52007DC0568

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 3.10.2007

KOM(2007) 568 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel

{KOM(2007) 569 lõplik}{SEK(2007) 1265}{SEK(2007) 1267}

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3

1. ÜHTNE JA INTEGREERITUD TEABEVAHETUS 4

2. KODANIKE KAASAMINE 6

2.1 Kohalik tasand 7

2.2 Aktiivne Euroopa kodakondsus 8

3. EUROOPA AVALIKU SFÄÄRI KUJUNDAMINE 9

3.1 Poliitiline mõõde 10

3.2 Meedia ja infoteenused 10

3.3 Euroopa avaliku arvamuse mõistmine 12

4. PARTNERLUSE TUGEVDAMINE 13

4.1 Koostöö liikmesriikidega 13

4.2 Koostöö Euroopa institutsioonidega 14

4.3 Institutsioonidevaheline kokkulepe teabevahetuse kohta 15

5. JÄRELDUSED 15

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel

SISSEJUHATUS

Rooma lepingu sõlmimisest on möödunud 50 aastat ja ikka veel jätkab Euroopa Liit muutumist ja enda reformimist, et vastata parimal viisil sellistele väljakutsetele ja võimalustele nagu üleilmastumine, energiatõhusus ja -sõltumatus, liikuvus, konkurentsivõime, migratsioon, julgeolek ja kliimamuutus. Euroopa Liit on täna suurem ja mitmekesisem ning tegeleb üha keerulisemate küsimustega, mille puhul ELi antav lisaväärtus on märkimisväärne, kuid mitte alati lihtsalt selgitatav.

Selles uues keskkonnas on vaja komplekssemat tööviisi, mis toetub Euroopa ühiskonna erinevate osalejate vahelisele partnerlusele, et saavutada tulemusi, mis on Euroopa kodanike jaoks olulised ja mida nendega koos ka arutatakse. Tõendid näitavad, et Euroopa kodanike hulgas valitseb kindel veendumus, et meie ühiskonnad suudavad tänapäeva probleeme lahendada vaid Euroopa tasandil tegutsedes. Tänase ELi eesmärgi ja tegevussuundade muutus langeb seega hästi kokku kodanike ootustega.

Vajadus viia Euroopa asjade üle peetav arutelu institutsioonide ringist kodanike sekka on praegu suurem kui kunagi varem. Seda rõhutati 2007. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogul, kus tõsteti esile, kui tähtis on tihendada suhtlust Euroopa kodanikega, andes neile täielikku ja igakülgset teavet Euroopa Liidu kohta ning kaasates nad pidevasse dialoogi.[1] Eriti tähtis on see reformilepingu ratifitseerimisprotsessis ning võttes arvesse lähenevaid Euroopa Parlamendi valimisi 2009. aastal.

Tegemist on komisjoni ja kõigi ELi institutsioonide, ametite ja liikmeriikide ees seisva ühise väljakutsega. Hästi läbi mõeldud ja piisavate vahenditega varustatud teabevahetuspoliitika on kesksel kohal kõigis ELi poliitikavaldkondades. Selles peavad olema ühendatud kodanikulähedus ja lai haare, mis ulatub üle kogu liidu ja selle praegusest piiridest kaugemalegi – kuni liikmeks saada soovivate riikideni ning kogu ülejäänud maailmani.

Komisjon on juba vastu võtnud kolm algatust, mis keskenduvad kodanike ärakuulamisele, nendega suhtlemisele ning tegevusele kohalikul tasandil. Tegevuskava[2] käivitas komisjoni suhtlusvahendite kasutamise laiaulatusliku reformi. D-kavaga[3] loodi pikaajaline raamistik selleks, et kodanike dialoog ei piirduks vaid aruteluga Euroopa tuleviku üle. Euroopa teabevahetuspoliitikat[4] käsitlevas valges raamatus algatati kahesuunaline arutelu, millesse kaasatakse aktiivselt ka kodanikud ning milles minnakse Brüsseli-põhiselt lähenemiselt üle kohalikule lähenemisele.

Käesolevas teatises kasutatakse eespool nimetatud algatuste tulemusi[5], et ühendada praegune tegevus ja sõnastada konkreetsed ettepanekud, mis looksid aluse Euroopa Liidu paremale teabevahetuspoliitikale, milles arvestatakse erinevate institutsioonide sõltumatust. Üldine eesmärk on suurendada ühtsust ja sünergiat erinevate ELi institutsioonide ja liimesriikide tegevuse vahel, et Euroopa kodanikud saaksid rohkem teavet ja mõistaksid paremini, milline mõju on ELi poliitikal üleeuroopalisel, riiklikul ja kohalikul tasandil. Selline teabevahetuspoliitika võtab arvesse kodanike jaoks olulisi teemasid; nende arvates on teave ELi kohta segane, hajutatud ja raskesti mõistetav. ELi küsimustele lähenetakse peamiselt riiklikust perspektiivist ja neid kajastatakse harva riikidevahelises kontekstis, hoolimata sellest, et paljusid kodanike ees seisvaid konkreetseid probleeme saab lahendada vaid Euroopa tasandil. Lisaks sellele on kodanike teadmised ELi, selle institutsioonide ja poliitika kohta suhteliselt kesised. Kujunenud olukorra parandamisega peaksid kõigepealt tegelema liikmesriigid oma haridussüsteemi kaudu, mille eest nad on vastutavad. Probleemiga tuleks tegelda ka demokraatlike foorumite kaudu, mis peaksid hõlmama poliitilisi parteisid nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil; nende ülesandeks on esitada erinevaid vaatenurki, et ergutada ja struktureerida avalikku arutelu ELi asjade üle.

Komisjon parandab omalt poolt teavitamistegevust teabe andmise ja kodanikega riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil peetavas dialoogis osalemisega ning edendab seega aktiivset Euroopa kodakondsust ja annab panuse Euroopa avaliku sfääri väljakujundamisse. Komisjon on seisukohal, et Euroopa asjadest teavitamine on kõigi ELi otsustusprotsessis osalejate ülesanne. Komisjon kavatseb selle eesmärgi saavutamiseks teha tihedat koostööd teiste institutsioonide, liikmesriikide ja kõikide huvitatud sidusrühmadega igaks aastaks seatud teabevahetuse prioriteetide raames, säilitades siiski samal ajal oma institutsioonilised õigused. Nimetatud partnerluse toetamiseks teeb komisjon ettepaneku sõlmida institutsioonidevaheline kokkulepe, et struktureerida ELi teabevahetusprotsessi ning kaasata kõik sidusrühmad töösse kavandatud ühtses ja paindlikus institutsioonilises raamistikus. See võimaldab välja töötada valitud ELi teabevahetuse prioriteete käsitleva ühise aasta tegevuskava.

1. ÜHTNE JA INTEGREERITUD TEABEVAHETUS

Komisjoni teavitamistegevuse eesmärk on luua ja arendada teabevahetust, arutelu ja üksteisemõistmist Euroopa institutsioonide, üldsuse, organiseeritud kodanikuühiskonna ja konkreetsete huvirühmade vahel Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Kodanike kaasamine ning läbipaistvuse algatusele uue tõuke andmine peaks olema iga teema lahutamatu osa. Seepärast tuleks sellise teavitamistegevuse jaoks eraldada aega ja piisavalt vahendeid.

Teavitamisega tegelevad paljud komisjoni talitused, kasutades selleks audiovisuaalset meediat, Internetti, trükimeediat, väljaandeid ning korraldades üritusi ja juhtides infopunktide tööd. Parima mõju saavutamiseks on vaja kõiki neid võimalusi tõhusalt kasutada ja mobiliseerida kõik olemasolevad ressursid asjakohasel viisil.

Pressiteenistus jääb komisjoni teabevahetuspoliitika nurgakiviks ja keskendub komisjoni uudiste edastamisele Brüsseli trüki- ja audiovisuaalsesse meediasse ja mujale ning ajakirjanike järelepärimistele vastamisele. Lisaks sellele võttis komisjon hiljuti vastu komisjonisisese teabevahetuse ja personali kaasamise strateegia[6], et julgustada suuremat hulka töötajaid suhtlema avalikkuse ja meediaga. Nimetatud strateegia hõlmab nii personali teavitamist ja ettevalmistamist kui ka komisjoni talitusi esindavate isikute rühma koolitamist. Eelkõige tuleks koolitada kõrgemaid komisjoni ametnikke ja anda neile õigus esitada teavet ELi poliitika kohta ning osaleda avalikes aruteludes ja täita olulist ülesannet meediasuhete hoidmisel, mis täiendaks ja suurendaks volinike meediaalase töö mõju.

Komisjon jätkab ka edaspidi koostööd erinevate teabelevi kanalitega, et toetada kodanikele kohapealse teabe edastamist. Mitmed olemasolevad meetmed on juba aluseks tõhusale teabevahetuspoliitikale, sealhulgas meetmed, millega suurendatakse läbipaistvust ja avatust (Euroopa läbipaistvuse algatus)[7], tuuakse Euroopa lähemale oma kodanikele (Kodanikekeskne tegevuskava – Euroopa Liit tulemuslikuks)[8], edendatakse aktiivset Euroopa kodakondsust (Kodanike Euroopa programm)[9] ning toetatakse Euroopa kultuuri (Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava üleilmastuvas maailmas)[10].

Kõikidel tasanditel on võimalus parandada viisi, kuidas ELi tegevus senisest nähtavamaks muuta ning näidata selle kasulikkust kodanikele. Komisjon teeb koostööd liikmesriikidega, et anda teavet ELi tegevuse kohta erinevates poliitikavaldkondades. Ühtekuuluvust, keskkonda ja maaelu arengut käsitlevates poliitikavaldkondades peavad haldusasutused täitma minimaalseid teavitamisnõudeid. Liikmesriigid on õiguslikult kohustatud esitama laiemale üldsusele ja võimalikele abisaajatele teavet programmi kohta.[11] Kui õiguslik kohustus puudub, tagab komisjon siiski, et teavitamine oleks kõikide algatuste ja programmide lahutamatu osa.

Komisjoni teavitamistegevuse eesmärk kolmandates riikides on muuta jõulisemaks ELi kui maailma tasandil olulise jõu kuvand ning arendada aktiivse avaliku diplomaatia kaudu häid suhteid, et aidata komisjonil saavutada oma välispoliitilisi eesmärke. See toetub konkreetsete välispoliitika valdkondade eest vastutavate osakondade ühisele strateegiale, mis tagab ühtsema tegevuse ja suurema koosmõju teabe esitamisel erinevate poliitikavaldkondade kohta ning muudab need nähtavamaks. Enamik sellest tegevusest viiakse ellu tihedas koostöös komisjoni esindustega. Komisjon edastab institutsioonidevahelisele teaberühmale dokumendi ELi teabevahetuse kohta kolmandates riikides.

Lähtuvalt komisjoni mitmeaastastest strateegilistest eesmärkidest määratleti tänavuaastases poliitilises strateegias (APS) esmakordselt teabevahetuse seisukohast suure mõjuga põhialgatused. Need peaksid tulevikus saama iga-aastaste poliitiliste strateegiate lahutamatuks osaks. Kõnealused väljavalitud teabevahetuse prioriteedid võetakse üle ka komisjoni seadusandliku töö programmi.[12] Komisjon tahab kõigi asjaomaste talituste teabevahetusalast tegevust nende valdkonnaüleste kodanikele suunatud küsimuste puhul paremini koordineerida ning loob selleks konkreetsed töörühmad[13], kes aitavad välja töötada teavituskava ning määravad kindlaks vahendid ja hindamismeetodid.[14] Jaanuaris 2007 koostatud „Energia-kliimamuutuste” pakett oli üks esimesi katsetusi ühise teabevahetuskontseptsiooni väljatöötamiseks. Seda töömeetodit täiustatakse saadud kogemuste põhjal ning rakendatakse igal asjakohasel juhul.

Käesolevas teatises esitatud soovitusi saab rakendada olemasoleva mitmeaastase finantsprogrammi raames.[15] Piiratud vahendite tõttu tuleb tõhusust ning sünergiat märkimisväärselt suurendada, kaasates need vahendid Euroopa asjadest teavitamisse ning lülitades teavitamistegevuse iga-aastastesse juhtimiskavadesse.

2. KODANIKE KAASAMINE

Rohkem kui kaheksa kümnest eurooplasest arvavad, et on tähtis olla kursis Euroopa asjadega. Seitse igast kümnest eurooplasest tahaksid teada rohkem oma kodanikuõiguste kohta. Ligi kaks kolmandikku eurooplastest leiavad, et kättesaadav teave ELi kohta on kasulik ja huvitav, kuid peaaegu sama palju inimesi leiab, et see teave ei ole piisav.[16] Kodanikud soovivad avatumat arutelu, kus nad saaksid avaldada oma arvamust, et kaasa rääkida ELi tasandil otsuste tegemise protsessis.

Kooskõlas viimase Euroopa Ülemkogu järeldustega hakkab komisjon välja arendama vajalikke struktuure, vahendeid ja oskusi, et täita oma kohust tagada piisav teave ning kaasata kodanikud aruteludesse. Esimesed kuus kodanikuühiskonna projekti D-kava raames käivitati 2006. aastal. 2007. aastal toetati teist projektipaketti, mis oli seekord suunatud kohalikule tasandile ja mille peamiseks sihtrühmaks on noored ja naised. Lähemate kuude jooksul teeb komisjon kokkuvõtte D-kava tulemuste kohta ning esitab ettepanekud demokraatliku arutelu laiendamiseks kogu Euroopas. Kokkuvõtte tegemine langeb kokku reformilepingu ratifitseerimisprotsessiga liikmesriikide poolt ning Euroopa Parlamendi valimiste ettevalmistustega. Kolmas kodanikuühiskonna projektide pakett käivitatakse 2008–2009 ja see hõlmab ka toetusmeetmeid valimisaktiivsuse tõstmiseks järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel.

D-kava uue raamistiku eesmärk on kaasata paljud Euroopa Liidu arenguga seotud partnerid, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, kutseliidud ning üha suurem hulk ettevõtjaid, kes tahavad Euroopast, selle poliitikast, programmidest ja protsessidest rohkem teada saada. Nende teabevahetusressursid ja oskusteave on tihti väga väärtuslikud ning komisjon teeb jõupingutusi, et teha nendega koostööd selliste üldist huvi pakkuvate teemade kohta teabe edastamisel nagu kliimamuutused ja võitlus ksenofoobia vastu.

Siinkohal on väga tähtis keeleline mitmekesisus. Viimaste aastate jooksul on komisjon kahekordistanud nende keelte arvu, milles ta suhtleb. Komisjon on samuti sisse seadnud keelelise mitmekesisusega tegelevad kohapealsed osakonnad oma esindustes. Olukorras, kus vahendid on piiratud, on kompromissid avaldatava teabe hulga ning sihtrühma laiendamise vahel vältimatud ning see nõuab ühtset lähenemist.

2.1. Kohalik tasand

Tegevuskava ning D-kava rakendamisest saadud kogemused on näidanud, et suhtlus piirkondlikul ja kohalikul tasandil on oluline, et kaasata kodanikud Euroopa küsimuste üle peetavasse arutellu. Katseprojekt, mille käigus saadeti 11 komisjoni esindusse liikmesriikides ja nende nelja piirkondlikku büroosse lisapersonali, on võimaldanud tõsta esinduste sellise tegevuse kvaliteeti ja mahtu, mille eesmärk on edendada Euroopa asjade üle peetavat arutelu liikmesriikide poliitilises kultuuris.[17] Komisjon peab selle positiivse kogemuse arvesse võtmist oluliseks ja kaalub kogu olemasoleva teavitamistegevuse praeguse hindamise tulemustest lähtuvalt selle tegevuse jätkamist ja laiendamist.

Katseprojekti kaasatud esinduste tegevust toetavad veel 400 Europe Directi infopunkti, mis annavad teavet ELi kohta nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil, kaasa arvatud maapiirkonnad.. Komisjon avab 2008. aastal uued Europe Directi infopunktid Bulgaarias ja Rumeenias. Järgmisel aastal korraldab komisjon projektikonkursi, et uuendada tervet võrgustikku EL 27s. Sellega parandatakse geograafilist katvust ja tagatakse, et infopunktid saavad anda teavet teabevahetuse prioriteetide ning muude kodanike jaoks oluliste asjade kohta.

Komisjon juhib ka suurel hulgal teisi konkreetseid poliitikavaldkondi katvaid teabe- ja abivõrke, nagu EURES, ERA-MORE,[18] SOLVIT[19] ning euroinfo keskused ja innovatsiooni levikeskused. [20] Need 1700 keskust on ainulaadsed lülid ning teabekanalid arvukate kohalikul ja piirkondlikul tasandil osalejate jaoks (sotsiaalpartnerite organisatsioonid, ülikoolid, ettevõtjad, tööturuasutused, kaubanduskojad, keeleõppe- ja koolituskeskused). Komisjon kontrollib, kas tegevust nende keskuste vahel oleks võimalik paremini koordineerida, et suurendada komisjoni teabevahetusalast suutlikkust. Välissuhtluse teabevõrgus uuritakse suurema sünergia võimalust võrkude vahel, eelkõige valitud teabevahetuse prioriteetide puhul. Selleks et teada saada, kuidas erinevad komisjoni võrgud suudaksid koostööd teha ühtse turu abiteenistuse raames, loodi talitustevaheline rühm.

Lisaks suhtlemisele avalikkuse ja kodanikuühiskonnaga saavad esindused lisaülesande korraldada volinike külaskäike piirkondadesse[21] ning suurendada jõupingutusi, et edastada piirkondlikele ja kohalikele ajakirjanikele teavet nii tänapäevase meediatehnoloogia kui ka traditsiooniliste vahendite kaudu. Teiste ELi ametite – näiteks detsentraliseeritud ELi ametite – kaasamine on konkreetne näide ELi algatuste kohta kodanike paremaks teenindamiseks. Esindused ja Euroopa Parlamendi infobürood teevad jõupingutusi tihedama koostöö saavutamiseks. Enamasti on nad koos ühe katuse all Euroopa Liidu majades. See muudab nende tegevuse nähtavamaks ja võimaldab rohkem ühistegevust, samas säilitavad nad oma iseseisvuse.

2007–2008 käivitatakse koos Euroopa Parlamendiga katseprojekt Tallinna, Dublini ja Madridi Euroopa Liidu majades, et rajada nendes spetsiaalne avalik ruum erinevate Euroopa Liiduga seotud ürituste korraldamiseks. Nende Euroopa avalike ruumide katsejärk peaks ligi tõmbama uusi sihtrühmi ning looma uue visuaalse pildi, mis on eelkõige suunatud nooremale põlvkonnale. Kodanike, valitsusväliste organisatsioonide, poliitiliste jõudude ja meedia kohtumiskohana kujundatakse Euroopa avalik ruum selliselt, et seal oleks võimalik korraldada näitusi, filmiõhtuid, kohtumisi, koosolekuid, foorumeid ja ettekandeid eelkõige kodanikuühiskonna, poliitika, hariduse, teaduse ja eksperditeadmistega seotud teemadel. See aitaks otseselt ellu rakendada „Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava üleilmastuvas maailmas”. Koostööd tehakse ka riiklike kultuuriinstituutide võrguga (EUNIC), et edendada erinevaid kultuuriprogramme ja muid algatusi, mida ELi institutsioonid toetavad, samuti piirkondlike ja kohalike võrkude, kodanikuühiskonna ja meediaga, et jõuda võimalikult laia kuulajaskonnani linna- ja maapiirkondades. Euroopa avalik ruum pakub uusi võimalusi, nagu konverentsikeskus, infobüroo, näituste- ja lugemissaal. Mõned nimetatud võimalused võivad juba olemas olla, kuid nende ruumide avatus ja püüd kaasata uusi osalejaid komisjoni ja parlamendiga koostööd tegema, loovad uue keskkonna.

Võttes arvesse häid kogemusi teabe edastamisel veinisektori reformi kohta, võiksid poliitikaasjatundjad tutvustada huvitatud isikutele ja üldsusele ELi poliitilisi algatusi juba nende vastuvõtmise päeval ning teha seda Brüsselis ja liikmesriikides ühel ajal, võttes arvesse esinduste ja talituste võimalusi.

2.2. Aktiivne Euroopa kodakondsus

Valge raamatu üle peetud arutelu kinnitas kodanikuühiskonna osalejate suurt soovi olla rohkem kaasatud Euroopa protsessi. Komisjon juba toetab aktiivset Euroopa kodakondsust erinevate programmide „Kodanike Euroopa”, „Põhiõigused ja kodakondsus”[22] kaudu, milles julgustatakse rohkem osalema ELi demokraatlikus elus. Programmid „Euroopa Noored” ja „Kultuur” aitavad piiriüleste vahetuste kaudu samuti kaasa aktiivse kodakondsuse edendamisele.

Aktiivset kodakondsust edendava hariduse ja koolituse pakkumine on liikmesriikide pädevuses. Euroopa kodaniku õigused ja kohustused kuuluvad koolide õppekavasse vähem kui pooltes ELi liikmesriikides ning 20 liikmesriigi koolides õpetatakse Euroopa integratsiooni ajalugu.[23] Lisaväärtust annab ka töö, mida Euroopa teeb parimate tavade vahetuse koordineerimisel. Kõik osalejad peaksid kasutama soovitust, mis käsitleb põhipädevusi elukestvas õppes; sellega antakse liikmesriikidele vahend sotsiaalse ja kodanikupädevuse edendamiseks, mis on osa olulistest pädevustest, mida iga kodanik vajab teadmistepõhises ühiskonnas toimetulekuks. See hõlmab võõrkeeleõpet, mis on väga oluline erinevate kultuuride mõistmiseks, mis omakorda on aktiivse Euroopa kodakondsuse tähtis element. Komisjon kasutab 2007. aasta avaliku arutelu tulemusi, millest peaks selguma need koolihariduse elemendid, mille puhul ühistegevus ELi tasandil võiks liikmesriikidele tuge pakkuda. Näiteks uuritakse, kuidas koolid saaksid kõige paremini õpilastele põhipädevusi õpetada ja kuidas koolikogukonnad saaksid aidata noortel kasvada vastutustundlikeks kodanikeks, järgides Euroopa põhiväärtusi.

Elukestva õppe programmiga toetatakse projekte, mis on olulised aktiivse kodakondsuse saavutamiseks vajaliku hariduse ja koolituse ning kodanikupädevuste edendamise seisukohalt. Komisjon edendab ka selle valdkonna parimate tavade vahetust õpetajate vahel. Komisjon toetab huvitatud koolide ja õpetajate jaoks Euroopa teemade kohta teabematerjalide koostamist, mis sisaldavad ka viiteid asjaomastele väljaannetele, mida saab EUROPA veebisaidilt alla laadida.

Komisjon soovib käivitada sihipärasemad külastusprogrammid tudengitele ja kooliõpilastele ning uurib võimalusi selle teostamiseks. Komisjoni esindused ja Europe Directi infopunktid kutsuvad samuti erinevaid ühiskonnakihte (k. a tudengid) osa võtma oma ruumides korraldatavatest seminaridest ja aruteludest, kasutades sealjuures olemasolevaid teabematerjale. Ligi 400 Saksamaalt pärit Euroopa Liidu ametniku külaskäigud oma endistesse koolidesse Saksamaa eesistumise ajal 2007. aastal olid väga edukad, sest vallandasid arutelud koolides ning kajastusid kohalikus meedias. Komisjon soovib selliseid külaskäike järgmiste eesistujamaade puhul jätkata. Samamoodi soovib komisjon jätkata 9. mai tähistamist koolides, mida rakendatakse tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsususte, Euroopa Parlamendi saadikute ning kodanikuühiskonnaga.[24]

Komisjon edendab oma programmide ja meetmete ning kodanikuühiskonna kontaktide sisevõrgu kaudu sidemeid kodanikuühiskonna organisatsioonide ning nende riikidevaheliste võrkudega, et jagada omavahel parimaid tavasid, käsitleda ühiseid probleeme ja luua ühtne strateegia nende komisjoni talituste jaoks, mis on vastutavad sidemete eest kodanikuühiskonnaga. Komisjon lihtsustab kodanikuühiskonna organisatsioonide juurdepääsu komisjonile, seades igasse osakonda sisse spetsiaalse kodanikuühiskonna kontaktpuntki.

3. EUROOPA AVALIKU SFÄÄRI KUJUNDAMINE

Paljud poliitilised otsused, mis mõjutavad oluliselt eurooplaste igapäevast elu, võetakse vastu Euroopa tasandil. Poliitilised otsused, mis vastavad kodanike ootustele – teemadel nagu siseturg, kliimamuutus, jätkusuutlik liikuvus, kaubandus, energiapoliitika või ränne – ning mis tehakse laialdaste konsultatsiooniprotsesside tulemusena, on parim viis näidata ELi tähtsust oma kodanikele. Teabevahetus nende poliitikavaldkondade üle peab ulatuma üle riigipiiride. Tuleb kasutada piiriüleseid sidekanaleid ühiseid probleeme käsitleva arutelu ja dialoogi edendamiseks ja pidada samal ajal silmas Euroopa Liidu tegevuskava.

Ainult siis kui EL suudab oma meetmete puhul tulemusi näidata, süveneb ja laieneb arutelu ELi üle. Vajadus tagada ohutute kemikaalide kasutamine Euroopas valmistatud toodetes, turu avamine teenustele, takistuste kõrvaldamine piiriüleste maksete tegemiselt, tarbijakaitse parandamine, lennuohutuse suurendamine, toidu ohutuse ja kvaliteedi parandamine, maapiirkondade ja keskkonna kaitse, kokkuleppele jõudmine ühise kliima- ja energiapoliitika osas, piiriülene politseikoostöö ja roaminguhindade alandamine – kõiki neid küsimusi on käsitletud Euroopa Liidu otsustusprotsessis, mida on tihti saatnud tuline debatt. Selliseid arutelusid tuleks julgustada ning need saavad toimuda ainult siis, kui poliitiliste otsuste tegemise protsessi peetakse asjakohaseks ning nähakse, et see annab liikmesriikide seadusandlikule protsessile lisaväärtust.

3.1. Poliitiline mõõde

Valimisaktiivsus ning see, kuivõrd Euroopa Parlamendi valimistel lähtutakse Euroopa Liidu poliitikast on mõõdupuuks, millega mõõta Euroopa avaliku sfääri loomise raskust. Liikmesriikide ja Euroopa poliitilised parteid ning nende valimistel valitud esindajad, kes esindavad erinevaid poliitilisi vaateid, on ideaalsel positsioonil, et tõstatada Euroopa küsimusi riigisisestes debattides ning aidata kaasa üleeuroopalisele avalike arutelude algatamisele. Just poliitiliste parteide vahel peetava debati konfliktne ja polariseeritud iseloom on see, mis äratab huvi ja tingib nõudluse rohkema teabe järele arutelu all olevate küsimuste kohta. Viimastel aastatel on olnud mitmeid ilmekaid näiteid selle kohta, kuidas erakonnad ja valimispiirkonnad on tekitanud üldsuses huvi Euroopa asjade vastu.[25]

Komisjon on otsustanud toetada jõupingutusi valimisaktiivsuse suurendamiseks järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel. D-kava järgmised kodanikuühiskonna projektid on osaliselt suunatud selle eesmärgi toetamiseks. Lisaks sellele võttis komisjon 2007. aasta juunis vastu ettepaneku vaadata läbi Euroopa poliitilisi erakondi käsitlev määrus,[26] et võimaldada Euroopa poliitiliste sihtasutuste asutamist. See aitab tugevdada Euroopa asjade üle peetavat asjalikku ja avalikku arutelu ning arendada Euroopa avalikku sfääri.

Komisjon tahab ära kasutada kõiki teabevahetuse võimalusi liikmesriikide parlamentidega suhtlemisel. Vastusena Euroopa Parlamendi ettepanekule on komisjon välja töötamas katselisi teabevõrke (PIN), mis kujutavad endast Interneti arutelufoorumeid Euroopa Parlamendi liikmete, liikmesriikide parlamendiliikmete, ajakirjanike ja arvamusliidrite vahel, mida täiendavad kõikjal ELis korraldatavad kohtumised. PIN aitab oluliselt kaasa Euroopa asju käsitlevate arutelude käivitamisele liikmesriikide parlamentides. PIN kasutuselevõtt edendab ka arutelusid Euroopa asjade üle liikmesriikide parlamendisaadikute vahel ning täiendab liikmesriikide parlamentide elektroonilise teabevahetuse süsteeme.

3.2. Meedia ja infoteenused

Komisjon esitab veel enne käesoleva aasta lõppu konkreetsed ettepanekud uute meediatehnoloogiatega seotud probleemide paremaks käsitlemiseks.[27] Audiovisuaalne meedia on jätkuvalt eelistatuim teabekanal Euroopa asjade kohta teabe saamiseks. Kui tehakse otsuseid tähtsates Euroopa Liidu küsimustes, esitavad televisioon ja raadio teavet nende kohta uudistes ning aruteludes. Tele- ja raadioreklaami kasutatakse ka konkreetseid ELi poliitikavaldkondi käsitlevates teabekampaaniates. Siiski näitavad uuringud[28] ja kahe kolmandiku eurooplaste arvamuse kohaselt ei ole riiklikus meedias esitatav teave ELi kohta piisav.

Komisjon aitab kaasa paremale ja jätkusuutlikumale ELi asjade kajastamisele olemasolevates audiovisuaalsetes kanalites ning julgustab Euroopa ringhäälinguorganisatsioone looma võrke. Arutelu valge raamatu üle näitas selgesti, et toetatakse komisjoni ideed esitada kõikides ELi liikmesriikides avaliku teenusena Euroopa asjadega seotud audiovisuaalset teavet, haridusprogramme ja meelelahutust. Selliseid teenuseid tuleb osutada viisil, mis tagab ringhäälinguorganisatsioonide täieliku sõltumatuse.

Praegune raadio- ja telesaadete kaasrahastamise poliitika on julgustanud paljusid audiovisuaalseid kanaleid välja töötama ELi käsitlevaid saateid. Tõhususe suurendamiseks pakub komisjon mitmeaastaseid lepinguid ringhäälinguorganisatsioonide võrkudele kogu Euroopas. Need võrgud toodavad ELi küsimusi käsitlevaid saateid vastavalt oma standarditele ja näitavad neid tavapärases saateformaadis. Lepingud sisaldavad siduvat toimetuse põhikirja, mis tagab ringhäälinguoperaatoritele toimetamise vabaduse.

ELi teemade audiovisuaalse katmisega tegelev komisjoni talitus – Europe by Satellite (EbS) – aitab samuti kaasa eespool nimetatud avalike teenuste osutamisele ning muudab nende osutamise lihtsamaks. Nõudlus saateaja järele EbS-is on jõudnud küllastuspunktini – Euroopa Parlamendi plenaaristungite ja komiteede koosolekute otseülekanded ja professionaalsete ajakirjanike jaoks mõeldud uudistepaketid ja pressikonverentsid võistlevad omavahel eetriaja pärast. Seetõttu teeb komisjon teistele Euroopa institutsioonidele ettepaneku suurendada EbS-i saateedastusmahtu, et ELi tegevust senisest rohkem kajastada.

Internet on peamine vahend teksti, heli ja pildi ühildamiseks ning võimaldab kasutajatel aruteludes osaleda ja saada neilt tagasisidet. Internet on juba piiriülese arutelu pidamise peamiseks vahendiks. Maailma ühe suurima veebisaidi – EUROPA – ümberkujundamine suurendab interaktiivsust, parandab navigeerimist ning otsingufunktsioone.[29] Veebisisu peaks olema paremini kättesaadav ja kasutajasõbralikum. Samal ajal tuleks esitada rohkem pilte, videoid ning heliklippe. Nii jääb EUROPA veebisait tähtsaks allikaks ELi-teemalise teabe saamisel ning täiendab liimesriikide ametiasutuste veebisaite. Ettepanekud EUROPA veebisaidi arendamiseks toetuvad 2007. aastal korraldatud kasutajauuringule.

Lisaks sellele peab EL suurendama oma asjade kajastamist ka väljaspool EUROPA saiti. Komisjon tahab julgustada kodanikuühiskonna ja era- või avaliku sektori selliste veebisaitide võrgustiku väljaarendamist, mis edendavad kontakte Euroopa kodanikega või nende vahel, toetades selleks veebisaite, mis pööravad erilist tähelepanu Euroopa asjadele ja ergutavad arutelusid ELi poliitikaküsimustes. Ka komisjon ise peaks olema rohkem kaasatud intervjuudesse ning osalema teistel veebisaitidel korraldatavates aruteludes. Kõiki neid arenguid kajastatakse üksikasjalikult Internetis ja audiovisuaalse strateegia dokumentides, mille komisjon esitab vastavalt enne 2007. aasta lõppu ning 2008. aasta alguses.

Trükiväljaanded jäävad endiselt ELi oluliseks suhtlusvahendiks. Vaatamata Interneti kasvavale populaarsusele on nõudlus trükiväljaannete järele suurenenud. Seepärast on oluline välja töötada kogu meediat hõlmav avaldamispoliitika, mis hõlmab nii trüki-, veebi- kui ka audiovisuaalset formaati, mis toetub uusimale sidetehnoloogiale.[30]

3.3. Euroopa avaliku arvamuse mõistmine

Avaliku avamuse mõõtmine on keskne ülesanne selleks, et kuulata, mida Euroopa kodanikud EList arvavad ja sellelt ootavad. Eurobaromeetri uuringud aitavad analüüsida inimeste ootusi erinevates poliitikavaldkondades, hinnata erinevate meetmete mõju ja teha kindlaks teemad, mis inimestele muret valmistavad, et parandada poliitikakujundamist ja teabevahetust.

Komisjon töötab vastusena valge raamatu üle peetud arutelule[31] Eurobaromeetri uuringutes kasutatavad meetodid ümber, et veelgi paremini kuulata avalikku arvamust ja sellele reageerida. Eesmärk on kasutada uuringuid strateegilisemalt sellistes poliitikakujundamise olulistes etappides, nagu strateegia koostamine, mõju hindamine ning ka teabevahetusmeetmete väljatöötamine ja hindamine.

Konkreetsemalt püütakse parandada kvalitatiivsete otsinguvahendite laialdasemat kasutamist, kaasa arvatud mõnede D-kava projektide uuenduslikud meetodid, ning kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kombineeritud analüüsi, et anda avalikkuse ootustest parem pilt. Avaliku arvamuse suunatud uurimismeetodeid kasutatakse laialdasemalt, et mõõta teabevahetuse mõju. Uurimistulemuste analüüsi parandatakse reageerimiskiiruse tõstmise, tulemuste tegelikule kasutamisele suurema tähelepanu pööramise ning piirkondliku ja kohaliku tasandi arvestamisega. Suunatud küsimustele vastamise puhul rakendatakse rohkem ka tellimuse alusel tehtavat olemasolevate andmete korduvanalüüsi. Tulemusi levitatakse kiiremini ja laiemalt. Luuakse avaliku arvamuse riiklike ekspertide võrk, kellel on nõuandev ülesanne, et vahetada parimaid tavasid, edendada sünergiat ja anda nõu metoodilistes küsimustes.

Europe Directi kontaktkeskus[32] on kodanikele mõeldud teabeteenistus, kes vastab tasuta küsimustele kõigis ELi ametlikes keeltes. See peaks olema peamine koht, kuhu kodanikud saaksid ELi käsitleva teabe saamiseks pöörduda ning ta peaks andma tagasisidet komisjoni talitustele ja teistele ELi institutsioonidele esitatud küsimuste kohta.

Konsulteerimine on vajalik ja kasulik vahend, et testida ettepanekute rakendamist praktikas. Kuid see on tõhus ainult siis, kui see on piisavalt laiaulatuslik ning hõlmab paljusid huvirühmi. Pärast konsulteerimise miinimumnõuete vastuvõtmist[33] on komisjon konsulteerinud huvitatud isikute ja ELi kodanikega mitmete poliitiliste algatuste üle. Interneti teel peetavateks konsultatsioonideks ettenähtud veebisait „Sinu hääl Euroopas” ( europa.eu/yourvoice ) aitab selgitada konsultatsiooniprotsessi ning ärgitab komisjoni talitusi standardeid ühtselt kohaldama. Parema tagasiside, arvamuste paljususe ja suurema kaasatuse saavutamiseks nende vaadete ja huvide puhul, mida riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud sidusrühmad selles poliitika kujundamise varases etapis väljendavad, tugevdatakse praegust praktikat, kus esindused kaasatakse konsultatsioonide edendamisse liikmesriikidega. Esindused korraldavad näiteks aegsasti kohtumisi sidusrühmadega ja võtavad nendega ühendust, et julgustada neid osa võtma teabevahetuse prioriteetidega seotud olulistest aruteludest.

4. PARTNERLUSE TUGEVDAMINE

Kõikides ELi institutsioonides, ametites ja liikmesriikides ning samuti piirkondlikes ja kohalikes omavalitsustes üle kogu Euroopa toimub teabevahetus Euroopa poliitika küsimuste kohta erineval viisil ja erinevas ulatuses. Kõigil Euroopa tasandil otsuste tegemises otseselt osalevatel rühmadel on ülesanne jagada teavet ja selgitusi. Nad kõik peavad säilitama oma sõltumatuse ja eelisõigused esitada teavet omal viisil, kuid siiski on piisavalt vabadust ka selleks, et teha koostööd partneritena Euroopa asjade üle arutelu edendamisel. Siiani on püüdlused ühise teavitamistegevuse edendamiseks olnud üksikud ja piiratud ning see on näidanud ühistes teemades kokkuleppele jõudmise ja sujuva koostöö saavutamise vajalikkust. Valge raamatu raames peetud arutelud näitasid selgelt vajadust suurema koostöö järele ELi institutsioonide, ametite ja liikmesriikide vahel Euroopa asjadest teavitamisel. Komisjon otsib seega võimalusi ühiselt valitud ELi teabevahetuse prioriteetide osas partnerluse tugevdamiseks kõikidel tasanditel ning teeb ettepaneku institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimiseks.

4.1. Koostöö liikmesriikidega

Liikmesriikide valitsuste ülesanne on Euroopa Liidu Nõukogus kindlaks määrata Euroopa poliitiline suund ning teavitada kodanikke oma poliitilisest mandaadist ja põhimõtetest. Arvamusküsitluste tulemused näitavad, et kodanike arvates peaks nende riigi valitsus neid teavitama, mida ELi nende jaoks teeb ning kuidas see nende igapäevaelu mõjutab. Enam kui kaks kolmandikku Euroopa kodanikest eelistab ELi tasandil vastu võetud otsuste kohta teabe saamiseks pöörduda riigi ametiasutuste poole.

Komisjon saab siiski kõiki huvitatud liikmesriike selles ülesandes olulisel määral toetada. Komisjoni ettepanek on tugevdada partnerlust liikmesriikidega korraldades korrapäraselt kohtumisi asjaomaste riikide teabevahetuse juhatajatega, et määrata kindlaks tähtsamad teabevahetuse prioriteedid ja tagada teavitamistegevuse pidev jälgimine ning vahetada selle tegevuse kohta teavet.[34] Samuti püüab komisjon huvitatud liikmesriikidega välja töötada juhtimispartnerluse. Taoline partnerlus, mis loob individuaalse raamistiku komisjoni, parlamendi ja liikmesriigi vahelisele koostööle, on olnud edukas Saksamaa puhul ning partnerluskokkulepe on sõlmitud ka Ungari ja Sloveeniaga. Läbirääkimised käivad veel mitmete teiste liikmesriikidega, kes on seda ametlikult taotlenud.[35] Need partnerlused võiksid olla vahendiks, mille kaudu korraldada valitud teabevahetuse prioriteete käsitlevat ühistegevust kesk-, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Juhtimispartnerlused tugevdaksid valitud teabevahetuse prioriteete käsitlevat teavitamistegevust, mis toetub ühistele teabevahetuskavadele.[36] Need kavad lepitakse kokku poliitilisel tasandil komisjoni, Euroopa Parlamendi ja asjaomaste liikmesriikide nende ametiasutuste vahel, kes tegelevad teavitamisküsimustega. Ühise teabevahetuskava raames korraldatav teavitamistegevus on seega poliitiliselt kaasava iseloomuga ja tagab erinevate vaadete esindatuse Euroopa asjade arutamisel. Selline koostöö aitab kohandada teabevahetust kohalike oludega ning siduda selle sisepoliitiliste küsimustega (nagu valimised, suured riigisisesed üritused ja erihuvid). Juhtimispartnerluse rakendamise eest on vastutavad komisjon ja asjaomase liikmesriigi ametiasutused. Komisjoni ülesanne on rahastada ning personali ja infrastruktuuri eest hoolitseb liikmesriik.[37]

Heaks näiteks on praegune juhtimispartnerlus Saksmaa föderaalvalitsusega. Seda peetakse väärtuslikuks vahendiks liikmesriigi ja Euroopa institutsioonide ühiste ideede rakendamisel. Alates 2005. aastast on läbi viidud tosin suuremat algatust ning see on näidanud, kuidas selline tihe partnerlus võib anda häid tulemusi.[38]

Piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel, kas individuaalselt või ühendustes, võib olla tähtis roll teabevahetuse edendamisel Euroopas. Teabevahetus peab toimuma viisil, mis näitaks ELi otsuste ja poliitikasuundade kohalikku tähtsust.[39] Koostöös Regioonide Komiteega tagab komisjon nendele asutustele teabe kättesaadavuse ning nõuetekohaste mehhanismide loomise selleks, et nad saaksid esitada oma ideid ja ettepanekuid teabevahetuse parandamiseks nii Euroopa kui ka kohalikul tasandil. Juhtimispartnerlused võiksid hõlmata ka piirkondlikke ja kohalikke meetmeid lisaks nendele meetmetele, mida võetakse juba strateegiliste partnerluste raames (eraldiseisev, täiendav rahastamine). Lisaks esinduste, Europe Directi infopunktide ja ELi agentuuride tööle selles valdkonnas[40], arendab komisjon välja tihedamad suhted 250 Brüsselis asuva bürooga, kes esindavad piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ning tahavad koostöös osaleda.

4.2. Koostöö Euroopa institutsioonidega

Institutsioonidevaheline teaberühm on olemasolev poliitiline struktuur, mille raames lepitakse kokku ELi teabevahetusestrateegia ja valitakse ühised teabevahetuse prioriteedid ELi institutsioonide ja liikmesriikide jaoks. Seda juhatavad ühiselt Euroopa Parlament, komisjon ja nõukogu eesistuja. Teaberühma poliitilist staatust ja legitiimsust tuleks aga suurendada ja laiendada, nii et see saaks õigeaegselt anda juhtnööre ELi teabevahetuse prioriteetide kohta, et leida sünergia ELi institutsioonide ja liikmesriikide teabevahetuskavade vahel. Institutsioonidevahelise teaberühma otsuseid on vaja terviklikult ja sidusalt hinnata nii poliitiliselt kui ka halduslikult tasandilt. Nõukogu informatsiooni töörühm jälgib nõukogu eesistuja toetusel teabevahetuse protsessi.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee osalevad institutsioonidevahelises teaberühmas vaatlejatena. Koostööd nendega tugevdab ka olemasolevatesse koostöökokkulepete protokollidesse teabepoliitikat käsitlevate täiendmaterjalide lisamine. Täiendmaterjalid väljendavad komisjoni ja kahe komitee poliitilist tahet sõlmida pikaaegne partnerlus ja töötada ühiselt selle nimel, et välja arendada detsentraliseeritud teabevahetus Euroopa kodanikega. Koostöö tugineb selgelt määratletud teabevahetuse prioriteetidele, mida rakendatakse detsentraliseeritult piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

4.3 Institutsioonidevaheline kokkulepe teabevahetuse kohta

Selleks et luua sobiv raamistik parema koostöö tegemiseks ELi teabevahetusprotsessis, arvestades samal ajal ELi institutsioonide ja liikmesriikide sõltumatust, teeb komisjon ettepaneku sõlmida Euroopa Parlamendi ja nõukoguga institutsioonidevaheline kokkulepe. Kõiki teisi institutsioone kutsutakse üles toetama komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu selle ülesande täitmisel. Sellise institutsioonidevahelise kokkuleppe eesmärk on saavutada ühtne seisukoht Euroopa Liidu kui terviku teabevahetuse prioriteetide suhtes; teha kindlaks ELi lähenemise lisaväärtus konkreetseid prioriteetseid teemasid käsitleva teavitamise puhul; tekitada sünergia vahendite vahel, mida iga institutsioon nende prioriteetidega seotud tegevuses kasutab ning ärgitada liimesriike koostööd tegema. See ei tähenda, et igal ELi institutsioonil ei võiks olla oma teabevahetusmeetmeid, mis vastavad institutsiooni konkreetsele ülesandele ja selle sidusrühmade vajadustele.

Komisjon tunnistab, et igal liikmesriigil on oluline roll Euroopa asjadest teavitamisel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil oma riigikeel(t)es. Institutsioonidevaheline kokkulepe kinnitab ELi institutsioonide ja liikmesriikide poliitilist tahet olla vastutav kodanike ELi asjadest teavitamise ja nendega sellel teemal suhtlemise eest. Lisaks sellele rõhutab taoline poliitiline kokkulepe peamisi põhimõtteid ja õigusi, mida tuleb austada Euroopa asjadest teavitamisel ja sätestab partnerite vahelise koostöökorra, tagades nõuetekohase järelevalve ja poliitilise vastutuse. Kaasamise, mitmekesisuse ja osalemise põhimõtteid tuleks Euroopa asjadest teavitamisel alati aluseks võtta. Institutsioonidevaheline kokkulepe tagab ühise aastase töökava koostamise, milles määratletakse ELi teabevahetuse prioriteedid. Töökava töötab välja komisjon iga-aastasest poliitilisest strateegias esitatud teabevahetuse prioriteetide üle peetava arutelu alusel ning esitab selle ELi institutsioonidele ja nõuandeorganitele.

5. JÄRELDUSED

Tõhusa ja integreeritud teabevahetuse saavutamiseks kasutab komisjon kõiki tema käsutuses olevad vahendeid.

Eelkõige teeb komisjon järgmised ettepanekud:

- koostada institutsioonidevaheline kokkulepe, et luua raamistik parema koostöö tegemiseks ELi teabevahetusprotsessis, arvestades samal ajal ELi institutsioonide ja liikmesriikide sõltumatust;

- seada sisse vabatahtlik juhtimispartnerlus liikmesriikidega kui peamine vahend ühise teabevahetusalase tegevuse korraldamiseks;

- luua Euroopa avalike ruumide võrk esindustes;

- määratleda koolihariduse need elemendid, kus ühistegevus ELi tasandil võiks liikmesriike toetada;

- arendada edasi Eurobaromeetrit;

- rakendada katselisi teabevõrke (PIN), et parandada teabevahetust Euroopa ja liikmesriikide poliitikute, ajakirjanike ja teiste arvamuskujundajate vahel;

Lähikuudel on komisjonil kavas teha ka järgmist:

- võtta vastu uus Interneti-strateegia, et toetada kodanikuühiskonna ning era- ja avaliku sektori ELile orienteeritud veebisaite, mis edendavad kontakte Euroopa kodanikega ja nende vahel;

- võtta vastu uus audiovisuaalne strateegia, et toetada ringhäälinguorganisatsioonide võrke kogu Euroopas ELi küsimusi käsitlevate saadete tootmisel ja näitamisel;

- koostada järelteatis D-kava kohta ja algatada uued kodanikuühiskonna projektid D-kava raames, mille üldine eesmärk on toetada reformilepingu ratifitseerimisprotsessi ja suurendada osalust 2009. aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel;

- uurida hiljutiste positiivsete kogemuste tugevdamise ja laiendamise võimalust esinduste töö tugevdamise teel.

Eelarvelise mõju arvestus

POLIITIKAVALDKOND: ARTIKKEL 16 – TEABE EDASTAMINE MEETMED: KÕIK SELLE POLIITIKAVALDKONNA MEETMED |

TEATIS „PARTNERLUS EUROOPA ASJADEST TEAVITAMISEL” |

1. EELARVEREAD (vastavalt EEP 2008 nomenklatuurile)

1.1. Tegevusassigneeringute rida

16 02 02 Multimeedia meetmed

16 02 03 Teave meedia jaoks

16 02 04 Raadio- ja televisioonistuudiote ja audiovisuaalseadmete käitamine

16 03 01 Infopunktid

16 03 02 Kohalikud meetmed

16 03 04 Prioriteetsete teemade konkreetsed meetmed, sh programm PRINCE

16 03 06 Katseliste teabevõrkude (PIN) katseprojekt

16 04 01 Avaliku arvamuse analüüs

16 04 02 Sidusad teabe ja teabevahetuse vahendid

16 04 03 Suunatud trükiväljaanded

1.2. Muu tehnilise ja haldusabi rida

16 01 04 01 Teabevahetusmeetmed — Halduskorralduskulud

2. ÕIGUSLIK ALUS

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), muudetud määrusega (EÜ) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1)) artikli 49. lõikele.

3. EELARVE TUNNUSJOONED

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finants-perspektiivi rubriik |

16 01 04 01 Teabevahetusmeetmed — Halduskorralduskulud | Mittekohustuslikud | Liigenda-mata | EI | EI | EI | Nr [3b] |

16 02 04 Raadio- ja televisioonistuudiote ja audiovisuaalseadmete käitamine | Mittekohustuslikud | Liigenda-tud | EI | EI | EI | Nr [5] |

16 02 02 - 16 04 03 (välja arvatud 16 02 04) Teabevahetuse peadirektoraadi tegevusassigneeringute read | Mittekohustuslikud | Liigenda-tud | EI | EI | EI | Nr [3b] |

4. FINANTSMÕJU HINDAMINE PÕHIEESMÄRGI JA VÄLJUNDI JÄRGI

Ressursside osas jääb selle teabevahetuse mõju mitmeaastaste finantsprogrammide raamesse (nagu on sätestatud dokumendis SEK(2007) 500).

3.1. Kokkuvõte rahaliste vahendite kohta

Vt lisas tabel 1.

3.2 Finantsmõju detailsed hinnangud põhimeetmete kohta

Vt lisas tabel 2.

5. HALDUSKULUD - ERIVAJADUSED

Personali- ja haldusressursside vajadused kaetakse juhtivale peadirektoraadile tehtud eraldise piires iga-aastase eraldamisprotseduuri raames.

Arvestades seda, et komisjon andis esimese positiivse hinnangu 2006. aasta detsembris, on lisas esitatud tabelisse lisatud rida „katseesindused”. Komisjon tahab positiivsetele kogemustele tuginedes vaadata läbi kõigi praegu kasutuselolevate teabevahetuse meetmete hindamise tulemused, vaagides muu hulgas katseesinduste loodud lisaväärtust ja nende võimaliku laiendamise küsimust. Otsus võimaliku tulevase laiendamise kohta tehakse pärast läbivaatamist.

Annex

Table 1

Eelarverida | Rubriik | EELARVE 2007 | EEP 2008 | Finantsplaneering |

| | | | | | | |€ | | | | | | |2009 |2010 |2011 |2012 |2013 | | | | | | | | | | | | | | 16 01 |Teabevahetuse poliitikavaldkonna halduskulud | 3.865 |3.600 |3.987 |4.065 |4.145 |4.225 |4.306 | | | | | | | | | | | | | |16 01 04 01 |Teabevahetusmeetmed — Halduskorralduskulud |3.865 |3.600 |3.987 |4.065 |4.145 |4.225 |4.306 | | | | | | | | | | | | | | 16 02 |Teabevahetus ja meedia | 27.720 |30.882 |32.380 |32.881 |33.390 |33.902 |34.420 | | | | | | | | | | | | | |16 02 02 |Multimeedia meetmed |18.750 |20.700 |21.380 |21.800 |22.227 |22.657 |23.091 | | |16 02 03 |Teave meedia jaoks |3.370 |3.970 |4.100 |4.181 |4.263 |4.345 |4.429 | | |16 02 04 |Raadio- ja televisioonistuudiote ja audiovisuaalseadmete käitamine (nimetus 5) |5.600 |6.212 |6.900 |6.900 |6.900 |6.900 |6.900 | | | | | | | | | | | | | | 16 03 |Kohaliku tasandi teabevahetus | 39.514 |38.530 |39.555 |40.314 |41.085 |41.859 |42.642 | | | | | | | | | | | | | |16 03 01 |Infopunktid |16.753 |15.300 |15.802 |16.113 |16.429 |16.746 |17.067 | | |16 03 02 |Kohalikud meetmed |8.393 |10.400 |10.502 |10.689 |10.879 |11.070 |11.263 | | |16 03 04 |Prioriteetsete teemade konkreetsed meetmed, sh programm PRINCE |7.868 |12.830 |13.251 |13.512 |13.777 |14.043 |14.312 | | |16 03 05 |EuroGlobe |1.500 | | | | | | | | |16 03 06 |Katseliste teabevõrkude (PIN) katseprojekt |5.000 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 16 04 |Analüüsi- ja teabevahetusvahendid | 21.830 |21.830 |21.546 |21.990 |22.441 |22.894 |23.352 | | | | | | | | | | | | | |16 04 01 |Avaliku arvamuse analüüs |5.600 |5.800 |5.990 |6.108 |6.228 |6.348 |6.470 | | |16 04 02 |Sidusad teabe ja teabevahetuse vahendid |10.180 |10.880 |11.237 |11.458 |11.683 |11.909 |12.137 | | |16 04 03 |Suunatud trükiväljaanded |6.050 |5.150 |4.319 |4.424 |4.530 |4.637 |4.745 | | | | | | | | | | | | | | 16 |Teabevahetus (nimetus 3b) | 87.328 |88.630 |90.568 |92.350 |94.161 |95.980 |97.820 | | |

Annex

Table 2 (page 1 / 2)

[pic]

Table 2 (page 2 / 2)

[pic]

[1] SI(2007) 500.

[2] SEK(2005) 985.

[3] KOM(2005) 494.

[4] KOM(2006) 35.

[5] SEK(2007) 1265.

[6] SEK(2007) 912.

[7] KOM(2006) 194.

[8] KOM(2006) 211.

[9] Otsus nr 1904/2006/EÜ; ELT L 378, 27.12.2006.

[10] KOM(2007) 242.

[11] Näiks komisjoni 8. detsembri 2006. aasta määrusega 1828/2006 Struktuurifondide rakendamise kohta ning 20. septembri 2005. aasta määrusega 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist antavate maaelu arengu toetuste kohta kehtestatakse haldusasutustele ajavahemikuks 2007–2013 järgmised minimaalsed teavitamisnõuded: abisaajate nimekirja avaldamine; teabetahvlite paigaldamine käimasolevate projektide asukoha juurde ning riiklikud ja piirkondlikud teavitusüritused või iga-aastased teavitusüritused liimesriikides ja piirkondades. Komisjoni esindajad võivad samuti kaasa aidata ja jagada teavet võimalikele abisaajatele.

[12] Mõnid neid prioriteete arutatakse institutsioonidevahelises teaberühmas, et leida võimalused ühistegevuseks (vt punkt 4.2)

[13] Sellise lähenemise heaks näiteks on kampaania veinituru reformimiseks.

[14] Teabevahetuse peadirektoraat eraldab teabevahetuse prioriteetide jaoks personali ja eelarvelisi vahendeid ja palub komisjoni esindustel teha sama oma iga-aastates juhtimiskavades.

[15] Nagu on sätestatud dokumentides SEK(2007)500 ja SEK(2007) 530.

[16] Kõik käesolevas teatises kasutatud avaliku arvamuse uuringu tulemused on võetud Eurobaromeetri kiiruringust nr 189 valge raamatu kohta: ELi teabevahetus ja kodanikud. Küsitlused viidi läbi 2006. aasta septembris.

[17] 2006. aastal korraldasid esindused üle 830 seminari, 4000 pressiteate- ja pressikonverentsi ning aitasid korraldada rohkem kui 370-t voliniku külaskäiku.

[18] EURES - Euroopa tööturuasutuste süsteem; ERA-MORE – Euroopa mobiilsuskeskuste võrgustik.

[19] SOLVIT on Interneti-põhine probleemide lahendamise võrk, milles ELi liikmesriigid töötavad koos, et lahendada ilma juriidilise menetluseta probleeme, mis on tekkinud sellest, et liikmesriikide ametiasutused on siseturuõigust valesti kohaldanud.

[20] Olemasolevate euroinfo keskuste ja innovatsiooni levikeskuste tegevuse võtab 2008. aastal üle ettevõtlust ja uuendustegevust toetav võrk. See ühendab 600 infokeskust ja katab suurema osa EL 27 territooriumist.

[21] Seejuures jälgitakse eelkõige, kuigi mitte ainult, volinike edukate külastuste mudelit eesistujariigi erinevatesse piirkondadesse komisjoni ja nõukogu eesistuja vahelise traditsioonilise kohtumise käigus eesistumisaja alguses.

[22] Nõukogu otsus 16505/06, 27. märts 2007.

[23] Citizenship Education at School in Europe, The information network on education in Europe (Eurydice) 2005.

[24] 2007. aastal korraldas EuropeAid 75 nn saadiku külaskäigu 44 regiooni koolidesse 18 liikmesriigis. Saadikud osalesid väliskoostöö üle peetavas arutelus ning kohtusid 97 000 õpilasega. Sarnaselt – siinkohal ei piirduta aga ainult koolidega – lõi põllumajanduse peadirektoraat rohelise meeskonna, kuhu kuuluvad 80 rohelise meeskonna saadikut, et käsitleda üldust puudutavaid küsimusi ning selgitada ühist põllumajanduspoliitikat ning maa-arengu poliitikat.

[25] Näiteks põhiseadus, laienemine ning majandussektorit käsitlevad ettepanekud, nagu teenuste direktiiv.

[26] KOM(2007) 364.

[27] Käesolevas punktis esitatud erinevad ettepanekud järgivad 4-5. detsembril 2006 Helsingis toimunud sidusrühmade konverentsi - Europe in Vision soovitusi.

[28] L'information relative [pic] l'Europe et lteenuste direktiiv.

[29] KOM(2007) 364.

[30] Käesolevas punktis esitatud erinevad ettepanekud järgivad 4-5. detsembril 2006 Helsingis toimunud sidusrühmade konverentsi „Europe in Vision” soovitusi.

[31] L'information relative ą l'Europe et la télévision, Etude qualitative auprčs de téléspectateurs dans les 27 Etats-Membres de l'Union Européenne, European Commission April 2007 (Teave Euroopa ja televisiooni kohta, televaatajate kvalitatiivne uuring 27 Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Komisjon, aprill 2007).

[32] Informaatika peadirektoraat viis läbi uuringu, et teha soovitusi institutsioonisisese otsingustrateegia kohta komisjonis.

[33] Interneti- ja muude väljaannete eest on eelkõige vastutav väljaannete talitus. Seda juhib institutsioonidevaheline korralduskomitee. Väljaannete talitus haldab EU Bookshop´i, mis on kodanike ühtne ligipääsupunkt ELi väljaannetele.

[34] Seda soovitati 27. oktoobril 2006 Madridis peetud sidusrühmade konverentsil „Euroopa avaliku arvamuse mõistmine”.

[35] Asub Brüsselis.

[36] KOM(2002) 704.

[37] Olemasolev liikmesriikide ja ELi institutsioonide võrgustik (EU-Infonet) arendatakse välja selle eesmärki saavutamiseks.

[38] Austria, Belgia, Itaalia, Läti, Poola, Portugal ja Prantsusmaa.

[39] Komisjon võib liikmesriikidele pakkuda ka teisi partnerlusmudeleid KOM(2004) 196.

[40] Juhtimispartnerlused ei takista komisjoni jätkamast või loomast teisi teabevahetuse partnerluse vorme, nagu strateegilised partnerlused, ajutised kokkulepped. Need on väga paindlikud vahendid ning nad on tõestanud oma väärtust konkreetsetes valdkondades, näiteks teavitamisel euro kasutuselevõtu kohta.

[41] Üleriigiline teabetuur „Euroopa saab 50 – 50 linna pidutsevad” Saksamaal ja kõrgkoolide ajalehtede toimetajatele korraldatud koolitusseminar, mille eesmärk oli tutvustada ELiga seotud küsimusi kõrgkoolide ajalehtedes, on vaid kaks näidet juhtimispartnerluse kaudu rakendatud edukate projektide kohta.

[42] Šotimaa kogemus Põhjamere piirkondliku nõuandekomisjoniga, kus konsulteeritakse inimestega, keda kalanduspoliitika otseselt puudutab (see toimub samamoodi ka teiste ühise kalanduspoliitika raames loodud piirkondlikes nõuandekomisjonides), näitab, et inimesed on huvitatud teemadest, mis nende elu otseselt mõjutavad.

[43] Näiteks üleeuroopaline ettevõtluse toetamise võrgustik, mis kävitatakse 2008. aasta alguses.