52006PC0182

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 28.4.2006

KOM(2006) 182 lõplik

2006/0065 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

kirjavahetuse vormis kokkuleppe sõlmimise kohta, millega pikendatakse protokolli kehtivust, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse vahelises Guinea-Bissau rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline hüvitis ajavahemikuks 16. juunist 2006 kuni 15. juunini 2007

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Euroopa Majandusühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse vahelise kalastamise kokkuleppele lisatud protokolli kehtivus lõpeb 15. juunil 2006. aastal. Käesoleva ettepanekuga nõukogu otsuse kohta nähakse ette protokolli kehtivuse pikendamine ühe aasta võrra kuni 15. juunini 2007.

Kokkuleppe pikendamises leppisid kokkuleppeosalised kokku 2005. aasta detsembris peamiselt selleks, et Guinea-Bissau Vabariigi valitsusele jääks aega tulevast koostöölepingut käsitlevateks läbirääkimisteks võimalikult hästi valmistuda, arvestades poliitilist tausta (valimised 2005. aasta juunis ja valitsuse vahetus 2005. aasta novembris), ning rakendada kalandussektori säästvaks arenguks vajaliku kontrolli ja järelevalve toetamise tegevusprogrammi. See pikendamine peaks seega võimaldama uuel valitsusel pidada läbirääkimisi mõistlikel tingimustel ja piisavate tähtaegadega, ilma kokkuleppe ja aastase rahalise hüvitise maksmise peatamiseta, mis on oluline Guinea-Bissau riigi eelarvetasakaalule.

Kokkuleppeosalised otsustasid pikendada protokolli kehtivust ühe aasta võrra ajavahemikuks 16. juunist 2006 kuni 15. juunini 2007. Kokkuleppeosalised parafeerisid kehtivusaja pikendamise kirjavahetuse vormis 17. jaanuaril 2006, et määrata kindlaks EÜ laevade kalapüügi tehnilised ja rahalised tingimused Guinea-Bissau vetes ajavahemikul 16. juunist 2006 kuni 15. juunini 2007.

Komisjon teeb sellest lähtudes ettepaneku, et nõukogu võtaks vastu määruse protokolli kehtivust pikendava kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse vormis.

Ettepanek nõukogu otsuse kohta, millega käsitletakse kõnealust protokolli kehtivust pikendava, kirjavahetuse vormis sõlmitud kokkuleppe ajutist kohaldamist kuni protokolli lõpliku jõustumiseni, esitatakse eraldi menetluse korras.

2006/0065 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

kirjavahetuse vormis kokkuleppe sõlmimise kohta, millega pikendatakse protokolli kehtivust, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse vahelises Guinea-Bissau rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline hüvitis ajavahemikuks 16. juunist 2006 kuni 15. juunini 2007

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,[2]

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt Euroopa Majandusühenduse ning Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse vahel sõlmitud Guinea-Bissau rannikuvetes kalastamise kokkuleppele[3] alustavad pooled enne kokkuleppele lisatud protokolli kehtivusaja lõppu läbirääkimisi, et vastastikusel kokkuleppel määrata kindlaks protokolli sisu järgmiseks ajavahemikuks ning vajaduse korral lisas tehtavad muudatused ja täiendused.

(2) Kuni läbirääkimisteni muudatuste tegemise kohta määrusega (EÜ) 249/2002[4] (muudetud nõukogu määrusega (EÜ) 829/2004[5] heakskiidetud kokkuleppega) heakskiidetud kehtivasse protokolli otsustasid kokkuleppeosalised pikendada protokolli kehtivusaega ühe aasta võrra kirjavahetuse vormis kokkuleppega.

(3) Sellise pikendamise heakskiitmine on kooskõlas ühenduse huvidega.

(4) Lõppeva kehtivusajaga protokolli alusel tuleks kindlaks määrata liikmesriikide kalapüügivõimaluste jaotus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks kirjavahetuse vormis kokkulepe, millega pikendatakse protokolli kehtivust, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ning Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse vahelises Guinea-Bissau rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline hüvitis ajavahemikuks 16. juunist 2006 kuni 15. juunini 2007.

Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 2

1. Protokollis kindlaks määratud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

a) krevetid:

Itaalia | 1776 brutoregistertonni |

Hispaania | 1421 brutoregistertonni |

Portugal | 1066 brutoregistertonni |

Kreeka | 137 brutoregistertonni |

b) kalad ja peajalgsed:

Hispaania | 3143 brutoregistertonni |

Itaalia | 786 brutoregistertonni |

Kreeka | 471 brutoregistertonni |

c) tuunipüügiseinerid:

Hispaania | 20 laeva |

Prantsusmaa | 19 laeva |

Itaalia | 1 laev |

d) triivõngejadaga kalalaevad ja ritvõngelaevad:

Hispaania | 21 laeva |

Prantsusmaa | 5 laeva |

Portugal | 4 laeva |

2. Kui lõikes 1 osutatud liikmesriikide litsentsitaotlused ei hõlma kõiki protokollis kindlaksmääratud kalapüügivõimalusi, võib komisjon arvesse võtta kõigi teiste liikmesriikide litsentsitaotlusi.

Artikkel 3

Liikmesriigid, kelle laevad kalastavad kõnealuse kokkuleppe alusel, teevad komisjonile teatavaks kõikide Guinea-Bissau kalastusvööndis püütud kalaliikide kogused komisjoni määrusega (EÜ) nr 500/2001[6] ettenähtud korras.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

KOKKULEPE

kirjavahetuse vormis, millega pikendatakse protokolli kehtivust, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse vahelises Guinea-Bissau rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline hüvitis ajavahemikuks 16. juunist 2006 kuni 15. juunini 2007

A. Ühenduse kiri

Lugupeetud

Mul on au kinnitada, et kuni läbirääkimisteni muudatuste tegemise kohta praegu kehtivasse (16. juunist 2001 kuni 15. juunini 2006) ja alates 16. juunist 2004 läbi vaadatud protokolli, millega kehtestatakse Euroopa Majandusühenduse ning Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse vahelises kalanduskokkuleppes ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, oleme kokku leppinud järgmises ajutises korras:

1. Alates 16. juunist 2004 kohaldatud korda pikendatakse ajavahemikuks 16. juunist 2006 kuni 15. juunini 2007.

Ajutise korra alusel makstav ühenduse rahaline hüvitis vastab praegu kohaldatava muudetud protokolli artikliga 3 ettenähtud summale (7 260 000 eurot). Seda summat käsitatakse tervikuna rahalise hüvitisena ning makse sooritatakse hiljemalt 31. detsembril 2006. aastal.

2. Kõnealusel ajavahemikul antakse kalapüügilitsentse välja praegu kehtiva muudetud protokolli artiklis 1 sätestatud piirides tasu või ettemaksu eest, mis vastab protokolli lisa punktis 1 sätestatud tasule või ettemaksule.

Oleksin Teile tänulik, kui teataksite käesoleva kirja kättesaamisest ja kinnitaksite, et nõustute selle sisuga.

Austatud härra, palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Euroopa Liidu Nõukogu nimel

B. Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse kiri

Lugupeetud

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

Mul on au kinnitada, et kuni läbirääkimisteni muudatuste tegemise kohta praegu kehtivasse (16. juunist 2001 kuni 15. juunini 2006) ja alates 16. juunist 2004 läbi vaadatud protokolli, millega kehtestatakse Euroopa Majandusühenduse ning Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse vahelises kalanduskokkuleppes ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, oleme kokku leppinud järgmises ajutises korras:

1. Alates 16. juunist 2004 kohaldatud meetmete kehtivusaega pikendatakse ajavahemikuks 16. juunist 2006 kuni 15. juunini 2007.

Ajutise korra alusel makstav ühenduse rahaline hüvitis vastab praegu kohaldatava muudetud protokolli artikliga 3 ettenähtud summale (7 260 000 eurot). Seda summat käsitatakse tervikuna rahalise hüvitisena ning makse sooritatakse hiljemalt 31. detsembril 2006. aastal.

2. Kõnealusel ajavahemikul antakse kalapüügilitsentse välja praegu kehtiva muudetud protokolli artiklis 1 sätestatud piirides tasu või ettemaksu eest, mis vastab protokolli lisa punktis 1 sätestatud tasule või ettemaksule.”

Mul on au Teile kinnitada, et Guinea-Bissau Vabariigi valitsus nõustub Teie kirja sisuga ja et Teie kiri koos käesoleva kirjaga moodustab kokkuleppe vastavalt Teie ettepanekule.

Austatud härra, palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse nimel

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse sellise kokkuleppe sõlmimist kirjavahetuse vormis, millega pikendatakse protokolli kehtivust, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse vahelises Guinea-Bissau rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline hüvitis ajavahemikuks 16. juunist 2006 kuni 15. juunini 2007.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE/TEGEVUSPÕHISE EELARVESTAMISE RAAMISTIK

11. Kalandus

1103. Rahvusvahelised kalanduskokkulepped

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread:

110301: „Rahvusvahelised kalanduskokkulepped”

11010404: „Rahvusvahelised kalanduskokkulepped: halduskulud”

3.2 Meetme kestus ja finantsmõju:

EÜ ja Guinea-Bissau Vabariigi kalastuskokkuleppele lisatud protokolli kehtivus lõpeb 15. juunil 2006. aastal. Kokku on lepitud protokolli kehtivuse pikendamises üheks aastaks.

Protokollis sätestatakse rahaline hüvitis, ühenduse laevade kalapüügi liigid ja tingimused Guinea-Bissau kalastusvööndis.

Kokkuleppe pikendamises leppisid pooled kokku 2005. aasta detsembris peamiselt selleks, et Guinea-Bissau Vabariigi valitsusele jääks aega tulevast koostöölepingut käsitlevateks läbirääkimisteks võimalikult hästi valmistuda, arvestades poliitilist tausta (valimised 2005. aasta juunis ja valitsuse vahetus 2005. aasta novembris) ning rakendada kalandussektori säästvaks arenguks vajaliku kontrolli ja järelevalve toetamise tegevusprogrammi. See pikendamine peaks seega võimaldama uuel valitsusel pidada läbirääkimisi mõistlikel tingimustel ja piisavate tähtaegadega, ilma kokkuleppe ja aastase rahalise hüvitise maksmise peatamiseta, mis on oluline Guinea-Bissau riigi eelarvetasakaalule.

Kokkuleppeosalised otsustasid pikendada protokolli ühe aasta võrra ajavahemikuks 16. juunist 2006 kuni 15. juunini 2007. Kokkuleppeosalised parafeerisid kehtivusaja pikendamise kirjavahetuse vormis 17. jaanuaril 2006, et määrata kindlaks EÜ laevade kalapüügi tehnilised ja rahalised tingimused Guinea-Bissau vetes ajavahemikul 16. juunist 2006 kuni 15. juunini 2007.

3.3 Eelarve tunnusjooned ( lisage vajaduse korral ridu ):

Eelarve-rida | Kulu liik | Uus | EFTA osamakse | Taotleja-riikide osamaksud | Finants-perspektiivi rubriik |

11.0301 | Kohustuslik | Liigendatud[7] | EI | EI | EI | Nr 4 |

11.010404 | Kohustuslik | Liigendamata[8] | EI | EI | EI | Nr 4 |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1 Rahalised vahendid

4.1.1 Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (neli kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | n aasta | n +1 | n +2 | n +3 | Kokku |

Tegevuskulud[9] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 7,260 | 7,260 |

Maksete assigneeringud | b | 7,260 | 7,260 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[10] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0,0495 | 0,0495 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 7,3095 | 7,3095 |

Maksete assigneeringud | b+c | 7,3095 | 7,3095 |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | D | 0,0864 | 0,0864 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seotud kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | E | 0,033 | 0,033 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 7,4289 | 7,4289 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 7,4289 | 7,4289 |

Kaasrahastamise andmed: kaasrahastamine puudub

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | n aasta | n +1 | n +2 | n +3 | Kokku |

…………………… | F |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f |

4.1.2 Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[11] sätete (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine.

4.1.3 Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

Märkus: kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meedet [ n-1 aasta] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Eelarverida | Tulud | n aasta | [n+1] | [n+2] | [n+3] |

a) tulud absoluutväärtuses |

b) tulude muutus | ( |

(Kui mõju on seotud rohkem kui ühe eelarvereaga, täpsustage palun kõik seonduvad tulude eelarveread, lisades tabelile vajalikul arvul ridu.)

4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutised töötajad ja koosseisuvälised töötajad), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Aastane vajadus | n aasta |

Personal kokku | 1.1 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1 Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Kokkuleppeosalised on otsustanud pikendada lõppevat protokolli ühe aasta võrra, ajavahemikuks 16. juunist 2006 kuni 15. juunini 2007. Määrates kindlaks EÜ laevade kalapüügi tehnilised ja rahalised tingimused Guinea-Bissau vetes protokolliga hõlmatud ajavahemikul, parafeerisid kokkuleppeosalised 17. jaanuaril 2006. aastal kõnealuse kehtivusaja pikendamise, mille eesmärk on võimaldada ühenduse laevaomanikel jätkata kalastustegevust Guinea-Bissau majandusvööndis kuni protokollis tehtavate muudatustega seotud läbirääkimisteni. Pikendatud protokolli peamised elemendid jäävad samaks, seda nii kalastusvõimaluste, rahalise hüvitise kui laevaomanike makstavate tasude tasandil.

5.2 Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Seoses kõnealuse pikendamisega viiks ühenduse tegevusetus eraõiguslike lepinguteni, mis ei tagaks säästvat kalastamist. Ühendus loodab samuti, et tänu kõnealusele pikendamisele on uus valitsus valmis alustama läbirääkimisi kalandusvaldkonna koostöölepingu üle ilma kokkuleppe (ning seega ühenduse kokkulepete alusel kalastavate laevastike tegevuse) ning aastase rahalise hüvitise maksmise peatamiseta, mis on oluline Guinea-Bissau riigi eelarvetasakaalule.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Guinea-Bissauga sõlmitud protokolli pikendamise eesmärk on samasugune nagu praegu kehtival protokollil, s.o säilitada ühenduse kalalaevade juurdepääs Guinea-Bissau majandusvööndile vastavalt kokkuleppes sätestatud kalapüügi liikidele, andes Guinea-Bissau uuele valitsusele samas lisaaega järgmiste protokolli uuendamise läbirääkimiste ettevalmistamiseks.

Tegevuspõhise juhtimise kontekstis kasutatakse kokkuleppe rakendamise jälgimiseks järgmisi näitajaid:

( püügivõimaluste täitmise taseme jälgimine;

( püügi ja kokkuleppe kaubandusliku väärtuse kohta andmete kogumine ja analüüsimine;

( panustamine tööhõivesse ja lisandväärtusesse ühenduses;

( panustamine ühenduse turu stabiliseerimisse;

( panustamine üldistesse eesmärkidesse vähendada vaesust Guinea-Bissaus, sealhulgas panustamine tööhõivesse ja infrastruktuuride arendamisse ning abi riigieelarvele;

( ühiskomitee ja tehniliste koosolekute arv.

5.4 Rakendusmeetod (soovituslikud)

Märkige meetme rakendamiseks valitud meetod(id)[12].

X Haldamine tsentraliseeritult

X otse, haldajaks on komisjon

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1 Järelevalvesüsteem

Komisjon (kalanduse peadirektoraat koostöös Guinea-Bissaus asuva delegatsiooniga) tagab korrapärase järelevalve kõnealuse pikendamise rakendamise üle, eriti seoses püügivõimaluste kasutamise ning püügiandmetega.

6.2 Hindamine

2005. aasta detsembris viidi uue protokolli sõlmimiseks võimalike läbirääkimiste alustamiseks koos sõltumatute konsultantide konsortsiumiga läbi praegu kehtiva protokolli põhjalik hindamine. Arvestades ettepaneku ajaliselt piiratud iseloomu, see tähendab kõnealuse protokolli kehtivuse pikendamist ainult ühe aasta võrra, ei ole kehtiva protokolli ajutist pikendamist ette nägeva ettepaneku eraldi eelhindamist läbi viidud.

6.2.1 Eelhindamine

Kalastusvõimaluste läbivaatamine (alates 16. juunist 2004) vastavalt alltoodud skeemile ning rahalise hüvitise vähendamine 10 200 000 eurolt 7 260 000 eurole on võimaldanud suurendada kokkuleppe tasuvust ja kalastusvõimaluste kasutamise taset.

EÜ ja Guinea-Bissau kalastuskokkuleppe kasutamine aastatel 2001–2006

Kalapüügi liik | Pakutud püügi-võimalused (kuni 15.06.04) | Kasutamine 2001/2002[13] | Kasutamine 2002/2003 | Kasutamine 2003/2004 | Pakutud püügi-võimalused (alates 16.06.04) | Kasutamine 2004/2005 | Kasutamine 2005/2006[14] |

Krevetipüük | 9600 | 1124 (23%) | 3098 (32%) | 4234 (44%) | 4400 | 4087 (93%) | 2249 (51%) |

Kalad ja peajalgsed | 2800 | 816 (58%) | 1980 (71%) | 1564 (56%) | 4400 | 2067 (47%) | 221 (7%) |

Tuunipüügiseinerid | 40 | 29 (73%) | 30 (75%) | 29 (73%) | 40 | 25 (63%) | 15 (38%) |

Triivõngejadaga kalalaevad ja ritvõngelaevad: | 36 | 14 (39%) | 15 (42%) | 16 (44%) | 30 | 14 (47%) | 11 (37%) |

Kokkulepe on selgelt kasulik nii kaua, kuni on ilmne, et kalasaagi väärtus (keskmiselt umbes 30 miljonit eurot ajavahemikus 2001–2004 pärast lossimist toimunud esmamüügi hindades) ületab protokolli maksumuse. Kokkulepe on kasulik ka tööhõive seisukohast: seoses kokkuleppega (otseselt ja kaudselt) luuakse hinnanguliselt 509 töökohta Euroopa Majandusühenduses ja 141 partnerriikides.

- Ühenduse sekkumise lisandväärtus:

Lisandväärtuse ja käibe suhe on 9% krevetilaevade puhul, 8% kala ja peajalgsete püügilaevade puhul, 8% tuunipüügiseinerite ja 33% triivõngejadaga kalalaevade ja ritvõngelaevade puhul. Umbes üks kolmandik lisandväärtusest on otsene ja peamine osa kaudsest lisandväärtusest järgneb sellele.

Kalastuskokkulepe on oluline ka Guinea-Bissau majanduslikule ja poliitilisele stabiilsusele ning riigi kalandussektorile. See aitab kaasa Guinea-Bissau riigi eelarvevahendite olulise osa tagamisele (keskmiselt 38% eelarvevahenditest viimase viie aasta jooksul).

- Riskid ja alternatiivsed võimalused:

Kokkuleppe pikendamata jätmine võib ühelt poolt kaasa tuua kokkuleppega hõlmatud kalastustegevuse peatumise, mis asenduks eralitsentsidega, see aga ei võimaldaks enam tagada püügikoormuse jälgimist, teiselt poolt seaks see suurde raskusse Guinea-Bissau majanduse ja poliitilisse stabiilsuse ning jätaks riigi ilma avaliku teenistuse toimimise jaoks olulisest eelarveressursist, ning kolmandaks ei oleks enam nõuetekohaselt tagatud sektori toimimise tagamiseks vajalike kulude (kontroll, järelevalve, teadusuuringud, koolitus jne) rahastamine.

6.2.2 Kokkuleppe majandusliku väärtuse ja ühenduse rahalise hüvitise eelhinnang

Ühenduse rahaline hüvitis nimetatud kehtivuse pikendamise raames on ühekordne eraldis, mille määramise aluseks on 2001.–2006. aastate protokollile vastavate assigneeringute kogusumma pikendamine ühe aasta võrra, see tähendab 7 260 000 eurot kalapüügivõimaluste rahaliseks hüvitamiseks.

6.2.3 Vahe- või järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest sarnastest kogemustest saadud õppetunnid)

Püügivõimaluste läbivaatamine (alates 16. juunist 2004) ja punktis 6.2.1 osutatud rahalise hüvitise vähendamine võimaldas suurendada kokkuleppe tasuvust. Samas on 2004. aastal läbivaadatud protokollist olulise osa moodustanud toetavate meetmete teostamine aeglane, arvestades Guinea-Bissau kalandusministeeriumi nõrkust, ja koos ametiasutustega on algatatud kasutamata jäänud tulude ümberplaneerimine regulaarselt esitatud täitmisaruannete põhjal, et võtta eelkõige arvesse olulisi vajadusi kontrolli ja järelevalve osas.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

KOKKULEPPE RAAMES ÜHENDUSE POOLT ANTUD RAHALISE HÜVITISE KASUTAMINE ON TÄIELIKULT ASJAOMASE KOLMANDA RIIGI PÄDEVUSES.

Siiski on komisjon võtnud kohustuse püüda luua pidev poliitiline dialoog ja keskenduda protokolli pikendamise haldamise parandamisele ja ühenduse panuse suurendamisele ressursside säästlikku kasutamisse.

Igal juhul kohaldatakse kõigi komisjoni poolt kalanduskokkulepete raames tehtud maksete suhtes komisjoni tavapäraseid eelarve- ja rahastamiseeskirju ja -menetlusi. See võimaldab eelkõige täielikult identifitseerida kolmandate riikide pangakontod, millele rahalise hüvitise summad kantakse.

8. TÄPSEMAD ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1 Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (neli kohta pärast koma)

(Esitada eesmärkide, meetmete ja väljundite nimetused) | Väljundi liik | n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | KOKKU |

Meede 1 ........ |

n aasta |

Ametnikud või ajutised töötajad[16] (11 01 01) | A*/AD | 0,5 |

B*, C*/AST | 0,3 |

Artikli 11 01 02 kohaselt rahastatud personal[17] |

Artikli 11 01 04 04 kohaselt rahastatav muu personal[18] | 0,3 |

KOKKU | 1,1 |

8.2.2 Meetmetest tulenevate ülesannete kirjeldus

- Abistada läbirääkijat kalanduskokkuleppe läbirääkimiste ettevalmistamisel ja läbiviimisel:

- osalemine kolmanda riigiga kalastuskokkuleppe sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel;

- volinikule hindamisaruannete ja läbirääkimiste strateegia dokumentide ettevalmistamine;

- nõukogu „Väliskalastuse” töörühmas komisjoni seisukohtade esitamine ja kaitsmine;

- kokkuleppe lõppteksti osas liikmesriikidega kompromissi otsimisel osalemine.

- Kokkulepete rakendamise järelevalve:

- kalanduskokkulepete igapäevane jälgimine;

- kohustuste ja rahalise hüvitise maksete ning sihtmeetmete ettevalmistamine ja kontrollimine;

- kokkulepete rakendamise kohta korrapäraste aruannete koostamine;

- kokkulepete hindamine: teaduslikud ja tehnilised aspektid;

- nõukogu otsuse ja määruse eelnõu ettevalmistamine ja kokkuleppe tekstide koostamine;

- vastuvõtmise menetluse käivitamine ja jälgimine.

- Tehniline abi:

- komisjoni seisukoha ettevalmistamine ühiskomitee jaoks.

- institutsioonidevahelised suhted

- läbirääkimiste ajal komisjoni esindamine nõukogus, Euroopa Parlamendis ja liikmesriikides;

- Euroopa Parlamendi suulistele ja kirjalikele küsimustele vastuste koostamine;

- Teenistustevaheline konsulteerimine ja korraldus:

- koostöö teiste peadirektoraatidega läbirääkimisi ja kokkulepete jälgimist käsitlevates küsimustes;

- osakondadevaheliste konsultatsioonide korraldamine ja neis osalemine.

- Hindamine

- mõju hindamise ajakohastamises osalemine;

- saavutatud eesmärkide ja hindamisindikaatorite analüüsimine.

8.2.3 Personali allikad (kohustuslik)

(Rohkem kui ühe allika nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga allika puhul).

X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt 2005. aastaks ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases talituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4 Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud

(11 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida 11010404 (number ja nimetus) | n aasta | KOKKU |

1. Tehniline ja haldusabi (sh sellega seonduvad personalikulud) |

Täitevasutused[19] |

Muu tehniline ja haldusabi |

- sisene |

- väline | 0,0495* | 0,0495 |

Tehniline ja haldusabi kokku | 0,0495 | 0,0495 |

* Kohalik tehnilise abi töötaja: piirkondlik kalandusekspert – EÜ delegatsioon Senegalis: 165 000 eurot aastas x 0,3 = 49 500 eurot aastas

8.2.5 Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (neli kohta pärast koma)

Personali liik | n aasta |

Ametnikud ja ajutised töötajad (11 01 01) | 0,0864 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,0864 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutised töötajad

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

- 1A = 108.000 eurot *0.50 = 54.000 eurot

1B = 108.000 eurot*0.15 = 16.200 eurot

1C = 108.000 eurot*0.15 = 16.200 eurot

Vahesumma: 86 400 eurot (0,0864 miljonit eurot aastas)

Kokku: 86 400 eurot aastas ( 0,0864 miljonit eurot aasta kohta)

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

8.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | KOKKU |

11 01 02 11 01 – Lähetused | 0,030 | 0,030 |

11 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | 0,003 | 0,003 |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[20] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 - Infosüsteemid |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viide eelarvereale) Eelarverida 11 01 04 04 |

Halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0,033 | 0,033 |

[1] ELT C

[2] ELT C

[3] EÜT L 226, 29.8.1980, lk 34.

[4] EÜT L 47, 19.2.2002, lk 2.

[5] ELT L 127, 29.4.2004, lk 25.

[6] EÜT L 73, lk 15.3.2001, lk 8.

[7] Liigendatud assigneeringud.

[8] Liigendamata assigneeringud.

[9] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise 11 peatüki 11 01 01 alla.

[10] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[11] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 19 ja 24.

[12] Kui näidatud on mitu meetodit, siis esitage palun täiendavad üksikasjad käesoleva punkti osas „Märkused”.

[13] Arvutatud 2002. aasta esimese poolaasta andmete keskmise väärtuse alusel.

[14] Kuna andmed 2005.–2006. aasta kohta ei ole lõplikud, ei arvestata neid lõpliku keskmise arvutamisel.

[15] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[16] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[17] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[18] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[19] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[20] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.