52007DC0548

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 24.9.2007

KOM(2007) 548 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) rakendamise kohta 2005. aastal

EESSÕNA

Määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)[1] artikli 17 lõikes 1 on sätestatud, et kõik institutsioonid avaldavad igal aastal aruande, kus on näidatud, kui mitmel puhul on institutsioon keelanud juurdepääsu dokumentidele, ja sellise keeldumise põhjused. Samuti peab aruandes kajastuma avalikku registrisse kandmata tundliku sisuga dokumentide hulk.

Käesolev 2005. aasta aruanne on komisjoni neljas eespool nimetatud õigusakti kohaselt esitatud aruanne.

Aruande lisas on esitatud statistilised andmed dokumentidele juurdepääsu taotluste läbivaatamise kohta. Tabelites kajastuvad andmed määruse nelja rakendusaasta kohta, võimaldades seega jälgida määruse rakendamise arengut. Siinkohal on oluline rõhutada, et statistilised andmed hõlmavad ainult avaldamata dokumentidele juurdepääsu taotlusi ning neist on välja jäetud nii juba avaldatud dokumentidele juurdepääsu taotlused kui ka teabetaotlused.

1. Läbipaistvuspoliitika

2005. aastal käivitati Euroopa läbipaistvuse algatus, mis on osa komisjoni 2005.–2009. aasta strateegilistest eesmärkidest. Pärast 18. mai 2005. aasta koosolekul[2] toimunud esimest strateegilist arutelu otsustas komisjon 9. novembril 2005 käivitada nimetatud algatuse kolme meetmerühmana.

1.1. Teabele juurdepääsu parandamine:

- teabe avaldamine ühenduse vahenditest antava toetuse lõppsaajate kohta;

- andmebaaside vahelise koostoime parandamine, et suurendada registri ulatust.

1.2. Rohelise raamatu avaldamine 2006. aastal, et algatada arutelu järgmistel teemadel:

- liikmesriikide juriidiline kohustus avaldada teavet ühiselt hallatavatest vahenditest makstava toetuse lõppsaajate kohta;

- huvirühmade tegevus;

- komisjoni konsulteerimistavad.

1.3. Lähtuvalt komisjoni aruandest määruse (EÜ) nr 1049/2001[3] põhimõtete rakendamise kohta ja selle määruse võimalikku muutmist käsitlevast avalikust konsultatsioonist institutsioonidevahelise arutelu algatamine õigusaktide üle, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele.

2. Registrid ja veebilehed

2.1. 2005. aasta lõpus oli komisjoni dokumendiregistris 61 085 dokumenti (vt lisatud tabelit).

2.2. Määruse artikli 9 lõikes 3 on sätestatud, et tundliku[4] sisuga dokumendid kantakse registrisse üksnes nende nõusolekul, kellelt dokument pärineb. 2005. aastal ei kuulunud registrisse ühtegi selle sätte tähenduses tundlikku dokumenti.

2.3. Pärast komisjoni presidendi sellesisulise kohustuse võtmist Euroopa Parlamendi ees, loodi 3. oktoobril 2005 eksperdirühmade eriregister. See register annab ülevaate nõuandeorganitest, kes abistavad komisjoni ja selle talitusi õigusloomega seotud ettepanekute ja poliitiliste algatuste ettevalmistamisel. See täiendab 2003. aastal loodud registrit, mis kajastab nende komiteede tegevust, kes aitavad komisjonil teostada talle seadusandja poolt antud rakendusvolitusi.

2.4. EUROPA serveris asuva veebilehe „Läbipaistvus ja juurdepääs dokumentidele” külastatavus on olnud järgmine:

Külastajate arv | Külastuste arv | Kuvatud veebilehed |

Kokku | 98 804 | 151 176 | 203 159 |

Igakuine keskmine | 8234 | 12 598 | 16 930 |

3. Koostöö teiste institutsioonide ja liikmesriikidega

Määruse artikli 15 lõikega 2 ettenähtud institutsioonidevaheline komitee 2005. aastal poliitilisel tasandil kokku ei tulnud. Siiski kohtusid 11. novembril 2005 kolme institutsiooni kõrged ametnikud, kes vastutavad määruse rakendamise eest.[5] Nad otsustasid institutsioonidevahelist koostööd talituste tasandil tugevdada ja ametlikuks muuta, asutades kaks kindlate ülesannete lahendamiseks mõeldud töörühma:

- rühm, kes koordineerib registreid ja teisi teabevahendeid;

- arvamuste vahetamise foorum, kus käsitletakse määruse rakendamisega seotud juriidilisi küsimusi.

4. Juurdepääsutaotluste analüüs

4.1. Esialgsete taotluste arvu pidev kasv, mida on täheldatud juba alates määruse vastuvõtmisest, toimus ka 2005. aastal, kuigi mitte sellisel määral kui 2004. aastal. 2005. aastal registreeriti 3173 esialgset taotlust, s.t 573 taotlust rohkem kui 2004. aastal ehk nende arv kasvas 22,1%. Meenutuseks tasub märkida, et kasvuprotsent oli 2003. aastal 53,7 ja 2004. aastal 70,72.

4.2. Kordustaotluste arv jäi peaaegu samaks: 2005. aastal registreeriti 167, 2004. aastal 162 kordustaotlust.

4.3. Taotlemise jaotumises valdkonniti oli vähe muutusi. Konkurents, tollimaks, kaudne maksustamine, siseturg ja keskkond olid valdkonnad, mis moodustasid ligi 35% kõigist taotlustest. Samas ilmnes huvi kasv ettevõtluspoliitika, transpordi ja energia, regionaalpoliitika ja õigusalase koostöö valdkonna vastu.

4.4. Taotluste esitajate jaotumises ühiskondlik-majanduslike huvigruppide järgi ei olnud olulisi muutusi. Üle 40% taotlustest esitasid mitmesugused huvigrupid, valitsusvälised organisatsioonid ja ettevõtjad.

4.5. Taotluste esitajate geograafiline jaotumine jäi samuti muutumatuks. Et paljude rahvusvaheliste äriühingute ja advokaadibüroode ning Euroopa tasandil tegutsevate ühingute ja valitsusväliste organisatsioonide bürood asuvad Brüsselis, esitasid Belgia eraisikud või seal asuvad organisatsioonid ligikaudu neljandiku (22,63%) taotlustest. Enamik taotlusi esitati kõige suurema rahvaarvuga liikmesriikidest – Hispaaniast, Itaaliast, Madalmaadest, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Ühendkuningriigist, kust esitati kokku pisut üle poole taotlustest. Ka 2005. aastal jäi uute liikmesriikide osakaal tagasihoidlikuks (4,58%).

5. Erandite rakendamine juurdepääsuõigusele

5.1. Positiivse vastuse saanud esialgsete taotluste määr on ligikaudu sama mis varasematel aastatel ehk 68,24%.

64,67%-l juhtudest võimaldati juurdepääs dokumendi täistekstile ja 3,57%-l juhtudest võimaldati dokumentidele osaline juurdepääs.

Positiivsete vastuste hulgas ei võeta arvesse neid rohkeid taotlusi (umbes iga viies), mis olid seotud juba avalikustatud dokumentidega. Umbes 2%-l juhtudest taotleti juurdepääsu olematule dokumendile.

5.2. Esmaste otsuste kinnitamise osatähtsus langes pisut, vähenedes 73,21%-lt 68,44%-le. Seetõttu sai 31,56%-l juhtudest taotleja laiema juurdepääsu pärast kordustaotluse esitamist.

Pärast esmast keeldumist täielikult rahuldatud taotluste arv vähenes pisut, langedes 9,09%-lt 8%-le. Seevastu pärast esmast keeldumist osaliselt rahuldatud taotluste arv suurenes tuntavalt, tõustes 17,7%-lt 23,56%-le.

Pärast läbivaatamist rahuldatud taotluste arv oli peaaegu samal tasemel kui 2004. aastal (2005. aastal 69,87%, 2004. aastal 70%). 65,08%-l juhtudest võimaldati juurdepääs dokumendi täistekstile ja 4,79%-l juhtudest võimaldati dokumentidele osaline juurdepääs.

5.3. Esmase keeldumise peamine põhjus oli kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitsmine (artikli 4 lõike 2 kolmas taane). Sellisel põhjusel juurdepääsust keeldumisi oli 41%, 2004. aastal oli neid 31,81%. Suuremalt jaolt on tegemist juurdepääsutaotlustega dokumentidele, mis on seotud konkurentsipoliitikaga või käimasolevate rikkumismenetlustega.

Teine keeldumise põhjus on komisjoni otsustamisprotsessi kaitse (artikli 4 lõige 3), moodustades 26,74% (2004. aastal 25,44%).

Esmast keeldumist põhjendati ärihuvide kaitsega 7,39%-l juhtudest (2004. aastal 8,33%).

5.4. Korduva keeldumise peamised põhjendused on samad mis esmase keeldumise puhul:

- uurimise eesmärgi kaitse (29,77%);

- otsustamisprotsessi kaitse (21,10%).

Siiski tuleb märkida, et korduva keeldumise puhul mainitakse ärihuvide kaitset sagedamini (13,9%).

6. Ombudsmanile esitatud kaebused

6.1. 2005. aastal lõpetas ombudsman üheksa komisjoni vastu esitatud, dokumentide edastamisest keeldumisega seotud kaebuse uurimise. Ühe kaebuse alusel koostati soovituse eelnõu, mida komisjon osaliselt järgis; ombudsman luges kaebuse põhjendatuks. Viis kaebust lahendati kaebaja kasuks. Ühel nendest juhtudest luges ombudsman kaebuse põhjendatuks, ent see puudutas kaebuse teist aspekti. Ühel juhul loobus kaebaja juurdepääsutaotlusest. Kahe kaebuse puhul otsustas ombudsman, et tegemist ei olnud hea haldustava rikkumisega.

6.1.1. Kaebus 2229/2003/MHZ

Kaebus puudutas keskkonnarikkumise alast menetlust, mis algatati ühe valitsusvälise organisatsiooni esitatud kaebuse põhjal. Kaebuses vaidlustas valitsusväline organisatsioon ka keeldumise saata organisatsioonile menetluse raames Hispaania ametiasutustega vahetatud dokumendid.

Ombudsman otsustas, et keeldumise puhul ei olnud tegemist hea haldustava rikkumisega, kuid luges põhjendatuks kaebuse osa, mis puudutas rikkumismenetluse ajalist kestust.

6.1.2. Kaebus 2403/2003/MF

Euroopa Parlamendi liige soovis, et talle saadetaks dokumendid kahe rikkumise kohta, mis puudutasid Hispaania ja Portugali katoliku kirikutele antud käibemaksuvabastusi. Komisjon saatis parlamendiliikmele nende kahe rikkumisega seotud dokumendid, välja arvatud õigustalituse arvamus ja kahe asjaomase liikmesriigi edastatud dokumendid, mille avalikustamisega viimased ei nõustunud. Ombudsman leidis, et komisjon ei rikkunud head haldustava.

6.1.3. Kaebus 948/2004/OV

Üks valitsusväline organisatsioon soovis saada komisjoni kolmandat aruannet majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta enne selle vastuvõtmist. Haldusliku probleemi tõttu tekkis taotluse menetlemisel viivitus. Vahepeal on aruanne vastu võetud ja avaldatud ning taotlus ei ole enam asjakohane.

6.1.4. Kaebus 1368/2004/GG

Kaebajaks oli Hiinas teostatavas keskkonnaprojektis osalenud äriühing, kelle lepingu oli komisjon tühistanud ja kes vaidlustas keeldumise saata talle komisjoni lähetatud eksperdi teenuseid puudutavad dokumendid. Keeldumise aluseks oli eksperdi isikuandmete ja ärihuvide kaitse. Pärast seda, kui ombudsman palus komisjonil seisukohta uuesti kaaluda, avalikustas komisjon osaliselt kolmeteist dokumenti, jättes välja isikuandmed ja keeldudes jätkuvalt kolme dokumenti edastamast. Sellest hoolimata luges ombudsman kaebuse põhjendatuks.

6.1.5. Kaebus 1798/2004/PB

Kaebaja oli esitanud kaks juurdepääsutaotlust. Üks puudutas turvameetmeid, mis võeti vastu pärast 11. märtsi 2004. aasta Madridi terrorirünnakuid, teine vanglakaristuste pikkuse ühtlustamisega seotud arutelusid. Kaebaja ei vaidlustanud vastuseid, vaid üksnes seda, et tema esialgse taotluse menetlemisel ületati 15 tööpäeva pikkust tähtaega. Ombudsman luges asja lahendatuks ja lõpetas uurimise märkusega.

6.1.6. Kaebus 2821/2004/OV

Keskkonnakaitsega tegelev Kreeka valitsusväline organisatsioon vaidlustas talle komisjoni poolt antud osalise juurdepääsu kontrollkäigu aruandele, mis käsitles ühe rikkumismenetluse kohta tehtud Euroopa Kohtu otsuse rakendamist. Kuna komisjon oli EÜ asutamislepingu artikli 228 alusel alustanud uue rikkumismenetluse, siis osa dokumendist salastati, et vältida Kreeka ametiasutustega peetavate läbirääkimiste kahjustamist. Ombudsman lõpetas uurimise, leides, et komisjon ei rikkunud head haldustava.

6.1.7. Kaebus 3381/2004/TN

Ka see kaebus on seotud rikkumismenetlusega keskkonna valdkonnas ning see algatati kohalike elanike kaebuse põhjal. Uurimise ajal keeldus komisjon võimaldamast juurdepääsu Suurbritannia ametiasutustega peetud teabevahetusele. Pärast rikkumismenetluse lõpetamist võimaldas komisjon juurdepääsu oma dokumentidele ja pärast arupidamist Suurbritannia ametiasutustega ka nende saadetud vastustele. Et küsimus oli lahendatud kaebaja kasuks, lõpetas ombudsman uurimise.

6.1.8. Kaebus 116/2005/MHZ

Euroopa Parlamendi liikmele ei võimaldatud juurdepääsu kirjale, mille Portugali rahandusminister oli saatnud ülemäärase eelarvepuudujäägiga seotud menetluse raames. Pärast nõupidamist ombudsmaniga ei olnud Portugali uus valitsus kirja avalikustamise vastu. Pärast ombudsmani soovituse eelnõuga tutvumist võimaldas komisjon juurdepääsu kirjale.

6.1.9. Kaebus 1777/2005/GG

Üks Saksamaa advokaat vaidlustas Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) keeldumise saata talle dokumendid, mis puudutasid käimasolevat juurdlust Lesothos teostava projekti asjus. Et OLAF lõpetas uurimise edasisi meetmeid võtmata, loobus kaebaja oma taotlusest.

6.2. Lisaks ülalkirjeldatud kaebustele 116/2005/MHZ ja 1777/2005/GG esitati ombudsmanile 2005. aasta jooksul veel 13 kaebust, mis olid seotud dokumentide edastamisest keeldumisega.

7. Kohtule esitatud kaebused

7.1. Kohtuasjades, mis on seotud määrusel (EÜ) nr 1049/2001 põhineva komisjoni täieliku või osalise keeldumisega võimaldada juurdepääsu dokumentidele, on esimese astme kohus teinud kaks otsust ja kolm määrust.

7.1.1. Esimese astme kohtu 17. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T-187/03: Isabella Scippacercola versus komisjon

Kohus kinnitas, et määruse artikli 4 lõikest 5 tulenev liikmesriigi õigus keelduda liikmesriigist pärineva dokumendi avaldamisest hõlmab ka selle liikmesriigi poolt institutsioonidele saadetud dokumente, mida ei ole koostanud selle riigi ametiasutus.

7.1.2. Esimese astme kohtu 13. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas T-2/03: Verein für Konsumenteninformation versus komisjon

Kohus tühistas komisjoni otsuse keelduda võimaldamast juurdepääsu kartellikokkuleppega seotud toimikule, märkides, et institutsioon peab juurdepääsutaotluses käsitletud dokumente konkreetselt ja individuaalselt hindama. Samas võib institutsioon erandkorras ja proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt loobuda konkreetsest ja individuaalsest hindamisest, ent üksnes siis, kui ta on uurinud kõiki teisi võimalikke meetmeid ja selgitanud üksikasjalikult põhjuseid, miks ka teiste meetmetega oleks kaasnenud ebamõistlikult suur töömaht.

7.1.3. Esimese astme kohtu 8. juuni 2005. aasta määrus kohtuasjas T-287/03: Società Imballaggi metallici Salerno Srl versus komisjon

Kohtuasi puudutas juurdepääsu teabele, mida vahetati Itaalia ametiasutustega riigiabi küsimuses. Vaidluse objekt oli samasugune kui kohtuasjas T-76/02: Messina versus komisjon, kus kohus otsustas, et kuna Itaalia ametiasutused ei andnud oma nõusolekut komisjonile saadetud kirjade avaldamiseks, pidi komisjon keelduma nendele dokumentidele juurdepääsu võimaldamisest. Kohus jättis hagi rahuldamata, sest sellel puudus ilmselgelt õiguslik alus.

7.1.4. 15. juuni 2005. aasta määrus kohtuasjas T-98/04 (sama hageja kes eespool nimetatud kohtuasjas, koos teiste Itaalia ettevõtetega)

Kohtuasi oli seotud pretsedendiga, ent hagi esemeks oli nõue tühistada komisjoni otsus, millega tunnistati investeerimisabi andmine ühisturuga kokkusobivaks. Selle menetluse raames nõudsid hagejad menetluse huvides Itaalia ametiasutuste poolt komisjonile saadetud, abi käsitlevate kirjade edastamist. Hagi lükati tagasi, sest tunnistati vastuvõetamatuks.

7.1.5. Esimese astme kohtu esimese koja esimehe 2. juuni 2005. aasta määrus kohtuasjas T-237/04: Ultradent Products Inc versus komisjon

Pärast hageja loobumist hagist kustutati kohtuasi registrist.

7.2. 2005. aastal esitati 13 uut hagi komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 alusel langetatud otsuste vastu. 11 hagi on menetluses; üks hagi kustutati registrist ja üks kuulutati vastuvõetamatuks.

7.2.1. A.S.TER, kohtuasi T-409/05 [6]

Hagejaks oli äriühing, mille põhiaktsionär on Genova omavalitsusüksus. Äriühing soovis juurdepääsu dokumentidele, mille alusel algatati riigihankelepinguid käsitlevate ühenduse eeskirjade oletatavat rikkumist puudutav uurimine. Juurdepääsu keeldu põhjendati avaldamise negatiivse mõjuga uurimisele. Hageja vaidlustas selle erandi rakendamise ja viitas lisaks võistlevuse põhimõtte rikkumisele.

7.2.2. Borax Europe Ltd, kohtuasjad T-121/05 ja T-166/05 [7]

Hagid esitas ettevõte, kes vaidlustas komisjoni otsuse keelata juurdepääs ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitleva direktiivi kolmekümnendat tehnika arenguga kohandamist ette valmistava eksperdirühma koosoleku dokumentidele ja eeskätt helisalvestistele. Dokumendid puudutasid muu hulgas boorhappe ja boraatide klassifitseerimist.

7.2.3. Kirjastus Odile Jacob, kohtuasi T-237/05 [8]

Hageja, kes esitas kaks hagi, millega taotleti äriühingute ühinemisega seotud komisjoni otsuste tühistamist, esitas ühtlasi taotluse juurdepääsuks selle ühinemisega seotud dokumentidele. Selle hagiga vaidlustati taotlusest keeldumise otsus.

7.2.4. Internationaler Hilfsfonds eV, kohtuasi T-141/05 [9]

Taotleja oli humanitaarabiga tegelev valitsusväline organisatsioon. Pärast komisjoni otsust leping tühistada soovis taotleja täielikku juurdepääsu lepingu tühistamisega seotud dokumentidele. Komisjon võimaldas juurdepääsu enamikule dokumentidele, ent jättis mõned dokumendid salajaseks. Taotleja esitas kaebuse ombudsmanile ja see luges kaebuse põhjendatuks. Taotleja kordas seejärel dokumentidele täieliku juurdepääsu taotlust. Et komisjon jäi oma seisukoha juurde, esitas taotleja kohtule hagi.

7.2.5. Muñiz, kohtuasi T-144/05 [10]

Spetsialiseerunud advokaadi esitatud hagi puudutas juurdepääsu tolliseadustiku komitee raames loodud töörühma aruannetele ja muudele komiteele esitatud dokumentidele. Komisjon keeldus dokumente avaldamast, sest need puudutasid küsimusi, mille suhtes ei oldud veel otsust langetatud.

7.2.6. MyTravel, kohtuasi T-403/05 [11]

Hageja oli nime all Airtours plc saavutanud äriühingute ühinemist käsitlenud komisjoni otsuse tühistamise.[12] Väidetava kahju hüvitamiseks esitatud hagis[13] nõudis hageja juurdepääsu ühinemist käsitleva otsuse tühistamise järel koostatud komisjoni talituste aruandele ja sellega seotud dokumentidele. Hageja nõudis teatud dokumentide edastamisest keelduva otsuse tühistamist.

7.2.7. Navigazione Libera del Golfo, kohtuasjad T-109/05 ja T-444/05 [14]

Nende kahe hagiga soovis üks laevandusettevõtja saada juurdepääsu andmetele konkureeriva äriühingu avaliku teenusena osutatava mereveo teenusega kaasnevate ülekulude kohta. Need andmed sisalduvad Itaalia ametiasutuste teatatud, abimeedet käsitleva otsuse konfidentsiaalses versioonis, ent on kõrvaldatud kõnealuse otsuse avalikust versioonist.

7.2.8. Nomura, kohtuasi T-233/05 [15]

Hageja esitas hagi Tšehhi Vabariigis antavat riigiabi käsitleva komisjoni otsuse tühistamiseks ja nõudis juurdepääsu selle otsuse ettevalmistamisel kogutud dokumentidele. Komisjon lükkas taotluse tagasi, lähtudes mitmest erandist: käimasoleva uurimismenetluse kaitse (võttes arvesse, et nimetatud otsus oli edasi kaevatud), Tšehhi ametiasutuste keeldumine komisjonile saadetud dokumentide avaldamisest ja sisearutelude kaitse. Hageja vaidlustas keeldumise põhjenduse ja viitas avaldamisega seotud ülekaalukale avalikule huvile.

7.2.9. Verband der Internationalen Caterer in Deutschland eV, kohtuasi T-5/05 [16]

Hageja vaidlustas komisjoni otsuse keelduda Saksamaa ametiasutuste vastuseisu tõttu võimaldamast hagejale juurdepääsu Saksamaa Liitvabariigi taotlusele kehtestada kuuenda käibemaksudirektiivi alusel erandeid.

Esimese astme kohtu 27. jaanuari 2007. aasta määrusega[17] kustutati kohtuasi registrist.

7.2.10. Weber, kohtuasi T-290/05 [18]

Hagi puudutas juurdepääsu Saksamaa avalik-õiguslike raadioringhäälinguorganisatsioonide rahastamise uurimist käsitlevatele dokumentidele. Tuleb märkida, et hageja palus kohtul edastada komisjonile korraldus taotletud dokumentide edastamiseks.

Esimese astme kohtu 11. detsembri 2006. aasta määrusega jäeti hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

7.2.11. Williams, kohtuasi T-42/05 [19]

Hageja, kes töötas ülikoolis assistendina, taotles juurdepääsu dokumentidele, mis puudutavad geneetiliselt muundatud organismidega seotud õigusaktide väljatöötamist. Hageja vaidlustas talle antud osalise juurdepääsu.

8. Järeldused

Üldsuse kasvav huvi komisjoni avaldamata dokumentide vastu leidis 2005. aastal kinnitust. Nagu varasematelgi aastatel, esitasid suurema osa taotlustest (rohkem kui 40%) äriühingud, valitsusvälised organisatsioonid, advokaadibürood ja mitmesugused huvigrupid.

Taotluste analüüsimisel selgus, et oluline osa juurdepääsutaotlustest on seotud komisjoni kontrollitegevusega ühenduse õiguse rakendamisel. Väga paljudel juhtudel esitati juurdepääsutaotlus selleks, et saada dokumente, millele taotluse esitajad võiksid kaebuse korral toetuda, näiteks ühenduse õiguse väidetava rikkumise puhul või halduskaebuse või kohtumenetluse korral. Oluline on märkida, et need taotlused on enamasti seotud väga mahukate dokumentidega, mille analüüsimisega kaasneb märkimisväärne halduskoormuse kasv.

Kõige sagedamini on keeldumist põhjendatud uurimise, äriühingute ärihuvide ja komisjoni otsustamisprotsessi kaitsmisega. Viimatinimetatud erandile viidatakse sageli selleks, et vältida otsuste isikustamist, mitte selleks, et varjata õigusloomeprotsessi. Õigusloome valdkonnas avalikustatakse üha enam dokumente, ootamata, et nende kohta esitataks juurdepääsutaotlus. Komisjoni peadirektoraadid on arendanud eri poliitikasuundi käsitlevaid veebilehti ja avalikustanud nende kaudu märkimisväärse hulga dokumente.

Ombudsmani poolt 2005. aastal lõpetatud kaebused enamasti rahuldati. 2005. aastal ombudsmanile esitatud, määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamisega seotud kaebuste arv on vaatamata taotluste arvu suurenemisele jäänud samaks.

Esimese astme kohus on kinnitanud oma lahenditega kahte punkti:

- liikmesriikide õigus keelata nende poolt institutsioonidele esitatud dokumentide avalikustamine;

- juurdepääsutaotluse aluseks olnud dokumente tuleb üldjuhul hinnata konkreetselt ja individuaalselt.

Lisaks täpsustas esimese astme kohus, et määrus (EÜ) nr 1049/2001 käsitleb avalikkuse juurdepääsu dokumentidele ja et hageja erahuvi olemasolul ei ole keeldumise õiguspärasuse hindamisel tähtsust.

* * * * *

ANNEX Statistics relating to the application of Regulation No 1049/2001 2002-2005

CONTENTS OF THE REGISTER

2002 | 2.095 | 6.478 | 134 | 116 | 3.066 | 11.889 |

2003 | 2.338 | 6.823 | 135 | 113 | 2.467 | 11.876 |

2004 | 2.327 | 7.484 | 134 | 145 | 2.718 | 12.808 |

2005 | 2.152 | 7.313 | 129 | 126 | 2.674 | 12.394 |

Total | 10.868 | 33.487 | 532 | 500 | 15.698 | 61.085 |

INITIAL REQUESTS

1. Number of initial requests

2002 | 2003 | 2004 | 2005 |

991 | 1 523 | 2 600 | 3 173 |

2. Number of identifiable documents taken into consideration

2002 | 2003 | 2004 | 2005 |

2 150 | 2 936 | 4 051 | 4 534 |

3. Number of initial requests for which partial access was granted

2002 | 2003 | 2004 | 2005 |

44 | 64 | 105 | 122 |

4. Rate of positive replies during the initial stage

2002 | 2003 | 2004 | 2005 |

Full access | 66.83 | 64.8 | 64.67 |

Partial access | 2.48 | 3.39 | 3.57 |

Total | 66.5 | 69.31 | 68.19 | 68.24 |

CONFIRMATORY REQUESTS

5. Number of confirmatory requests

2002 | 2003 | 2004 | 2005 |

96 | 143 | 162 | 167 |

6. Breakdown of decisions on confirmatory requests (%)

2002 | 2003 | 2004 | 2005 |

Confirmation | 66.9 | 61.57 | 73.21 | 68.44 |

Partial revision | 9.2 | 8.29 | 17.70 | 23.56 |

Full revision | 23.9 | 30.13 | 9.09 | 8.0 |

7. Rate of positive replies for the procedure as a whole

2002 | 2003 | 2004 | 2005 |

Full access | 62.4 | 69.5 | 65.45 | 65.08 |

Partial access | 8.3 | 3.32 | 4.58 | 4.79 |

Total | 70.7 | 72.82 | 70.00 | 69.87 |

BREAKDOWN OF REQUESTS

8. According to professional profile of requesters (%)

2002 | 2003 | 2004 | 2005 |

Members of the public whose professional profile was not indicated | 31.8 | 30.16 | 32.15 | 31.89 |

Civil society (interest groups. industry, NGOs. etc.) | 17.8 | 23.48 | 27.31 | 29.44 |

Lawyers | 22.4 | 20.46 | 13.65 | 11.00 |

Academics | 12.3 | 11.15 | 11.23 | 10.49 |

Other EU institutions | 3.1 | 6.16 | 5 | 3.78 |

Public authorities (other than the EU institutions) | 8.6 | 5.57 | 10.15 | 12.32 |

Journalists | 3.8 | 3.02 | 0.5 | 1.07 |

9. According to geographical origin (%)

2002 | 2003 | 2004 | 2005 |

Belgium | 23 | 25.05 | 26.42 | 22.63 |

Germany | 10.9 | 12 | 12.77 | 13.24 |

Italy | 9.6 | 8.85 | 10.35 | 9.77 |

France | 10.3 | 7.80 | 8.62 | 9.71 |

Not specified | 12.3 | 12.59 | 5.65 | 7.44 |

United Kingdom | 8.8 | 7.87 | 8 | 6.62 |

Spain | 5.4 | 5.25 | 5.69 | 5.52 |

Netherlands | 6.4 | 6.30 | 4.96 | 5.29 |

Denmark | 1.6 | 2.36 | 2.08 | 2.14 |

Austria | 2.1 | 0.98 | 1.73 | 1.92 |

Greece | 1.2 | 1.97 | 1.54 | 1.92 |

Ireland | 2 | 1.38 | 1.19 | 1.70 |

Portugal | 1.2 | 0.59 | 1.38 | 1.54 |

Poland | 1.58 | 1.48 |

Sweden | 1.3 | 1.18 | 1.19 | 1.10 |

Finland | 0.5 | 0.59 | 0.69 | 0.88 |

Switzerland | 0.62 | 0.85 |

United States | 0.92 | 0.69 |

Luxembourg | 0.4 | 1.11 | 0.65 | 0.66 |

Czech Republic | 0.5 | 0.63 |

Hungary | 0.73 | 0.60 |

Norway | 0.35 | 0.44 |

Slovakia | 0.27 | 0.38 |

Malta | 0.27 | 0.35 |

Lithuania | 0.19 | 0.28 |

Latvia | 0.08 | 0.28 |

Bulgaria | 0.04 | 0.25 |

Slovenia | 0.23 | 0.19 |

Cyprus | 0.31 | 0.16 |

Canada | 0.12 | 0.16 |

Romania | 0.12 | 0.16 |

Estonia | 0.15 | 0.13 |

Liechtenstein | 0.15 | 0.09 |

Turkey | 0.12 | 0.09 |

Croatia | 0.04 | 0.09 |

Russia | 0.12 | 0.06 |

Brazil | 0.06 |

China (incl. Hong Kong) | 0.06 |

Israel | 0.06 |

Mexico | 0.06 |

Albania | 0.03 |

Egypt | 0.03 |

Iceland | 0.03 |

India | 0.03 |

Japan | 0.04 | 0.03 |

Macedonia (FYROM) | 0.04 | 0.03 |

Taiwan | 0.03 |

Ukraine | 0.03 |

2002 | 2003 | 2004 | 2005 |

EU countries | 84.7 | 83.35 | 91.58 | 89.13 |

Not specified | 12.3 | 12.59 | 5.65 | 7.50 |

European countries not members of the EU (including candidate countries) | 1.7 | 0.93 | 1.24 | 2.10 |

Non-European countries | 1.3 | 0.99 | 1.24 | 1.24 |

Candidate countries | 2.14 | 0.27 | 0.54 |

10. According to areas of interest (%)

2002 | 2003 | 2004 | 2005 |

Competition | 12.7 | 13.7 | 14.58 | 12.70 |

Secretariat-General, Cabinets and Policy advisors | 15.9 | 10.62 | 8.66 | 9.41 |

Environment | 6.2 | 7.41 | 7.23 | 8.19 |

Internal market | 10.3 | 8.79 | 8.5 | 8.01 |

Transport and energy | 2.9 | 3.54 | 5.54 | 6.37 |

Taxation and customs union | 10.6 | 10.82 | 7.5 | 6.27 |

Justice, freedom and security | 2.2 | 2.3 | 3.81 | 4.70 |

Enterprise policy | 3.9 | 3.08 | 3.31 | 4.63 |

Agriculture | 4.8 | 4.59 | 5.15 | 4.44 |

Regional policy | 0.8 | 2.16 | 2.96 | 3.91 |

External aid and development | 0.9 | 2.56 | 2.39 | 3.06 |

Health and consumer protection | 4.4 | 4 | 2.38 | 2.68 |

Employment and social affairs | 3.2 | 3.48 | 4.15 | 2.62 |

Administration, personnel and recruitment | 3.2 | 3.21 | 2.35 | 2.23 |

Budget and internal audit | 2.9 | 2.82 | 2.19 | 2.11 |

Enlargement | 1 | 1.25 | 1.31 | 1.99 |

Economic and financial affairs | 1.1 | 1.57 | 1.92 | 1.92 |

External relations | 2.1 | 2.16 | 2.5 | 1.92 |

Legal questions | 3 | 2.3 | 2.81 | 1.92 |

Information technology and media | 0.88 | 1.83 |

External trade | 1.1 | 2.03 | 2.27 | 1.67 |

Fisheries | 0.6 | 0.72 | 1 | 1.64 |

Fraud protection | 2.4 | 2.23 | 2.12 | 1.39 |

Research and technology | 1.7 | 1.97 | 1.92 | 1.36 |

Education and culture | 0.5 | 1.18 | 1.38 | 1.07 |

Press and communication | 0.8 | 1.05 | 0.69 | 0.69 |

Statistics | 0.1 | 0.39 | 0.15 | 0.32 |

Interpretation and translation | 0.8 | - | 0.31 | 0.25 |

Official publications | - | 0.07 | 0.04 | 0.03 |

BREAKDOWN OF REFUSALS OF ACCESS ACCORDING TO THE EXCEPTION APPLIED

11. Initial requests (%)

2002 | 2003 | 2004 | 2005 |

Public security | - | 0.21 | 0.36 | 0.29 |

Defence and military matters | 0.46 | 0.31 | 0.72 | 0.14 |

International relations | 1.8 | 5.33 | 4.84 | 4.08 |

Financial, monetary or economic policy | 0.46 | 1.05 | 8.06 | 2.53 |

Personal data | 5.2 | 4.39 | 5.20 | 3.31 |

Commercial interests | 3.7 | 8.89 | 8.33 | 7.39 |

Court proceedings and legal advice | 3.7 | 9 | 8.15 | 8.59 |

Inspections, investigations and audits | 35.9 | 37.55 | 31.81 | 41.03 |

Decision not taken | 8.6 | 11.82 | 10.57 | 12.60 |

Internal deliberations | 9.10 | 14.87 | 14.50 |

Confidentiality requested by the Member State from which the document originates | 2.1 | 5.96 | 2.6 | 3.73 |

No reply or inadequate motivation | 19.6 | 6.07 | 4.48 | 2.68 |

Note : In the column for 2002, the cases in which several exceptions were applied are not included in the breakdown according to the exception applied; in the other columns all the exceptions are identified.

12. Confirmatory requests (%)

2002 | 2003 | 2004 | 2005 |

Public security | - | - | 0.35 | - |

Defence and military matters | - | - | - |

International relations | 7.2 | 7.76 | 4.21 | 5.01 |

Financial, monetary or economic policy | - | - | 8.07 | 0.56 |

Personal data | 0.6 | 6.85 | 9.12 | 10.31 |

Commercial interests | 3.3 | 11.87 | 15.79 | 13.09 |

Court proceedings and legal advice | 4.4 | 14.61 | 5.61 | 11.14 |

Inspections, investigations and audits | 29.4 | 30.14 | 26.32 | 29.25 |

Decision not taken | 1.6 | 3.65 | 12.98 | 8.08 |

Internal deliberations | 14.61 | 8.77 | 12.81 |

Confidentiality requested by the Member State from which the document originates | 4.4 | 10.5 | 8.77 | 9.75 |

Note : In the column for 2002, the cases in which several exceptions were applied are not included in the breakdown according to the exception applied; in the other columns all the exceptions are identified.

[1] EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

[2] Vt komisjoni 1702. istungi protokolli.

[3] 30. jaanuari 2004. aasta aruanne, KOM(2004) 45.

[4] „dokumendid, mis pärinevad institutsioonidest või nende loodud asutustest, liikmesriikidest, kolmandatest riikidest või rahvusvahelistest organisatsioonidest ning mis on liigitatud kui „TRÈS SECRET / TOP SECRET”, „SECRET” või „CONFIDENTIEL” vastavalt asjaomase institutsiooni eeskirjadele, mis kaitsevad Euroopa Liidu või selle ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud valdkondades, eelkõige avaliku julgeoleku alal, kaitsepoliitilistes ja sõjalistes küsimustes” (artikli 9 lõige 1).

[5] Euroopa Parlamendi peasekretäri asetäitja, nõukogu sekretariaadi teabe- ja protokolliosakonna peadirektor ja komisjoni peasekretäri asetäitja.

[6] ELT C 22, 28.1.2006, lk 19.

[7] ELT C 143, 11.6.2005, lk 38, ja ELT C 155, 25.6.2005, lk 29.

[8] ELT C 205, 20.8.2005, lk 32.

[9] ELT C 143, 11.6.2005, lk 40.

[10] ELT C 132, 28.5.2005, lk 36.

[11] ELT C 10, 14.1.2006, lk 29.

[12] Kohtuasi T-342/99: Airtours versus komisjon.

[13] Kohtuasi T-212/03: MyTravel versus komisjon.

[14] ELT C 106, 30.4.2005, lk 43, ja ELT C 48, 25.2.2006, lk 40.

[15] ELT C 217, 3.9.2005, lk 46.

[16] ELT C 82, 2.4.2005, lk 32.

[17] ELT C 69, 24.3.2007, lk 29.

[18] ELT C 257, 15.10.2005, lk 12.

[19] ELT C 93, 16.4.2005, lk 34.