Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52007DC0689

    Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile - Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) - Mitmeaastane suunav finantsraamistik aastateks 2009–2011

    /* KOM/2007/0689 lõplik */

    52007DC0689

    Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile - Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) - Mitmeaastane suunav finantsraamistik aastateks 2009–2011 /* KOM/2007/0689 lõplik */


    [pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

    Brüssel 6.11.2007

    KOM(2007) 689 lõplik

    KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

    ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHEND (IPA) MITMEAASTANE SUUNAV FINANTSRAAMISTIK AASTATEKS 2009–2011

    KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

    ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHEND (IPA)MITMEAASTANE SUUNAV FINANTSRAAMISTIK AASTATEKS 2009–2011

    Sissejuhatus

    Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) mitmeaastase suunava finantsraamistiku eesmärk on anda vastavalt ühinemiseelse abi rahastamisvahendit käsitleva määruse (EÜ) 1085/2006 artiklile 5 teavet ühinemiseelse abi jaoks eraldatavate vahendite komisjoni ettepaneku kohase suunava jaotuse kohta. See ühendab laienemispaketi poliitilist raamistikku eelarvemenetlusega. Mitmeaastases suunavas finantsraamistikus välja pakutud suunavat jaotust arvestatakse iga abisaajariigi jaoks koostatud mitmeaastastes suunavates planeerimisdokumentides ja mitut abisaajat hõlmavates programmides, mille kaudu ühinemiseelne abi kõnealusele riigile edastatakse.

    Mitmeaastase suunava finantsraamistiku aluseks on kolmeaastane jooksev programmitsükkel. Tavaolukorras esitatakse aastate N, N+1 ja N+2 mitmeaastane suunav finantsraamistik aasta N-2 viimases kvartalis osana laienemispaketist ning see kujutab endast ettepanekut paketis seatud poliitiliste prioriteetide finantstõlgenduseks, võttes arvesse finantsraamistikku. Esimene mitmeaastane suunav finantsraamistik, mis hõlmas ajavahemikku 2008–2010 (ja sisaldas ka 2007. aasta näitajaid), võeti vastu 8. novembril 2006. Kõnealune teine mitmeaastane suunav finantsraamistik käsitleb ajavahemikku 2009–2011. See peegeldab ühinemiseelse abi jaotust kõnealustel aastatel riikide ja rahastamisvahendite lõikes ning samuti regionaal- ja horisontaalsetele programmidele ning toetuskuludele eraldatud vahendeid.

    Ühinemiseelse perioodi üldised poliitilised prioriteedid on sätestatud ühinemis- ja Euroopa partnerluslepingutes, iga-aastastes eduaruannetes ning laienemispaketti kuuluvates, igal aastal nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatavates laienemisstrateegiates.

    Strateegiline rahastamisprogramm

    1. Vahendite jaotamine riikide lõikes

    2007. aasta eraldiste lähtepunktiks oli komisjoni kohustus tagada, et üksi abisaajariik ei saaks 2007. aastal vähem toetust kui 2006. aastal ning et Bosniale ja Hertsegoviinale ja Albaaniale eraldatakse vähemalt sama palju vahendeid kui kumbki neist aastatel 2004–2006 keskmiselt aastas sai. See peegeldab asjaolu, et kõnealuste riikide puhul oli rahastamine koondunud 2004. aastasse.

    2008. ja sellele järgnevate aastate näitajate arvutuste aluseks on eraldised ühe elaniku kohta, mida on varem esitatud vajaduste ja mõju kaudse näitajana. Vastavalt kõnealusele meetmele peaks Lääne-Balkani riikide saadavad summad praeguse finantsraamistiku jooksul suurenema, ületades 2004.–2006. aasta CARDSi programmi raames keskmiselt elaniku kohta saadud summa, milleks oli 23 eurot (2004. aasta hindades). 2008.–2010. aasta mitmeaastase suunava finantsraamistiku kohaselt peaks kõik Lääne-Balkani riigid saavutama selle eesmärgi hiljemalt 2010. aastaks. 2011. aastal säilitavad näitajad sama taseme kõigis Lääne-Balkani riikides.

    Horvaatia ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kui kandidaatriikide puhul kavandatakse 2008. aastaks üle 30 euro elaniku kohta (2004. aasta hindades). Horvaatia puhul säilitatakse kõnealune tase ajavahemikuks 2009–2011. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul suureneb rahastamine ühe elaniku kohta jätkuvalt, tagades minimaalse rahastamistaseme, mis on vajalik asjakohase haldussuutlikkuse väljaarendamiseks, sõltumata riigi suurusest.

    Türgi puhul, võttes arvesse riigi suurust ja suutlikkust abi vastu võtta, suurendatakse ajavahemikus 2007-2011 ühe elaniku kohta antavat abi järk-järgult.

    Jaotamisprotsessis on arvestatud iga riigi vajadusi ja suutlikkust abi vastu võtta.

    2. Jaotamine rahastamisvahendite lõikes

    Eraldiste kindlaksmääramisel rahastamisvahendite lõikes on võetud nõuetekohaselt arvesse praeguste kandidaatriikide valmidust kasutada III, IV ja V rahastamisvahendi rakendamiseks vajalikku detsentraliseeritud haldussüsteemi ja II vahendist rahastamise vajadust, kuna see on seotud liikmesriikide piiriülese koostööga, et viia see vastavusse rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) rubriigist 1b.

    Andmete esitamine

    Alltoodud tabelis on andmed esitatud jooksevhindades ja eurodes . Tabelis on näidatud eraldised riikide ja rahastamisvahendite lõikes, samuti regionaalsetele ja mitut riiki hõlmavatele programmidele ja toetuskuludeks eraldatud vahendid. Kosovole[1] eraldatud vahendid on vastavalt kehtivale tavale esitatud eraldi ja neid käsitletakse eraldi mitmeaastastes suunavates planeerimisdokumentides. Selguse huvides on esitatud ka 2007. ja 2008. aasta näitajad.

    Toetuskulud

    Kõnealune vahend sisaldab halduskulusid, mis on otseselt seotud IPA rakendamisega. 2007. ja 2008. aasta puhul sisaldab kõnealune vahend ka varasemate ühinemiseelsete rahastamisvahendite järk-järgulise kaotamisega seotud halduskulusid, sealhulgas Bulgaaria ja Rumeenia puhul.

    Regionaalsete ja horisontaalsete programmide eraldised

    IPAt käsitleva määrusega on ette nähtud koordineerimise tõhustamine rahastajate, sealhulgas rahvusvaheliste finantsasutuste vahel, et maksimeerida toetuse mõju. Kehtivat energiatõhususe rahastamisvahendit laiendatakse ka Lääne-Balkani riikidele. Euroopa Kagu-Euroopa Fondiga tehtava koostöö raames edendatakse jätkuvalt erainvesteeringuid (mikroettevõtjad ja VKEd) ning koostöös Euroopa Investeerimispanga ja rahvusvaheliste finantsasutustega arendatakse välja uus infrastruktuuri rahastamisvahend, et edendada investeeringuid transporti, energeetikasse, keskkonda ja sotsiaalsektorisse. Kodanikuühiskonna rahastamisvahendit rahastatakse nii regionaal- kui ka riiklike programmide kaudu.

    2008. aastal jätkub ajutiste tsiviilvalitsuste rahastamine, eelkõige toetus ÜRO ajutisele missioonile Kosovos ning kõrge esindaja büroole Bosnias ja Hertsegoviinas.

    Mitmeaastane suunav finantsraamistik: Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi jaotus ajavahemikus 2009–2011 riikide ja rahastamisvahendite lõikes

    Riik | Rahastamisvahend | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 |

    HORVAATIA | Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 49 611 775 | 45 374 274 | 45 601 430 | 39 483 458 | 39 959 128 |

    Piiriülene koostöö | 9 688,225 | 14 725 726 | 15 898 570 | 16 216 542 | 16 540 872 |

    Regionaalareng | 45 050 000 | 47 600 000 | 49 700 000 | 56 800 000 | 58 200 000 |

    Inimressursside arendamine | 11 377 000 | 12 700 000 | 14 200 000 | 15 700 000 | 16 000 000 |

    Maaelu arendamine | 25 500 000 | 25 600 000 | 25 800 000 | 26 000 000 | 26 500 000 |

    Kokku | 141 227 000 | 146 000 000 | 151 200 000 | 154 200 000 | 157 200 000 |

    ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK | Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 41 641 613 | 39 922 001 | 38 128 499 | 36 317 068 | 34 503 410 |

    Piiriülene koostöö | 4 158 387 | 5 277 999 | 5 571 501 | 5 682 932 | 5 796 590 |

    Regionaalareng | 7 400 000 | 12 300 000 | 20 800 000 | 29 400 000 | 35 000 000 |

    Inimressursside arendamine | 3 200 000 | 6 000 000 | 7 100 000 | 8 400 000 | 9 400 000 |

    Maaelu arendamine | 2 100 000 | 6 700 000 | 10 200 000 | 12 500 000 | 14 000 000 |

    Kokku | 58 500 000 | 70 200 000 | 81 800 000 | 92 300 000 | 98 700 000 |

    TÜRGI | Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 256 702 720 | 250 165 819 | 233 200 653 | 211 312 664 | 230 620 919 |

    Piiriülene koostöö | 2 097 280 | 8 834181 | 9 399 347 | 9 587 336 | 9 779 081 |

    Regionaalareng | 167 500 000 | 173 800 000 | 182 700 000 | 238 100 000 | 291 400 000 |

    Inimressursside arendamine | 50 200 000 | 52 900 000 | 55 600 000 | 63 400 000 | 77 600 000 |

    Maaelu arendamine | 20 700 000 | 53 000 000 | 85 500 000 | 131 300 000 | 172 500 000 |

    Kokku | 497 200 000 | 538 700 000 | 566 400 000 | 653 700 000 | 781 900 000 |

    ALBAANIA | Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 54 318 790 | 61 111 756 | 70 917 079 | 82 711 421 | 84 301 650 |

    Piiriülene koostöö | 6 681 210 | 9 588 244 | 10 282 921 | 10 488 579 | 10 698 350 |

    Kokku | 61 000 000 | 70 700 000 | 81 200 000 | 93 200 000 | 95 000 000 |

    BOSNIA JA HERTSEGOVIINA | Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 58 136 394 | 69 854 783 | 83 892 254 | 100 688 099 | 102 681 861 |

    Piiriülene koostöö | 3 963 606 | 4 945 217 | 5 207 746 | 5 311 901 | 5 418 139 |

    Kokku | 62 100 000 | 74 800 000 | 89 100 000 | 106 000 000 | 108 100 000 |

    MONTENEGRO | Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 27 490 504 | 28 112 552 | 28 632 179 | 29 238 823 | 29 843 599 |

    Piiriülene koostöö | 3 909 496 | 4 487 448 | 4 667 821 | 4 761 177 | 4 856 401 |

    Kokku | 31 400 000 | 32 600 000 | 33 300 000 | 34 000 000 | 34 700 000 |

    SERBIA | Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 181 496 352 | 179 441 314 | 182 551 643 | 186 206 679 | 189 956 810 |

    Piiriülene koostöö | 8 203 648 | 11 458 686 | 12 248 357 | 12 493 321 | 12 743 190 |

    Kokku | 189 700 000 | 190 900 000 | 194 800 000 | 198 700 000 | 202 700 000 |

    KOSOVO[2],[3] | Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 68 300 000 | 121 993 920 | 63 339 798 | 64 484 594 | 65 828 286 |

    Piiriülene koostöö | 0 | 2 706 080 | 2 760 202 | 2 815 406 | 2 871 714 |

    Kokku | 68 300 000 | 124 700 000 | 66 100 000 | 67 300 000 | 68 700 000 |

    Riikide programmid kokku | 1 109 427 000 | 1 248 600 000 | 1 263 900 000 | 1 399 400 000 | 1 547 000 000 |

    Riikide programmid kokku | 1 109 427 000 | 1 248 600 000 | 1 263 900 000 | 1 399 400 000 | 1 547 000 000 |

    Regionaalsed ja horisontaalsed programmid | 108 980 000 | 140 700 000 | 160 000 000 | 157 700 000 | 160 800 000 |

    HALDUSKULUD | 44 793 000 | 54 000 000 | 56 500 000 | 64 600 000 | 75 000 000 |

    KÕIK KOKKU | 1 263 200 000 | 1 433 300 000 | 1 480 400 000 | 1 621 700 000 | 1 782 800 000 |

    Arvud on eurodes, jooksevhindades.

    [1] ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 kohaselt.

    [2] ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244 kohaselt.

    [3] Komisjon tegi 2008. aasta esialgset eelarveprojekti käsitlevas muutmisettepanekus nr 1 ettepaneku suurendada Kosovo IPAst rahastamist 2008. aastal 60 miljoni euro võrra Kosovo stabiilsuse ja arengu toetamisele suunatud uute vahendite ulatuslikuma kaasamise raames. Kõnealune ettepanek kajastub ka käesolevas dokumendis Kosovo 2008. aasta eraldisi käsitlevas osas.

    Top