Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52006PC0555

    Ettepanek Nõukogu otsus millega lubatakse Ühendkuningriigil võtta erimeede, millega tehakse erand direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikli 21 lõike 1 punktist a

    /* KOM/2006/0555 lõplik */

    52006PC0555

    Ettepanek Nõukogu otsus millega lubatakse Ühendkuningriigil võtta erimeede, millega tehakse erand direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikli 21 lõike 1 punktist a /* KOM/2006/0555 lõplik */


    [pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

    Brüssel 28.9.2006

    KOM(2006) 555 lõplik

    Ettepanek

    NÕUKOGU OTSUS

    millega lubatakse Ühendkuningriigil võtta erimeede, millega tehakse erand direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikli 21 lõike 1 punktist a

    (komisjoni esitatud)

    SELETUSKIRI

    ETTEPANEKU TAUST |

    Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Vastavalt nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt anda liikmesriigile loa võtta erimeetmed kõnealusest direktiivist erandite tegemiseks eesmärgiga lihtsustada maksustamismenetlust või ära hoida teatavat liiki maksustamise vältimist. 10. veebruaril 2006 komisjoni peasekretariaati saabunud kirjas taotles Ühendkuningriik luba võtta meede, millega tehakse erand direktiivi 77/388/EMÜ artikli 21 lõike 1 punktist a. Komisjon teavitas 18. juulil 2006. aastal direktiivi 77/388/EMÜ artikli 27 lõike 2 kohaselt teisi liikmesriike Ühendkuningriigi taotlusest. 19. juuli 2006. aasta kirjas teatas komisjon Ühendkuningriigile, et tal on olemas taotluse hindamiseks kogu vajalik teave. |

    Üldine taust Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 21 lõike 1 punktis a, nagu see on sõnastatud kõnealuse direktiivi artikli 28 punktis g, sätestatakse üldreeglina, et siseriikliku süsteemi alusel käibemaksu tasumise eest vastutab kaupu tarniv maksukohustuslane. Ühendkuningriik soovib kohaldada tagasipööratud maksustamise korda, mille puhul kaupade tarnimisel vastutab käibemaksu riigikassasse tasumise eest maksukohustuslane, kellele tarnitakse alljärgnevaid kaupu: mobiiltelefonid arvutikiibid/mikroprotsessorid/keskprotsessorid elektroonilised andmekandjad arvutitele, kõigile mobiiltelefonidele või kindlaksmääratud elektroonilistele seadmetele elektroonilised seadmed, mida kasutatakse elektrooniliste andmete säilitamiseks, töötlemiseks või salvestamiseks, nagu: pihudigitaalkaamerad ja -helivideokaamerad, pihudigitaalhelimängijad, nagu MP3-mängijad, pihudigitaalvideomängijad ja kantavad DVD-mängijad, e-posti, telefoni, tekstisõnumit, veebibrauserit ja muud traadita andmesidepöördust võimaldavad traadita seadmed, pihuarvutid, pihu- või kantavad asukoha määramise seadmed satelliitnavigatsioonisüsteemi jaoks ekraaniga mängukonsoolid ja televiisoriga või arvutiga ühendatavad mängukonsoolid. Kõnealuse meetme tagajärjel ei sisaldaks kliendi poolt toote eest tarnijale makstud hind käibemaksule vastavat summat. Selle asemel kajastaks klient kõnealust käibemaksu oma käibemaksudeklaratsioonis. Tavaeeskirjade kohaselt arvab ta samas deklaratsioonis kõnealuse käibemaksu ka maha. Seega ei maksta kõnealuste maksukohustuslaste vahelise tarne pealt makse ja jaemüüja kui tarneahela viimane lüli peab tasuma riigikassasse kogu käibemaksusumma. Sel viisil soovib Ühendkuningriik kõrvale kalduda ühest käibemaksu aluspõhimõttest: osamaksu süsteemist, kus tarneahela iga maksukohustuslane maksab osa tarnele kohaldatavast lõplikust käibemaksust. Pettuse probleem Ühendkuningriigis Eespool nimetatud toodete tarned on andnud alust massiliseks maksudest kõrvalehoidumiseks Ühendkuningriigis. Kõige levinum viis maksudest kõrvalehoidumiseks on olukord, kus käibemaksukohustuslasest tarnija esitab teisele tarnijale arve ja seejärel ise kaob, jättes maksu tasumata. Sedasi tehes esitab ta sellest olenemata oma kliendile kehtiva käibemaksuga arve, mis lubab kliendil hiljem saada tagasi sisendkäibemaksu. Selle tagajärjel ei saa riigikassa tarnelt käibemaksu, kuid peab ahela järgmisele ettevõtjale tagastama sisendkäibemaksu, nagu see oleks juba riigikassasse makstud. Sellest on kujunenud vaheltvõtvate ettevõtjatega seotud pettus (MTIC) – väga keerulise ülesehitusega ja hästiorganiseeritud rünnak käibemaksusüsteemi vastu, mis on tihti seotud organiseeritud kuritegevusega. Sellega kasutatakse ära üleminekulises käibemaksukorras ettenähtud võimalust, kus tarned ühe liikmesriigi tarnijalt teises liikmesriigis asuvale kliendile on lähteliikmesriigis käibemaksuvabad. Selle asemel arvestab klient käibemaksu sihtliikmesriigis (eespool kirjeldatud pettuse tagasipööratud variant, mida rakendatakse ainult ühe tarne puhul). Kui klient kaob, jättes käibemaksu arvestamata hinnalist kaupa sisaldava tarne pealt, nagu on käesolevas taotluses nimetatud kaubad, võib saamata jäänud tulu olla oluline. Kõnealuste pettuste korraldajad organiseerivad tihti tarnete seeriaid, kus samad tooted võivad ringelda mitmeid kordi liikmesriikide vahel (nn karusellpettus). Sel viisil võib riigikassale kaotsi minev summa olla mitmeid kordi suurem ühele kaubatarnele kohaldatavast maksusummast. Hinnanguliselt on Ühendkuningriik kaotanud alates 2001. aastast selliste pettuste tõttu 6750 kuni 11 000 miljonit Inglise naela. Viimastel aastatel on Ühendkuningriigis täheldatud, et vastuseks erinevatele sekkumistele on pettused muutunud keerulisemaks ja mitmekülgsemaks. Viimaste avaldatud hinnangute kohaselt on vaheltvõtvate ettevõtjatega seotud pettuste maht 1120 kuni 1900 miljonit Inglise naela. Hilisemad tegevusnäitajad Ühendkuningriigis osutavad, et hoolimata suurematest jõupingutustest ja ühenduse õigusaktide piires liikmesriikidele kättesaadavate meetmete kasutamisest kõnealust liiki pettusega võitlemisel kasvab pettuste maht jätkuvalt. Kõnealuse kuritegeliku tegevuse vastu võitlemiseks soovib Ühendkuningriik kohaldada tagasipööratud maksustamise korda. Kõrvaldades võimalused kasusaamiseks, likvideeriks kõnealune menetlus Ühendkuningriigi arvates eespool kirjeldatud pettuse. Kui käibemaksu ei arvestata, ei ole potentsiaalsel „vaheltvõtval“ ettevõtjal võimalust jätta riigikassale kliendilt saadud summalt käibemaks tasumata. Meede piirduks kaupadega, mis on enamiku vaheltvõtvate ettevõtjatega seotud pettuste objektiks ja sellega välditaks edasist olulist tulude kaotsiminekut. Piirdudes väikese kaubagrupiga, ei rakendataks kõnealust meedet üldkehtiva tagasipööratud maksustamise mehhanismina praegu ega tulevikus. Seega ei tooks antud meede kaasa põhjalikke muutusi kehtivas käibemaksu osamaksetele tuginevas käibemaksusüsteemis. Selleks et tagada teabe kättesaadavus rahandusametitele, mis võimaldaks kõnealustel ametitel hinnata meetme toimimise efektiivsust, kehtestab Ühendkuningriik kontrolli- ja aruandluskohustuse. Kõnealused kohustused võivad olla sarnased praeguste ühendusesisestele kaubatarnetele kohaldatavate aruandlusnõuetega. Lihtsustamise eesmärgil soovib Ühendkuningriik määrata alampiiriks 1000 Inglise naela (ligikaudu 1480 eurot), millest väiksematele tarnetele tagasipööratud maksustamise korda ei rakendataks. See leevendaks jaemüüjate ja väikeste äriklientide võimalikke raskusi. Samas peaks alampiir olema piisavalt madal, et ära hoida müügi jaotamist väikesteks osadeks tagasipööratud maksustamise vältimise eesmärgil. Komisjoni arvamus nõuete kohta Saades taotluse vastavalt artiklile 27, kontrollib komisjon, kas kõnealuse taotluse täitmiseks vajalikud põhitingimused on täidetud, st kas kavandatud konkreetne meede lihtsustab menetlust maksukohustuslaste või maksuameti jaoks või kas ettepanekuga saab ära hoida teatavat liiki maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist. Kuna erandid võivad kahjustada üldise käibemaksusüsteemi toimimist, suhtub komisjoni sellesse ettevaatusega. Sellega seoses tegi komisjon 2005. aastal direktiivi 77/388/EMÜ muutmise eesmärgil ettepaneku[1] teatavateks meetmeteks, et lihtsustada käibemaksustamise menetlust ning aidata ära hoida maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist, ning millega tunnistatakse kehtetuks teatavad selliseid erandeid lubavad otsused, mis võimaldaks kõikidel liikmesriikidel kohaldada kasulikuks ja tõhusaks osutunud erandeid. Komisjon ei soovi tavaliselt teha ettepanekut tagasipööratud maksu kohaldamise taotluse vastuvõtmiseks, kuna asjaomane meede kõrvaldab käibemaksusüsteemi keskse tunnuse – osamaksu. Vastab tõele, et kuuenda käibemaksudirektiivi artikliga 26b ettenähtud kulla eriskeemi võib kirjeldada kui kehtestatud tagasipööratud maksu. Kõnealuste sätete kohaldamine on siiski hoolikalt suunatud ning piiratud reguleerimisala ja -määraga. Järeldus Kasutades artiklit 27, üritab Ühendkuningriik põhjalikult muuta käibemaksusüsteemi üldise tagasipööratud maksustamise korra kehtestamise kaudu, isegi kui kõnealune kord on piiratud teatava kaubagrupiga. See tähendaks, et asjaomase sektori maksukohustuslased peaksid tähelepanelikult järgima kolme erinevat maksustamiskorda: klassikaline käibemaksusüsteem tagasipööratud maksustamisesüsteem ettevõtetevaheliste (B2B) kaupade tarnimise jaoks, kui teatavad kriteeriumid on täidetud ühendusesisene süsteem. See oleks lisakoorem ettevõtjate praegusele raamatupidamisele. Sarnaselt kehtestataks õigusaktide täitmisest tulenev lisakoorem (klientide staatuse kontrollimine ja tehingute aruandlus) kõikidele ettevõtetele, kaasa arvatud ausad kauplejad, kes tegutsevad asjaomases valdkonnas. Lisaks sellele pakuks tagasipööratud maksustamise rakendamine uusi pettuse võimalusi, eriti lõpptarbimistasandil, ning seepärast peaksid seda toetama asjakohased kontrollimeetmed, millega tagatakse lõpptarbija maksustamine tingimustes, kus puudub korralikult toimiv osamaksusüsteem. Tunnistades kõnealuseid puudusi, usub komisjon sellest olenemata, et kõnealused nõuded täidavad artiklis 27 nõutud tingimusi. Meetmega tõenäoliselt kõrvaldatakse praegu esinevad vaheltvõtvate ettevõtjatega seotud pettused ja seega on see suunatud konkreetsele pettuse liigile. Samas tekib küsimus, mil määral vastab meetme proportsionaalsus pettuse ulatuse ja ausa majandustegevuse suhtele asjaomases sektoris. Kuigi meetme reguleerimisala on suhteliselt lai, kattes suure osa elektroonika sektorist, jääb, vastavalt Ühendkuningriigilt saadud teabele, kõnealuse meetmega seonduvate asjaomaste maksumaksjate arv ja kõnealuste maksumaksjate majandustegevuse olulisus piiratuks (ligikaudu 22 500 maksukohustuslast 1 900 000 käibemaksukohustuslasest ettevõttest). Pidades silmas, et kaalul on suuremahulised käibemaksulaekumised, ja asjaolu, et seadusliku kaubanduse koormat oluliselt ei suurendata, kuulub kõnealune lai reguleerimisala siiski artikli 27 reguleerimisalasse. Samas tuleb tunnistada, et ka teistes liikmesriikides toimivad sarnased pettuseskeemid (hõlmavad samu kategooriaid või muid kaubagruppe), mistõttu kõnealused liikmesriigid võivad taotleda kuuenda direktiivi artiklist 21 sarnaseid erandeid. See võib eri liikmesriikide maksumaksjatele tuua kaasa mitmeid eri kohustusi ja olla seega vastuolus hästi toimiva siseturu taotlusega. Selleks et oleks võimalik hinnata kõnealuse erandi tõhusust (nii MTIC pettuste kui ka käibemaksu tasumata jätmisega lõpptarbimise vältimise puhul) ja selle mõju siseturu toimimisele, peab erandit taotlev ettepanek määratlema ka tagasipööratud maksustamise korra rakendamise põhielemendid ja määrama kõnealuse erandi kehtivusaja. Ettepanekuga antakse luba tagasipööratud maksustamiseks kuni 31. detsembrini 2009. |

    Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Ettepaneku valdkonnas praegu kehtivad õigusnormid puuduvad. |

    Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ettepanek on kooskõlas üldise eesmärgiga aidata liikmesriikidel võidelda maksupettuste vastu. |

    KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

    Konsulteerimine huvitatud isikutega |

    Ei ole oluline. |

    Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine |

    Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

    Mõju hindamine Otsuse ettepaneku eesmärk on võidelda käibemaksust kõrvalehoidumisega ja sellel on tõenäoliselt soodne mõju käibemaksu laekumisele. Kuna kehtestatav kord erineb tavalistele kaubatarnetele kohaldatud korrast, on meetmel sellest olenemata ebasoodne mõju majandustegevusele. See muudab raamatupidamisarvestuse keerulisemaks ka ettevõtetes, mis ei tegele üksnes kõnealuse erandiga kehtestatud kaupadega. Samuti kehtestatakse kavandatud kontrollimehhanismidega asjaomastes majandussektorites lisakohustused. Seepärast ei vasta kõnealune erand artiklis 27 sätestatud lihtsustatud korrale, vaid ainult meetmetele, millega hoitakse ära teatavat liiki maksudest kõrvalehoidumist. Kuna Ühendkuningriigi kavandatud meede ei pruugi tagada kõnealuste pettuste kõrvaldamist, teeb komisjon ettepaneku rakendada erandit lühiajaliselt. Kuna meetme mõju on igal juhul piiratud selle reguleerimisalaga, hindab kõnealuse meetme tõhusust Ühendkuningriik ja edastab tulemused komisjonile. |

    ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

    Kavandatud meetmete kokkuvõte Ühendkuningriigil lubatakse võtta erimeede, millega kehtestatakse tagasipööratud maksustamise kord mobiiltelefonide, arvutikiipide/mikroprotsessorite ning elektrooniliste andmete säilitamiseks, töötlemiseks või salvestamiseks kasutatavate elektrooniliste andmekandjate ja elektrooniliste pihuseadmete omamaiste tarnete puhul, ning millega tehakse erand nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ artikli 21 lõike 1 punktist a. |

    Õiguslik alus Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) |

    Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

    Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

    Käesolev otsus käsitleb liikmesriigile tema enda taotlusel antud luba ja sellega ei määrata mingeid kohustusi. |

    Arvestades erandi selgesti määratletud reguleerimisala ja asjaomaste kahjude osakaalu ja suurust, on erimeede taotletava eesmärgiga vastavuses. |

    Õigusakti valik |

    Kavandatud õigusaktid: muu. |

    Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el. Nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikli 27 kohaselt on erandite tegemine ühistest käibemaksueeskirjadest võimalik vaid komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt antud nõukogu loa alusel. Nõukogu otsus on ainus sobiv õigusakt, sest selle saab adresseerida üksikule liikmesriigile. |

    MÕJU EELARVELE |

    Ettepanek ei mõjuta negatiivselt ühenduse eelarvet. |

    TÄIENDAV TEAVE |

    Läbivaatamis-/muutmis-/ajapiiranguklausel |

    Ettepanek sisaldab ajalist piirangut. |

    . |

    1. Ettepanek

    NÕUKOGU OTSUS

    millega lubatakse Ühendkuningriigil võtta erimeede, millega tehakse erand direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikli 21 lõike 1 punktist a

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuendat direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas)[2] ja eriti selle artikli 27 lõiget 1,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut[3]

    ning arvestades järgmist:

    (1) 10. veebruaril 2006. aastal komisjoni peasekretariaati saabunud kirjas palus Ühendkuningriik luba kehtestada käibemaksu tasuma kohustatud maksukohustuslase kohta erimeede, millega tehakse erand direktiivi 77/388/EMÜ artikli 21 lõike 1 punktist a.

    (2) Komisjon teavitas 18. juuli 2006. aasta kirjas direktiivi 77/388/EMÜ artikli 27 lõike 2 kohaselt teisi liikmesriike Ühendkuningriigi taotlusest. 19. juuli 2006. aasta kirjas teatas komisjon Ühendkuningriigile, et tal on olemas taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

    (3) Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 21 lõike1 punkti a kohaselt, nagu see on sõnastatud kõnealuse direktiivi artikli 28 punktis g, on käibemaksu tasumise eest vastutavaks kaupu tarniv maksukohustuslane. Ühendkuningriigi taotletud erandi eesmärgiks on muuta vastutavaks maksukohustuslane, kellele kaupu tarnitakse, kuid tehes seda ainult teatavatel tingimustel ja eranditult mobiiltelefonide, arvutikiipide/mikroprotsessorite ning elektrooniliste andmete säilitamiseks, töötlemiseks või salvestamiseks kasutatavate elektrooniliste andmekandjate ja elektrooniliste pihuseadmete puhul.

    (4) Oluline osa kauplejatest kõnealuses sektoris hoiab maksudest kõrvale, jättes pärast toote müümist käibemaksu riigikassale maksmata. Nende klientidele jääb siiski maksu mahaarvamiseks kehtiv arve. Kõige raskemas pettuse vormis tarnitakse samu kaupu „karuselli“ kava põhjal mitmeid kordi ilma maksuasutustele käibemaksu tasumata. Määrates kõnealustel juhtudel käibemaksu eest vastutavaks kauba saaja, kõrvaldab erand võimaluse maksudest seda liiki kõrvalehoidumiseks. Samas see ei mõjuta tasumisele kuuluva käibemaksu summat.

    (5) Selleks et tagada erandi tõhus toimimine ja vältida maksudest kõrvalehoidumise nihkumist muude toodete või jaemüügi valdkonda, peaks Ühendkuningriik kehtestama asjakohase kontrolli- ja aruandluskohustuse. Komisjoni tuleks teavitada vastu võetud erimeetmetest ning erandi toimimise järelevalvest ja üldisest hindamisest.

    (6) Meede on proportsionaalne seatud eesmärkidega, kuna seda ei kavandata kohaldada üldiselt, vaid ainult konkreetsete kõrge riskiga sektorite puhul, mis hõlmavad teatavaid täpselt määratletud tooteid, mille puhul maksudest kõrvalehoidumise osakaalu ja suuruse tõttu on jäänud saamata olulist maksutulu. Kuna kõnealune sektor on väikene, ei saa erandit pidada samaväärseks üldmeetmega.

    (7) Kuna ei ole võimalik kindlaks teha meetme eesmärkide täidetavust ega hinnata etteulatuvalt kõnealuse meetme mõju Ühendkuningriigi ja teiste liikmesriikide käibemaksusüsteemile, peaks luba kehtima ainult lühikeseks perioodiks; lisaks tuleb põhjalikult hinnata meetme ja selle rakendamise mõju siseturu toimimisele.

    (8) Erand ei mõju ebasoodsalt käibemaksust tulenevatele ühenduse omavahenditele,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Erandina nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ artikli 21 lõike 1 punktist a, nagu see on sõnastatud artiklis 28g, antakse Ühendkuningriigile luba määrata käibemaksu tasumise eest vastutavaks maksukohustuslane, kellele tarnitakse järgmisi kaupu:

    1) mobiiltelefonid – valmistatud või kohaldatud töötamiseks litsentseeritud võrkudes ja töötavad kindlaksmääratud sagedustel…sõltumata sellest, kas neil on või puudub mõni muu kasutusala;

    2) integraallülituse seadmed, nagu mikroprotsessorid ja keskprotsessorid enne lõpptarbijale suunatud tootega liitmist;

    3) elektroonilised andmekandjad ja PC-kaardid, nagu mälupulgad, laserkettad & SD-kaardid, mida kasutatakse arvutitega või punktis 1 ja 4 märgitud mis tahes seadmega;

    4) elektroonilised seadmed, mida kasutatakse elektrooniliste andmete säilitamiseks, töötlemiseks või salvestamiseks, nagu:

    a) pihuseadmed, mida kasutatakse heli ja/või pildi salvestamiseks või mahamängimiseks;

    b) pihudigitaalhelimängijad, nagu MP3-mängijad;

    c) pihudigitaalvideomängijad ja kantavad DVD-mängijad;

    d) traadita seadmed, mis võimaldavad e-posti, telefoni, tekstisõnumit, veebibrauserit ja muud traadita andmesidepöördust, ning pihuarvutid;

    e) pihu- või kantavad asukoha määramise seadmed satelliitnavigatsioonisüsteemi jaoks;

    f) ekraaniga mängukonsoolid ja televiisoriga või arvutiga ühendatavad mängukonsoolid.

    Erandit kohaldatakse kaubatarnete suhtes, mille maksustatav väärtus on võrdne või suurem kui 1000 Inglise naela.

    Artikkel 2

    Artiklis 1 sätestatud erandiga kehtestab Ühendkuningriik maksukohustuslaste suhtes, kes tarnivad kaupu, millele rakendatakse käesoleva otsusega kehtestatud tagasipööratud maksustamise korda, asjakohase ning tõhusa kontrolli- ja aruandluskohustuse.

    Artikkel 3

    Ühendkuningriik teavitab komisjoni, milliste artiklis 1 ja 2 osutatud kaupade suhtes ta meetmeid võttis, ja esitab 31. detsembriks 2008 komisjonile asjaomaste meetmete toimimise üldise hindamise aruande, pöörates erilist tähelepanu kõnealuse meetme tõhususe hindamisele ja mis tahes tõenditele, mis viitavad maksudest kõrvalehoidumise nihkumisele muude toodete või jaemüügi valdkonda.

    Artikkel 4

    Käesolev otsus kehtib 31. detsembrini 2009.

    Artikkel 5

    Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

    Brüssel,

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    […]

    [1] KOM(2005) 89, 16.3.2005; vastu võetud direktiiviga 2006/69/EÜ, (ELT L 221, 12.8.2006, lk 9).

    [2] EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/69/EÜ (ELT L 221, 12.8.2006, lk 9.)

    [3] ELT C […], […], lk […].

    Top