52007PC0074

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 27.2.2007

KOM(2007) 74 lõplik

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 41/2007 seoses Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovitatud hariliku tuuni varude taastamise kavaga

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesoleva ettepaneku eesmärk on rakendada ühenduse tasandil Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) vastuvõetud hariliku tuuni varude taastamise kava 2007. aastaks, kuni võetakse vastu nõukogu määrus hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastaste meetmete rakendamise kohta. |

120 | Üldine taust Euroopa Ühendus kuulub piirkondlikesse kalandusorganisatsioonidesse, mis on kehtestanud regionaalse koostöö raamistiku teatavate siirdekalavarude kaitsmiseks ja majandamiseks. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid võtavad vastu soovitusi, mis käsitlevad näiteks lubatud kogupüüki ja kvoote, tehnilisi meetmeid kalade alammõõdu kehtestamiseks, kalapüügi keelualasid ja -aegu, püügikoormuse piiranguid ning kontrollimeetmeid. Need soovitused muutuvad kohustuslikuks neile lepinguosalistele, kes ei ole oma vastuseisu avaldanud. Kuna ühendus on piirkondlike kalandusorganisatsioonide lepinguosaline, siis on ühendusel kohustus kohaldada neid vastuvõetud soovitusi, mille suhtes ta ei ole vastuseisu avaldanud. Ühendus on Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni liige alates 1997. aasta novembrist. Seetõttu tuleb ICCATi vastuvõetud soovitused üle võtta ühenduse õigusesse, et tagada kõnealuse organisatsiooni jurisdiktsiooni alla kuuluvate ressursside säästev majandamine. ICCAT võttis oma 2006. aasta koosolekul vastu Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni varude 15aastase taastamiskava. Et varusid taastada, on ICCATi taastamiskavas sätestatud lubatud kogupüügi vähendamine kuni 2010. aastani, püügipiirangud teatavatel aladel ja aegadel, uue alammõõdu, harrastus- ja sportlikku kalapüüki käsitlevad meetmed ning kontrollimeetmed ja ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava rakendamine, et tagada taastamiskava tõhusus. Lisaks teeb ICCAT oma 29.–31. jaanuarini 2007 Tokyos toimuval kohtumisel otsuse jaotuskava kohta, et jagada lubatud kogupüük lepinguosaliste vahel. Nõukogu peab ICCATi poolt Euroopa Ühendusele antava kvoodi alusel läbi vaatama kalandusnõukogu poolt 2006. aasta detsembris kehtestatud ajutise kvoodi ja sellega seotud tingimused ning tegema otsuse 2007. aasta püügipiirangute, liikmesriikide vahel kalapüügivõimaluste jaotamise ning nendega seotud tingimuste kohta. Kuna ühenduse laevad hakkavad harilikku tuuni püüdma veebruaris ja kuna ICCATis selle püügi majandamiseks ja kontrolliks kokkulepitud meetmed käsitlevad kogu kalastushooaega, tuleb hariliku tuuni varude taastamiskavaga kooskõla tagamiseks kohaldada neid meetmeid alates 2007. aasta veebruarist, mitte alates 13. juunist 2007, mil need ICCATi eeskirjade kohaselt jõustuvad, välja arvatud alammõõtu käsitlevad sätted, mis jõustuvad 13. juunil 2007. Seega on neid meetmeid 2007. aastal vaja rakendada kuni hariliku tuuni varude taastamiseks võetavate mitmeaastaste meetmete rakendamist käsitleva ja artiklil 37 põhineva nõukogu määruse vastuvõtmiseni, muutes nõukogu määrust, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes. |

130 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Mõned ICCATi vastuvõetud tehnilised meetmed hariliku tuuni varude kaitseks on nüüd ühenduse õigusesse üle võetud nõukogu 14. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) 973/2001, milles sätestatakse teatavad tehnilised meetmed teatavate siirdekalavarude kaitseks (EÜT L 137, 19.5.2001), mida on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 831/2004 (ELT L 127, 29.4.2004) ning ajutiselt määrusega (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes. Tehnilised meetmed hõlmavad hariliku tuuni alammõõtu ning keelualasid ja -aegu, mida muudeti ICCATi 2006. aasta koosolekul ning seetõttu tuleb kehtivat õigusakti ajakohastada. |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Ettepanek toetab tuunivarude säästvat kasutamist kooskõlas ühtse kalanduspoliitika eesmärkidega ning aitab kaasa säästvale arengule. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

211 | Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Et valmistada ette ühenduse seisukoht ICCATi iga-aastastel koosolekutel toimuvateks läbirääkimisteks, on komisjon pidanud nõu liikmesriikide, kõnealuse majandusharu osaliste ning valitsusväliste organisatsioonidega. |

212 | Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Peamiste asjaomaste sektorite esindajad on kiitnud heaks ühenduse seisukoha Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastase kava vastuvõtmise suhtes. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

221 | Asjaomased teadus/ekspertiisivaldkonnad ICCATi teaduskomitee |

222 | Kasutatud metoodika Teaduskomitee hindab varusid ning annab tuunivarude jätkusuutliku kasutamise eesmärgil soovitusi majandamise ja säilitamise kohta, eelkõige tehniliste meetmete vastuvõtmise teel. |

223 | Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti ICCATi teaduskomitee |

2244 | Kokkuvõte saadud ja kasutatud nõuannetest Tuvastati tõsiste ja pöördumatute tagajärgedega ohtude olemasolu. |

225 | Selliste ohtude olemasolu on üksmeelselt mööndud. ICCATi teaduskomitee märkis oma 2006. aasta hinnangus varude kohta, et hariliku tuuni kudekarja biomass väheneb jätkuvalt, samal ajal kui kalastussuremus suureneb kiiresti, eriti suurte kalade puhul. Teaduskomitee osutas nende varude võimalikule hävimisele lähitulevikus juhul, kui ei rakendata sobivaid majandamismeetmeid. ICCATi teaduskomitee soovitas võtta vastu meetmed, et tagada hariliku tuuni varude jätkusuutlik kasutamine eelkõige kalade alammõõdu ning kalapüügi keelualade ja -aegade kehtestamise teel. |

226 | Eksperdiarvamuse avalikustamiseks kasutatud vahendid Teaduskomitee arvamused on avaldatud ICCATi veebilehel. |

230 | Mõju hindamine Hariliku tuuni varude taastamiskava eesmärk on tagada hariliku tuuni varude jätkusuutlik kasutamine ning eelkõige vähendada nii noor- kui ka täiskasvanud kalade püüki keeluaegade ja suurema alammõõdu kehtestamise teel. Ühenduse tasandil rakendatavat varude taastamiskava kohaldatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel kalastavate ühenduse kalurite suhtes. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Kavandatud meetme kokkuvõte Kõnealuste meetmete ülevõtmine ühenduse õigusesse, mille on vastu võtnud tuunivarusid majandav ICCAT, millega Euroopa Ühendus on liitunud. |

310 | Õiguslik alus Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) artikkel 20. |

329 | Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte |

331 | Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. Piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastuvõetud soovitused on ühenduse ja liikmesriikide suhtes vahetult täitmisele pööratavad, kuid selguse ja läbipaistvuse huvides võetakse need siiski üle nõukogu määrusega, et liikmesriikidel ja kaluritel oleks neid lihtsam kohaldada. |

332 | Finantstagajärjed puuduvad. |

Õigusakti valik |

341 | Kavandatud õigusakt(id): määrus. |

342 | Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el. Piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastu võetud soovitused võetakse ühenduse õigusesse üle nõukogu määrusega. |

MÕJU EELARVELE |

409 | Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

TÄIENDAV TEAVE |

570 | Ettepaneku üksikasjalik selgitus Käesoleva ettepaneku eesmärk on võtta üle ICCATi vastuvõetud hariliku tuuni varude taastamise kava, mis käsitleb muu hulgas lubatud kogupüüki ja kvoote, tehnilisi meetmeid hariliku tuuni alammõõdu kehtestamiseks, kalapüügi keelualasid ja -aegu ning kontrollimeetmeid. |

E-5213 |

1. Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 41/2007 seoses Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovitatud hariliku tuuni varude taastamise kavaga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut;

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta,[1] eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

1) Määrusega (EÜ) nr 41/2007 on määratud 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes.[2]

2) Ühendus on olnud alates 14. novembrist 1997 rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni (edaspidi „ICCATi konventsioon”)[3] osaline.

3) Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon (ICCAT) võttis oma 2006. aasta novembri koosolekul vastu soovituse 2006[05] Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastase kava kehtestamise kohta.

4) Määrusega (EÜ) nr 41/2007 määrati ajutiselt kindlaks hariliku tuuni püügi võimalused ja tingimused, kuni kokkuleppe sõlmimiseni kõnealuste varude lõpliku jagamise kohta ICCATi konventsiooni raames.

5) Et varusid taastada on ICCATi taastamiskavas sätestatud lubatud kogupüügi järkjärguline vähendamine aastatel 2007–2010, püügipiirangud teatavatel aladel ja aegadel, hariliku tuuni uue alammõõdu, harrastus- ja sportlikku kalapüüki käsitlevad meetmed ning kontrollimeetmed ning ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava rakendamine, et tagada taastamiskava tõhusus. Et aidata kaasa hariliku tuuni kaitsele, tuleb kõnealuseid meetmeid rakendada alates 2007. aastast kuni ajani, mil võetakse vastu nõukogu määrus hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastaste meetmete rakendamise kohta.

6) Kuna ühenduse laevad hakkavad püüdma harilikku tuuni 2007. aasta veebruaris, tuleb ICCATis kõnealuse püügi majandamiseks ja kontrolliks kokkulepitud meetmeid kohaldada alates 2007. aasta veebruarist, mitte alates ICCATi soovituses 2006[05] nimetatud jõustumisajast 13. juunil 2007, et tagada kooskõla hariliku tuuni varude taastamiskavaga.

7) Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 41/2007 vastavalt muuta.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 41/2007 muudetakse järgmiselt.

1. Lisatakse järgmine peatükk:

„Xa peatükk

Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava

1. jagu Majandamismeetmed

Artikkel 80a Reguleerimisala

Käesolevas peatükis sätestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovitatud hariliku tuuni ( thunnus thynnus ) varude taastamise mitmeaastase kava kohaldamise üldeeskirjad, mida kohaldatakse ühenduses. Seda kohaldatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni suhtes.

Kõnealuse taastamiskava eesmärk on saavutada suurema kui 50% tõenäosusega maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav biomass.

Artikkel 80b Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) konventsiooniosalised – rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni osalised ning koostööd tegevad kolmandad riigid, kalastus- ja muud organisatsioonid.

b) kalalaev – mis tahes laev, mida kasutatakse või mida kavatsetakse kasutada tuunivarude ärieesmärgil kasutamiseks, sealhulgas kalatöötlemislaevad ja ümberlaadimislaevad;

c) ühised püügioperatsioonid – mis tahes kahte või enamat ICCATi konventsiooni osalise või liikmesriigi lipu all sõitvat laeva hõlmavad toimingud, mille käigus ühe laeva püügivahenditest võetud saak laaditakse ümber teisele laevale;

d) üleviimistoimingud – hariliku tuuni üleviimine

i) kalalaevalt hariliku tuuni nuumamisega tegelevasse kasvandusse, sh transpordi vältel surnud või pääsenud kalade puhul,

ii) hariliku tuuni kasvandusest või tuunimõrrast kalatöötlemislaevale, transpordilaevale või maale.

e) tuunimõrd – põhja kinnitatud püügivahend, millel on tavaliselt võrksein, mis juhib kalad püünisesse.

f) sumpadesse paigutamine – see tähendab, et harilikku tuuni ei laadita pardale, ning see hõlmab nii nuumamist kui ka kasvatamist,

g) nuumamine – hariliku tuuni lühiajaline (2–6 kuud) sumpadesse paigutamine, et suurendada eelkõige kala rasvasisaldust,

h) kasvatamine – hariliku tuuni paigutamine sumpadesse kauemaks kui aastaks, et suurendada üldbiomassi,

i) ümberlaadimine – kogu või osa kalalaeval oleva kala laadimine sadamas teisele kalalaevale,

j) kalatöötlemislaev – laev, mille pardal läbivad kalatooted enne pakendamist ühe või mitu järgmistest toimingutest: fileerimine või viilutamine, külmutamine ja/või töötlemine,

k) sportlik kalapüük – kalastamine mittekaubanduslikul eesmärgil, milles osalejad kuuluvad vastavasse riiklikku spordiorganisatsiooni või omavad riiklikku spordilitsentsi.

l) harrastuskalapüük – kalastamine mittekaubanduslikul eesmärgil, milles osalejad ei kuulu riiklikku spordiorganisatsiooni ega oma riiklikku spordilitsentsi.

m) II ülesanne – Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) „Atlandi ookeani tuuni ja selle lähiliikide statistika ja proovivõtmise käsiraamatus” ( Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fish, 3. trükk, ICCAT, 1990) määratletud II ülesanne.

Artikkel 80c

1. Iga liikmesriik võib jaotada oma hariliku tuuni püügikvoodi oma kalalaevadele ja mõrdadele, millel on lubatud aktiivselt püüda hariliku tuuni.

2. Liikmesriigi ja konventsiooniosalise kodanike vaheline eraviisiline kauplemise kord kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva kasutamiseks kalastamiseks ICCATi konventsiooni osalise tuunipüügikvoodi raames tuleb kehtestada ainult asjaomase liikmesriigi loal, kes peab teavitama sellest komisjoni.

Artikkel 80d Ühised püügioperatsioonid

1. Liikmesriigi lipu all sõitvate laevade koostööd hõlmav tuunipüük on lubatud ainult asjaomase liikmesriigi nõusolekul.

2. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et saada ühistes püügioperatsioonides osalevalt kalalaevalt üksikasjalikku teavet püügi kestuse ja seotud ettevõtjate kohta.

3. Iga liikmesriik edastab lõikes 2 osutatud teabe ICCATi sekretariaadile ja komisjonile.

2. jagu Tehnilised meetmed

Artikkel 80e Kalapüügi keeluaeg

Erandina määruse (EÜ) nr 973/2001 artiklist 5:

a) on hariliku tuuni püük Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel pelaagilise õngepüügiga tegeleva, suure üle 24meetrise kalalaevaga keelatud 1. juunist 31. detsembrini 2007, v.a. alal, mille koordinaadid on lääne pool 10° W ja põhja pool 42° N.

b) on hariliku tuuni püük Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel seinnoodaga keelatud 1. juulist 31. detsembrini 2007.

c) on hariliku tuuni püük Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel söödalaevaga keelatud 15. novembrist 2007 kuni 15. maini 2008.

d) on hariliku tuuni püük Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel pelaagilise püügi traaleriga keelatud 15. novembrist 2007 kuni 15. maini 2008.

Artikkel 80f Lennukite kasutamine

Erandina määruse (EÜ) nr 973/2001 artiklist 5 võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et keelata lennukite ja helikopterite kasutamine hariliku tuuni otsimiseks konventsioonialal.

Artikkel 80g Alammõõt

1. Erandina määruse (EÜ) nr 973/2001 IV lisast on Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni uus alammõõt alates 13. juunist 2007. aastast 30 kg.

2. Erandina lõikest 1 ja ilma et see piiraks artikli 80i kohaldamist, kohaldatakse alates 13. juunist 2007 hariliku tuuni 8 kg alammõõtu järgmiste harilike tuunide suhtes:

a) Atlandi ookeani idaosast söödalaevade, veoõngede ja pelaagilise püügi traaleritega püütud harilik tuun.

b) Aadria merest kasvatamise eesmärgil püütud harilik tuun.

3. XVIa lisa I osas sätestatakse täiendavad eritingimused Atlandi ookeani idaosast söödalaevade, veoõngede ja pelaagilise püügi traaleritega püütud hariliku tuuni suhtes.

Artikkel 80h Hariliku tuuni valikuuringu programm

1. Erandina määruse (EÜ) nr 973/2001 artiklist 5a kehtestab iga liikmesriik valikuuringuprogrammi püütud hariliku tuuni koguse hindamiseks suuruse kaupa.

2. Sumpadest võetakse suuruseproovideks 100 isendit 100 tonni eluskala kohta või 10% sumbas olevate kalade kogusest. Suuruseproov võetakse pikkuse või kaalu järgi kalakasvanduses saagikogumise ajal ning surnud kaladest nende transportimise ajal vastavalt ICCATi poolt II ülesande raames vastuvõetud aruandemetoodikale.

3. Kauem kui aasta kasvatatud kalade puhul kehtestatakse lisaproovide võtmise metoodika.

4. Proovid võetakse saagikogumise ajal juhumeetodil kõigist sumpadest. 2007. aastal võetud proovide andmed tuleb edastada ICCATile 31. maiks 2008.

Artikkel 80i Kaaspüük

1. Harilikku tuuni aktiivselt püüdvatel või mittepüüdvatel laevadel lubatakse püüda alla 30 kg ja mitte vähem kui 10 kg kaaluvat harilikku tuuni maksimaalselt 8% ulatuses.

2. Lõikes 1 nimetatud protsenti arvutatakse kas kõnealuste laevade kogu kaaspüügi alusel püütud kalade arvust hariliku tuuni lossitud kogusaagi kohta või sellega samaväärse massiprotsendi alusel.

3. Kaaspüük tuleb lipuliikmesriigi kvoodist maha arvata. Surnud kalade vette tagasi laskmine on keelatud ja need tuleb lipuliikmesriigi kvoodist maha arvata.

4. Hariliku tuuni kaaspüügi lossimiste suhtes kohaldatakse artiklit 80n ja artikli 80p lõiget 3.

Artikkel 80j Harrastuskalapüük

1. Harrastuskalapüügi ajal on keelatud püüda, hoida pardal, ümber laadida või lossida rohkem kui ühte tuuni ühe merereisi kohta.

2. Harrastuskalapüügi käigus püütud hariliku tuuni turuleviimine on keelatud, v.a heategevuslikul eesmärgil.

3. Iga liikmesriik registreerib harrastuskalapüügi andmeid ja edastab need ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

4. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada harrastuskalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade, merre tagasilaskmine.

Artikkel 80k Sportlik kalapüük

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed sportliku kalapüügi reguleerimiseks, eelkõige kalapüügilubade kaudu.

2. Sportliku kalapüügi käigus püütud hariliku tuuni turuleviimine on keelatud, v.a heategevuslikul eesmärgil.

3. Iga liikmesriik registreerib sportliku kalastamise püügiandmeid ja edastab need ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

4. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada sportliku kalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade, merre tagasilaskmine.

3. jaguKontrollimeetmed

Artikkel 80l Hariliku tuuni püügi luba omavate laevade register

1. Iga liikmesriik saadab komisjonile 1. aprilliks 2007 elektroonilisel teel kõigi oma lipu all sõitvate kalalaevade nimekirja, kes võivad eripüügiloa alusel püüda Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel aktiivselt harilikku tuuni.

2. Komisjon saadab kõnealuse nimekirja ICCATi täitevsekretariaadile, et kanda need laevad ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registrisse.

3. ICCATi registrisse kandmata ühenduse kalalaevad ei tohi Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda, pardale jätta, ümber laadida, transportida, üle viia ega lossida.

4. Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 8a lõikeid 2, 4, 6, 7 ja 8 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 80m Hariliku tuuni püügi luba omavate tuunimõrdade register

1. Iga liikmesriik saadab komisjonile 1. aprilliks 2007 elektroonilisel teel oma nimekirja tuunimõrdadest, millega võidakse eripüügiloa alusel püüda Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni. Nimekiri peab sisaldama mõrdade nimesid ja registrinumbreid.

2. Komisjon saadab kõnealuse nimekirja enne 15. aprilli 2007 ICCATi täitevsekretariaadile, et kanda need tuunimõrrad ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate tuunimõrdade registrisse.

3. ICCATi registrisse kandmata ühenduse tuunimõrdadega ei tohi Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda ega nendega püütud tuune pardale jätta, ümber laadida ega lossida.

4. Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 8a lõikeid 2, 4, 6, 7 ja 8 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 80n Kindlaksmääratud sadamad

1. Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütud hariliku tuuni mis tahes koguste maha või ümber laadimine artiklis 80l osutatud laevadelt on keelatud mujal kui konventsiooniosaliste poolt kindlaksmääratud sadamates.

2. Liikmesriigid määravad lossimiseks kasutatava koha või rannikulähedase koha (määratud sadamad), kus tohib harilikku tuuni lossida või ümber laadida.

3. Liikmesriigid esitavad määratud sadamate nimekirja komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2007. Komisjon saadab selle nimekirja enne 15. aprilli 2007 ICCATi täitevsekretariaadile. Kõigist nimekirja muudatustest tuleb komisjonile ICCATi täitevsekretariaadile edastamiseks teatada vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist.

Artikkel 80o Ümberlaadimine

1. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 11 on hariliku tuuni ümberlaadimine Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel keelatud v.a suuri tuune õngega püüdvate laevade puhul, kes tegutsevad vastavalt muudetud ICCATi soovitusele 2005[06], millega kehtestatakse suuri tuune õngega püüdvate laevade ümberlaadimise kava .

2. Enne mis tahes sadamasse sisenemist esitab vastuvõtva laeva (püügilaev või töötlemislaev) kapten või tema esindaja selle liikmesriigi pädevale ametiasutusele, mille sadamat ta kasutada soovib, või selle liikmesriigi pädevale ametiasutusele, kus asjaomane kalakasvandus asub, vähemalt 48 tundi enne eeldatavat saabumisaega järgmise teabe:

a) eeldatav saabumisaeg,

b) pardale jäetud hariliku tuuni hinnanguline kogus,

c) teave geograafilise piirkonna kohta, kus saak püüti;

d) püügilaeva nimi ja number ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registris,

e) vastuvõtva laeva nimi ja number ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registris,

f) ümberlaaditava hariliku tuuni kogus,

3. Kalapüügilaevad ei tohi midagi ümber laadida ilma lipuriigi eelneva loata.

4. Püügilaeva kapten esitab ümberlaadimise ajal oma lipuriigile järgmise teabe:

a) ümberlaaditava hariliku tuuni kogused,

b) ümberlaadimise kuupäev ja sadam,

c) vastuvõtva laeva nimi, registrinumber ja number ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registris,

d) piirkond, kus tuun püüti.

5. Ümberlaadimissadama liikmesriigi pädev asutus või asjaomase kalakasvanduse pädevad asutused inspekteerivad vastuvõtvat laeva kohe pärast sadamasse saabumist ning kontrollivad ümberlaaditud kaupa ja vastavaid dokumente.

6. Ümberlaadimissadama liikmesriigi pädev asutus või asjaomase kalakasvanduse pädevad asutused saadavad 48 tunni jooksul pärast ümberlaadimist teate ümberlaadimise kohta püügilaeva lipuriigi pädevale asutusele.

7. Artiklis 80l osutatud ühenduse laevade kaptenid täidavad ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ja edastavad selle oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele. Deklaratsioon esitatakse hiljemalt 15 päeva pärast sadamas toimunud ümberlaadimist vastavalt XVIa lisa III osas kehtestatud vormile.

Artikkel 80p Dokumenteerimisnõuded

1. Lisaks määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklite 6 ja 8 nõuete täitmisele peavad artiklis 80l osutatud ühenduse laevade kaptenid sisestama püügipäevikusse XVIa lisa II osas loetletud teabe.

2. Artiklis 80l osutatud ja ühistes püügioperatsioonides osalevate ühenduse laevade kaptenid märgivad püügipäevikusse järgmise teabe:

a) kui saak võetakse pardale või paigutatakse sumpadesse:

- kuupäev ja kellaaeg,

- asukoht (pikkus- ja laiuskraad),

- pardale võetud või sumpadesse paigutatud saagi kogus,

- kalapüügilaeva, kelle püügivahenditega saak püüti, nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung,

b) kui saaki ei võeta pardale või on enne üleviimist või sumpadesse paigutamist võrgus:

- kuupäev ja kellaaeg,

- asukoht (pikkus- ja laiuskraad),

- märkus, et saaki ei ole pardale võetud ega sumpadesse paigutatud,

- kalapüügilaeva, kelle püügivahenditega saak püüti, nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung.

3. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 7 esitab käesoleva määruse artiklis 80l osutatud laeva kapten või tema esindaja selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle sadamat või lossimisrajatist ta soovib kasutada, vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega järgmise teabe:

a) eeldatav saabumisaeg,

b) pardale jäetud hariliku tuuni hinnanguline kogus,

c) teave piirkonna kohta, kus saak püüti;

4. Liikmesriigi asjaomane asutus saadab 48 tunni jooksul pärast lossimist teate lossimise kohta laeva lipuriigi pädevale asutusele.

Artikkel 80q Kontroll sadamas või kasvanduses

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõiki Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütud hariliku tuuni lossimiseks ja/või ümberlaadimiseks kindlaksmääratud sadamasse sisenevaid ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registrisse kantud laevu kontrollitakse sadamas.

2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed sumpadesse paigutamiste kontrollimiseks oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates kalakasvandustes.

3. Kui kasvandus asub väljaspool liikmesriikide jurisdiktsiooni jäävates vetes, kohaldatakse kasvanduse eest vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute asukohaliikmesriikide suhtes lõiget 2 mutatis mutandis .

Artikkel 80r Püügiaruanded

1. Artiklis 80l osutatud ühenduse laevade kaptenid saadavad oma lipuliikmesriikidele hariliku tuuni koguseid käsitlevad püügiaruanded, sh aruanne nullpüügi kohta.

2. Esimest korda saadetakse aruanne hiljemalt kümne päeva jooksul pärast Atlandi ookeani idaossa või Vahemerre saabumist või püügireisi algust. Ühiste püügioperatsioonide puhul peab kapten märkima, millise laeva või laevade puhul tuleb saagid lipuriigi kvoodist maha arvestada.

3. Alates 1. juunist 2007 saadavad kalalaevade kaptenid hariliku tuuni püügikoguste aruandeid, sh nullpüügiaruandeid iga viie päeva kohta.

4. Iga liikmesriik edastab püügiaruanded elektroonilisel teel või muul viisil ICCATi sekretariaati.

5. Liikmesriigid teatavad enne iga kuu viieteistkümnendat kuupäeva komisjonile elektroonilisel kujul Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütud hariliku tuuni kogused, mis on tema lipu all sõitvate laevade poolt lossitud, ümberlaaditud või sumpadesse paigutatud eelmise kuu jooksul.

Artikkel 80s Ristkontroll

1. Liikmesriigid kontrollivad, sh laevaseiresüsteemi abil, püügipäevikute täitmist ning püügipäevikutes, üleviimise või ümberlaadimise dokumentides ja püügidokumentides registreeritud asjakohast teavet.

2. Liikmesriigid võrdlevad kõigi lossimiste, ümberlaadimiste või sumpadesse paigutamiste puhul halduslikku ristkontrolli käigus laevade püügipäevikutes või ümberlaadimisdeklaratsioonides ning lossimisdeklaratsioonides või sumpadesse paigutamise deklaratsioonides liikide kaupa esitatud koguseid ja mis tahes muudes asjakohastes dokumentides, näiteks arvetes ja/või müügiteatistes esitatud koguseid.

Artikkel 80t Sumpadesse paigutamine

1. Liikmesriik, kelle jurisdiktsioonis hariliku tuuni kasvandus asub, esitab liikmesriigile või konventsiooniosalisele, kelle lipu all sõitvad laevad tuuni püüdsid ning ICCATi sekretariaadile ühe nädala jooksul pärast sumpadesse paigutamist vaatleja valideeritud aruande sumpadesse paigutamise kohta. See aruanne peab sisaldama määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklis 4b osutatud puuripanemise deklaratsioonis sisalduvat teavet.

2. Kui nuumamisega tegelev ettevõte asub väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevates vetes, kohaldatakse ettevõtte eest vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute või asukohaliikmesriikide suhtes lõiget 1 mutatis mutandis .

3. Enne mis tahes üleviimist teatab kasvanduse liikmesriigi pädev asutus püügilaeva lipuriigile oma lipu all sõitvate kalalaevade püütud koguste sumpadesse paigutamisest. Püügilaeva lipuliikmesriik taotleb kasvanduse liikmesriigi pädevalt asutuselt saagi konfiskeerimist ja kala merre tagasilaskmist juhul, kui ta leiab pärast kõnealuse teabega tutvumist, et:

a) kalalaeval, kes teatas kalapüügist, ei olnud sumpadesse paigutatud hariliku tuuni jaoks piisavalt kvooti,

b) kalakogusest ei ole nõuetekohaselt teavitatud ega arvesse võetud mis tahes kohaldatava kvoodi arvutamisel,

c) kalalaeval, kes teatas kalapüügist, ei ole luba püüda harilikku tuuni.

4. Ühenduse kalalaeva kapten peab hiljemalt 15 päeva pärast üleviimist vedurpuksiiridele või sumpadesse paigutamist täitma ja saatma lipuliikmesriigile ICCATi üleviimisdeklaratsiooni vastavalt XVIa lisa III osas kehtestatud vormile. Üleviimisdeklaratsioon peab üleviidava kalaga sumpadesse transportimise ajal kaasas olema.

Artikkel 80u Mõrrapüük

1. Pärast iga tuunimõrraga püüki tuleb saak üles märkida ja edastada püügiaruanne pädevale asutusele elektroonilisel teel või muul viisil 48 tunni jooksul pärast igat püüki.

2. Iga liikmesriik edastab saadud püügiaruande ICCATi sekretariaadile elektroonilisel teel.

Artikkel 80v Vaatlusprogramm

1. Iga liikmesriik tagab vaatleja olemasolu talle kuuluvatel üle 15meetri pikkustel kalalaevadel vähemalt:

a) 20% aktiivsetest seineritest. Ühiste püügioperatsioonide puhul peab vaatleja püüdmise ajal kohal viibima,

b) 20% aktiivsetest pelaagilise püügi traaleritest,

c) 20% aktiivsetest õngepüügilaevadest,

d) 20% aktiivsetest söödalaevadest,

e) 100% tuunimõrdadest saagi kogumise ajal.

Vaatleja ülesandeks on eelkõige:

a) kontrollida laeva vastavust käesolevale peatükile,

b) dokumenteerida kalastustegevus ja koostada selle kohta aruanne,

c) vaadelda ja hinnata saaki ning kontrollida püügipäevikusse tehtud kandeid,

d) teha kindlaks ja märkida üles laevad, mis võivad tegeleda kalapüügiga, mis on vastuolus ICCATi kaitsemeetmetega.

Lisaks teeb vaatleja teadustööd, kogudes näiteks Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni nõudmisel ja vastavalt oma alalise uuringute ja statistikakomitee juhistele II ülesande andmeid.

2. Iga liikmesriik, kelle jurisdiktsioonis hariliku tuuni kasvandus asub, tagab vaatleja kohaloleku hariliku tuuni sumpadesse paigutamise ja sumpadest saagi kogumise ajal.

Vaatleja ülesandeks on eelkõige:

a) jälgida kasvanduses toimuvat ja teostada järelevalvet määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklite 4a, 4b ja 4c nõuetele vastavuse üle,

b) valideerida artiklis 80t nimetatud sumpadesse paigutamise aruandeid,

c) teha teadustööd, näiteks võtta Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni nõutavaid proove vastavalt kõnealuse komisjoni alalise uuringute ja statistikakomitee juhistele.

Artikkel 80w Jõustamine

1. Liikmesriik rakendab laeva suhtes jõustamismeetmeid juhul, kui vastavalt riigi õigusele on kindlaks tehtud, et tema lipu all sõitev laev ei täida artiklite 80e, 80g, 80n, 80o ja 80p sätteid. Meetmed võivad olenevalt rikkumise tõsidusest ja vastavalt riigi õigusaktide asjakohastele sätetele olla järgmised:

a) rahatrahvid,

b) ebaseaduslike püügivahendite ja saagi arestimine,

c) laeva sekvestrimine,

d) püügiloa peatamine või tühistamine,

e) vajaduse korral püügikvoodi vähendamine või tühistamine.

2. Iga liikmesriik, kelle jurisdiktsioonis hariliku tuuni kasvandus asub, rakendab kasvanduse suhtes jõustamismeetmeid juhul, kui vastavalt selle riigi õigusele on kindlaks tehtud, et kasvandus ei täida käesoleva määruse artikli 80t ja artikli 80v lõike 2 ning määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklite 4a, 4b ja 4c sätteid. Kõnealused meetmed võivad olenevalt rikkumise tõsidusest ja vastavalt riigi õigusaktide asjakohastele sätetele olla järgmised:

a) rahatrahvid,

b) nuumamisega tegeleva ettevõtte tegevusloa peatamine või tühistamine,

c) sumpadesse paigutamise või hariliku tuuni koguste turustamise keeld.

Artikkel 80x Turumeetmed

1. Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni sisekaubandus, lossimine, import, eksport, kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, reeksport ja ümberlaadimine, millega ei ole kaasas käesolevas peatükis nõutud täpset, täielikku ja valideeritud dokumentatsiooni, on keelatud.

2. Hariliku tuuni sisekaubandus, import, lossimine, kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, töötlemine, eksport, reeksport ja ümberlaadimine on keelatud nende kalalaevade puhul, kelle lipuriigil ei ole Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni püügiks ICCATi majandamis- ja kaitsemeetmete tingimuste alusel välja antud kvooti, püügilimiiti või püügikoormuse piiranguid või kelle lipuriigi püügivõimalused on ammendatud.

3. ICCATi hariliku tuuni kasvatamist käsitlevale soovitusele 2006[7] mittevastavate kasvanduste hariliku tuuni sisekaubandus, import, lossimine, töötlemine ja eksport on keelatud.

Artikkel 80y Ümberarvestustegurid

Töödeldud hariliku tuuni ekvivalentse kogumassi arvutamiseks kohaldatakse ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee poolt vastu võetud ümberarvestustegureid.

Artikkel 80z ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava

1. Ühenduses kohaldatakse ICCATi neljandal korralisel koosolekul (1975. a novembris, Madridis) vastuvõetud ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava. Kava tekst on esitatud XVIa lisa IV osas.

2. Liikmesriigid, kelle kalalaevadel on lubatud püüda harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel, peavad määrama inspektorid, kes teostavad kontrolle merel.

3. Komisjon võib määrata kava elluviimiseks ühenduse inspektoreid.

4. Ühenduse järelevalve- ja kontrollitegevust koordineerib komisjon. Sel eesmärgil võib ta koostada asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ühisinspekteerimise programme, mis võimaldavad ühendusel täita ICCATi kavast tulenevaid kohustusi. Liikmesriigid, kelle laevad tegelevad reguleeritud kalavarude püügiga, võtavad vastu vajalikud meetmed, et hõlbustada nende programmide rakendamist eelkõige vajaliku inim- ja materiaalse ressursi ning nende kasutamise aegade ja piirkondade osas.

5. Liikmesriigid teatavad 1. aprilliks 2007 komisjonile inspektorite ja inspekteerimislaevade nimed, keda nad kavatsevad määrata järgmisel aastal kava ellu viima. Selle teabe alusel koostab komisjon koostöös liikmesriikidega esialgse kava ühenduse osalemise kohta kava elluviimises 2007. aastal ning saadab selle ICCATi sekretariaadile ja liikmesriikidele.

2) I D lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

3) Käesoleva määruse II lisa tekst lisatakse XVIa lisana.

Artikkel 2 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA

Määruse (EÜ) nr 41/2007 I D lisas asendatakse Atlandi ookeanis 45° läänepikkusest ida poole jääva ja Vahemere püügipiirkonna harilikku tuuni käsitlev kanne järgmisega:

Liik: | Harilik tuun Thunnus thynnus | Piirkond: | Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust, ja Vahemeri BFT/AE045W |

Küpros | 154,68 |

Kreeka | 287,23 |

Hispaania | 5568,21 |

Prantsusmaa | 5493,65 |

Itaalia | 4336,31 |

Malta | 355,59 |

Portugal | 523,88 |

Kõik liikmesriigid | 60 | (1) |

EÜ | 16 779,55 |

Lubatud kogupüük | 29 500 |

1) V.a Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Malta ja Portugal ning ainult kaaspüügina. |

II LISA

Lisatakse XVIa lisa:

XVIa LISA ICCATi hariliku tuuni varude taastamiskava

I osaAtlandi ookeani idaosas söödalaevaga, veoõnge ja pelaagilise püügi traaleriga kalastamise suhtes kohaldatavad eritingimused

1. Iga liikmesriik piirab oma hariliku tuuni püügi luba omavate söödalaevade või veoõngedega laevade maksimumarvu 2006. aastal hariliku tuuni sihtpüügiga tegelenud laevade arvuga.

2. Iga liikmesriik piirab oma hariliku tuuni kaaspüügi luba omavate pelaagilise püügi traalerite arvu.

3. Liikmesriigid esitavad 1. aprilliks 2007 ICCATi sekretariaadile punktide 1 ja 2 kohaselt määratud kalalaevade arvu.

4. a) Iga liikmesriik tagab, et punktides 1 ja 2 osutatud laevad, kellel on eripüügiluba, kantakse nimekirja, mis sisaldab iga laeva nime ja komisjoni 30. detsembri 2003 määruse (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevastiku registri kohta)[4] I lisas määratletud ühenduse laevastikuregistri numbrit. Liikmesriigid annavad eripüügiloa ainult juhul, kui laev on kantud ICCATi hariliku tuuni püügi loaga laevade registrisse.

b) Iga liikmesriik saadab komisjonile alapunktis a osutatud nimekirja ja kõik selle muudatused elektroonilise kujul.

c) Punkti 4 alapunktis a osutatud nimekirja muudatused edastatakse komisjonile vähemalt viis päeva enne seda, kui uus, nimekirja lisatud laev saabub Atlandi ookeani idaossa või Vahemerele. Komisjon edastab muudatused kohe ICCATi sekretariaadile.

5. Iga liikmesriik jaotab kuni 10% oma hariliku tuuni püügikvoodist tema püügiloaga laevade vahel, kusjuures alla 17meetrise üldpikkusega söödalaevad võivad püüda maksimaalselt 200 tonni vähemalt 6,4 kg kaaluvat harilikku tuuni.

6. Iga liikmesriik võib jaotada kuni 2% oma hariliku tuuni püügikvoodist rannalähedaseks värske kala püügiks.

7.a) Käesoleva lisa punktides 1 ja 2 osutatud laevadelt ei tohi lossida ega ümber laadida Atlandi ookeani idaosast või Vahemerest püütud hariliku tuuni mis tahes kogust mujal kui lepinguosaliste määratud sadamates.

b). Liikmesriigid määravad lossimiseks kasutatava koha või rannikulähedase koha (määratud sadamad), kus on lubatud harilikku tuuni lossida või ümber laadida.

c). Liikmesriigid esitavad määratud sadamate nimekirja komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2007. Komisjon saadab selle enne 15. aprilli 2007 ICCATi täitevsekretariaadile. Kõigist hilisematest nimekirja muudatustest tuleb komisjonile ICCATi täitevsekretariaadile edastamiseks teatada vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist.

8. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 7 esitab punktis 1 või 2 nimetatud laeva kapten või tema esindaja selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille sadamat või lossimisrajatist ta soovib kasutada, vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega järgmise teabe:

a) eeldatav saabumisaeg,

b) pardale jäetud hariliku tuuni hinnanguline kogus,

c) teave piirkonna kohta, kus saak püüti.

9. Iga liikmesriik rakendab püügiaruandluse süsteemi, mis tagab tõhusa järelevalve iga laeva kvoodi kasutamise üle.

10. Harilikku tuuni tohib turustusviisist olenemata lõpptarbijale jaemüügiks pakkuda ainult siis, kui asjaomases märgistuses või etiketil esitatakse:

a) liik ja kasutatud püügivahendid,

b) püügipiirkond ja -kuupäev.

11. Alates 1. juulist 2007 rakendavad liikmesriigid, kelle söödalaevadel on lubatud Atlandi ookeani idaosas harilikku tuuni püüda, järgmisi sabasildiga seotud nõudeid:

a) igale harilikule tuunile tuleb kohe pärast mahalaadimist kinnitada sabasilt;

b) igal sabasildil peab olema kordumatu identifitseerimisnumber ja see peab olema kantud harilikku tuuni käsitlevatesse statistilistesse dokumentidesse ja olema märgitud mis tahes tuuni sisaldavale pakendile.

II osa Püügipäevikule esitatavad nõuded:

Püügipäevikule esitatavad miinimumnõuded

1. Püügipäeviku lehed peavad olema nummerdatud.

2. Püügipäevikut tuleb täita iga päev (keskööl) ja enne sadamasse saabumist.

3. Püügipäevikut tuleb täita merel tehtavate kontrollide korral.

4. Üks püügipäeviku lehe eksemplar peab jääma püügipäevikusse.

5. Püügipäevik peab sisaldama andmeid ühe käitamisaasta kohta.

Püügipäevikusse kantav minimaalne standardteave:

1. Kapteni nimi ja aadress

2. Sadamad koos väljumis- ja saabumiskuupäevadega

3. Laeva nimi, registrinumber, ICCATi number ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number (võimaluse korral). Ühiste püügioperatsioonide korral kõigi osalevate laevade nimed, registrinumbrid, ICCATi numbrid, IMO numbrid (võimaluse korral).

4. Püügivahendid:

a) laevatüübi FAO kood

b) mõõtmed (pikkus, võrgusilma suurus, õngekonksude arv, ...)

5. Merel tehtavad toimingud (vähemalt) ühe lausega püügipäeva kohta, sh järgmine teave:

a) tegevus (kalapüük, aurutamine)

b) asukoht: täpne asukoht (kraadides ja minutites) päevade kaupa, mis märgitakse iga püügi kohta või keskpäeval, kui selle päeva jooksul kalu ei püütud.

c) teave saagi kohta:

6. Liigi määratlus:

a) FAO koodi järgi

b) kogumass kilogrammides päeva kohta

7. Kapteni allkiri

8. Vaatleja allkiri (võimaluse korral)

9. Kaalumisviis: hinnang, kaalumine pardal.

10. Püügipäevikusse kantakse kala ekvivalentne eluskaal ja märgitakse hindamisel kasutatavad ümberarvestustegurid.

Miinimumteave lossimise, ümberlaadimise ja üleviimise puhul:

1. Lossimis-, ümberlaadimis- või üleviimissadamad koos kuupäevadega

2. Tooted

a) tutvustus

b) kalade või kastide arv ja kogus kilogrammides

3. Kapteni või laeva agendi allkiri

III osa ICCATi ÜLEVIIMIS- VÕI ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOON

Dokument nr ICCATi ÜLEVIIMIS- VÕI ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOON

Vedurpuksiir või transpordilaev Laeva nimi ja raadiokutsung: Lipp: Lipuriigi loa number: Riiklik registrinumber: ICCATi registrinumber: IMO number: | Kalalaev Laeva nimi ja raadiokutsung: Lipp: Lipuriigi loa number: Riiklik registrinumber: ICCATi registrinumber: Pardatähis: Püügipäeviku lehekülje number: |

Päev Kuu Tund Aasta|2_|0_|__|__| Kalalaeva kapteni nimi: vedurpuksiiri või transpordilaeva kapteni nimi: ÜMBERLAADIMISKOHT

Väljumine |__|__| |__|__| |__|__| (kust) |__________|

Saabumine |__|__| |__|__| |__|__| (kuhu) |__________| Allkiri: Allkiri:

Üleviimine/Ümberlaadimine |__|__| |__|__| |__|__| |__________|

Ümberlaadimise puhul märkige kaal kilogrammides või kasutatav mõõtmisühik (nt kast, korv) ning selle ühiku lossimiskaal kilogrammides: |___| kilogrammi.

Eluskalade ümberlaadimisel märkige ühikute arv ja eluskaal

Sa-dam

|Meri

Laius-kraadPikkus-kraad |Liik |Ühikute arv |Tüüp

Elus-kala |Tüüp

Terve kala |Tüüp

Roogi-tud kala |Tüüp

Peata kala |Tüüp

Fileeri-tud kala |Tüüp

Toode

|Edasised üleviimised / ümberlaadimised

Kuupäev:Koht/Asukoht koordinaatide süsteemis:

Loa number:

Transportiva laeva kapteni allkiri:

Vastuvõtva laeva nimi:

Lipp:

ICCATi registrinumber:

IMO number:

Kapteni allkiri:

Kuupäev:Koht/Asukoht koordinaatide süsteemis:

Loa number:

Transportiva laeva kapteni allkiri:

Vastuvõtva laeva nimi:

Lipp:

ICCATi registrinumber:

IMO number:

Kapteni allkiri:

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |ICCATi vaatleja allkiri (võimaluse korral):

Kohustused üleviimise või ümberlaadimise korral:

1. Vastuvõtvale laevale (puksiir-, töötlemis- või transpordilaevale) tuleb esitada üleviimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni originaal.

2. Üleviimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni koopiat peab hoidma vastav püügilaev.

3. Edasisi üleviimisi või ümberlaadimisi tehakse laeval tegutseda lubava asjaomase lepinguosalise loal.

4. Vastuvõttev laev, kelle valduses kala on, peab üleviimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni originaali alles hoidma kasvanduseni või lossimiskohani.

5. Üleviimine või ümberlaadimine tuleb kanda iga asjaomase laeva püügipäevikusse.

IV OSA ICCATi RAHVUSVAHELISE ÜHISINSPEKTEERIMISE KAVA

Komisjon leppis oma neljandal korralisel koosolekul (Madrid, november 1975) kokku, et:

vastavalt konventsiooni artikli IX lõikele 3 soovitab komisjon konventsiooni ja sellest tulenevate meetmete kohaldamise tagamiseks järgmise rahvusvahelise kontrolli korra kehtestamist väljaspool riikide jurisdiktsiooni jäävate vete üle.

1. Kontrolli teostavad konventsiooniosaliste riikide valitsuste kalanduskontrollitalituste inspektorid. Selleks tuleb komisjonile teatada valitsuste määratud inspektorite nimed.

2. Laevadel, mille pardal on inspektorid, tuleb heisata komisjoni heakskiidetud erilipp või -vimpel näitamaks, et inspektor teostab rahvusvahelist kontrolli. Selliselt kasutatavate laevade, mis võivad olla spetsiaalsed inspekteerimislaevad või kalalaevad, nimed teatatakse komisjonile esimesel võimalusel.

3. Iga inspektor kannab kaasas lipuriigi ametiasutuste poolt komisjoni heakskiidetud vormis väljaantud isikut tõendavat dokumenti, mis antakse talle ametisse määramisel ja kus on kirjas, et tal on volitused tegutseda komisjoni heakskiidetud korras.

4. Vastavalt punktis 9 kokkulepitud korrale peab riikide jurisdiktsioonist väljapoole jäävates konventsiooni alla kuuluvates vetes parasjagu tuuni või selle lähiliikide püüdmiseks kasutatav laev peatuma, kui ta on saanud inspektorit transportivalt laevalt vastava signaali, mis on edastatud rahvusvahelises signalisatsioonikoodis, välja arvatud kalastamise ajal, sel juhul peab ta peatuma kohe pärast kalastamise lõpetamist. Laeva kapten[5] peab inspektori, kellel võib kaasas olla tunnistaja, pardale lubama. Kapten peab inspektoril võimaldama kontrollida kalasaaki, püügivahendeid ja kõiki asjakohaseid dokumente nii, nagu inspektor peab asjaomase laeva lipuriigiga seotud kehtivate komisjoni soovituste järgimise kontrollimiseks vajalikuks ning inspektor võib küsida mis tahes selgitusi, mida ta peab vajalikuks.

5. Laeva pardale minnes esitab inspektor punktis 3 kirjeldatud dokumendi. Inspekteerimisi tuleb teha nii, et kontrollimine tekitaks kalalaevale võimalikult vähe tüli ja et oleks välditud kala kvaliteedi halvenemine. Inspektor peab oma vaatlustes piirduma faktide kindlakstegemisega seoses asjaomase laeva lipuriigiga seotud kehtivate komisjoni soovituste järgimisega. Kontrolli käigus võib inspektor küsida kaptenilt mis tahes abi. Ta koostab oma kontrolli kohta komisjoni heakskiidetud vormis inspekteerimisakti. Inspektor allkirjastab akti laeva kapteni juuresolekul, kes võib aktile lisada või on lisanud mis tahes tähelepanekuid, mida ta peab vajalikuks ning kes peab neile tähelepanekutele alla kirjutama. Akti koopiad antakse laeva kaptenile ja inspektori päritoluriigile, kes edastab need laeva lipuriigi asjaomastele asutustele ja komisjonile. Komisjoni soovituste rikkumise avastamisel peaks inspektor võimaluse korral teavitama ka lipuriigi pädevaid asutusi, ning teatama sellest komisjonile ning teadaolevalt läheduses viibivatele lipuriigi inspekteerimislaevadele.

6. Inspektori takistamist või tema juhiste täitmatajätmist käsitleb laeva lipuriik nii, nagu oleks takistatud lipuriigi inspektorit või jäetud täitmata viimase juhised.

7. Inspektorid täidavad oma kohustusi vastavalt kavas sätestatud eeskirjadele, aga jäävad oma riikide asutuste kontrolli alla ja vastutavad nende ees.

8. Konventsiooniosaliste valitsused võtavad arvesse ja rakendavad meetmeid välisriigi inspektorite aktide põhjal vastavalt käesolevale kavale ja kooskõlas oma riigi õigusaktidega samal alusel kui oma inspektorite aktide puhul. Käesoleva lõike sätted ei pane konventsiooniosalise valitsusele kohustust anda välisriigi inspektori aktile tõendina kõrgemat väärtust kui sellel oleks inspektori päritoluriigis. Konventsiooniosaliste valitsused teevad koostööd, et hõlbustada kohtu- või muid menetlusi inspektori poolt käesoleva kava kohaselt esitatud akti alusel.

9. i) Konventsiooniosaliste valitsused teatavad iga aasta 1. märtsiks komisjonile käesolevas kavas osalemise esialgsed plaanid järgmiseks aastaks ning komisjon võib anda konventsiooniosaliste valitsustele soovitusi riikide tegevuse koordineerimiseks selles valdkonnas, sh inspektorite arvu ja neid transportivate laevade arvu osas.

ii) Konventsiooniosaliste valitsused kohaldavad käesolevas ettepanekus kehtestatud korda ja osalemise plaane, kui nad ei ole teisiti kokku leppinud; ja niisugusest kokkuleppest tuleb teatada komisjonile.

Kava rakendamine mis tahes kahe konventsiooniosalise valitsuse poolt peatatakse siiski kuni kokkuleppe sõlmimiseni, kui üks pooltest on sellest komisjonile teatanud.

10. i) Püügivahendeid kontrollitakse vastavalt alapiirkonnas kehtivatele õigusnormidele, kus kontrolli teostatakse. Inspektor märgib akti rikkumise laadi.

ii) Inspektoril on õigus kontrollida kõiki kasutuses olevaid või tekil olevaid kasutusvalmis püügivahendeid.

11. Inspektor kinnitab komisjoni heakskiidetud identifitseerimismärgi igale püügivahendile, mis näib olevat vastuolus kontrollitava laeva lipuriigiga seotud kehtivate komisjoni soovitustega, ning märgib selle fakti oma akti.

12. Inspektor võib pildistada püügivahendeid nii, et oleks näha need osad, mis tema arvates on vastuolus kehtiva määrusega, ning pildistatud esemed tuleb aktis loetleda ja fotode koopiad tuleb lisada lipuriigile saadetavale aruandele.

13. Inspektoril on komisjoni kehtestatud tingimustel õigus uurida kalasaaki, et teha kindlaks, kas järgitakse komisjoni soovitusi. Ta edastab oma tähelepanekud kontrollitava laeva lipuriigi asutustele niipea kui võimalik. (Kahe aasta aruanne 1974–1975, II osa).

Märkused

Lepiti kokku, et rahvusvahelise inspekteerimiskava jõustumiskuupäev lükatakse edasi kuni komisjon otsustab teisiti.

ICCATi vimpel:

[pic]

[1] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59

[2] ELT L 15, 20.1.2007, lk 1

[3] EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33

[4] ELT L 5, 9.1.2004, lk 25.

[5] Kapten on isik, kes juhib laeva.