52006PC0396

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 18.7.2006

KOM(2006) 396 lõplik

2006/0130 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

ühenduses lennutransporditeenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud)

(komisjoni esitatud) {SEK(2006) 943}{SEK(2006) 976}

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Määrustega (EMÜ) nr 2407/92, 2408/92 ja 2409/92 kehtestatud liberaliseerimisraamistikus – lennunduse siseturu nn kolmandas paketis – on soositud lennutransporditeenuste muutmist tõhusamaks ja taskukohasemaks. Kuid viimase kümnendi kogemused on näidanud, et teatavaid kolmanda paketi meetmeid kas kohaldatakse ebapiisavas ulatuses, neid on vaja täpsustada või need tuleb läbi vaadata. Kolme kõnealuse määruse erisugune kohaldamine ja tõlgendamine liikmesriikides ning vajadus täpsustamise järele nõuavad kõnealuste määruste läbivaatamist, et tagada võrdsete võimaluste kehtestamine kõikidele ELi lennuettevõtjatele. Kolmanda paketi läbivaatamise eesmärk on muuta turg tõhusamaks, lennuteenused ohutumaks ja täiustada reisijate kaitset. |

120 | Üldine taust Nõukogu nn kolmanda paketina tuntud nõukogu kolme määruse (nr 2407/92, 2408/92 ja 2409/92) vastuvõtmisega 23. juulil 1992 jõuti ühenduse lennutranspordi liberaliseerimise viimase etapini. See järgnes detsembris 1987 vastuvõetud nn esimesele paketile ning nn teisele paketile, mis võeti vastu juunis 1990. Kümme aastat pärast jõustumist on kolmas pakett üldjoontes oma ülesande täitnud ning võimaldanud lennutranspordi enneolematut laienemist Euroopas. Vanad monopolid on kõrvaldatud, kehtestatud on ühendusesisene kabotaaž ning konkurents on tihenenud tarbijate kasuks kõikidel turgudel. Olenemata kõnealusest edust kannatab enamik ühenduse lennuettevõtjaid ikka veel ületootmise ning turu ulatusliku killustumise pärast. Kolmanda paketi ebaühtlase kohaldamise tõttu liikmesriikides ja ühendusesiseste lennuteenuste suhtes ikka veel kehtivate piirangute tõttu on mõju järgmine: o võrdsete võimaluste puudumine: turu tõhusust mõjutavad konkurentsimoonutused (nt lennutegevusluba käsitlevate nõuete erinev kohaldamine; ELi lennuettevõtjate diskrimineerimine nende riikkondsuse alusel; diskrimineerimine lennuliinide puhul, mille sihtpunktiks on kolmandad riigid jne); o kolmandatest riikidest meeskonnaga õhusõidukite rentimise reguleerimist käsitlevate eeskirjade ebaühtlane kohaldamine pidevate konkurentsimoonutuste ning sotsiaalsete mõjudega; o reisijad ei saa siseturust täielikku kasu hindade läbipaistmatuse või diskrimineerimise tõttu nende elukoha alusel. |

130 | Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid Ettepaneku eesmärk on läbi vaadata määrused (EMÜ) nr 2407/92, 2408/92 ja 2409/92 ja koondada need ühte määrusesse. |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Käesoleva ettepanekuga tugevdatakse siseturgu konsolideerimise edendamise kaudu ning luuakse sellega konkurentsivõimelisem keskkond, kus Euroopa lennuettevõtjatel on võimalik oma rahvusvaheliste konkurentidega võistelda. Käesolev ettepanek soodustab Euroopa konkurentsivõime suurendamist käsitlevate Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamist. Erilist tähelepanu on pööratud määruste (EMÜ) nr 2407/92, 2408/92 ja 2409/92 sisu lihtsustamisele ja konsolideerimisele. Seda tehakse kooskõlas komisjoni lubadusega lihtsustada ühenduse õigustiku sisu, seda ajakohastada ning vähendada selle mahtu. Mõni ettepanekus sisalduv muudatus võib mõjutada keskkonda. Tuleb veel kord meenutada, et keskkonnamõju on juba käsitletud komisjoni muude algatuste raames, mis hõlmavad säästva arengu strateegiat ning Euroopa kliimamuutuste programmi (vt ka „Lennunduse mõju vähendamine kliimamuutustele“, komisjoni 27. septembri 2005. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, KOM(2005) 459). |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

211 | Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Käesoleva ettepaneku ettevalmistamisele eelnes avalik arutelu, et koguda asjaomastelt isikutelt ja asutustelt võimalikult palju märkusi ning ettepanekuid. Komisjonile saabus 56 vastust riiklikelt ametiasutustelt, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, lennuettevõtjatelt ja neid esindavatelt asutustelt, lennujaamadelt ning lennutranspordi alal töötavaid töölisi ja lennutranspordi kasutajaid esindavatelt organisatsioonidelt. Konsultatiivnõupidamine sidusrühmadega toimus Brüsselis 26. veebruaril 2004. Kohal viibisid delegatsioonid 11st liikmesriigist ning 11st lennuettevõtjaid, lennujaamu, turismikorraldajaid ja lennundussektori töötajaid ning töölisi esindavast organisatsioonist. |

212 | Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Enamik vastanutest on kehtivate määrustega rahul, kuid tunnistavad vajadust mõne muudatuse ja ühtlustamiskatse järele, mida on võimalik saavutada teksti täiendavate üksikasjade lisamise või suuniste koostamise kaudu. Toetatakse tekstide uuendamist ja lihtsustamist ning 1992. aastal vajalike, kuid praeguseks aegunud sätete väljajätmist. Määruse (EMÜ) nr 2407/92 puhul on vajadus üksikasjade järele, mis käsitlevad lennuettevõtjate majanduslikku elujõulisust hõlmava järelevalve tugevdamist ja õhusõiduki rentimise nõuete karmistamist. Määruse (EMÜ) nr 2408/92 puhul rõhutas enamik vastanutest seda, et suhteid kolmandate riikidega peab reguleerima erilepingute ja määrustega. Valdav osa vastanutest on arvamusel, et on vaja lihtsustada avaliku teenindamise kohustuse täitmise menetlust, kuid märkimisväärne arv lennuettevõtjaid rõhutab konkurentsimoonutamise ohtu, mis võib tuleneda avaliku teenindamise kohustuste liigsest kasutamisest. Enamik vastanutest oli selle poolt, et täpsustada eeskirju, milles käsitletakse lennujaamadevahelist liiklusjaotust, ning kehtestada objektiivsed kriteeriumid. Määruse (EMÜ) nr 2409/92 puhul on lennuettevõtjad vastu mis tahes teguritele, mis võivad seada ohtu piletihindade kehtestamise vabaduse, mis praegu on sätestatud konkurentsiseaduses ning määruse 2409/92 kaitse-eeskirjades. Siiski on mõned riiklikud ja piirkondlikud asutused ning kasutajate organisatsioonid valmis tegutsema, et tagada kõikidele eurooplastele Euroopa Liidus pakutavate lennupiletihindade suurem läbipaistvus ja tõeline kättesaadavus. Kõiki aruteluprotsessi käigus tehtud märkusi on kavandatud läbivaatamise ettevalmistamisel tähelepanelikult uuritud. Arutelu tulemused on lisatud mõju hindamisse. Kõnealust mõju hindamist täiendas väliskonsultandiga sõlmitud leping, mis kehtis detsembrist 2004 kuni oktoobrini 2005. |

213 | Interneti teel viidi läbi avalik arutelu 17. märtsist kuni 30. septembrini 2003. Komisjonile saabus 56 vastust. Tulemused on kättesaadavad veebilehel http://europa.eu.int/comm/transport/air/rules/package_3_en.htm. |

Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine |

229 | Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada |

230 | Mõju hindamine Kolmanda paketi läbivaatamise eesmärk ei ole õigusliku raamistiku radikaalne muutmine, vaid selle teatav kohandamine, et tegeleda kindlaksmääratud probleemidega. Mis tahes ettepanekud, millega minnakse kehtivast õiguslikust raamistikust liiga kaugele (nt lennutegevusluba väljaandva asutuse loomine ühenduses), on juba aruteluprotsessi käigus välja jäetud. Võrdlesime seepärast „muutusteta“ ja „muutustega“ olukorra võimalusi; viimane neist sisaldab meetmeid, mille abil tegeletakse otseselt kolmanda paketi analüüsimise käigus kindlakstehtud üksikprobleemidega: 1) „muutusteta“ olukorras jääksid kolm praegust lennunduse siseturu kolmanda paketi moodustavat määrust samaks. Kui õigusakte ei muudeta, jäävad eespool nimetatud probleemid, mis tulenevad kolmanda paketi määruste ebaühtlastest kohaldamisest, püsima või muutuvad veelgi suuremaks; 2) „muutustega“ olukord hõlmab mitmeid kolmandasse paketti tehtavaid muudatusi, et tagada selle eeskirjade ühtlane ja tõhus kohaldamine. Mõju hindamine näitas, et kõiki kõnealuseid meetmeid saab eesmärkide saavutamiseks edukalt kasutada, nende majanduslik ja sotsiaalne mõju on positiivne ning keskkonnakulud piiratud. |

231 | Komisjon hindas mõju vastavalt tööprogrammile ja kõnealune hinnang on lisatud käesolevale ettepanekule. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Määruse eelnõu abil tagatakse lennunduse siseturgu käsitlevate ühenduse õigusaktide tõhus ja ühtlane kohaldamine rangemate ning täpsemate kohaldamiskriteeriumide (nt lennutegevuslubade, õhusõiduki rentimise, avaliku teenindamise kohustuste ja liikluse jaotuseeskirjade kohaldamiskriteeriumide) kaudu. Sellega tugevdatakse ka siseturgu, kaotades seni lennuteenuste osutamise suhtes kehtivad piirangud, mis tulenevad liikmesriikidevahelistest vanadest kahepoolsetest lepingutest, ning antakse ühendusele volitused pidada kolmandate riikidega läbirääkimisi ühendusesiseste liiklusõiguste üle. Hindade läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise edendamise abil suurendatakse tarbijate õigusi. Ettepanekuga lihtsustatakse ja koondatakse õigusakte nii, et kõrvaldatakse kolmanda paketi iganenud osad ning täpsustatakse vajaduse korral teksti. Kolmanda paketi kolm praegu kehtivat määrust koondatakse ühte teksti. |

310 | Õiguslik alus Käesoleva määruse eelnõu, millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2407/92, 2408/92 ja 2409/92, aluseks on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 80 lõige 2. |

320 | Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse juhul, kui ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse. |

Liikmesriigid ei saa täiel määral saavutada ettepaneku eesmärke järgmis(t)el põhjus(t)el. |

321 | – Lennunduse siseturgu käsitleva kolmanda paketiga seotud kogemused on näidanud, et õigusakte ei tõlgendata ega kohaldata liikmesriikides ühetaoliselt. Kõnealune olukord takistab ühenduse lennuettevõtjatele võrdsete võimaluste tagamist. Võttes arvesse lennunduse rahvusvahelist olemust, ei ole kõnealuseid probleeme võimalik liikmesriikide tasandil lahendada. |

323 | – Kolmanda paketi ebaühtlane kohaldamine põhjustab lennunduse siseturul konkurentsimoonutusi, sest erinevate liikmesriikide lennuettevõtjad ei tegutse samadel tingimustel. |

Ühenduse meetmetega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmis(t)el põhjus(t)el. |

324 | – Kolmanda paketi ühtlasemat kohaldamist on võimalik ühenduse tasandil kõige paremini saavutada selle asjaomaste eeskirjade selgitamise ja täpsustamise kaudu. |

325 | – Ühenduse õigusaktidest tuleb kõrvaldada mõned lennuteenuste vaba osutamisega seotud takistused. |

327 | – Võttes arvesse kindlakstehtud probleemide riikidevahelist olemust, on nendega võimalik üksnes tegeleda ELi tasandil. |

Seetõttu on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmis(t)el põhjus(t)el. |

331 | – Kolmanda paketi kavandatud läbivaatamisel ei muudeta enamasti riigi tasandil tehtavate otsuste ulatust, kuid sellega aidatakse tagada ühenduse õigusaktide ühtlane kohaldamine. Üksnes erijuhtudel, kui riigi tasandil tehtavatest otsustest tulenevad võimalikud turumoonutused on suurimad, on võimalik ühenduse sekkumise ulatust suurendada. |

332 | – Riiklike ametiasutuste halduskoormus võib mõnes liikmesriigis lennutegevuslubade järelevalve valdkonnas suureneda, sest ettepanekuga kaasneb rangema järelevalve nõue. Muudes ettepanekuga hõlmatud valdkondades peaks halduskoormus jääma samaks või vähenema (nt avaliku teenindamise kohustuste valdkonnas). |

Õigusakti valik |

341 | Kavandatud õigusakt(id): määrus. |

342 | Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el. Määrus on kõige asjakohasem vahend, sest: – ettepanekus käsitletakse kolme praeguse määruse läbivaatamist; – eesmärk on tagada lennunduse siseturgu hõlmavate ühenduse õigusaktide ühtlasem kohaldamine. |

MÕJU EELARVELE |

409 | Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

TÄIENDAV TEAVE |

510 | Lihtsustamine |

511 | Ettepanekuga nähakse ette õigusaktide lihtsustamine. |

512 | Käesoleva ettepanekuga on kõrvaldatud iganenud meetmed ning võimaluse korral on läbi vaadatud määruste sisu, esitamine ja sõnastus, et täiustada nende mõistmist ning vältida kahemõttelisi tõlgendusi. Võttes arvesse kõnealuste määruste uut lihtsustatud ülesehitust, on need lisaks sellele koondatud ühte teksti. |

515 | Ettepanek on osa komisjoni käimasolevast kavast uuendada ja lihtsustada ühenduse õigustikku ning komisjoni töö- ja seadusandluskavast viite 2002/TREN/28 all. |

520 | Kehtivate õigusaktide kehtetuks tunnistamine Ettepaneku vastuvõtmise tulemusena tunnistatakse kehtetuks praegu kehtivad õigusaktid. |

560 | Euroopa Majanduspiirkond Kavandatud õigusakt käsitleb EMPga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda laiendada EMPle. |

570 | Ettepaneku üksikasjalik selgitus 1. Lennutegevusloa andmist ja tühistamist käsitlevate nõuete karmistamine Sõltuvalt lennutegevusloa väljaandnud liikmesriigist kontrollitakse lennuettevõtjate majanduslikku seisukorda erineva rangusega. Seetõttu ei ole erinevate liikmesriikide lennuettevõtjate võrdsed võimalused alati tagatud ning turu konsolideerimine aeglustub. Lisaks finantsohtudele, mis kaasnevad reisijatele lennuettevõtja pankrotistumise korral, kaasnevad raskes majanduslikus seisukorras olevate lennuettevõtjate jätkuva tegutsemisega ka ohutusalased ohud. Käesoleva ettepanekuga nõutakse, et liikmesriigid tugevdaksid lennutegevuslubade järelevalvet ning peataksid või tühistaksid need, kui käesolevas määruses sätestatud nõudeid enam ei täideta (artiklid 5–10). Selleks et vältida liikmesriigi tegevusetust, antakse komisjonile käesoleva määrusega õigus lennutegevusluba tühistada (artikkel 14). Ettepanek on kavandatud viisil, millega tulevikus laiendatakse Euroopa Lennundusohutusameti pädevust ohutusjärelevalve ja/või litsentsimise alal, et tagada lennuettevõtjate üle kõige tõhusam ja ühtlasem järelevalve. 2. Käesoleva ettepanekuga karmistatakse õhusõiduki rentimist käsitlevaid nõudeid (artikkel 13) Kolmandatest riikidest õhusõiduki rentimine koos meeskonnaga annab ELi lennuettevõtjatele olulise paindlikkuse ning suurendab seega ELi lennuettevõtluse majanduslikku tõhusust tarbijate hüvanguks. Määruse (EMÜ) nr 2407/92 kehtivate sätete kohaldamisega kaasnevad siiski sotsiaal- ja ohutusküsimused. Rentimist (eelkõige rentimist koos meeskonnaga) käsitlevad eeskirjad ja tavad on liikmesriigiti erinevad. Kolmandatest riikidest renditavate õhusõidukite ohutushindamist ei viida liikmesriikides läbi samasuguse rangusega ning see tekitab muret seoses ohutustasemetega. Mõnel juhul järjepidev õhusõiduki rentimine koos meeskonnaga suurendab muret seoses võimalike kahjulike sotsiaaltagajärgedega. Käesoleva määrusega kehtestatakse rangemad nõuded, et minimeerida kahjulike sotsiaaltagajärgede ohtu ning suurendada ohutust. Käesolevas ettepanekus rõhutatakse, et rendilepingute heakskiitmiseks peab lennutegevusluba väljaandev pädev asutus kinnitama, et järgitakse ühenduse ohutusnõuetele vastavaid ohutusstandardeid. Kolmandates riikides registreeritud õhusõidukeid lubatakse rentida üksnes erandjuhul maksimaalselt kuue kuu pikkuseks ajavahemikuks, mida võib pikendada üks kord üksneks teiseks mittejärjestikuseks kuni kuue kuu pikkuseks ajavahemikuks. 3. Käesoleva ettepanekuga täpsustatakse avaliku teenindamise kohustuste suhtes kohaldatavaid eeskirju (artiklid 16, 17 ja 18). Avaliku teenindamise kohustuste suhtes kohaldatavad eeskirjad on läbi vaadatud, et vähendada halduskoormust, vältida avaliku teenindamise kohustuste ülemäärast kasutamist ning kutsuda pakkumismenetlustes osalema rohkem konkurente. Avaldamiskohustusi on muudetud, piirates avaldamist Euroopa Liidu Teatajas üksnes lühendatud teadaandega. Avaliku teenindamise kohustuste laialdase kasutamise vältimiseks võib komisjon üksikjuhtudel nõuda majandusaruande esitamist, milles selgitatakse avaliku teenindamise kohustuse sisu ning nende asjakohakohasust tuleks hinnata eriti tähelepanelikult, kui need on kavandatud lennuliinide jaoks, mida praegune raudteetransport teenindab reisiajaga vähem kui kolm tundi. Pakkumismenetlusi on muudetud ning maksimaalset kontsessiooniperioodi on pikendatud kolmelt aastalt neljale (kõige äärepoolsemate piirkondade puhul viiele aastale). Kontsessiooni uuendamist hõlmavat pakkumismenetlust tuleks alustada vähemalt kuus kuud varem, et asjakohase lennuliini suhtes kehtiva piiratud juurdepääsu jätkuvat vajalikkust oleks võimalik hoolikalt hinnata. Lisaks sellele kehtestatakse kiirmenetlus, et kõrvaldada avaliku teenindamise kohustusega lennuliinidel esinevad äkilised teenindamishäired. Kui pärast kavandatud määruse vastuvõtmist tagatakse selle abil samasugune läbipaistvus, mittediskrimineerimine ja proportsionaalsus nagu on esitatud komisjoni ettepanekus avaliku teenindamise eest antavate hüvitiste kindlaksmääramise ja maksmise kohta, ning et anda lennuettevõtjatele õiguskindlus seoses avaliku teenindamise kohustuste osutamise eest kooskõlas käesoleva määrusega makstavate hüvitistega, kavatseb komisjon hiljemalt käesoleva määruse jõustumise ajaks vastu võtta artikli 86 lõikel 3 põhinev siduv õigusakt, milles tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks käesoleva määrusega kooskõlas antud hüvitis, mis võib endast kujutada riigiabi, ning vabastatakse see teavitamiskohustusest. Kõnealune õigusakt võib olla komisjoni 28. novembri 2005. aasta otsuse (ELT L 312, 29.11.2005) ajakohastatud versioon, millesse on lisatud viide käesolevale uuele määrusele ning millega laiendatakse kõnealuse otsuse reguleerimisala lennuettevõtjatele mis tahes avaliku teenindamise kohustuse osutamise eest kooskõlas käesoleva määrusega antavale hüvitisele. 4. Käesoleva ettepanekuga kõrvaldatakse ebaühtlus lennunduse siseturu ja kolmandatesse riikidesse viivate lennuliinide vahel (artiklid 15 ja 22). Võttes arvesse aruteluprotsessi käigus avaldatud arvamusi, käsitletakse käesolevas ettepanekus suhteid kolmandate riikidega üksnes niivõrd, kuivõrd nendel on otsene seos kolmanda paketi sätetega. Selleks et tagada ühtsus siseturu ja selle välisaspektide, sealhulgas ühtset Euroopa õhuruumi käsitlevate aspektide vahel, tuleks ühenduse tasandil toimuvate läbirääkimiste kaudu ühtlasel viisil hallata kolmandate riikide lennuettevõtjate juurdepääsu ühendusesisesele turule. Seepärast vastutavad Euroopa ühendused kolmandate riikidega ühendusesiseste liiklusõiguste üle peetavate läbirääkimiste eest. Kaotatakse ülejäänud piirangud, mis tulenevad liikmesriikidevahelistest kehtivatest kahepoolsetest lepingutest, ning ühenduse lennuettevõtjate suhtes tagatakse mittediskrimineerimine seoses koodi jagamise ja hindadega selliste kolmandatesse riikidesse viivate lennuliinide puhul, mis hõlmavad muudes liikmesriikides kui nende asukohaliikmesriigis asuvaid punkte. 5. Käesolevas ettepanekus täpsustatakse lennujaamadevahelise liiklusjaotuse suhtes kohaldatavaid eeskirju (artikkel 19) Praegu kehtiv kaheastmeline menetlus, mille raames määratletakse kõigepealt lennujaamasüsteem ning seejärel liiklusjaotust käsitlevad eeskirjad, asendatakse üheastmelise menetlusega, millest jäetakse välja mõiste „lennujaamasüsteem“. Liikmesriigid võivad kehtestada liikluse jaotuseeskirjad, mida kohaldatakse sama linna või linnastut teenindavate lennujaamade suhtes, kuid vaja on komisjoni eelnevat heakskiitu (pärast nõupidamist asjaomase komiteega). Samuti on käesolevas ettepanekus lisatud, et asjakohaseid lennujaamu peaks teenindama piisav transpordiinfrastruktuur ning et nende teenindatavaid lennujaamu ja linnu või linnastuid peaks ühendama tihe, usaldusväärne ja tõhus ühistransporditeenus. Ettepanekus märgitakse, et liikluse jaotuseeskirjade puhul tuleb arvesse võtta proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid ning et nende aluseks on objektiivsed kriteeriumid. Eeskirjas kinnitatakse seda, et liikluse jaotuseeskirju ei tohi kuritarvitada lennuettevõtjate diskrimineerimiseks. 6. Käesoleva ettepanekuga parandatakse läbipaistvust reisijate jaoks ja õiglast hinnakujundust Maksudeta, lõivudeta ja isegi kütuselisatasudeta hindade avaldamine on muutunud laialtlevinud tavaks, mis takistab hindade läbipaistvust. Hindade ebapiisav läbipaistvus põhjustab konkurentsimoonutusi ja seetõttu on hinnad reisijate jaoks keskmisest kõrgemad. Komisjon uurib ikka veel diskrimineerimisjuhtumeid, mis on seotud reisija elukohaga. Käesolevas ettepanekus nõutakse, et lennupiletihinnad peavad sisaldama kõiki kohaldatavaid makse, lõive ja tasusid ning et lennuettevõtjad peavad andma põhjalikku teavet oma lennupiletihindade ja lastitariifide ning nendega kaasnevate tingimuste kohta (artikli 2 lõige 18 ja artikli 24 lõige 1). Lennupiletihinnad kehtestatakse sellisel viisil, et reisijat ei diskrimineerita ühenduses asuva elukoha või tema kodakondsuse alusel (artikli 24 lõige 2). Lisaks sellele ei tohi juurdepääsu puhul lennuettevõtja kehtestatud piletihindadele esineda diskrimineerimist seoses reisibüroo asukohaga ühenduses. Lennutranspordi liberaliseerimist käsitleva kolmanda paketi kohaldamisega kaasnevad kogemused on näidanud, et ei ole esinenud turutõrkeid, mis õigustaksid lennupiletihindu käsitlevate erisätete (nagu määruse (EMÜ) nr 2409/92 artiklis 6 sätestatud kaitsemeetmete) edasist kehtimist. Seoses sellega ning üldiste konkurentsieeskirjade valguses jäetakse kõnealused valdkondlikud meetmed määrusest välja. |

E-14676 | (Seletuskiri kinnitatud -14 676 tähemärki - vastavuses kirjaliku tõlke peadirektoraadi normiga.) |

2. ⎢2407/92 - 2408/92 - 2409/92 (kohandatud)

2006/0130 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

ühenduses lennutransporditeenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

√ EUROOPA PARLAMENT JA ∏ EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 84 lõiget 2 ja √ 80 lõiget 2 ∏,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Mmajandus- ja Ssotsiaalkomitee arvamust,[2]

∫uus

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[4]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusesse (EMÜ) nr 2407/92 lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta,[5] nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusesse (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele[6] ning nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusesse (EMÜ) nr 2409/92 piletihindade ja lastitariifide kohta[7] tehakse mitmed olulised muudatused. Selguse huvides tuleks kõnealused määrused uuesti sõnastada ja koondada ühte määrusesse.

(2) Kõnealuse kolme määruse vastuvõtmisega liberaliseeriti ühenduse lennutransport. Hoolimata selliseliberaliseerimise edust seoses kasvu, konkurentsi ja madalamate hindadega, häirib kõnealuste määruste ebaühtlane kohaldamine liikmesriikides lennunduse siseturu toimimist.

(3) Selleks et tagada lennunduse siseturgu käsitlevate ühenduse õigusaktide tõhusam ja ühtlasem kohaldamine, on praegusesse õiguslikku raamistikku vaja teha mitmed muudatused.

(4) Tunnustades lennuettevõtja finantsseisukorra ja ohutuse vahelist võimalikku seost, tuleks lennuettevõtjate finantsolukorda rangemalt kontrollida.

(5) Võttes arvesse selliste lennuettevõtjate kasvavat tähtsust, kes tegutsevad mitmes liikmesriigis, ja vajadust tagada tõhus järelevalve kõnealuste lennuettevõtjate üle, peaks üks ja sama liikmesriik vastutama lennuettevõtja sertifikaadi ja lennutegevusloa järelevalve eest.

(6) Ühtlase järelevalve tagamiseks selle üle, et kõik ühenduse lennuettevõtjad järgivad lennutegevuslubade nõudeid, peaksid lennutegevusluba väljaandvad asutused hakkama korrapäraselt hindama lennuettevõtjate finantsolukorda. Seepärast peaksid lennuettevõtjad esitama piisava teabe oma finantsolukorra kohta eelkõige kahel esimesel tegutsemisaastal, kuna need on eriti kriitilised seoses lennuettevõtja püsimajäämisega turul.

(7) Selleks et vähendada reisijaid ähvardavaid ohte, ei tohiks lennutegevust jätkata need ühenduse lennuettevõtjad, kes ei täida kehtiva lennutegevusloa säilitamiseks vajalikke tingimusi. Sel juhul peaks lennutegevusluba väljaandev pädev asutus lennutegevusloa tühistama või peatama. Kui lennutegevusluba väljaandev pädev asutus seda ei tee, peaks komisjonil olema võimalik lennutegevusluba tühistada või peatada, et tagada ühenduse õigusaktide ühtlane kohaldamine.

(8) Selleks et vältida ülemäärast nõudmist kolmandas riigis registreeritud õhusõidukite (eelkõige koos meeskonnaga renditavate õhusõidukite ( wet lease )) kasutamiseks sõlmitavate rendilepingute järele, tuleks seda võimaldada üksnes erakorralises olukorras, näiteks vastava õhusõiduki puudumise korral ühenduse turul, ning need tuleks rangelt ajaliselt piiritleda ja nende ohutusstandardid peaksid vastama ühenduse õigusaktide vastavatele ohutuseeskirjadele.

(9) Selleks et tagada lennunduse siseturu ohutu ja ühtne toimimine, peaks ühendus vastutama kolmandate riikidega peetavate läbirääkimiste eest, mis hõlmavad ühendusesiseseid liiklusõigusi. Sellega välditakse võimalikke vastuolusid siseturu olukorra ja läbirääkimiste vahel, mida peavad üksikud liikmesriigid.

(10) Lennunduse tervikliku siseturu saavutamiseks tuleks tühistada kehtivad liikmesriikide vahel kohaldatavad piirangud, näiteks kolmandatesse riikidesse viivate marsruutide puhul kehtivad koodi jagamise piirangud või hinnakujundusalased piirangud kolmandatesse riikidesse viivate ja muus liikmesriigis vahepeatust tegevate (nn kuuenda vabaduse lennud) marsruutide puhul.

(11) Tingimused, mille alusel võib kehtestada avaliku teenindamise kohustused, tuleb selgel ja ühemõttelisel viisil määratleda, samas kui sellega seotud pakkumismenetlusega võimaldatakse piisaval arvul konkurentidel pakkumises osaleda. Komisjon peaks saama nii palju teavet kui võimalik, et olla igal üksikjuhul võimeline hindama avaliku teenindamise kohustustega seotud majanduslikke õigustusi.

(12) Tuleks täpsustada ja lihtsustada kehtivaid eeskirju, milles käsitletakse sama linna või linnastut teenindavate lennujaamade vahelist liiklusjaotust.

(13) On asjakohane tagada, et liikmesriikidel on võimalus reageerida ettenägematutest ja vältimatutest olukordadest tulenevatele ootamatutele probleemidele, mille tõttu on tehniliselt või praktiliselt väga keeruline lennuteenust osutada.

(14) Reisijatel peaks olema õigus samadele piletihindadele samade lendude puhul, olenemata nende elukohast ühenduses, kodakondsusest ning reisibüroo asukohast ühenduses.

(15) Reisijatel peaks olema võimalik tõhusalt võrrelda erinevate lennuettevõtjate piletihindu. Seepärast peaksid avaldatud hinnad olema lõplikud hinnad, mille reisija peab tasuma, ning sisaldama kõiki makse, tasusid ja lõive.

(16) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.[8]

(17) Kuna lennutranspordi rahvusvahelise olemuse tõttu ei ole liikmesriikidel võimalik piisavalt saavutada ühenduse õigusaktide ühtlasemat kohaldamist seoses lennunduse siseturuga, mistõttu see oleks paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18) Seepärast on vaja määrused (EMÜ) nr 2407/92, 2408/92 ja 2409/92 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk: Üldsätted

Artikkel 1

Sisu

⎢2407/92 artikli 1 lõige 1 (kohandatud)

Käesolev määrus käsitleb liikmesriikide poolt lennutegevuslubade andmise ja säilitamise nõudeid ühenduses asutataud lennuettevõtjate suhtes.

⎢2408/92 artikli 1 lõige 1 (kohandatud)

Käesolev määrus käsitleb juurdepääsu ühendusesisestele lennuliinidele regulaarseteks ja mitteregulaarseteks lendudeks.

⎢2409/92 artikli 1 lõige 1 (kohandatud)

Käesolev määrus käsitleb kriteeriume ja menetlusi, mida tuleks kohaldada piletihindade ja lastitariifide kehtestamisel üksnes ühendusesiseste vedude puhul.

∫uus

1. Käesoleva määruse abil reguleeritakse ühenduse lennuettevõtjate litsentsimist, ühenduse lennuettevõtjate õigust osutada lennuteenuseid ühenduses ning lennuteenuste hindu ühenduses.

⎢2408/92 artikli 1 lõige 2 (kohandatud)

2. Käesoleva määruse √ III peatüki ∏ kohaldamisest Gibraltari lennujaama suhtes ei järeldu, et see piiraks Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi õiguslikkue positsioone seisundit nende vaidluses selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb.

⎢2408/92 artikli 1 lõige 3 (kohandatud)

3. Käesoleva määruse √ III peatüki ∏ sätete kohaldamine Gibraltari lennujaama suhtes lükatakse edasi selle ajani, mil asutakse hakatakse kohaldama Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi välisministrite 2. detsembril 1987. aasta tehtud ühisdeklaratsioonis sisalduvat kohast korda. Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi valitsused informeerivad teavitavad nõukogu selle rakendamise kuupäevast.

⎢2408/92 artikli 1 lõige 4 (kohandatud)

Lennujaamade suhtes Kreeka saartel ning samuti Atlandi ookeani saartel, mis moodustavad Assooride autonoomse piirkonna, ei kohaldata käesolevat määrust enne 30. juunit 1993. Kui nõukogu ei otsusta komisjoni ettepanekul teisiti, siis kehtib see erand veel viis aastat ning seda võib seejärel veel kord viie aasta võrra pikeneda.

⎢2407/92 artikkel 2

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

⎢2407/92 artikli 2 punkt c (kohandatud)

?uus

3. lennutegevusluba – luba, mille on andnud vastutav liikmesriik ð lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ï ettevõtjale, lubades tal vedada reisijaid, posti ja/või lasti õhu kaudu, nagu on sätestatud lennutegevusloas, tasu ja/või rendi eest;

∫uus

4. lennutegevusluba väljaandev pädev asutus – asutus, kes on vastavalt II peatükis sätestatule volitatud lennutegevusluba välja andma, selle väljaandmisest keelduma, selle tühistama või peatama;

⎢2407/92 artikli 2 punkt a

5. ettevõtja – iga kas tulusaamise eesmärgiga või ilma selleta füüsiline või juriidiline isik, või mis tahes muu ametlik organ, sõltumata sellest, kas tal on iseseisev õigusvõime või mitte;

⎢2408/92 artikli 2 punkt c ja 2409/92 artikli 2 punkt f

6. lennuteenus – lend või lendude sari, et vedada reisijaid, lasti ja/või posti tasu ja/või rendi eest;

⎢2408/92 artikli 2 punkt e

7. lend – väljumine kindlaksmääratud lennujaamast täpsustatud sihtlennujaama suunas;

⎢2408/92 artikli 2 punkt k

8. lennujaam – mis tahes ala liikmesriigis, mis on avatud kaubanduslikule transpordile;

⎢2407/92 artikli 2 punkt d (kohandatud)

?uus

9. lennuettevõtja sertifikaat (AOC) – dokument, mille on välja andnud liikmesriikide pädevad asutused √ tunnistus, mis on välja antud ∏ ettevõtjale või ettevõtjate grupile ja mis tõendab, et kõnealusel ettevõtjal on professionaalsed võimed ja organisatsioon, et tagada kindlustamaks õhusõiduki ohutu kasutamisne selles sertifikaadis piiritletud lennutegevuses ð , nagu on sätestatud ühenduse õiguse vastavates sätetes ï ;

⎢2407/92 artikli 2 punkt g

10. tõhus kontroll – suhe, mis põhineb õigustel, lepingutel või mis tahes muudel vahenditel, mis kas üksikult või koos ja vastavat fakti või seadust arvestavalt annavad võimaluse otseselt või kaudselt avaldada ettevõtjale otsustavat mõju, eriti:

(a) ettevõtja kõigi või osa varade kasutamise õiguse kaudu;

(b) õiguste või lepingute kaudu, mis avaldavad otsustavat mõju ettevõtte organite ülesehitusele, hääletamisele või otsustele või muul viisil avaldavad otsustavat mõju ettevõtja äritegevuse juhtimisele;

⎢2407/92 artikli 2 punkt b

11. lennuettevõtja – kehtiva lennutegevusloaga õhulennutranspordiettevõtja;

⎢2408/92 artikli 2 punkt b ja 2409/92 artikli 2 punkt h (kohandatud)

?uus

12. ühenduse lennuettevõtja – lennuettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille on välja andnud liikmesriik ð lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ï vastavalt √ II peatükile ∏nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2407/92 lennuettevõtjate lennutegevuslubade väljaandmise kohta;

⎢2407/92 artikli 2 punkt e

?uus

13. äriplaan – lennuettevõtja kõnealusel perioodil kavatsetava äritegevuse üksikasjalik kirjeldus, eriti turu ð eeldatava ï arengu ja tehtavate investeeringute suhtes, sealhulgas tegevuse rahanduslike finants- ja majanduslikude kaasmõjude suhtes;

∫uus

14. ühendusesisene lennuteenus – lennuteenus, mida osutatakse ühenduse territooriumil;

∫uus

15. transiit – õigus lennata maandumiseta üle ühenduse või kolmanda riigi territooriumi ja maanduda muul eesmärgil kui seoses liiklusega;

⎢2408/92 artikli 2 punkt f (kohandatud)

16. liiklusõigus – lennuettevõtja õigus vedada reisijaid, lasti ja/või posti √ osutada lennuteenust ∏ ühenduse kahe lennujaama vahelisel lennuliinil;

⎢2408/92 artikli 2 punkt l (kohandatud)

?uus

17. piirkondlik lennujaam – iga lennujaam, mislle ð puhul on täidetud vähemalt üks II lisas sätestatud kriteerium; ï ei ole I lisas loetletud 1. kategooria lennujaamana;

⎢2408/92 artikli 2 punkt g

18. kohtade müük – ainult kohtade otsemüük ilma lisateenusteta, nagu majutamine, avalikkusele lennuettevõtja või tema volitatud esindajate või tellimuslennu korraldaja kaudu;

⎢2408/92 artikli 2 punkt d

19. regulaarlennud – lendude sari, millel on järgmised tunnused:

20. õhusõiduk sooritab lennu reisijate, lasti ja/või posti vedamiseks tasu eest, kusjuures igale lennule võib igaüks osta üksikkohti - kas otse lennuettevõtjalt või tema volitatud esindajatelt;

21. lennud toimuvad kahe või enama sama punkti vahel kas:

22. avaldatud sõiduplaani kohaselt; või

23. nii regulaarselt või sageli, et moodustavad ilmse süstemaatilise sarja;

⎢2408/92 artikli 2 punkt n

24. veomaht – kohtade arv, mida regulaarlennul kindlaks perioodiks avalikkusele pakutakse;

⎢2409/92 artikli 2 punkt a (kohandatud)

?uus

25. piletihinnad – hinnad eküüdes √ eurodes ∏ või kohalikus valuutas, mida reisijad maksavad lennuettevõtjatele või nende agentuuridele enda √ asjaomaste reisijate ∏ lennu ja oma nende pagasi veo eest, ning mis tahes tingimused, mille alusel neid hindasid kohaldatakse, sealhulgas tasu ja muud tingimused, mida pakutakse agentuurile ja teistele abiteenistustele, ð ning mis sisaldavad kõiki kohaldatavaid makse, tasusid ja lõive ï;

⎢2409/92 artikli 2 punkt d (kohandatud)

?uus

26. lastitariifid – hinnad eküüdes ð eurodes ï või kohalikus valuutas, mida makstakse lasti veo eest ning mille alusel neid hindasid kohaldatakse, sealhulgas tasu ja muud tingimused, mida pakutakse agentuurile ja teistele abiteenistustele, ð ning mis sisaldavad kõiki kohaldatavaid makse, tasusid ja lõive ï;

⎢2408/92 artikli 2 punkt h ja 2409/92 artikli 2 punkt i

27. asjaomane liikmesriik/asjaomased liikmesriigid – liikmesriik/liikmesriigid, kus või kelle vahel on lennuühendus;

⎢2408/92 artikli 2 punkt i ja 2409/92 artikli 2 punkt j

28. osaline liikmesriik / osalised liikmesriigid – asjaomane liikmesriik / asjaomased liikmesriigid ja liikmesriik/liikmesriigid, kus lennuteenustühendust osutavatele pidavatele lennuettevõtja(te)le/teenindavatele lennuettevõtjatele on antud lennutegevusluba;

∫uus

29. linnastu – linnaala, mis koosneb mitmest suuremast ja väiksemast linnast, mis rahvaarvu kasvu ning laienemise tõttu on füüsiliselt ühinenud ühtseks täisehitatud alaks;

⎢2407/92 artikli 2 punkt f

?uus

30. tulukalkulatsioon – üksikasjalik ð lennuettevõtja ï tulude ja kulude aruanne kõnealuse perioodi kohta, sealhulgas eraldi õhulennutranspordiga seotud tegevus ja muu tegevus, samuti rahanduslikud ja mitterahanduslikud elemendid;

⎢2408/92 artikli 2 punkt m (kohandatud)

lennujaamasüsteem – kaks või enam kokkukuuluvat lennujaama, mis teenindavad sama linna või linnastut, nagu on osutatud II lisas;

⎢2409/92 artikli 2 punkt e (kohandatud)

standardsed lastitariifid – tariifid, mida lennuettevõtja tavaliselt pakub, kaasa arvatud tavaline hinnaalandus;

⎢2409/92 artikli 2 punkt c (kohandatud)

tellimuslennu hinnad – hinnad eküüdes või kohalikus valuutas, mida reisijad maksavad tellimuslennu tellijatele teenuste eest, mis moodustavad nende lendu ja nende pagasi vedu või sisaldavad neid, ning mis tahes tingimused, mille alusel neid hindasid kohaldatakse, sealhulgas tasu ja muud tingimused, mida pakutakse agentuurile ja teistele abiteenistustele;

⎢2409/92 artikli 2 punkt k (kohandatud)

baashind – ühekordse lennu ja edasi-tagasi lennu madalaim täiesti paindlik hind, mida pakutakse müügiks vähemalt samas ulatuses kui iga muud sama lennuteenuse puhul pakutavat täiesti paindlikku hinda;

⎢2408/92 artikli 2 punkt o (kohandatud)

avaliku teenindamise kohustus – lennuettevõtjale pandud mis tahes kohustus võtta iga lennuliini puhul, mille teenindamiseks ta on liikmesriigilt saanud lennutegevusloa, kõik vajalikud meetmed, et tagada teenindus, mis vastab järjepidevuse, regulaarsuse, veomahu ja hinnakujunduse kindlaksmääratud standarditele, millest lennuettevõtja üksnes kaubandushuvidest lähtudes kinni ei peaks;

⎢2409/92 artikli 2 punkt b (kohandatud)

kohatariifid – hinnad eküüdes või kohalikus valuutas, mida tellimuslennu tellijad maksavad lennuettevõtjatele enda lennu või oma klientide ja nende pagasi veo eest, ning mis tahes tingimused, mille alusel neid hindasid kohaldatakse, sealhulgas tasu ja muud tingimused, mida pakutakse agentuurile ja teistele abiteenistustele;

⎢2408/92 artikli 2 punkt j (kohandatud)

registreerimisriik – liikmesriik, kus on välja antud punktis b osutatud lennutegevusluba

⎢2407/92 artikli 3 lõige 3 (kohandatud)

?uus

II peatükk: Lennutegevusluba

Artikkel 3

ð Lennutegevusluba ï

1. Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 2 kohaldamist, ei ole üÜhelgi ühenduses registrisse kantud ettevõtjal √ ei ole ∏ lubatud vedada √ ühenduses ∏ ühenduse territooriumil õhu kaudu reisijaid, posti ja/või lasti tasu ja/või rendi eest, kui ettevõtjale ei ole antud asjakohast lennutegevusluba.

⎢2407/92 artikli 3 lõige 2 (kohandatud)

Käesoleva määruse √ peatüki ∏ nõudeid täitval ettevõtjal on õigus saada lennutegevusluba. Selline luba iseenesest ei anna mingit õigust juurdepääsuks konkreetsetele lennuliinidele või turgudele.

⎢2407/92 artikli 3 lõige 1 (kohandatud)

2. Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 5 kohaldamist, ei anna liikmesriigid √ Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ∏ ei anna lennutegevuslubevõi ei tunnista nende kehtivust, kui mõnda käesoleva määruse √ peatüki ∏ nõuetdeid ei ole täidetaud.

⎢2407/92 artikli 1 lõige 2 (kohandatud)

3. Käesolev määrus ei kehti reisijate, posti ja/või lasti veo suhtes, mis toimub õhu kaudu mootorita õhusõidukiga ja/või ülikerge mootorõhusõidukiga, samuti kohalike lendude suhtes, mis ei sisalda vedu kahe eri lennujaama vahel. Nendel juhtudel kohaldatakse lennutegevuslubasid käsitlevat siseriiklikku õigust, niivõrd kui see olemas on, ning lennuettevõtja sertifikaati (the air operator's certificate — AOC) käsitlevat ühenduse õigust ja siseriiklikku õigust. √ Ilma et see piiraks ühenduse, siseriikliku või rahvusvahelise õiguse mis tahes muude kehtivate sätete kohaldamist, ei kehti lennuteenuste järgmiste kategooriate puhul nõue omada kehtivat lennutegevusluba: ∏

31. √ lennuteenused, mida osutatakse mootorita õhusõidukiga ja/või ülikerge mootorõhusõidukiga, ning ∏

32. √ kohalikud lennud, mis ei sisalda vedu kahe eri lennujaama vahel. ∏

⎢2407/92 artikli 4 lõige 1 (kohandatud)

?uus

Artikkel 4

ð Lennutegevusloa andmise tingimused ï

Liikmesriik √ Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ∏ annab ettevõttele lennutegevusloa √ tingimusel, et ∏ainult siis, kui:

(a) tema peamine tegevuskoht ð peakontor ï ja, kui see on olemas, tema registrisse kantud asukoht on selles liikmesriigis ð ühenduses ja suurem osa tema operatiivtegevusest toimub ühenduses ï ;

(b) ð tal on kehtiv lennuettevõtja sertifikaat; ï

(c) ð kui luba taotletakse liikmesriigi asutuselt, kui ettevõtte peakontor ja, kui see on olemas, tema registrisse kantud asukoht on asjaomases liikmesriigis, kui suurem osa tema operatiivtegevusest toimub asjaomases liikmesriigis ning kui lennuettevõtja sertifikaadi on välja andnud riiklik asutus, vastutab lennuettevõtja sertifikaadi kontrollimise eest see sama liikmesriik; ï

(d) tema peamine tegevusala on õhulennutransport eraldi või seotuna õhusõiduki mis tahes muu äritegevusega või õhusõiduki remontimise ja hooldusega.

(e) ð tema struktuur võimaldab lennutegevusluba väljaandval pädeval asutusel rakendada käesoleva peatüki sätteid;

(f) liikmesriigile ja/või liikmesriigi kodanikele kuulub rohkem kui 50% ettevõttest ja nad omavad selle üle tõhusat otsest või kaudset kontrolli kas ühe või mitme vaheettevõtte kaudu, välja arvatud kolmanda riigiga sõlmitud lepingus, mille lepinguosaline ühendus on, sätestatud juhtudel;

(g) ta vastab artiklis 5 täpsustatud finantstingimustele;

(h) ta järgib artiklis 11 täpsustatud kindlustusnõudeid. ï

⎢2407/92 artikli 4 lõige 2 (kohandatud)

Ilma et see piiraks nende lepingute ja konventsioonide kohaldamist, mille osaline ühendus on, peab ettevõte olema praegu ja ka edaspidi liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike omanduses vahetult või kontrollaktsiapaki kaudu. Sellised riigid või sellised kodanikud peavad seda kogu aeg tõhusalt kontrollima.

⎢2407/92 artikli 4 lõige 4 (kohandatud)

Iga ettevõtja, kellel on vahetult või kaudselt osa lennuettevõtja kontrollaktsiapakist, peab täitma lõike 2 nõudeid.

⎢2407/92 artikli 4 lõige 3 (kohandatud)

3. a) Olenemata lõigetest 2 ja 4, säilitavad lennuettevõtjad, keda on juba tunnustatud nõukogu määruse (EMÜ) 2343/90 I lisas ja nõukogu 4. veebruari 1991. aasta määruses (EMÜ) 294/91 liikmesriikidevaheliste lastilendude kohta, oma õigused käesoleva ja seonduvate määruste alusel niikaua, kuni nad täidavad käesoleva määruse teisi kohustusi ja neid kontrollivad jätkuvalt kas otseselt või kaudselt samad kolmandad riigid ja/või sama kolmanda riigi kodanikud, kui see kontroll toimub käesoleva määruse vastuvõtmise ajal. Sellise kontrolli võib siiski mis tahes ajal üle anda liikmesriikidele ja/või liikmesriikide kodanikele.

b) Aktsiate ostu ja müügi võimalus punkti a alusel ei kehti kodanike puhul, kes on oluliselt huvitatud kolmanda riigi lennuettevõttest.

⎢2407/92 artikli 5 lõige 1 (kohandatud)

?uus

Artikkel 5

ð Lennutegevusloa andmise finantstingimused ï

1. Taotlev õhutranspordiettevõtja, kellele on esimest korda antud lennutegevusluba, peab olema luba väljaandva liikmesriigi pädevatele asutustele võimeline usutavalt tõendama, et: ð Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ï √ hindab tähelepanelikult seda, kas esmakordselt lennutegevusluba taotlev ettevõte suudab tõendada, et: ∏

(a) ta võib alati täita oma tegelikke ja võimalikke kohustusi, mis on kehtestatud realistlike eelduste alusel, 24 ð 36 ï kuu jooksul pärast tegevuse alustamist;

(b) ta võib kanda oma tegevuse püsi- ja muutuvkulusid, mis on kehtestatud realistlike eelduste alusel, vastavalt oma äriplaanile kolme kuu jooksul pärast tegevuse alustamist, võtmata arvesse oma tegevusest saadavaid sissetulekuid.

.

⎢2407/92 artikli 5 lõige 2 (kohandatud)

?uus

2. Lõike 1 kohaldamisel esitab iga taotleja vähemalt esimese kahe ð kolme ï aasta tegevuse äriplaani. Äriplaanis näidatakse ka üksikasjalikult taotleja finantssidemeid iga muu äritegevusega, milles taotleja osaleb kas vahetult või sidusettevõtete kaudu. Taotleja esitab ka kogu asjakohase teabe informatsiooni, eriti √ I ∏ lisa A √ 1. ∏ osas osutatud andmed.

⎢2407/92 artikli 5 lõige 7 (kohandatud)

?uus

3. Käesoleva artikli lõikeid 1, √ ja ∏ 2, 3, 4 ja 6 ei kohaldata lennuettevõtjate suhtes, mis kasutavad üksnes vähem kui 10tonnise stardikaaluga ja/või vähem kui 20kohalisi õhusõidukeid. Sellised lennuettevõtjad peavad alati suutma tõendada, et nende netokapital on vähemalt 80000 eküüd ð 100 000 eurot ï, või esitama lennutegevusluba väljaandva asutuse nõudmise korral lõike 5 √ artikli 9 lõike 2 ∏ kohaldamiseks vajaliku teabe informatsiooni.

Liikmesriik võib sellest olenemata kohaldada lõikeid 1, √ ja ∏ 2, 3, 4 ja 6 tema poolt litsentsentsituderitud lennuettevõtjate suhtes, kes teenindavad regulaarlennuliine või kelle aastakäive on üle 3 miljoni eküü √ euro ∏.

Komisjon võib pärast konsulteerimist liikmesriikidega suurendada vastavalt vajadusele lõigus a osutatud väärtusi, kui majandusareng näitab, et selline otsus on vajalik. Selline muudatus avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Iga liikmesriik võib ühe kuu jooksul suunata komisjoni otsuse nõukokku. Eriolukorra puhul võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha ühe kuu jooksul teistsuguse otsuse.

⎢2407/92 artikkel 9 (kohandatud)

?uus

Artikkel 6

ð Lennuettevõtja sertifikaat ï

1. Lennutegevusloa andmine ja selle kehtivus igal ajal sõltub kehtiva lennuettevõtja kehtiva sertifikaadi omamisest, mis piiritleb lennutegevusloaga hõlmatud tegevusi ja vastab asjakohases nõukogu määruses √ asjakohastes ühenduse õigusaktides ∏ kehtestatud kriteeriumidele. Lõikes 1 osutatud nõukogu määruse kohaldamise alguseni kohaldatakse lennuettevõtja sertifikaati käsitlevaid siseriiklikke eeskirju või õhutranspordiettevõtjate sertifitseerimist käsitlevaid samaväärseid õigusakte.

2. ð Ühenduse lennuettevõtjale kuuluvasse lennuettevõtja sertifikaati tehtav mis tahes muudatus kajastub ka tema lennutegevusloas. ï

⎢2407/92 artikkel 6 (kohandatud)

?uus

Artikkel 7

ð Hea maine tõendamine ï

1. Liikmesriigi pädevad asutused, kes nõuavad Kui seoses lennutegevusloa väljaandmisega √ nõutakse ∏ tõestust selle kohta, et ettevõtja tegevust tõhusalt ja jätkuvalt juhtivad isikud on hea mainega ega ole pankrotivõlgnikud, või √ kui lennutegevusluba peatatakse või tühistatakse ∏ kes peatavad või tühistavad lennutegevusloa kutsealaste käitumisnormide tõsise rikkumise või kuriteo korral, aktsepteeribvad ð lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ï teiste liikmesriikide kodanike puhul küllaldase tõendina dokumente, mille on välja andnud päritolu-liikmesriigi pädevad asutused, või selle liikmesriigi pädevad asutused, kust ð asub kõnealuse isiku alaline elukoht ï välisriigi kodanik tuleb, kui neist järeldub, et need nõuded on täidetud.

2. Kui päritolu-liikmesriikgi pädevad asutused või selle liikmesriikg i pädevad asutused, kust välisriigi kodanik tuleb, ð kus asub kõnealuse isiku alaline elukoht, ï ei anna välja esimeses lõikes √ 1 ∏ osutatud dokumente, siis asendatakse need dokumendid vandetõotusega – või kui liikmesriigis ei ole vandetõotus sätestatud, siis pühaliku tõotusega –, mille asjaomane isik annab pädeva justiits- või haldusasutuse ees või vajaduse korral päritolu-liikmesriigi notari või kvalifitseeritud kutseorgani ees või selle liikmesriigi notari või kvalifitseeritud kutseorgani ees, ð kus asub kõnealuse isiku alaline elukoht ï kust isik tuleb; selline asutus, või notar ð või kvalifitseeritud kutseorgan ï annab välja tunnistuse, mis tõendab vandetõotuse või pühaliku tõotuse autentsust.

3. Liikmesriikide pädevad asutused ð Lennutegevusuba väljaandev pädev asutus ï võibvad nõuda, et lõikgetes 1 √ ja 2 ∏ osutatud dokumendid ja tunnistused oleksid esitatakseud kolme kuu jooksul pärast nende väljaandmist.

⎢2407/92 artikli 11 lõige 1 (kohandatud)

?uus

Artikkel 8

ð Lennutegevusloa kehtivus ï

1. Lennutegevusluba kehtib seni, kuni √ ühenduse ∏ lennuettevõtja täidab käesolevas √ peatükis esitatud nõudeid. ∏ määrusega sätestatud kohustusi. Liikmesriik võib siiski ette näha, et ühe aasta möödudes uue lennutegevusloa andmisest ja iga järgneva viie aasta möödudes vaadatakse see üle.

⎢2407/92 artikli 4 lõige 5 (kohandatud)

?uus

√ Ühenduse ∏ Llennuettevõtja on alati valmis lennutegevusloa eest vastutavale liikmesriigile ð lennutegevusluba väljaandvale pädevale asutusele ï taotluse korral tõendama, et ta vastab √ kõigile ∏ käesoleva artikli √ peatüki ∏ nõuetele. Liikmesriigi taotluse korral kontrollib komisjon, kas käesoleva artikli nõuded on täidetud, ja langetab vajaduse korral otsuse.

∫uus

2. Lennutegevusuba väljaandev pädev asutus jälgib tähelepanelikult käesolevas peatükis esitatud nõuete täitmist. Võimaliku probleemi kahtlustamise korral või komisjoni taotlusel vaatab ta kaks aastat pärast uue lennutegevusloa väljaandmist igal juhul läbi vastavuse kõnealustele nõuetele.

Kui lennutegevusluba väljaandev pädev asutus kahtlustab, et ühenduse lennuettevõtja finantsprobleemid võivad mõjutada tema tegevuse ohutust, teavitab ta sellest viivitamata lennuettevõtja sertifikaadi eest vastutavat asutust.

⎢2407/92 artikli 11 lõige 2 (kohandatud)

?uus

3. ð Lennutegevusluba esitatakse uuesti kinnitamiseks, ï kui √ ühenduse ∏ lennuettevõtja:

(a) √ ei ole alustanud lennutegevust kuue kuu jooksul pärast seda, kui talle on antud lennutegevusluba ∏

(b) Kui lennuettevõtja on katkestanud tegevuse ð rohkem kui kolmeks ï kuueks kuuks. või ei ole alustanud tegevust kuue kuu jooksul pärast lennutegevusloa saamist, siis otsustab vastutav liikmesriik, kas lennutegevusluba tuleks heakskiitmiseks uuesti esitada.

⎢2407/92 artikli 5 lõige 6 (kohandatud)

?uus

4. √ Ühenduse ∏ Llennuettevõtja peab igal majandusrahandusaastal esitama lennutegevusluba väljaandvale √ pädevale ∏ asutusele liigse viivituseta esitama eelmise majandusaasta auditeeritud aruande ð kuue kuu jooksul pärast kõnealuse aruande esitamistähtaega ï . ð Ühenduse lennuettevõtja kahe esimese tegevusaasta jooksul täiendatakse I lisa punktis 3 osutatud andmeid ning muudetakse need lennutegevusluba väljaandvale pädevale asutusele kättesaadavaks iga kuue kuu järel. ï Lennuettevõtja peab mis tahes ajal lennutegevusluba väljaandva asutuse nõudel esitama lõike 5 kohaldamiseks vajaliku informatsiooni ja eriti lisa C osas osutatud andmed.

ð Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus võib mis tahes ajahetkel hinnata ühenduse selle lennuettevõtja finantstulemusi, kellele ta on andnud lennutegevusloa ning taotleda asjakohase teabe, eelkõige I lisa punktis 3 osutatud andmete esitamist. ï

⎢2407/92 artikli 5 lõige 3 (kohandatud)

?uus

5. √ Ühenduse ∏ Llennuettevõtja teatab ð lennutegevusluba väljaandvale asutusele: ï

(a) ette plaanidest käitada uut regulaarset või mitteregulaarset lennuliini, mis suundub kontinendile või maailma piirkonda, kuhu varem ei lennatud; muuta kasutatavate õhusõidukite tüüpi või arvu või oluliselt muuta oma tegevuse suurusjärku;

(b) ette igast kavatsetavast ühinemisest või ülevõtmisest, ja

(c) neljateistkümne päeva jooksul omandiõiguse igast muutusest iga üksiku aktsiapaki puhul, mis moodustab 10% või enam √ ühenduse ∏ lennuettevõtja või tema emaettevõtja või põhihooldeühingu kogu aktsiapakist. 12kuulise äriplaani esitamine kaks kuud enne selles osutatud perioodi algust seoses selles äriplaanis sisalduvate jooksvate toimingute ja/või tingimuste muutmisega tähendab küllaldast teadet käesoleva lõike alusel.

⎢2407/92 artikli 5 lõige 4 (kohandatud)

?uus

6. Kui lõike 3 √ 5 ∏ alusel teatatud muudatusi peab lennutegevusluba väljaandev √ pädev ∏ asutus oluliseks √ ühenduse ∏ lennuettevõtja finantsseisukorrale, siis nõuab ta sellise ümbertöötatud äriplaani esitamist, mis sisaldab kõnealuseid muudatusi ja hõlmab vähemalt 12kuulist perioodi selle rakendamise kuupäevast alates ning ð lisaks lõikes 4 esitatud teabele ï ka samuti kogu asjakohast informatsiooni, sealhulgas √ I ∏ lisa osas B √ punktis 2 ∏ osutatud andmeid, et hinnata, kas lennuettevõtja võib täita oma olemasolevaid ja võimalikke kohustusi selle 12kuulise perioodi jooksul.

Lennutegevusluba väljaandev √ pädev ∏ asutus teeb otsuse ümbertöötatud äriplaani kohta hiljemalt kolme kuu jooksul pärast seda, kui talle on esitatud kogu vajalik teave informatsioon.

⎢2407/92 artikli 11 lõige 3 (kohandatud)

?uus

7. Liikmesriik ð Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ï otsustab tema poolt litsentsitavateeeritavate √ ühenduse ∏ lennuettevõtjate puhul, kas lennutegevusluba tuleb heakskiitmiseks uuesti esitada juhul, kui muutub üks või mitu ettevõtja √ ühenduse lennuettevõtjate ∏ õiguslikku olukorda mõjutavat asjaolu, ja eriti juhul, kui toimub ühinemine või ülevõtmine. Kõnealused lennuettevõtjad võivad oma tegevust jätkata, kui lennutegevusluba väljaandev asutus ei otsusta, et ohutus pole tagatud, näidates ära põhjuseid.

⎢2407/92 artikli 5 lõige 7 (kohandatud)

?uus

8. Käesoleva artikli lõikeid 1, 2, 3, 4, √ 5 ∏ ja 6 ei kohaldata lennuettevõtjate suhtes, mis kes kasutavad üksnes vähem kui 10tonnise stardikaaluga ja/või vähem kui 20kohalisi õhusõidukeid. Sellised lennuettevõtjad peavad alati suutma tõendada, et nende netokapital on vähemalt 80000 eküüd ð 100 000 eurot ï, või esitama lennutegevusluba väljaandva asutuse nõudmise korral lõike 5 √ artikli 9 lõike 2 ∏ kohaldamiseks vajaliku teabe informatsiooni.

Liikmesriik võib sellest olenemata kohaldada lõikeid 1, 2, 3, 4, √ 5 ja 6 ∏ tema poolt litsentsitudeeritud lennuettevõtjate suhtes, kes teenindavad regulaarlennuliine või kelle aastakäive on üle 3 miljoni eküü √ euro ∏.

Komisjon võib pärast konsulteerimist liikmesriikidega suurendada vastavalt vajadusele lõigus a osutatud väärtusi, kui majandusareng näitab, et selline otsus on vajalik. Selline muudatus avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Iga liikmesriik võib ühe kuu jooksul suunata komisjoni otsuse nõukokku. Eriolukorra puhul võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha ühe kuu jooksul teistsuguse otsuse.

⎢2407/92 artikli 5 lõige 5 (kohandatud)

?uus

Artikkel 9

ð Lennutegevusloa peatamine ja tühistamine ï

1. Lennutegevusluba väljaandvad asutused võivad alati ja iga kord, kui on selge märk, et nende antud lennutegevusloaga lennuettevõtjal on finantsprobleeme, hinnata tema majandustulemusi ja võivad ð Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ï peatabda või kehtetuks tunnistabda lennutegevusloa kehtetuks, kui nad ta ei ole enam veendunud, et √ ühenduse ∏ lennuettevõtja võib suudab täita oma tegelikke ja võimalikke kohustusi 12 kuu jooksul. Lennutegevusluba väljaandvad asutused võivad samuti

ð Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus võib ï anda ajutise lennutegevusloa, ð mille kestus ei ületa 12 kuud ï, kuni √ ühenduse ∏ lennuettevõtja viib läbi finantsilist ümberkujundamist, tingimusel et ohutus on tagatud ð kõnealuses ajutises lennutegevusloas kajastuvad lennuettevõtja kõik sertifikaati tehtavad muudatused ning et kõnealuse ajavahemiku jooksul on piisav saneerimine reaalselt võimalik. ï

⎢2407/92 artikkel 12 (kohandatud)

?uus

2. Liikmesriik ei luba lennuettevõtjal, kelle vastu ð Kui esinevad selged viited finantsraskustele või kui ï on algatatud maksejõuetusalane või sarnane menetlus, säilitada oma lennutegevusluba, kui selle liikmesriigi pädev organ on veendunud, et puudub realistlik väljavaade viia läbi rahuldav finantsiline ümberkujundamine mõistliku aja jooksul. ð lennuettevõtja vastu, kellele on lennutegevusloa andnud lennutegevusluba väljaandev pädev asutus, hindab asjaomane asutus viivitamata ja põhjalikult finantsolukorda ning vaatab kõnealuste tulemuste põhjal läbi lennutegevusloa staatuse kolme kuu jooksul kooskõlas käesoleva artikliga.

Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus teavitab komisjoni hindamismenetlusest ja selle tulemustest, samuti oma otsusest lennutegevusloa staatuse kohta. ï

3. ð Kui artikli 8 lõikes 4 osutatud auditeeritud aruannet ei esitata kuue kuu jooksul pärast eelmist majandusaastat hõlmava aruande esitamistähtaega, nõuab lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ühenduse lennuettevõtjalt, et ta esitaks kõnealuse auditeeritud aruande viivitamata.

Lennutegevusluba tühistatakse või peatatakse, kui auditeeritud aruannet ei esitata ühe kuu jooksul.

Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus teavitab komisjoni lennuettevõtja lepinguliste kohustuste täitmatajätmisest seoses auditeeritud aruande mitteesitamisega kuuekuulise ajavahemiku jooksul ning edasistest meetmetest, mida ta kavatseb võtta. ï

4. ð Kui ühenduse lennuettevõtjale kuuluv lennuettevõtja sertifikaat peatatakse või tühistatakse, peatab või tühistab lennutegevusluba väljaandev pädev asutus asjaomase lennuettevõtja lennutegevusloa viivitamata. ï

⎢2407/92 artikli 13 lõige 2 (kohandatud)

?uus

Artikkel 10

ð Otsused lennutegevuslubade kohta ï

1. Asjaomane liikmesriik ð Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ï teeb otsuse taotluse kohta niipea kui võimalik ning mitte hiljem kui kolme kuu möödudes kogu vajaliku teabe informatsiooni esitamisest, võttes arvesse kõiki kättesaadavaid fakte. Otsusest antakse teada taotlevjale teada õhutranspordiettevõtjale. Taotluse tagasilükkamise korral põhjendatakse seda.

⎢2407/92 artikli 13 lõige 1 (kohandatud)

?uus

2. Asjaomane liikmesriik ð Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ï avalikustab lennutegevusloa andmise, ð peatamise ning tühistamise ï menetlused ja teavitab informeerib sellest komisjoni.

⎢2407/92 artikli 13 lõige 4 (kohandatud)

?uus

3. Liikmesriikide ð Lennutegevusluba väljaandva pädeva asutuse ï otsuste ð loetelu ï lennutegevusloa andmise ð , peatamise ï või tühistamise kehtetuks tunnistamise kohta avaldatakse ð igal aastal ï Euroopa Liidu Ühenduste Teatajas.

⎢2407/92 artikli 13 lõige 3 (kohandatud)

Ettevõtja, kelle lennutegevusloa saamise taotlus on tagasi lükatud, võib pöörduda komisjoni poole. Kui komisjon leiab, et käesoleva määruse nõudeid ei ole täidetud, siis avaldab ta oma arvamuse määruse korrektse tõlgenduse kohta, ilma et see piiraks lepingu artikli 169 kohaldamist.

⎢2407/92 artikkel 7

?uus

Artikkel 11

ð Kindlustusnõuded ï

Lennuettevõtja tuleb kindlustada, et õnnetuste korral hüvitada kahjud, eriti reisijate, pagasi, lasti, posti ja kolmandate isikute suhtes. ð Vajaduse korral vastab kindlustuskate määruses (EÜ) nr 785/2004[9] sätestatud miinimumnõuetele. ï

⎢2407/92 artikli 8 lõige 2 (kohandatud)

?uus

Artikkel 12

ð Registreerimine ï

1. Ilma et see piiraks lõike 3 Ö artikli 13 lõike 2 Õ kohaldamist, tuleb Ö ühenduse Õ lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk registreerida lennutegevusluba väljaandva liikmesriigi, valikul kas tema Ö Õ siseriiklikus Ö registris Õ , või ühenduses.

Kui ühenduses registreeritud õhusõiduki rendilepingut on peetud vastuvõetavaks artikli 10 alusel, siis liikmesriik ei nõua selle õhusõiduki registreerimist tema enda registris, kui see nõuaks õhusõiduki ehituse muutmist.

⎢2407/92 artikli 8 lõige 4 (kohandatud)

2. Lõike 2 punkti a kohaldades kannab liikmesriik √ Kooskõlas lõikega 1 kannab lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ∏ vastavalt kohaldatavatele seadustele ja määrustele, sealhulgas vastavalt lennukõlblikuks tunnistamisega seotud seadustele ja määrustele, oma siseriiklikku registrisse ilma ühegi diskrimineeriva tasu või viivituseta õhusõiduki, mida omavad teiste liikmesriikide riikkondsed, ning ülekanded teiste liikmesriikide õhusõidukite registritest. Peale tavalise registreerimistasu ei kohaldata õhusõiduki ülekandmiseks ühtegi tasu.

⎢2407/92 artikli 8 lõige 1 (kohandatud)

?uus

Artikkel 13

ð Rentimine ï

1. Õhusõiduki omamine ei ole lennutegevusloa andmise ega või säilitamise tingimuseks, kuid liikmesriik nõuab, et tema antud lennutegevusloaga lennuettevõtjate käsutuses oleks üks või mitu õhusõidukit kas omandiõiguse või mis tahes liiki rendilepingu alusel.

ð Lennutegevusluba taotleva ettevõtte käsutuses on üks või rohkem kui üks tema omanduses olev või rendilepingu alusel meeskonnata renditav ( dry lease ) õhusõiduk. ï

ð Ühenduse lennuettevõtja käsutuses on üks või rohkem kui üks tema omanduses olev või rendilepingu alusel meeskonnata renditav ( dry lease ) õhusõiduk. ï

ð Ühenduse lennuettevõtja käsutuses võib olla üks või rohkem kui üks rendilepingu alusel koos meeskonnaga renditav ( wet lease ) õhusõiduk. ï

⎢2407/92 artikli 8 lõige 3 (kohandatud)

?uus

2. √ Ühenduse ∏ Llennuettevõtja ajutiste vajaduste katmiseks sõlmitavate lühiajaliste rendilepingute korral või erandliku olukorra puhul võib ð lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ï liikmesriik lubada ð artikli 12 lõikega 1 ettenähtud ï lõike 2 punkti a ð registreerimisnõuetest ï nõuetest erandite tegemist. ð Igal juhul ei tehta ühenduse mis tahes lennuettevõtjale erandit ajutiste vajaduste rahuldamiseks või erandlike asjaolude puhul, mis kestavad rohkem kui kuus kuud, kuigi erandi kehtivust võib pikendada üks kord üksnes teiseks mittejärjestikuseks kuuekuuliseks ajavahemikuks. ï

ð Kui õhusõiduk renditakse koos meeskonnaga ( wet lease ), sõltub kõnealuste erandite tegemine kehtivast lepingust, millega õhusõiduki rentimise puhul koos meeskonnaga nähakse ette koos meeskonnaga rentimist käsitlev vastastikune võrdväärne kohtlemine asjaomase liikmesriigi või ühenduse ning renditavat õhusõidukit oma registris omava kolmanda riigi vahel. ï

⎢2407/92 artikli 10 lõige 1 (kohandatud)

?uus

3. Ohutus- ja vastutusstandarditestnormidest kinnipidamise tagamiseks saavutab teise ettevõtja õhusõidukit ð meeskonnaga või ilma ï kasutav või õhusõidukit teisele ettevõtjale ð meeskonnaga või ilma ï üleandev √ ühenduse ∏ lennuettevõtja eelneva sellekohase heakskiidu selleks tegevuseks asjaomaselt lennutegevusluba väljaandvalt ð pädevalt ï asutuselt. Heakskiitmise tingimused on pooltevahelise rendilepingu osa.

⎢2407/92 artikli 10 lõige 2 (kohandatud)

?uus

4. Liikmesriik ð Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ï kiidab heaks lepingud, mille alusel renditakse meeskonnaga õhusõidukit lennutegevusloaga lennuettevõtjale, üksnes siis, ð kui kõnealune asutus on teinud kindlaks ja teatanud kirjalikult kõnesolevale lennuettevõtjale ï, et artiklile 9 vastavatest ð asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud ï ohustusstandarditestnormidest on kinni peetud.

⎢2407/92 artikkel 14 (kohandatud)

?uus

Artikkel 14

ð Komisjonipoolne kontroll ï

1. ð Komisjon, kes tegutseb vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud menetlusele, kontrollib liikmesriigi taotlusel või oma algatusel käesolevas peatükis sätestatud nõuete järgimist ning teeb vajaduse korral otsuse lennutegevusluba peatada või tühistada. ï

2. 1. Täitmaks oma kohustusi vastavalt √ käesolevale ∏ artiklile4, võib komisjon saada kogu vajaliku teabe informatsiooni asjaomastest liikmesriikidest, kes tagavad samuti, et nende poolt litsentseeritud lennuettevõtjad annavad sellist informatsiooni ð lennutegevusluba väljaandvalt pädevalt asutuselt või otse asjaomas(t)elt ühenduse lennuettevõtja(te)lt komisjoni määratletud ajavahemiku jooksul. ï

2. Kui nõutud informatsiooni pole esitatud komisjoni poolt kindlaksmääratud tähtaja jooksul või pole esitatud täielikult, siis nõuab komisjon asjaomasele liikmesriigile adresseeritud otsusega informatsiooni esitamist. Otsuses täpsustatakse, mis informatsiooni nõutakse ja määratakse kindlaks asjakohane tähtaeg, mille jooksul see tuleb esitada.

3. Kui lõike 2 alusel nõutud informatsiooni ei ole antud kindlaksmääratud tähtaja jooksul või lennuettevõtja ei ole muul viisil tõendanud, et ta vastab artikli 4 nõuetele, siis informeerib komisjon, välja arvatud eriliste asjaolude puhul, otsekohe kõiki liikmesriike olukorrast. Kuni komisjoni poolt teate saamiseni dokumentatsiooni esitamise kohta, mis tõendaks kõnealuste nõuete täitmist, võivad liikmesriigid peatada kõik turule pääsu õigused, mis lennuettevõtjal on nõukogu 23. juuli 1992 määruse (EMÜ) nr 2408/92 alusel, mis käsitleb ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu ühendusesisestele lennuliinidele (6).

⎢2407/92 artikkel 15 (kohandatud)

Lisaks käesoleva määruse eeskirjadele peab lennuettevõtja silmas pidama ka ühenduse õigusega kooskõlas olevat siseriiklikku õigust.

⎢2407/92 artikkel 16 (kohandatud)

Olenemata artikli 3 lõikest 1 jäävad määruse jõustumise kuupäeval liikmesriigis kehtivad lennutegevusload kehtivaks vastavalt seadustele, mille alusel nad olid antud, maksimaalselt üheks aastaks, välja arvatud artikli 4 lõike 1 punkti b korral, kui kohaldatakse maksimaalselt kolmeaastast perioodi, mille jooksul sellise lennutegevusloaga lennuettevõtjad teevad vajalikke korraldusi, vastamaks kõigile käesoleva määruse nõuetele. Käesoleva artikli kohaldamisel loetakse lennutegevusloaga lennuettevõtjate hulka kuuluvaks ettevõtjaid, kes seaduslikult tegutsevad kehtiva lennuettevõtja sertifikaadi alusel käesoleva määruse jõustumise kuupäeval, kuid kellel ei ole sellist lennutegevusluba.

Käesolev artikkel ei piira artikli 4 lõigete 2, 3, 4, 5 ja artikli 9 kohaldamist, lennuettevõtjad, kes enne käesoleva määruse jõustumist tegutsesid erandite alusel, võivad tegevust jätkata, ületamata eespool täpsustatud maksimumperioodi, kuni liikmesriigid on kindlaks teinud, kas täidetakse artikli 4 tingimusi.

⎢2407/92 artikkel 17 (kohandatud)

Liikmesriigid konsulteerivad komisjoniga, enne kui nad käesoleva määruse rakendamiseks võtavad vastu õigus- ja haldusnormid. Nad teatavad komisjonile igast sellisest vastuvõetud meetmest.

⎢2408/92 artikli 3 lõige 1 (kohandatud)

?uus

III peatükk: Ligipääs lennuliinidele

Artikkel 15

ð Ühendusesiseste lennuteenuste osutamine ï

1. Vastavalt käesolevale määrusele lubab asjaomane liikmesriik / lubavad asjaomased liikmesriigid Üühenduse lennuettevõtjatel √ on õigus ∏ kasutada liiklusõigusi ühendusesisestel lennuliinidel.

2. ð Liikmesriigid ei piira liiklusõiguste kasutamist ühenduse lennuettevõtja puhul loa ega volitusega. Kui liikmesriigil on põhjust kahelda ühenduse lennuettevõtjale väljaantud lennutegevusloa kehtivuses, arutab ta kõnealust küsimust lennutegevusluba väljaandva pädeva asutusega. Liikmesriigid ei nõua ühenduse lennuettevõtjatelt selliste dokumentide või teabe esitamist, mille kõnealused lennuettevõtjad on juba esitanud lennutegevusluba väljaandvale pädevale asutusele. ï

⎢2408/92 artikli 2 lõige 3 (kohandatud)

Olenemata lõikest 1 ei nõuta enne 1. aprilli 1997 liikmesriigilt oma territooriumil kabotaaõiguste andmist ühenduse lennuettevõtjale, kellele on andnud lennutegevusloa teine liikmesriik, välja arvatud juhul, kui: i) liiklusõigusi on kasutatud regulaarlennul, mis moodustab lennuettevõtja registreerimisriigist lähtuva regulaarlennu jätku või mis on sellesse riiki suunduva regulaarlennu algetapp; ii) lennuettevõtja ei kasuta kabotaažliinil üle 50 % oma hooaja veomahust samal regulaarlennul, mille jätk või algetapp kabotaažliin on.

⎢2408/92 artikli 3 lõige 3 (kohandatud)

Lennuettevõtja, kes teenindab kabotaaliine vastavalt lõikele 2, annab osalise liikmesriigi / osaliste liikmesriikide nõudmisel kogu informatsiooni, mis on vajalik selle lõike sätete kohaldamiseks.

⎢2408/92 artikli 3 lõige 4 (kohandatud)

Olenemata lõikest 1 võib liikmesriik enne 1. aprilli 1997, diskrimineerimata omaniku riikkondsuse või lennuettevõtja identiteedi alusel - olenemata sellest, kas see juba teenindab asjaomaseid lennuliine või alles taotleb seda -, reguleerida tema poolt vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2407/92 antud lennutegevusloaga lennuettevõtjate juurdepääsu lennuliinidele oma territooriumil, piiramata ühenduse õigust ja eriti konkurentsieeskirju.

⎢2408/92 artikkel 7 (kohandatud)

?uus

3. Asjaomased liikmesriigid lubavad üÜhenduse lennuettevõtjal lubatakse ð ühendusesisest ï lennuteenust osutades lennuliine ühendada ja kasutada sama lennunumbrit ð ühineda koodi jagamise korraga, ilma et see piiraks ettevõtete suhtes kohaldatavate ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldamist. ï

4. ð Asendatakse liikmesriikidevahelistest kahepoolsetest lepingutest tulenevad piirangud, mis kehtivad ühenduse lennuettevõtjate vabaduse suhtes, mis hõlmab ühendusesiseste lennuteenuste osutamist. ï

5. ð Olenemata liikmesriikidevaheliste kahepoolsete lepingute sätetest ning vastavalt ettevõtete suhtes kehtivatele ühenduse konkurentsieeskirjadele lubavad asjaomased liikmesriigid ühenduse lennuettevõtjatel lennuliine ühendada ja ühineda koodi jagamise korraga nendel lennuliinidel, mille puhul kõnealuste liikmesriikide territooriumil asuvat lennujaama kasutatakse lendamiseks kolmandates riikides asuva(te)st punkti(de)st või seal asuva(te)sse punkti(desse) sinna, sealt või selle kaudu lennates. ï

6. ð Ilma et see piiraks enne käesoleva määruse jõustumist antud, praegu kehtivaid õigusi ning olenemata määrusest (EÜ) nr 847/2004,[10] ei lubata ühendusevälistel lennuettevõtjatel kasutada liiklusõigusi, ühendada lennuteenuseid ega täielikult ühineda koodi jagamise korraga ühendusesiseste lennuliinide puhul, välja arvatud juhul, kui see on neile lubatud vastavalt ühenduse ja kolmanda riigi vahel sõlmitud lepingule. ï

7. ð Ilma et see piiraks enne käesoleva määruse jõustumist antud, praegu kehtivaid õigusi ning olenemata määrusest (EÜ) nr 847/2004, ei lubata kolmandate riikide lennuettevõtjatel teha transiitlende üle ühenduse territooriumi, kui asjaomane kolmas riik ei ole 7. detsembril 1944 Chicagos sõlmitud rahvusvaheliste transiitliinide lepingu osaline või ei ole sõlminud ühendusega muud sellekohast lepingut. ï

⎢2408/92 artikli 4 lõike 1 punkt a (kohandatud)

?uus

Artikkel 16

ð Avaliku teenindamise kohustusi käsitlevad üldpõhimõtted ï

1. Liikmesriik võib pärast konsultatsioone teiste asjaomaste liikmesriikidega ning pärast komisjoni ja lennuliini teenindavate lennuettevõtjate teavitamist informeerimist kehtestada avaliku teenindamise kohustuse oma territooriumi perifeerset või arengupiirkonda teenindavasse ð piirkondlikku ï lennujaama suunduvail regulaarlendudel, või oma territooriumi mis tahes piirkondlikku lennujaama suunduval väheste lendudega lennuliinil, kusjuures iga sellist lennuliini käsitataletakse olulisena lennujaama piirkonna majanduslikule arengule. ð Kõnealune kohustus kehtestatakse üksnes ï määral, mis on vajalik, et tagada sellel lennuliinil regulaarlendude asjakohane ð minimaalne ï teenindamine, mis vastab jätkuvuse, regulaarsuse, veomahu ja hinnakujunduse ð või minimaalse veomahu ï kindlaksmääratud standarditele, millest lennuettevõtja üksnes kaubandushuvidest lähtudes kinni ei peaks.

ð Kindlaksmääratud standardid kehtestatakse kõnealusele avaliku teenindamise kohustusele vastava lennuliini suhtes läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. ï

⎢2408/92 artikli 4 lõike 1 punkt c (kohandatud)

?uus

2. Juhul kui teised transpordiliigid ei saa tagada adekvaatset ja katkematut teenindust ð vähemalt kahe igapäevase lennuga ï, võivad asjaomased liikmesriigid panna avaliku teenindamise kohustusse nõude, et iga lennuliini teenindada kavatsev lennuettevõtja annab garantii, et ta teenindab lennuliini kindla perioodi jooksul, mis täpsustatakse vastavalt avaliku teenindamise kohustuse teistele tingimustele.

⎢2408/92 artikli 4 lõike 1 punkt j (kohandatud)

3. Kui avaliku teenindamise kohustus on kehtestatud vastavalt √ lõigetele 1 ja 2 ∏ punktidele a ja c, siis saavad lennuettevõtjad pakkuda kohtade müüki vaid siis, kui kõnealune lennuteenus vastab kõikidele avaliku teenindamise kohustuse nõuetele. Järelikult käsitatakse seda lennuühendust regulaarlennuna.

⎢2408/92 artikli 4 lõike 1 punkt d (kohandatud)

?uus

4. Kui ükski lennuettevõtja ei ole alustanud ega alustamas regulaarlende vastavalt avaliku teenindamise kohustusele, mis on sellel lennuliinil kehtestatud, siis võib liikmesriik piirata juurdepääsu kõnealusele lennuliinile ð regulaarlendudele ï ühe lennuettevõtjaga kuni kolmeks ð neljaks ï aastaks; seejärel vaadatakse olukord uuesti läbi.

ð Kõnealuse ajavahemiku pikkuseks võib olla kuni viis aastat, kui avaliku teenindamise kohustus on kehtestatud lennuliinile, mis lendab kõige äärepoolsemat piirkonda teenindavasse lennujaama, nagu on määratletud asutamislepingu artikli 299 lõikes 2. ï

5. Õigus teenindada sellist √ lõikes 4 osutatud ∏ lennuliini antakse ð vastavalt artiklile 17 ï avaliku pakkumise teel kas ühe või ð funktsionaalsetel põhjustel vältimatul juhul ï mitme sellise lennuliini jaoks ühenduse mis tahes lennuettevõtjale, kellel on sellise lennuliini teenindamise õigus.

Pakkumiskutse avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas ja pakkumiste esitamise tähtpäev on vähemalt üks kuu pärast kutse avaldamise kuupäeva. Lennuettevõtjate pakkumised edastatakse viivitamata teistele asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile.

⎢2408/92 artikli 4 lõike 1 punkt b (kohandatud)

?uus

6. ð Kui liikmesriik soovib kehtestada avaliku teenindamise kohustust, edastab ta avaliku teenindamise kohustuse kavandatud kehtestamist käsitleva täieliku teksti komisjonile, muudele asjaomastele liikmesriikidele ning kõnealusel lennuliinil tegutsevatele lennuettevõtjatele.

Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas teadaande, milles:

33. määratakse kindlaks need kaks lennujaama, mida asjaomane lennuliin ühendab;

34. esitatakse asjaomase avaliku teenindamise kohustuse jõustumise kuupäev; ning

35. märgitakse täielik aadress, kus asjaomane liikmesriik muudab viivitamata ja tasuta kättesaadavaks vastava avaliku teenindamise kohustuse teksti ja seda käsitleva asjakohase teabe ja/või dokumendid. ï

7. Regulaarlendude ð Kavandatud avaliku teenindamise kohustuse vajalikkust ja ï piisavust hindavad liikmesriigid vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

- avalik huvi;

(a) ð kavandatud kohustuse ja majandusarengu alaste vajaduste vaheline proportsionaalsus asjaomases piirkonnas; ï

(b) võimalus, eriti saarte piirkonnas, hakata uuesti kasutama teisi transpordiliike ning kuivõrd need transpordiliigid suudavad vastata käsitletavatele transpordivajadustele ð , eelkõige kui praegune raudteetransport teenindab kavandatavat lennuliini reisiajaga vähem kui kolm tundi ï;

(c) kasutajatele pakutavad lennuhinnad ja -tingimused;

(d) kõigi lennuliini teenindavate või teenindada kavatsevate lennuettevõtjate pakkumised koos.

8. ð Avaliku teenindamise kohustuse jõustumiskuupäev ei tohi olla varasem lõike 6 teises lõigus osutatud teadaande avaldamise kuupäevast.

9. Avaliku teenindamise kohustust käsitatakse lõppenuna, kui sellise kohustusega hõlmatud lennuliinil ei ole regulaarlende tehtud rohkem kui 12kuulise ajavahemiku jooksul. ï

10. ð Kui vastavalt artiklile 17 valitud lennuettevõtja puhul on teenindamine äkitselt häiritud, võib asjaomane liikmesriik hädaolukorras ning vastastikusel kokkuleppel valida kuni kuuekuuliseks pikendamatuks ajavahemikuks avaliku teenindamise kohustuse teenust osutama muu lennuettevõtja järgmistel tingimustel: ï

(a) ð liikmesriik maksab hüvitist vastavalt artikli 17 lõikele 8; ï

(b) ð valik tehakse ühenduse lennuettevõtjate hulgast ning järgitakse läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. ï

ð Komisjoni ja liikmesriike teavitatakse viivitamata kiirmenetlusest ja selle põhjustest. Vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud menetlusele võib komisjon liikmesriigi/liikmesriikide taotlusel või omal algatusel peatada kõnealuse menetluse, kui ta käsitab seda käesoleva lõike nõuetele mittevastavana või muul viisil ühenduse õigusaktidega vastuolus olevana. ï

∫uus

Artikkel 17

Avaliku teenindamise kohustuse avalik pakkumismenetlus

1. Artikli 16 lõikes 5 nõutav avalik pakkumine viiakse läbi vastavalt lõigetes 2–11 sätestatud menetlusele.

2. Asjaomane liikmesriik edastab komisjonile pakkumiskutse täieliku teksti.

3. Komisjon avalikustab pakkumiskutse Euroopa Liidu Teatajas avaldatavas teadaandes. Pakkumiste esitamise tähtaeg ei ole varasem kui kaks kuud pärast sellise teadaande avaldamiskuupäeva. Kui pakkumine hõlmab lennuliini, millele juurdepääs on vastavalt artikli 16 lõikele 4 juba piiratud ühe lennuettevõtjaga, avaldatakse pakkumiskutse vähemalt kuus kuud enne uue kontsessiooni algust, et hinnata piiratud juurdepääsu jätkuvat vajalikkust.

4. Teadaanne sisaldab järgmist teavet:

(a) asjaomane liikmesriik/asjaomased liikmesriigid;

(b) asjaomane lennuliin;

(c) lepingu kehtivusaeg;

(d) täielik aadress, kus asjaomane liikmesriik muudab viivitamata ja tasuta kättesaadavaks pakkumiskutse teksti ning avaliku pakkumisega ning avaliku teenindamise kohustusega seotud asjakohase teabe ja/või dokumendid;

(e) pakkumiste esitamise lõpptähtaeg.

5. Asjaomane liikmesriik / asjaomased liikmesriigid edastavad viivitamata ja tasuta asjakohase teabe ning dokumendid, mida taotleb avalikust pakkumisest huvitatud osaline.

⎢2408/92 artikli 4 lõike 1 punkt g (kohandatud)

Olenemata punktist f toimub valiku tegemine kõige varem kaks kuud pärast pakkumiste esitamise tähtaega, et võimaldada teistel liikmesriikidel esitada märkusi.

⎢2408/92 artikli 4 lõike 1 punkt k (kohandatud)

Punkti d ei kohaldata, kui teine asjaomane liikmesriik pakub rahuldava alternatiivse lahenduse sama avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks.

⎢2408/92 artikli 4 lõige 2 (kohandatud)

Lõike 1 punkti d ei kohaldata lennuliinide suhtes, kus teised transpordiliigid võivad tagada adekvaatse ja katkematu teeninduse, kui pakutav veomaht on üle 30000 koha aastas.

⎢2408/92 artikli 4 lõike 1 punkt e

?uus

6. Pakkumiskutse ja edasised lepingud peavad muu hulgas sisaldama järgmisi punkte:

(a) avaliku teenindamise kohustuse korral nõutavad standardid;

(b) lepingu muutmise ja lõpetamise eeskirjad reeglid, arvestades ettenägematuid muudatusi;

(c) lepingu kehtivuse aeg;

(d) sanktsioonid lepingu rikkumise korral;

(e) ð objektiivsed ja läbipaistvad parameetrid, mille alusel arvutatakse avaliku teenindamise kohustuse vajaduse korral lõpetamise puhul makstav hüvitis. ï

⎢2408/92 artikli 4 lõike 1 punkt f

7. Valik pakkumiste seast tehakse võimalikult kiiresti, võttes arvesse teeninduse piisavust, sealhulgas tarbijatele pakutavaid hindu ja tingimusi ning võimaliku asjaomase liikmesriigi / võimalike asjaomaste liikmesriikide poolt nõutava hüvitise kompensatsiooni suurust.

⎢2408/92 artikli 4 lõike 1 punkt h (kohandatud)

?uus

8. √ Asjaomane ∏ Lliikmesriik võib hüvitada punkti f √ lõike 7 ∏ alusel valitud lennuettevõtja kulud, et ta vastaks √ artikli 16 ∏ käesoleva lõike alusel kehtestatud avaliku teenindamise kohustuse korral nõutavatele standarditele;. Sellisel kulude hüvitamisel peab arvestama teenindamisest tulenevaid kulusid ja tulusid ð ei tohi ületada summat, mis on nõutav, et katta iga avaliku teenindamise kohustuse lõpetamisega seotud netokulud, võttes arvesse sellega kaasnevaid ja lennuettevõtjale jäävaid tulusid ning mõistlikku kasu. ï

∫uus

9. Liikmesriik teavitab komisjoni viivitamata avaliku pakkumise tulemustest ja valikust teatisega, mis sisaldab järgmist:

(a) pakkujate numbrid, nimed ja neid käsitlev äriline teave;

(b) pakkumistes sisalduv operatiivteave;

(c) pakkumistes taotletav hüvitis;

(d) valitud pakkuja nimi.

10. Liikmesriigi taotlusel või omal algatusel võib komisjon taotleda, et liikmesriigid esitaksid ühe kuu jooksul kõik asjakohased dokumendid, milles käsitletakse lennuettevõtja valimist avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks. Kui taotletud dokumente ei esitata õigel ajal, võib komisjon vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud menetlusele teha otsuse asjaomase pakkumiskutse peatamise kohta.

⎢2408/92 artikli 4 lõike 1 punkt i (kohandatud)

?uus

Artikkel 18

ð Avaliku teenindamise kohustuste kontrollimine ï

1. Liikmesriigid võtavad ð kõik ï vajalikudke meetmeid selle tagamiseaks, et iga käesoleva artikli √ artiklite 16 and 17 ∏ alusel vastuvõetud otsus vaadatakse läbi tõhusalt ning eriti siis võimalikult kiiresti, kui sellised otsused on vastuolus ühenduse õigusega või seda õigust rakendavate siseriiklike õigusnormidega.

ð Eelkõige võib komisjon liikmesriikide taotlusel või omal algatusel nõuda, et liikmesriigid esitaksid kahe kuu jooksul järgmised dokumendid:

(a) dokument, milles põhjendatakse vajadust avaliku teenindamise kohustuse järele ning selle vastavust artiklis 16 osutatud kriteeriumidele;

(b) asjaomast piirkonda hõlmav majandusanalüüs;

(c) kavandatud kohustuste ja majandusarengu alaste eesmärkide vahelise proportsionaalsuse analüüs;

(d) juba toimivate lennuliinide olemasolu korral nende analüüs ning analüüs ka muude kättesaadavate transpordiliikide kohta, mida võib käsitada kavandatava kohustuse asendusena. ï

⎢2408/92 artikli 4 lõige 3 (kohandatud)

?uus

2. Liikmesriigi taotlusel, kes leiab, et lennuliini arendamist on põhjendamatult piiratud lõike 1 √ artiklite 16 ja 17 ∏ alusel, või omal algatusel viib komisjon läbi uurimise ja teeb kahe ð kuue ï kuu jooksul pärast taotluse saamist ð ning kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud menetlusega ï kõigi asjakohaste tegurite põhjal otsuse, kas jätkata lõike 1 √ artiklite 16 ja 17 ∏ kohaldamist asjaomase lennuliini suhtes.

ð Kuni sellise otsuse tegemiseni võib komisjon teha otsuse avaliku teenindamise kohustust käsitlevate ajutiste meetmete kohta, sealhulgas avaliku teenindamise kohustuse täieliku või osalise peatamise kohta. ï

⎢2408/92 artikli 4 lõige 4 (kohandatud)

Komisjon edastab oma otsuse nõukogule ja liikmesriikidele. Iga liikmesriik võib suunata komisjoni otsuse nõukogule ühe kuu jooksul. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha ühe kuu jooksul teistsuguse otsuse.

⎢2408/92 artikkel 5 (kohandatud)

Siseriiklikel lennuliinidel, millele käesoleva määruse jõustumise ajal on seaduse või lepinguga antud ainukontsessioon ja kus teised transpordiliigid ei saa tagada adekvaatset ja katkematut teenindamist, võib seda kontsessiooni kasutada kas kuni selle kehtivuse lõppemiseni või kuni kolm aastat.

⎢2408/92 artikkel 6 (kohandatud)

1. Olenemata artiklist 3 võib liikmesriik, kui üks tema antud lennutegevusloaga lennuettevõtja on alustanud regulaarreisilende kõige enam 80kohalise õhusõidukiga uuel lennuliinil piirkondlike lennujaamade vahel, kus veomaht ei ületa 30 000 kohta aastas, keelduda teise lennuettevõtja regulaarlendudest kaheks aastaks, välja arvatud juhul, kui seda teenindatakse kõige enam 80kohalise õhusõidukiga või kui igal lennul kahe kõnealuse lennujaama vahel tuleb müüki kuni 80 kohta.

2. Artikli 4 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse koos käesoleva artikli lõikega 1.

⎢2408/92 artikli 8 lõige 2

?uus

Artikkel 19

ð Lennujaamadevaheline liiklusjaotus ja liiklusõiguste kasutamine ï

1. Liiklusõiguste kasutamise suhtes kehtivad ühenduse, siseriiklikud, piirkondlikud ja kohalikud avaldatud eeskirjad, mis on seotud ohutuse, ð turvalisuse, ï keskkonnakaitse ning teenindusaegade jaotamisega.

⎢2408/92 artikli 8 lõige 1 (kohandatud)

?uus

2. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriigi õigust ð Pärast konsulteerimist asjaomaste lennuettevõtjatega võib liikmesriik ï reguleerida, diskrimineerimata ð ühendusesiseste sihtkohtade ï või lennuettevõtja riikkondsuse või identiteedi alusel, ð lennuliikluse ï liikluse jaotust ühe lennujaamasüsteemi lennujaamade vahel ð , mis vastavad järgmistele tingimustele: ï

(a) ð lennujaamad teenindavad sama linna või linnastut; ï

(b) ð lennujaamu teenindab piisav transpordiinfrastruktuur; ning ï

(c) ð lennujaamu ning linnu või linnastuid, mida need teenindavad, ühendab tihe, usaldusväärne ja tõhus ühistransporditeenus. ï

ð Mis tahes otsuse puhul reguleerida lennujaamadevahelist lennuliikluse jaotust tuleb arvesse võtta proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtet ning nende aluseks peavad olema objektiivsed kriteeriumid. ï

⎢2408/92 artikli 8 lõige 3 (kohandatud)

?uus

3. Komisjon kontrollib liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel lõigete 1 ja 2 kohaldamist ning ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist ja artiklis 11 osutatud komiteega konsulteerimise järel teeb otsuse, kas liikmesriik võib jätkata meetme kohaldamist. Komisjon edastab oma otsuse nõukogule ja liikmesriikidele. ð Ilma et see piiraks enne käesoleva määruse vastuvõtmist kehtivate liikluse jaotuseeskirjade kohaldamist, teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni kavatsusest reguleerida lennuliikluse jaotust või muuta kehtivaid liikluse jaotuseeskirju.

Komisjon kontrollib lõigete 1 ja 2 kohaldamist ning otsustab vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud menetlusele kuue kuu jooksul pärast kõnealuse taotluse saamist, kas asjaomane liikmesriik võib kõnesolevaid meetmeid kohaldada.

Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas ning meetmeid ei kohaldata enne komisjoni heakskiidu avaldamist. ï

⎢2408/92 artikli 8 lõige 4 (kohandatud)

4. Iga liikmesriik võib suunata komisjoni otsuse nõukogule ühe kuu jooksul. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha erandolukorra puhul ühe kuu jooksul teistsuguse otsuse.

⎢2408/92 artikli 8 lõige 5 (kohandatud)

5. Kui liikmesriik otsustab rajada uue lennujaamasüsteemi või muuta olemasolevat, siis informeerib ta teisi liikmesriike ja komisjoni. Kui komisjon on kindlaks teinud, et kokkukuuluvad lennujaamad teenindavad sama linna või linnastut, siis avaldab komisjon uuesti läbivaadatud II lisa Euroopa Ühenduste Teatajas.

⎢2408/92 artikli 9 lõige 1 (kohandatud)

1. Tõsiste ummikute ja/või keskkonnaprobleemide korral võib vastutav liikmesriik vastavalt käesolevale artiklile kehtestada liiklusõiguste kasutamise tingimused või seda piirata või keelata nende kasutamise, eriti kui teised transpordiliigid suudavad tagada rahuldaval tasemel teeninduse.

⎢2408/92 artikli 9 lõige 2 (kohandatud)

2. Liikmesriigi poolt vastavalt lõikele 1 võetud meede:

- ei tohi diskrimineerida lennuettevõtja riikkondsuse või identiteedi alusel,

- on piiratud kehtivusajaga, mis ei ületa kolme aastat, ning seejärel vaadatakse see uuesti läbi,

- ei tohi põhjendamatult mõjutada käesoleva määruse eesmärke,

- ei tohi põhjendamatult kahjustada lennuettevõtjatevahelist konkurentsi,

- ei tohi olla piiravam, kui probleemide lahendamiseks vaja.

⎢2408/92 artikli 9 lõige 3 (kohandatud)

3. Kui liikmesriik peab seda meedet lõike 1 alusel vajalikuks, siis informeerib ta vähemalt kolm kuud enne meetme jõustumist liikmesriike ja komisjoni, andes meetmele adekvaatse põhjenduse. Meedet võidakse rakendada, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik ühe kuu jooksul pärast informatsiooni kättesaamist vaidlustab meetme või kui komisjon vastavalt lõikele 4 otsustab seda edasi kontrollida.

⎢2408/92 artikli 9 lõige 4 (kohandatud)

4. Komisjon kontrollib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel lõikes 1 osutatud meedet. Kui komisjon otsustab ühe kuu jooksul pärast lõike 3 alusel informeerimist meedet kontrollida, siis näitab ta ühtlasi, kas meedet võib täielikult või osaliselt kontrollimise ajal kohaldada, võttes eriti arvesse pöördumatute tagajärgede võimalust. Pärast artiklis 11 osutatud komiteega konsulteerimist teeb komisjon üks kuu pärast kogu vajaliku informatsiooni saamist otsuse, kas meede on asjakohane ja kooskõlas käesoleva määrusega ega ole vastuolus ühenduse õigusega. Komisjon edastab oma otsuse nõukogule ja liikmesriikidele. Kuni selle otsuseni võib komisjon teha otsuse ajutiste meetmete kohta, sealhulgas meetme täielik või osaline peatamine, võttes eriti arvesse pöördumatute tagajärgede võimalust.

⎢2408/92 artikli 9 lõige 5 (kohandatud)

?uus

Artikkel 20

Erakorralised meetmed

1. Olenemata lõigetest 3 ja 4, võib lLiikmesriik võib ð liiklusõiguste kasutamisest keelduda, neid piirata või kehtestada nende suhtes tingimused ï, et tegeleda võtta vajalikke meetmeid ootamatult esilekerkinud lühiajaliste probleemidega korral, ð mis tulenevad ettenägematutest ja vältimatutest olukordadest. ï Tingimusel et meetmed on kooskõlas lõikega 2 Selliste meetmete puhul ð võetakse arvesse proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtet ning nende aluseks on objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid. ï

Komisjoni ja √ teisi ∏ liikmesriike teavitatakse informeeritakse viivitamata sellistest meetmetest koos piisava adekvaatse põhjendusega. Kui selliseid meetmeid põhjustanud probleemid kestavad üle 14 päeva, siis informeerib teavitab liikmesriik komisjoni ja teisi liikmesriike ja ning võib kokkuleppel komisjoniga pikendada meetmeteid järgmiseks kohaldamisaega, kuni 14päevaseks perioodiks.

2. Komisjon võib osalise liikmesriigi / osaliste liikmesriikide taotlusel või omal algatusel peatada kõnealuste need meetmeted kohaldamise, kui need ei vasta lõikgete 1 ja 2 nõuetele või on muul viisil vastuolus ühenduse õigusega.

⎢2408/92 artikli 9 lõige 6 (kohandatud)

6. Iga liikmesriik võib suunata komisjoni otsuse lõigete 4 või 5 alusel nõukogule ühe kuu jooksul. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha erandolukorra puhul ühe kuu jooksul teistsuguse otsuse.

⎢2408/92 artikli 9 lõige 7 (kohandatud)

7. Kui liikmesriigi poolt kooskõlas käesoleva artikliga tehtud otsus piirab ühenduse lennuettevõtja tegevust ühendusesisesel lennuliinil, siis tuleb kohaldada samu tingimusi või piiranguid kõigi ühenduse lennuettevõtjate suhtes samal lennuliinil. Kui otsus sisaldab keeldumist uutest või lisanduvatest lennuteenustest, siis koheldakse võrdselt kõiki ühenduse lennuettevõtjate esitatud taotlusi uuteks või lisanduvateks lennuteenusteks sellel lennuliinil.

⎢2408/92 artikli 9 lõige 8 (kohandatud)

8. Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 kohaldamist ja välja arvatud osalise liikmesriigi / osaliste liikmesriikide lepingu korral, ei luba liikmesriik lennuettevõtjal:

luua uut lennuteenust või

suurendada olemasolevate lennuteenuste sagedust

oma territooriumi kindla lennujaama ja teise liikmesriigi vahel nii kaua, kui selle teise liikmesriigi antud lennutegevusloaga lennuettevõtjal ei ole teenindusaegade jaotamise eeskirja põhjal — nagu on sätestatud artikli 8 lõikes 2— lubatud luua uut lennuteenust kõnealusesse lennujaama või suurendada olemasolevate lennuteenuste sagedust; see kehtib, kuni nõukogus võetakse vastu ja jõustub määrus toimimisjuhendi kohta teenindusaegade jaotamisel, mis põhineb üldisel põhimõttel mitte diskrimineerida riikkondsuse alusel.

⎢2408/92 artikkel 10 (kohandatud)

1. Käesoleva määrusega hõlmatud lendude suhtes ei kohaldata mahupiiranguid, välja arvatud need piirangud, mis on sätestatud artiklites 8 ja 9 ning käesolevas artiklis.

2. Kui lõike 1 kohaldamine on tekitanud liikmesriigi antud lennutegevusloaga regulaarlennuettevõtjale/regulaarlennuettevõtjatele tõsise finantskahju, siis vaatab komisjon selle liikmesriigi taotlusel olukorra üle ja teeb kõigi asjakohaste tegurite põhjal, sealhulgas turuolukorra ja eriti selle põhjal, kas selle liikmesriigi lennuettevõtjate võimalusi tõhusalt võistelda turul on põhjendamatult mõjutatud, asjaomase lennuettevõtja/asjaomaste lennuettevõtjate finantsseisundi põhjal ja saavutatud kohatäituvuse põhjal otsuse selle kohta, kas sellesse riiki ja sellest riigist suunduvate regulaarlendude veomaht tuleks ajutiselt jätta samale tasemele.

3. Komisjon edastab oma otsuse nõukogule ja liikmesriikidele. Iga liikmesriik võib suunata komisjoni otsuse nõukogule ühe kuu jooksul. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha erandolukorra puhul ühe kuu jooksul teistsuguse otsuse.

⎢2409/92 artikli 1 lõige 2 (kohandatud)

?uus

√ IV peatükk: ∏ √ Hinnakujundussätted ∏

Artikkel 21

ð Hinnakujundus ï

Ilma et see piiraks lõike 3 √ artikli 23 ∏ kohaldamist, ei kohaldata käesolevat √ peatükki ∏ määrust:

(a) nende lennuettevõtjate piletihindade √ lennupiletihindade ∏ ja lastitariifide suhtes, kes ei ole ühenduse lennuettevõtjad;

(b) avaliku teenindamise kohustusega √ III peatüki kohaselt ∏kehtestatud piletihindade √ lennupiletihindade ∏ ja lastitariifide suhtes, mis on kooskõlas nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele.

⎢2409/92 artikli 5 lõige 1 (kohandatud)

?uus

Artikkel 22

ð Hinnakujundamise vabadus ï

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse √ artikli 16 lõike 1 ning artiklite 23 ja 24 ∏ kohaldamist, määravad ühenduse lennuettevõtjad ð ühendusesiseste lennuteenuste puhul ï vabalt kindlaks lennupiletihinnad ð ja lastitariifid ï .

2. ð Olenemata liikmesriikidevaheliste kahepoolsete lepingute sätetest, ei tohi liikmesriigid, kui nad lubavad ühenduse lennuettevõtjatel kehtestada hindu ning tariife oma territooriumi ja kolmanda riigi vahelistel lennuliinidel, diskrimineerida lennuettevõtjat tema riikkondsuse või päritolu alusel. Asendatakse liikmesriikidevahelistest kahepoolsetest lepingutest tulenevad muud hinnakujunduspiirangud, sealhulgas kolmandatesse riikidesse lendavate lennuliinide suhtes kehtestatud piirangud. ï

⎢2409/92 artikkel 3 (kohandatud)

Veolepingu pooled lepivad vabalt kokku ühenduse lennuettevõtjate tellimuslendude hindades ning koha- ja lastitariifides.

⎢2409/92 artikli 1 lõige 3 (kohandatud)

?uus

Artikkel 23

ð Juhtroll hindade kujundamisel ï

ð Ilma et see piiraks selliste ühenduse ja kolmanda riigi vahel sõlmitud lepingute kohaldamist, milles käsitletakse lennuteenuse osutamist ühenduse lennujaamade vahel, ï on Aainult ühenduse lennuettevõtjatel on õigus pakkuda uusi tooteid või √ lennupiletihindu ∏ piletihindu, mis on madalamad kui identsete toodete puhul.

⎢2409/92 artikkel 4 (kohandatud)

?uus

Artikkel 24

ð Teave ja mittediskrimineerimine ï

1. Ühenduses teenuseid osutavad lennuettevõtjad ð pakuvad ï informeerivad avalikkuselet taotluse korral ð põhjalikku teavet oma lennupiletihindade ja lastitariifide ning nendega kaasnevate tingimuste kohta ï kõigist piletihindadest ja standardsetest lastitariifidest.

2. ð Lennuettevõtjad kehtestavad lennupiletihinnad, ilma et nad diskrimineerivad reisijat tema kodakondsuse või elukoha alusel või reisibüroo asukoha alusel ühenduses. ï

⎢2409/92 artikli 5 lõige 2 (kohandatud)

Asjaomane liikmesriik võib / asjaomased liikmesriigid võivad, diskrimineerimata lennuettevõtjaid riikkondsuse või identiteedi põhjal, nõuda piletihindade esitamist nende poolt ettekirjutatud vormis. Esitamist ei tohi nõuda varem kui 24 tundi (kaasa arvatud tööpäev) enne piletihindade kehtima hakkamist, välja arvatud juhul, kui olemasolev hind on sama, mille korral nõutakse ainult eelnevat teatamist.

⎢2409/92 artikli 5 lõige 3 (kohandatud)

Liikmesriik võib enne 1. aprilli 1997 nõuda, et kohalikel lennuliinidel, kus teenindab ainult üks tema antud lennutegevusloaga lennuettevõtja või kaks tema antud lennutegevusloaga ühiselt teenindavat lennuettevõtjat, esitataks piletihinnad vähemalt üks tööpäev, kuid mitte varem kui kuu enne piletihindade kehtima hakkamist.

⎢2409/92 artikli 5 lõige 4 (kohandatud)

Piletihinda võib kasutada müügiks ja veoks nii kaua, kuni seda ei ole tühistatud vastavalt artiklile 6 või 7.

⎢2409/92 artikkel 6 (kohandatud)

1. Vastavalt käesoleva artikli menetlustele võib asjaomane liikmesriik igal ajal teha otsuse:

a) tühistada baashind, mis kõnealuse lennuliini tervet hinnastruktuuri ja teisi asjakohaseid tegureid, sealhulgas konkurentsi olukorda turul arvesse võttes on kasutajatele liiga kõrge seoses lennuettevõtja pikaajaliste täielikult jaotatud asjakohaste kuludega, sealhulgas küllaldase kasumiga kapitalilt;

b) lõpetada mittediskrimineerival viisil edasised hinnaalandused turul kas ühe lennuliini või lennuliinide grupi puhul, kui turujõud on viinud piletihinnad püsivale langusele, mis oluliselt erineb hooaja tavalisest hinnakõikumisest ja mis on põhjustanud laiaulatusliku kahjumi asjaomastele lennuettevõtjatele asjaomastel lennuliinidel, võttes arvesse lennuettevõtjate pikaajalisi täielikult jaotatud asjakohaseid kulusid.

2. Vastavalt lõikele 1 tehtud otsus ja selle põhjendused tehakse teatavaks komisjonile ja teisele osalisele liikmesriigile / teistele osalistele liikmesriikidele ning ka asjaomasele lennuettevõtjale / asjaomastele lennuettevõtjatele.

3. Kui neljateistkümne päeva jooksul pärast teate saamist ei ole ükski teine asjaomane liikmesriik ega komisjon teatanud, et ta ei nõustu, ja põhjendanud seda, siis vastavalt lõikele 1 otsuse teinud liikmesriik võib anda asjaomasele lennuettevõtjale / asjaomastele lennuettevõtjatele juhised baashinda tühistada või edasine hinnalangus peatada.

4. Mittenõustumise korral võib iga osaline liikmesriik nõuda konsultatsioone, et olukord üle vaadata. Konsultatsioonid toimuvad 14 päeva jooksul pärast nende taotlemist, kui ei ole teisiti kokku lepitud.

⎢2409/92 artikkel 7 (kohandatud)

1. Komisjon kontrollib osalise liikmesriigi taotlusel, kas otsus vastavalt artiklile 6 tegutseda või mitte tegutseda vastab artikli 6 lõike 1 kriteeriumidele. Liikmesriik informeerib samal ajal teist asjaomast liikmesriiki/teisi asjaomaseid liikmesriike ja asjaomast lennuettevõtjat / asjaomaseid lennuettevõtjaid. Komisjon avaldab viivitamata Euroopa Ühenduste Teatajas teate, et piletihind/piletihinnad on esitatud kontrollimiseks.

2. Olenemata lõikest 1 võib komisjon õigustatud huviga isiku kaebuse põhjal uurida, kas piletihinnad vastavad artikli 6 lõike 1 kriteeriumidele. Komisjon avaldab viivitamata Euroopa Ühenduste Teatajas teate, et piletihind/piletihinnad on esitatud kontrollimiseks.

3. Piletihind, mis kehtib selle vastavalt lõikele 1 kontrollimiseks esitamise ajal, jääb kontrollimise ajal kehtima. Kui komisjon või nõukogu siiski vastavalt lõikele 8 on eelmise kuue kuu jooksul otsustanud, et baashinna sarnane või madalam baashind asjaomasel lennuliinil linnapaari vahel ei vasta artikli 6 lõike 1 punkti a kriteeriumidele, siis ei jää piletihind kontrollimise ajal kehtima.

Kui lisaks sellele on kohaldatud lõiget 6, siis ei või asjaomane lennuettevõtja komisjoni poolt kontrollimise ajal kehtestada kõrgemat baashinda kui see, mis kehtis vahetult enne kontrollitavat baashinda.

4. Pärast konsultatsioone asjaomaste liikmesriikidega teeb komisjon otsuse võimalikult kiiresti, mingil juhul mitte hiljem kui kahekümne tööpäeva jooksul pärast asjaomaselt lennuettevõtjalt / asjaomastelt lennuettevõtjatelt küllaldase informatsiooni saamist. Komisjon võtab arvesse kogu huvitatud isikutelt saadud informatsiooni.

5. Kui lennuettevõtja ei esita nõutud informatsiooni komisjoni poolt kindlaksmääratud tähtaja jooksul või kui ta ei esita seda täielikult, siis nõuab komisjon otsusega informatsiooni esitamist. Otsuses täpsustatakse, mis informatsiooni nõutakse ja määratakse kindlaks asjakohane tähtaeg, mille jooksul see tuleb esitada.

6. Komisjon võib otsustada, et kehtiv piletihind tühistatakse kuni selle lõpliku määramiseni, kui lennuettevõtja esitab ebaõiget või puudulikus vormis informatsiooni või kui ta ei esita seda lõikele 5 vastavas otsuses kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

7. Komisjon edastab viivitamata oma põhjendatud otsuse lõigete 4 ja 6 alusel asjaomasele liikmesriigile / asjaomastele liikmesriikidele ja asjaomasele lennuettevõtjale / asjaomastele lennuettevõtjatele.

8. Asjaomane liikmesriik võib suunata komisjoni otsuse lõike 4 alusel nõukogule ühe kuu jooksul. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha ühe kuu jooksul teistsuguse otsuse.

9. Asjaomane liikmesriik tagab, et komisjoni otsus täidetakse, välja arvatud juhul, kui nõukogu kontrollib otsust või on teinud teistsuguse otsuse vastavalt lõikele 8.

⎢2409/92 artikkel 8 (kohandatud)

Vähemalt kord aastas konsulteerib komisjon ühenduse õhutranspordikasutajate organisatsioonide esindajatega piletihindade ja nendega seotud küsimuste suhtes; selle jaoks esitab komisjon osalejatele asjakohase informatsiooni.

⎢1882/2003 artikkel 1 ja I lisa punkt 5 (kohandatud)

?uus

V peatükk: Lõppsätted

Artikkel 25

ð Komitee ï

1. Komisjoni abistab komitee. Komitee nõustab komisjoni artiklite 9 ja 10 kohaldamisel.

Lisaks sellele võib komitee konsulteerida komisjoniga igas muus küsimuses, mis käsitleb käesoleva määruse kohaldamist.

2. Kui viidatakse käesolevale √ lõikele ∏ artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ[11] artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

⎢2407/92 artikli 18 lõige 1 – 2408/92 artikli 14 lõige 1 – 2409/92 artikli 10 lõige 1 (kohandatud)

Artikkel 26

Koostöö ja õigus saada teavet

1. Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd käesoleva määruse √ kohaldamisel ∏ koostööd rakendamisel, eriti informatsiooni kogumisel artiklis 9 osutatud aruande jaoks.

⎢2408/92 artikli 12 lõige 1 (kohandatud)

?uus

2. Et täita käesolevale määrusele vastavaid kohustusi, võib komisjon saada kogu vajaliku teabe informatsiooni asjaomastelt liikmesriikidelt, kes tagavad ühtlasi nende ð lennutegevusluba väljaandva pädeva asutuse ï antud lennutegevusloaga lennuettevõtjatelt teabe informatsiooni saamise.

⎢2408/92 artikli 12 lõige 2 (kohandatud)

Kui taotletud informatsiooni ei ole esitatud komisjoni poolt kindlaksmääratud tähtaja jooksul või ei ole esitatud täielikult, siis nõuab komisjon asjaomastele liikmesriikidele adresseeritud otsuses informatsiooni esitamist. Otsuses täpsustatakse, mis informatsiooni nõutakse, ja määratakse kindlaks piisav tähtaeg, mille jooksul see tuleb esitada.

⎢2407/92 artikli 18 lõige 2 – 2408/92 artikli 14 lõige 2 – 2409/92 artikli 10 lõige 2 (kohandatud)

?uus

3. Käesoleva määruse kohaldamisel saadud konfidentsiaalne informatsioon kuulub ametisaladuse alla. ð Liikmesriigid võtavad vastavalt oma riiklikele õigusaktidele vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse kohaldamisel saadud teabe asjakohane konfidentsiaalsus. ï

⎢2408/92 artikkel 13 (kohandatud)

Komisjon avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta 1. aprilliks 1994 ja seejärel perioodiliselt.

⎢2409/92 artikkel 9 (kohandatud)

Komisjon avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta 1. aprilliks 1994 ja seejärel perioodiliselt.

⎢2408/92 artikkel 15 (kohandatud)

Määrused (EMÜ) nr 2343/90 ja (EMÜ) 294/91, välja arvatud määruse (EMÜ) nr 2343/90 artikli 2 punkti e alapunkt ii ja I lisa, asendatakse käesolevaga nii, nagu neid on tõlgendatud käesoleva määruse II lisas ning määruse (EMÜ) nr 294/91 artikli 2 punktis b ja lisas.

⎢2409/92 artikkel 11 (kohandatud)

Määrus (EMÜ) nr 2342/90 on käesolevaga tunnistatud kehtetuks.

∫uus

Artikkel 27

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EMÜ) nr 2407/92, (EMÜ) nr 2408/92 ja (EMÜ) nr 2409/92 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse III lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

∫uus

Artikkel 28

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub [...] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

⎢2407/92 artikkel 19 (kohandatud)

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1993.

⎢2408/92 artikkel 16 (kohandatud)

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1993.

⎢2409/92 artikkel 12 (kohandatud)

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1993.

∫uus

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

⎢2407/92 lisa (kohandatud)

?uus

√ I ∏ LISA

Informatsioon seoses artikliga 5 lennuettevõtjate finantsnõuetele vastavuse kohta √ Seoses artiklitega 5 ja 8 esitatav ∏ teave

1. TeaveInformatsioon, mis esmakordsel taotlejal tuleb esitada finantsnõuetele vastavust silmas pidades

1.1. Viimased sisemised tulukalkulatsioonid ja olemasolu korral viimase majandusaasta auditeeritud aruanne.

1.2. Eeldatav bilanss, sealhulgas kasumiaruanne järgmise kahe ð kolme ï aasta kohta.

1.3. Kavandatud sissetulekud ja väljaminekud selliste punktide artiklite kohta nagu kütus, hinnad ja tariifid, töötasud, hooldus, amortisatsioon, vahetuskursi muutus, lennuväljatasud, kindlustus jne. Liiklusnäitajate ja kasumi prognoosid.

1.4. Üksikasjad tegevuse alustamise kulude kohta avalduse esitamisega algava ning tegevuse alustamisega lõppeva perioodi jooksul ning selgitus nende kulude finantseerimiskava kohta.

1.5. Üksikasjad olemasolevate ja kavandatud finantsallikate kohta.

1.6. Üksikasjad aktsionäride või osanike kohta, sealhulgas riikkodakondsus, omatavate aktsiate või osade liik ning põhikiri. Kui taotleja kuulub kontserniettevõtjate gruppi, siis tuleb esitada teaveinformatsioon nendevaheliste suhete kohta.

1.7. Kavandatud rahavoogude aruanded ja likviidsusplaanid esimeseks kaheks √ kolmeks ∏ tegevusaastaks.

1.8. Üksikasjad õhusõiduki omandamise/rentimise finantseerimise kohta, sealhulgas rentimise korral lepingutingimused.

2. TeaveInformatsioon , mis tuleb esitada nende olemasolevate loavaldajate jätkuva finantsnõuetele vastavuse hindamiseks, kes kavandavad muuta oma planeerivad oma finantsseisundis olulist muudatust oma struktuur eides või tegevus tes, mis mõjutab oluliselt nende finants seisundit.

2.1. Kui vaja, siis viimane sisemine vahebilanss ja viimase majandusaasta auditeeritud aruanne.

2.2. Täpsed üksikasjad kõigi kavandatud planeeritud muudatuste kohta, näiteks muudatused teenuse liigis, kavandatav planeeritud ülevõtmine või ühinemine, muudatused aktsia- või osakapitalis, muudatused omanike seas jne.

2.3. Eeldatav bilanss koos jooksva majandusrahandusaasta kasumiaruandega, sealhulgas kõik kavandatud planeeritud muudatused struktuuris või tegevuses, mis on finantsseisundile olulised.

2.4. Möödunud ja kavandatud väljaminekud ja sissetulekud selliste punktide artiklite kohta nagu kütus, hinnad ja tariifid, töötasud, hooldus, amortisatsioon, vahetuskursi muutus, lennuväljamaksud, kindlustus jne. Liiklusteated ja kasumiprognoosid.

2.5. Järgmise aasta rahavoogude aruanded ja likviidsusplaanid, sealhulgas kõik kavandatud planeeritud muudatused struktuuris või tegevuses, mis on finantsseisundile olulised.

2.6. Üksikasjad õhusõiduki omandamise/rentimise finantseerimise kohta, sealhulgas rentimise korral lepingutingimused.

3. TeaveInformatsioon , mis tuleb esitada olemasolevate seniste loavaldajate jätkuva finantsnõuetele vastavuse hindamiseks.

3.1. Majandusaasta auditeeritud aruanded mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast vastava perioodi lõppu ning vajaduse korral viimane sisemine vahebilanss.

3.2. Eeldatav bilanss, sealhulgas järgmise aasta kasumiaruanne.

3.3. Möödunud ja kavandatud väljaminekud ja sissetulekud selliste punktide artiklite kohta nagu kütus, hinnad ja tariifid, töötasud, hooldus, amortisatsioon, vahetuskursi muutus, lennuväljamaksud, kindlustus jne. Liiklusteated ja kasumiprognoosid.

3.4. Järgmise aasta rahavoogude aruanded ja likviidsusplaanid.

∫uus

II LISA

Piirkondlike lennujaamade mõiste määratlemine artikli 16 kohaldamisel

Piirkondlike lennujaamadena käsitatakse kõiki lennujaamu, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

(a) iga-aastane reisijateveo maht ei ületa 900 000;

(b) iga-aastane kaubaveomaht ei ületa 50 000 tonni;

(c) lennujaam asub liikmesriigile kuuluval saarel.

〉

III LISA

Vastavustabel

Määrus 2407/92 | Käesolev määrus |

Artikli 1 lõige 1 | Artikkel 1 |

Artikli 1 lõige 2 | Artikli 3 lõige 3 |

Artikkel 2 | Artikkel 2 |

Artikli 3 lõige 1 | Artikli 3 lõige 2 |

Artikli 3 lõige 2 | Artikli 3 lõike 1 teine lõik |

Artikli 3 lõige 3 | Artikli 3 lõike 1 esimene lõik |

Artikli 4 lõige 1 | Artikli 4 lõige 1 |

Artikli 4 lõige 2 | Artikli 4 punkt f |

Artikli 4 lõige 3 | – |

Artikli 4 lõige 4 | Artikli 4 punkt f |

Artikli 4 lõige 5 | Artikli 8 lõike 1 teine lõik |

Artikli 5 lõige 1 | Artikli 5 lõige 1 |

Artikli 5 lõige 2 | Artikli 5 lõige 2 |

Artikli 5 lõige 3 | Artikli 8 lõige 5 |

Artikli 5 lõige 4 | Artikli 8 lõige 6 |

Artikli 5 lõige 5 | Artikli 9 lõige 1 |

Artikli 5 lõige 6 | Artikli 8 lõige 4 |

Artikli 5 lõige 7 | Artikli 5 lõige 3 ja artikli 8 lõige 8 |

Artikkel 6 | Artikkel 7 |

Artikkel 7 | Artikkel 11 |

Artikli 8 lõige 1 | Artikli 13 lõige 1 |

Artikli 8 lõige 2 | Artikli 12 lõige 1 |

Artikli 8 lõige 3 | Artikli 13 lõige 2 |

Artikli 8 lõige 4 | Artikli 12 lõige 2 |

Artikkel 9 | Artikkel 6 |

Artikli 10 lõige 1 | Artikli 13 lõige 3 |

Artikli 10 lõige 2 | Artikli 13 lõige 4 |

Artikli 11 lõige 1 | Artikli 8 lõige 1 |

Artikli 11 lõige 2 | Artikli 8 lõige 3 |

Artikli 11 lõige 3 | Artikli 8 lõige 7 |

Artikkel 12 | Artikli 9 lõiked 2–4 |

Artikli 13 lõige 1 | Artikli 10 lõige 2 |

Artikli 13 lõige 2 | Artikli 10 lõige 1 |

Artikli 13 lõige 3 | – |

Artikli 13 lõige 4 | Artikli 10 lõige 3 |

Artikkel 14 | Artikkel 14 |

Artikkel 15 | – |

Artikkel 16 | – |

Artikkel 17 | – |

Artikli 18 lõige 1 | Artikli 26 lõige 1 |

Artikli 18 lõige 2 | Artikli 26 lõige 3 |

Artikkel 19 | – |

LISA | I LISA |

Määrus 2408/92 | Käesolev määrus |

Artikli 1 lõige 1 | Artikkel 1 |

Artikli 1 lõige 2 | Artikli 1 lõige 2 |

Artikli 1 lõige 3 | Artikli 1 lõige 3 |

Artikli 1 lõige 4 | – |

Artikkel 2 | Artikkel 2 |

Artikli 3 lõige 1 | Artikli 15 lõiked 1 ja 2 |

Artikli 3 lõige 2 | – |

Artikli 3 lõige 3 | – |

Artikli 3 lõige 4 | – |

Artikli 4 lõike 1 punkt a | Artikli 16 lõige 1 |

Artikli 4 lõike 1 punkt b | Artikli 16 lõige 6 |

Artikli 4 lõike 1 punkt c | Artikli 16 lõige 2 |

Artikli 4 lõike 1 punkt d | Artikli 16 lõige 4 |

– | Artikli 17 lõige 1 |

– | Artikli 17 lõige 2 |

– | Artikli 17 lõige 3 |

– | Artikli 17 lõige 4 |

– | Artikli 17 lõige 5 |

Artikli 4 lõike 1 punkt e | Artikli 17 lõige 6 |

Artikli 4 lõike 1 punkt f | Artikli 17 lõige 7 |

Artikli 4 lõike 1 punkt g | – |

Artikli 4 lõike 1 punkt h | Artikli 17 lõige 8 |

– | Artikli 17 lõige 9 |

– | Artikli 17 lõige 10 |

Artikli 4 lõike 1 punkt i | Artikli 18 lõige 1 |

Artikli 4 lõike 1 punkt j | Artikli 16 lõige 3 |

Artikli 4 lõike 1 punkt k | – |

Artikli 4 lõige 2 | – |

Artikli 4 lõige 3 | Artikli 18 lõige 2 |

Artikli 4 lõige 4 | – |

Artikkel 5 | – |

Artikli 6 lõiked 1 ja 2 | – |

Artikkel 7 | Artikli 15 lõiked 3–6 |

Artikli 8 lõige 1 | Artikli 19 lõige 2 |

Artikli 8 lõige 2 | Artikli 19 lõige 1 |

Artikli 8 lõige 3 | Artikli 19 lõige 3 |

Artikli 8 lõige 4 | – |

Artikli 8 lõige 5 | – |

Artikli 9 lõige 1 | – |

Artikli 9 lõige 2 | – |

Artikli 9 lõige 3 | – |

Artikli 9 lõige 4 | – |

Artikli 9 lõige 5 | Artikkel 20 |

Artikli 9 lõige 6 | – |

Artikli 9 lõige 7 | – |

Artikli 9 lõige 8 | – |

Artikkel 10 | – |

Artikkel 11 | Artikkel 25 |

Artikli 12 lõige 1 | Artikli 26 lõige 2 |

Artikli 12 lõige 2 | – |

Artikkel 13 | – |

Artikli 14 lõige 1 | Artikli 26 lõige 1 |

Artikli 14 lõige 2 | Artikli 26 lõige 3 |

Artikkel 15 | – |

Artikkel 16 | – |

I LISA | – |

II LISA | – |

III LISA | – |

– | II LISA |

Määrus 2409/92 | Käesolev määrus |

Artikli 1 lõige 1 | Artikkel 1 |

Artikli 1 lõige 2 | Artikkel 21 |

Artikli 1 lõige 3 | Artikkel 23 |

Artikkel 2 | Artikkel 2 |

Artikkel 3 | – |

Artikkel 4 | Artikkel 24 |

Artikli 5 lõige 1 | Artikkel 22 |

Artikli 5 lõige 2 | – |

Artikli 5 lõige 3 | – |

Artikli 5 lõige 4 | – |

Artikkel 6 | – |

Artikkel 7 | – |

Artikkel 8 | – |

Artikkel 9 | – |

Artikli 10 lõige 1 | Artikli 26 lõige 1 |

Artikli 10 lõige 2 | Artikli 26 lõige 3 |

Artikkel 11 | – |

Artikkel 12 | – |

– | Artikkel 27 |

– | Artikkel 28 |

⎢2408/92 lisa ning Austria, Rootsi ja Soome ühinemisakti artikkel 29 ja I lisa ning Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisakti artikkel 20 ja II lisa (kohandatud)

I LISA

1. kategooria lennujaamade nimekiri

BELGIA: | Brüssel-Zaventem |

TŠEHHI VABARIIK | Praha - Ruzyně |

TAANI: | Kopenhaageni lennujaamasüsteem |

SAKSAMAA: | Frankfurt - Rhein/Main Düsseldorf - Lohausen München Berliini lennujaamasüsteem |

EESTI | Tallinna Lennujaam |

HISPAANIA: | Palma - Mallorca Madrid - Barajas Malaga Las Palmas |

KREEKA: | Ateena - Hellenikon Thessaloniki - Macedonia |

PRANTSUSMAA: | Pariisi lennujaamasüsteem |

IIRIMAA: | Dublin |

ITAALIA: | Rooma lennujaamasüsteem Milano lennujaamasüsteem |

KÜPROS | Larnaka lennujaam |

LÄTI: | Riia |

LEEDU | Vilnius |

UNGARI | Budapest-Ferihegy International Airport |

MALTA | Luqa |

MADALMAAD | Amsterdam - Schiphol |

POOLA | Warszawa-Okęcie |

PORTUGAL: | Lissabon Faro |

SLOVEENIA | Ljubljana |

SLOVAKKIA | Bratislava Airport |

ÜHENDKUNINGRIIK: | Londoni lennujaamasüsteem Luton |

AUSTRIA | Viin |

SOOME | Helsinki-Vantaa/Helsingfors-Vanda |

ROOTSI | Stockholmi lennujaamasüsteem |

II LISA

Lennujaamasüsteemide nimekiri

TAANI: | Kopenhaagen-Kastrup/Roskilde |

SAKSAMAA | Berliin - Tegel/Schönefeld/Tempelhof |

PRANTSUSMAA: | Pariis - Charles De Gaulle/Orly/Le Bourget Lyon-Bron-Satolas |

ITAALIA: | Rooma - Fiumicino/Ciampino Milano - Linate/Malpensa/Bergamo (Orio al Serio) Veneetsia - Tessera/Treviso |

ÜHENDKUNINGRIIK: | London - Heathrow/Gatwick/Stansted |

ROOTSI: | Stockholm-Arlanda/Bromma |

⎢2408/92 III lisa (kohandatud)

Artiklis 15 osutatud tõlgendus Scanair'i, mille struktuur ja korraldus on täpselt samad kui Scandinavian Airlines System'il, käsitletakse määruse (EMÜ) nr 2343/90 I lisa eesmärkide seisukohalt samal viisil nagu lennuettevõtjat Scandinavian Airlines System.

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] ELT L 240, 24.8.1992, lk 1.

[6] ELT L 240, 24.8.1992, lk 8. Määrust on viimati muudetud ühinemisaktiga.

[7] ELT L 240, 24.8.1992, lk 15.

[8] ELT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[9] ELT L 138, 30.4.2004, lk 1.

[10] ELT L 157, 30.4.2004, lk 7.

[11] ELT L 184, 17.7.1999, lk 23.