52007PC0069

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 23.2.2007

KOM(2007) 69 lõplik

2007/0032 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

rahva ja eluruumide loenduste kohta

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Rahvusvahelised, Euroopa ja liikmesriikide institutsioonid vajavad piisavalt usaldusväärset teavet Euroopa Liidu rahvastiku ja eluaseme kohta. Peaaegu igas poliitikavaldkonnas, milles EL tegutseb, olgu see siis majandus-, sotsiaal- või keskkonnapoliitika, on tegevuseesmärkide püstitamiseks ja edusammude hindamiseks vaja kvaliteetseid rahvastikuandmeid. Loendusandmed võimaldavad ELi liikmesriike objektiivselt võrrelda. Võrreldavuse saavutamiseks võidakse andmeid kasutada vahetult (nt kui paljusid inimesi teatav probleem/meede puudutab?) või esitada nende põhjal näitajad ühe inimese kohta. Peale selle on Euroopa tasandil võrreldavad loendusandmed iga-aastaste demograafiliste hinnangute, valikvaatluste ja piirkonnaanalüüside tugisambaks. Käesoleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekuga luuakse alus Euroopa tasandil võrreldavate andmete kogumisele eluaseme kohta. 1) Käesoleva ettepaneku kohaselt iga kümne aasta tagant esitatavad andmed peavad hõlmama asjakohase valiku muutujaid. Peaeesmärk on anda piisavalt üksikasjalik ülevaade rahvastiku struktuurist ja -näitajatest, et võimaldada paljudes poliitikavaldkondades kavandamiseks, haldamiseks ja järelevalveks vajalikke süvaanalüüse. Selline poliitika on sageli seotud Euroopa tasandiga ning nii Euroopa Liidu institutsioonid kui ka liikmesriigid vajavad Euroopa riikide vahelisi usaldusväärseid võrdlusandmeid. 2) Käesoleva ettepaneku kohaselt esitatavad andmed aitavad hoida iga-aastaste rahvastikuhinnangute kvaliteeti. Iga-aastased rahvastikuhinnangud põhinevad tavaliselt kas registritel või muudel demograafilistel arvutustel, mida ajakohastatakse haldusaktide põhjal. On üldtuntud tõsiasi, et need hinnangud vajavad perioodilist, loenduspõhist kontrollimist / statistiliste ja tehniliste vigade korrigeerimist. Iga-aastaste rahvastikuhinnangute loenduspõhise kontrolli/korrigeerimise kahe vooru vahe ei tohiks olla pikem kui kümme aastat. Käesoleva ettepaneku kohasel andmete kogumisel oleks igal aastal tehtavatele rahvastikuhinnangutele positiivset mõju. Rahvastikuandmetele esitatavad kvaliteedinõuded on väga ranged, nagu ilmneb järgmistest näidetest: - Demokraatia toimimiseks Euroopa Liidus tuleb koostada võimalikult kvaliteetseid iga-aastaseid rahvastikuhinnanguid. Euroopa Liidu Nõukogu kodukorra artikli 11 lõikes 5 on määratletud kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine nõukogus. Üks kriteerium on, et kvalifitseeritud häälteenamus esindab liikmesriike, kelle rahvastik moodustab vähemalt 62% Euroopa Liidu rahvastikust. - Euroopa Liit toetab oma vaesemate piirkondade arengut. Tõukefondide eesmärk lähendada ELi piirkonnad on ELi ühtekuuluvuspoliitika peamine prioriteet. Arengus mahajäänud piirkonnaks peetakse neid piirkondi, mille sisemajanduse kogutoodang on alla 75% ühenduse (EL 25) keskmisest. Abikõlblike piirkondade kindlakstegemiseks on vaja kvaliteetseid piirkondliku tasandi rahvastikuandmeid. Piirkondlike rahvastikuuuringute kvaliteet sõltub uuringute aluseks olevate allikate piisavalt üksikasjalikust jaotusest piirkondade kaupa. Kehtiv õiguslik raamistik, mis näeb ette tõukefondide üldsätted, on nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006. - Rahvastikuandmed võivad kaudselt mõjutada rahvamajanduse arvepidamist. 3) Euroopa Liidu pädevusse kuulub piirkondliku ühtekuuluvuse küsimus, mis on tavaliselt üks suurim eelarvepunkt. Käesoleva määruse kohaselt andmeid kogudes saadakse kõik piirkondlikud rahvastikuandmed, mis on vajalikud piirkondliku ühtekuuluvuse saavutamisel tehtavate edusammude hindamiseks. 4) Paljude oluliste ELis ühtlustatud valikvaatluste tegemisel on valimite moodustamiseks ja tulemuste ekstrapoleerimiseks (nt tööjõu-uuringud) vaja statistilisi andmeid eri piirkondade rahvastiku struktuuri kohta. Statistiline raamistik tuleb ühtlustada Euroopa tasandil, et tagada vaatlustulemuste võrreldavus. Käesoleva ettepaneku kohane andmete kogumine loob nimetatud statistilise raamistiku. 5) Ettepanekuga pannakse alus kvaliteetsete ja võrreldavate andmete kogumisele eluaseme kohta. Elamumajanduses valitseval olukorral on oluline mõju. - Rahuldava eluaseme tagamine on sotsiaalpoliitika keskne küsimus. 2001. aastal Laekenis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil rõhutasid liikmesriikide valitsused, et tuleb välja töötada ühised sotsiaalse kaasatuse näitajad, mis on otseselt seotud eluasemega, ja ühtlasi tugevdada vastavaid statistikamehhanisme. Ent nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil on ikka veel puudus eluasemega seotud näitajatest. Liikmesriikide elamumajanduse eest vastutavad ministrid on korduvalt rõhutanud vajadust võrreldavate andmete järele eluaseme kohta. - Hooned, milles asuvad tavaleibkonnad, on olulised energia, vee ning muude keskkonnamõju omavate kaupade ja teenuste tarbijad. - Elamumajandusel on oluline mõju majandusele (eluaseme pakkumine ja nõudlus, rahastamine, ehitamine, remont). |

Üldine taust Kui käesoleva õigusakti ettepaneku eesmärke ei saavutata, avaldab see negatiivset mõju nii Euroopa statistikasüsteemile kui ka juriidiliste kohustuste (nt enamushääletamine, tõukefondid) täitmisele ning vastaval statistikal põhinevate analüüside ja poliitika hindamise kvaliteedile. Viimane rahva ja eluruumide loendus korraldati Euroopa Liidus 2001. aruandeaastaks. See ei põhinenud ühelgi Euroopa õigusaktil, vaid suulisel kokkuleppel. On selgunud, et suuline kokkulepe ei taga piisavalt sellist kvaliteeti, mida andmetelt eeldatakse nende edasist otstarvet silmas pidades. - Võrdluskuupäevade suur varieeruvus vähendas oluliselt võrreldavust: võrdluskuupäevad jaotuvad 39 kuu peale, ulatudes 1999. aasta märtsist (Prantsusmaa) kuni 2002. aasta maini (Poola); Malta andmed pärinevad koguni 1995. aasta novembrist. - Täpsust ei tagatud: kuigi suulise kokkuleppe järgi pidid kõik edastama oma andmed Eurostatile 30. juuniks 2003, saadi viimased andmed 2005. aasta keskel, mistõttu need avaldati 2005. aasta septembris, s.o 44 kuud pärast võrdlusaasta lõppu. - Algselt esitatud andmed olid sageli puudulikud, osaliselt kinnitamata või vasturääkivad. Arvukad palved kontrollida andmed üle venitasid statistika tegemise protsessi. Arvestades loendusandmete olulisi kasutusvõimalusi, on nõutavad kõrgemad metaandmete ja kvaliteedi tagamise standardid. |

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Ettepanekus käsitletavas valdkonnas praegu kehtivad õigusnormid puuduvad. |

Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Euroopa õigusaktid nõuavad, et Eurostat esitaks võimalikult kvaliteetseid rahvastikuandmeid (nt enamushääletamine, tõukefondid; vt punkt 2 „Ettepaneku põhjused ja eesmärgid” eespool). Peale selle on paljudes poliitikavaldkondades, milles EL tegutseb, tegevuseesmärkide püstitamiseks ja edusammude hindamiseks vaja andmeid rahvastiku ja/või eluaseme kohta. Andmeid peab saama võrrelda Euroopa tasandil ja sageli vajatakse neid sellisel piirkondlike üksikasjade ja muutujate jaotuse tasemel ning sellise kvaliteediga, mida saavad kindlustada üksnes Euroopa õigusaktid rahva ja eluruumide loenduste kohta. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Konsulteerimismeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Euroopa Liidu rahva ja eluruumide loendusi käsitleva määruse eelnõu esitati 28. septembril 2005 sotsiaalstatistika valdkonna direktoritele (loenduste korraldamise eest vastutavatest riiklikest asutustest) 28. septembril 2005 ja 30. novembril 2005 statistikaprogrammi komiteele. ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis ja ELis on põhjalikult arutletud andmeid, mida hakatakse koguma kõnealuses piirkonnas korraldatava rahva ja eluruumide loendusega. Arutellu kaasati mitmed Euroopa riikide eksperdid. Peale selle on Eurostat korraldanud teostatavusuuringu loendusega kogutavate andmete ja nende piirkondliku üksikasjalikkuse kohta. Uuringu käigus saadeti liikmesriikide statistikaasutustele järelepärimine. |

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Statistikaprogrammi komitee toetas käesolevat õigusakti eelnõu ja selles käsitletud lähenemisviisi. Mõne liikmesriigi palvel on määruse lisas esitatud loendusega kogutavate andmete täielik loend. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

Asjaomased teadus- ja ekspertiisivaldkonnad Loendusmetoodika ja -tehnika; loendusandmed ja -tunnused. |

Kasutatud metoodika Euroopa statistikasüsteemis on heaks tavaks võtta võimalikult tõsiselt arvesse Euroopa statistikute konverentsi soovitusi rahva ja eluruumide loenduste korraldamise kohta (edaspidi „statistikute konverentsi soovitused”), mis kajastavad rahvastiku- ja eluasemeandmetele esitatavaid peamisi riiklikke, rahvusvahelisi ja ühenduse nõudeid. Statistikute konverentsi soovitused hõlmavad loenduste korraldamise metoodikat ja tehnikat ning küsimusi, millele tuleb loendustel vastust otsida. Vastavalt käesolevale ettepanekule on Euroopa Liidus korraldatavate loendusandmete loetelu kooskõlas statistikute konverentsi soovitustega. Need valdkonnad on tunnistatud oluliseks pärast aastatepikkust põhjalikku tööd ja kasutajatega konsulteerimist. Liikmesriigid tunnistasid statistikute konverentsi soovituste kohased andmed oma riiklike eesmärkide seisukohast asjakohaseks. Ettepanek tugineb otseselt statistikute konverentsi soovitustele, tagamaks et otsused põhinevad konsulteerimisel ja läbivaatamisel. Statistikute konverentsi soovitusi koostavad mitmed loenduste korraldamise ja analüüsimise eest vastutavate asutuste eksperdid. Statistikute konverentsi soovitused põhinevad konverentsidel, kohtumistel, töörühmades ning kirja teel toimunud üksikasjalikel aruteludel ja arvamuste vahetustel. |

Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti ÜRO statistikaosakond (UN SD), ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UN ECE), liikmesriikide statistikaametid. |

9 | Saadud ja kasutatud nõuannete kokkuvõte ELi rahvastiku alaste kvaliteetsete loendusandmete puudumises võib peituda tõsine oht, mis võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi poliitika kujundamisele ja hindamisele, haldusele ning finantshaldusele. |

Konsulteerimisel saadud nõuanded kajastuvad nii statistikute konverentsi soovitustes kui ka liikmesriikides korraldatud teostatavusuuringute tulemustes. |

Eksperdiarvamuste avalikustamiseks kasutatud vahendid Statistikute konverentsi soovituste kehtiva versiooni leiab Interneti-aadressilt http://www.unece.org/stats/documents/ece/ces/ge.41/2006/zip.1.e.pdf |

Mõju analüüs Kaaluti järgmisi võimalusi: A) Mitte ühtlustada rahva ja eluruumide loendusi ELis: keskmises perspektiivis tähendaks see seda, et ELis ei oleks kättesaadavad põhjalikud ja võrreldavad andmed rahvastiku ja eluaseme kohta. Sellel oleksid tõsised negatiivsed tagajärjed nii juriidilises (nt enamushääletamine, tõukefondid) kui ka poliitilises (nt poliitika kujundamine ja hindamine) mõttes. B) Suuline kokkulepe rahva ja eluruumide loenduste kohta ELis: selle tagajärjeks oleksid madala kvaliteediga andmed rahvastiku ja eluaseme kohta ELis. Võrreldavust ei saaks kindlustada. Sellel oleksid samuti olulised negatiivsed tagajärjed nii juriidilises kui ka poliitilises mõttes. C) Direktiiv rahva ja eluruumide loenduste kohta ELis. Tehniliste nõuete ülekandmisega siseriiklikku õigusesse kaasneb märkimisväärne hälvete ja kallutatuse tekkimise oht, mis võib põhjustada võrreldavuse olulist vähenemist ja järelikult ka tõsiseid negatiivseid tagajärgi nii juriidilises kui ka poliitilises mõttes. D) Euroopa õigusaktid rahva ja eluruumide loenduste kohta ELis (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus + komisjoni rakendusmäärus). Õigusaktid on väljundipõhised, mitte sisendipõhised. Neis selgitatakse kohustusi ja rolle ning tulemuste ja meetodite kvaliteedi ja läbipaistvusega seotud ühiseid nõudeid. See tagaks võrreldavate ja kvaliteetsete rahvastikuandmete kasutatavuse ELis. Juriidilisi ja poliitilisi kohustusi saaks täita. E) Euroopa õigusaktid rahva ja eluruumide loenduste kohta ELis (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus + komisjoni rakendusmäärus). Õigusaktid on sisendipõhised. Neis selgitatakse põhjalikult milliseid andmeallikaid peavad liikmesriigid kasutama (küsimustikud, registrid jne) ja kuidas neist allikatest nõutavaid andmeid tuletada. Sellest lähenemisviisist tulenev koormus võib osutuda ülisuureks. Liikmesriigid peavad kohandama kõiki loenduses kasutatavad registrid, eelkõige kõik rahvastiku- ja eluasemeregistrid. Paljud alalised elanikud peaksid täitma küsimustikke, mis tooks loendust korraldavatele asutustele ja küsitlejatele kaasa palju välitööd. ELi sekkumise finantsmõju riigieelarvetele oleks märkimisväärne. Eelistatud valikuvõimalus on D. Sellega tagatakse usaldusväärsed, läbipaistvad ja piisavalt võrreldavad loendusandmed. Õigusaktid on väljundipõhised, mitte sisendipõhised, mis lubab liikmesriikidel valida andmeallikad ja tulemusteni jõudmise viisi. Kuigi liikmesriigid võivad valida nende arvamuse kohaselt oma riigile sobivaima loenduste läbiviimise vormi, tagatakse samas piisav kvaliteet, eriti võrreldavus, sellega et õigusaktidega kohustatakse liikmesriike järgima põhistandardeid ja konkreetseid kvaliteedinõudeid. Et liikmesriikides läbiviidavate loenduste kulg ja tulemused oleksid läbipaistvad, tuleb kasutatavaid meetodeid ja tehnikaid selgelt kirjeldada. D-võimaluse puhul on ELi tasandi tegevusest tulenev lisakoormus kõige väiksem. See piirdub kokkulepitud valdkondade aruandluse ja ühtsete kvaliteedinõuete tagamiseks vajalikuga, lisaks teatav statistiliste andmete esitamisega seotud koormus (kvaliteediaruannete koostamine, metaandmete ja muude selgitavate dokumentide esitamine). |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

Kavandatud meetme kokkuvõte Ettepanekus selgitatakse kohustuste ja rollide jaotumist iga kümne aasta tagant korraldataval põhjalike rahvastiku- ja eluruumiandmete kogumisel, samuti ühiseid nõudeid tulemuste ja meetodite kvaliteedile ja läbipaistvusele. See jätab liikmesriikidele vabad käed andmete hankimiseks viisil, mis nende arvates on riigi jaoks kõige sobilikum. See hõlmab ka selle allika valikut, millest liikmesriigid soovivad andmeid tuletada. Samal ajal tagab kõnealune ettepanek andmete kvaliteedi ja eelkõige võrreldavuse Euroopa tasandil. See lähenemisviis ei ole oma olemuselt mitte sisendipõhine, vaid väljundipõhine. |

Õiguslik alus Ühenduse statistika õiguslik alus on sätestatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 285. Nõukogu võtab kaasotsustamismenetluse alusel vastu meetmed ühenduse tegevuse seisukohalt olulise statistika koostamiseks. Nimetatud artiklis on sätestatud ühenduse statistika koostamise nõuded ja see nõuab kooskõla erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja andmete konfidentsiaalsuse põhimõtetega. |

Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse juhul, kui ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse. |

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke piisaval määral saavutada järgmistel põhjustel: |

Mis tahes statistiliste andmete keskseks kvaliteedinäitajaks on võrreldavus. Arvestades, et rahvastiku- ja eluruumiandmeid kasutatakse Euroopa õigusaktide järgimiseks, Euroopa poliitika hindamiseks ja/või liikmesriikide poliitikas saavutatud tulemuste võrdlemiseks Euroopa tasandil, on kahtlemata oluline, et alusandmed oleksid Euroopa tasandil võrreldavad. Liikmesriigid ei suuda seda vajalikul määral saavutada ilma selge Euroopa raamistikuta, s.o Euroopa õigusaktideta, millega määratakse kindlaks ühised statistilised tunnused ja kvaliteedinõuded. Peale selle on võrreldavuse saavutamise tingimuseks ka erinevates riikides kasutatava loendusmetoodika ja -tehnika läbipaistvus. Läbipaistvus nõuab omakorda Euroopa õigusakte ja neil õigusaktidel põhinevat liikmesriikide ja Euroopa vastutavate statistikaasutuste vahelist struktureeritud koostööd. Saadud kogemused näitavad selgelt, et kokkulepitud, selge ja kontrollitava raamistikuta mitteametlik lepe ei taga tulevikus vajaliku kvaliteediga statistilisi andmeid. |

Ühenduse meetmed aitavad eesmärke paremini saavutada järgmistel põhjustel: |

Kavandatud ELi õigusakte on vaja kvaliteedi ja eelkõige võrreldavuse tagamiseks. Määruses määratakse kindlaks ühised nõuded, et tagada nii võrreldavus kui ka liikmesriikides kasutatava metoodika ja tehnika läbipaistvus: - Liikmesriigid on kohustatud tagama edastatavate andmete ja metaandmete kvaliteedi ning et valitud andmete allikad ja metoodika vastaks võimalikult suurel määral rahva ja eluruumide loenduste olulistele tunnustele, milleks on eelkõige individuaalloendus, samaaegsus, universaalsus kindlaksmääratud territooriumil, väikest ala käsitlevate andmete kättesaadavus ja kindlaksmääratud sagedus. - Liikmesriigid peavad esitama teavet kohustuste täitmiseks kasutatavate andmete allikate kohta, selgitama nende allikate valimise põhjusi ja valiku võimalikku mõju esitatavatele tulemustele. Nad selgitavad, mil määral valitud andmete allikad ja metoodika vastavad rahva ja eluruumide loenduste olulistele tunnustele. - Põhilised käsitletavad teemad on kõikide riikide puhul samad. - Andmete esitamisel viidatud kuupäev peab jääma kõikide riikide puhul samasse kalendriaastasse. - Andmed edastatakse 24 kuu jooksul pärast võrdlusaasta lõppu komisjoni (Eurostati) nõutavas tehnilises vormingus. - Rahvastik hõlmab kõiki inimesi, kelle alaline elukoht on asjaomases riigis. Määruses on see mõiste määratletud. - Määruses on määratletud mõisted „riiklik” ja „piirkondlik”. - Määrus piirdub ühiste nõuete määramisega ja jätab liikmesriikidele vabad käed nõuete järgimiseks viisil, mida nad peavad oma riigis kõige sobivamaks. |

MÕJU EELARVELE |

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

TÄIENDAV TEAVE |

Lihtsustamine |

Ettepanekus nähakse ette (ELi või liikmesriikide) ametiasutuste halduskorra lihtsustamine. |

Määruse eelnõus sätestatud ühised nõuded on tunnistatud järgitavateks ja loendusi korraldavatele riiklikele asutustele selgeid suuniseid andvateks. See, et statistilist väljundit ei ühtlustata tagantjärele määratluste ega mõistete suhtes, lihtsustab statistikaametite halduskorda. |

Euroopa Majanduspiirkond Kavandatav õigusakt mõjutab Euroopa Majanduspiirkonda, mistõttu peaks see laienema kogu asjaomasele Majanduspiirkonnale. |

AJAKAVA |

Määruse ja selle rakendusmeetmete vastuvõtmise täpset ajakava on praegu raske esitada, sest edasine tegevus sõltub Euroopa Komisjonis, nõukogus ja Euroopa Parlamendis peetavate läbirääkimiste tulemustest ning sellest, kui kiiresti määrus ametlikult vastu võetakse. Esialgne ajakava võiks siiski olla järgmine (seda võidakse muuta sõltuvalt määruse jõustumise kuupäevast): 2006. aasta teine pool Euroopa Komisjoni talitused on määruse eelnõu läbi arutanud. Ametliku õigusakti ettepaneku tõlkimine kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse. 2007. aasta esimene pool Ettepaneku eelnõu esitamine kolleegiumile selle ametlikuks vastuvõtmiseks. Euroopa Komisjoni ametliku õigusakti ettepaneku esitamine Euroopa Liidu Nõukogule esimeseks lugemiseks. 2006. aasta teine pool / kogu 2007. aasta Töörühma kohtumised määrusega seotud tehniliste küsimuste asjus. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni/Eurostati loendusi käsitlevate soovituste täpsustamine. Komisjoni rakendusmääruse koostamine. |

- 2007/0032 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

rahva ja eluruumide loenduste kohta (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

pärast konsulteerimist statistikaprogrammi komiteega, mis loodi nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom,[2]

toimides asutamislepingu[3] artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

1. Komisjon vajab piisavalt usaldusväärseid, üksikasjalikke ja võrreldavaid andmeid rahvastiku ja eluruumide kohta, et täita ülesandeid, mis talle on määratud, eelkõige asutamislepingu artiklitega 2 ja 3. Ühenduse tasandil tuleb tagada metoodika, mõistete ning statistiliste andmete ja metaandmete programmi piisav võrreldavus;

2. Perioodilised statistilised andmed rahvastiku ning üksikisikute peamiste perekondlike, sotsiaalsete, majanduslike ja eluruumitunnuste kohta on vajalikud teatavaid ühiskonnaelu valdkondi mõjutava regionaal- ja sotsiaalpoliitika uurimiseks ja kindlaksmääramiseks;

3. Selleks, et andmeid kasutataks liikmesriikide võrdlemisel mõistlikult, peavad need andmed puudutama konkreetset kindlaksmääratavat aastat;

4. Vastavalt käesoleva määruse sätete raamistikuks olevale nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrusele (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta[4] tuleb statistikat teha kooskõlas erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja andmete konfidentsiaalsuse põhimõtetega;

5. Liikmesriikide ja ühenduse statistikaasutused peaksid käesoleva määruse kohase ühenduse statistika tegemisel ja avaldamisel arvesse võtma põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa statistika tegevusjuhises, mille statistikaprogrammi komitee võttis vastu 24. veebruaril 2005 ja mis lisati komisjoni soovitusele siseriiklike ja ühenduse statistikaasustuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutuse kohta;[5]

6. Kuna liikmesriigid ei suuda ühiste statistiliste tunnuste ja kvaliteedinõuete puudumise ning metoodika vähese läbipaistvuse tõttu piisaval määral saavutada võetava meetme eesmärke, milleks on võrreldava ja igakülgse ühenduse statistika kogumine ja koondamine rahvastiku ja eluruumide kohta, ja kuna neid eesmärke saab tänu ühisele statistilisele raamistikule paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele, nagu on sätestatud asutamislepingu artiklis 5. Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele, nagu on sätestatud kõnealuses artiklis, ei lähe käesolev määrus rahva ja eluruumide loenduste kohta kaugemale sellest, mida on vaja kõnealuste eesmärkide saavutamiseks;

7. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused;[6]

8. Komisjoni tuleks eelkõige volitada kindlaks määrama mõistete kohandamise tingimusi ja edasisi võrdlusaastaid ning vastu võtma statistiliste andmete ja metaandmete programmi. Kuna kõnealused meetmed on üldmeetmed, mis on ette nähtud käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks, tuleks need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud regulatiivkomitee menetluse korras.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse iga kümne aasta tagant toimuva põhjalike rahvastiku- ja eluruumiandmete kogumise ühised eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) rahvastik ( teatud riigi ja piirkonna elanikkond artikli 5 lõikes 2 osutatud võrdluskuupäeval;

b) eluase/elamumajandus ( elamiseks määratud ruumid ja hooned/ vastava riigi ja piirkonna rahvastiku ja eluruumide seosed võrdluskuupäeval. „ Hooned” tähendavad selliseid hooneid, mis tegelikult sisaldavad või võivad sisaldada elamiseks määratud ruume;

c) alaline elukoht ( koht, kus inimene tavaliselt veedab igapäevase puhkeaja, olenemata ajutisest eemalolekust meelelahutuse, puhkuse, sõprade ja sugulaste külastamise, töö, ravi või palverännaku eesmärgil; või selle puudumisel seaduslik või registreeritud elukoht;

d) võrdluskuupäev ( vastavalt käesoleva määruse artikli 5 lõikele 2 kuupäev, millele vastava liikmesriigi andmed osutavad;

e) riiklik ( liikmesriikide territooriumisse puutuv;

f) piirkondlik ( NUTS 1., NUTS 2. ja NUTS 3. tasandisse puutuv, nagu on määratletud statistiliste territoriaalüksuste liigituses (NUTS), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003[7] võrdluskuupäeval kehtivas versioonis, samuti kohalike haldusüksuste 2. tasandisse puutuv (LAU 2. tasand);

g) rahva ja eluruumide loenduste olulised tunnused ( individuaalloendus, samaaegsus, universaalsus kindlaksmääratud territooriumil, väikest ala käsitlevate andmete kättesaadavus ja kindlaksmääratud sagedus;

h) anonüümsed algandmed ( statistilised üksikandmed, mida on muudetud kehtiva tava kohaselt, et nendega seotud statistiliste üksuste identifitseerimise oht oleks võimalikult väike.

2. Komisjon võib vajaduse korral kohandada lõikes 1 esitatud mõisteid artikli 7 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 3

Andmete esitamine

Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) riikliku ja piirkondliku tasandi andmed rahvastiku ja eluaseme kohta, mis sisaldavad isikute, perekondade, leibkondade, eluaseme ja -hoonetegaseotud kindlaksmääratud demograafilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja eluasemenäitajaid, nagu on sätestatud lisas.

Artikkel 4

Andmete allikad ja kvaliteet

1. Liikmesriigid saavad statistika tegemisel toetuda mitmesugustele andmeallikatele ja eelkõige:

a) tavapärasele loendusele;

b) registripõhisele loendusele;

c) tavapärase loenduse ja valikvaatluse kombinatsioonile;

d) registripõhise loenduse ja valikvaatluse kombinatsioonile;

e) registripõhise loenduse ja tavapärase loenduse kombinatsioonile;

f) asjakohasele uuringule vahelduvate valimitega (jadaloendus).

2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse nõuete täitmiseks kasutatavad andmeallikad ja metoodika vastavad võimalikult suurel määral artikli 2 lõikes 1 määratletud rahva ja eluruumide loenduste olulistele tunnustele.

3. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada edastatavate andmete ja metaandmete kvaliteet. Komisjon (Eurostat) esitab koostöös liikmesriikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega andmete ja metaandmete kvaliteedi tagamiseks väljatöötatud metoodikaalased soovitused ja nõuded, eelkõige Euroopa Statistikute Konverentsi soovitused rahva ja eluruumide loenduste korraldamise kohta.

4. Liikmesriigid teavitavad komisjoni (Eurostati) kasutatud andmete allikatest, nende allikate valimise põhjustest ja valitud allikate mõjust statistika kvaliteedile (kvaliteediaruanne). Liikmesriigid selgitavad, mil määral valitud andmeallikad ja metoodika vastavad artikli 2 lõikes 1 määratletud rahva ja eluruumide loenduste olulistele tunnustele.

5. Liikmesriigid teatavad komisjonile (Eurostatile) viivitamata käesoleva määruse kohaselt esitatud andmete muudatustest ja parandustest ning kasutatava metoodika ja andmeallikate mis tahes muudatustest.

6. Komisjon määrab kvaliteediaruande sisu ning andmete kogumise ja avaldamise kvaliteedinõuded kindlaks artikli 7 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 5

Andmete edastamine

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) käesolevas määruses täpsustatud kinnitatud andmed ja metaandmed peaasjalikult iga kümnendi algul.

2. Iga liikmesriik määrab kindlaks kuupäeva, millele tema andmed viitavad (võrdluskuupäev). Võrdluskuupäev peab jääma käesoleva määruse põhjal kindlaks määratud aastasse (võrdlusaasta). Esimene võrdlusaasta on 2011. aasta. Komisjon määrab edasised võrdlusaastad artikli 7 lõikes 3 osutatud korras.

3. Andmed esitatakse 24 kuu jooksul pärast võrdlusaasta lõppu.

4. Komisjon võtab artikli 7 lõikes 3 osutatud korras vastu edastatavate statistiliste andmete ja metaandmete programmi, et järgida andmete kogumise nõudeid. Käesoleva määrusega hõlmatavad konkreetse geograafilise tasandi kohta kogutavad andmed ei tohi erineda neist, mis on loetletud lisas vastava geograafilise tasandi puhul.

5. Statistiliste andmete programm võib lisaks koondandmetele (tabelprogrammi kujul) sisaldada anonüümsete algandmete valimit.

6. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) kinnitatud andmed ja metaandmed elektroonilisel kujul. Komisjon võtab artikli 7 lõikes 2 osutatud korras vastu sobiva tehnilise vormingu, mida tuleb kasutada nõutavate andmete edastamiseks.

7. Käesoleva määruse artikli 4 lõike 5 kohaste muudatuste või paranduste korral edastavad liikmesriigid muudetud andmed viivitamata komisjonile (Eurostatile).

Artikkel 6

Rakendusmeetmed

1. Järgmised käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 7 lõikes 2 osutatud korras:

a) sobiva tehnilise vormingu vastuvõtmine, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 6.

2. Järgmised käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 7 lõikes 3 osutatud korras:

a) artikli 2 lõikes 2 sätestatud mõistete kohandamine;

b) kvaliteediaruande sisu kindlaksmääramine, nagu on sätestatud artikli 4 lõikes 6;

c) kvaliteedinõuete kindlaksmääramine, nagu on sätestatud artikli 4 lõikes 6;

d) võrdlusaastad, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 2;

e) statistiliste andmete ja metaandmete programmi vastuvõtmine, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 4.

3. Tuleb arvesse võtta põhimõtet, et ajakohastamisest saadav kasu peab ületama sellega kaasnevad kulud ning, et lisakulud ja -koormus jääksid mõistlikesse piiridesse.

Artikkel 7

Komitee

1. Komisjoni abistab nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom asutatud statistikaprogrammi komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse ka selle otsuse artikli 8 sätteid. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks määratakse kolm kuud.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse nõukogu otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1(4 ja artiklit 7, võttes arvesse ka selle otsuse artikli 8 sätteid.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

… …

LISA

Rahva ja eluruumide loendusega kogutavad andmed

1 Isikute kohta kogutavad andmed

1.1 Kohustuslikud andmed järgmiste geograafiliste tasandite puhul: NUTS 3, LAU 2

1.1.1 Tuletamata andmed

- Alaline elukoht

- Sugu

- Vanus

- Seaduslik perekonnaseis

- Sünniriik/-koht

- Kodakondsus

- Eelmine alaline elukoht ja praegusesse alalisse elukohta saabumise kuupäev või alaline elukoht aasta enne loendust

- Leibkonnaliikmete omavahelised seosed

1.1.2 Tuletatud andmed

- Kogurahvastik

- Paikkond

- Leibkondlik seis

- Perekonnaseis

- Tuumperekonna tüüp

- Tuumperekonna suurus

- Tavaleibkonna tüüp

- Tavaleibkonna suurus

1.2 Kohustuslikud andmed järgmiste geograafiliste tasandite puhul: riiklik, NUTS 1, NUTS 2

1.2.1 Tuletamata andmed

- Alaline elukoht

- Töökoha asukoht

- Sugu

- Vanus

- Seaduslik perekonnaseis

- Hetke hõiveseisund

- Amet

- Majandusharu

- Tööalane staatus

- Haridustase

- Sünniriik/-koht

- Kodakondsus

- Kas on kunagi välismaal elatud ja riiki saabumise aasta

- Eelmine alaline elukoht ja praegusesse alalisse elukohta saabumise kuupäev või alaline elukoht aasta enne loendust

- Leibkonnaliikmete omavahelised seosed

- Leibkondade valduse staatus

1.2.2 Tuletatud andmed

- Kogurahvastik

- Paikkond

- Leibkondlik staatus

- Perekondlik staatus

- Tuumperekonna tüüp

- Tuumperekonna suurus

- Tavaleibkonna tüüp

- Tavaleibkonna suurus

1.3 Soovituslikud andmed järgmiste geograafiliste tasandite puhul:

Riiklik, NUTS 1, NUTS 2, NUTS 3, LAU 2

1.3.1 Liikmesriikidel soovitatakse koguda kõiki NUTS 2. piirkonna puhul kohustuslikke andmeid ka kõigi madalamate piirkondlike tasandite kohta kuni madalaima piirkondliku tasandini välja.

1.3.2 Tuletamata andmed

- Kooli, kolledži või ülikooli asukoht

- Tööleminekuks kasutatav transpordiliik

- Kooli, kolledžisse või ülikooli minekuks kasutatav transpordiliik

- Tööleminekul läbitav vahemaa ja selleks kuluv aeg

- Kooli, kolledžisse või ülikooli minekul läbitav vahemaa ja selleks kuluv aeg

- Tegelik perekonnaseis

- Elusana sündinud laste koguarv

- Abielus olnud naiste seaduslikku abiellu astumise kuupäev(ad): i) esimene abielu ja ii) praegune abielu

- Vabaabielus olnud naiste vabaabiellu astumise kuupäev(ad): i) esimene vabaabielu ja ii) praegune vabaabielu

- Tavahõiveseisund

- Tasuta teenuste osutajad, vabatahtlikud

- Sektori tüüp (institutsiooniline üksus)

- Mitteametlik töö

- Töökoha tüüp

- Tavapärane tööaeg

- Ajaga seotud alarakendatus

- Töötuse kestus

- Asutuse kohalikus üksuses töötavate isikute arv

- Peamine elatusallikas

- Sissetulek

- Kvalifikatsioon

- Õppesuund

- Kooliskäimine

- Kirjaoskus

- Arvutioskus

- Eelmise alalise elukoha riik

- Riigis elamise kogukestus

- Alaline elukoht viis aastat enne loendust

- Rände põhjus

- Vanemate sünniriik

- Kodakondsuse saamine

- Rahvus

- Keel

- Usk

- Vaegurlus

- Ainu- või ühisvaldus

- Üür

- Leibkonna valduses olevad kestustarbekaubad

- Leibkonna kasutuses olevate autode arv

- Auto parkimise võimalus

- Telefoni- ja Interneti-ühendus

- Põllumajanduslik tootmine oma tarbeks (leibkonna tasand)

- Kõikide põllumajanduslike tööde tunnused viimase aasta jooksul (üksikisiku tasand)

1.3.3 Tuletatud andmed

- Linna- ja maapiirkonnad

- Sotsiaalmajanduslikud rühmad

- Välisriigist pärit/kohalikud isikud

- Rahvusvahelise rände seisukohalt olulised rahvastikurühmad

- Paguluses olnud elanikud

- Sisepagulased

- Samasooliste partnerlus

- Laiendatud perekonna staatus

- Taasloodud perekonna tüüp

- Laiendatud perekonna tüüp

- Tavaleibkondade põlvkondlik koosseis

2 Eluasemega seotud muutujad

2.1 Kohustuslikud andmed järgmiste geograafiliste tasandite puhul: NUTS 3, LAU 2

2.1.1 Tuletamata andmed

- Elamispinna tüüp

- Elamispinna asukoht

- Tavaeluruumide valdusõigus

- Elanike arv

- Kasulik põrandapind ja/või eluaseme tubade arv

- Eluruumid hoone tüübi järgi

- Eluruumid ehitusaja järgi

2.1.2 Tuletatud andmed

- Eluaseme asustustiheduse standard

2.2 Kohustuslikud andmed järgmiste geograafiliste tasandite puhul: riiklik, NUTS 1, NUTS 2

2.2.1 Tuletamata andmed

- Elamistingimused

- Elamispinna tüüp

- Elamispinna asukoht

- Tavaeluruumide valdusõigus

- Omandi liik

- Elanike arv

- Kasulik põrandapind ja/või eluaseme tubade arv

- Veevarustussüsteem

- Tualettruum

- Vannituba

- Kütte tüüp

- Eluruumid hoone tüübi järgi

- Eluruumid ehitusaja järgi

2.2.2 Tuletatud andmed

- Eluaseme asustustiheduse standard

2.3 Soovituslikud andmed järgmiste geograafiliste tasandite puhul:

riiklik, NUTS 1, NUTS 2, NUTS 3, LAU 2

2.3.1 Liikmesriikidel soovitatakse koguda kõikide NUTS 2. tasandi puhul kohustuslikke andmeid ka kõigi madalamate piirkondlike tasandite kohta kuni madalaima piirkondliku tasandini välja.

2.3.2 Tuletamata andmed

- Lisa-, hooajaliste ja vabade eluruumide olemasolu ja tunnused

- Valdamine tavaleibkondade arvu järgi

- Tubade tüüp

- Soe vesi

- Pesemisvee soojendamine

- Reoveepuhastussüsteemi tüüp

- Köök

- Söögivalmistamise võimalused

- Kütmiseks kasutatavad energiaallikad

- Eluruumide soojusisolatsioon

- Elektri olemasolu

- Elektri tootmine

- Võrgugaas

- Kliimaseade

- Ventilatsioon

- Eluruumide asukoht hoones

- Eluruumidele juurdepääs

- Lift

- Eluruumid korruste arvu järgi hoones

- Eluruumid materjalide järgi, millest on ehitatud eluruume sisaldava hoone teatavad osad

- Eluruumid hoone seisukorra järgi

- Prügi sorteerimine leibkonnas

[1] ELT C , , lk .

[2] EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

[3] EÜT C , , lk .

[4] EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[5] KOM (2005) 217 (lõplik).

[6] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ

(ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[7] ELT L 154, 21.6.2003, lk 1.