52007DC0212

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 26.4.2007

KOM(2007) 212 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Euroopa kosmosepoliitika kohta{SEK(2007) 504}{SEK(2007) 505}{SEK(2007) 506}

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Euroopa kosmosepoliitika strateegiline eesmärk 4

3. Rakendused 5

3.1. Satelliitnavigatsioon 5

3.2. Maapinna kaugseire 6

3.3. Satelliitside 6

3.4. Julgeolek ja kaitse 7

4. Alused 7

4.1. Teadus ja tehnoloogia 7

4.2. Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) ja päikesesüsteemi uurimine 8

4.3. Juurdepääs kosmosele 9

5. Konkurentsivõimeline Euroopa kosmosetööstus 9

5.1. Reguleeriv raamistik 10

5.2. Kosmosevaldkonna avalik rahastamine 10

6. Valitsemistavad 11

6.1. Institutsiooniline raamistik 11

6.2. Koordineeritud Euroopa kosmoseprogramm 12

6.3. Rahvusvahelised suhted 12

I lisa: Peamised tegevused 13

II lisa: Sõnastik 15

1. SISSEJUHATUS

„20. sajandi keskpaigas nägime oma planeeti esmakordselt kosmosest. Ajaloolased võivad lõpuks leida, et see vaade mõjutas mõtlemist rohkem kui koperniklik revolutsioon 16. sajandil, mis raputas inimeste eneseteadvust, paljastades et Maa ei ole universumi keskus. Kosmosest näeme väikest ja õrna palli, mida ei valitse inimtegevus ja hooned vaid pilvede, ookeanide, rohumaade ja pinnase tekitatav muster .” [1]

Kosmos aitab meil mõista meie planeedisüsteemi haprust ja selle keerulisi omavahelisi suhteid. Kosmos annab meile ka vahendid paljude muude 21. sajandi väljakutsetega toimetulemiseks. On oluline, et neid vahendeid kasutataks tõhusalt erinevate poliitiliste põhimõtete rakendamisel. Kosmosepõhised süsteemid võimaldavad täpsemaid ilmaennustusi, satelliitlevi ning paremaid navigeerimisteenuseid, nad pakuvad uusi telehariduse ja telemeditsiini võimalusi. Kosmosepõhised süsteemid on ülimalt olulised mitmete tähtsate majandusvaldkondade jaoks: sidesüsteemid, elektrivõrgud ja finantsandmesidevõrgud vajavad sünkroniseerimiseks satelliitide abi. Satelliitsidest on kasu kõigile kodanikele. See pakub tasuvaid lahendusi nagu kõrglahutustelevisioon, lairiba- või mobiiltelevisioon, eelkõige ääremaade ja maapiirkondade jaoks. Kosmos aitab kaasa ka teadmistepõhise ühiskonna tekkele, andes meile vahendid meie planeedi, tema päritolu ja keskkonna ning päikesesüsteemi ja universumi mõistmiseks. Kosmos võib kaasa aidata ka Euroopa ühtekuuluvusele ja identiteedile, sest selle abil jõutakse kõigi riikide kodanikeni. Ka Euroopa välispoliitikal võib kosmosest kasu olla, eelkõige humanitaarabi arengupoliitika küsimustes.

Euroopa kosmosepoliitikat on ESA raames edukalt arendatud 30 aastat. Kuna esile on kerkimas mitmed uued ambitsioonikad ja võimekad kosmoseriigid, ei tohi Euroopa jääda kaotajaks oma kodanikele potentsiaalse majandusliku ja strateegilise kasu tagamisel. Euroopa peab pingutama, et säilitada ja parandada oma globaalset konkurentsivõimet. Euroopa peab säilitama oma liidripositsiooni kosmosesüsteemide valdkonnas ning olema ka rahvusvaheline partner, kes annab oma esmaklassilise panuse üleilmsetesse algatustesse.

Uue aastatuhande algusest alates on EL, ESA ja nende liikmesriigid nõustunud, et väljakutsetele vastamiseks on vaja ühtset Euroopa kosmosepoliitikat. Seda rõhutasid ELi riigipead kosmosenõukogu teisel kohtumisel 2005. aastal.

Euroopa kosmosepoliitika peab võimaldama Euroopa Liidul, Euroopa Kosmoseagentuuril (ESA) ja nende liikmesriikidel parandada oma algatuste ja programmide koordineerimist ning leida oma roll kosmosega seonduvates küsimustes, luues paindlikuma raamistiku ühenduse kosmoseinvesteeringuteks. Sama kehtib ka turvalisuse ja kaitsega seotud kosmoseprogrammide kohta ning kosmosepoliitika lõimimise kohta ELi välissuhete erinevatesse valdkondadesse.

ESA ja ELi suhteid on tugevdatud ka muude oluliste meetmetega, nagu EÜ ja ESA vaheline raamleping[2] ning tipp-projektid Galileo ja GMES[3].

Komisjon sätestas kosmosepoliitika esialgsed lähtepunktid 2005. aasta mais avaldatud teatises.[4] ELi konkurentsivõime nõukogu ja ESA ministrite nõukogu kohtusid 2005. aasta juunis raamlepingu kohase „kosmosenõukoguna” ning sätestasid Euroopa kosmosepoliitika sisu ja iseloomu käsitlevad juhtnöörid ning Euroopa kosmoseprogrammi juurde kuuluvad lähtepunktid.

Euroopa kosmoseprogramm on koostatud mõlema organisatsiooni liikmesriikide ning muude huvitatud sidusrühmade konsultatsioonide tulemusena. See Euroopa kosmosepoliitika esimene kirjeldus on Euroopa Komisjoni ja ESA peadirektori ühisdokument.

2. EUROOPA KOSMOSEPOLIITIKA STRATEEGILINE EESMÄRK

Tõelise Euroopa kosmosepoliitika arendamine on Euroopa strateegiline valik, kui soovitakse olla tõsiseltvõetav. Kosmosesüsteemid on strateegilised varad, mis näitavad sõltumatust ning valmidust võtta globaalset vastutust. Esialgselt arendati neid kui kaitse- või teadusprojekte, kuid nüüd moodustavad need osa ärilisest infrastruktuurist, millest sõltuvad olulised majandussektorid ning millel on tähendus inimeste igapäevases elus. Siiski on kosmosesektor aldis tehnoloogilisele ja finantsriskile ning vajab strateegilisi investeerimisotsuseid.

Euroopa vajab tõhusat kosmosepoliitikat, et säilitada maailmas liidrikoht teatavates poliitikavaldkondades Euroopa huvide ja väärtuste kohaselt. Seetõttu sõltub EL järjest enam autonoomsetest otsustest, mis põhinevad kosmosepõhistel info- ja sidesüsteemidel. Sõltumatu juurdepääs kosmoses asuvatele võimalustele on Euroopa jaoks seetõttu strateegilise tähtsusega.

Kosmosesektor võimaldab ja soodustab majanduskasvu ja töökohtade loomist. Kosmoseturg on maailmas 90 miljardi euro suurune ning kasvab aastas 7 protsenti. Euroopa ettevõtjate käes on 40 protsenti satelliitide tootmise, väljasaatmise ja satelliiditeenuste turust. Kosmos pakub ka rohkelt võimalusi kõrgtehnoloogiliseks innovatsiooniks teatavates valdkondades, mis võivad kujuneda oluliseks turuks.

Eespool kirjeldatud väljakutsetele vastamiseks põhineb Euroopa kosmosepoliitika strateegiline eesmärk sellel, et kõik riigid kasutavad avakosmost rahumeelselt. Eemärgiks on:

- arendada ja kasutada selliseid kosmoserakendusi, mis teenivad Euroopa poliitilisi huve ja arvestavad Euroopa ettevõtjate ja kodanike vajadusi, kaasa arvatud sellistest valdkondades nagu keskkond, arendustegevus ja globaalne kliimamuutus;

- täita Euroopa kosmosega seotud julgeoleku ja kaitsevajadusi;

- tagada tugev ja konkurentsivõimeline kosmosetööstus, mis edendab innovatsiooni, majanduskasvu ja arengut ning aitab kaasa jätkusuutlike, kõrgekvaliteediliste ja tulusate teenuste pakkumisele;

- aidata kaasa teadmistepõhise ühiskonna kujundamisele investeerides tugevalt kosmoseteadustesse ning osaleda aktiivselt rahvusvahelistes kosmoseuuringutes;

- tagada vaba juurdepääs uutele ja kriitilistele tehnoloogiatele, süsteemidele ja võimalustele, et tagada iseseisvad Euroopa kosmoserakendused.

Strateegiline eesmärk nõuab, et Euroopa Liit, ESA ja nende liikmesriigid tõhustaksid oma kosmosealast tegevust järgmiste uute sammude abil:

- Euroopa kosmoseprogrammi algatamine ning riiklike ja Euroopa tasandi kosmosemeetmete koordineerimine kasutajate huvidest lähtuvalt;

- Sünergia suurendamine kaitse- ja tsiviilkosmoseprogrammide ja -tehnoloogiate vahel, võttes arvesse institutsioonilist pädevust; ning

- ühtse kosmosealaste rahvusvaheliste suhete strateegia arendamine.

3. RAKENDUSED

Et kosmosetehnoloogiatesse tehtud investeeringutest oleks võimalikult palju poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset kasu, tuleb arendada ja kasutusele võtta sellised kosmoserakendused, mis täidavad ELi poliitikavaldkondade eesmärke ja vastavad Euroopa ettevõtjate ja kodanike vajadustele. Euroopa tarbijate vajaduste rahuldamiseks on vaja arendada integreeritud kosmosesüsteeme, mis ühendaksid satelliit- ja maapealset telekommunikatsiooni, positsioneerimist ja seiret valdkondades, mis on strateegiliselt, majanduslikult ja ühiskondlikult olulised.

3.1. Satelliitnavigatsioon

Euroopa on otsustanud rajada ELi kontrollitava jätkusuutliku globaalse tsiviilkasutuseks mõeldud satelliitnavigatsioonisüsteemi. Satelliitnavigatsioonivahendite ja -teenuste globaalne turg tõuseb ennustuste kohaselt 2025. aastaks 400 miljardi euroni. EGNOSe[5] loomise järel on arendatud GALILEO süsteemi ELi ja ESA ühise algatusena. GALILEO on strateegiline infrastruktuur,[6] mille juhtimissüsteemi kuuluvad kõik vajalikud vahendid süsteemi turvalisuse tagamiseks.

Juhtimisstruktuure tuleb kohandada, et tagada tulusaim viis GALILEO toimimiseks ning efektiivseim võimalus avaliku ja erasektori partnerite kaasamiseks. Paljud kolmandad riigid soovivad programmis partneritena osaleda. Ühistegevus rajaneb mittediskrimineerimise ja lojaalse koostöö põhimõtetel.

Tehnoloogilist toetust antakse GALILEOle rakendusuuringute ja ühtse süsteemi arendusprogrammi kaudu. Et tagada turvalised ja töökindlad rakendused, on vaja luua vajalik raamistik, kuhu kuuluvad sertifitseeritud teenused ja tooted, globaalsed standardid ja häireseiresüsteem.

On ülimalt oluline tagada, et GALILEO saadetaks kiiremas korras välja ning et see üritaks pakkuda turvalisi ja kõrgetasemelisi lahendusi. GALILEO tagab õiglase ja mittediskrimineeriva juurdepääsu ning teenuse jätkuvuse ja turvalisuse. |

3.2. Maapinna kaugseire

Autonoomne juurdepääs keskkonda, kliimamuutust ja julgeolekut käsitlevale teabele on Euroopa jaoks strateegilise tähtsusega. Parema kaugseire abil saadud teave võib tuua olulist majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Kaugseiret võib kasutada loodusvarade haldamiseks ning ametiasutused võivad selle teabe abil vähendada kehvadest ilmastikutingimustest ja kliimamuutustest tingitud kahju. Samuti saab seda kasutada kriisiohjeks.

GMES (Global Monitoring of Environment and Security) parandab Euroopa keskkonnaalast seire- ja hindamisvõimet ning aitab kaasa turvalisuse tagamisele. Süsteem lihtsustab otsuste tegemist kõigil valitsemise tasanditel, sest paraneb teadmistebaas ELi asutamislepingu kõigi kolme samba alla kuuluvates poliitikavaldkondades. Seire on oluline ka kliimamuutuste vastu võitlemise seisukohalt. Maavaatlussüsteemide ülemaailmse süsteemiga (Global Earth Observation System of the Systems – GEOSS) soovitakse saavutada maavaatluste globaalne sünergia, millele Euroopa panuse annab GMES. GMESi ja GEOSSi vastastikuse koostöö ulatus lõimitakse GMESi rahvusvahelisse strateegiasse.

Komisjon on nõukogult saadud mandaadi[7] alusel loonud strateegia GMESi[8] rakendamiseks. Strateegiaga optimeeritakse kavandatud Euroopa kosmose- ja kohapealset infrastruktuuri ning täidetakse tuvastatud lüngad, et vastata teenuse kasutajate vajadustele. Juba tehtud otsustega käivitatakse meetmed tagamaks kosmoseosa kättesaadavus. Kosmoseosa rahastavad EL ja ESA ning selle koordineerimise ja rakendamise eest vastutab ESA. Paralleelselt tugevdatakse Euroopa meteoroloogia infrastruktuuri ja teenuseid.

Et GMES hakkaks täielikult toimima, loovad EL ja liikmesriigid asjakohased rahastamiskavad, poliitika, toimiva infrastruktuuri ja juhtimiskava, et tagada jätkusuutlikud teenused, mis vastaksid kasutajate tuvastatud vajadustele. |

3.3. Satelliitside

Satelliitside, mida suures osas juhivad erasektori investeesteeringud, eelkõige levi- ja telekommunikatsioonisektori investeeringud, moodustab 40% Euroopa kosmosesektori jooksvatest tuludest. Satelliitside on info- ja sidetehnoloogia lahutamatu osa. Näiteks võib tuua Euroopa lennuliikluskorralduse uuendamiskava. Tasuv sidesüsteem koosneb satelliit- ja maasidevõrkudest, mis teineteist täiendavad. Toimivad rakendused on turupõhised. Euroopa ettevõtted on maailma turgudel edukad nii fikseeritud kui ka liikuvate satelliitsideteenuste valdkonnas. Nendele teenustele on iseloomulik suur lisaväärtus, tugev tootlikkuse kasv ja kõrged kasumimarginaalid. Lähiaastatel tuleb turule mitmeid uusi rakendusi, mis on seotud kõrge riski ja pikaajaliste investeeringutega.

Euroopa poliitika lihtsustab innovaatiliste teenuste pakkumist. Siia hulka kuulub nõudluse kasvatamine ääremaadel ja maapiirkondades, et satelliitteenused oleksid sama elujõulised kui maapealsed lahendused. Kosmosetööstuse tehniline võimekus peab sammu pidama globaalsete konkurentidega, kellest paljudel on abiks kaitsealased investeeringud. EL investeerib tehnoloogia arendamisse, et saavutada maapealsete ja satelliitsidevõrkude vastastikune lähenemine ja koostoime.

3.4. Julgeolek ja kaitse

ELi julgeolekustrateegias[9] rõhutatakse, et Euroopa seisab pidevalt silmitsi kujunevate ohtudega, mis on järjest mitmeplaanilisemad, vähemnähtavad ja raskesti ennustatavamad. Komisjon on ELi kodanike julgeolekut pidanud üheks oma tööprogrammi kolmest tähtsaimast eesmärgist. Nende pidevalt kujunevate ohtudega võitlemiseks on vaja nii tsiviil- kui ka militaarlahendusi. Kosmosevarad on sellesse oluliseks panuseks.

ELi lähenemine kriisiohjele näeb ette sünergia tsiviil- ja militaarosalejate vahel. Tsiviil- ja militaarkriisiohjeoperatsioonide kavandamiseks ja elluviimiseks vajalikud kosmosesüsteemid langevad osaliselt kokku. Paljud tsiviilprogrammid on mitmeti kasutatavad ning kavandatavatel süsteemidel, nagu GALILEO ja GMES võib olla militaarkasutajaid. Ülemkogul [10] kogunenud liikmesriigid on määratlenud Euroopa peamised kosmosesüsteemide vajadused militaaroperatsioonide jaoks ning rõhutanud tsiviil- ja militaarkasutajate koostoimet.[11] Sõjaline võimekus kuulub jätkuvalt liikmesriikide pädevusse. See ei peaks aga takistama parima sõjalise võimekuse saavutamist raamistikus, mis on aktsepteeritav riikliku suveräänsuse ja peamiste julgeolekuhuvide seisukohast. Tasuvamate lahendusteni jõutaks kui Euroopa tsiviil- ja militaarkosmoseprogrammide ressursse kasutataks ühiselt, lähendades mitme kasutusega tehnoloogiaid ja ühiseid standardeid.

Euroopa ja tema kodanike majanduslik olukord ja julgeolek sõltuvad järjest enam kosmosega seotud võimekusest, mida peab kaitsma häirete eest. ELi kehtivate põhimõtete ja institutsionaalse pädevuse raamistikus saab märgatavalt parandada kaitse- ja tsiviilkosmoseprogrammide koordineerimist ning säilitada samas lõppkasutajate vastutus rahastamise eest. |

4. ALUSED

4.1. Teadus ja tehnoloogia

EL, ESA ja nende liikmesriigid peavad jätkuvalt tugevasti investeerima, et säilitada oma liidrikoht kosmosepõhistes teadustes. Sellega laiendatakse tehnoloogia piire, millest tuletatakse rakendusi ning aidatakse seeläbi otseselt kaasa tööstusliku konkurentsivõime suurenemisele. Euroopa teadlased on määratlenud oma praegused prioriteedid. Kosmoseteaduste puhul on need prioriteedid välja toodud ESA programmis „Cosmic Vision” ning need keskenduvad peamiselt elu tekkimise ja planeetide moodustumise tingimustele ning universumi tekkeloole ja põhilistele seaduspäradele. Kosmoses toimuva teadustegevuse puhul on prioriteediks baas- ja rakendusuuringud sellistes valdkondades nagu vedeliku ja põlemise füüsika, materjaliteadus ja inimpsühholoogia. Geoteaduste prioriteedid on kokku lepitud ESA programmi „Living Planet” ja seitsmenda raamprogrammi raames ning nendeks on polaarjää, ookeanide tsirkulatsioon ja maakera sisemuse füüsika. Teaduses tehakse sageli rahvusvahelist koosööd, mis viib hiljem strateegilisemate suheteni. Lisaks on kosmoseteaduste ja -tehnoloogia aluste tugevdamine kaasatud ELi seitsmendasse raamprogrammi.

Euroopal on suured ambitsioonid innovatsiooni valdkonnas, kus soovitakse määratleda kriitilised tehnoloogiad ja tagada nende rahastamine. Tehnoloogia siirdamisi tuleb teraselt jälgida nii turvalisuse kui ka ärilistel põhjustel. Tuleb maksimeerida sünergia mitte-kosmosetehnoloogiatega, toetades uute tehnoloogiate rakendamist kosmoses. Uue tehnoloogia areng võib anda olulisi nišivõimalusi ELi liikmesriikide tööstuste jaoks, eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopas. ESA juhtimisel toimuv tehnoloogia arendusprogrammide ühtlustamine aitab muuta Euroopa teadusuuringud läbipaistvaks ning tõhustada koordineerimist. EL võtab lisameetmeid seitsmenda raamprogrammi raames.

Oskusteabe säiltamine ja arendamine Euroopa kosmosetööstuses on ülimalt oluline, kui soovitakse, et süsteeme arendatakse Euroopa poliitika nõuete kohaselt ning soovitakse, et kosmosetööstus oleks konkurentsivõimeline. Kosmosetehnoloogia on institutsioonide juhitav valdkond. Hiina ja India on kiirelt kosmosetehnoloogiat arendamas, mistõttu muutuvad nad turul tugevateks konkurentideks. Euroopa tehnoloogia arendamise strateegia eesmärk on tagada jätkusuutlik ja koordineeritud investeerimine, saavutades parema tasakaalu tehnoloogilise sõltumatuse, strateegilise koostöö ja turujõududest sõltumise vahel.

Euroopa noored on järjest vähem huvitatud teadusest ja tehnoloogiast ning võimalikust karjäärist selles valdkonnas. Kui teaduse ja tehnoloogia valdkonnas ei ole piisavat hulka kvaliteetset inimkapitali, siis on Euroopa teadmistepõhine majandus ohus. Kõrgetasemeliste kosmoseprojektide ümber tekkivad haridusprogrammid ja loomingulised õpikeskkonnad inspireerivad ja motiveerivad õpilasi jätkama oma karjääri teaduse ja tehnoloogia vallas,[12] lisaks aitavad need kodanikel paremini mõista teaduse olemust.

Kosmosega seotud tegevus meelitab ligi uusi tehnoloogiaid ning võib seetõttu äratada nooremate sugupõlvede huvi. Komisjon on võtnud ülesandeks suurendad noorte huvi teaduse ja tehnoloogia vastu. Sel eesmärgil antavaid soovitusi arutatakse teaduse kõrgetasemelises töörühmas. ESA projekti ESERO (European Space Education Resource Office) raames tehakse koostööd juba mitmete liikmesriikide haridusspetsialistidega, et täita vastavate piirkondade haridusvajadused ning saada juurdepääs juba olemasolevatele riiklikele võrgustikele. Sidemete loomist haridussektoriga jätkatakse.

Teaduses tuleb pürgida maailma tipptasemele, et laiendada teadmistebaasi, arendada uusi tehnoloogiaid ja rakendusi ning innustada noori inimesi tegelema teaduse ja tehnoloogia valdkonnaga. |

4.2. Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) ja päikesesüsteemi uurimine

Rahvusvahelistel uurimisprojektidel on märgatav Euroopa identiteediga seotud poliitiline külgetõmme : nende abil saab luua uusi teadmisi, edendada innovatsiooni ning kaasata kosmosevaldkonda uusi ettevõtteid ja uurimisorganisatsioone. USA-l, Venemaal ja Hiinal on ambitsioonikad kosmoseuuringute kavad. Euroopa peab sellele väljakutsele kiiresti vastama.

Mehitatud kosmoselennud ja uuringud on kosmosevaldkonna tunnusjoonteks. ISS annab erakordse võimaluse baas- ja rakendusuuringute tegemiseks kosmoses. Euroopa nähtava esindatuse selles projektis tagavad labormoodul Columbus, automaatne transiitalus ja Euroopa meeskond kosmosejaamas. Kosmosejaamas saadud teadmisi ja kogemusi saab muuta maakera elanikele kasulikeks innovaatilisteks rakendusteks. Näiteks uute materjalide ja uute meditsiiniliste ravivõimaluste arendamine ning ettevalmistus tulevasteks lendudeks teistele planeetidele.

Euroopa peab saavutama rahvusvahelise kosmosejaama optimaalse kasutamise, valmistama ette nähtava, rahaliselt teostatava ja konkreetse uurimisprogrammi, millesse kaasatakse innovaatiliste tehnoloogiate ja võimekuste arendamine ja näitamine ning Marsi uurimine robotite abil, et otsida tõendeid elu kohta ning selgitada välja, kas planeet on elamiskõlblik. |

4.3. Juurdepääs kosmosele

Juurdepääsuks kosmosele on vaja stabiilset poliitilist toetust jätkusuutlikule Euroopa kanderaketiprogrammile, millega tagatakse, et on olemas ka vajalik maapealne infrastruktuur. Investeeringutega täiustatakse olemasolevaid kanderakette ning arendatakse uusi kanderaketisüsteeme, kui on hinnatud pikaajalise rahvusvahelise koostöö võimalusi. Tegevuse rahaline teostatavus eeldab jätkuvat ärilist edu maailma turgudel. Suhteliselt väike ja avatud institutsionaalne koduturg seab Euroopa kanderaketisektori sõltuvusse äriturgude tõusudest ja mõõnadest, mis on ohuks kogu tööstusharule.

Euroopa peab ära kasutama oma kontrolli all olevaid kanderaketivarusid. ESA ministrite nõukogu 2005. aastal tehtud otsus kosmoselendudeks vajalike kanderakettide kohta oli oluline samm. Euroopa kosmosepoliitika abil lisatakse nõudlust rakendussatelliitide ja starditeenuste järele. Järk-järgult luuakse olukord, et üks operaator pakub kasutamiseks paindliku valiku Euroopa Guyana kosmosekeskusest startivaid kanderakette, sest Ariane 5-le lisatakse ESA arendatud kanderakett Vega ja Vene Sojuz.

Euroopa strateegiline eesmärk on säilitada sõltumatu ja soodne juurdepääs kosmosele. Euroopa programme määratledes ja ellu viies tuleb kõigepealt vaadata oma kanderaketivarusid, lähtudes tasuvusest, töökindlusest ja sobivusest konkreetse missiooni jaoks. |

5. KONKURENTSIVÕIMELINE EUROOPA KOSMOSETÖÖSTUS

Konkurentsivõimeline Euroopa kosmosetööstus on strateegilise tähtsusega. Euroopa vajab tugevaid ja maailmas konkurentsivõimelise ettevõtteid, kes arendaksid ja toodaksid kosmosesüsteeme ning pakuksid satelliitvõimsust ja lisaväärtusteenuseid. Seetõttu on oluline, et Euroopa poliitikakujundajad määratleksid selged kosmost käsitlevad poliitilised eesmärgid ning investeeriksid riiklikke vahendeid nende eesmärkide saavutamiseks. Selline riiklik rahastamine aitaks luua kriitilise massi, mis meelitaks ligi uusi avalikke ja erainvesteeringuid. Kindel kosmosevaldkonna tööstuspoliitika stimuleerib ettevõtteid, kes konkureerivad kogu väärtusketi ulatuses, ning aitab tööstusvaldkonnal tulla toime kosmosesektorile tüüpilise nõudluse tsüklilisusega, investeerida tehnoloogiasse ja tagada kriitilise võimekuse säilimine.

Tõhus kosmosetööstuspoliitika peab arvestama mitmeid faktoreid, nagu seadusandlus, riigihanked ning teadus- ja arendustegevus.

5.1. Reguleeriv raamistik

Kosmosevaldkonna reguleerivat raamistikku mõjutavad mitmed faktorid:

- Standardid annavad tulevaste turgude kohta selgust investeeringute tegemiseks. Kuna valitsusasutused on peamised kosmose kasutajad, peavad nad edendama standardite väljatöötamist.

- Vaja on saavutada riiklike ja Euroopa tasandi kosmose- ja maapealsete süsteemide koostoime , et Euroopa saaks maksimaalset kasu erinevatest kosmosevaradest. Koostoime ja standardimine on teineteisega seotud.

- Arendatakse juurdepääsu, eriti andmetele juurdepääsu käsitlevat poliitikat INSPIRE direktiivi kohaselt, et lihtsustada andmete hankimist teenuse pakkujate ja kasutajate jaoks, tagades samal ajal selgete protokollide abil kontrolli tundliku teabe levitamise üle.

- Ekspordi- ja impordikontrollid on sellisele tundlikule sektorile loomuomased, kuid need ei tohiks põhjendamatult takistada tehnoloogia liikumist.

- Vaja on teenuste, sageduste ja sisu üleeuroopalist litsentsimist ning paindlikumat, turupõhist raadiosageduste väljastamise korda. Kui liikmesriigid tegeleksid aktiivselt sellega, et hetkel avaliku sektori ja sõjaväe kasutuses olevaid, kuid alakasutatud sagedusi jagataks uuesti, võiks tasakaalustatumalt rahuldada kosmose- ja maapealse infrastruktuuri vajadusi ning kaitsta teaduslikus kasutuses olevaid sagedusalasid.[13]

5.2. Kosmosevaldkonna avalik rahastamine

Kosmos on juhtiv turg, kus ametiasutused saavad luua tingimused tööstuspõhiseks innovatsiooniks.[14] On oluline ja kiireloomuline, et kosmosega seotud poliitilised vajadused kogutakse tõhusalt ja tulusalt ühte, et tagada potentsiaalne majanduslik kasu ning meelitada ligi uusi avaliku ja erasektori investeeringuid. Valitsustevaheline ja Euroopa Liidu rahastamine on mõlemad olulised, nagu ka riiklikud ja mitmepoolsed programmid. Kuna Euroopa investeerib kosmosesse suhteliselt vähe, on oluline vältida põhjendamatut investeeringute kattuvust. Samuti tuleb tagada mittediskrimineeriv juurdepääs avalikult rahastatud infrastruktuurile.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on olulised innovatsiooni ja uute turuvõimaluste kasutamise seisukohast. Nad mängivad olulist rolli uute rakenduste ja teenuste arendamises. Nii ELi kui ka ESA programmid toetavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaasamist.

EÜ on suurendamas oma kulutusi kosmoses. Aastatel 2007–2013 eraldatakse kosmoserakendustele ja kosmosealasele tegevusele 2,8 miljardit eurot. Ühenduse rahaeraldiste, kaasa arvatud ESA programmide raames hallatavate, suhtes kohaldatakse ELi finantsmääruse avatud konkurentsi põhimõtet.

Liikmesriigid investeerivad ESA kaudu igal aastal veidi alla 3 miljardi euro ning võrreldava summa riiklikesse programmidesse. ESA programme juhitakse ESA konventsioonis sätestatud tööstuspoliitika põhimõtete kohaselt, kasutades lepingute sõlmimiseks võistupakkumist ning arvestades proportsionaalselt liikmesriikide investeeringuid („õiglane tulu”). See stimuleerib valitsusi investeerima Euroopa teaduspõhistesse kosmoseprogrammidesse ning võib aidata säilitada tarnijate konkurentsi Euroopas, vältides riske, mis on seotud monopolide tekkimisega.. Selle menetluse abil on kogutud täiendavaid vahendeid, säilitatud on tööstusharude konkurentsivõime ning ühtlustatud riiklikke prioriteete. Samas on see kitsendanud peatöövõtjate võimalusi süsteemide ratsionaliseerimiseks ning vähendanud allsüsteemide tarnijate spetsialiseerumist.

Kuna eesmärgiks on tõsta Euroopa tööstusharu tõhusust, spetsialiseerumist ja konkurentsivõimet, oleks viimaste reformide hindamise järel vajalik arendada meetmeid, millega suurendatakse ESA reeglite paindlikkust. Sellega seoses on vaja arvesse võtta ESA liikmesuse eeldatavat kasvu.

6. VALITSEMISTAVAD

6.1. Institutsiooniline raamistik

EL kasutab kogu oma potentsiaali, et määratleda ja koguda kokku tarbijate vajadused ning koondada poliitiline tahe nende vajaduste ja laiemate poliitiliste eesmärkide toetuseks. See tagab, et poliitikale on toeks kättesaadavad ja jätkuvad operatiivteenused. See aitab kaasa Euroopa kosmoseinfrastruktuuri arendamisele ja toimimisele, kasutades maksimaalselt Euroopa olemasolevaid ja kavandatavaid varasid, kaasa arvatud EUMETSATi[15] omi. Ühendus on teinud investeeringuid oma pädevusest lähtuvalt. Need investeeringud on täiendanud liikmesriikide omi ning selline kord peaks jätkuma. ELi uued liikmesriigid soovivad kosmosest saadava kasu suunata ka oma ühiskondadesse ja majandusse. Paljud neist taotlevad ESA täisliikmesust.

ESA arendab koos oma liikmesriikide ja koostööd tegevate riikidega kosmosetehnoloogiaid ja -süsteeme, mis toetavad innovatsiooni ja globaalset konkurentsivõimet ning aitavad valmistuda tulevikuks. ESA tegevus keskendub kosmose uurimisele ja selle peamistele eeldustele, mis on juurdepääs kosmosele, teaduslikud teadmised ja tehnoloogiad. Eesmärgiks on pürgida teadusliku kõrgtasemeni ning toetada kasutajate ja ELi poliitikavaldkondade vajadustest lähtuvate kosmosesüsteemide ettevalmistamist ja valideerimist. ELi rahastatud teadus- ja arendustegevusega seotud kosmoseprogrammide rakendamisel toetutakse ESA juhtimisele ja tehnilisele oskusteabele. ESA koordineerib ka muude asjaomaste ametite ja üksuste tegevust Euroopas.

ELil ja ESA-l on erinevad lähenemisviisid, juriidilised protsessid ja ka erinevad liikmesriigid, mis võib raskendada otsuste tegemist , nagu kogemused on näidanud GALILEO puhul. ELi ja ESA raamleping on märgatavalt soodustanud ELi ja ESA ning nende liikmesriikide koostööd poliitika väljatöötamisel. Vajadusel raamlepingut hinnatakse ja parandatakse.

Asjaomastele valitsusasutustele, sektorisse investeerijatele ja kasutajatele on oluline selge raamistik, mis tagab tõhusa poliitikaloome ja programmide juhtimise. Sellesse raamistikku peaks jätkuvalt kuuluma meetmed, milles liikmesriigid võivad vabatahtlikult osaleda valitsustevaheliste lepingute alusel, kasutades lisaressurssi ühenduse teadus- ja vajaduse korral ka tegevuseelarvest. ELi ja ESA liikmesriikide vajaduste arvestamiseks on tarvis sobivat halduskorraldust. Tuleks selgitada, kuidas ELi raamistik võimaldaks selliseid tõhusaid kooskõlastamismeetmeid.

ELi-ESA raamleping on kindel alus valitustevaheliste ja ühenduse meetmete kooskõlastamiseks. Kuna ELi tegevus kosmoses järjest laieneb, siis peavad EL ja ESA üritama veel tihedamat koostööd teha, eelkõige arendades kosmosesüsteeme ning tagades sellised seotud teenused, mis vastavad asjaomaste ELi poliitikavaldkondade vajadustele. |

6.2. Koordineeritud Euroopa kosmoseprogramm

Euroopa kosmoseprogramm on ühine, hõlmav ja paindlik alus kõikide kosmosega seotud meetmete rakendamiseks. Sellesse protsessi on kaastaud EUMETSAT ja teised asjaomased üksused. Kõikide programmi projektide suhtes kohaldatakse finantseeriva asutuse juriidilisi ja rahalisi piiranguid. Erasektori rolli toodete ja teenuste arendamisel soovitakse suurendada ning igal võimalusel üritatakse luua riske jagavaid erasektori ja avaliku sektori partnerlusi. Programmi esialgseid lähtepunkte on kirjeldatud käesoleva teatisega seotud dokumendis.

Euroopa peab pidevalt pürgima selle poole, et kõik kosmoseprogrammid täiendavad üksteist ja on läbipaistvad ning välditakse monopolide teket ja liigvõimsust. Liikmesriigid peavad suunama oma riiklikud programmid ühiste Euroopa eesmärkide täitmisele. Selle protsessi vedavaks jõuks peavad olema kasutajad. |

6.3. Rahvusvahelised suhted

Euroopa peab jätkuvalt olema arvestatav rahvusvaheline partner, kes annab oma esmaklassilise panuse üleilmsetesse algatustesse ning jätkama liidrina valitud valdkondades Euroopa huvide ja väärtuste kohaselt. Euroopa on avatud koostööle, kuid peab hindama vastavalt olukorrale, kas toetuda partneritele või säilitada sõltumatus. Euroopa hindab koostöövõimalusi järgmiste kriteeriumide alusel: juurdepääs uutele võimalustele või turgudele; panuse, kulude ja riskide õiglane jaotamine partnerite vahel; panus ELi välispoliitikasse, eelkõige säästva arengu ja arenguriikidega koostöö tegemise ning stabiilsuse ja humanitaarabi valdkonnas, keskendudes peamiselt Aafrikale ja Euroopa naaberriikidele; ning vastavus programmi prioriteetidele. Nende eesmärkide poole püüeldes kohustutakse täiel määral täitma ÜRO lepinguid ja konventsioone.

The EU will take the lead in the overall representation of applications programmes for its policies (in particular GALILEO and GMES), while ESA will take the lead in the overall representation of Europe on programmes in the areas of science, launchers, technology and human spaceflight, each in consultation with the other and with Member States and, as appropriate, other relevant partners such as EUMETSAT. Kui küsimus on ELi poliitika rakendusprogrammides (eelkõige GALILEO ja GMES), siis on esindajaks EL, kui küsimus on seotud teaduse, kanderakettide, tehnoloogia või mehitatud kosmoselendudega, siis esindab Euroopat ESA. Mõlemal juhul konsulteeritakse teineteise ja liikmesriikidega ning vajadusel ka muude asjaomaste partnertitega, näiteks EUMETSATiga.

I lisa: Peamised tegevused

The implementation of the European Space Policy during the short-term will involve a number of specific actions. These have been identified and are listed below.

1. During 2007, the Commission will draw up an action plan on the basis of the public response to its Green Paper on GALILEO applications; and will also propose the appropriate legal and managerial framework to address the requirements of international partners, while safeguarding European interests.

2. The first three operational GMES services covering land, marine and emergency response will enter pilot phase by 2008, funded under FP7. The Commission will make proposals by 2009 on the programmatic and institutional framework for a sustainable GMES system, after close consultation with stakeholders . ESA will continue to coordinate and implement the development of the GMES space infrastructure in line with identified needs of service users and by 2008 will also propose, in close cooperation with EUMETSAT, activities for Meteosat Third Generation .

3. On integrated space applications , ESA and Commission will propose new R&D projects, including integration with terrestrial systems, before end-2008. SESAR, the Single European Sky Air Traffic Management Research Programme will represent an example of structured demand for integrated services.

4. The EU will invest through FP7 on development of integrated satellite communications networks and services, to ensure interoperability with terrestrial networks for new market opportunities. ESA will invest in new technologies, system design capabilities and innovative services in the framework of its telecommunications R&D programme.

5. The different actors concerned with security and defence will continue to implement the 'ESDP and Space' Roadmap[16] and will set up a mechanism to exchange information and identify opportunities for increasing coordination and synergy. Before end-2007, the EU Council will identify the requirements within the ESDP framework relevant to GMES services dedicated to security users. ESA will propose a programme to develop common security technologies and infrastructures.

6. On space science and technology , ESA will prepare funding proposals in support of the Cosmic Vision Programme by 2008 and propose new technology R&D activities, in coordination with the EC through FP7, including to reduce dependence on critical technologies from non-European suppliers.

7. Europe will pursue the effective exploitation and utilisation of the International Space Station from 2007 onwards based on the launch of Automated Transfer Vehicle-based services and the Columbus module. By 2008, ESA will produce proposals for the involvement of Europe in the international exploration endeavour presenting options in planetary exploration and in cooperative development of human transport capabilities.

8. ESA will prepare scenarios and propose programmes to develop technologies for next generation launchers through 2008, while supporting the exploitation of existing systems. During 2007, the Commission will evaluate the benefits of negotiating reciprocal opening of public sector markets in its dialogues with major space partners.

9. The Commission envisages to ask the European standards organisations to make a systematic assessment of necessary future standardisation in support of the regulatory framework; intends to evaluate the need to legislate at European level to achieve the control of satellite-derived dat a dissemination or other harmonisation of legislation; further encourage the move to a flexible, market based approach for spectrum allocation and to encourage pan-EU approaches to spectrum use ; and to discuss with Member States and international partners how export control regulations can be better streamlined.

10. The Commission and ESA will propose to the Member States by 2008 a coordination mechanism covering all programmes , to operate in close coordination with EUMETSAT and other relevant entities, with a view to reinforcing and regularly updating the European Space Programme.

11. The EC-ESA Framework Agreement may be complemented as needed on the basis of an evaluation of experience to date. In addition, the Commission and ESA are conducting an appraisal of the main possible cost-efficient scenarios for optimising the organisation of space activities in Europe and adapting the EU-ESA relationship accordingly, in accordance with the request made by the 'Space Council' at its second meeting in June 2005.

12. The EU, ESA and their Member States will establish a coordination mechanism on international relations by end-2007, associating other relevant entities as appropriate, and develop a joint strategy for international relations in space by the end of 2008.

II lisa: Sõnastik

Ariane | Europe's heavy payload space launcher. There have been several versions of the launcher from the first in 1979 to the present day Ariane 5. |

ATV | Automated Transfer Vehicle: multipurpose support spacecraft under development by ESA to be launched on Ariane 5 in order to transport supplies and fuel to the International Space Station |

CFSP | Common Foreign and Security Policy, established and is governed by Title V of the Treaty on European Union. |

Columbus | The European Space Agency's multifunction laboratory and largest contribution to the International Space Station. |

Cosmic Vision | ESA’s long-term plan for space science. |

CSG | Centre Spatial Guyanais, Europe’s spaceport operated by Centre National d’Etudes Spatiales (CNES) under an agreement with the European Space Agency. Strategic facility aimed at providing Europe with access to space with the optimal geographical conditions for geostationary launches. |

EC-ESA Framework Agreement | Framework Agreement between the European Community and the European Space Agency: approved on the EC side by Council Decision (12858/03 RECH 152 7 October 2003); came into force May 2004. |

EGNOS | European Geostationary Navigation Overlay Service, an augmentation signal to work in conjunction with the US Global Positioning System (GPS) and the Russian Global Orbiting Navigation Satellite System (GLONASS) military navigation satellite systems. |

ESDP | European Security and Defence Policy. |

'ESDP and Space' | Council 11616/1/04 ESDP and Space Roadmap' Initial roadmap for achieving the steps specified in the European Space Policy: ESDP and Space' (9505/05 dated 30 05 2005) |

EUMETSAT | European Organisation for the Exploitation of Meteorological Satellites, an intergovernmental organisation established by Convention. It currently has 20 members and 10 cooperating states |

European Security Strategy | 'A secure Europe in a better world – The European Security Strategy'; approved by the European Council on 12 December 2003. |

FP7 | The Seventh EU Framework Programme for Research and Technological Development |

GALILEO | Europe’s global radionavigation satellite system. Joint EU/ESA development composed of a constellation of 30 satellites in medium Earth orbit. GALILEO will provide users with highly accurate timing and positioning services. |

GEOSS | Global Earth Observation System of Systems. The purpose of GEOSS is to achieve comprehensive, coordinated and sustained observations of the Earth system, in order to improve monitoring of the state of the Earth, increase understanding of Earth processes, and enhance prediction of the behaviour of the Earth system. |

GMES | Global Monitoring for Environment and Security GMES is a joint EU/ESA initiative combining space and in-situ observing systems to support European goals regarding sustainable development and global governance. (see GMES: From Concept to Reality’ – COM(2005) 565 final (10.11.2006)). |

GNSS | Global Navigation Satellite System, a generic term for satellite systems providing global positioning and timing services. |

GSA | GNSS Supervisory Authority, created by an EU Council Regulation to managing the public interest in the Galileo project. |

INSPIRE | 'INfrastructure for SPatial InfoRmation in Europe', European Commission Proposal for a Directive. |

ISS | International Space Station: a research laboratory orbiting the Earth, currently being built through an international partnership. |

Living Planet | ESA’s long-term programme for Earth science. |

Meteosat | METEOrological SATellite, Europe's geostationary weather geostationary satellite system, developed by the European Space Agency and now operated by EUMETSAT. |

Partnership for Growth and Jobs | See Lisbon Action Programme for Growth and Employment, “Working Together for Growth and Jobs: a New Start for the Lisbon Strategy” COM(2005) 24, 2.2.2005. |

RSPG | Radio Spectrum Policy Group, see Commission Decision No 2002/622/EC of 26 July 2002 establishing a Radio Spectrum Policy Group [Official Journal L 198 of 24.07.2002] |

SESAR | Single European Sky Air Traffic Management Research Programme |

Soyuz | Russian space launcher being introduced to CSG under agreements between CNES, the Russian space agency and ESA. |

Space Council | The concomitant meeting of the Competitiveness Council of the EU and the Ministerial Council of the ESA, as established by the EC-ESA Framework Agreement. |

Vega | Small launcher currently under development by ESA, designed to place 300 to 2000 kg satellites into low-Earth orbit. |

[1] Meie ühine tulevik: maailma keskkonna- ja arengukomisjoni aruanne, ÜRO 1987

[2] Nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise raamlepingu sõlmimise kohta (12858/03 RECH 152 7. oktoober 2003)

[3] GMES – üleilmne keskkonna- ja turvaseire

[4] Euroopa kosmosepoliitika – esialgsed lähtepunktid, KOM(2005)208 (lõplik), 23.5.2005

[5] European Geostationary Navigation Overlay Service – Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem

[6] Euroopa Ülemkogu, Laeken, 14. detsember 2001

[7] Nõukogu resolutsioon 2001/C 350/02 (13.11.2001)

[8] „Üleilmne keskkonna- ja turvaseire (GMES): kontseptsioonist reaalsuseni,” KOM (2005) 565.

[9] Turvaline Euroopa paremas maailmas – Euroopa julgeolekustrateegia (A secure Europe in a better world – The European Security Strategy)

[10] „Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika ja kosmos”('ESDP and Space')

[11] Euroopa Ülemkogu tsiviilkriisiohje komitee.

[12] 'Pupils’ and Parents’ Views of the School Science Curriculum', (Õpilaste ja õpetajate vaated teadusainetele koolis) King's College London, jaanuar 2000

[13] Raadiosageduspoliitika töörühma aruanne ja arvamus, 25. oktoober 2006

[14] „Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia”, KOM(2006) 502, 13.9.2006.

[15] Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon

[16] 'Initial roadmap for achieving the steps specified in the European Space Policy: ESDP and Space' (9505/05)