52007PC0170

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 29.3.2007

KOM(2007) 170 lõplik

2005/0260 (COD)

Muudetud ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, MILLEGA MUUDETAKSE NÕUKOGU DIREKTIIVI 89/552/EMÜ

teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta („Audiovisuaalsed piirideta meediateenused“)

(komisjoni esitatud)

2005/0260 (COD)

Muudetud ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, MILLEGA MUUDETAKSE NÕUKOGU DIREKTIIVI 89/552/EMÜ

teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta („Audiovisuaalsed piirideta meediateenused“)

1. Taust

Ettepaneku edastamine nõukogule ja Euroopa Parlamendile,viide KOM (2005)646 - 2005/0260(COD) 15. detsember 2005

Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus 13. september 2006

Regioonide Komitee arvamus 11. oktoober 2006

Euroopa Parlamendi arvamus (esimesel lugemisel) 13. detsember 2006

2. KOMISJONI ETTEPANEKU EESMÄRK

Ettepaneku eesmärk on tugevdada mittelineaarsete/tellitavate audiovisuaalsete meediateenuste siseturgu (alaealiste kaitse, vihkamist väljendavate avalduste, kommertsteadaannete minimaalne ühtlustamine) asukohariigi põhimõtte alusel ja ajakohastada eeskirju, eelkõige lineaarsete teenuste / ringhäälinguteenuste reklaamieeskirju.

3. Komisjoni arvamus Euroopa Parlamendi vastuvõetud muudatuste kohta

3.1. Muudatused, millega komisjon nõustub

Komisjon nõustub paljude muudatustega, mis on kooskõlas komisjoni ettepanekuga ja samuti nõukogu 13. novembri 2006. aasta üldise seisukohaga. Seetõttu nõustub komisjon täielikult järgmiste vastuvõetud muudatustega :

6, 11, 12, 14, 16, 20, 25, 30, 32, 41, 42, 43, 49, 56, 62, 67, 78, 79, 81, 84, 85, 89-92, 99, 115, 117, 120-125, 133, 138, 144, 199,[1] 213, 221, 222, 224, 226.

3.2. Muudatused, millega komisjon nõustub osaliselt või põhimõtteliselt

Põhjendused:

Põhjenduste suhtes nõustub komisjon järgmiste ümbersõnastatud muudatustega. Kõnealused muudatused tulenevad peamiselt muudatustest regulatiivosas ning nende eesmärk on lihtsustada muudatusi ja muuta need ühtsemaks.

Muudatus 1 (Põhjendus 1):

„(1) Direktiiviga 89/552/EMÜ kooskõlastatakse liikmesriikide teatavaid ringhäälingutegevust käsitlevaid õigus- ja haldusnorme. Uued audiovisuaalsete meediateenuste edastamise tehnoloogiad nõuavad reguleeriva raamistiku kohandamist, et võtta arvesse struktuurimuutuste, info- ja sidetehnoloogiate leviku ning tehnoloogilise arengu mõju ärimudelitele, eriti kommertsringhäälingu rahastamisele, ning tagada Euroopa infotehnoloogiale ning meediatööstusele ja -teenustele optimaalsed konkurentsitingimused, õiguskindlus ning kultuuriline ja keeleline mitmekesisus.“

Muudatus 3 (Põhjendus 3):

„(3) Audiovisuaalseid meediateenuseid võib käsitada nii kultuuriteenustena kui ka majandusteenustena. Nende suurenev tähtsus ühiskonnale, demokraatiale (tagades eelkõige teabevabaduse, arvamuste mitmekesisuse ja meediakanalite paljususe), haridusele ja kultuurile õigustab erieeskirjade kohaldamist kõnealuste teenuste suhtes.“

Muudatus 4 (Põhjendus 3a):

„1. detsembri 2005. aasta ning 4. aprilli ja 27. aprilli 2006. aasta resolutsioonides rõhutas Euroopa Parlament audiovisuaalsete teenuste rahvusvahelist mõõdet ning asjaolu, et kultuuriüritustel, -kaupadel ja -teenustel on nii majanduslik kui ka kultuuriline olemus.“

Muudatus 7 (Põhjendus 5):

„(5) Direktiivi 89/552/EMÜ põhimõtted, nimelt edastava riigi põhimõte ja ühtsed miinimumnõuded on tõestanud oma väärtuslikkust ning need tuleb seetõttu säilitada. Kuid audiovisuaalseid meediateenuseid osutavate Euroopa äriühingute suhtes valitseb õiguslik ebakindlus ja ebavõrdne olukord, arvestades uusi tellitavaid teenuseid reguleerivat õiguskorda. Seepärast on konkurentsimoonutuste vältimiseks, õiguskindluse suurendamiseks, siseturu väljakujundamiseks ja ühtse teabeala tekkimise lihtsustamiseks vaja kohaldada kõigi audiovisuaalsete meediateenuste (nii lineaarsete kui ka mittelineaarsete) suhtes teatavaid kooskõlastatud põhieeskirju.“

Muudatus 8 (Põhjendus 6):

„(6) Komisjon võttis vastu teatise Euroopa audiovisuaalpoliitika õigusliku reguleerimise tuleviku kohta, milles rõhutatakse, et kõnealust sektorit reguleeriv poliitika peab nüüd ja edaspidi kaitsma teatavaid avalikke huve, näiteks kultuurilist mitmekesisust, õigust teabele, meediakanalite paljusust, alaealiste kaitset, tarbijakaitset ja meediaoskuste tõhustamist.“

Muudatus 10 (Põhjendus 6b):[2]

„(6a) Päritoluriigi põhimõte on äärmiselt oluline, et tekiks ja areneks üleeuroopaline audiovisuaalne turg Euroopa infosisu tootva tugeva tööstusega. Lisaks sellele kaitseb kõnealune põhimõte vaatajate õigust valida suure hulga Euroopa programmide vahel, soodustades sellega meedia paljusust.“

Muudatus 13 ja muudatus 110[3] (Põhjendus 9):

„(9) Käesoleva direktiiviga tõhustatakse põhiõiguste järgimist ja see on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle artiklis 11 sätestatud põhimõtete, õiguste ja vabadustega. Sellega seoses peaksid liikmesriigid (juhul kui nad seda juba teinud ei ole) asutama sõltumatud reguleerivad asutused direktiiviga reguleeritavates valdkondades. Liikmesriigid otsustavad, kas on asjakohane luua kõiki audiovisuaalseid meediateenuseid reguleeriv üksainus asutus või eraldi asutused iga teenusekategooria (lineaarsed või mittelineaarsed teenused) jaoks. Lisaks sellele ei takista käesolev direktiiv liikmesriike mingil viisil kohaldamast oma põhiseaduslikke sätteid, mis käsitlevad ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust meedias.“

Muudatus 17 (Põhjendus 12):

„(12) Käesoleva direktiivi ükski säte ei tohiks nõuda ega ärgitada liikmesriike kehtestama uusi süsteeme mis tahes meediateenuste litsentsimiseks või halduslubade andmiseks.“

Muudatus 18 (Põhjendus 13):

„(13) Audiovisuaalsete meediateenuste mõiste hõlmab ainult programmikohaseid või tellitavaid audiovisuaalseid meediateenuseid, mida võib käsitada massimeediana, s.o olulisele osale avalikkusele suunatud meediateenusteid, millel võib avalikkusele olla selge mõju. Audiovisuaalsed meediateenused koosnevad saadetest. Saated hõlmavad mängufilme, spordiüritusi, komöödiaid, dokumentaalfilme, lastesaateid ja näidendeid. Kohaldamisala on piiratud asutamislepingus määratletud teenustega, hõlmates seega kõiki majandustegevuse vorme, sealhulgas avaliku teenindamise ettevõtteid, kuid ei hõlma tegevust, mis on põhiliselt mittemajanduslik ega konkureeri teleringhäälinguga, näiteks erakasutajate veebisaite ja erakasutajate osutatavaid audiovisuaalse materjali kogumise või levitamise teenuseid, mille eesmärk on jagada ja vahetada teavet huvirühmade piires. Mõiste ei hõlma ühtki teenust, mille põhitegevus ei ole audiovisuaalse materjali levitamine, st kui teenusega kaasnev audiovisuaalne sisu on puhtjuhuslik, mitte selle peamine eesmärk.“

Muudatus 23 (Põhjendus 16):

„(16) Käesolevas direktiivis osutatakse mõistega „audiovisuaalne“ liikuvatele piltidele koos heliga või ilma, hõlmates seega tummfilme, kuid mitte audioülekandeid, raadioteenuseid ega eraldiseisvaid tekstiteenuseid. Teleringhäälingu kontekstis hõlmab mõiste „üheaegne vaatamine“ ka peaaegu üheajalist vaatamist, kuna levisaate edastamise ja vastuvõtmise vahel tekkivad edastusprotsessile omastel tehnilistel põhjustel lühikesed viivitused.“

Muudatus 27 (Põhjendus 17b):

„(17a) Kriteeriumid, mis on kehtestatud direktiivi 89//552/EMÜ artikli 1 punkti a kohases audiovisuaalsete meediateenuste määratluses ning mida on laiendatud käesoleva direktiivi põhjendustes 13–17, peavad kõik olema täidetud samaaegselt.“

Muudatus 28 (Põhjendus 18):

„(18) Lisaks reklaamile ja otsepakkumisele sätestatakse audiovisuaalse kommertsteadaande laiem mõiste. See hõlmab liikuvaid heliga või helita pilte, mis edastatakse audiovisuaalse meediateenuse osana, moodustavad osa saates või kaasnevad sellega ning on loodud majandustegevusega tegeleva füüsilise või juriidilise isiku kaupade, teenuste või maine otseseks või kaudseks reklaamimiseks, mistõttu ei hõlma kõnealune mõiste ametlikke teadaandeid ega tasuta edastatavaid heategevusega seotud üleskutseid.“

Muudatus 33 (Põhjendus 23):

„(23) Liikmesriigid peavad olema suutelised kohaldama rangemaid eeskirju oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate suhtes käesoleva direktiiviga kooskõlastatud valdkondades, tagades samas, et kõnealused eeskirjad on kooskõlas ühenduse õigusega. Selleks et vältida kuritarvitusi ja pettusi, on Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse kodifitseerimine koos mõne tõhusama menetlusega asjakohane lahendus, mis võtab arvesse liikmesriigi probleeme, seadmata kahtluse alla päritoluriigi põhimõtte nõuetekohast kohaldamist.“

Muudatus 34 (Põhjendus 23a):

„(23 a) Selleks et liikmesriik konkreetsel juhul saaks tõendada, et teises liikmesriigis asuv meediateenuste osutaja levisaade on täielikult või peamiselt suunatud tema territooriumile, võib kõnealune liikmesriik osutada näitajatele, nagu reklaamist ja/või tellijatelt saadava tulu päritolu, teenuse põhikeel või selliste saadete või kommertsteadaannete olemasolu, mis on otseselt suunatud vastuvõtva liikmesriigi avalikkusele. Lisaks sellele tuleb liikmesriigil ka kõrvalehoidumismenetluse kontekstis tõendada teises liikmesriigis asuva meediateenuste osutaja kuritarvitusi ja pettusi.“

Muudatus 35 (Põhjendus 24):

„(24) Käesoleva direktiivi kohaselt, olenemata päritoluriigi põhimõtte kohaldamisest, võivad liikmesriigid ikkagi võtta meetmeid, mis piiravad teleringhäälingu või mittelineaarsete audiovisuaalsete meediateenuste liikumisvabadust, kuid üksnes teatavatel tingimustel, mis on loetletud käesoleva direktiivi artiklis 2a, ja käesolevas direktiivis sätestatud korra kohaselt. Euroopa Kohus on järjekindlalt rõhutanud, et teenuste osutamise vabaduse piiranguid, näiteks erandit asutamislepingu olulisest põhimõttest, tuleb tõlgendada kitsendavalt. Seoses mittelineaarsete audiovisuaalsete teenustega asendab võimalus võtta meetmeid direktiivi 89/552/EMÜ artikli 2a alusel võimalikud meetmed, mida asjaomane liikmesriik oleks senini saanud võtta vastavalt direktiivi 2000/31/EÜ artikli 3 lõikele 4 ja/või artikli 12 lõikele 3 valdkonnas, mida on kooskõlastatud direktiivi 89/552/EMÜ artiklitega 3d ja 3e.“

Muudatus 36 (Põhjendus 25):

„(25) Teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Parem õiguslik reguleerimine majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopa Liidus“ rõhutas komisjon vajadust hoolikalt analüüsida sobivat reguleerivat lähenemisviisi, eelkõige küsimust, kas asjaomase valdkonna ja probleemi puhul peaks eelistama õiguslikku reguleerimist või peaks kaaluma teisi võimalusi, näiteks ühis- või isereguleerimist. Lisaks sellele on kogemused näidanud, et ühis- ja isereguleerimise vahendid, mida rakendatakse vastavalt liikmesriikide erinevatele õigustraditsioonidele, võivad mängida tähtsat rolli kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamises. Meetmed, mis on suunatud avaliku huvi eesmärkide saavutamisele tekkivas audiovisuaalsete meediateenuste sektoris, on tõhusamad siis, kui teenuseosutajad ise neid aktiivselt toetavad. Isereguleerimine on seega teatavat liiki vabatahtlik algatus, mis võimaldab ettevõtjatel, sotsiaalpartneritel, valitsusvälistel organisatsioonidel või ühendustel võtta ise ja enda jaoks vastu ühiseid suuniseid. Liikmesriigid peaksid kooskõlas oma erinevate õigustraditsioonidega tunnustama rolli, mida tõhus isereguleerimine võib omada õigusaktide ning kohtu- ja/või haldusmehhanismide täiendamisel, samuti isereguleerimise kasulikkust käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Kuigi isereguleerimine võib olla käesoleva direktiivi teatavate sätete rakendamise täiendavaks meetodiks, ei saa see siiski asendada riigi seadusandja kohustust. Ühisreguleerimine oma vähimal kujul loob õigusliku seose isereguleerimise ja riigi seadusandja vahel vastavalt liikmesriikide õigustraditsioonidele.“

Muudatus 39 (Põhjendus 26a):

„(26a) Meediakirjaoskuse puhul peetakse silmas tarbijate oskusi, teadmisi ja arusaamu, mis võimaldavad neil meediat tõhusalt ja ohutult kasutada. Meediakirjaoskusega inimesed on võimelised tegema informeeritud valikuid, mõistma teenuste sisu ja olemust ning kasutama uute infotehnoloogiate kõiki võimalusi. Nad oskavad paremini kaitsta iseennast ja oma perekonda kahjuliku või solvava materjali eest. Seepärast tuleb meediakirjaoskuse arengut soodustada ja jälgida kõigis ühiskonnakihtides.“

Muudatus 218 (Põhjendus 27):

„(27) Selleks et kaitsta põhivabadust saada teavet ja tagada Euroopa Liidu televaatajate huvide täielik ja nõuetekohane kaitse, peaksid üldist huvi pakkuva ürituse ainuõiguste valdajad andma teistele ringhäälinguorganisatsioonidele ja ringhäälinguorganisatsioonide nimel tegutsevatele vahendajatele õiguse kasutada üldistes uudistesaadetes lühikesi väljavõtteid võrdsetel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel alustel, võttes ainuõigust nõuetekohaselt arvesse. Sellised tingimused tuleb teatavaks teha aegsasti enne üldist huvi pakkuva ürituse toimumist, et teistele jääks kõnealuse õiguse kasutamiseks piisavalt aega. Ringhäälinguorganisatsioonid võivad vabalt valida edastava ringhäälinguorganisatsiooni signaalist lühikesi väljavõtteid ning, kui see ei ole praktilistel põhjustel võimatu, viidata vähemalt nende allikale. Sellised lühikesed väljavõtted ei tohiks olla pikemad kui 90 sekundit ja need tuleks edastada enne ürituse lõppu, või spordiürituste puhul enne sama päeva ürituse lõppu, olenevalt sellest, kumb on varasem.

Kõnealuste sätete kohaldamine ei piira üksikute ringhäälinguorganisatsioonide kohustust järgida ühenduse asjakohaseid õigusakte ja autoriõigust käsitlevaid rahvusvahelisi konventsioone.

Tavaliselt lihtsustavad liikmesriigid juurdepääsu üritustele, võimaldades juurdepääsu ringhäälinguorganisatsiooni signaalile. Samas võivad nad valida muid samaväärseid vahendeid. Sellised vahendid hõlmavad muu hulgas juurdepääsu lubamist kõnealuste ürituste toimumise kohale.

Õigust piiriüleste uudiste kättesaadavusele tuleks kohaldada üksnes vajaduse korral, seega juhul, kui samas liikmesriigis on teine ringhäälinguorganisatsioon saanud kõnealuse ürituse kajastamiseks ainuõiguse, tuleb juurdepääsu taotleda selle ringhäälinguorganisatsiooni käest.“

Muudatus 46 (Põhjendus 32):

„(32) Alaealiste ja inimväärikuse kaitseks võetud meetmeid tuleb hoolikalt tasakaalustada sõnavabaduse põhiõigusega, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Kõnealuste meetmete, nagu PIN-koodide (isiklikud tunnusnumbrid) või märgistamise, eesmärk peaks siiski olema tagada alaealiste ja inimväärikuse piisav kaitse, eriti seoses mittelineaarsete teenustega, kehtestades kohustuse juhtida kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 1 ja 24 selgelt tähelepanu teatavate saadete eripärale enne nende edastamist.“

Muudatus 104[Artikkel 3d (1d)], uus põhjendus 32a:

„(32a) Audiovisuaalsete meediateenuste osutajad, kes kuuluvad mõne liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, peavad igal juhul järgima kriminaalõiguse sätteid, millega keelatakse lastepornograafia levitamine.“

Muudatus 214 (Põhjendus 35):

„(35) Mittelineaarsed audiovisuaalsed meediateenused võivad lineaarsed teenused osaliselt välja vahetada. Seepärast peaksid nad võimaluse korral soodustama Euroopa päritoluga teoste tootmist ja levitamist ning seega aitama aktiivselt kaasa kultuurilise mitmekesisuse edendamisele. Sellist toetust Euroopa päritolu teostele võiks pakkuda näiteks Euroopa päritolu teostele majandustulemustega proportsionaalse minimaalse osakaalu kehtestamisega, Euroopa päritolu teostele minimaalse osakaalu määratlemisega tellitava videoteenuse kataloogis või Euroopa päritolu teoste atraktiivse esitlemisega elektroonilistes saatejuhistes. Euroopa päritoluga teoste edendamist audiovisuaalsete meediateenuste kaudu käsitlevate sätete kohaldamine tuleb korrapäraselt läbi vaadata. Artikli 3f lõikes 3 sätestatud aruandluse raames peavad liikmesriigid arvestama eelkõige ka selliste teenuste rahalise panusega Euroopa päritolu teoste tootmises ja nende teoste õiguste omandamises, Euroopa päritolu teoste osakaaluga audiovisuaalsetes meediateenustes ning kõnealuste teenustega pakutavate Euroopa päritolu teoste tegeliku vaadatavusega.“

Muudatus 57 (Põhjendus 41):

„(41) Lisaks käesolevas direktiivis käsitletud tavadele kohaldatakse direktiivi 2005/29/EÜ ebaõiglaste kaubandustavade suhtes, nagu eksitavad ja agressiivsed tavad, mida rakendatakse audiovisuaalsete meediateenuste puhul. Kuna direktiivi 2003/33/EÜ (millega keelatakse sigarettide ja teiste tubakatoodete reklaam ja sponsorlus trükimeedias, infoühiskonna teenustes ja raadiosaadetes) kohaldamine ei piira nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) kohaldamist, peaks direktiivide 2003/33/EÜ ja 89/552/EMÜ omavaheline seotus, arvestades audiovisuaalsete meediateenuste eripära, jääma samaks ka pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Kuna direktiivi 2001/83/EÜ artikli 88 lõige 1, millega keelatakse teatavate ravimite avalikkusele suunatud reklaam, ei piira sama artikli lõike 5 kohaselt direktiivi 89/552/EMÜ artikli 14 kohaldamist, peaks direktiivide 2001/83/EÜ ja 89/552/EMÜ omavaheline seotus jääma samaks ka pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Lisaks ei piira käesoleva direktiivi kohaldamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse …/… (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta) kohaldamist.“

Muudatus 58 (Põhjendus 42):

„(42) Arvestades uute tehnoloogiate, nagu personaalsed videomagnetofonid, suuremat kasutamist ja kanalite suuremat valikut, ei ole reklaamilõigu paigutamise üksikasjalik reguleerimine vaatajate kaitsmise eesmärgil enam põhjendatud. Käesoleva direktiiviga tagatakse ringhäälinguorganisatsioonidele paindlikkus paigutada see sinna, kus see ei kahjusta põhjendamatult saadete terviklikkust.“

Muudatus 219 (Põhjendus 46):

„(46) Tooteasetus on televisiooni jaoks tehtud kinematograafilistes ja audiovisuaalsetes töödes tegelikkus, kuid liikmesriigid reguleerivad kõnealust valdkonda erinevalt. Võrdsete võimaluste tagamiseks ja seega Euroopa meediatööstuse konkurentsivõime tõstmiseks on vaja võtta vastu tooteasetuse eeskirjad. Asjakohane on koostada positiivne loetelu, mille alusel lubatakse tooteasetust sisuformaatide puhul, mille põhiülesanne ei ole arvamuse kujundamine, ning juhtudel, kus tooteasetus on tasuta või väikese tasu eest. Tooteasetuse mõiste hõlmab igasuguses vormist audiovisuaalset kommertsteadaannet, millesse on kaasatud toode, teenus või kaubamärk või milles osutatakse sellele saatesse põimitud viisil, tavaliselt tasu eest või samalaadsetel kaalutlustel. Selle suhtes kohaldatakse samu kvaliteedieeskirju ja -piiranguid nagu reklaami suhtes. Lisaks peaks see vastama erinõuetele. Meediateenuste osutaja toimetusvastutust ja sõltumatust ei tohi vähendada. Kindlasti ei tohi toote kaasamisega saatesse tekkida mulje, et saade või saatejuhid toodet toetavad. Lisaks sellele ei tohi toodet „põhjendamatult esile tõsta“. See tähendab esiletõstmist, mis ei ole põhjendatud saate toimetamise nõuete või tegelikkuse kujutamise vajadusega. Otsustav kriteerium, mille alusel eristada sponsorlust ja tooteasetust, on asjaolu, et tooteasetuse puhul osutatakse tootele saates toimuvas tegevuses. Seevastu sponsorlusele võib osutada saate ajal, kuid kõnealune osutamine ei ole seotud saates toimuva tegevusega.“

Muudatus 63 (Põhjendus 47):

„(47) Selleks et reguleerivad asutused saaksid oma tööd teha erapooletult ja läbipaistvalt ning soodustada pluralismi, ei tohi nad sõltuda riikide valitsusest ega audiovisuaalsete meediateenuste osutajatest. Käesoleva direktiivi nõuetekohaseks kohaldamiseks on vajalik tihe koostöö riigi pädevate asutuste ja komisjoni vahel. Samuti on eriti oluline tagada tihe koostöö liikmesriikide ja liikmesriikide reguleerivate asutuste vahel, pidades silmas mõju, mis ühes liikmesriigis asuvatel ringhäälinguorganisatsioonidel võib olla mõnes teises liikmesriigis. Kui liikmesriigi õigusnormidega on ette nähtud litsentsimiskord ja kui küsimusega on seotud rohkem kui üks liikmesriik, on soovitav, et vastavad asutused lepiksid kokku enne litsentside väljaandmist. See koostöö peaks hõlmama kõiki direktiiviga 89//552/EMÜ ning eelkõige artiklites 2, 2a ja 3 kooskõlastatud valdkondi.“

64 (Muudatus Põhjendus 47a):

„(47a) Kultuuriline mitmekesisus, sõnavabadus ja meediakanalite paljusus on Euroopa audiovisuaalsektori olulised omadused ning demokraatia ja mitmekesisuse eeltingimused.“

Muudatus 65 (Põhjendus 47b):

„(47b) Puuetega inimeste ja vanurite õigus osaleda ühenduse ühiskonna- ja kultuurielus ning sellega lõimuda on lahutamatult seotud kättesaadavate audiovisuaalsete meediateenuste osutamisega. Audiovisuaalsete meediateenuste kättesaadavus hõlmab muu hulgas viipekeelt, subtiitreid, audiokirjeldust ning kergesti mõistetavat menüüjuhtimist.“

Regulatiivosa:

Artikli 1 määratluste suhtes nõustub komisjon järgmiste muudatustega.

Muudatus 66, tingimusel et selle sõnastust muudetakse järgmiselt: „a) audiovisuaalne meediateenus – asutamislepingu artiklites 49 ja 50 määratletud teenus, mida osutatakse meediateenuste osutaja toimetusvastutusel ja mille peamine eesmärk on pakkuda üldsusele teavitamise, meelelahutuse või harimise eesmärgil saateid elektrooniliste sidevõrkude kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ artikli 2 punkti a tähenduses.

Sellised audiovisuaalsed meediateenused hõlmavad kas teleülekandeid, nagu on määratletud kõnealuse artikli punktis c, või tellitavaid teenuseid, nagu on määratletud kõnealuse artikli punktis e, ja/või audiovisuaalseid kommertsteadaandeid.“ Muudatuse viimane lause on jäetud välja, kuna „peamise eesmärgi“ kriteeriumi kohaldamisega juba jäetakse direktiivi reguleerimisalast välja ajalehtede ja ajakirjade elektroonilised versioonid, nagu on selgelt märgitud põhjenduses 15.

Muudatus 68, tingimusel et selle sõnastust muudetakse järgmiselt: „c) teleringhääling või teleülekanne (st lineaarne audiovisuaalne meediateenus) – meediateenuse osutaja pakutav audiovisuaalne meediateenus saadete üheaegseks vaatamiseks saatekava alusel.“

Muudatus 205, tingimusel et selle sõnastust muudetakse järgmiselt: „e) tellitav teenus (st mittelineaarne audiovisuaalne meediateenus) – meediateenuse osutaja pakutav audiovisuaalne meediateenus saadete vaatamiseks kasutaja valitud hetkel ja kasutaja isiklikul taotlusel, mis lähtub meediateenuse osutaja pakutud saatevalikust.“

Muudatus 70, tingimusel et selle sõnastust muudetakse järgmiselt: „f) audiovisuaalne kommertsteadaanne – pildid, heliga või helita, mis on mõeldud majandustegevusega tegeleva füüsilise või juriidilise isiku kaupade, teenuste või maine otseseks või kaudseks reklaamimiseks. Sellised pildid kaasnevad saatega või on saatesse põimitud tasu eest või tasuga samalaadsetel kaalutlustel või enese reklaamimiseks. Audiovisuaalsed kommertsteadaanded võivad muu hulgas hõlmata telereklaami, sponsorlust, otsepakkumist ja tooteasetust.“

Muudatus 71, tingimusel et selle sõnastust muudetakse järgmiselt: „h) varjatud audiovisuaalne kommertsteadaanne – kaubatootja või teenuseosutaja kaupade, teenuste, nimetuse, kaubamärgi või tegevuse esitamine saadetes sõnas või pildis, kui meediateenuste osutaja eesmärk on sellise esitusega teha reklaami ja kui see võib üldsust esituse olemuse osas eksitada. Sellist esitamist käsitletakse tahtlikuna, eriti kui seda tehakse tasu eest või tasuga samalaadsetel kaalutlustel.“

Muudatus 73, tingimusel et selle sõnastust muudetakse järgmiselt: „i) sponsorlus – audiovisuaalsete meediateenuste osutamises või audiovisuaalsete teoste tootmises mitteosaleva avalik-õigusliku isiku, eraettevõtja või füüsilise isiku osalemine audiovisuaalsete meediateenuste rahastamises, et reklaamida oma nime, kaubamärki, mainet, tegevust või tooteid.“

Muudatus 77, tingimusel et selle sõnastust muudetakse järgmiselt: „aa) saade – liikuvate heliga või helita piltide kogum, mis moodustab meediateenuse osutaja koostatud saatekavas või kataloogis eraldiseisva üksuse ning mille vorm ja sisu on võrreldav teleringhäälingu vormi ja sisuga.“

Muudatusega 137 tehakse ettepanek säilitada kõnealuse direktiivi artiklis 6 määratlus, mis on juba märgitud direktiivi 97/36 põhjenduses 36. Komisjon võib põhimõtteliselt kõnealuse määratluse ümbersõnastatult vastu võtta artikliga 1: „2) Määratledes mõistet „sõltumatu tootja“, peavad liikmesriigid võtma eelkõige arvesse tootva ettevõtja omandilist kuuluvust ja omandiõigust ning samale ringhäälinguorganisatsioonile pakutavate saadete hulka.“

Mõisteid on kohandatud, et muudatused oleksid paremini kooskõlas nõukogu üldise seisukohaga.

Kõnealuse direktiivi artikliga 2a ettenähtud menetluse küsimuses nõustub komisjon põhimõtteliselt muudatusega 82 , tingimusel et see sõnastatakse ümber järgmiselt:

„2. Liikmesriigid võivad teha ajutiselt erandi lõikest 1, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) teisest liikmesriigist edastatava audiovisuaalse meediateenusega rikutakse selgelt, oluliselt ja raskelt artikli 22 lõiget 1 või artiklite 3d või 3e sätteid;

b) eelnenud 12 kuu jooksul on meediateenuste osutaja punktis a osutatud sätteid rikkunud vähemalt kaks korda;

c) asjaomane liikmesriik on meediateenuse osutajale, liikmesriigile, kus kõnealune organisatsioon asub, ja komisjonile kirjalikult teatanud väidetavatest rikkumistest ja meetmetest, mida ta kavatseb võtta sellise rikkumise kordumise korral;

d) nõupidamistel edastava liikmesriigi ja komisjoni vahel ei ole leitud rahuldavat lahendust 15 päeva jooksul alates punktiga c ettenähtud teatamisest ja väidetav rikkumine jätkub.

Kahe kuu jooksul alates sellest, kui liikmesriik teatab võetud meetmetest, otsustab komisjon, kas meetmed on kooskõlas ühenduse õigusega. Kui komisjon otsustab, et meetmed ei ole kooskõlas ühenduse õigusega, nõutakse liikmesriigilt kõnealuste meetmete kohaldamise viivitamata lõpetamist.“

Artikli 3 lõikega 1 ettenähtud menetluse küsimuses nõustub komisjon osaliselt muudatusega 220 , tingimusel et see sõnastatakse ümber järgmiselt:

„1) Liikmesriigid võivad nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt meediateenuste osutajatelt nõuda üksikasjalikumate või rangemate eeskirjade järgimist käesoleva direktiiviga reguleeritud valdkondades, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas ühenduse õigusega.“

Lühiuudiste [artikkel 3b] küsimuses nõustub komisjon põhimõtteliselt järgmiste muudatustega.

Muudatus 223 , tingimusel et see sõnastatakse ümber järgmiselt:

„1) Liikmesriigid tagavad, et lühiuudiste puhul võimaldatakse kõigile ühenduses tegutsevatele ringhäälinguorganisatsioonidele võrdsetel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel alustel juurdepääs üldsusele suurt huvi pakkuvatele üritustele, mida ainuõiguslikult edastab nende jurisdiktsiooni alla kuuluv ringhäälinguorganisatsioon.“

Muudatus 97, tingimusel et see sõnastatakse ümber järgmiselt: „3) Ilma et see piiraks käesoleva artikli muude lõigete kohaldamist, tagavad liikmesriigid kooskõlas oma õigussüsteemi ja -tavadega, et määratakse mõistlikult kindlaks selliste lühikeste väljavõtete kasutamise üksikasjad ja tingimused, eelkõige tasustamiskord.“

Muudatus 98, tingimusel et see sõnastatakse ümber järgmiselt:

„4) Lõike 2 kohaldamise asemel võib liikmesriik kehtestada samaväärse süsteemi, millega tagatakse võrdsetel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel alustel juurdepääs muul viisil.“

Põhisätete küsimuses nõustub komisjon järgmiste muudatustega.

Et muudatused oleksid paremini kooskõlas nõukogu üldise seisukohaga (artikkel 3b), nõustub komisjon põhimõtteliselt muudatusega 107 , tingimusel et see sõnastatakse ümber järgmiselt:

„Artikkel 3e

Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmetega, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate teenuseosutajate pakutavate audiovisuaalsete meediateenustega ei õhutata vihkamist rassi, soo, usutunnistuse või rahvuse alusel.“

Euroopa päritoluga toodangu toetamise küsimuses nõustub komisjon põhimõtteliselt järgmiste muudatustega.

Muudatus 108 , tingimusel et see sõnastatakse ümber järgmiselt:

„Artikkel 3f

„1) Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad tellitavate teenuste osutajad edendavad võimaluse korral asjakohaste meetmetega Euroopa päritolu teoste tootmist ja nendele juurdepääsu. Selline edendamine võib muu hulgas olla seotud kõnealuste teenuste osutajate rahalise toetusega Euroopa päritolu teoste tootmisele ja nende teoste õiguste omandamisele või Euroopa päritolu teoste osakaalu ja/või suurema esiletõstmise tagamisega teenuseosutajate pakutavates saatekavades.“

Muudatus 109 , tingimusel et see sõnastatakse ümber järgmiselt:

„4) Komisjon annab liikmesriikide esitatud teabe ja sõltumatu uuringu alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule lõike 1 kohaldamisest aru, võttes arvesse turu ja tehnoloogia arengut ning kultuurilise mitmekesisuse eesmärki.“

Kommertsteadaannete küsimuses nõustub komisjon järgmiste muudatustega.

Muudatused 114 ja 225 , milles käsitletakse artiklit 3g , tingimusel et artikkel sõnastatakse ümber järgmiselt:

„1) Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate teenuseosutajate edastatavad audiovisuaalsed kommertsteadaanded vastavad järgmistele nõuetele:

a) audiovisuaalsed kommertsteadaanded peavad olema kergesti äratuntavad ja eristatavad toimetatavast sisust. Varjatud audiovisuaalsed kommertsteadaanded on keelatud;

b) audiovisuaalsetes kommertsteadaannetes ei tohi kasutada alalävisele tajule suunatud võtteid;

c) audiovisuaalsed kommertsteadaanded ei tohi:

i) kahjustada inimväärikust;

ii) sisaldada mingisugust diskrimineerimist rassi, soo ega rahvuse alusel;

iii) olla usuliste või poliitiliste veendumuste suhtes solvavad;

iv) soodustada tervist või turvalisust kahjustavat käitumist;

v) soodustada keskkonda oluliselt kahjustavat käitumist;

d) Kõik sigarettide ja muude tubakatoodetega seotud audiovisuaalsete kommertsteadaannete vormid on keelatud;

e) alkohoolseid jooke reklaamivad audiovisuaalsed kommertsteadaanded ei tohi olla otseselt suunatud alaealistele ega või propageerida selliste jookide liigset tarbimist;

f) keelatud on selliseid ravimeid ja raviteenuseid reklaamivad audiovisuaalsed kommertsteadaanded, mis on selles liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla ringhäälinguorganisatsioon kuulub, kättesaadavad üksnes arsti ettekirjutuse alusel;

g) audiovisuaalsed kommertsteadaanded ei tohi põhjustada moraalset ega füüsilist kahju alaealistele. Seetõttu ei või nad otseselt õhutada alaealisi ostma või üürima toodet või teenust, kasutades ära nende kogenematust või kergeusklikkust, otseselt ärgitada neid veenma oma vanemaid või teisi isikuid ostma reklaamitavat toodet või teenust, kasutada ära alaealiste usaldust vanemate, õpetajate või teiste isikute suhtes ega põhjendamatult näidata alaealisi ohtlikes olukordades;

2) Liikmesriigid ja komisjon peaksid ergutama audiovisuaalsete meediateenuste osutajaid koostama tegevusjuhendit selliste lastesaadete kohta, mis sisaldavad ebatervislike ja kohatute toitude ning jookide, sealhulgas kõrge rasva-, suhkru- ja soolasisaldusega toitude või alkohoolsete jookide reklaamimist, sponsoreerimist või turustamist, või mida sel eesmärgil katkestatakse.“

Tooteasetuse küsimuses (artikkel 3i) nõustub komisjon järgmiste muudatustega.

Muudatus 227 , tingimusel et see sõnastatakse ümber järgmiselt:

„1) Tooteasetus on keelatud.

2) Juhul kui liikmesriigid ei otsusta teisiti, lubatakse tooteasetust erandina lõikest 1 järgmistel juhtudel:

- kinematograafiateostes, audiovisuaalsete meediateenuste jaoks toodetud filmides ja telesarjades ning meelelahutus- ja spordisaadetes; või

- juhtudel kui makset ei tehta, kuid teatavaid tooteid või teenuseid pakutakse tasuta.

Esimeses taandes esitatud erand ei kehti lastesaadete puhul.

3) Tooteasetust hõlmavad saated peavad vastama vähemalt kõikidele järgmistele nõuetele:

a) nende sisu ja teleringhäälingu puhul nende edastamisaega ei mõjutata mingil juhul viisil, mis pärsib meediateenuse osutaja vastutust ja sõltumatust;

b) nende abil ei tohi otseselt soodustada kaupade või teenuste ostmist või rentimist, eelkõige ei tohi nendega teha konkreetseid müügivihjeid kõnealuste kaupade või teenuste suhtes;

(c) kõnealust toodet ei tõsteta ülemäära esile;

d) vaatajaid teavitatakse selgelt tooteasetusest. Tooteasetust sisaldavad saated märgistatakse vastavalt saate alguses, lõpus ning saate jätkudes pärast reklaamipausi, et vältida vaatajate võimalikku segadust.

Juhul kui meediateenuse osutajale ei ole tooteasetuse eest makstud või selle eest muul viisil tasutud, võivad liikmesriigid loobuda punktis d sätestatud nõude kohaldamisest.

4) Igal juhul ei tohi saated sisaldada tooteasetust järgmistel juhtudel:

– tubakatoodete või sigarettide tooteasetus või selliste ettevõtete tooteasetus, mille põhitegevuseks on sigarettide ja muude tubakatoodete tootmine ja müük; või

– selliste ravimete või raviteenuste tooteasetus, mis on liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla ringhäälinguorganisatsioon kuulub, kättesaadavad üksnes arsti ettekirjutuse alusel.

(5) Kõnealuse artikli sätteid kohaldatakse ainult pärast [kuupäev: direktiivi ülevõtmise tähtaeg] toodetud saadete suhtes.“

Juurdepääsu küsimuses nõustub komisjon muudatusega 135 , mis sõnastatakse ümber järgmiselt:

„Artikkel 3j

1) Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et teha oma jurisdiktsiooni alla kuuluvad audiovisuaalsed meediateenused järkjärgult võimaluse korral kättesaadavaks nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.

2) Artikli 26 kohaselt esitatavas aruandes kirjeldab komisjon samuti edusamme, mida on tehtud lõikes 1 esitatud eesmärkide saavutamiseks.“

Reklaamilõikude asetamise küsimuses (artikkel 11) nõustub komisjon osaliselt muudatustega 228 ja 208 , tingimusel et artikkel sõnastatakse ümber järgmiselt:

„Artikkel 11

1) Liikmesriigid tagavad reklaami või otsepakkumise edastamisel saadete ajal, et saadete terviklikkust ei kahjustata, võttes arvesse saate loomulikke pause, kestust ja olemust, ning et saate õiguste valdajate õigusi ei piirata.

2) Telefilmide (välja arvatud telesarjad, sarifilmid ja dokumentaalfilmid), kinematograafiateoste ja uudistesaadete edastamist võib katkestada reklaamide ja/või otsepakkumiste näitamiseks üks kord iga 30-minutilise kavakohase ajavahemiku jooksul. Lastesaadete edastamist võib katkestada reklaamide ja/või otsepakkumiste näitamiseks üks kord iga 30-minutilise kavakohase ajavahemiku jooksul, tingimusel et saate kavakohane kestus ületab 30 minutit. Usutalituste ülekannete vahele ei või paigutada reklaami ega otsepakkumisi.”

Otsepakkumise küsimuses nõustub komisjon muudatusega 229 , tingimusel et see sõnastatakse ümber järgmiselt:

„Artikkel 18a

Otsepakkumise saated peavad olema optiliste ja akustiliste vahendite abil selgelt äratuntavad ning peavad katkestamatult kestma vähemalt 15 minutit.“

Reguleerivate asutuste küsimuses nõustub komisjon muudatustega 147 ja 149 , tingimusel et artikkel sõnastatakse ümber järgmiselt:

„Artikkel 23b

1) Liikmesriigid võtavad kooskõlas siseriiklike õigusaktidega asjakohaseid meetmeid, et luua riiklikud reguleerivad organid ja institutsioonid, kindlustada nende sõltumatus ning tagada, et kõnealused organid ja institutsioonid rakendavad oma võimu erapooletult ja läbipaistvalt.

2) Riiklikud reguleerivad asutused edastavad üksteisele ja komisjonile käesoleva direktiivi sätete kohaldamiseks vajaliku teabe. Riiklikud reguleerivad asutused teevad tihedat koostööd käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud probleemide lahendamiseks.

Üldiste ülevõtmissätete küsimuses nõustub komisjon järgmiste muudatustega:

Muudatusega 150, tingimusel et see sõnastatakse ümber järgmiselt:

„Artikkel 26

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva muudetud direktiivi kohaldamise kohta hiljemalt […] ja edaspidi iga kolme aasta järel. Kõnealuses aruandes kirjeldatakse üldist vastavust direktiivile ja seda, mil määral on käeoleva direktiivi eesmärgid saavutatud järgmistes küsimustes:

- Euroopa päritolu ja sõltumatu tootmine (artiklid 5,6 ja 3f)

- kättesaadavus puudega inimestele (artikkel 3 hc).

Vajaduse korral peaks komisjon tegema täiendavaid ettepanekuid direktiivi kohandamiseks vastavalt audiovisuaalsete meediateenuste valdkonna arengule, võttes eelkõige arvesse viimaseid tehnoloogilisi suundumusi, sektori konkurentsivõimet ja meediakirjaoskuse taset kõigis liikmesriikides.“

Muudatus 151 (muutva direktiivi artikkel 3), tingimusel et see sõnastatakse ümber järgmiselt:

„1) Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid võtavad kõnealused sätted vastu, lisavad nad sätetesse (või nende ametliku avaldamise korral sätete juurde) viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.“

3.3. Kokkuvõte

EÜ asutamislepingu artikli 250 lõike 2 kohaselt muudab komisjon oma ettepanekuid vastavalt eespool esitatule.

[1] Häälte võrdne jagunemine muudatuse 199 puhul, mille komisjon esialgselt tagasi lükkas, tähendas, et muudatus 215 tühistati, kuid sellest olenemata võeti vastu muudatus, mis on identne muudatusega 215, millega komisjon oli nõustunud.

[2] Põhimõtteliselt heakskiidetud, kuna esialgne numeratsioon ei olnud õige.

[3] Viide hartale esitati Euroopa Parlamendi ettepanekuna regulatiivosas, mistõttu nõustutakse sellega ainult põhimõtteliselt.