LISA

Avaldus ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta

Käesolev avaldus on tehtud 25 Euroopa Liidu tervishoiuministri poolt ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta, millele toetuvad Euroopa tervishoiusüsteemid. Me usume, et selline avaldus on oluline selguse andmiseks meie kodanikele ja õigeaegne, arvestades hiljuti parlamendis toimunud hääletamist ja komisjoni muudetud ettepanekut jätta tervishoiuteenused ettepandud siseturu teenuseid käsitlevast direktiivist välja. Me usume kindlalt, et arengud selles valdkonnas peaksid tulenema poliitilisest konsensusest, mitte üksnes kohtupraktikast.

Samuti usume, et on oluline tagada allpool esitatud ühiste väärtuste ja põhimõtete järgimine konkurentsieeskirjade kohaldamisel neid rakendavate süsteemide suhtes.

Käesolev avaldus lähtub aruteludest, mis toimusid nõukogus ja mida peeti komisjoniga osana avatud koordineerimismeetodist, kõrgetasemelisest patsiendi mobiilsuse analüüsimise protsessist ja tervishoiuarengutest ELis. Avalduses võetakse arvesse ka Euroopa ja rahvusvahelise tasandi õigusaktid, millel on mõju tervishoiuvaldkonnale.

Avalduses tuuakse esile need ühised väärtused ja põhimõtted, mida kogu Euroopa Liidus jagatakse selle suhtes, kuidas peaksid tervishoiusüsteemid reageerima elanikkonna ja patsientide vajadustele, keda nad teenivad. Samuti selgitatakse, et nende väärtuste ja põhimõtete ELi tervishoiusüsteemides ellurakendamise viisid erinevad liikmesriigiti tunduvalt ja see jääb nii ka tulevikus. Eelkõige tähendab see, et otsused kodanikele ettenähtud raviteenuste kogumi kohta ning sellise ravi rahastamiseks ja osutamiseks kasutatavate mehhanismide kohta, näiteks selle kohta, mis määral on tervishoiusüsteemide juhtimisel õige loota turumehhanismidele ja konkurentsisurvele, tuleb teha riikide tasandil.

Ühised väärtused ja põhimõtted

Euroopa Liidu tervishoiusüsteemidel on keskne koht Euroopa kõrgetasemelises sotsiaalses kaitses ning nad aitavad kaasa sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja sotsiaalsele õiglusele ning samuti jätkusuutlikule arengule.

Domineerivate väärtustena on universaalsus, kvaliteetse ravi kättesaadavus, võrdsus ja solidaarsus erinevate ELi institutsioonide töös üldiselt omaks võetud. Koos moodustavad nad väärtuste kogumi, mida jagatakse kogu Euroopas. Universaalsus tähendab, et kedagi ei jäeta ravist ilma; solidaarsus on tihedalt seotud meie riiklike tervishoiusüsteemide rahastamiskorraga ja vajadusega tagada kõigile ravi kättesaadavus; võrdsus tähendab võrdset juurdepääsu vastavalt vajadusele, sõltumatult etnilisest kuuluvusest, soost, east, sotsiaalsest staatusest või võimest maksta. Ühtlasi püüavad ELi tervishoiusüsteemid vähendada tervisealast ebavõrdsust, mis ELi liikmesriikidele muret tekitab; sellega on tihedalt seotud liikmesriikide süsteemide töö haigestumise ja haiguste ennetamisel, selleks muu hulgas terveid eluviise propageerides.

Kõigi tervishoiusüsteemide eesmärgiks ELis on olla patsiendikeskne ja reageerida individuaalsetele vajadustele.

Ent erinevatel liikmesriikidel on erinev lähenemine nende väärtuste elluviimisele: nii näiteks lähenevad nad erinevalt sellistele küsimustele nagu, kas patsiendid peaksid tasuma mingi teatud osa enda ravimisega seotud kuludest või peaks olema mingi kindel üldine tasu ja kas seda võiks tasuda täiendava kindlustuse arvelt. Liikmesriigid on võrdsuse tagamiseks kasutanud erinevaid sätteid: mõned on valinud võimaluse väljendada seda patsiendi õigustena; teised tervishoiuteenuse osutaja kohustustena. Ka sätete täitmine tagatakse erinevalt — mõnedes liikmesriikides kohtute abil, teistes komiteede, ombudsmanide jne abil.

Kõigi meie süsteemide oluliseks jooneks on eesmärk muuta neid rahanduslikus mõttes jätkusuutlikuks nii, et nende väärtuste säilimine oleks tagatud ka tulevikus.

Sellise lähenemisviisi omaksvõtmine, mis kannab raskuspunkti üle ennetusmeetmetele, on lahutamatuks osaks liikmesriikide strateegiast vähendada riiklike tervishoiusüsteemide majanduslikku koormat, sest ennetamine aitab haigestumise ja sellest tingitud kulude ärahoidmisega tunduvalt kaasa tervishoiukulutuste vähendamisele ning seega rahanduslikule jätkusuutlikkusele.

Nende domineerivate väärtuste järel tuleb veel rida tööpõhimõtteid, mis on samuti ühised kogu Euroopa Liidule, see tähendab, et kõigil ELi kodanikel on alust oodata nende põhimõtete ning neid toetavate struktuuride olemasolu ELi mis tahes liikmesriigi tervishoiustruktuuris. Nende hulka kuuluvad:

—   Kvaliteet:

Kõik ELi tervishoiusüsteemid püüavad pakkuda kvaliteetset ravi: See saavutatakse eelkõige tervishoiutöötajate täiendõppekohustuse kaudu, mille aluseks on selgelt määratletud riiklikud standardid ja see, et töötajatele on tagatud juurdepääs parima kvaliteedi alasele nõustamisele, samuti innovatsiooni stimuleerimise ja heade tavade tutvustamise, meditsiini head juhtimist tagavate süsteemide väljatöötamise ja kvaliteedikontrolli kaudu tervishoiusüsteemides. Oluline osa käesolevast teemast on seotud turvalisuspõhimõttega.

—   Turvalisus:

Patsientidel on õigus kõigilt EL tervishoiusüsteemidelt oodata süsteemset lähenemist patsiendi turvalisuse tagamisele, sealhulgas järelevalvet riskitegurite üle, tervishoiuspetsialistide vajalikul tasemel väljaõpet ning kaitset tervishoiutoodete ja ravi eksitava reklaamimise eest.

—   Tõendusmaterjalil ja eetikal põhinev ravi:

Demograafilised probleemid ja uued meditsiinitehnoloogiad võivad esile kutsuda raskeid küsimusi (eetika ja taskukohasuse kohta), millele kõik ELi liikmesriigid peavad vastama. Nii kvaliteetse ravi andmiseks kui pikas perspektiivis jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline tagada, et ravisüsteemid oleksid tõenduspõhised. Kõigi süsteemide ees on väljakutse määrata tervishoius kindlaks prioriteedid selliselt, et iga üksiku patsiendi vajadused oleks tasakaalus kogu elanikkonna raviks ettenähtud rahaliste vahenditega.

—   Patsiendi kaasamine:

Kõigi ELi tervishoiusüsteemide eesmärk on olla patsiendikeskne. See tähendab, et nende eesmärk on kaasata patsiendid enda ravimisse, olla nendega avameelsed ja pakkuda võimalusel valikuid, näiteks valikut erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel. Iga süsteemi eesmärk on pakkuda patsientidele teavet nende tervisliku seisundi kohta, õigust olla täielikult informeeritud pakutavast ravist ja nõustuda sellise raviga. Ühtlasi peaksid kõik süsteemid kandma vastutust üldsuse ees, tagama süsteemi hea haldamise ja läbipaistvuse.

—   Hüvitamine:

Patsientidel peaks olema õigus ebaõnnestumise hüvitamisele. See tähendab läbipaistvat ja õiglast kaebuse esitamise menetlust, selget teavet kohustuste kohta ja hüvitamise konkreetse vormi (nt kompensatsioon) olemasolu, mille on kindlaks määranud kõnealune tervishoiusüsteem.

—   Privaatsus ja konfidentsiaalsus:

Kõigi ELi kodanike õigust isikuandmete konfidentsiaalsusele tunnistatakse ELi ja liikmesriikide õigusaktides

Tervishoiuministritena märgime me, et kasvab huvi küsimuse vastu, milline on turumehhanismide (sealhulgas konkurentsisurve) roll tervishoiusüsteemide juhtimisel. Selles valdkonnas leiavad Euroopa Liidu tervishoiusüsteemides aset paljud poliitilised arengud, mille eesmärgiks on pluralismi ja valikuvõimaluste innustamine ning ressursside kõige tõhusam ärakasutamine. Me võime selles valdkonnas üksteise poliitilistest arengutest õppida, kuid iga liikmesriik ise peab kindlaks määrama oma lähenemisviisi, mis sisaldab asjaomasele tervishoiusüsteemile vastavat konkreetset sekkumist.

Ehkki ei ole otstarbekas püüda tervishoiusüsteeme ELi tasandil standardiseerida, on Euroopa tasandi tervishoiualasel tööl siiski tohutu väärtus. Liikmesriigid on kindlalt otsustanud teha koostööd lähenemisviiside ja heade tavade kohta kogemuste ja teabe vahetamisel, näiteks komisjoni tervishoiuteenuste ja ravi kõrgetasemelise töörühma või jätkuvalt kasutatava ravi ja hooldusravi avatud koordineerimismeetodi kaudu, et jõuda ühise eesmärgini, milleks on tõhusam ja kättesaadavam kõrgekvaliteediline tervishoid Euroopas. Me usume, et igal asjakohasel tervishoiualasel algatusel, mille eesmärgiks on anda Euroopa kodanikele selge ettekujutus nende õigustest ühest ELi liikmesriigist teise liikumisel ning jäädvustada kõnealused väärtused ja põhimõtted õiguskindluse tagamiseks õiguslikus raamistikus, on eriline väärtus.

Kokkuvõttes on meie tervishoiusüsteemid Euroopa sotsiaalse infrastruktuuri põhimõttelise tähtsusega koostisosa. Me ei alahinda eesootavaid probleeme individuaalsete vajaduste kokkusobitamisel olemasolevate rahaliste vahenditega, sest Euroopa elanikkond vananeb, ootused kasvavad ja meditsiin areneb edasi. Aruteludes tulevikustrateegiate üle peaks meie ühiseks mureks olema ELi tervishoiusüsteemide aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete kaitsmine. Euroopa Liidu 25 liikmesriigi tervishoiuministritena kutsume Euroopa institutsioone üles tagama, et nende töö kaitseks kõnealuseid väärtusi, sel ajal kui hoogustub töö, et uurida Euroopa Liidu mõju tervishoiusüsteemidele ja samuti tervishoiuaspektide kaasamist kõikidesse poliitikatesse.