmandate riikide üliõpilaste osalemist neis ühisprogrammides, samuti toetada lühiajaliste stipendiumidega Euroopa ja kolmandate riikide silmapaistva tasemega õppejõudude teadus- või õpetustöö ülesannete täitmist nende ühisprogrammide raames;

- aidata arendada laiapõhjalist partnerluskoostööd Euroopa ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste vahel, mis oleks aluseks lühi- või pikaajaliseks üliõpilaste ja õppejõudude vahetuseks igal kõrgharidustasemel, eesmärgiga soodustada kolmandate riikide kõrgharidusasutuste rahvusvahelist koostöövõimet;

- toetada riikideüleseid algatusi, analüüse, uurimusi, projekte, üritusi ja teisi tegevusi, mis on suunatud Euroopa kõrghariduse atraktiivsuse tõstmisele maailmas.

Vastavad indikaatorid iga tegevuse eesmärgi kohta on loetletud alltoodud tabelis 8.1.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

X Tsentraliseeritud haldamine

X otse, haldajaks on komisjon

X kaudselt, haldamine on delegeeritud:

X täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, nagu on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele, kes osutavad avalikke teenuseid

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Tulemuste kõrgeima kvaliteedi tagamiseks ja ressursside kõige tõhusamaks kasutamiseks määratakse kindlaks järelevalvekord. Järelevalvet teostatakse kogu programmi läbiviimise ajal. Järelevalve aluseks on tagasiside programmi kohta asutuste tasemel, teaduskonna ja töötajate tasemel, samuti üliõpilaste tasemel, sealhulgas andmete läbivaatamine ning nende kogumine sihtrühmadele mõeldud küsitluste ja intervjuude põhjal.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Laiendatud mõjuhindamine, mis hõlmas eelhindamise tingimusi (sealhulgas intervjuuprogramm peamiste kaasatud huvitatud isikutega kõrghariduskoostöö alal kolmandate riikidega) on läbi viidud. Pärast olemasolevate poliitikavõimaluste võrdlevat hindamist valiti välja eelistatud poliitikavõimalus ning hinnati selle mõju, riske ja eeldusi ning kulutasuvust. Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas hindamise järeldustega.

Avatud on-line- nõupidamine huvigruppidega moodustas ühe osa laiendatud mõjuhindamisest. Nõupidamise järel saabus 417 vastust. Vastajate peamised sõnumid olid järgmised:

- käesoleva programmi vajaduste analüüs ja eesmärgid on jätkuvalt kehtivad ja sellega kooskõlas;

- käesoleva programmi tegevusi tuleks jätkata mõningate muudatustega: lisada täisõppestipendiumid Euroopa üliõpilastele ja laiendada programmi doktoritasemele;

- vahendid on tegevuste ja toetusesaajate vahel asjakohaselt jaotatud, kuid siiski tuleks suurendada ühisprogrammide vahendeid;

- käesoleva programmi juhtimisstruktuuri peeti hästi toimivaks.

Avatud nõupidamiselt võeti käesolevasse ettepanekusse olulisemad mõtteavaldused.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Käesoleva Erasmus Mundus programmi vahehindamise põhjal koostati tulevase programmi jaoks soovitused, mida on võetud arvesse käesoleva ettepaneku koostamisel. Võtmesoovitused olid järgmised:

- laiendada programmi doktoritasemele;

- lisada programmi täisõppestipendiumid Euroopa üliõpilastele;

- integreerida kolmandate riikide asutusi liituma Euroopa ühisprogrammidega;

- suurendada riiklike struktuuride rolli programmi järelevalves, hõlmates teabe- ja levitoetust sellistele struktuuridele;

- luua meetmed valitud projektide kvaliteedi tagamiseks;

- säilitada stipendiumide ühikukulud ja suurendada kindlasummalisi toetusi ühisprogrammidele.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Kolm aastat pärast programmi algust viiakse läbi saavutatud tulemuste ja programmi rakendamise kvalitatiivsete külgede väline vahehindamine. Kaks aastat pärast programmi lõppemist esitatakse programmi tulemuste ja mõjude välise järelhindamise tulemused.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Vt otsuse lisa finantssätete artiklit 5.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

1. ja 3. meetme finantskulude üksikasjalik kirjeldus on esitatud allpool. Meetme 2 finantskulude kavandatav jagunemine on esitatud seletuskirja 4. osas – Mõju eelarvele. Üksikasjalik planeering ning 2. meetme 460 miljoni euro[30] suuruse kogusumma moodustavate eraldiste aastasummad määratakse kindlaks hiljem, vastavalt iga instrumendi ja Euroopa Arengufondi reeglitele ja menetlustele, kuid mitte hiljem kui 1. juuliks 2008 ajavahemiku 2009–2010 puhul ja 1. juuliks 2010 ajavahemiku 2011–2013 puhul.

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

(Esitada eesmärkide, meetmete ja väljundite nimetused) | Väljundi liik | Keskmine kulu | aasta 2009 | aasta 2010 | aasta 2011 | aasta 2012 | aasta 2013 | KOKKU |

aasta 2009 | aasta 2010 | aasta 2011 | aasta 2012 | aasta 2013 |

Ametnikud või ajutine personal[35] (15 01 01) | A*/AD | 5 | 5 | 5 | 5 | 5 |

B*, C*/AST | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 |

Art 15 01 02 kohaselt rahastatav personal[36] | 0 | 0 | 1 | 1 | 1 |

Artikli 15 01 04 30 kohaselt rahastatav muu personal[37] | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |

KOKKU | 33 | 34 | 36 | 37 | 38 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

- programmijuhid (A): vastutavad programmi rakendamise, järelevalve ja hindamise eest;

- abiprogrammijuhid (B): abistavad programmijuhte nende ülesannete täitmisel;

- finants- ja lepinguassistendid (B): vastutavad toetuste ja lepingute haldamise eest;

- teabeametnikud (A/B): vastutavad teabe, tulemuste levitamise ja kasutamise eest;

- haldusassistendid (C): vastutavad haldus- ja sekretariaaditeenuste eest A- ja B-taseme töötajatele.

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

X Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (15 01 04 14 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | aasta 2009 | aasta 2010 | aasta 2011 | aasta 2012 | aasta 2013 | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

- sisene |

- väline | 1,079 | 1,035 | 0,996 | 0,961 | 0,912 | 4,983 |

Tehniline ja haldusabi kokku | 4,418 | 4,458 | 4,478 | 4,508 | 4,558 | 22,42 |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | aasta 2009 | aasta 2010 | aasta 2011 | aasta 2012 | aasta 2013 | KOKKU |

Ametnikud ja ajutine personal (15 01 01) | 0,936 | 0,936 | 0,936 | 0,936 | 0,936 | 4,68 |

Art 15 01 02 kohaselt rahastatav personal (riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) | 0 | 0 | 0,045 | 0,045 | 0,045 | 0,135 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,936 | 0,936 | 0,981 | 0,981 | 0,981 | 4,815 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal |

0,117 aasta ja isiku kohta |

Arvestus – Art 15 01 02 kohaselt rahastatav personal |

0,045 aasta ja riikide lähetatud eksperdi kohta |

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

aasta 2009 | aasta 2010 | aasta 2011 | aasta 2012 | aasta 2013 | KOKKU |

15 01 02 11 01 – Lähetused | 0,025 | 0,025 | 0,025 | 0,025 | 0,025 | 0,125 |

15 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | 0,116 | 0,116 | 0,116 | 0,116 | 0,116 | 0,58 |

15 01 02 11 03 – Komiteed (juhtimine ja nõustamine) | 0,046 | 0,046 | 0,046 | 0,046 | 0,046 | 0,23 |

15 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

15 01 02 11 05 – Infosüsteemid | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

2 Muud halduskulud kokku (15 01 02 11) | 0,187 | 0,187 | 0,187 | 0,187 | 0,187 | 0,935 |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0,187 | 0,187 | 0,187 | 0,187 | 0,187 | 0,935 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud |

Lähetused: 30 kuni 2-päevast lähetust 650 eurot + 5 1-nädalast lähetust 1 000 eurot (aastas) Kohtumised: 1 160 eurot osaleja kohta (860 eurot sõidukulu + 150 eurot päevarahad * 2 päeva) * 100 osalejat (aastas) Komiteed: 860 eurot osaleja kohta * 54 osalejat (aastas) |

Personalikulu ja halduskulude vajadus kaetakse juhtivale peadirektoraadile tehtud eraldisest iga-aastase eraldamismenetluse raames.

[1] Statistika viitab 27 EL liikmesriigile, Islandile, Liechtensteinile, Norrale, Šveitsile ja Türgile.

[2] ELT C , , lk .

[3] ELT C , , lk .

[4] ELT C , , lk .

[5] ELT L 345, 31.12.2003, lk 1.

[6] ELT L 210, 31.7.2006, lk 82.

[7] ELT L 310, 9.11.2006, lk 1.

[8] ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.

[9] ELT L 405, 30.12.2006, lk 41.

[10] ELT L 209, 11.8.2005, lk 26.

[11] ELT L 247, 9.9.2006, lk 22.

[12] KOM(2005), 152 (lõplik).

[13] KOM(2006), 208 (lõplik).

[14] KOM(2006), 604 (lõplik/2).

[15] KOM(2006), 278 (lõplik).

[16] KOM(2006) 27 (lõplik).

[17] ELT L 390, 30.12.2006, lk 1.

[18] ELT L 111, 28.4.2007, lk 13.

[19] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[20] ELT L 327, 24.11.2006, lk 45.

[21] ELT L 54, 22.2.2007, lk 91.

[22] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[23] EÜT L 312, 23,12,1995, lk 1.

[24] Liigendatud assigneeringud.

[25] Liigendamata assigneeringud.

[26] Tegevuskulu, mis ei kuulu jao 15 peatüki 15 01 alla.

[27] Tegevuskulu, mis kuulub jao 15 artikli 15 01 04 alla.

[28] Tegevuskulu, mis kuulub peatüki 15 01 all teiste artiklite, kuid mitte artikli 15 01 04 või 15 01 05 alla.

[29] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 19 ja 24.

[30] Erinevatest välistest vahenditest ja Euroopa Arengufondist tulevad kavandatavad eraldised on järgmised. Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI): 140 miljonit eurot, arengukoostöö vahend (DCI): 240 miljonit eurot, rahastamisvahend koostööks tööstusriikidega (ICI): 20 miljonit eurot, ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA): 30 miljonit eurot, kümnes Euroopa Arengufond (EDF): 30 miljonit eurot.

[31] Keskmine summa. Tegelik stipendiumi suurus sõltub magistrikursuse pikkusest (üks kuni kaks aastat). Võrldussumma: 24 000 eurot aasta kohta. Nimetatud summa puhul on arvestatud aastast 2%-list inflatsiooni.

[32] Keskmine summa. Tegelik stipendiumi suurus sõltub magistrikursuse pikkusest (üks kuni kaks aastat). Võrldussumma: kolmandasse riiki liikuvuse korral 11 000 eurot aastas, 9 000 eurot aastas Euroopa sisese liikuvuse korral. Nimetatud summa puhul on arvestatud aastast 2%-list inflatsiooni.

[33] Keskmine summa kolmeaastase stipendiumi kohta. Võrdlussummad: 123 000 eurot töölepingu kohta (äärmiselt ebatõenäoline võimalus); 78 000 eurot stipendiumi kohta (kõige tõenäolisem võimalus). Nimetatud summade puhul on arvestatud aastast 2%-list inflatsiooni.

[34] Keskmine summa kolmeaastase stipendiumi kohta. Võrdlussummad: 100 000 eurot töölepingu kohta (kõige tõenäolisem võimalus); 60 000 eurot stipendiumi kohta (ebatõenäoline võimalus). Nimetatud summade puhul on arvestatud aastast 2%-list inflatsiooni.

[35] Kulu EI OLE kaetud võrdlussummaga.

[36] Kulu EI OLE kaetud võrdlussummaga.

[37] Kulu on kaetud võrdlussummaga. Need töötajad on kohale määratud täitevameti poolt.