52007DC0063

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 26.2.2007

KOM(2007) 63 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

SOTSIAALSE TEGELIKKUSE HINDAMINE Vahearuanne 2007. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

SOTSIAALSE TEGELIKKUSE HINDAMINE Vahearuanne 2007. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa ühiskonnas toimuvad dramaatilised muudatused, mis mõjutavad nii töö laadi, tänapäevast perekonnaelu, naiste seisundit ühiskonnas kui ka sotsiaalset liikuvust. Väärtushinnangud muutuvad. Ühiskond kujuneb üha multikulturaalsemaks. Leviv jõukus on avanud uusi väljavaateid ja avardanud valikuid, mida elu pakub ja Euroopa Liidu liikmesriigid kuuluvad maailma jõukamate riikide hulka. Samas aga ilmneb uut laadi vaesust ja ebavõrdust. Uued probleemid, nagu suurenev ülekaalulisus ja vaimset tervist mõjutavate faktorite rohkus mõjutab eurooplaste tervist.

Globaliseerumine ja demograafia on Euroopa ühiskonna arengu kaks peamist kujundajat. Mõlemad neist pakuvad võimalusi, kuid kujutavad endast ka väljakutseid. Demograafilised suundumused liiguvad pikema ja tervema elu poole ja tõstatavad selliseid probleeme nagu vananeva ühiskonna täiendavad kulud, põlvkondadevaheline võrdsus, perekonnaelu säilitamise seisukohalt üha suureneva tähtsusega lapsehooldus ning töö ja eraelu tasakaal, põlvkondadevahelised suhted ja uued ohud vaesuda. Globaliseerumine kätkeb endas koostoimes uue tehnoloogiaga tohutut kasvupotentsiaali. Kuid inimesed peavad olema haritumad ja koolitatumad, et neist võimalustest kasu saada ja kohaneda tavapäraste tööstuselukutsete kadumisega.

Kõik need muudatused on Euroopa Liidule väljakutseks. Avatud Euroopa, mis põhineb vabal liikumisel ja vabal kaubandusel, on aidanud kaasa töökohtade loomisele ja jõukusele, millest omakorda vahetult sõltuvad heaolu ja parem elukvaliteet. Siiski on viimaste aastate jooksul saanud selgeks, et paljude eurooplaste jaoks on küsitav, kas globaliseerumise, liberaliseerimise ja suurema konkurentsi innustamise netomõju lisab midagi nende heaolule. Selleks et paremini mõista, miks see nii on, ja uurida praeguste sotsiaalsete muutuste dünaamikat, tegi komisjon 2006. aastal ettepaneku sotsiaalse tegelikkuse hindamiseks, et käivitada juurdepääsu ja võimaluste tegevuskava, sotsiaalne mõõde, mis on tihedalt seotud ühtse turu läbivaatamisega. Euroopa Nõukogu toetas seda lähenemisviisi ja palus komisjonil hinnata sotsiaalset olukorda Liidus.

Vastavalt ülemkogu palvele on kevadisel ülemkogul esitamiseks koostatud järgmine vahearuanne, mis käsitleb läbi viidava hindamise tänast seisu.

SOTSIAALSE TEGELIKKUSE HINDAMISE EESMÄRGID

Katse kaardistada Euroopa sotsiaalne tegelikkus on suunatud konsensuseni jõudmisele Euroopa sotsiaalsete väljakutsete küsimuses. Hindamise praeguses järgus ei käsitleta küsimust, millist rolli peaks ELi poliitika mängima, reageerides muutuvale sotsiaalsele tegelikkusele, või kuidas tuleks sellest lähtuvalt kohandada ELi poliitikat.

Uus konsensus toetub loomulikult varasematele kogemustele. ELil on alati olnud nn "sotsiaalne mõõde". Rooma lepingus sätestati pikaajaline soolise võrdõiguslikkuse tagamise kohustus ja Amsterdami lepingu artikliga 13 anti kõigi diskrimineerimise liikidega võitlemisel õigusloomeline pädevus liidule. Liidu sotsiaalagenda, mis töötati algselt välja 1980ndatel sotsiaalse vastusena ühisturu loomisele, keskendus töökaitsele ja sotsiaalpartnerlusele. Agenda tulemuseks olid töö-, tervishoiu- ja ohutusealased miinimumstandardid ning liikuvate töötajate piiriüleste sotsiaalkindlustusõiguste tagamine. Liit on mänginud tähtsat rolli ka sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel, piirkondliku ebavõrdsuse vältimisel ja majanduslike muutustega kohanemise toetamisel, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika alase töö kaudu ja hiljutiste algatuste puhul, nagu Globaliseerumisega Kohanemise Fond.

Need aspektid on kandunud edasi uuendatud majanduskasvu ja tööhõive Lissaboni strateegiasse, mis keskendub mitte ainult majandustulemustele ja konkurentsile, vaid ka suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse loomisele ja jätkusuutlikkuse sotsiaalsele mõõtmele. Uuendatud Lissaboni strateegia raames kohustub EL koos liikmesriikidega – kellel on jätkuvalt esmane pädevus oma poliitika kujundamisel – kindlaks määrama poliitikasuunad, mis oleksid parimad saavutamaks jõukuse ja solidaarsuse kooskõla, mis on Lissaboni visiooni kese, ja edendama nende kasutuselevõttu. Lissaboni strateegia on seega ärgitanud sotsiaalküsimuste kollektiivset arutamist kõige laiemas tähenduses, hõlmates tavapäraseid küsimusi seoses tööturu paindlikkuse ja heaoluriigi reformiga, aga ka küsimusi, mis seonduvad hariduse ja koolitussüsteemidega.

Paljud varasematest sotsiaalpoliitilistest algatustest said alguse industriaalses ühiskonnas, mil tööd iseloomustas masstootmisega tegelev majandus, suurettevõtted ja ametiühingutes osaluse kõrge tase ning aktiivsus. Tänapäevane Euroopa ühiskond on üha enam teadmistepõhine ja teenustele orienteeritud. Kuigi tähelepanu on pööratud majanduslikule dünaamikale, mis on globaliseerunud maailmas nn "uue majanduse" aluseks, ei ole sotsiaalne olukord ja sotsiaalsed väljakutsed piisavalt hästi mõistetud ja analüüsitud. Puudub ühene seisukoht, millised need sotsiaalsed väljakutsed on ja kuidas tuleks neile vastata.

Sotsiaalse tegelikkuse hindamise eesmärk on selle seisukoha kujundamine Euroopa sotsiaalset olukorda käsitleva arutelu algatamise teel, mis on aluseks ka sotsiaalpoliitilise tegevuskava vahearuandele. Tõdetakse, et sageli valitseb nii liikmesriikides kui ka nende vahel suur erinevus. Siiski on olemas ka jagatud, ühiseid väljakutseid – demograafia, suurenenud etniline ja kultuuriline mitmekesisus ja väärtuste individualiseerimine. Kõik ELi liikmesriigid on avatud ühiskonnad, mida kujundavad tänapäevase kapitalismi globaalsed jõud ja üleilmsed kultuurilised suundumused. Mõned nende ühiskondade kodanikest on globaliseerumisest, üleminekust ning sotsiaalsetest ja kultuurilistest suundumustest kasu saanud, mõned aga on majanduse muutumisest ja tööstuse ümberkorraldamisest kõrvale jäänud ning märkavad, et nende traditsioonilised kogukonnad, väärtused ja eluviisid on ohustatud.

AVALIK ARUTELU

Komisjon on sotsiaalküsimustes ja Euroopa ees seisvate väljakutsetega seoses käivitamas laiapõhjalist konsulteerimist. Selle eesmärk on erinevate osaliste tähelepanu äratamine, et arutleda selle üle, mida kujutab endast Euroopa sotsiaalne tegelikkus. Komisjon on siin ärakuulaja rollis, mitte ei paku välja poliitikavalikuid.

Oodatakse seisukohti sotsiaalsete suundumuste kohta, mis on peamised tegurid Euroopa sotsiaalses muutumises, heaolus ja selle koostisosades. Konsulteerimist toetab taustadokument, mille valmistas ette Euroopa poliitika nõustajate büroo ja mis vaatleb ühiseid jooni ning seda, kuidas hinnata sotsiaalseid muutusi heaolust lähtuvalt. Seejärel püütakse taustadokumendis arutleda teatavate heaolu mõjutavate võtmeküsimuste üle – majanduslikud võimalused, töö laad, perekonnaelu uued mallid, vaesus ja ebavõrdsus, piirangud hea tervise ja sotsiaalse liikuvuse teel, elukvaliteet, kultuuriline mitmekesisus ja integratsioonitakistused, kuritegevus ja antisotsiaalne käitumine. Dokument tõstatab küsimusi, et stimuleerida laiahaardelist arutelu.

Konsulteerimine hõlmab mitmete ürituste korraldamist, Eurobaromeetri küsitlust, mis keskendub heaoluküsimustele, ja erinevaid konsulteerimisviise, sealhulgas konsulteerimist Internetis, veebisaidil: http://ec.europa.eu/citizens_agenda/index_en.htm. Konsulteerimisega visandatakse paljude riikliku ja kohaliku tasandi sidusrühmade seisukohad. Tööst võtavad osa Euroopa Komisjoni esindused liikmesriikides.

EDASISED SAMMUD

2007. aasta lõpus lõppeva konsulteerimise laiapõhjalistele tulemustele tuginedes esitab komisjon aruande. Aruanne on kujutis Euroopa muutuvast sotsiaalsest tegelikkusest, kus vaadeldakse sotsiaalseid suundumusi ja nende mõju ning tuuakse esile peamised probleemid ja väljakutsed Euroopas kõigil valitsemistasanditel. Aruandes visandatakse mõtted selle kohta, kuidas parimal viisil edendada juurdepääsu ja võimalusi Euroopas ning antakse panus sotsiaalpoliitilise tegevuskava vahearuandesse.