52007PC0323

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 13.6.2007

KOM(2007) 323 lõplik

2007/0109 (CNS)

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE

teatavate seemnekoguste ja teatavate teraviljaseemnekoguste puhul Soomes lubatud abi tulemuste kohta

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1947/2005 seoses Soome antava riikliku abiga seemne ja teraviljaseemne puhul

(komisjoni esitatud) {SEK(2007) 799}

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS 3

2. SEEMNETOOTMISE RIIKLIKU ABI SÜSTEEM 3

2.1. Abi teraviljaseemne tootmiseks 3

2.2. Abi rohu-/ristikuseemne tootmiseks 4

2.2.1. Tootmine 4

2.2.2. Rakendamine 5

2.2.3. Abi muutmine 5

2.2.4. Abi eristamine piirkonniti 5

2.2.5. Abikõlblikud seemnesordid liikide kaupa (V lisa) 6

2.2.6. Punane ristik ( Trifolium pratense L .) VI lisa, tabel 1 6

2.2.7. Timut ( Phleum pratense L. ) VI lisa, tabel 2 6

2.2.8. Harilik aruhein ( Festuca pratensis Huds. ) VI lisa, tabel 3 6

2.2.9. Kerahein ( Dactilis glomerata L. ) VI lisa, tabel 4 7

2.2.10. Raihein ( Lolium perenne L. ) VI lisa, tabel 5 7

3. SEEMNE IMPORT SOOME 7

3.1. Teraviljaseemne import – VII lisa, tabelid 1 ja 2 7

3.2. Rohu-/ristikuseemne import – VII lisa, tabel 3 8

4. SOOME MUUD ABIPROGRAMMID 8

5. ROHU-/RISTIKUSEEMNE TOOTMISE ASPEKTID SOOMES JA EUROOPA LIIDUS (EL 15) 9

6. ÜHTNE OTSEMAKSETE KAVA 9

7. Kokkuvõte ja märkused 10

7.1. Õiguslik alus 10

7.2. Süsteemi rakendamine 10

7.3. Muud abiprogrammid 10

7.4. Ühtne otsemaksete kava 10

7.5. Seemnete kasvatamine teistes riikides 10

7.6. Teraviljaseemne tootmine 11

7.7. Import Soome 11

8. ETTEPANEK 11

Märkus : | Käesolevas aruandes viidatud lisad on esitatud aruandele lisatud komisjoni töödokumendis (http://ec.europa.eu/agriculture/markets/seeds/index_en.htm) |

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE

teatavate seemnekoguste ja teatavate teraviljaseemnekoguste puhul Soomes lubatud abi tulemuste kohta

1. SISSEJUHATUS

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2358/71[1] artikli 8 kohaselt lubati Soomel komisjoni 9. jaanuari 2001. aasta otsusega 2001/60/EÜ [2] anda teraviljaseemne tootmiseks abi 31. detsembrini 2005 (vt I lisa) ja komisjoni 9. jaanuari 2001. aasta otsusega 2001/61/EÜ [3] anda punase ristiku, timuti-, hariliku aruheina, keraheina- ja raiheinaseemne tootmiseks abi 31. detsembrini 2005 (vt II lisa).

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1947/2005 artikli 8 lõike 2 kohaselt edastab komisjon Soomelt õigel ajal laekunud teabe alusel nõukogule enne 1. jaanuari 2006 aruande teatavate seemnekoguste ja teatavate teraviljaseemnekoguste tootmiseks lubatud abi tulemuste kohta ning lisab sellele vajaduse korral ettepanekud.

Kõnealune aruanne põhineb Soome ametiasutustelt korrapäraselt laekunud teabel.

2. SEEMNETOOTMISE RIIKLIKU ABI SÜSTEEM

Mõlemad load hõlmavad kõiki Soome kataloogis märgitud teraviljasorte ja rohu-/ristikusorte, mida kasvatatakse üksnes kõnealuses liikmesriigis, välja arvatud need väikesed kogused, mida kasvatatakse Soomega piirnevates piirkondades.

Teraviljaseemne tootmiseks antava abi loaga kehtestatakse abikõlbliku koguse ülemmäär 100 000 tonni ja abi ülemmäär 2,523 eurot 100 kg kohta, mis teeb maksimumsummaks 2,523 miljonit eurot (vt I lisa).

Rohu-/ristikuseemne tootmiseks antava abi loaga kehtestatakse liikide kaupa abi ülemmäär hektari kohta ja abikõlbliku pindala kohta, kusjuures maksimumsummaks on märgitud 1,814 miljonit eurot (vt II lisa).

2.1. Abi teraviljaseemne tootmiseks

Ajavahemikul 2000–2005 suurenes teraviljaseemne tootmine 23% võrra, ehk 57 309 tonnilt 70 531 tonnini.

Odraseemne tootmine suurenes samal ajavahemikul 62% võrra, suvinisu seemne tootmine 163% võrra ja talinisu seemne tootmine 70% võrra. Kaeraseemne tootmine seevastu vähenes 32% võrra nagu ka rukkiseemne tootmine, mis vähenes 10% võrra.

Tabelis 1 on esitatud Soome ametiasutustelt saadud teave. See hõlmab ajavahemikku 2000–2005.

Tabel 1 Sertifitseeritud teraviljaseemne toodang (tonnides) Soomes aastatel 2000–2005

Kuna abimäär on kehtestatud 100 kg kohta, siis on ajavahemikul 2000–2005 hektari kohta antav keskmine hinnanguline abi ligikaudu 68 eurot/ha ning nagu näidatud tabelis 2, on suund tõusujooneline.

Tabel 2 Hektari kohta teraviljaseemne tootmiseks antava abi määra hinnang, mis põhineb senisel keskmisel saagikusel ja abimääral 2,523 eurot 100 kg kohta.

Ajavahemikul 2000–2005 suurenes teraviljaseemne tootmise keskmise saagikuse tase 44% võrra, vastavalt on suurenenud ka hektari kohta antav abimäär.

III lisas on loetletud teraviljaseemne sordid, mille puhul anti riigiabi ajavahemikul 2000–2005. Loetelust ilmneb, et sortide arv, eelkõige odrasortide arv, on märkimisväärselt kasvanud.

2.2. Abi rohu-/ristikuseemne tootmiseks

2.2.1. Tootmine

Ajavahemikul 2000–2005 langes rohu-/ristikuseemne tootmine peamiselt ilmamuutuste tõttu kõrgeimalt tasemelt, mis oli 4685 tonni 2001. aastal, madalaima tasemeni, s.o 1654 tonnini 2004. aastal. Tabelis 3 esitatud andmetest ilmneb, et 2004. aasta toodang oli väiksem eelmise kuue aasta keskmisest toodangust, mis moodustas ligikaudu 3163 tonni. Kõige olulisem liik on timut.

Tabel 3 Sertifitseeritud rohu-/ristikuseemne toodang (tonnides) Soomes aastatel 2000–2005

Liigid | 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | muutus (%) 2000/2005 |

Punane ristik | 53 | 125 | 68 | 62 | 4 | 52 | –2% |

Timut | 2 151 | 3 781 | 3 541 | 2 594 | 1 319 | 1 908 | –11% |

Harilik aruhein | 423 | 732 | 468 | 454 | 318 | 700 | 66% |

Kerahein | 6 | 3 | 0 | 2 | 0 | 0 |

Raihein | 45 | 44 | 31 | 38 | 13 | 43 | –6% |

Kokku | 2 678 | 4 685 | 4 108 | 3 150 | 1 654 | 2 703 | 1% |

Allikas: Soome edastatud andmed |

2.2.2. Rakendamine

Soome ametiasutused on ajavahemikul 2000–2005 teinud abi eraldamise süsteemis omal algatusel mõningaid muudatusi. Nimelt on nad muutnud suurima lubatud pindala ületamise korral abi suurust hektari kohta ning hakanud eristama abi suurust piirkonniti.

2.2.3. Abi muutmine

Ajavahemikul 2000–2005 ületas Soome poolt seemnetootmiseks kinnitatud pindala mitmel korral komisjoni otsuses 2001/61/EÜ märgitud suurimat pindala.

Sellisel juhul kasutati abi jagamiseks kahte meetodit.

Esiteks arvutati ajavahemikul 2000–2002 abi kogusumma, milleks korrutati omavahel suurim pindala ja abi ülemmäär hektari kohta, nagu oli määratletud komisjoni otsuses. Saadud tulemus jagati seejärel kinnitatud pindalaga, mis ületas suurimat lubatud pindala, vähendades nii hektari kohta antavat abi.

2003. aastal võeti kasutusele abiühiku teguri mõiste, mis määratleti „abikõlbliku ühiku suuruse ja abitaotluse objekti, mille puhul abi makstakse, vahelise suhtena”.

Kui riigisisest kindlaksmääratud suurimat pindala ületati, siis arvutati abikõlblik pindala abiühiku teguri abil, vähendades lineaarselt kõigi taotlejate kinnitatud pindala.

Tegelikkuses tähendab ühest väiksema abiühiku teguri kasutamine iga üksiku talupidaja jaoks seda, et iga hektari kohta, mille jaoks abi taotletakse, antakse abi vaid selle teatud osa puhul.

2.2.4. Abi eristamine piirkonniti

2004. ja 2005. aastal erines seemnetootjatele antud abi suurus piirkonniti (vt IV lisa). Abi jaotati kahte kategooriasse; üks kategooria hõlmas piirkondi A ja B Lõuna-Soomes, teine kategooria piirkondi C1–C4 Soome põhjaosas.

Piirkondliku eristamise põhjuseks oli põllumajanduse keskkonnaprogrammi puhul üksnes piirkondades A ja B kohaldatavate riiklike lisamaksete kehtestamine, ning seega võimaliku ülemäärase hüvitamise vältimine.

2.2.5. Abikõlblikud seemnesordid liikide kaupa (V lisa)

Lubatud riiklikku abi saavate seemnesortide kasvatatavate liikide nimekiri laienes aastail 2000–2005 oluliselt, peamiselt timuti ja punase ristiku osas.

VI lisas on ajavahemiku 2000–2005 kohta esitatud muutused abi saanud liikide arvu kohta, tootmise andmed, pärast kontrollimist kinnitatud pindala, saagikus, abi ülemmäärale vastav pindala ja abi ühe hektari kohta. Järgmistes lõigetes on esitatud nende andmete analüüsil põhinevad järeldused. Analüüsi käigus viidatakse ELi 15 liikmesriigi keskmisele saagikusele, mis on esitatud VIII lisa tabelis 1.

2.2.6. Punane ristik (Trifolium pratense L.) VI lisa, tabel 1

Aastail 2000–2005 langes Soomes toodetud punase ristiku üldkogus 125 tonnilt 2001. aastal 4 tonnile 2004. aastal. Languse põhjuseks on peamiselt saagikuse vähenemine (188 kilogrammilt 10 kilogrammile hektari kohta) ja vähemal määral ka pindala vähendamine.

Ajavahemikul 2000–2005 ulatus ELi 15 liikmesriigi keskmine saagikus 260 kilogrammilt hektari kohta 2004. aastal 380 kilogrammini hektari kohta 2000. aastal.

2001.ja 2002. aastal ületas pärast kontrollimist kinnitatud pindala suurimat lubatud pindala kahekordselt, mille tulemusel vähendati hektari kohta antavat abi.

2.2.7. Timut (Phleum pratense L.) VI lisa, tabel 2

Aastail 2000–2005 ulatus timuti toodang 3 781 tonnist 2001. aastal 1 319 tonnini 2004. aastal. Toodangu mahu erinevuse põhjustas nii saagikuse langus kui ka pindala muutmine. Saagikus langes 527 kilogrammilt hektari kohta 2001. aastal 236 kilogrammile hektari kohta 2004. aastal.

Ajavahemikul 2000–2005 jäi ELi 15 liikmesriigi keskmine saagikus 280 kg/ha ja 530 kg/ha vahele. Timuti saagikus Soomes on nendel aastatel üsna võrreldav ELi 15 liikmesriigi keskmiste näitajatega.

Pärast kontrollimist kinnitatud timutitootmise pindala ületas komisjoni otsuses 2001/61/EÜ lubatud suurimat pindala kogu vaadeldava perioodi vältel, eriti aastatel 2001, 2002 ja 2003, mil pindala ületas suurimat lubatud pindala enam kui 40% võrra.

Suurima lubatud pindala ületamise tagajärjel vähendati aastatel 2000–2002 hektari kohta antavat abi. 2003. aastal kasutati abiühiku tegurit, mis 2003. aastal oli 0,70 ja 2004. aastal 0,89 ning 2005. aastal 0,97.

2.2.8. Harilik aruhein (Festuca pratensis Huds.) VI lisa, tabel 3

Hariliku aruheina seemne toodangu maht jäi vahemikku 732 tonnist 2001. aastal kuni 318 tonnini 2004. aastal.

Aastail 2000–2005 ulatusid saagikuse näitajad 444 kilogrammist hektari kohta 2001. aastal umbes 200 kilogrammini hektari kohta 2004. aastal.

Aastail 2000–2005 jäi ELi 15 liikmesriigi keskmine saagikus 530 kg/ha ja 750 kg/ha vahele.

Pärast kontrollimist kinnitatud pindala ületas suurimat lubatud pindala igal aastal, kuid 2003. aastal oli see lausa 44% võrra suurem.

Selle tagajärjel vähendati aastail 2000–2002 abi. Abiühiku teguriks võeti 2003. aastal 0,68 ja 2004. aastal 0,75 ning 2005. aastal 0,74.

2.2.9. Kerahein (Dactilis glomerata L.) VI lisa, tabel 4

Toodangu maht jäi vahemikku 6 tonnist 2000. aastal kuni nullini 2005. aastal.

Keraheinaseemne saagikus langes 339 kilogrammilt hektari kohta 2003. aastal 23 kilogrammile hektari kohta 2002. aastal.

Aastail 2000–2005 jäi ELi 15 liikmesriigi keskmine saagikus 790 kg/ha ja 1020 kg/ha vahele.

Pärast kontrollimist kinnitatud keraheina kasvatamise pindala oli aastail 2000–2003 sama suur kui komisjoni otsuses 2001/61/EÜ märgitud suurim pindala ning 2004. ja 2005. aastal vastavat pindala ei kinnitatud. Selle tulemusena püsis hektari kohta antava abi suurus ajavahemikul 2000–2003 muutumatuna.

Huvi keraheinaseemne tootmise vastu on ilmselt langenud.

2.2.10. Raihein (Lolium perenne L.) VI lisa, tabel 5

Tootmine ulatus 45 tonnist 2000. aastal 13 tonnini 2004. aastal.

Raiheinaseemne saagikus Soomes langes 651 kilogrammilt hektari kohta 2001. aastal 180 kilogrammile hektari kohta 2004. aastal.

Ajavahemikul 2000–2005 jäi ELi 15 liikmesriigi keskmine saagikus 1090 kg/ha ja 1510 kg/ha vahele.

Ajavahemikul 2000–2005 teostatud kontrollimise järel kinnitatud pindala ei ületanud komisjoni otsuses määratud lubatud pindala. Hektari kohta antud abi püsis muutumatuna maksimaalsel tasemel.

3. SEEMNE IMPORT SOOME

3.1. Teraviljaseemne import – VII lisa, tabelid 1 ja 2

Teraviljaseemne import suurenes 39 tonnilt 2000. aastal 118 tonnini 2004. aastal (VII lisa, tabel 1).

Impordi ja toodangu suhe oli 2000. aastal 0,07%, 2005. aastal oli protsendimäär isegi madalam.

Soome turul olemasoleva sertifitseeritud teraviljaseemne kogus, s.o omamaine toodang ja import (teraviljaseemet ei eksporditud), oli 2000. aastal 57 347 tonni ja 2005. aastal 70 536 tonni (VII lisa, tabel 2).

Teraviljaseemne import Soome on kõnealusest perioodist ühe osa jooksul mõneti kasvanud, kusjuures 2003. aastal võis täheldada ajutist kiiret tõusu. Siiski moodustab imporditud teraviljaseeme Soome turul olemasolevast teraviljaseemne kogusest vaid väga väikese osa, seda isegi 2003. aastal.

3.2. Rohu-/ristikuseemne import – VII lisa, tabel 3

Rohu-/ristikuseemne import on ajavahemikul 2000–2005 oluliselt langenud. Üldine import vähenes 79% võrra 712 tonnilt 2000. aastal 152 tonnile 2005. aastal. 2002. aastal imporditi vaid 142 tonni. Kõnealune vähenemine on peamiselt tingitud timuti ja hariliku aruheina seemne impordi vähenemisest.

Ajavahemikul 2000–2005 toodeti Soomes sertifitseeritud rohuseemet 2678 tonnist 2000. aastal kuni 2703 tonnini 2005. aastal. 2000., 2003. ja 2005. aastal moodustas import vastavalt 27%, 5% ja 6% rohu-/ristikuseemne omamaisest toodangust.

VII lisa tabelis 4 esitatud impordi kasvu iseloomustavatest andmetest 2004. aastal ilmneb, et sama aasta import kattis osaliselt kohaliku toodangu puudujäägi. Seetõttu võib õigusega arvata, et Soome turule määratud seemet saab kasvatada väljaspool Soomet.

Asjaolu, et rohu-/ristikuseemne omamaise toodangu saab asendada impordiga, kui omamaine toodang on väike, näitab, et omamaine toodang konkureerib impordiga samade turgude pärast.

4. SOOME MUUD ABIPROGRAMMID

Ühinemisaktile tuginevad abisüsteemid

Ühinemisakti artikli 142 alusel loodi Soome ja Rootsi ilmastikuolude kompenseerimiseks pikaajaline riikliku abi programm (Nordic Aid). Soomes kohaldatakse kõnealust programmi piirkondades C1–C4 (vt IV lisa) ja abi on seda suurem, mida põhjapoolsem on abi vajav piirkond. Seda makstakse looma või hektari kohta või tapatoetusena C3 ja C4 piirkondades.

Ühinemisakti artikli 141 alusel on loodud abiprogramm, mis võimaldab anda A ja B piirkondades üleminekutoetust või vähenevat riiklikku abi loomakasvatusele ja aiandusele (vt IV lisa). Abi koosneb tavalisest suuremast investeeringutoetusest ja sissetulekutoetusest.

Muud abiprogrammid

Lisaks eelnimetatud programmidele on Soomes käivitatud ka riiklik põllumajandus- ja keskkonnaabi programm. Artikli 141 alusel vastu võetud otsusega on lubatud anda täiendavat põllumajandus- ja keskkonnaabi stimuleerivate toetuste näol, mis moodustavad ligi 130% põhitoetusest. Stimuleerivad toetused lisanduvad kaasrahastatud põllumajandus- ja keskkonnatoetusele ning sõltuvad põllukultuurist.

2005. aasta märtsis kiideti heaks vähem soodsa piirkonna (Less Favoured Area – LFA) programm. See programm võimaldab maksta põhitoetust ja teatud juhul lisatoetust nendele piirkondadele, mis võivad saada kaasrahastatud hüvitist. Need toetused lisanduvad kaasrahastatud hüvitisele.

XI lisas on esitatud lühiülevaade eri programmide kaudu saadud rahalisest toetusest, arvestamata rohu-/ristikuseemne ja teraviljaseemne tootmisele antavat riigiabi, mida tootja võib saada 2005. aastal.

5. ROHU-/RISTIKUSEEMNE TOOTMISE ASPEKTID SOOMES JA EUROOPA LIIDUS (EL 15)

VIII lisas on aastate 2000–2005 kohta esitatud ülevaade ELi 15 liikmesriigi toodangust, keskmistest hindadest ja keskmisest saagikusest. Samuti võrreldakse kõnealuses lisas neid andmeid Soome andmetega.

Ülevaate põhjal võib väita, et:

- Soome seemne saagikus on enamasti ELi 15 liikmesriigi keskmisest saagikusest madalam, välja arvatud timuti puhul, mille saagikus on sarnane (VIII lisa, tabel 1);

- Soome keskmised hinnad on üldiselt ELi 15 liikmesriigi keskmistest hindadest kõrgemad, eriti punase ristiku puhul (VIII lisa, tabel 2);

- Soome turu seemnetoodangust saadav tulu on üldiselt ELi 15 liikmesriigi keskmisest näitajast madalam (VIII lisa, tabel 3);

- Soome keskmise abi, sealhulgas ELi ja riikliku abi suurus ajavahemikul 2000–2004 ühe seemnetootmiseks kasutatud hektari kohta ületab suuresti ELi 15 liikmesriigi keskmist näitajat, välja arvatud keraheina puhul (VIII lisa, tabel 6);

- Soome kogutulu (sealhulgas turg ja abi) ajavahemikul 2000–2004 ühe seemnetootmiseks kasutatud hektari kohta ületab enamikel aastatel punase ristiku ja timuti puhul ELi 15 liikmesriigi keskmist näitajat, kuid jääb hariliku aruheina ja raiheina puhul ELi 15 liikmesriigi keskmisest näitajast üldiselt madalamaks. Soomest saadud andmed keraheina kohta ei ole ELi 15 liikmesriigi näitajatega võrdlemiseks piisavad (VIII lisa, tabel 7).

6. ÜHTNE OTSEMAKSETE KAVA

2006. aasta algusest kohaldab Soome ühtset otsemaksete kava, kasutades dünaamilist piirkondlikku hübriidmudelit. Soome on jagatud kolmeks piirkonnaks ja ligikaudu 80% ühise põllumajanduspoliitika toetusest on eraldatud piirkondlikeks kindlasummalisteks toetusteks. Samal ajal jäävad mõned toetused toodanguga seotuks ja neid makstakse lisaks kindlasummalistele toetustele. Eesmärgiks on lisatoetuste taset järk-järgult vähendades jõuda 2016. aastaks kõiki valdkondi hõlmava kindlasummaliste toetuste süsteemi kasutamiseni.

Kogu põllukultuuridele antavat abi ja ühenduse seemneabi ei seota enam konkreetse kultuuriga, välja arvatud timutiseemne ( Phleum Pratense L .) tootmine, mille puhul abi jääb seotuks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 99. Seose säilitamine timutitootmise ja abi vahel tagab tõenäoliselt timutiseemne kõrge tootmistaseme säilimise Soomes.

7. KOKKUVÕTE JA MÄRKUSED

7.1. Õiguslik alus

Algmääruses ühinemisakti alusel kehtestatud säte, mis võimaldab Soomel anda riiklikku abi, tundub olevat üleminekulist laadi, kuna see annab komisjonile loa esitada nõukogule mitte üksnes aruannet, vaid ka „kõiki vajalikke ettepanekuid”, mis on seotud riigiabi programmiga.

7.2. Süsteemi rakendamine

Soomel on lubatud anda seemnekasvatajatele abi otsustega 2001/60/EÜ ja 2001/61/EÜ ettenähtud pindalade ja summade piires.

On selgunud, et aastatel 2000–2002 jagati abi kogu tootmisalale, mis kohati ületas lubatud pindala, põhjustades abi vähendamist. Pärast 2002. aastat kasutati abiühiku teguri meetodit.

7.3. Muud abiprogrammid

Enamik 4. peatükis nimetatud programmidest, välja arvatud ühinemisakti artikli 141 alusel algatatud programm, on eelkõige ette nähtud selleks, et kompenseerida raskeid ilmastikuolusid, milles Soome talupidajad peavad töötama.

Seetõttu on paljude nende programmide ja seemne riikliku tootmisabi programmi rakendamise põhjendused samad ning kliima tõttu rakendatud abiprogrammide kumulatiivne iseloom ilmselge. Kuna abiprogrammidel on ühesugune eesmärk, tuleb uurida seemne ja teraviljaseemne riikliku abiprogrammi (kestab juba 12 aastat) ning teiste abiprogrammide omavahelist suhet.

7.4. Ühtne otsemaksete kava

Soome on otsustanud alates 1. jaanuarist 2006 kohaldada dünaamilist piirkondlikku hübriidmudelit, mis kaotab seose ühenduse abimaksete ning põllukultuuride- ja seemnesektori vahel, välja arvatud timutiseemne toodang, mille puhul abi jääb seotuks. Seemne- ja teraviljaseemne tootmisele suunatud riikliku abiprogrammi tähtajatu jätkamine tähendaks kõnealuse valdkonna toodangu pidevat taassidumist abiga ja see võik nullida 2003. aasta reformi positiivsed tulemused. See võib mõjutada ka WTOga seonduvat.

Timutiseemet kasvatatakse Soomes üsna optimaalsetes ja suhteliselt konkurentsivõimelistes tingimustes. Seose säilitamine timutitootmise ja abi vahel tagab tõenäoliselt timutiseemne kõrge tootmistaseme säilimise Soomes.

7.5. Seemnete kasvatamine teistes riikides

2004. aastal (s.o aastal, mil kohalik tootmine vähenes) toimunud rohu-/ristikuseemne impordi kasvu ja 2003. aastal toimunud teraviljaseemne impordi kiire kasvu põhjal näib, et Soome turu ja eriomaste ilmastikuolude jaoks ettenähtud rohu-/ ristikuseemet ja teraviljaseemet on võimalik kasvatada ka väljaspool Soomet.

7.6. Teraviljaseemne tootmine

Teraviljaseemne tootmine on aastail 2000–2005 ilmutanud kasvutendentsi. Teraviljaseemne tootmise keskmine saagikuse tase suurenes 44% võrra, vastavalt on suurenenud ka hektari kohta antav abimäär.

Lisaks on aastail 2000–2005 oluliselt suurenenud riigiabi saavate liikide arv.

7.7. Import Soome

Aastail 2000–2005 imporditi teraviljaseemet väga vähe. Kõnealuse perioodi jooksul suurenes imporditud seemne kogus mõnevõrra, kuid saavutas madalseisu 2005. aastal.

Aastail 2000–2005 vähenes imporditud rohu-/ristikuseemne kogus 79% võrra, mis on võrdne omamaise seemnetoodangu 6%-ga.

Asjaolu, et omamaist toodangut saab asendada impordiga, kui omamaise toodangu maht on väike, näitab, et omamaine toodang konkureerib impordiga samade turgude pärast.

Seetõttu ei saa välistada, et seemne ja teraviljaseemne tootmiseks antav riigiabi tõkestab importi, muutes Soome seemnetootmise kunstlikult konkurentsivõimeliseks impordi suhtes teistest liikmesriikidest.

8. ETTEPANEK

Käesolevale aruandele tuginedes on lisatud nõukogu määruse ettepanek.

Kavandatavad meetmed ei mõjuta Euroopa ühenduste üldeelarvet.

SELETUSKIRI

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1947/2005 artikli 8 lõike 2 kohaselt edastab komisjon nõukogule aruande teatavate seemnekoguste ja teatavate teraviljaseemnekoguste puhul Soomes lubatud abi tulemuste kohta ning lisab sellele vajaduse korral ettepanekud.

Järeldused seemne ja teraviljaseemne tootmiseks Soomes antud abi tulemuste kohta on esitatud aruandes „teatavate seemnekoguste ja teatavate teraviljaseemnekoguste puhul Soomes lubatud abi tulemuste kohta“. Aruanne kirjeldab arengut Soome seemne- ja teraviljaseemnesektoris ajavahemikul 2000– 2005.

Tuginedes eelkõige muude abikavade kättesaadavusele, millega Soome talupidajatele kompenseeritakse raskeid ilmastikuolusid, milles nad töötavad, ning vajadusele vältida topelt hüvitamist ja konkurentsi võimalikku moonutamist riikliku abikava tõttu on tehtud ettepanek alates 2011. aastast lõpetada Soome võimalus anda riigiabi seemne ja teraviljaseemne puhul, välja arvatud timutiseemne toodang puhul, mille jaoks abi andmine lõpetati alates 2006. aastast. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1947/2005 (mis käsitleb seemneturu ühist korraldust ning millega muudetakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2358/71 ja (EMÜ) nr 1674/72) artikli 8 lõiget 2 muudetakse vastavalt.

2007/0109 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1947/2005 seoses Soome antava riikliku abiga seemne ja teraviljaseemne puhul

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 36 ja artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,[4]

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EÜ) nr 1947/2005 (mis käsitleb seemneturu ühist korraldust ning millega muudetakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2358/71 ja (EMÜ) nr 1674/72)[5] artikli 8 lõike 2 alusel võib Soome komisjoni loal anda abi teatavate koguste selles liikmesriigis toodetud seemnete ja teraviljaseemnete jaoks seoses oma eriliste ilmastikutingimustega.

(2) Soome poolt komisjonile saadetud teabe põhjal on komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 1947/2005 artikli 8 lõike 2 teisele lõigule edastanud nõukogule aruande.[6] Kõnealusest aruandest nähtub, et Soome seemne- ja teraviljaseemnetootjatel on juurdepääs ja kasusaamisvõimalus muudest abiprogrammidest, millega kompenseeritakse raskeid ilmastikuolusid, milles Soome talupidajad töötavad.

(3) Lisaks näitab aruanne, et teraviljaseemne tootmisvõimsus Soomes suurenes ning võrreldes kodumaal toodetud teraviljaseemne kogusega on kõnealuse seemne imporditud kogus väike. Lisaks tõendab aruanne, et kui kodumaise seemne toodang vähenes, siis importimine suurenes ja vastupidi, mis annab alust arvata, et kodumaist seemet on võimalik asendada imporditud seemnega ning Soome riigiabi võib kahjustada konkurentsi imporditud toodetega.

(4) Timutiseemet kasvatatakse Soomes üsna optimaalsetes ja konkurentsivõimelistes tingimustes. Seose säilitamine timutitootmise ja abi vahel stimuleerib timutiseemne tootmist Soomes. Seepärast tuleks lõpetada timutiseemne tootmiseks riigiabi andmine.

(5) Eespool toodud põhjustel ja ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks on asjakohane lõpetada Soome võimalus anda riigiabi seemne ja teraviljaseemne puhul. Soome põllumajandustootjate ettevalmistamiseks olukorra jaoks, kus on vaja toime tulla ilma riigiabita, on asjakohane anda abi seemnete ja teraviljaseemnete tootmiseks, välja arvatud timutiseemne tootmine, viimase lisa-üleminekuperioodi jooksul, pärast mida abi andmine lõpetatakse.

(6) Riigiabi süsteemi vahepealse läbivaatamise huvides tuleks Soomelt nõuda antava riigiabi tulemuste kohta üksikasjaliku aruande esitamist.

(7) Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1947/2005 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1947/2005 artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Soome võib anda komisjoni loal abi ainult kõnealuses liikmesriigis toodetud teatavate koguste seemnete, välja arvatud timutiseemnete ( Phleum pratense L .), ja teatavate koguste teraviljaseemnete jaoks kuni 2010. aasta saagikoristuseni (kaasa arvatud).

Hiljemalt 31. detsembriks 2008 esitab Soome komisjonile üksikasjaliku aruande lubatud abi tulemuste kohta.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, …

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] EÜT L 246, 5.11.1971, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1). Kehtetuks tunnistatud ja asendatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1947/2005. (ELT L 312, 29.11.2005, lk 3).

[2] EÜT L 21, 23.1.2001, lk 17.

[3] EÜT L 21, 23.1.2001, lk 18.

[4] ELT …, …, lk …

[5] ELT L 312, 29.11.2005, lk 3.

[6] KOM(2007) ….