EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52007PC0259

Ettepanek: Nõukogu otsus vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Maltal 1. jaanuaril 2008. aastal

/* KOM/2007/0259 lõplik - CNS 2007/0092 */

52007PC0259




[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 16.5.2007

KOM(2007) 259 lõplik

2007/0092 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Maltal 1. jaanuaril 2008. aastal

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

3. mail 1998. aastal otsustas nõukogu, et Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Austria ja Soome olid täitnud vajalikud tingimused ühisraha kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 1999. aastal. Taani ja Ühendkuningriik kasutasid loobumisklauslit, mistõttu nõukogu nende kohta hinnangut ei andnud. Kreekat ja Rootsit vaatles nõukogu kui liikmesriike, kelle suhtes on kehtestatud erand. 19. juunil 2000. aastal otsustas nõukogu, et Kreeka oli täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks alates 2001. aasta 1. jaanuarist. Ühinemisakti artikli 4 kohaselt on Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal ühinenud riigid (Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia) liikmesriigid, kelle suhtes on kehtestatud erand. 11. juulil 2006. aastal otsustas nõukogu, et Sloveenia oli täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks alates 2007. aasta 1. jaanuarist. Ühinemisakti artikli 5 kohaselt on Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 2007. aastal ühinenud Bulgaaria ja Rumeenia liikmesriigid, kelle suhtes on kehtestatud erand.

Artikli 122 lõikes 2 sätestatakse erandite tühistamise menetlus. Selline menetlus tuleb algatada vähemalt kord kahe aasta jooksul või kui seda taotleb liikmesriik, kelle suhtes on kehtestatud erand. Vastavalt kõnealusele menetlusele peavad komisjon ja Euroopa Keskpank andma nõukogule artikli 121 lõike 1 kohaselt aru sellest, kuidas edeneb liikmesriikidel, kelle suhtes on kehtestatud erand, majandus- ja rahaliidu saavutamisega seotud kohustuste täitmine. Komisjon võib esitada oma ja Euroopa Keskpanga (EKP) aruannete põhjal nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus tühistada vajalikud tingimused täitnud liikmesriikide suhtes kehtestatud erand.

2006. aastal hindasid komisjon ja EKP kõiki riike, kelle suhtes oli kehtestatud erand. 27. veebruaril 2007. aastal esitas Malta taotluse vastastikuse lähenemise uueks hindamiseks, et võtta euro kasutusele 1. jaanuaril 2008. aastal, kui tema suhtes kehtestatud erand tühistatakse. Vastuseks sellele taotlusele koostasid komisjon ja EKP Malta kohta lähenemisaruande.

Kolleegium võttis vastu komisjoni lähenemisaruande Malta kohta 16. mail 2007. aastal. EKP võttis vastu aruande samal päeval. Kõnealustes aruannetes vaadeldakse Malta õigusaktide, sealhulgas Malta Keskpanga põhikirja kooskõla asutamislepingu artiklitega 108 ja 109 ning EKPS ja EKP põhikirjaga. Aruannetes vaadeldakse ka püsiva vastastikuse lähenemise kõrge taseme saavutamist lähenemiskriteeriumide täitmise alusel ning võetakse arvesse mitmeid teisi artikli 121 lõike 1 viimases lõigus nimetatud tegureid.

Komisjon järeldab oma lähenemisaruandes, et püsiva vastastikuse lähenemise kõrge tase on Maltal saavutatud.

Komisjon on oma ja EKP aruande põhjal vastu võtnud juurdelisatud ettepaneku nõukogu otsuse kohta, millega tühistatakse Malta suhtes kehtestatud erand alates 1. jaanuarist 2008.

2007/0092 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Maltal 1. jaanuaril 2008. aastal

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 122 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse komisjoni aruannet,[1]

võttes arvesse Euroopa Keskpanga aruannet,[2]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulnud nõukogu arutelu

ning arvestades järgmist:

(1) Majandus- ja rahaliidu kolmas etapp algas 1. jaanuaril 1999. aastal. Brüsselis 3. mail 1998. aastal toimunud nõukogu kohtumisel, millest võtsid osa riigipead ja valitsusjuhid, otsustati, et Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal ja Soome olid täitnud vajalikud tingimused ühisraha kasutuselevõtuks alates 1. jaanuarist 1999.[3]

(2) 19. juunil 2000. aastal otsustas nõukogu, et Kreeka oli täitnud vajalikud tingimused ühisraha kasutuselevõtuks alates 1. jaanuarist 2001.[4] 11. juulil 2006. aastal otsustas nõukogu, et Sloveenia oli täitnud vajalikud tingimused ühisraha kasutuselevõtuks alates 1. jaanuarist 2007.[5]

(3) Vastavalt asutamislepingule lisatud protokolli (teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate sätete kohta) lõikele 1 teavitas Ühendkuningriik nõukogu, et ta ei kavatse 1. jaanuaril 1999. aastal üle minna majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi. Seda teadet ei ole muudetud. Vastavalt asutamislepingule lisatud protokolli (teatavate Taanit käsitlevate sätete kohta) lõikele 1 ning Edinburghis 1992. aasta detsembris riigipeade ja valitsusjuhtide poolt vastuvõetud otsusele teatas Taani nõukogule, et ta ei osale majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis. Taani ei ole taotlenud asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist.

(4) Otsusega 1998/317/EÜ kehtestati Rootsi suhtes asutamislepingu artiklis 122 määratletud erand. Vastavalt ühinemisakti[6] artiklile 4 on Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola ja Slovakkia suhtes kehtestatud asutamislepingu artiklis 122 määratletud erand. Vastavalt ühinemisakti[7] artiklile 5 on Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kehtestatud asutamislepingu artiklis 122 määratletud erand.

(5) Euroopa Keskpank (EKP) asutati 1. juulil 1998. aastal. Euroopa rahasüsteem asendati vahetuskursimehhanismiga, mille käivitamises lepiti kokku Euroopa Ülemkogu 16. juuni 1997. aasta resolutsiooniga vahetuskursimehhanismi loomise kohta majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis.[8] Vahetuskursimehhanismi menetlus majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (ERM II) kehtestati EKP ja euroalalt väljajäävate liikmesriikide keskpankade 1. septembri 1998. aasta kokkuleppega, millega kehtestati vahetuskursimehhanismi kasutamise kord majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis.[9]

(6) Asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 on sätestatud asjaomaste liikmesriikide suhtes kehtestatud erandi tühistamise kord. Selles artiklis sätestatakse, et komisjon ja EKP annavad nõukogule aru asutamislepingu artikli 121 lõikes 1 sätestatud menetluse kohaselt vähemalt kord kahe aasta jooksul või selle liikmesriigi taotlusel, kelle suhtes on kehtestatud erand. 27. veebruaril 2007. aastal esitas Malta ametliku taotluse vastastikuse lähenemise hindamiseks.

(7) Liikmesriikide õigusaktidesse, sealhulgas keskpanga põhikirja, tehakse vajalikud muudatused, et tagada nende kooskõla asutamislepingu artiklite 108 ja 109 ning EKPSi põhikirjaga. Komisjoni ja EKP aruannetes antakse üksikasjalik hinnang Malta õigusaktide kooskõlale asutamislepingu artiklitega 108 ja 109 ning EKPSi põhikirjaga.

(8) Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 121 osutatud lähenemiskriteeriume käsitleva protokolli artiklile 1 tähendab asutamislepingu artikli 121 lõike 1 esimese taande kohane stabiilsuse kriteerium, et liikmesriigis on stabiilsed hinnad ja keskmine inflatsioonimäär ühe aasta jooksul enne kontrollimist ei ületa rohkem kui pooleteise protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi määra. Hindade stabiilsuse kriteeriumi täitmist mõõdetakse nõukogu määruses (EÜ) nr 2494/95[10] määratletud tarbijahindade harmoneeritud indeksi põhjal. Hindade stabiilsuse kriteeriumi täitmise hindamisel mõõdetakse liikmesriikide inflatsiooni muutust protsentides, võrreldes viimase 12 kuu näitajate aritmeetilist keskmist eelnenud 12 kuu näitajate aritmeetilise keskmisega. 2007. aasta märtsis lõppenud üheaastasel ajavahemikul olid hindade stabiilsuse osas parimaid tulemusi saavutanud kolm liikmesriiki Soome, Poola ja Rootsi, kus inflatsioonimäär oli vastavalt 1,3%, 1,5% ja 1,6%. Komisjoni ja EKP aruannetes vaadeldi kontrollväärtust, mille arvutamiseks liideti kolme hindade stabiilsuse osas parimaid tulemusi saavutanud liikmesriigi inflatsioonimäärade kaalumata aritmeetilisele keskmisele 1,5 protsendipunkti. Selle põhjal oli 2007. aasta märtsis lõppenud üheaastase ajavahemiku kontrollväärtus 3,0%.

(9) Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 121 osutatud lähenemiskriteeriume käsitleva protokolli artiklile 2 tähendab asutamislepingu artikli 121 lõike 1 teise taande kohane valitsussektori eelarveseisundi kriteerium seda, et kontrollimise ajal ei kohaldata liikmesriigi suhtes asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohast nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.

(10) Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 121 osutatud lähenemiskriteeriume käsitleva protokolli artiklile 3 tähendab asutamislepingu artikli 121 lõike 1 kolmanda taande kohane Euroopa rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis osalemise kriteerium seda, et liikmesriik on järginud Euroopa rahasüsteemi vahetuskursimehhanismiga ettenähtud normaalseid kõikumispiire ilma tõsiste pingeteta vähemalt kahe aasta jooksul enne kontrollimist. Eelkõige ei tohi liikmesriik olla sama aja jooksul omal algatusel devalveerinud vääringu kahepoolset keskkurssi ühegi teise liikmesriigi vääringu suhtes. Alates 1. jaanuarist 1999 on Euroopa II vahetuskursimehhanism (ERM II) vahetuskursi kriteeriumi täitmise hindamise raamistik. Selle kriteeriumi täitmise hindamisel kontrollisid komisjon ja EKP oma aruannetes 2007. aasta 26. aprillil lõppenud kaheaastast ajavahemikku.

(11) Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 121 osutatud lähenemiskriteeriume käsitleva protokolli artiklile 4 tähendab asutamislepingu artikli 121 lõike 1 neljanda taande kohane intressimäärade lähenemise kriteerium seda, et ühe aasta jooksul enne kontrollimist ei ületa keskmine nominaalne pikaajaline intressimäär liikmesriigis rohkem kui kahe protsendipunkti võrra kolme hindade stabiilsuse osas kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi määra. Intressimäärade lähenemise kriteeriumi puhul kasutati kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade võrreldavaid intressimäärasid. Intressimäära kriteeriumi täitmise hindamisel võtsid komisjon ja EKP oma aruannetes arvesse kontrollväärtust, mille arvutamiseks liidetakse kolme hindade stabiilsuse osas parimaid tulemusi saavutanud liikmesriigi nominaalsete pikaajaliste intressimäärade aritmeetilisele keskmisele kaks protsendipunkti. Selle põhjal oli 2007. aasta märtsis lõppenud üheaastase ajavahemiku kontrollväärtus 6,4%.

(12) Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 121 osutatud lähenemiskriteeriume käsitleva protokolli artiklile 5 esitab lähenemiskriteeriumide täitmise hindamisel kasutatavad andmed komisjon. Komisjon esitas käesoleva ettepaneku koostamiseks vajalikud andmed. Komisjon esitas eelarvet käsitlevad andmed pärast seda, kui liikmesriigid olid 1. aprilliks 2007. aastaks andnud aru vastavalt nõukogu 22. novembri 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 3605/93 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta.[11]

(13) Komisjoni ja EKP koostatud aruannete põhjal, milles hinnatakse, kuidas Malta on täitnud majandus- ja rahaliidu saavutamist käsitlevaid kohustusi, teeb komisjon järgmised järeldused.

Malta õigusaktid, sealhulgas keskpanga põhikiri, on kooskõlas asutamislepingu artiklitega 108 ja 109 ning EKPSi põhikirjaga.

Selle kohta, kuidas Malta on täitnud asutamislepingu artikli 121 lõike 1 neljas taandes nimetatud lähenemiskriteeriume, on tuvastatud järgmist:

- 2007. aasta märtsis lõppenud üheaastase ajavahemiku jooksul oli Malta keskmine inflatsioonimäär 2,2%, mis on allpool kontrollväärtust ja jääb tõenäoliselt selliseks ka lähikuudel;

- Malta eelarvepuudujääk vähenes usaldusväärselt ja jätkusuutlikult allapoole 3% SKTst ning võla ja SKP suhe väheneb 60%se kontrollväärtuse suunas; Seetõttu soovitab komisjon nõukogul ametlikult tühistada otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Maltal;

- Malta on olnud ERM II liige alates 2. maist 2005; 2007. aasta 26. aprillil lõppenud kaheaastase ajavahemiku jooksul ei ole Malta liiril (MTL) olnud tõsiseid pingeid ning Malta ei ole omal algatusel devalveerinud Malta liiri kahepoolset keskkurssi euro suhtes;

- 2007. aasta märtsis lõppenud üheaastase ajavahemiku jooksul oli Malta pikaajaline intressimäär keskmiselt 4,3%, mis on allpool kontrollväärtust.

Malta on eespool nimetatud kriteeriumide alusel saavutanud püsiva vastastikuse lähenemise kõrge taseme ning täitnud euro kasutuselevõtuks vajalikud tingimused, kui nõukogu tühistab otsuse ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.

(14) Nõukogu tühistas komisjoni soovituse alusel nõukogu 5. juuni 2007. aasta otsuse ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.[12]

(15) Nõukogu otsustab komisjoni ettepaneku alusel kvalifitseeritud häälteenamusega, millised liikmesriigid, kelle suhtes on kehtestatud erand, on täitnud ühisraha kasutuselevõtuks vajalikud tingimused ja tühistab asjaomaste liikmesriikide suhtes kehtestatud erandi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Malta on täitnud ühisraha kasutuselevõtuks vajalikud tingimused. Ühinemisakti artiklis 4 nimetatud erand Malta suhtes tühistatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Koostatud:

Nõukogu nimel

eesistuja[pic][pic][pic]

[1] Aruanne võeti vastu 16. mail 2007 –[KOM(2007) 258].

[2] Aruanne võeti vastu 16. mail 2007.

[3] Nõukogu otsus 1998/317/EÜ, 3. mai 1998 (EÜT L 139, 11.5.1998, lk 30).

[4] Nõukogu otsus 2000/427/EÜ, 19. juuni 2000 (EÜT L 167, 7.7.2000, lk 19).

[5] Nõukogu otsus 2006/495/EÜ, 11. juuli 2006 (EÜT L 195, 15.7.2006, lk 25).

[6] ELT L 236, 23.9.2003, lk 33.

[7] ELT L 157, 21.6.2005, lk 203.

[8] EÜT C 236, 2.8.1997, lk 5.

[9] EÜT C 345, 13.11.1998, lk 6, muudetud 14. septembri 2000. aasta lepinguga (EÜT C 362, 16.12.2000, lk 11).

[10] Nõukogu määrus (EÜ) nr 2494/95, 23. oktoober 1995, tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta (EÜT L 257, 27.10.1995, lk 1), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[11] EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2103/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 1).

[12] ELT L […], […], lk […].

Top