52007DC0687

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 7.11.2007

KOM(2007) 687 lõplik

2007. AASTA ÜLDEELARVE ESIALGNE PARANDUSEELARVE PROJEKT NR 7 TULUDE KOONDARVESTUS

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUS EELARVEJAGUDE KAUPA III jagu – Komisjon

(komisjoni esitatud)

2007. AASTA ÜLDEELARVE ESIALGNE PARANDUSEELARVE PROJEKT NR 7 TULUDE KOONDARVESTUS

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUS EELARVEJAGUDE KAUPAIII jagu – Komisjon

Võttes arvesse:

- Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 272,

- Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 177,

- nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[1] viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006,[2] eriti selle artiklit 37,

esitab Euroopa Komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele järgnevas seletuskirjas esitatud põhjustel 2007. aasta eelarve esialgse paranduseelarve projekti nr 7.

SISUKORD

1. Sissejuhatus 4

2. Tulude prognoosi suurenemine 4

2.1. Käibemaksu- ja rahvamajanduse kogutulu saldode prognoosi läbivaatamine 4

2.2. Muud tulud 4

3. Maksete assigneeringute vähendamine 5

3.1. Alamrubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel 5

3.2. Alamrubriik 1b – Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive nimel 7

3.3. Rubriik 2 – Loodusvarade kaitse ja majandamine 9

3.4. Alamrubriik 3a – Vabadus, turvalisus ja õigus 9

KOKKUVÕTLIK TABEL FINANTSRAAMISTIKU KOHTA RUBRIIKIDE KAUPA 11

TULUDE KOONDARVESTUS

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUS EELARVEJAGUDE KAUPA

Kulude koondarvestus ning tulude ja kulude eelarvestus eelarvejagude kaupa edastatakse eraldi SEI–BUD süsteemi kaudu. Kulude koondarvestus ning tulude ja kulude eelarvestuse eelarvejagude kaupa on teavitamise eesmärgil esitatud eelarve lisana ingliskeelses versioonis.

1. SISSEJUHATUS

2007. aasta esialgses paranduseelarve projektis (EPEP) nr 7 võetakse arvesse järgmisi suundumusi:

- vajadus kirjendada eelarvesse tulude prognoosi märkimisväärne suurenemine, eelkõige käibemaksu- ja rahvamajanduse kogutulu saldode prognoosi korrigeerimiseks (3 233,4 miljonit eurot)[3];

- vajadus vähendada maksekohustusi rubriikide 1a, 1b, 2 ja 3a eelarveridadel (1 251,4 miljonit eurot), olles eelnevalt arvesse võtnud koondümberpaigutuses ette pandud ümberpaigutusi.

2. TULUDE PROGNOOSI SUURENEMINE

2.1. Käibemaksu- ja rahvamajanduse kogutulu saldode prognoosi läbivaatamine

Komisjon teeb nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 16 alusel ettepaneku käibemaksu- ja rahvamajanduse kogutulu omavahendite saldode prognoosi läbivaatamiseks olemasoleva teabe alusel, et suurendada neid 2 814,9 miljoni euro võrra. Nimetatud muudatused seonduvad eelarve tulude poole peatükkidega 3 1 ja 3 2.

Liikmesriikide rahvamajanduse kogutulu arvutused on käesolevas etapis veel esialgsed, sest rahvamajanduse kogutulu andmete kontrollimine on veel pooleli. Komisjon vaatab eespool nimetatud summa läbi EPEPi eelarvemenetluse käigus pärast rahvamajanduse kogutulu komitee kohtumist 25. oktoobril.

2.2. Muud tulud

Kasutamata ühenduse abi tagasimaksed (punkt 6 1 5 0) ja struktuurifondidega seotud finantskorrektsioonid (punkt 6 5 0 0)

Võttes arvesse punktide 6 1 5 0 ja 6 5 0 0 raames laekunud summasid ja oletades, et neid summasid käesoleval aastal enam ei taaskasutata, tehakse ettepanek kirjendada eelarvesse 179,5 miljoni euro suurune summa.

Viivised ja trahvid

Tulude koondarvestuse peatükkides 7 0 ja 7 1 on kajastatud viivised ja trahvid. 2007. aasta eelarves on nendesse peatükkidesse juba kirjendatud 123 miljoni euro suurune summa. Võttes arvesse eelarveaasta käesolevas etapis laekuvaid või tõenäoliselt laekuvaid summasid, tehakse ettepanek täiendava 239 miljoni euro kirjendamiseks eelarvesse.

3. MAKSETE ASSIGNEERINGUTE VÄHENDAMINE

Komisjon teeb ettepaneku kohandada teatavate eelarveridade maksete assigneeringute taset, et see vastaks täpsemalt vajaduste viimastele prognoosidele ning lähtudes oletusest, et eelarvepädevad institutsioonid kiidavad heaks komisjoni eraldi esitatud taotluse maksete assigneeringute tasakaalustamise kohta eelarveridade vahel (koondümberpaigutus). Käesoleva EPEPiga taotletud maksete assigneeringute taseme vähendamisel (1 251,4 miljonit eurot) võetakse arvesse eelkõige järgmisi tegureid:

- ühtekuuluvuskulutuste täpsustamine vastavalt programmitöö etapile;

- eelmistest finantsraamistikest tulenevate maksete lõpuleviimine;

- teatavate õiguslike aluste hilinenud vastuvõtmine ja sellest tulenevad viivitused uute kavade käivitamisel; ning

- vajadus arvestada teatavate katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete rakendamisetapiga.

Käesolev ettepanek hõlmab finantsraamistiku rubriike 1a, 1b, 2 ja 3a.

3.1. Alamrubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel

Rubriigi 1a kavandatav maksete assigneeringute vähendamine on 466,5 miljonit eurot. Käesolevas selgitavas tekstis on arvandmed ümardatud lähima miljonini.

Teadusuuringute raamprogramm (– 239 miljonit eurot)

Viies raamprogramm (EÜ) (– 60 miljonit eurot): Viienda raamprogrammi raames tehakse praegu ainult lõppmaksed. Vähendamise kavandatav summa on seotud eelkõige järgmiste eelisvaldkondadega: "Elukvaliteet", "Konkurentsivõime ja säästlik areng" ning "Inimpotentsiaal". Maksete assigneeringuid on vajalik vähendada järgmistel põhjustel:

- Projektide tegelikud kulud on märkimisväärselt madalamad, kui esialgselt prognoositi. Seetõttu on ka ühenduse rahaline toetus väiksem ja märkimisväärne osa kulukohustustest tuleb raamprogrammi lõppedes tühistada.

- Teatavat liiki projekte on sageli lõpetatud varem, kui eeldati (teadusuuringuteks ettenähtud toetuste andmise ennetähtaegne lõpetamine).

- Abisaajad esitavad lõpparuanded sageli hilinemisega. Lisaks on lõpparuannetega esitatud teave sageli puudulik, mis tähendab, et tuleb paluda täiendavat teavet. Kõnealused kaks tegurit põhjustavad lõppmaksete tegemisel viivitusi.

Kuues raamprogramm (EÜ) (– 149 miljonit eurot): Käesolev eelarveaasta on esimene, mis järgneb kuuenda raamprogrammi lõpetamisele. Vähendamise kavandatav summa on seotud eelkõige järgmiste meetmetega: „Inimressursid”, „VKEd”, „Keskkond” ja „Infrastruktuur”. Assigneeringute kasutamatajätmise peamised põhjused on järgmised: lepingute tühistamine enne projektide algust, projektide enneaegne lõpetamine, projektide alguskuupäevadega seotud viivitused, aruannete vastuvõtmisega seotud viivitused, eeldatust madalamad kulutused.

Kuues raamprogramm (Euratom) (– 30 miljonit eurot): Kuna ITER-projekti ühisettevõtet käsitlevad otsused võeti vastu ja sellega seotud lepingu rakendamist alustati võrdlemisi hilja, hilines vastava maksekohustuse tegemine aasta võrra. Lepingu kohaselt võib makset teostada kohustuse võtmisele järgneval aastal. Sellest tulenevalt teostatakse makse, mis pidi teostatama 2007. aastal, aastase hilinemisega 2008. aastal.

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm (– 46 miljonit EUR)

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm ettevõtluse poliitikavaldkonnas (–30 miljonit eurot): Kõnealusel eelarvereal kasutada olevates maksete assigneeringutes tehtav vähendamine on seotud viivitustega turumenetlustes, mis tulenevad nimetatud uue programmi koostamisest ajavahemikuks 2007–2013. Viivitused tähendavad, et asjakohased vahendid seotakse kulukohustustega alles aasta lõpus ning seega vastavaid ettemakseid ei teostata.

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm infoühiskonna poliitikavaldkonnas (–10 miljonit eurot): Kõnealusel eelarvereal jääb prognooside kohaselt vahendeid kasutamata 10 miljoni euro ulatuses. Assigneeringute ülejääk on seotud õigusliku aluse hilinenud vastuvõtmisega (24. oktoober 2006, avaldatud ELTs 9. novembril 2006) ja asjaoluga, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm on uus programm, mille eesmärgid tuleb alles määratleda. Seetõttu läks vaja mitut korralduskomitee koosolekut ning esimene töökava võeti vastu alles 24. mail 2007. Pakkumismenetlus avaldati 25. mail ja on kavas sulgeda 23. oktoobril. Toetuslepingute allkirjastamisega alustatakse 2008. aasta alguses. 2007. aastal ei ole projektidega seotud makseid oodata, hilinenud on ka teatavate uurimuste ettemaksed. 2007. aastal prognoositakse makseid 1 miljoni euro ulatuses.

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm transpordi ja energeetika poliitikavaldkonnas (– 6 miljonit eurot): 2007. aasta on programmi „Arukas energeetika – Euroopa II” esimene aasta, mistõttu lepingute allkirjastamiseni viivad läbirääkimised ei toimu enne 2008. aastat. See tähendab, et ettemakseid ei saa 2007. aastal teha ning enamik kõnealusel eelarvereal olevaid assigneeringuid jääb kasutamata.

Energeetika ja transport (– 168 miljonit eurot)

Galileo (– 100 miljonit eurot): Programmiga Galileo seotud probleemide tõttu esitas komisjon 19. septembril 2007 teatise ja ettepaneku muuta programmide Galileo ja EGNOS (Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem) loomist käsitlevat määrust. Seetõttu jäävad 2007. aastaks ette nähtud maksete assigneeringud kasutamata.

Tuumarajatiste likvideerimine (– 45 miljonit eurot): Vähendamine tuleneb 2006. aasta lõpus teostatud 66,5 miljoni euro suurusest suurendamisest, mis võimaldas tasuda mitu Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga eeldatust varem esitatud arvet („maksete ettepoole toomine”).

Arukas energeetika (– 19 miljonit eurot): Lisaks asjaolule, et arvete laekumise täpne aeg ei ole teada on, maksete teostamist aeglustanud pangatagatisi käsitlevad ranged tingimused, mille täitmisega on mõnedel ettevõtjatel raskusi. Peale selle on raske ette näha, kui suur osa täitmata kulukohustustest õnnestub tasuda, kuna esimene vahemaksete taotluste analüüs võtab rohkem aega, kui esialgu eeldati.

Marco Polo (– 4 miljonit eurot): 2007. aasta on programmi „Marco Polo II” esimene aasta, mistõttu lepingute allkirjastamiseni viivaid läbirääkimisi ei ole võimalik lõpule viia enne 2008. aastat. Seega ettemakseid 2007. aastal ei toimu.

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed (– 12 miljonit eurot)

VKEde toetamine uues finantskeskkonnas (– 5 miljonit eurot): Kõnealusel eelarvereal kasutada olevates maksete assigneeringutes tehtav vähendamine on seotud kõnealuse ettevalmistava meetme teostamise tempoga. Meetmega seotud rahvusvahelistel finantsasutustel oli raskusi piirkondlikul ja kohalikul tasandil osalevate pankade leidmisega, kes oleksid piisavalt suured ja suutlikud, et meedet rakendada.

Programm Erasmus noortele ettevõtjatele (– 1 miljon eurot): Kõnealuse katseprojekti rakendamiseks on vaja teostada teostatavusuuring. Uuringu teostamiseks on vaja 1,5 miljonit eurot, ülejäänud osa võrra võib assigneeringud vähendada.

Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelise koostöö ja partnerluse edendamise meetmed (– 2 miljonit eurot): Kõnealuse katseprojekti rakendamist käsitlevad lepingud allkirjastatakse aasta lõpus pärast seda, kui asjakohased turumenetlused on lõpule viidud. Seega tehakse esimesed maksed 2008. aasta alguses, mistõttu kogu maksete assigneeringute summat saab kasutada muudel eesmärkidel.

ELi rolli täitmine globaliseeruvas maailmas (– 2 miljonit eurot): Kõnealuse katseprojekti rakendamist käsitlevad lepingud allkirjastatakse aasta lõpus pärast seda, kui asjakohased turumenetlused on lõpule viidud. 2007. aastal on võimalik teha üks 1 miljoni euro suurune ettemakse, ülejäänud osa maksete assigneeringutest saab kasutada muudel eesmärkidel.

Energiavarustuse kindlus – biokütused (– 2 miljonit eurot): Kõnealuse eelarverea maksete assigneeringute kasutamist käsitleva prognoosi kohaselt ei kasutata olemasolevaid vahendeid tõenäoliselt täielikult ära. Käesolev aasta on kõnealuse katseprojekti esimene aasta, lepingute allkirjastamiseni viivate läbirääkimistega ei jõuta arvatavasti lõpule enne 2007. aasta lõppu või 2008. aasta algust. Seega ettemakseid 2007. aastal ei tehta.

3.2. Alamrubriik 1b – Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive nimel

Struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid (– 573 miljonit eurot)

Käesolevas esialgses paranduseelarve projektis tehakse ettepanek vähendada 573 miljoni euro võrra rubriigi 1b maksete assigneeringuid. Põhjused esitatakse allpool.

2007. aasta on ajavahemikku 2007–2013 hõlmava uue programmiperioodi esimene aasta, mil on ühtlasi kavas kõikide uute rakenduskavade vastuvõtmine, millele järgnevad esimesed ettemaksed. Komisjon prognoosib praegu, et ajavahemiku 2007–2013 ühtekuuluvuspoliitika programmidega seotud ettemakseteks kavandatud 7 miljardi euro suurusest eelarvest ei pruugi olla võimalik maksta 2007. aastal 1 miljardit eurot, kuna teatavate programmide vastuvõtmine on hilinenud.

2007. aastale eelnevate struktuurifondi programmide maksed on aga seni toimunud oodatust kiiremini. Oletades, et maksenõudeid esitatakse ühtlases tempos aasta lõpuni, kasutatakse tõenäoliselt ära osa maksete assigneeringute ülejäägist, mis oli ette nähtud ajavahemiku 2007–2013 programmide ettemaksete tasumiseks.

Sellegipoolest tuleb maksete assigneeringuid kahel eelarvereal senisest väiksemaks korrigeerida, kuigi ainult piiratud ulatuses. Tegemist on ERFiga seotud eelarveread, mis käsitlevad eesmärgi 2 programmide lõpuleviimist ning tehnilise abi ja uuenduslike meetmete lõpuleviimist (mõlemad 30 miljonit eurot). Esimene on vaja väiksemaks korrigeerida maksete peatamise tõttu mõnedele Ühendkuningriigi üldistele ja URBAN-programmidele (osa maksetest on ikka veel peatatud). Teise puhul tuleneb vähendamise vajadus sellest, et uuenduslike tegevusprogrammide lõpetamine on võtnud eeldatust rohkem aega.

Märkimisväärseid viivitusi esineb ka Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi alla kuuluvate uute piiriüleste programmide vastuvõtmises, mida kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). Oodata on, et ühtki neist programmidest ei võeta vastu 2007. aastal, kuna viibib liikmesriikide ning Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendis osalevate riikide ühisprogrammide ettevalmistamine. Seetõttu jäävad ERFist rahastatavateks ettemaksudeks ettenähtud summad (13 miljonit eurot) kasutamata.

Viimane tegur käsitleb ühtekuuluvusfondist rahastatavate 2007. aasta eelsete projektidega seotud makseid. Kuigi Portugal ja Poola ületasid prognoositud maksenõuete arvu, on teiste liikmesriikide esitatud taotluste arv jäänud eeldatust väiksemaks; eriti vähe on taotlusi esitanud Bulgaaria, Hispaania, Tšehhi ja Sloveenia. Sellest tulenevalt on kogumaksed eeldatavalt umbes 500 miljoni euro võrra väiksemad, kui varem prognoositi.

Eespool mainitut arvesse võttes teeb komisjon ettepaneku vähendada eelarverubriigi 1b järgmistel ridadel maksete assigneeringuid:

Eelarverida | Nimetus | Muutus (eurodes) |

13 04 01 | Ühtekuuluvusfond – Varasemate projektide lõpuleviimine (varasemad kui 2007. aasta) | -500 000 000 |

13 03 04 | ERFi meetmete lõpuleviimine – eesmärk 2 (2000–2006) | -30 000 000 |

13 03 08 | ERFi meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000–2006) | -30 000 000 |

19 08 02 02 | Piiriülene koostöö — Panus alamrubriigist 1b (Regionaalpoliitika) | -12 753 208 |

Rubriik 1b kokku | -572 753 208 |

Komisjoni ettepanek põhineb EPEPi esitamise ajal kättesaadaval olnud kõige värskemal teabel ja võimalikult täpsetel hinnangutel. Sellegipoolest kavatseb komisjon jälgida ka edaspidi tähelepanelikult eelarve täitmist ning koostab enne oktoobri lõppu (ühtekuuluvusfondi puhul 1. november), mis on käesoleva eelarveaasta kohta maksenõuete esitamiseks ettenähtud tähtaeg, lõpliku aruande ajavahemikku 2007–2013 käsitlevate uute programmide vastuvõtmisel ja nendega seotud ettemaksete teostamisel tehtud edusammude ning kõikidelt liikmesriikidelt seoses 2007. aastale eelnenud programmide ja projektidega laekunud maksenõuete kohta. See võib sundida komisjoni oma taotluse esialgset paranduseelarve projekti käsitleva menetluse käigus läbi vaatama. Selline lähenemine on ainus, millega on võimalik saavutada korraga kaht keskse tähtsusega, kuigi vastuolulist eesmärki: esiteks tagada, et eelarve oleks piisav kõigi laekunud abikõlblike maksenõuete ja ettemaksete rahuldamiseks, ja teiseks vältida võimaluse piires eelarveaasta lõpu ülejääke. Komisjon ajakohastab seetõttu vajadusel praegust prognoosi, et käesolevas paranduseelarves ette pandud muudatusi oleks võimalik novembri alguses läbi vaadata.

3.3. Rubriik 2 – Loodusvarade kaitse ja majandamine

Euroopa kalandusfond (– 19 miljonit eurot)

Peaaegu pooled Euroopa Kalandusfondi 26st uuest programmist, mis on kavandatud aastateks 2007–2013, ei ole veel komisjonini jõudnud. Nendega seotud ettemakseid 2007. aastal välja ei maksta. Komisjon teeb sellest tulenevalt ettepaneku vähendada eelarverea 11 06 12 maksete assigneeringuid 19,4 miljoni euro võrra.

Komisjon võib käesoleva EPEPi menetlemise käigus oma taotluse uuesti läbi vaadata põhjustel, mida juba mainiti seoses struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide jaoks kavandatud muudatuste puhul.

Keskkond (– 88 miljonit eurot)

LIFE+ programmi käsitlev määrus võeti vastu 23. mail 2007. aastal. Vaatamata õigusliku aluse hilinenud vastuvõtmisele soovib komisjon täita 2007. aastal suure osa eelarvest. Pakkumismenetlus, mis hõlmab 187 miljonit eurot, avaldati 28. septembril 2007. Projektid valitakse seetõttu välja 2008. aastal ning 2007. aastaks ei ole programmi selle osa jaoks maksete assigneeringuid vaja. 2007. aastaks ettenähtud maksete assigneeringud on seotud komisjoni meetmetega, millega toetatakse komisjoni osalemist keskkonnapoliitika kavandamises ja rakendamises (uurimused ja hindamised, keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise ja integreerimisega seotud meetmed, ekspertide ja sidusrühmadega korraldatavad kohtumised, seminarid ja töötoad), teavitamis-, avaldamis- ja levitamistegevusega ning valitsusvälistele organisatsioonidele tegevustoetuste andmisega.

3.4. Alamrubriik 3a – Vabadus, turvalisus ja õigus

Vabadus, turvalisus ja õigus (– 104 miljonit eurot)

Välispiirifond (– 60 miljonit eurot) ja kolmandate riikide kodanike integratsioon (– 32 miljonit eurot): Õigusliku aluse vastuvõtmine viibis; strateegilised suunised võeti vastu sel suvel. Rakenduseeskirjad võetakse vastu alles 2007. aasta sügisel, kuna nende tõlkimine võtab aega. Vahendite jagunemine liikmesriikide vahel on kindlaks määratud. Selle põhjal tehakse 2007. aasta lõpuks välispiirifondiga seotud rahastamisotsused. Ühenduse meetmeid käsitlevate fondi tööprogrammide vastuvõtmine on kavandatud sügisesse, mille järel täpsustatakse kulukohustuste kogusumma ja pakkumismenetlus. Kuna õiguslikud alused ja vajalikud ettevalmistavad meetmed võeti vastu hilinenult, võetakse liikmesriikide 2007. aasta programm vastu alles 2008. aasta esimesel poolel. See käib ka ühenduse meetmeid käsitlevate toetuslepingute sõlmimise kohta. Kõnealuste viivituste tõttu ei tehta 2007. aastal peaaegu ühtegi makset.

Daphne (– 7 miljonit eurot): Õigusliku aluse hilinenud vastuvõtmise ja rahastamisotsuse heakskiitmiseks vajaliku aja tõttu seotakse kulukohustused uue programmiga alles 2007. aasta lõpus (õiguslik alus võeti vastu 2006. aasta lõpu asemel 2007. aasta juuni lõpus). Ettemaksed sooritatakse 2008. aastal, seega ei saa komisjon kasutada maksete assigneeringuid 2007. aastal.

Põhiõigused ja kodakondsus (– 5 miljonit eurot): Õigusliku aluse hilinenud vastuvõtmise ja rahastamisotsuse heakskiitmiseks vajaliku aja tõttu seotakse kulukohustused uue programmiga alles 2007. aasta lõpus (õiguslik alus võeti vastu 2006. aasta lõpu asemel 2007. aasta aprillis). Seetõttu makstakse 2007. aastal ettemakseid ainult summas 763 000 eurot. Ülejäänud assigneeringud jäävad kasutamata.

KOKKUVÕTLIK TABEL FINANTSRAAMISTIKU KOHTA RUBRIIKIDE KAUPA

Finantsraamistik Rubriik/alamrubriik | 2007. aasta finantsraamistik | 2007. aasta eelarve + PE 1–5/2007 + EPEP 6/2007 | EPEP 7/2007 | 2007. aasta eelarve + PE 1–5/2007 EPEP 6 + 7/2007 |

|Maksed |Kohustused |Maksed |Kohustused |Maksed |Kohustused |Maksed |Kohustused | | 1. JÄTKUSUUTLIK KASV | | | | | | | | | | 1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel |8 918 000 000 | |9 367 547 511 |7 011 294 397 | |-466 493 000 |9 367 547 511 |6 544 801 397 | |1b. Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive nimel |45 487 000 000 | |45 486 784 504 |37 618 069 823 | |-572 753 208 |45 486 784 504 |37 045 316 615 | | Vahesumma | 54 405 000 000 | |54 854 332 015 | 44 629 364 220 | |-1 039 246 208 | 54 854 332 015 | 43 590 118 012 | | Varu[4] | | |50 667 985 | | | |50 667 985 | | | 2. LOODUSVARADE KAITSE JA MAJANDAMINE | | | | | | | | | | millest turuga seotud kulud ja otsetoetused |45 759 000 000 | |42 711 661 000 |42 435 641 756 | | |42 711 661 000 |42 435 641 756 | | Vahesumma | 58 351 000 000 | |56 250 230 036 | 54 718 545 736 | |-108 120 000 | 56 250 230 036 | 54 610 425 736 | | Varu | | |2 100 769 964 | | | |2 100 769 964 | | | 3. KODAKONDSUS, VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS | | | | | | | | | | 3a. Vabadus, turvalisus ja õigus |637 000 000 | |623 833 000 |473 908 000 | |-104 037 000 |623 833 000 |369 871 000 | |3b. Kodakondsus | 636 000 000 | |819 799 099 |900 243 751 | | |819 799 099 |900 243 751 | | Vahesumma | 1 273 000 000 | |1 443 632 099 | 1 374 151 751 | |-104 037 000 | 1 443 632 099 | 1 270 114 751 | | Varu[5] | | |25 934 000 | | | |25 934 000 | | | 4. EL RAHVUSVAHELISE PARTNERINA[6] | 6 578 000 000 | | 6 812 460 000 | 7 352 746 732 | | | 6 812 460 000 | 7 352 746 732 | | Varu | | | 67 000 | | | | 67 000 | | | 5. HALDUS[7] | 7 039 000 000 | |6 977 864 032 | 6 977 764 032 | | |6 977 864 032 | 6 977 764 032 | | Varu | | | 137 135 968 | | | | 137 135 968 | | | 6. KOMPENSATSIOON | 445 000 000 | |444 646 152 | 444 646 152 | | |444 646 152 | 444 646 152 | | Varu | | | 353 848 | | | | 353 848 | | | KOKKU | 128 091 000 000 | 123 790 000 000 | 126 783 164 334 | 115 497 218 623 | |-1 251 403 208 | 126 783 164 334 | 114 245 815 415 | | Varu | | |2 314 928 765 |8 368 781 377 | | |2 314 928 765 |9 620 184 585 | |

[1] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[2] ELT L 390, 30.12.2006, lk 1.

[3] Ajakohastatud prognooside kasutamine tulude poolel parandab maksete täpsust, mida liikmesriikidel palutakse eelarveaasta jooksul tasuda. Kavandatava läbivaatamise kohaselt vähendavad liikmesriigid rahvamajanduse kogutulul põhinevaid makseid.

[4] Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ei ole arvestatud alamrubriigi 1a varu arvutamisel.

[5] Euroopa Liidu Solidaarsusfondi summa on kirjendatud eelarvesse suuremana, kui vastavate rubriikide puhul on ette nähtud, nagu on sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes (ELT C 139, 14.6.2006).

[6] 4. rubriigi 2007. aasta varus ei ole arvestatud hädaabireserviga seotud assigneeringuid (234,5 miljonit eurot).

[7] 5. rubriigis ülemmäära alla jääva varu arvutamiseks on võetud arvesse aastate 2007–2013 finantsraamistiku joonealuses märkuses (1) nimetatud 76 miljonit eurot töötajate sissemakseid pensionikavasse.